RAPORT Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, usaldusväärse majandusjuhtimise ning ühissätete määruse artikli 23 rakendamise suuniste kohta

29.9.2015 - (2015/2052(INI))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: José Blanco López

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, usaldusväärse majandusjuhtimise ning ühissätete määruse artikli 23 rakendamise suuniste kohta

(2015/2052(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Suunised selle kohta, kuidas rakendada määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 23 kohaseid meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega” (COM(2014)0494) (edaspidi „suunised”),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 4, 162, 174–178 ja 349,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus”)[1],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusele (EL) nr 1303/2013 (millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006) lisatud avaldustes sisalduvat komisjoni avaldust artikli 23 kohta[2],

–  võttes arvesse oma 8. oktoobri 2013. aasta resolutsiooni eelarvepiirangute mõju kohta piirkondlikele ja kohalikele asutustele seoses ELi struktuurifondide kulutustega liikmesriikides[3],

–  võttes arvesse oma 20. mai 2010. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika panuse kohta Lissaboni strateegia ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärkide saavutamisse[4],

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni, milles käsitletakse Euroopa Komisjoni seitsmendat ja kaheksandat eduaruannet ELi ühtekuuluvuspoliitika kohta ja 2013. aasta strateegilist aruannet programmide rakendamise kohta ajavahemikul 2007–2013[5],

–  võttes arvesse oma 22. oktoobri 2014. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2014. aasta prioriteetide rakendamise kohta[6],

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlevat kuuendat aruannet „Investeerimine töökohtadesse ja majanduskasvu ning liidu majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edendamine”,

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2013. aasta aruannet „Ühtekuuluvuspoliitika: 2013. aasta strateegiline aruanne programmide rakendamise kohta ajavahemikul 2007–2013” (COM(2013)0210),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 12. veebruari 2015. aasta arvamust „Suunised selle kohta, kuidas rakendada meetmeid Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega”,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2014. aasta jaanuari uuringut „Euroopa majanduse juhtimine ja ühtekuuluvuspoliitika” (Liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2014. aasta detsembri infotundi teemal „Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, usaldusväärne majandusjuhtimine ning ühissätete määruse artikli 23 rakendamise suunised” (Liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamusi (A8-0268/2015),

A.  arvestades, et ühtekuuluvuspoliitika Euroopa Liidu toimimise lepingul põhinev poliitika ja Euroopa solidaarsuse väljendus, mille eesmärk on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe tugevdamine ELis ja eelkõige ebavõrdsuse vähendamine piirkondade vahel tasakaalustatud ja ühtlase sotsiaal-majandusliku arengu edendamise abil; arvestades, et see on ühtlasi investeerimispoliitika, mis aitab kaasa aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele;

B.  arvestades, et kuigi ühtekuuluvuspoliitika praegune õigusraamistik loob seoseid ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia, Euroopa poolaasta ja strateegia „Euroopa 2020” koondsuuniste ning asjaomaste riigipõhiste soovituste ja nõukogu soovituste vahel, lähtub see siiski väga konkreetsetest ülesannetest, eesmärkidest ja horisontaalsetest põhimõtetest;

C.  arvestades, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide praeguse õigusraamistiku eesmärk on tugevdada kooskõlastamist, täiendavust ja koostoimet muude ELi poliitikavaldkondade ja vahenditega;

D.  arvestades, et on tõendeid selle kohta, et hea valitsemistava ja tõhusad avalikud asutused on väga olulised jätkusuutliku ja pikaajalise majanduskasvu, töökohtade loomise ning sotsiaalse ja territoriaalse arengu jaoks, kuigi vähem tõendeid on saadaval makromajanduslike tegurite kohta, mis avaldavad mõju ühtekuuluvuspoliitika toimimisele;

E.  arvestades, et majanduslik ja rahanduslik prognoosimatus ja õiguskindlusetus võivad põhjustada avaliku ja erasektori investeeringute vähenemise, seades ohtu ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamise;

F.  arvestades, et suunised käsitlevad ühissätete määruse artikli 23 kohaste meetmete esimest tegevussuunda Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega; arvestades, et see puudutab ümberjaotamist ja selliste maksete peatamist, mis ei ole kohustuslikud, erinevalt ühissätete määruse artikli 23 kohasest teisest tegevussuunast, mille raames nõutakse kulukohustuste või maksete peatamist, kui liikmesriigid ei võta majanduse juhtimise protsessis parandusmeetmeid;

G.  arvestades, et riigipõhiste soovituste rakendamine liikmesriikides on olnud aeglane ning soovituste rakendamisel tehtud edusamme käsitlevate komisjoni hinnangutest, mis puudutavad 2012. ja 2013. aastal esitatud 279 riigipõhist soovitust, nähtub, et 28 riigipõhist soovitust on täielikult ellu viidud või nende puhul on tehtud märkimisväärseid edusamme (10 %) ja 136 (48,7 %) soovituse puhul on tehtud mõningaid edusamme, kuid 115 (41,2 %) soovituse puhul on tehtud ainult piiratud edusamme või ei ole neid üldse tehtud;

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumine usaldusväärse majandusjuhtimisega

1.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja ressursside tähtsust Euroopa lisaväärtusega investeeringute taseme säilitamisel liikmesriikides ja piirkondades, et tõhustada töökohtade loomist ja parandada sotsiaal-majanduslikke tingimusi, eriti seal, kus investeeringud on majandus- ja finantskriisi tõttu oluliselt vähenenud;

2.  usub, et majanduse juhtimismehhanismid ei tohiks takistada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide poliitikaeesmärkide ja -sihtide saavutamist, tunnistades samas nende olulisust stabiilse makromajandusliku keskkonna ning tõhusa, mõjusa ja tulemustele suunatud ühtekuuluvuspoliitika soodustamisel;

3.  on seisukohal, et ühissätete määruse artiklit 23 tuleb kasutada üksnes viimase abinõuna, et aidata kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhusale rakendamisele;

4.  toonitab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ja eesmärkide mitmeaastast ja pikaajalist olemust, mis erineb Euroopa poolaasta iga-aastasest tsüklist; juhib sellega seoses tähelepanu vajadusele tagada viimati nimetatu rakendamise mehhanismide selgus ning nõuab tihedat kooskõlastamist kahe asjaomase protsessi ja nende rakendamise eest vastutavate organite vahel;

5.  rõhutab, et komisjon peab esitama valge raamatu, milles võetakse arvesse avaliku sektori investeeringute mõju pikas perspektiivis ning määratakse kindlaks kvaliteetsete investeeringute liigid, et oleks võimalik selgelt kindlaks teha need investeeringud, mis annavad pikas perspektiivis kõige paremaid tulemusi;

6.  tuletab meelde, et ühtekuuluvuspoliitikal on olnud praeguse kriisi kontekstis oluline roll ja sellega on märkimisväärselt reageeritud makromajanduslikele ja eelarvepiirangutele, jaotades ümber enam kui 11 % olemasolevatest eelarvevahenditest aastatel 2007–2012, et rahuldada kõige pakilisemaid vajadusi ja tugevdada teatavaid meetmeid; toonitab sellega seoses, et aastatel 2007–2013 tehti mitmes liikmesriigis ühtekuuluvuspoliitika raames enam kui 80 % avaliku sektori investeeringutest;

7.  palub komisjonil esitada täiendavaid analüütilisi andmeid makromajanduslike mehhanismide mõju ja tähtsuse kohta piirkondlikule arengule, ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkusele ning Euroopa majanduse juhtimise raamistiku ja ühtekuuluvuspoliitika omavahelisele koostoimele ning esitada konkreetset teavet selle kohta, kuidas ühtekuuluvuspoliitika toetab asjaomaseid riigipõhiseid soovitusi ja nõukogu soovitusi;

8.  kutsub liikmesriike üles kasutama võimalikult hästi ära stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjades sisalduvat paindlikkust;

Ühissätete määruse artikli 23 kohane ümberjaotamine

Üldised kaalutlused

9.  tuletab meelde, et kõiki ühissätete määruse artikli 23 kohast ümberjaotamist või peatamist puudutavaid otsuseid tuleb kasutada erakorralistes olukordades ning need peavad olema hästi kaalutletud ja ammendavalt põhjendatud, ühtlasi tuleb neid rakendada ettevaatusega, viidates asjaomastele programmidele või prioriteetidele, et tagada läbipaistvus ning võimaldada kontrolli ja läbivaatamist; toonitab lisaks, et sellised otsused ei tohiks suurendada probleeme, millega piirkonnad ja liikmesriigid seisavad silmitsi sotsiaal-majandusliku keskkonna või oma geograafilise asukoha ja eripärade tõttu Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 174 ja 349 tähenduses;

10.  on arvamusel, et käesoleval programmitöö perioodil heakskiidetud partnerluslepingutes ja programmides on arvesse võetud asjakohaseid riigipõhiseid soovitusi ja nõukogu soovitusi, mis tagavad head võimalused ümberjaotamise vältimiseks keskpikas perspektiivis, kui majandustingimused oluliselt ei halvene;

11.  rõhutab, et sage ümberjaotamine oleks kahjulik ning seda tuleks vältida, et mitte häirida fondide haldamist ega kahjustada mitmeaastase investeerimisstrateegia stabiilsust ja prognoositavust ning vältida igasugust negatiivset mõju, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamisele;

12.  peab tervitatavaks komisjoni ettevaatlikku lähenemisviisi ümberjaotamisele ja tema kavatsust piirduda seejuures minimaalselt vajalikuga; nõuab nn varajase hoiatamise lähenemisviisi, et teavitada asjaomaseid liikmesriike ühissätete määruse artikli 23 kohase ümberjaotamismenetluse käivitamisest, ning rõhutab, et kõigile ümberjaotamise taotlustele peaks eelnema seirekomisjoniga konsulteerimine;

13.  palub komisjonil tihedas koostöös asjaomase liikmesriigiga põhjalikult analüüsida kõiki olemasolevaid võimalusi peale ühissätete määruse artikli 23 kohaldamise, et käsitleda küsimusi, mis võivad tuua kaasa ümberjaotamisnõude;

14.  taunib kõigi haldustasandite halduskoormuse ebaproportsionaalset suurenemist ja sellega kaasnevaid kulusid, võttes arvesse ühissätete määruse artikli 23 kohase ümberjaotamismenetluse väga lühikesi tähtaegu ja keerukust; hoiatab ühissätete määruse artikli 23 kohaste ümberjaotamismenetluste ja tulevaste Euroopa poolaasta tsüklite kattumise eest; palub komisjonil kaaluda võimalust hinnata ümber tähtaegade kohaldamine vastavalt ühissätete määruse artikli 23 lõikes 16 ette nähtud läbivaatamisele;

Ühissätete määruse kohased horisontaalsed põhimõtted

15.  väljendab muret asjaolu pärast, et suunistes ei viidata selgesõnaliselt ühissätete määruse artiklites 4–8 sätestatud üld- ja horisontaalsetele põhimõtetele, ning tuletab meelde, et ühissätete määruse artikli 23 tõlgendamisel tuleb arvesse võtta ja järgida asjaomaseid põhimõtteid, eelkõige partnerluse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtet ning määrust ja ühist strateegilist raamistikku tervikuna; palub komisjonil sellega seoses selgitada, kuidas neid põhimõtteid ühissätete määruse artikli 23 kohaldamisel konkreetselt arvesse võetakse;

Ühissätete määruse artikli 23 piirkondlik mõõde

16.  rõhutab, et valitsemissektori võla suurenemine on peamiselt tingitud liikmesriikide valitsuste elluviidavast poliitikast, ning on tõsiselt mures, et võimetus riigi tasandil nõuetekohaselt tegeleda makromajanduslike küsimustega võib kahjustada piirkondlikke ametiasutusi ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetuse saajaid ja selle taotlejaid;

17.  tuletab meelde, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitikas ette nähtud temaatilise suunitluse eeskirjad pakuvad teatavat paindlikkust liikmesriikide ja piirkondade vajadustega tegelemisel, ning märgib, et ühissätete määruse artikli 23 kohaldamine võib seda paindlikkust piirata; tuletab meelde vajadust võtta arvesse peamisi territoriaalseid probleeme ning ühissätete määruse artikli 4 lõikes 3 ette nähtud subsidiaarsuse põhimõtet;

18.  palub komisjonil hinnata tihedas koostöös liikmesriikide ja partneritega, nagu on sätestatud ühissätete määruse artiklis 5, ühissätete määruse artikli 23 kohaselt võetavate meetmete mõju ja kulutõhusust piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

19.  rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud ametiasutused tuleb aktiivselt kaasata mis tahes ümberjaotamisse, ning on seisukohal, et kuna Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on seotud usaldusväärse majandusjuhtimisega, tuleks Euroopa poolaastale anda territoriaalne mõõde, kaasates samuti asjaomased ametiasutused;

20.  palub komisjonil tõlgendada ühissätete määruse artiklit 23 kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, võttes arvesse nende liikmesriikide ja piirkondade olukorda, kes on sotsiaal-majanduslikes raskustes ja kus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid moodustavad investeeringutest olulise osa, mis on kriisiolukorras veelgi ilmsem; rõhutab, et tuleks vältida täiendavat negatiivset mõju liikmesriikidele ja piirkondadele, eelkõige vähem arenenud liikmesriikidele ja piirkondadele;

Institutsioonidevaheline kooskõlastamine, läbipaistvus ja vastutus

21.  tuletab meelde, et jõuline institutsioonidevaheline kooskõlastamine on oluline selleks, et tagada asjakohane poliitikavaldkondade vastastikune täiendavus ja sünergia ning usaldusväärse majandusjuhtimise raamistiku nõuetekohane ja muutumatu tõlgendamine ja selle koostoime ühtekuuluvuspoliitikaga;

22.  nõuab piisavat teabevoogu komisjoni, nõukogu ja parlamendi vahel ja avalikku arutelu asjakohasel poliitilisel tasandil, et tagada ühissätete määruse artikli 23 kohaldamise tingimuste tõlgendamisest ühine arusaam; tuletab sellega seoses meelde, et vaja on spetsiaalset nõukogu koosseisu, mis oleks pühendatud ühtekuuluvuspoliitikale ja vastutaks ühissätete määruse artikli 23 kohaste otsuste eest;

23.  peab ülitähtsaks läbipaistvuse ja vastutuse tagamist, andes parlamendile võimaluse demokraatliku järelevalve teostamiseks ühissätete määruse artikli 23 kohase juhtimissüsteemi üle, kuna määruses kehtestatakse olulised piirangud alt-üles-lähenemisviisis, mis on ühtekuuluvuspoliitika oluline eripära;

Maksete peatamine

24.  tuletab meelde, et otsuse maksete peatamise kohta teeb nõukogu ettepaneku alusel, mille komisjon võib esitada juhul, kui asjaomane liikmesriik ei võta tulemuslikke meetmeid; juhib tähelepanu olulistele õiguslikele tagatistele, mis on sätestatud ühissätete määruse artiklis 23, et tagada peatamismehhanismi kasutamine vaid erandkorras;

25.  rõhutab maksete peatamise karistavat olemust ja palub komisjonil kasutada kaalutlusõigust peatamiseettepaneku tegemiseks äärmiselt ettevaatlikult ja rangelt kooskõlas ühissätete määruse artikli 23 lõikega 6, pärast kogu asjakohase teabe ja struktureeritud dialoogist tulenevate aspektide ja selle kaudu esitatud arvamuste põhjalikku kaalumist;

26.  peab seoses kriteeriumidega, mille alusel määratakse kindlaks esimese tegevussuuna raames peatatavad programmid ja peatamise ulatus, tervitatavaks suunistes võetud ettevaatlikku lähenemisviisi, mille kohaselt liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse olukorra arvesse võtmiseks kaalutakse samalaadseid pehmendavaid tegureid, nagu on ette nähtud ühissätete määruse artikli 23 lõike 9 kohase maksete peatamise korral;

27.  palub komisjonil kehtestada tähtaeg ühissätete määruse artikli 23 lõike 8 kohase maksete peatamise lõpetamiseks;

Euroopa Parlamendi roll ühissätete määruse artikli 23 tähenduses

28.  peab kahetsusväärseks, et suunised ei sisalda ühtegi viidet parlamendi rollile, hoolimata sellest, et ühissätete määrus võeti vastu seadusandliku tavamenetluse korras, ja vaatamata parlamendi pidevatele üleskutsetele tugevdada majandusjuhtimisega seoses demokraatlikku vastutust ja kontrolli;

29.  on seisukohal, et kuna parlament on ühissätete määruse artikli 23 lõike 15 nõuetekohasel kohaldamisel peamine demokraatia tagaja, tuleks parlamendi kaasamine ametlikult vormistada, kehtestades selge korra, mis võimaldab parlamendiga kõigis etappides konsulteerida ümberjaotamisnõuete heakskiitmise või kulukohustuste või maksete peatamist käsitlevate ettepanekute ja otsuste küsimuses;

30.  rõhutab vajadust püsiva, selge ja läbipaistva koostöö järele institutsioonide vahel ning on seisukohal, et selline kord peaks sisaldama vähemalt järgmisi etappe:

  komisjon peaks parlamenti viivitamata teavitama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seonduvatest riigipõhistest ja nõukogu soovitustest ning finantsabiprogrammidest või nende vastavatest muudatustest, mis võivad kaasa tuua ühissätete määruse artikli 23 lõike 1 kohase ümberjaotamisnõude;

  komisjon peaks parlamenti viivitamata teavitama kõigist ühissätete määruse artikli 23 lõike 1 kohastest ümberjaotamisnõuetest või kõigist ühissätete määruse artikli 23 lõike 6 kohastest ettepanekutest võtta vastu otsus maksete peatamise kohta, võimaldades enne edasiste meetmete võtmist parlamendil esitada oma seiskoha resolutsiooni kujul;

  komisjon peaks võtma arvesse parlamendi esitatud seisukohta ja ühissätete määruse artikli 23 lõike 15 kohasest struktureeritud dialoogist tulenevaid aspekte ja selle kaudu esitatud arvamusi;

  parlament peaks paluma komisjonil selgitada, kas parlamendi arvamusi ja muid struktureeritud dialoogi järelmeetmeid on protsessis arvesse võetud;

  Regioonide Komiteed ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed tuleks ümberjaotamisnõuetest teavitada ja nende teemal ära kuulata;

  parlament, nõukogu ja komisjon peaksid looma ühissätete määruse artikli 23 kohaldamise raames dialoogi, tagades institutsioonidevahelise kooskõlastamise ja nõuetekohase teabevoo, mis võimaldab kõigi ühissätete määruse artikli 23 kohaste menetluste kohaldamist jälgida;

31.  palub komisjonil anda aru ühissätete määruse artikli 23 kohaldamisega saavutatud mõjust ja tulemustest asjaomase artikli lõike 17 kohase kohaldamise läbivaatamise raames, täpsustades üksikasjalikult, mil määral põhines iga ümberjaotamisnõue asjakohaste riigipõhiste soovituste või nõukogu soovituste rakendamisel või edendas kasutada olevate Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide mõju nende liikmesriikide majanduskasvule ja konkurentsivõimele, kelle suhtes kohaldatakse finantsabiprogramme, ning esitades andmed peatatud summade ja asjaomaste programmide kohta;

°

°  °

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikidele ja nende piirkondadele.

• [1]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
• [2]  ELT C 375, 20.12.2013, lk 2.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0401.
• [4]  ELT C 161 E, 31.5.2011, lk 120.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0132.
• [6]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0038.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Parlamendi eelmisel ametiajal vastuvõetud sätted ühissätete määruse artiklis 23 sisalduvate meetmete kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tõhususe sidumiseks usaldusväärse majandusjuhtimisega on ilmselt kõnealuse määruse kõige vastuolulisem aspekt.

Ühissätete määrust käsitleva raporti kaasraportöörid tegid ettepaneku jätta kõik makromajanduslike tingimuste seadmist käsitlevad sätted välja. Ka paljudes muudatusettepanekutes, sealhulgas parlamendi eri fraktsioonide nimel esitatud muudatusettepanekutes, sooviti sätete väljajätmist. Võime tõdeda, et enamik parlamendiliikmeid oli makromajanduslike tingimuste seadmise vastu.

Näib siiski, et makromajanduslike tingimuste seadmine on määrusesse lisatud. Parlamendi, nõukogu ja komisjoni saavutatud kokkulepe, mis hõlmab kõnealuseid sätteid, on kavas vastu võtta esimesel lugemisel, ilma et oleks võimalus hääletada sätete väljajätmist käsitlevate muudatusettepanekute üle.

Käesoleva algatusraportiga ei ole võimalik artikli 23 sätteid välja jätta ega muuta sellisel kujul, nagu need on ette nähtud ühissätete määruses. Võime üksnes püüda tagada, et artiklit kohaldataks võimalikult põhjendatult ja tasakaalustatult.

Tuleb täpsustada, et käesolevas raportis käsitletakse üksnes suuniseid, mis puudutavad ühissätete määruse artikli 23 esimest poolt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vabatahtliku ümberjaotamise või maksete peatamise kohta, mitte teist osa, mis käsitleb kohustuslikku maksete peatamist.

Käesoleva raporti koostamisel on raportööril olnud võimalus vahetada seisukohti paljude REGI-komisjoni variraportööridega, samuti arvamuste esitamise eest vastutavate komisjonide (ECON, EMPL ja BUDG), Regioonide Komitee ja muu hulgas komisjoni ja nõukogu esindajatega.

Artikli 23 piirangud

Enamik meist on mures ühissätete määruse artikli 23 kohase Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ümberjaotamise ja maksete peatamise praktilise mõju pärast. Käesolevas raportis püüab raportöör saavutada tasakaalu makromajanduslike tingimuste seadmise mehhanismi käsitlevate eri nägemuste vahel, lähtudes sellest, et seda kohaldatakse siis, kui muud võimalused on kasutatud.

On oluline, et me ei unusta ühtekuuluvuspoliitika algset rolli ja eesmärke ja selle tähtsust Euroopa piirkondade investeeringute säilitamise olulise vahendina, eelkõige majanduskriisi ja ebastabiilsuse ajal. Tunnistades vajadust tulemusliku majandusjuhtimise järele, ei tohiks sellised mehhanismid siiski takistada majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse sidususe laiemate eesmärkide saavutamist.

Me ei tohi lubada, et piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi karistatakse ümberjaotamise või rahastamise peatamisega, mis halvendab nende majanduslikku ja sotsiaalset olukorda, kuna muudel haldustasanditel on makromajanduslikud meetmed täitmata jäetud.

Ühissätete määruse artikkel 23 ei too tingimata kaasa finantsalast ebakindlust ja ebastabiilsust ega muuda juba niigi ebakindlat olukorda halvemaks, eelkõige ebasoodsate tingimustega piirkondades või piirkondades, mida kriis on kõige rängemini tabanud. Tuleb tagada proportsionaalsed meetmed, et vältida juba raskustes olevate piirkondade olukorra halvenemist.

Väljendame heameelt asjaolu üle, et komisjon näib olevat sama meelt, et ümberjaotamist tuleb vähendada rangelt hädavajaliku miinimumini ning et ühissätete määruse artikli 23 rakendamisel võetakse arvesse asjaomase liikmesriigi konkreetset majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Makromajanduslike tingimuste seadmine peaks olema läbipaistev, põhjendatud ja tõendatavalt soodne antud piirkonna või piirkondade ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidele.

Ühissätete määruse artikli 23 ainus eesmärk peaks olema jätkusuutlikuma ja tõhusama ühtekuuluvuspoliitika saavutamine.

Käesoleva programmitöö perioodi ühtekuuluvuspoliitika on tihedalt seotud strateegia „Euroopa 2020” strateegiliste eesmärkide ja Euroopa poolaasta laadsete majanduse juhtimismehhanismidega. See tähendab põhimõtteliselt seda, et käesoleval perioodil kehtivad partnerluslepingud ja programmid peaksid juba vastama liidu laiematele makromajanduslikele eesmärkidele, mistõttu ühissätete määruse artikli 23 kohane ümberjaotamine on vajalik üksnes väga erandlike olukordade puhul.

Selleks et tagada, et ohtu ei satuks ühtekuuluvuspoliitika peamine eesmärk, tuleb tähelepanu pöörata jõulisele institutsioonidevahelisele kooskõlastamisele kõigi haldustasandite vahel, et vältida taastsentraliseerimist, mis seaks kahtluse alla mitmetasandilise valitsemise ja partnerluse põhimõtte, mis on ühtekuuluvuspoliitikas kesksel kohal.

Sellega seoses on oluline koguda ja analüüsida andmeid Euroopa majanduse juhtimise protsesside ning ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide ja tulemuste omavahelise koostoime kohta.

Samuti tuleb tagada ühtekuuluvuspoliitika piirkondlik mõõde koos subsidiaarsuse, läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Oluline on tagada, et piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused säilitaksid paindlikkuse käsitleda oma konkreetseid vajadusi, ning tuleb vältida olukorda, kus ühissätete määruse artikli 23 kohane ümberjaotamine piirab nende suutlikkust tulla toime probleemidega oma vastavatel valitsemistasanditel.

Lõpuks tuleks piirata halduskoormust ja lisakulusid, mis võivad kaasneda ühissätete määruse artikli 23 kohaldamisega.

Kõik ümberjaotamisprotsessid peavad olema võimalikult lihtsad ja läbipaistvad ning tuleb vältida täiendavat keerukust ja ebakindlust piirkondlike ja kohalike ametiasutuste jaoks.

Euroopa Parlamendi roll

Euroopa Parlament peab olema peamine demokraatia tagaja ühissätete määruse makromajanduslike tingimuste seadmist käsitlevate sätete nõuetekohasel kohaldamisel.

Komisjoni suunistes ei käsitleta kahjuks Euroopa Parlamendi rolli ühissätete määruse artikli 23 kohases ümberjaotamises ja rahastamise peatamises.

Ühissätete määruse artiklit 23 puudutava kriitika kõrval peaks käesoleva raporti alusel saama nõuetekohaselt kindlaks määrata Euroopa Parlamendi osaluse ümberjaotamise ja rahastamise peatamise protsessides, et tagada makromajanduslike tingimuste seadmise põhimõtte asjakohane kohaldamine.

Parlament peab aktiivselt kontrollima ühissätete määruse artikli 23 rakendamist, milleks on vaja pidevat ja usaldusväärset teabevoogu kõigi sidusrühmade vahel ning täielikku läbipaistvust protsessi kõigis etappides.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (23.6.2015)

regionaalarengukomisjonile

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, usaldusväärse majandusjuhtimise ning ühissätete määruse artikli 23 rakendamise suuniste kohta
(2015/2052(INI))

Arvamuse koostaja: Janusz Lewandowski

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 23 lõigete 1 ja 6 konkreetsete sätete kohaldamise selgitamise üle;

2.  on nõus, et stabiilne makromajanduslik keskkond, sealhulgas kvaliteetne juhtimine igal tasandil, aitab kaasa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide edukale rakendamisele;

3.  rõhutab, et hindamaks seda, mida saab lugeda liikmesriigi poolseteks „tulemuslikeks meetmeteks”, tuleb kasutada objektiivseid kriteeriume; rõhutab, et artikli 23 sätete kohaldamisel on oluline austada proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, ning rõhutab ka vajadust pidada asjaomase liikmesriigiga õigeaegset ja ulatuslikku dialoogi;

4.  tuletab meelde, et riiklikud reformikavad on liikmesriigi tasandil strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamiseks olulise tähtsusega ja neid tuleks võtta arvesse enne, kui liikmesriigilt nõutakse partnerluslepingu ja asjaomaste programmide läbivaatamist ja muutmist;

5.  arvestades, et seniste kogemuste põhjal võib rahaliste vahendite ümberjaotamine olla kulukas ning selle haldamine osutuda riiklikele haldusasutustele ja piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele raskeks, palub komisjonil kasutada artikli 23 esimese tegevussuuna raames ette nähtud menetlust vaid viimase võimalusena ja eriolukordades, kus kavandatavate muudatustega saadav kasu ületab selgelt kulusid;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et piirkondade tasandil tehakse ELis keskmiselt kolmandik avaliku sektori kuludest ja piirkondadel on keskne tähtsus avalike teenuste osutamisel ja majanduskasvuni viivate kulutuste tegemisel; väljendab muret rahaliste vahendite ümberjaotamiseks määratud lühikeste tähtaegade pärast ning kavatseb hoolikalt jälgida, kas võimaldatakse piirkondlike omavalitsuste ja määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 5 nimetatud partnerite nõuetekohast kaasamist kooskõlas ühtekuuluvuspoliitikas kesksel kohal olevate subsidiaarsuse ja partnerluse põhimõtetega;

7.  hoiatab, et eriti igasugune maksete assigneeringute peatamine võib katkestada finantsplaneerimise programmide tasandil, teha kahju projektide algatajatele ja üldiselt kahjustada investeeringute planeerimist ja prognoositavust, mis võib ohustada majanduslikult nõrgemaid liikmesriike, kellel on juba eelarvepuudujääk ja kelle avaliku sektori investeeringud sõltuvad rohkem Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rahastamisest; samuti võib see põhjustada makromajanduslikku ebastabiilsust ja kahjustada kogu ELi mainet;

8.  peab kahetsusväärseks seda, et Euroopa Parlamenti ei ole rahaliste vahendite ümberjaotamise või rahastamise peatamisega seotud otsustusprotsessi kaasatud; nõuab, et kõigi ümberjaotamis- või peatamisjuhtumite eelarvega seotud aspektid oleksid samuti osa komisjoniga artikli 23 kohaldamise üle peetavast struktureeritud dialoogist ja et see dialoog toimuks enne seda, kui komisjon võtab vastu ettepaneku rahastamise peatamiseks;

9.  kutsub komisjoni kooskõlas artikli 23 lõikega 16 esitama 2017. aastal aegsasti aruande, milles vaadatakse läbi kõnealuse artikli kohaldamine ja mis peaks sisaldama kõigi asjaomaste eelarvega seotud küsimuste hindamist.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	23.6.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	18 7 12
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Jonathan Arnott, Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Sophie Montel, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Paul Rübig, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Isabelle Thomas, Monika Vana, Daniele Viotti, Stanisław Żółtek
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Janusz Lewandowski, Nils Torvalds, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Tiziana Beghin, Marco Zullo

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (24.6.2015)

regionaalarengukomisjonile

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, usaldusväärse majandusjuhtimise ning ühissätete määruse artikli 23 rakendamise suuniste kohta
(2015/2052(INI))

Arvamuse koostaja: Javi López

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt komisjoni kriteeriumide üle, millega rõhutatakse asjaolu, et liikmesriikide probleemid on pikaajalise iseloomuga ning nende probleemide lahendamiseks mõeldud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahenditest rahastatavad mitmeaastased programmid eeldavad kindlust ja järjepidevust ning sagedast ümberjaotamist tuleks seetõttu vältida ja eelistada stabiilsust, et parandada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide prognoositavust ja usaldusväärsust; on veendunud, et lühemaajalise keskendumisega riigipõhistele soovitustele ei tohiks seada ohtu Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide pikaajalisi eesmärke, arvestades nende fondide pikaajalist ning tulemustele suunatud olemust ning Euroopa poolaasta iga-aastast tsüklit; usub, et komisjon ja nõukogu on programmide rahaliste vahendite ümberjaotamise või maksete peatamise taotlemisel väga ettevaatlikud vastavalt ELi solidaarsuse põhimõttele, mida osaliselt väljendatakse ELi rahaliste vahendite jaotamise mehhanismiga ning mis peaks jääma ELi poliitika keskseks põhimõtteks;

2.  rõhutab asjaolu, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatav investeerimine peaks toimuma usaldusväärsetes makromajanduslikes raamtingimustes, et maksimeerida selle mõju majanduskasvule, arengule, ühtekuuluvusele ja töökohtade loomisele ning lahendada uusi sotsiaalseid ja majandusprobleeme nende tekkimise korral; tuletab siiski meelde, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest tehtavad eraldised põhinevad ELi piirkondade arengutasemega seotud konkreetsetel kõlblikkuskriteeriumidel ning seetõttu võivad muudele kriteeriumitele tuginevad ümberjaotamist või maksete peatamist käsitlevad otsused mitte olla kooskõlas asjaomaste rahaliste vahendite andmise eesmärgiga;

3.  rõhutab asjaolu, et ühissätete määruse artiklis 23 sätestatud ümberjaotamine või maksete peatamine võib teatud juhtumite korral ohustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide eesmärkide täitmist kõigis liikmesriikides, eriti suure makromajandusliku ja sotsiaalse tasakaalustamatusega riikides; palub komisjonil kasutada asjaomast mehhanismi üksnes juhul, kui liikmesriik ei ole kestvalt suutnud võtta tulemuslikke meetmeid seoses komisjoni nõudega rahalised vahendid ümber jaotada ja kui on kindlaid tõendeid, et ümberjaotamine oleks võinud avaldada märkimisväärset otsest mõju programmi töökohtade loomise potentsiaalile; toonitab, et komisjon peaks näitama, et need muudatused ei mõjuta negatiivselt liikmesriikide poolt tööhõive ja sotsiaalvaldkonna osas seatud eesmärke; palub komisjonil seetõttu koostada hinnang nende mõju kohta asjaomaste riikide töötuse määrale ja majandusarengule; toonitab, et kõik sotsiaalsete investeeringutega seotud pikaajalise positiivse mõjuga programmid peaksid jääma puutumata;

4.  peab kahjulikuks seda, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, millest toetatakse haridust, koolitust ja töökohtade loomist, võidakse peatada, kui need rahalised vahendid täidavad oma eesmärgi; palub seetõttu komisjonil olla ettevaatlik ühissätete määruse artikli 23 esimese tegevussuuna kohaldamisel kõigi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide valdkondlike eesmärkide (eelkõige valdkondlike eesmärkide 8, 9 ja 10 või strateegia „Euroopa 2020” tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna eesmärkide) alla kuuluvatele programmidele, kusjuures Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide alla kuuluvate programmide muutmisega peavad kaasnema asjakohased tagatised sotsiaalse sidususe eesmärkide järgimise kohta; palub komisjonil kohaldada rangelt ühissätete määruse artikli 92 lõikes 4 sätestatud ESFi minimaalset osa;

5.  palub komisjonil võtta proportsionaalseid meetmeid ja võtta arvesse liikmesriikide majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi, et hoida ära ühissätete määruse artikli 23 teise tegevussuuna raames sätestatud kulukohustuste või maksete peatamine, kui liikmesriik on mõnes ühissätete määruse III lisa punkti 1 alapunktides a–e kirjeldatud olukorras; palub komisjonil iga kord hinnata peatamise mõju tööpuudusele ja püüda leevendada võimalikku ebasoovitavat mõju sellest mõjutatud elanikkonnale;

6.  kutsub komisjoni üles töötama ühissätete määruse artikli 23 kohaldamisel välja läbipaistva, mõjusa ja demokraatliku otsustusprotsessi, mida kohaldataks järjepidevalt kooskõlas ühissätete määruse artikli 23 lõikega 15, mis näeks ette varase hoiatamise süsteemi kehtestamise, et teavitada asjaomast riiki ümberjaotamismenetluse võimalikust alustamisest kohe pärast riigipõhiste soovituste avaldamist, ning võimaldama Euroopa Parlamendil olla ametliku menetluse alusel kõigis etappides kursis ümberjaotamistaotluste heakskiitmise ning kõigi ettepanekute ja otsustega, mis puudutavad kulukohustuste või maksete peatamist.

7.  palub komisjonil kehtestada tähtaeg ühissätete määruse artikli 23 lõike 8 kohaseks maksete peatamise lõpetamiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	23.6.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 8 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Marian Harkin, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Yana Toom, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Inês Cristina Zuber
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Maria Arena, Georges Bach, Heinz K. Becker, Paloma López Bermejo, António Marinho e Pinto, Edouard Martin, Tamás Meszerics, Csaba Sógor, Helga Stevens, Monika Vana, Tom Vandenkendelaere
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Flavio Zanonato, Branislav Škripek

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	17.9.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 3 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, José Blanco López, Franc Bogovič, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Edward Czesak, Rosa D’Amato, Bill Etheridge, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Constanze Krehl, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Julia Reid, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Monika Vana, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Demetris Papadakis, Maurice Ponga
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Brando Benifei, Andrejs Mamikins, Soraya Post