Menetlus : 2014/2214(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0279/2015

Esitatud tekstid :

A8-0279/2015

Arutelud :

PV 27/10/2015 - 14
CRE 27/10/2015 - 14

Hääletused :

PV 28/10/2015 - 7.9
CRE 28/10/2015 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0383

RAPORT     
PDF 226kWORD 189k
1.10.2015
PE 557.188v02-00 A8-0279/2015

ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta

(2014/2214(INI))

Regionaalarengukomisjon

Raportöör: Ivan Jakovčić

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta

(2014/2214(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Liidu strateegia kohta Aadria ja Joonia mere piirkonnas (COM(2014)0357) ning sellele lisatud tegevuskava ja toetavat analüütilist dokumenti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus”)(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil(2),

–  võttes arvesse nõukogu 23. oktoobri 2014. aasta järeldusi Euroopa Liidu Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele makropiirkondlike strateegiate lisandväärtuse kohta (COM(2013)0468) ning nõukogu 22. oktoobri 2013. aasta asjaomaseid järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. septembri 2014. aasta arvamust komisjoni teatise kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu strateegiat Aadria ja Joonia mere piirkonnas (COM(2014)0357) ning Euroopa Liidu strateegiat Aadria ja Joonia mere piirkonnas: teadusuuringud, areng ja innovatsioon VKEdes (ELi eesistuja Itaalia tellitud ettevalmistavat arvamust),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. jaanuari 2014. aasta arvamust Euroopa Liidu Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta (EUSAIR) (ettevalmistav arvamus),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 26. juuni 2014. aasta arvamust Euroopa Liidu Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 11. oktoobri 2011. aasta omaalgatuslikku arvamust „Territoriaalne koostöö Vahemerel Aadria ja Joonia mere makropiirkonna kaudu (ettevalmistav arvamus),

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2012. aasta resolutsiooni ELi makropiirkondlike strateegiate arengu, selle praeguste tavade ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas Vahemere piirkonnas(3),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Aadria ja Joonia mere merestrateegia” (COM(2012)0713),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet makropiirkondlike strateegiate juhtimise kohta (COM(2014)0284),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta töödokumenti „Kestlikku kasvu toetav regionaalpoliitika Euroopa 2020. aasta strateegias” (COM(2011)0017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsust 2005/370/EÜ keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (Århusi konventsioon),

–  võttes arvesse Ancona deklaratsiooni, mis võeti vastu 19.–20. mail 2000. aastal toimunud Aadria ja Joonia mere piirkonna arengu ja julgeoleku konverentsil,

–  võttes arvesse 30. juunil 2006. aastal Pulas toimunud Aadria ja Joonia mere europiirkonna asutamiskonverentsi ning 22. oktoobril 2009. aastal Splitis Aadria ja Joonia mere europiirkonna assambleel vastu võetud Aadria mere strateegia käivitamise deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2015. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Makropiirkondade uus roll Euroopa territoriaalses koostöös”,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2015. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Makropiirkondade uus roll Euroopa territoriaalses koostöös”,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning kalanduskomisjoni arvamusi (A8-0279/2015),

A.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad kujutavad endast mitmetasandilise juhtimise uut mudelit, kus eduka rakendamise ja eesmärkide täitmise eelduseks on ELi, riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku tasandit esindavate sidusrühmade, sealhulgas majandus- ja sotsiaalpartnerite ning kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamine, samuti eri poliitikasuundade ja programmide täiendavus; arvestades, et piirkondlikel ja kohalikel asutustel on tähtis roll demokraatia, detsentraliseerimise ning suurema kohaliku ja piirkondliku autonoomia edendamisel;

B.  arvestades, et varasemad Läänemere piirkonna ja Doonau piirkonna strateegiad on toonud asjaomastele piirkondadele märgatavat kasu, kinnitanud ELi koostöömehhanismide edu ja andnud kasulikke kogemusi uute makropiirkondlike strateegiate väljatöötamiseks;

C.  arvestades, et piirkondade huvi selle uudse piirkondliku koostöö vormi ja sellega kaasneva valitsemismudeli vastu kasvab, ning arvestades, et viimasel ajal on see eelkõige nii olnud mägipiirkondade, nt Karpaatide ja Alpide puhul, kus looduslikud takistused nõuavad konkreetse regionaalpoliitika järgimist;

D.  arvestades, et makropiirkondlik strateegia kui integreeritud raamistik, mis käsitleb samas geograafilises piirkonnas asuvaid liikmesriike ja ELi mittekuuluvaid riike ning mille Euroopa Ülemkogu heaks kiidab, on ELi strateegia;

E.  arvestades, et strateegias osalevate riikide, eriti ELi liikmesriikide ja liitu mittekuuluvate riikide vahel on suured sotsiaal-majanduslikud erinevused;

F.  arvestades, et Aadria ja Joonia mere piirkonna riikide suurenenud huvi koostöö ning kogu piirkonna potentsiaali kasutamise kaudu probleemide lahendamiseks ühiste meetmete kindlaksmääramise vastu, samuti nende pidevad püüded saavutada koostoime, on viinud ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia vastuvõtmiseni;

G.  arvestades, et makropiirkondlikke strateegiaid võib pidada Euroopa integratsiooni ja suurema territoriaalse ühtekuuluvuse vahendiks, mis põhinevad liikmesriikide ja naaberriikide vahelisel vabatahtlikul koostööl ühiste probleemidega tegelemiseks; arvestades, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia on uus piirkondliku koostöö vorm, mis võib aidata osalevaid kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike teel ELi liikmesuse poole; samuti on see oluline osa ELi laiemas Vahemere piirkonna poliitikas, mida viiakse ellu Vahemere Liidu kaudu; arvestades, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia on ELi regionaalpoliitika osana majandusliku ja sotsiaalse sidususe edendamise vahend, mille peamine eesmärk on vähendada piirkondlikku ebavõrdsust, edendada tegelikku lähenemist ning hoogustada majanduskasvu ja tööhõivet;

H.  arvestades, et Aadria meri on poolkinnine ning seetõttu saaste suhtes eriti tundlik, ning et merel on ebaharilikud hüdrograafilised omadused, näiteks on põhja- ja lõunapiirkond sügavuse ja rannikujoone poolest oluliselt erinevad; arvestades, et kalavarud on kõikidel rannikuriikidel ühised, mis seab varude taastamise pideva surve alla; arvestades, et reformitud ühise kalanduspoliitika tehnilisi meetmeid käsitleva tulevase raammääruse meetmed tuleks töötada välja piirkondlikul alusel ning arvestada tuleks kõnealuse piirkonna ja selle mereressursside ja kalavarude eripära;

Üldkaalutlused

1.  väljendab heameelt ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiat käsitleva komisjoni teatise ning sellele lisatud tegevuskava üle; peab seda vajalikuks sammuks kõnealuse Euroopa piirkonna arengus; rõhutab, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia loodi selleks, et anda ELi, riiklike või piirkondlike asutuste või erasektori meetmetele sellist lisaväärtust, millega oluliselt tugevdatakse makropiirkonna toimimist; tõstab esile väljavaateid, mida strateegia piirkonna kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele pakub; rõhutab, kui oluline on, et strateegia tugineks integratsiooni, kooskõlastamise, koostöö ja partnerluse põhimõtetele; kordab, kui oluline on kolme eituse põhimõte, millega ei pooldata uusi õigusakte, uusi institutsioone ega uusi rahalisi vahendeid, kuna makropiirkonnad on raamistikud koostööalgatustele, mille aluseks on koostoime, mis saavutatakse ELi eri poliitikavahendite, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kooskõlastamisega;

2.  väljendab heameelt kõigi huvitatud sidusrühmade pingutuste üle ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia rakendamiseks institutsioonilise struktuuri loomisel olemasolevas institutsioonilises raamistikus; julgustab kõiki riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke sidusrühmi võtma täielikku vastutust asjaomase makropiirkondliku strateegia raames projektide rakendamise eest; rõhutab, et on oluline tugevdada institutsioonilist võimekust ning avaliku halduse ja avalike teenuste tõhusust ning et igas osalevas riigis tuleb tagada piisav ja pädev halduspersonal, kes tegeleb konkreetselt ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia rakendamisega;

3.  rõhutab, et koostöömeetmete puhul tuleb kasutada kohapõhist lähenemisviisi ning tõstab esile mitmetasandilise valitsemismudeli lisaväärtust, mis peab tegelema haldussuutlikkuse suurendamisega ja mida võib kasutada ressursside koondamiseks makropiirkonnas; rõhutab sellega seoses, et kohalikud ja piirkondlikud võimuorganid tuleb kaasata poliitilistesse juhtimisorganitesse ning strateegia operatiivsetesse, tehnilistesse ja rakenduslikesse organitesse, kuid säilitada samas komisjoni roll koordineerimisprotsessis; rõhutab, et kogukonna juhitud kohalik areng võib kohalikke osalejaid mobiliseerida ja kaasata neid otsustusprotsessi ning aidata tugevdada kodanike isevastutust projektide eest;

4.  toonitab, kui tähtis on läbipaistvus strateegia vastuvõtmise, järelevalve ja hindamise protsessis, samuti avatus ja kodanikuühiskonna ning kõikide asjaomaste sidusrühmade kaasamine; rõhutab, et sidusrühmade osalemiseks otsustusprotsessis ning elanike toetuse saavutamiseks on ülimalt oluline teabevahetus ja teadlikkuse suurendamine kõikides valdkondades; julgustab liikmesriike tagama strateegia küllaldane nähtavus nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil, eesmärgiga arendada asjakohast kommunikatsiooni strateegia eesmärkide ja tulemuste üle, et edendada koostööd ja parimate tavade vahetamist teiste olemasolevate ning tulevaste makropiirkondlike strateegiatega;

5.  rõhutab, et ELi mittekuuluvatel riikidel on vaja ühtlustada oma seadused strateegiaga seotud konkreetse valdkondliku acquis'ga, et tagada ELi eesmärkide täitmine ning korrapärane, seaduslik ja õigeaegne rakendamine, mis tugineb ELi standarditele ja õigusaktidele; julgustab kõiki osalevaid riike looma eksperdirühmasid ning korraldama korrapäraseid kohtumisi parimate tavade vahetamiseks, et seda protsessi tugevdada ja tulemuslikumaks muuta;

6.  märgib, et erainvesteeringute järsk langus piirkonna riikides koos eelarve konsolideerimise ja avaliku sektori piiratud investeerimissuutlikkusega võib põhjustada probleeme projektide rahastamisel strateegia raames; kutsub osalevaid riike üles säilitama kõrgel tasemel vastutuse, pühendumuse ja juhtimisvõime, mis on vajalik strateegia edukaks elluviimiseks;

7.  rõõmustab selle üle, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning ühinemiseelse abi rahastamisvahend (2014–2020), eelkõige aga Aadria ja Joonia mere piirkonna koostööprogramm 2014–2020 (ADRION) pakuvad strateegia elluviimiseks märkimisväärseid rahastamisvõimalusi ja arvukalt vahendeid ning tehnilisi lahendusi; kiidab heaks asjaolu, et strateegia eri sammaste jaoks on saadaval ka muid vahendeid, eelkõige programm „Horisont 2020” ja Erasmus Plus programmid kõigi sammaste jaoks, Euroopa ühendamise rahastu II samba jaoks, programm LIFE III samba ja kliimamuutuse leevendamise ning sellega kohanemise jaoks, samuti programmid COSME ja „Loov Euroopa”, mis on mõeldud IV sambaga seotud VKEde jaoks, ja programm „InnovFin” innovatsiooni rahastamiseks; julgustab piirkonna territoriaalse koostöö programmide järelevalvekomiteesid, EUSAIRi juhatust ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutusi tegema koostööd, et saavutada kasutadaolevate vahendite koostoime; rõhutab, et strateegia peaks võimaldama olemasolevaid vahendeid ja fonde tõhusamalt ja tulemuslikumalt kasutada;

8.  palub, et Euroopa Komisjon ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, mis vastutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ettevalmistamise, juhtimise ja rakendamise eest, rõhutaksid makropiirkondlike projektide ja meetmete olulisust;

9.  rõhutab, kui oluline on määrata makropiirkondlikul tasandil kindlaks rakendamisstruktuur ja koordineerimismehhanismid, et lihtsustada koostööd, sh ühist planeerimist, rahastamisvõimaluste vastavusse viimist ning alt üles lähenemisviisi; toonitab, et riiklikud ja piirkondlikud rakenduskavad tuleb viia vastavusse strateegia eesmärkidega ning võimaluse korral lisada kavadesse ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia; leiab, et Aadria ja Joonia mere piirkonda puudutavaid algatusi, ettepanekuid ja projekte tuleb kooskõlastada ja ühtlustada;

10.  julgustab komisjoni, Euroopa Investeerimispanka (EIP) ja osalevaid riike äsjaasutatud Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames avanevaid võimalusi täielikult ära kasutama, et rahastada piirkonnas projekte, mis annavad makropiirkonna tasandil lisaväärtust, edendavad säästvat arengut ning majanduslikku ja sotsiaalset ühtekuuluvust, hoogustavad majanduskasvu ja suurendavad tööhõivet ning aitavad saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärke; julgustab sellega seoses andma projektivaliku etapis n-ö boonuspunkte makropiirkondlikele projektidele nende rahvusvahelise olemuse tõttu;

11.  juhib tähelepanu sellele, et ei ole eraldatud spetsiaalseid vahendeid üksnes makropiirkondlike strateegiate rakendamiseks ning et edu eeltingimus on tugev poliitiline tahe, partnerlus ja kooskõlastamine riikide vahel; palub seetõttu piirkonna riikidel koondada rahastamisvahendid (Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, IPA, EFSI) ja maksed riiklikest allikatest EIP alla, mis oleks finants- ja investeerimisplatvormiks selliste projektide rahastamise toetamisel, mis aitavad saavutada strateegia eesmärke; palub, et loodaks läbipaistev ja avalikult kättesaadav Aadria ja Joonia mere piirkonna projektide register, mis tõstaks praegused ja kavandatavad investeeringuvajadused ja projektid esile, et julgustada investoreid nendesse projektidesse investeerima;

12.  nõuab tungivalt, et sidusrühmad vahetaksid parimaid tavasid, kasutaksid omandatud kogemusi ning tuvastaksid teiste ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kitsaskohad ning suurendaksid koostööd oma kolleegidega Läänemere, Doonau ja Alpi makropiirkonnast;

13.  palub komisjonil kõrvaldada haldus- ja mitterahalised takistused, mis sageli vähendavad investorite huvi investeerida sellistesse projektidesse;

14.  peab vajalikuks leida vähemalt üksikprojektide ja eriprojektide baasil võimalusi nende riikide kaasamiseks, kes ei ole strateegiaga hõlmatud, kuid on piirkonnaga geograafiliselt ja majanduslikult seotud; toonitab sellega seoses piiriülese ja riikidevahelise koostöö olulisust ühtekuuluvuspoliitika raames ning kutsub asjaomaseid liikmesriike ja piirkondi üles kasutama parimaid tavasid, mis on selles valdkonnas olemas;

15.  tuletab meelde majanduskriisi olulist mõju piirkonnale ja rõhutab vajadust hinnata korrapäraselt majandusliku taastamise saavutamiseks kujundatud strateegiaid; juhib tähelepanu sellele, et piirkonna riikide arengutase on erinev ja neil on erinevad vajadused; palub komisjonil rõhutada, kui oluline on luua tingimused sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamiseks nende riikide vahel; toetab reforme vähem arenenud riikides ning julgustab riike vahetama selles kontekstis teadmisi, kogemusi ja tavasid;

16.  juhib tähelepanu vajadusele julgustada, uuendada ning süvendada kultuuri-, teadus- ja haridusalast koostööd ning kasutada ulatuslikumalt üliõpilaste ja ülikooli töötajate akadeemilist liikuvust; rõhutab, et teadus ja innovatsioon on aruka, kaasava ning jätkusuutliku majanduskasvu eeltingimused; peab oluliseks tihedat seost teadus- ja kultuurikoostöö ning piirkonna majandusdünaamika kasvu ja turismi mitmekesisuse ning jätkusuutlikkuse taseme vahel;

17.  kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Parlament on ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia juhtorganites esindatud; palub komisjonil analüüsida piirkonna riikide (ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide) ühiseid jõupingutusi ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste tõhusat osalemist strateegia eesmärkide saavutamisel;

18.  viitab pretsedentidele seoses teiste ELi makropiirkondlike strateegiatega ning kutsub üles toetama katseprojekti ja ettevalmistustegevuse raames eri meetmete liike alates uuringutest stardiraha saamiseks prioriteetsete valdkondade projektide ettevalmistamisel;

19.  peab oluliseks, et strateegia algatamise perioodil võetaks kõigi nelja samba puhul arvesse strateegia üldpõhimõtteid ning eelkõige keskkonnakaitsemeetmeid, et rakendada makropiirkonna keeruliste ja erinevate probleemide lahendamisel terviklikku lähenemisviisi;

20.  rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata ELi toimimise lepingu artiklis 174 osutatud piirkondadele, nagu saared, mägi- ja maapiirkonnad, et tuvastada ja rakendada nende erilist potentsiaali, eriti turismi valdkonnas, ning suhtuda austusega antud aruandes määratletud tegevusvaldkondadesse ja prioriteetidesse; palub lisaks, et komisjon teeks ettepaneku kuulutada välja Euroopa saarte ja mägede aasta;

21.  peab oluliseks leida osalevatele riikidele võimalus teiste sammaste kaasamiseks, mis võiks luua arengueelised näiteks eriliste geoklimaatiliste tingimustega või bioloogiliselt mitmekesistele põllumajanduspiirkondadele, ning võimaldaks luua sünergiliselt koordineeritud mõjus ja tuua kaasa täiendava majanduskasvu; puhta energia projektide ja tervislike toiduainete tootmise vahel sünergia saavutamiseks soovitab tihedat koostööd sisemaa, rannikupiirkonna ja saarte vahel;

22.  juhib tähelepanu asjakohase aruandluse tähtsusele strateegia rakendamisel ning hindamisel; palub sellega seoses osalevatel riikidel koos komisjoniga koguda iga samba osas usaldusväärsed võrdlusandmed ning seada konkreetsed eesmärgid, mida hinnataks ja avalikustataks kord aastas;

23.  nõuab ulatuslikku ja terviklikku Euroopa lähenemisviisi rändele; rõhutab, et piirkonnas on seoses sisserändega väga tõsine olukord ja peab kahetsusväärseks kõiki Vahemere piirkonnas toimunud tragöödiaid; rõhutab, et nende probleemide lahendamisel on otsustava tähtsusega, et toimuks märkimisväärne muutus varjupaigapoliitikas seoses liikmesriikide solidaarsusega; juhib tähelepanu vajadusele arutada kolmandate riikidega tehtava koostöö üldist strateegiat; peab kahetsusväärseks, et ELi liikmesriigid ei tee rändeprobleemide valdkonnas omavahel piisavalt koostööd; julgustab piirkondi vahetama häid tavasid sisserändajate vastuvõtmise teemal ning nõuab kiiremas korras erilise tähelepanu pööramist piirkonda mõjutavatele sotsiaalsetele ja humanitaarprobleemidele, et määratleda ümber ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia tulevased prioriteedid, kui see on vajalik;

24.  loodab, et rahu ja julgeoleku tugevdamisele Kagu-Euroopas antakse uus arenguimpulss;

25.  juhib tähelepanu sellele, et probleemide lahendamise käigus võivad üles kerkida uued küsimused ning prioriteedid võivad muutuda, mis omakorda nõuab meetmeid ja projekte ning nendega seotud eesmärkide kaasajastamist, muutmist või asendamist;

26.  kutsub riike üles vahetama parimaid tavasid rahvusvähemuste õiguste austamise valdkonnas, et järgida kõrgeimaid standardeid, arvestades et seoses keeleliste probleemidega on tegemist eriti tundliku piirkonnaga;

27.  rõhutab, et rakendamise eri etappidel tuleb riigi- ja eraettevõtjatele, ühiskonnaliikmetele ja organiseeritud kodanikuühiskonna eri komponentidele pakkuda spetsiaalsete programmide kaudu asjakohast koolitust, sh korralduslikku ja tehnilist tuge;

28.  palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta järel aruande ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia rakendamise kohta, et hinnata selle toimimist ja lisaväärtust majanduskasvu ja töökohtade loomise, ebavõrdsuse vähendamise ning säästva arengu toetamise osas;

29.  julgustab võtma erimeetmeid sotsiaalse mõõtme edendamiseks; rõhutab ühendatud prioriteetide ja meetmete vajadust, mille eesmärk on toetada puudega inimeste kaasamist ja vältida mis tahes diskrimineerimist;

Meremajanduse kasv

30.  rõhutab, et piirkonna ainulaadne geograafiline asend ja eripärane rannikustruktuur koos väga mitmekesise mereelustikuga pakub suuri võimalusi meremajanduse töökohtade loomiseks ning uuenduslikuks ja kestlikuks majandusarenguks ja -kasvuks, sealhulgas meremajanduse tehnoloogia, kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas ning merenduse juhtimise, merede majandamise ja sellega seotud teenuste parandamisel;

31.  propageerib meremajandust majanduskriisi lahendusena, sest see ergutab uute töökohtade loomist ja majandusarengut, eelkõige töökohtade loomist ranniku- ja saareriikide naistele ja noortele; on veendunud, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiat ei ole võimalik teostada, kui ei võeta arvesse meremajanduse kontseptsiooni, mis seostab merede ja ookeanide, vesiviljeluse, mere- ja jõetranspordi ning turismiga seotud majandusvaldkondi keskkonnakaitsega;

32.  palub, et komisjon ja strateegiaga seotud riigid looksid stiimuleid, et muuta kalandus ja vesiviljelus Aadria ja Joonia mere piirkonna noortele ligitõmbavaks ning julgustada neid sellega tegelema;

33.  nõuab poliitika kooskõlastamist ja strateegia eesmärkide ühtlustamist, samuti ühiseid projekte, mis vastaksid ühise kalanduspoliitika väärtustele, põhimõtetele ja eesmärkidele; julgustab lisaks toetama säästliku kalandussektori arengut ning traditsiooniliste ja tervislike toiduainete tootmist; nõuab, et komisjon propageeriks aktiivselt kalanduse kohalike tegevusrühmade loomist, mis oleks loomulik vahend kalandustegevuse mitmekesistamiseks; tuletab meelde tõsiasja, et säästvaks ja tulusaks kalapüügiks ja vesiviljeluseks on vaja sidusrühmade suuremat osalemist üldises juhtimises, samuti täiendatud ja mitmekesisemat püügitegevust;

34.  on seisukohal, et meremajanduse kasv hõlmab väga erinevaid sektoreid ja ettevõtteid ning seetõttu nõuab selle arendamine kõigis neis sektorites kõrge kvalifikatsiooniga tööjõudu; kutsub EUSAIRi kaasatud liikmesriike edendama meremajanduse eri sektoreid oma koolitusprogrammides ning arvestama elukestva õppe süsteeme ja töötajate koolitust; rõhutab meremajandusega hõlmatud sotsiaalmajanduslikes süsteemides sisalduvate meetmete, sektorite ja distsipliinide komplekssust ning seetõttu peab äärmiselt oluliseks, et EUSAIRi strateegiasse kaasatud liikmesriigid kiidaksid heaks tööturupoliitika, et oleks suurem võimalus teha muudatusi, tagada innovatiivsus ja multidistsiplinaarsus, kohandada personali koolitust ja suurendada naiste osalemise määra;

35.  rõhutab suurema ja reaalsema ühenduvuse tähtsust strateegia „Euroopa 2020” ja kolme samba vahel ning, eelkõige meremajanduse samba jaoks Euroopa Komisjoni tegevuskaval põhineva EUSAIRi strateegia tähtsust; peab tegevuskava üheks strateegia lähenemisviisi väljundiks, mis määratleb makropiirkonna konkreetsed prioriteedid; rõhutab, et selle alusel valitakse iga meede või projekt laiaulatusliku alt üles põhimõttel konsulteerimisprotsessi raames, millesse on hõlmatud Aadria ja Joonia mere piirkonna erineva taseme sidusrühmad, kes esindavad riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, sotsiaalpartnereid, aga ka erasektorit, sotsiaalmajanduse, akadeemiliste ringkondade ja kodanikuühiskonna esindajad;

36.  ergutab avaõiguslikke ja eraettevõtteid, ülikoole, teadusinstituute ja muid mere- ja merendusvaldkonna sidusrühmi klastrite moodustamisele ja koostööle, et stimuleerida uuenduslikkust ja koostoimest täielikult kasu saada; leiab, et meremajanduse kasvu vallas tuleks lähtuda riiklikest ja piirkondlikest aruka spetsialiseerumise teemalistest teadus- ja innovatsioonistrateegiatest, et suurendada investeeringute tõhusust ja tulemuslikkust; kutsub riike ja piirkondi üles osalema komisjoni S3-platvormis, et saada abi aruka spetsialiseerumise strateegiate väljatöötamisel, rakendamisel ja läbivaatamisel; peab antud kontekstis vajalikuks parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ning olemasoleva ärivõrgustiku (klastrite) parandamist rahvusvahelistumise protsessis, et luua uut kvaliteeti ja jätkusuutlikke töökohti;

37.  toetab ühise kvaliteedimärgise kasutuselevõttu piirkonna kvaliteetsete mereandide jaoks, et suurendada nende konkurentsivõimet;

38.  rõhutab sotsiaaldialoogi tähtsust ning peab vajalikuks kaasata suutlikkuse suurendamise meetmetesse lisaks ametiasutustele ka kodanikuühiskonna esindajad; leiab, et seda oleks võimalik saavutada püsiva platvormi loomisega makropiirkondlikul tasandil, samuti piirkondlikul tasandil igas liikmesriigis, et esindada sotsiaal- ja majanduspartnereid, kooskõlas sellega, mis on juba tehtud ülikoolide, kaubanduskodade ja linnade jaoks;

39.  rõhutab mere- ja merendusuuringute tähtsust ning teadlaste, liikmesriikide ja EUSAIRi strateegiasse kaasatud piirkondade koostöö tugevdamise olulisust nendes valdkondades, et ületada lõhed nende liikmesriikide vahel ning edendada rannikualade konkurentsivõimet ja kvaliteetsete ning jätkusuutlike kohalike töökohtade loomist;

40.  juhib murelikult tähelepanu Aadria ja Joonia mere kalavarude kiirele vähenemisele ülepüügi tõttu ning ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi ja muude mereelustikku oluliselt ohustavate tegurite tagajärjel; rõhutab, et kalandusel on rannikualade ja saarte majanduses tähtis roll; peab seepärast vajalikuks pidada strateegia ülimaks eesmärgiks kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist ja säilitamist, järgides ühises kalanduspoliitikas sätestatud maksimaalse jätkusuutliku saagikuse põhimõtet; rõhutab, et üleminekuperioodil on vaja toetada püügipiirangutega kohanemist, kasutades selleks Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) toetusi varustuse ostmiseks; nõuab otsustavaid meetmeid, milleks oleks kolmandate riikide kalandusalaste õigusaktide vastavusse viimine ELi õigusaktidega, andmete jagamine, ühised seireplatvormid ja kalavarude majandamise mitmeaastased kavad; nõuab ka, et kaalutaks, kuidas arendada säästvat vesiviljelussektorit, millel on suur potentsiaal taastuvate energiaallikate kasutamiseks;

41.  tuletab meelde, et kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavad kala ja karploomade populatsioonid peaksid olema ohututes bioloogilistes piirides, et saavutada hea keskkonnaseisund ning tagada kalanduse pikaajaline jätkusuutlikkus;

42.  palub, et komisjon registreeriks harrastuspüügi mahu, reguleeriks seda tegevust ja kohaldaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärke nii harrastuspüügile kui ka kutselisele kalapüügile;

43.  palub koostada põhjalikud uuringud kalavarude, eelkõige ohustatud liikide ja nende bioloogiliste seoste kohta, võttes arvesse, et puuduvad täpsed andmed ning täielik, üksikasjalik ülevaade hetkeolukorrast, mis muudab hindamised umbmääraseks ja ebausaldusväärseks nõuab tungivalt looduslike koelmute kaitset;

44.  nõuab, et hinnataks ja edendataks projekte, mis on suunatud kaitsealuste liikide kaudse kalapüügi (kummitusvõrgud, rannakarplaste kasvatamise võrgud) ja kaaspüügi mõju hindamisele, kuna ainuüksi Aadria meres püütakse kaaspüügina hinnanguliselt üle 40 000 merikilpkonna; peab äärmiselt vajalikuks keskkonnauuringuid ja uuringuid võimalike lahenduste leidmiseks sellele probleemile (nt kilpkonnade tõkkevahendid);

45.  palub kindlalt toetada laevaehitussektorit, sealhulgas lõbusõidulaevanduse sektorit, keskendudes selle moderniseerimisele ja spetsialiseerimisele, et luua töökohti ja kohanduda nõuetega säästvaks ja konkurentsivõimeliseks majanduskasvuks, mis on kooskõlas meremajanduse tehnoloogiaga;

46.  nõuab tootmisvaldkondade tugevat toetamist, mestimist ja koostööd makropiirkonna eri osade tootmisvaldkondade vahel; julgustab vahetama häid tavasid, kaasates sektori kõige olulisemaid kogemusi, samuti teiste piirkondade kogemusi, kes püüavad järgida sama lähenemisviisi, et edendada tootmisvaldkondade asutamist;

47.  rõhutab, et tähtis on toetada ja edendada harrastusõngesporti ja kalapüügiga tegelevaid pereettevõtteid, samuti integreeritud kalapüügi- ja turismipoliitikat (kalapüük ja kalapüügiturism, marikultuur), eelkõige saartel, et kaitsta kohalikke kultuuritraditsioone ja saarlaste ning väikeste rannikuasulate merega seotud eluviisi; julgustab säästvat, väikesemahulist ja rannapüüki ning veisviljelust, samuti mitmekesisemat toiduvalikut ning kohalike kalaturgude edendamist, mis on parim viis jätkusuutlikkuse tagamiseks ja mis pakub rannikualade turismitegevustele rohkem tuge;

48.  palub, et komisjon toetaks ja edendaks kalandusettevõtete ja -töötajate kaasamist projektidesse, mis on seotud kultuuri- ja pärimusturismiga, ning selliste projektide laiendamist kalandusele, meresõidu taasavastamisele ning traditsioonilistele kaluripiirkondadele ja -tegevustele;

49.  rõhutab sotsiaalse ettevõtluse ja naiste ettevõtluse tähtsust, et saavutada kasv meremajanduse vallas, ja kutsub ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiaga (EUSAIR) seotud liikmesriike üles soodustama ja toetama naiste osalemist kõigis asjaomastes sektorites; tuletab meelde asjaomaste piirkondade ja territooriumide väike- ja mikroettevõtete väga olulist rolli ja palub EUSAIRiga seotud liikmesriikidel rakendada aktiivset poliitikat sellise majandustegevuse liikide edendamiseks;

50.  toetab meetmeid, et vähendada hüdrogeoloogilist riski ja rannikuerosiooni ohtu;

51.  pooldab tegevusi, mille eesmärgiks on toetada merendusega seotud elukutseid, mis on ELi poliitika rakendamise tõttu rohkem kannatada saanud, ning töötada sel eesmärgil välja näiteks alternatiivsed projektid traditsiooniliste oskuste taaselustamiseks;

52.  rõhutab teadusuuringute tähtsust ja nõuab tugevat toetust mere- ja merenduspiirkondadele;

53.  rõhutab, et vesiviljeluse ja kalakasvatuse arendamisel võib olla tähtis roll mitte ainult liigilise mitmekesisuse taastamisel, vaid ka Aadria ja Joonia mere piirkonna majanduskasvu toetamisel;

54.  palub komisjonil tõhustada heade tavade vahetamist (nt rannikualade algatusrühmade poolt välja töötatud projektide jätkusuutlikkus);

Piirkonna ühendamine

55.  märgib, et on tungivalt vaja paremaid transpordi- ja energiaühendusi osalevate riikide vahel, samuti nende riikide ja teiste naabrite vahel, sealhulgas on olulised meretransport, mitmeliigilised transpordiühendused sisemaaga ja energiavõrgustikud, mis on ühtlasi majandusliku ja sotsiaalse arengu eeltingimuseks; juhib tähelepanu ühenduse puudumisele Aadria mere kahe ranniku vahel ning võrgutaristu lõhele Aadria ja Joonia mere piirkonnas;

56.  nõuab stiimulite pakkumist kestlike transpordiühenduste loomiseks, mis vähendavad sõiduaega, transpordi- ja logistikakulusid ning välismõjusid; nõuab merd ja maad ühendavaid strateegiliselt olulisi rajatisi, et luua võimalused ühendvedudeks riikide vahel, suurendada ühtekuuluvust, edendada üldist võrgustikku ning vähendada maanteeummikuid ja seega süsinikuheidet; juhib tähelepanu vajadusele parandada Aadria mere kahe ranniku vahelise (nii põhja-lõuna kui ka läbivatel ida-lääne liinidel) kabotaaži, meremagistraalide ja kruiiside mere- ja sadamamõõdet; märgib, et on vaja paremat koordineerimist, et hoida ära mereliikluse ülekoormust ning parandada selle juhtimist ja kontrolli;

57.  ergutab kasutama meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli käsitlevat määrust (EL) 2015/757) innovatsiooniks ning säästva meretranspordi kasutuselevõtmiseks makropiirkonnas, kasutades alternatiivseid ujuvvahendite käitureid ja kütuseid, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning parandada transpordisektori energiatõhusust;

58.  rõhutab, et oluline on ühendada mereteed ja sadamad muude Euroopa piirkondadega ning siduda need üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) koridoridega; kutsub osalevaid riike üles olemasolevaid vahendeid kasutades koondama jõudu nende projektide rakendamisele, mida hõlmab praegune TEN-T võrk ja muud algatused selle kavandatavaks laiendamiseks Kagu-Euroopasse / Aadria mere idarannikule, ning mis kaotaksid Aadria – Joonia mere piirkonna võrgulõhe; palub seepärast, et asjaomased riigid määraksid kindlaks piirkondliku ja Euroopa lisaväärtusega prioriteetsed taristuprojektid ning soovitab pöörata tähelepanu muu hulgas järgmisele:

(i) Läänemere – Aadria mere koridori lõpuleviimine,

(ii) Skandinaavia – Vahemere koridori põhja-lõuna pikendus,

(iii) Alpi – Lääne-Balkani raudteekaubavedude koridori rajamine,

(iv) parem ühendus Ibeeria poolsaare, Kesk-Itaalia ja Lääne-Balkani vahel,

(v) maanteeühenduse rajamine Balkani ala sadamate ja sisemaa vahel, samuti ühendus Reini – Doonau koridoriga,

(vi) sadamarajatiste täiendamine, et tagada parem ühendus Aadria mere kahe ranniku vahel, ning Põhja-Aadria sadamate juhtkondade ühise strateegia väljatöötamine Kesk-Euroopa veelgi laialdasemaks varustamiseks importkaubaga;

59.  nõuab olemasoleva taristuvõrgu võimsuse optimeerimist, pidades eelkõige silmas makropiirkonna olemasolevaid maantee- ja raudteeühendusi, kaasa arvatud viimase etapi ühendused; rõhutab vajadust võimalikult kiiresti lõpule viia piki Aadria ja Joonia mere rannikut kulgeva kiirtee ehitus, mis annaks makropiirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele arengule uut hoogu; tuletab meelde, kui tähtsad on uued koridorid, mis hõlmavad kiirteid, raudteid ja muid taristuid Aadria – Joonia piirkonna mõlemal poolel; märgib, et on vaja paremat koordineerimist, et hoida ära ummikuid mereliikluses ning parandada selle juhtimist ja kontrolli;

60.  nõuab kiirraudtee taristu väljaarendamist, mis ühendaks makropiirkonnad ning võimaldaks paremat ühendust ELiga ja selle sees; rõhutab, kui oluline on parandada Aadria ja Joonia mere piirkonna raudteetranspordi ühenduvust, samuti ühendusi Türreeni mere ja Aadria/Joonia mere ranniku vahel;

61.  nõuab, et osalevad riigid täiustaksid oma mere-, maismaa- ja õhutransporditaristut, arendaksid makropiirkonnas meremagistraale ja ühendvedusid, eelkõige sisemaaga ühenduste loomiseks, ja parandaksid transpordilogistikat, kasutades parimal võimalikul viisil ära kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid, tagades igal pool kõrge turvalisuse ja keskkonnasäästlikkuse taseme; palub ka, et osalevad riigid uuriksid võimalusi ühenduvuse parandamiseks elektromobiilsuse vahendite abil, mis võivad hõlbustada rahvusvahelist elektroonilise piletisüsteemi teenust;

62.  rõhutab, et puudub tõhus ühendus saartega; palub, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ühenduste parandamist, uurides uusi koordineeritud ja lisaväärtusega võimalusi, optimeerides kauba- ja reisijateveo liinide kasutamist ja kaasates era- ja avaliku sektori sidusrühmi, et suurendada nende piirkondade elukvaliteeti, peatada rahvastiku kahanemine ning muuta võimalikuks sotsiaalmajanduslike võimaluste kasutamine neis piirkondades; rõhutab vajadust parandada saaresiseseid sidesüsteeme ja transporditaristut, mis võimaldavad kestlikku sisemaist mobiilsust; rõhutab ka vajadust tagada saareelanikele aastaringselt piisav tervishoid ja haridusprogrammid;

63.  nõuab suurprojektide käivitamist, et arendada saartel mitmeliigilise transpordi ühendusi, ning eelkõige soovib näha tugevat toetust strateegiliselt tähtsate lennujaamade, nagu Catania lennujaama edendamist, seda nii taristu ja kui ka uute liinide osas makropiirkonna teistele aladele;

64.  nõuab tungivalt, et osalevad riigid jätkaksid jõupingutusi energiaallikate mitmekesistamiseks, mis mitte üksnes ei paranda makropiirkonna energiajulgeolekut, vaid aitab ka suurendada konkurentsi ja võidelda kütteostuvõimetusega, toetades oluliselt piirkonna majanduslikku ja sotsiaalset arengut; rõhutab, et sekkumistele energiasektoris tuleb teha põhjalikud keskkonnamõju hinnangud; rõhutab, kui tähtis on ühiselt kavandada investeerimist veeldatud maagaasi terminalide ja puuduolevate gaasivõrkude väljaarendamisse makropiirkonnas, aidates sellega saavutada suuremat sõltumatust ja energiajulgeolekut; pooldab ka meetmeid energia- ja ressursitõhususe suurendamiseks, mis omakorda aitab parandada konkurentsivõimet;

65.  pooldab sellise energiataristu väljaarendamist, mis aitaks vähendada ökoloogilist jalajälge, suurendada energiatõhusust ning tagada energiajulgeolek makropiirkonnas ja mujal; rõhutab lisaks, et on oluline arendada ja edendada arukate linnade kontseptsiooni, andmaks lisandväärtust makropiirkonna praegusele üldisele energiataristule;

66.  võtab teadmiseks makropiirkonna alakasutatud taastuvenergiaallikate suure potentsiaali; nõuab, et energiatootmises võetaks kasutusele kättesaadavad taastuvenergiaallikad, nagu päikese-, tuule-, tõusu- ja mõõna- (kui see on tehniliselt võimalik) ning laineenergia; rõhutab potentsiaalsete veejõujaamade kestlikkust ja konkurentsivõimet kõigis osalevates riikides; kutsub osalevaid riike üles toetama makropiirkonnas hästitoimiva ja vastastikku seotud elektri- ja gaasituru loomist, mis tagab võrdse juurdepääsu odavale ja taskukohasele energiale; rõhutab, et on oluline tugevdada piiriüleseid energiaühendusi, toetades energiasektorisse investeerimist, mis on peamine eeltingimus ELi energiavõrku integreerumiseks, ning kaotada piiriülese investeerimise takistused energiasektoris;

67.  toetab makropiirkonnas energiataristu ühist kavandamist ja sellesse investeerimist nii elektri ja gaasi tootmise kui ka transpordi vallas kooskõlas üleeuroopalise energiavõrguga (TEN-E), rakendades energiaühenduse huviprojektide loetelusse kuuluvaid konkreetseid projekte;

68.  väljendab muret uute impulsside pärast nafta ja gaasi leukohtade otsimiseks ja kasutuselevõtmiseks nii avamerel kui ka maismaal, mis võib tekitada makropiirkonnas katastroofide ohtu ning tuua kaasa väga tõsiseid tagajärgi keskkonna, majanduse ja inimeste tervise jaoks; rõhutab, et selline tegevus peab olema kooskõlas liidu kliima ja taastuvenergia alaste eeskirjade ja juhistega; rõhutab, et Aadria meri on suletud, madal meri, mis ei suuda reostust hajutada ja mille mõlemal kaldal õitseb turism, ning et makropiirkonna majanduskasv peaks eelkõige tulenema turismist ja piirkonna keskkonnaomaduste ning ökosüsteemidega seotud majandustegevusest; rõhutab, et ELi õigusakte ja rahvusvahelisi konventsioone keskkonnasäästlikkuse ja merendustegevuse ohutuse kohta tuleb järjepidevalt rakendada; nõuab merestrateegia raamdirektiivi (2008/53/EÜ) ning avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse direktiivi (2013/30/EL) täielikku rakendamist;

69.  nõuab, et Aadria – Joonia mere makropiirkonnas kehtestataks ühtsed Euroopa liiklusohutuse standardid;

70.  rõhutab, et on vaja edendada piiriüleseid lennuteenuseid ühisprojektide kaudu, mis on kavandatud makropiirkonnasiseste ühenduste tagamiseks ja tõhustamiseks;

Keskkonna kvaliteet

71.  tuletab meelde osalevate riikide mere-, ranniku- ja maismaaökosüsteemide rikkust; märgib, et Aadria meres elab ligi pool (49%) kõikidest Vahemeres registreeritud mereliikidest ning see Vahemere alampiirkond on oma madaluse, piiratud voolude ja jõgede suure mõju tõttu väga ebatavaline; nõuab ühiseid jõupingutusi, et võtta kõik võimalikud meetmed (nt puhaste kütuste kasutamine meretranspordis ja -logistikas) merekeskkonna ja piiriüleste maismaaelupaikade bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks, samuti merereostuse ennetamiseks ja vähendamiseks ning muude ranniku- ja merealade elurikkust ähvardavate ohtude leevendamiseks; rõhutab, et on oluline kaitsta selliseid mere- ja maismaaliike nagu Vahemere munkhüljes, koopaolm, ilves, kaeluskotkas jt, ning kutsub osalevad riike üles rakendama selle eesmärgi täitmiseks proportsionaalseid meetmeid;

72.  nõuab osalevate riikide vahel heade tavade vahetamist loodus- ja kultuuripärandi haldamise valdkonnas, sealhulgas Natura 2000 alad ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvad objektid, et luua säästvad turismilahendused;

73.  nõuab tungivalt, et kõik osalevad riigid ühisel jõul rakendaksid mereala ruumilist planeerimist kooskõlas direktiiviga 2014/89/EL (millega kehtestatakse mereala ruumilise planeerimise raamistik) ning rannikualade integreeritud haldamist, kaasates eri sidusrühmi (riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi, kohalikku elanikkonda, teaduskogukondi, vabaühendusi jne); on seisukohal, et merealade hea ühine haldamine loob olulise raamistiku mereressursside säästvaks ja läbipaistvaks kasutamiseks;

74.  arvestades, et merendustegevuste laienemine piirab üha enam püügipiirkondi, palub komisjonil tagada, et merendustegevuste arendamise igas etapis (nimelt merealade ruumilisel planeerimisel ja rannikuala tervikmajandamisel) võetaks õiglaselt arvesse asjaomaste sektorite huve;

75.  rõhutab, et oluline on kaitsta ja säilitada jõgesid ja järvi Aadria ja Joonia mere valgalas;

76.  juhib tähelepanu vajadusele vähendada vastutustundlikult ajaloolistest tingimustest tulenevat ja piiriülest reostust ning puhastada tööstuslikust pinnase-, vee- ja õhureostusest, samuti sõjaliste konfliktide tagajärjel tekkinud reostusest mõjutatud alad; toetab kõiki aktiivseid meetmeid keemia- ja tavarelvastuse tekitatud merereostuse vähendamiseks; toetab kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga mereprahi vähendamist eesmärgiga see kaotada, eelkõige Aadria mere saarte reostuse osas;

77.  on mures plastjäätmete tekitatava kahju pärast merel; palub, et komisjon toetaks algatusi selliste jäätmete kogumiseks ja ringlussevõtuks; rõhutab, kui oluline on kaasata sellesse kalureid;

78.  kutsub riike üles töötama välja ja rakendama põhjalikke kavasid iganenud ja kasutuseta jäänud tööstus- ja militaarobjektide uuesti kasutusele võtmiseks; rõhutab, et need objektid ei ole mitte üksnes keskkonnaohtlikud, vaid neil on ka märkimisväärne majanduslik potentsiaal, mida ei kasutata;

79.  nõuab, et ergutataks tööstuse ümberpaigutamist eemale linnakeskustest ja rannikualadelt, et parandada elukvaliteeti;

80.  nõuab, et kasutataks kõiki olemasolevaid vahendeid parimate jäätme- ja reoveekäitluse lahenduste rakendamiseks piirkonnas, kooskõlas nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiviga 91\271\EMÜ asulareovee puhastamise kohta;

81.  juhib tähelepanu asjaolule, et viimastel aastatel on piirkonda tabanud mitmed inimeste põhjustatud õnnetused ja loodusõnnetused; juhib tähelepanu raadamise probleemile ja muudele kliimamuutusega seotud ohtudele; rõhutab, et iga valdkonna tegevuskava ja prioriteetide rakendamisel tuleb kohaldada looduskatastroofide riski juhtimise ja kliimamuutusega kohanemise horisontaalseid põhimõtteid; julgustab riikide hüdrometeoroloogiainstituute koostööle, et tulla toime äärmuslike ilmastikunähtustega, kliimamuutuse tagajärgede ja õnnetuste riski juhtimisega; möönab, et veevarustus, põllumajandus ja turism on kliimamuutuse suhtes kõige tundlikumad sektorid, ning seetõttu ergutab riikide ametiasutusi koostööle, et luua raamistik ja tugimehhanism kohandumis- ja leevendusmeetmete rakendamiseks;

82.  rõhutab vajadust vähendada kasvuhoonegaaside heiteid, eelkõige meretranspordisektoris;

83.  rõhutab, et veevarude kättesaadavuse osas on probleemiks geograafilised ja ajalised erinevused – suvel on saartel ja rannikualadel märkimisväärne veenappus, sest nõudlus vee järele mitmekordistub arvukate turistide saabudes;

84.  nõuab tungivalt, et loodaks katastroofideks valmisoleku keskus ning ühine hädaolukorra lahendamise plaan naftareostuste ja muude suure ulatusega reostuste puhuks, et luua eelhoiatussüsteem, mille abil ennetada loodusõnnetusi ning muid õnnetusi, mis on tingitud tööstus-, transpordi- ja muust tegevusest, nagu üleujutused, tulekahjud ning loodusvarade kasutamine Aadria merel; rõhutab, et keskus peaks olema otseselt seotud ELi kodanikukaitse mehhanismiga; rõhutab, kui tähtis on kaitsta piirkonna ökosüsteemi ja elurikkust parema mõistmise ja parimate tavade vahetamise kaudu;

85.  Kutsub ELi mittekuuluvaid riike üles kiirendama valdkondliku õigustiku (nt veepoliitika raamdirektiivi) rakendamist, pidades silmas nende tulevast liitumist Euroopa Liiduga;

86.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid konsulteeriksid naaberriikide pädevate asutustega ja makropiirkonna kohalike kogukondadega, eelkõige seoses majandustegevusega, mille suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivile 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta;

Kestlik ja konkurentsivõimeline turism

87.  rõhutab turismi otsustavat tähtsust Euroopa majanduse jaoks ja ELi sotsiaalse ühtekuuluvuse saavutamiseks, eelkõige Vahemere riikide ja kogu kõnealuse piirkonna puhul; rõhutab vajadust töötada välja uued käsitused, et võidelda turismi hooajalisuse vastu, lähtudes turismi mõjust keskkonnale ja jätkusuutlikkusest; nõuab suuremat toetust turismiprojektide rahastamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning muudest allikatest;

88.  nõuab turismi konkurentsivõime parandamise nimel tungivalt piiriülese maanteeühenduse parandamist, kuna kehvad ühendusteed tekitavad liikluses kitsaskohti ja pikki viivitusi; rõhutab, et turismi eesmärgil on vaja parandada olemasolevaid lennuliinide taristuid ja mereühendusi Aadria mere rannikualade vahel;

89.  rõhutab vajadust ergutada makropiirkonnas olemasolevate lennujaamade kasutamist, et vältida reisijate liigset koondumist vähestesse sõlmlennujaamadesse ning edendada jätkusuutlikku ja tasakaalustatud turistide voogu mitmetesse kohtadesse;

90.  möönab, et piirkonna rikas kultuuri- ja looduspärand (sealhulgas selline kultuuritegevus nagu kino, teater ja muusika) on tähtis vara, millele turismimajandus võib toetuda; juhib tähelepanu sellele, et kõigis osalevates riikides leidub arvukalt UNESCO maailmapärandi nimekirja kuuluvaid objekte ja Natura 2000 alasid; on seisukohal, et kuigi turism annab majanduse arengusse suure panuse, ei ole selle potentsiaali veel täielikult kasutusele võetud, eelkõige turismi hooajalisuse tõttu, kuid samuti ka vähese innovatsiooni ja kestlikkuse ning transporditaristu, turismipakkumiste kvaliteedi, sidusrühmade oskuste ja turismi vastutustundliku juhtimise puuduste tõttu; kutsub osalevaid riike üles võtma vastu poliitikat, millega tagada piisavad ühendused ja turismirajatised nii suvehooaja vältel kui ka väljaspool suvehooaega, et mitmekesistada turistide voogu ja kindlustada turistide saabumine kõigil hooaegadel; rõhutab, kui oluline on ühendada turism loodus-, kultuuri- ja kunstipärandiga;

91.  ergutab liikmesriike edendama turismisektoris säästvaid lahendusi liikuvuse valdkonnas et parandada seeläbi turismiteenuste kvaliteeti ja suurendada nende ulatust;

92.  sedastab, et rahvus- ja looduspargid ning kaitsealad on aluseks kodanike harimisele keskkonnakaitse ja kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas;

93.  toonitab, et turismi edasise arengu tagamiseks piirkonnas on vaja osalevate riikide koostööd; ergutab koostama Aadria ja Joonia mere turismistrateegiaid, mis põhineksid kestlikkusel ja võimaldaksid riikidel koostoimest kasu saada ning ühiseid probleeme makropiirkondlikul tasandil lahendada; peab vajalikuks koostööd, et parendada Aadria ja Joonia mere piirkonna sihtkohtade profiili;

94.  nõuab tungivalt, et Euroopa Komisjon, osalevad riigid ja kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused võtaksid meetmeid, mis ergutaksid sidusrühmi turismitaristut parandama;

95.  rõhutab, kui oluline on toetada kultuuri- ja loomingulist tegevust ning eelkõige äritegevuse arendamist ja selle integreerimist sellistes valdkondades nagu muusika, teater, tants ja film; nõuab integratsiooni edendavate festivalide, konventide ja kultuuriürituste korraldamist;

96.  juhib tähelepanu vajadusele võimaldada VKEdele lihtsam juurdepääs rahastusele ja toetusele, sest VKEd on turismisektori jaoks vältimatult olulised; ergutab piirkonna sidusrühmi osalema Euroopa ettevõtlusvõrgustikus, et jagada kogemusi, suhelda ja leida piiriüleseid partnereid;

97.  rõhutab aruka spetsialiseerumise ja arukate kogukondade projektide olulisust olemasolevate innovatsiooniplatvormide kasutamisel, et luua Aadria ja Joonia mere piirkonna loovusala;

98.  toetab mitmekesise turismipakkumise arendamist, mis hõlmaks temaatilisi turismiparke ja -trasse, kultuuri-, maapiirkondade, tervise-, ravi-, mere-, toidu- ja veiniturismi, konverentsi- ja sporditurismi, kaasa arvatud jalgrattasõit, golf, sukeldumine, matkamine, suusatamine, mägironimine ja vabaõhusport, et edendada aastaringset turismi ning turismisihtkohtade konkurentsivõimet kestlikult suurendada; toetab maaturismi arendamist, et vähendada survet suurtele turismikeskustele ja kitsale rannikupiirkonnale ning aidata tasakaalustada hooajalisust; toetab turismitegevuse laiendamist sisemaale, luues integreeritud turismitooted, mis sisaldavad makropiirkondade ja nende pealinnade peamisi vaatamisväärsusi;

99.  rõhutab, et oluline on sidusus turismijuhtimise ja taristu vahel ning vaja on suurendada teenuste ja võimaluste kvaliteeti ja mitmekesisust, võttes arvesse piirkonna konkreetseid eripärasid; rõhutab lisaks, et oluline on edendada ja säilitada kohalikke ja piirkondlikke traditsioone;

100.  rõhutab, et oluline on kaaluda alternatiivseid võimalusi ja ärimudeleid ning siduda kruiisireiside pakkumine paremini kohalike inimeste ja toodetega, et tõhusamalt kõrvaldada jätkusuutmatu ülekoormus ja kasutada paremini ära kogu potentsiaali, nii et see tooks kohalikule majandusele kestvamat kasu; sedastab, et oluline on olemasolevate teede kaardistamise ja jätkuva edendamise abil töötada välja makropiirkondlikud turismimarsruudid ja neid kaubamärgi abil turustada;

101.  pooldab piirkonna kõige iseloomulikumate varade kasutamist turismi eesmärgil ning edendus- ja turundusprogrammide väljatöötamist;

102.  rõhutab vajadust tõeliselt mitmeliigilise transpordi järele, mis kasutab integreeritud teenuste ja ristumispunktide võrgustikku, et arendada välja kvaliteetne ökoturism;

103.  nõuab Aadria ja Joonia mere piirkonna harta koostamist, mis sisaldaks kriteeriume, põhimõtteid ja juhiseid säästva turismi edendamiseks, rakendades Euroopa turisminäitajate süsteemi, et hinnata turismisihtkohti eesmärgiga soodustada nende säästvat arengut;

104.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegias osalevate riikide (Horvaatia, Kreeka, Itaalia, Sloveenia, Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia) valitsustele ja parlamentidele.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.

(3)

ELT C 349 E, 29.11.2013, lk 1.


SELETUSKIRI

Taust

2012. aasta detsembris toimunud Euroopa Ülemkogu palus komisjonil esitada 2014. aasta lõpuks uus ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia (EUSAIR). Komisjon tegi, nagu palutud ja esitas EUSAIRi 17. juunil 2014.

EUSAIR on ELi kolmas makropiirkonna strateegia ja sellel on hea võimalus kasutada kogemusi, mida on andnud ELi Läänemere piirkonna ning Doonau piirkonna strateegiad. See tugineb piirkonnas juba toimuvale koostööle, nimelt Aadria ja Joonia mere algatusele, mis loodi 2000. aastal Ancona deklaratsiooni allkirjastamisega, ning Aadria ja Joonia mere europiirkonnale, mille asutasid 2006. aastal seitsme riigi piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused. EUSAIR hõlmab kaheksat riiki, kelle hulgas on võrdselt nii ELi liikmesriike (Horvaatia, Kreeka, Itaalia ja Sloveenia) kui ja mitteliikmesriike, kes on kas kandidaatriigid (Albaania, Montenegro ja Serbia) või potentsiaalsed kandidaatriigid (Bosnia ja Hertsegoviina). Kõnealune piirkond on koduks üle 70 miljonile inimesele ning etendab olulist rolli geograafilise pidevuse tugevdamisel Euroopas.

Piirkonna heitlikus minevikus on olnud sündmusi, millel on olnud nende riikide arengule ja koostööle hävitav ja pikaajaline mõju. Viimati mõjutas piirkonda olulisemalt majanduskriis. Töötus ja võlakoormus on enneolematult kõrge, nii et riigid peavad tegema valusaid kärpeid ja eelarvet konsolideerima. Vireleva majanduse taastamist ja majanduskasvu takistavad kahanevad investeeringud, nii riiklikus kui ka erasektoris.

Seda arvestades pakub EUSAIR piirkonna riikidele erakordset võimalust jätta majandus- ja poliitilised probleemid selja taha ja keerata koostöös Euroopa Komisjoniga uus lehekülg, et liikuda edasi heaolu ja säästva arengu poole.

EUSAIRi ajastus on ideaalne kahel põhjusel, tulenevalt poliitilistest vahetustest ELi tasandil. Esiteks on Junckeri juhitav Euroopa Komisjon otsustanud keskenduda investeeringute suurendamisele, lähtudes investeerimiskavast ja sellest tulenevalt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist. Aadria ja Joonia mere piirkonna riikidele tähendab see suurepärast võimalust ületada investeeringutes viimastel aastatel tekkinud tühik. EUSAIR annab võimaluse suunata investeeringuid nii, et tulemus oleks kasulik kogu piirkonnale. Teiseks on komisjon korduvalt teatanud, et lähitulevikus laienemist ei toimu. Ehkki see on Lääne-Balkani riikidele halb uudis, võimaldab EUSAIR neil liikuda ELile lähemale, ühtlustades oma poliitikat ELiga ning tehes liikmesriikidega tihedat koostööd.

Aadria ja Joonia mere piirkonnal on suur potentsiaal, mida saab ära kasutada üksnes piirkonna kõikide riikide ühiste ja koordineeritud jõupingutustega ning kohalike ja piirkondlike asutuste märkimisväärsel osalemisel. Komisjonil koos Euroopa Investeerimispanga ja teiste rahvusvaheliste osalejatega on eriline roll – neil tuleb juhendada ja toetada strateegia rakendamist. Raportöör on kindel, et EUSAIR pakub ajaloolist võimalust nii osalevatele riikidele kui ka ELile tervikuna.

Prioriteedid ja ettepanekud

Mitmeid kuid peeti strateegia sidusrühmadega diskussioone, milles osalesid ka riikide, piirkondliku ja kohaliku tasandi esindajad. Diskussioonides kerkisid esile järgmised arenguprioriteedid, ideed ja ettepanekud:

I sammas – meremajanduse kasv (mere kalavarud, vesiviljelus, meremajanduse tehnoloogia, merenduse juhtimine, merede majandamine ja sellega seotud teenused)

–  Ressursitõhusa kalanduse kasutuselevõtt ning mereandide tootmise ja tarbimise edendamine;

–  ärikeskkonna parandamine ning meretööstuse konkurentsivõime tugevdamine institutsioonide ja infrastruktuuri toetusega;

–  teadus- ja uurimistegevuse toetamine ning rakenduslikud uuendused meretööstuses, meremajanduse teadusuuringute, innovatsiooni ja oskuste edendamine;

–  investeerimine inimressursside arendamisse;

–  makropiirkondlike klastrite arendamine – "Keskkonnasäästlik laevaehitus Aadria ja Joonia mere piirkonnas" – uute materjalide ja biotehnoloogia kasutuse julgustamine, et vähendada laevaehituse ja -remondi ning jahtide majandamise tehnoloogiliste operatsioonide survet keskkonnale;

–  juurdepääsu parandamine rahastamisele ja idufirmade edendamine – "Aadria ja Joonia mere piirkonna sinine rahastamine";

–  merealade juhtimine – "Merealade juhtimine ja teenistuste rakkerühmad", "Mereala kooskõlastatud ruumiline planeerimise ja rannikualade integreeritud majandamise rakendamine" – luua õiguslik alus mereala ruumiliseks planeerimiseks, arvestades võimalikke muutusi õigusaktides, et kehtestada standardid kava rakendamise reguleerimiseks;

–  merendusalased oskused – "Merendusalaste oskuste ringlemine";

–  merealade juhtimine – "Merealade juhtimine ja teenistuste rakkerühmad";

–  andmete ja teadmuse jagamine – "Aadria ja Joonia mere piirkonna pilvandmed merenduse juhtimise ja teenuste jaoks",

–  institutsiooniline suutlikkus ühtlustada merendusstandardeid ja eeskirju – "Mereala ruumilise planeerimise ning rannikualade integreeritud majandamise rakendamise koolitus ja vastastikune toetus";

–  turismi ja kalanduse ühendamine – enamik rannikukogukondi elatub kalapüügist ja turismist;

–  säästev kalandus – väiksemate laevade ja selektiivsete püügivahendite kasutamine;

–  merekaitsealade loomine – tagaks säästva kalanduse;

–  mootorite pakkumine, mis ei reosta keskkonda;

–  väikeste pereettevõtete loomine töötlemiseks, kuna nii saaks kalapüügist elatuvad kogukonnad lõpptoodangust suuremat kasu;

–  riikide parem ühendamine, ühiste plaanide tegemine ja kalaturgude reguleerimine;

–  piirkondlike pikaajaliste kalanduskavade integreerimine ja vastuvõtmine, eriti jagunevate ressursside osas;

–  ELi nõuete täitmine, ühised standardid ja tavad – "ELi nõuete täitmine kalanduses", "Ühiste standardite väljatöötamine vesiviljeluses";

–  kalanduse ja vesiviljeluse mitmekesisemaks muutmine ja kasumlikkuse suurendamine – "Mereandide tööstuse kriisivastane võrgustik", "Kalandustegevuste täiendamine ja mitmekesisemaks muutmine", "Vesiviljeluse säästev paiknemine ja haldamine" – parandada kalanduse ja vesiviljeluse arenguplatvormi, et suurendada tootlikkust ja keskkonnanäitajate kvaliteeti, arendades tegevusi, mis võimaldavad integreerida kalandust ja turismiobjekte, vesiviljeluse arendamine viisil, mis võimaldab kooseksisteerimist teiste tegevustega ning kalanduse ja merekultuuri säästlike ja keskkonnasõbralike asukohtade valimine;

–  vesiviljeluse toodangu suurendamine ja selle edendamine, et vähendada kalanduse negatiivset mõju olemasolevatele kalavarudele ning kaitsta kudemisalasid, nt Jabuka saare lähedal Horvaatias;

–  turismi ja vesiviljeluse sidumine selle juurde sobivate tegevustega;

–  ruumilise planeerimise kasutamine vesiviljeluses, tuginedes ühistele põhimõtetele ja tavadele – AZA kontseptsioon;

–  vesiviljelussektori konkurentsivõime parandamine; koostöö edendamine teadus- ja arendustegevuses, sektori muutmine mitmekesisemaks (uued liigid, uued tehnikad, mahevesiviljelus);

–  vesiviljeluse traditsiooniliste vormide edendamine, mis on täielikult integreeritud piirkonda, looduslike materjalide kasutamine tootmiseks, autohtoonsete liikide kasvatamine;

–  makropiirkondlik koostöö vesiviljeluses, ühine kavandamine konkurentsivõime suurendamiseks turul;

–  tõhusam ärikeskkond ettevõtetele ja investoritele;

–  tõhustatud ärikoostöö piirkonna ettevõtete vahel;

–  ettevõtete majandustegevuse takistuste kõrvaldamine ELi ühtsel turul;

–  uutele tehnoloogiatele ülemineku edendamine majanduses ja avalikus sfääris ning ühiskonna tehnoloogilise progressi edendamine;

–  riikide kalandussektorite (eriti traditsiooniliste püügiviiside osas) ja vesiviljelussektori kaitsmine ühise kalanduspoliitika rakendamise raames;

II sammas – piirkonna ühendamine (meretransport, mitmeliigilised transpordiühendused sisemaaga, energiavõrgustikud)

–  Vahemere koridori haru põhja-lõuna suuna pikendus Ancona-Pescara-Bari lõigul ja Läänemere koridori pikendamine Aadria rannikuni; parem ühendus Ibeeria poolsaare ning Kesk-Itaalia ja Balkani vahel;

–  transpordi infrastruktuuri süstemaatiline edendamine ümberehituste, uuenduste või uue infrastruktuuri rajamise teel, nt Messina ja Pelješaci silla projekt jt;

–  konkurentsivõime transporditeenuste turul kooskõlas ELi määrustega;

–  riiklike süsteemide kavandamine, et toetada ühistransporti ja suurendada selle ligitõmbavust kõikides transpordiliikides;

–  avaliku ja erasektori partnerluste rakendamine transpordis;

–  transpordi turvalisuse programmide pikaajaline kavandamine, eriti maanteetranspordi osas;

–  piiriületamise süsteemide täiustamine;

–  meresadamate sisemaise ühenduse parandamine TEN-T võrkudega ning ühendvedude arendamine Aadria ja Joonia mere piirkonnas;

–  saarte ja äärealade eraldatuse vähendamine, parandades nende juurdepääsu transpordi- ja energiateenustele;

–  sobivate energiataristute rajamine;

–  laiema piirkonna energiaallikate ja tarnekanalite mitmekesisemaks muutmine, et siduda Aadria ja Joonia mere makropiirkonna energiavõrgustik Euroopa energiaruumiga;

–  kogu piirkonna sadamate tegevuse ja teenuste koondamine klastritesse – näiteid võimalikest projektidest: strateegiliste funktsioonide jagamine ja sadamate tegevuse ühtlustamine ühise aruka transpordisüsteemi kaudu, kasutades nt ühenduse North Adriatic Port Association (NAPA) algatuse kogemusi (Trieste, Koper, Veneetsia ja Rijeka) ning Aadria mere sadamate ühenduse (APC) projekti (Veneetsia, Ploče ja Igoumenitsa) kogemusi;

–  liikluse seire ja juhtimise täiustamine ja ühtlustamine;

–  sadamate arendamine, sadamate liideste, infrastruktuuri, menetluste ja tegevuse optimeerimine;

–  Lääne-Balkani üldise võrgu arendamine;

–  rannikualade ja saarte ligipääsetavuse parandamine;

–  meremagistraalide arendamine;

–  raudteereform;

–  lennutranspordi arendamine;

–  piiriülese tegevuse lihtsustamine;

–  rahvusvaheliste koridoride paiknemine riigi territooriumil (meremagistraalid, Vahemere ja Läänemere – Aadria mere üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgukoridor);

–  meresõiduohutuse ja infosüsteemide parandamine, teadlikkuse suurendamine merede olukorrast, et inimressursse, varustust ja laevu tõhusamalt kasutada; tõhusam reageerimine mereohutuse ning merekeskkonna reostuse probleemidele;

–  Aadria mere piirkonna peamiste ühendavate taristuprojektide koordineerimine riikide vahel;

III sammas – keskkonna kvaliteet (merekeskkond, piiriülesed maismaaelupaigad ja bioloogiline mitmekesisus)

–  punkt- või hajaallikatest tuleneva inimtekkelise eutrofeerumise vähendamine, investeerides veesektorisse (reoveepuhastusjaamade rajamine olme- ja tööstusliku reovee jaoks koos reoveesetete kõrvaldamise süsteemidega ning kanalisatsioonivõrgu uuendamine) ja mahepõllundusse rannikualadel;

–  bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemi kaitsmine ja taastamine, tagades Natura 2000 alade vajaliku järelevalve, teabe- ja juhtimissüsteemi ning kindlustades looduse säästva majandamise;

–  mereprügi mõju vähendamine keskkonnale, parandades rannikualadel jäätmekäitlust ja puhastusprogramme;

–  piirkonna rannikualade kooskõlastatud kaitsmise ja säästva arengu lihtsustamine Barcelona konventsiooni rannikualade integreeritud majandamise protokolli (ICZM) ratifitseerimise ja rakendamisega;

–  mere- ja rannikumajanduse säästva arengu edendamine ja saavutamine ning mere- ja rannikuressursside säästev kasutamine mereruumi planeerimisega;

–  merealaste teadmiste suurendamine – parandada mere ja maismaa bioloogilist mitmekesisust puudutavate andmete kättesaadavust ja ajakohasust;

–  merekaitsealade võrgu edendamine –suurendada suutlikkust, et rakendada juurdepääs ökosüsteemile ning kaardistada alad, mis on olulised liikide ja elupaikade kaitsmiseks esmatähtsatel aladel, samuti luua kaitsealasid merel;

–  puhastusprogrammide toetamine;

–  merekeskkonna probleemseimate piirkondade välja selgitamine;

–  parimate tavade vahetamine merekaitsealade haldusasutuste vahel;

–  ühise hädaolukordade lahendamise plaani väljatöötamine;

–  merereostuse vähendamisele suunatud investeeringute seadmine prioriteediks;

–  maismaaelupaiku ja bioloogilist mitmekesisust puudutavate riiklike seaduste ühtlustamine ja jõustamine – ühtlustada linnaplaneerimise, looduskaitse, keskkonna ja kultuuripärandi valdkonna õigusaktid Euroopa maastiku konventsiooniga;

–  ranniku märgalade ja karstialade kaitse ja taastamine;

–  riikliku järelevalve ajakohastamine ja ühendamine, varajase hoiatamise süsteemi loomine, et vähendada üleujutuste või lainete liikumise, reostuse, tulekahjude jm ohtu;

–  merekeskkonna seisundi seiresüsteemi ühendamine/loomine ning merekeskkonna kaitsemeetmete ühendamine/kehtestamine (alam)piirkondade tasandil, et saavutada hea ökoloogiline seisund nendes aspektides, mida ei saa lahendada seire või meetmetega riiklike sätete alusel (nt sellised lepingud nagu Barcelona konventsioon koos protokollidega, Euroopa direktiivid – merestrateegia raamdirektiiv jne);

IV sammas – säästev ja konkurentsivõimeline turism (mitmekesine turismipakkumine, turismi säästev ja vastutustundlik juhtimine)

–  turismitoodete ja -pakkumiste mitmekesisemaks muutmine, et ületada turismi hooajalisus – piiriülesed temaatilised marsruudid, kultuuri- ja looduspärandi väärtustamine turismi abil, uute turismitaristuste rajamine (nt teemapargid, golfirajad), turismitoodete ja teenuste brändimine makropiirkonnas, piirkonna reklaamimine maailmaturgudel, konkreetsetele sihtrühmadele suunatud reklaam (nt seeniorid, traditsiooniline ja äriturism), piirkonna positsioneerimine suurepärase sihtkohana madalhooajal;

–  kvaliteedi ja innovatsiooni edendamine turismis – IKT, haridus, tehnosiire, ärisubjektide võrgustikud, klastrid, parimate tavade vahetamine, kohaliku põllumajandus-, turismi- ja toidusektorite ühendamine, innovaatiline reklaam ja turundus;

–  turismi säästev ja vastutustundlik juhtimine – mere- ja kruiisiturismi mitmekesisemaks muutmine, uute toodete ja teenuste säästvad teadus- ja arendustegevuse platvormid, säästvate temaatiliste turismimarsruutide väljatöötamine, olemasolevate temaatiliste marsruutide kaardistamine, kultuuri- ja looduspärandi väärtustamine, säästvate turismiettevõtete ja klastrite võrkude loomine, energiatõhusus, arukas spetsialiseerumine turismis;

–  turismitoodete ja -teenuste kättesaadavuse parandamine – konkreetsete teenuste ja oskuste täiendamine, personali koolitamine, teabe kättesaadavus ja reklaamimine, koostöö turistide reisimise lihtsustamiseks, riikide statistika ühtlustamine sektori mõjude lihtsamaks hindamiseks, tuleviku planeerimine ja poliitikakujundamine;

–  ELi vahendite tõhusam kasutamine – uute, säästvate ja innovaatiliste, teadusuuringutele keskendunud idufirmade ja VKEde juurdepääsu lihtsustamine rahastamisele, mis annab selles sektoris uusi tooteid ja teenuseid ning tõstab kvaliteeti;

–  säästva turismi pakkumiste kvaliteedi parandamise algatus – teha eeskirjades vajalikud muudatused;

–  säästvate turismiettevõtete ja klastrite võrgustik;

–  kutseharidus ja ettevõtlusoskuste arendamine turismis – julgustada turismitoodete ja -teenuste mitmekesisemaks muutmist;

–  Aadria ja Joonia mere piirkonna koostöö turistide liikumise lihtsustamiseks;

Muud prioriteedid:

–  Lääne-Balkani riikide integreerimine ELi:

–  ELi kõigi kolme makropiirkondliku strateegia ühtsuse tagamine;

–  makropiirkondlike strateegiate projektide vajaliku sidususe tagamine riiklike strateegiliste projektidega.

Aadria ja Joonia mere piirkonna koostööprogramm 2014–2020

Aadria ja Joonia mere piirkonna koostööprogramm 2014–2020 (ADRION) kuulub ühtekuuluvuspoliitika teise eesmärgi – Euroopa territoriaalse koostöö alla. Programm hõlmab nelja ELi liikmesriiki (Horvaatia, Kreeka, Itaalia ja Sloveenia) ning nelja IPAst abi saavat riiki (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia). Perioodiks 2014–2020 on ADRIONi programmi kogueelarve 118 154 690 eurot, sh Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) (83 467 729 eurot), ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (IPA II) (15 688 887 eurot) ning riikide maksetest (18 998 074 eurot). Koostööprogrammi üle (programmidokument), milles määratletakse ADRIONi programmi investeerimisvaldkonnad, peetakse praegu Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi ning see võetakse eeldatavasti vastu 2015. aasta lõpuks. Programm on üldiselt mõeldud poliitiliseks tõukejõuks ja valitsemistavade innovaatoriks, mis tugevdab eurointegratsiooni ELi liikmesriikide ja mitteliikmesriikide vahel, kasutades Aadria ja Joonia mere piirkonna rikkalikke loodus- ja kultuurivarasid ning inimressursse ja edendades programmi piirkonnas majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust.

Praegu on valitud välja neli temaatilist eesmärki ja viis investeerimisprioriteeti, mida soovitatakse rahastada ADRIONi programmist:

–  innovaatiline ja arukas piirkond (temaatiline eesmärk 1, investeerimisprioriteet 1b) konkreetse eesmärgiga: toetada Aadria ja Joonia mere piirkonna piirkondliku innovatsioonisüsteemi arengut;

–  jätkusuutlik piirkond (temaatiline eesmärk 6, investeerimisprioriteet 6c) konkreetse eesmärgiga: edendada loodus- ja kultuurivarade kui Aadria ja Joonia mere piirkonna majanduskasvu võimaldavate varade säästvat väärtustamist ja kaitsmist; (temaatiline eesmärk 6, investeerimisprioriteet 6d) konkreetse eesmärgiga: suurendada võimekust Aadria ja Joonia mere piirkonna keskkonna haavatavuse ja killustatuse vähendamiseks ning ökosüsteemi teenuste kindlustamiseks riikideüleselt;

–  ühendatud piirkond (temaatiline eesmärk 7, investeerimisprioriteet 7c) konkreetse eesmärgiga: suurendada Aadria ja Joonia mere piirkonnas suutlikkust integreeritud transpordi ja liikuvusteenuste ning mitmeliigilisuse valdkonnas;

–  EUSAIRi juhtimise toetamine (temaatiline eesmärk 11) konkreetse eesmärgiga: hõlbustada EUSAIRi koordineerimist ja rakendamist, suurendades avaliku halduse ja peamiste sidusrühmade institutsioonilist võimekust ning aidates ellu viia ühiseid prioriteete.

EUSAIRi juhtimisstruktuur vastutab strateegia juhtimise ja rakendamise eest. EUSAIRis osalevatel riikidel on oma osa vastutusest strateegia rakendamise ja koordineerimise eest. ADRIONi programm toetab EUSAIRi juhtimist ja rakendamist peamiselt temaatilise eesmärgi 11 raames, luues abivahendi – keskse kontaktpunkti (Facility Point), mis asub Sloveenia rannikupiirkonnas, ning sidepunktide võrgustiku partnerriikides, tuginedes olemasolevatele struktuuridele


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (16.7.2015)

regionaalarengukomisjonile

ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta

(2014/2214(INI))

Arvamuse koostaja: Dubravka Šuica

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et Euroopa integratsiooni ja laienemisprotsessi, piirkondliku koostöö ja heanaaberlike suhete edendamine ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia (EUSAIR) vahendite abil on strateegiliselt tähtis; loodab, et rahu, sotsiaalse ühtekuuluvuse, majandusarengu, keskkonnaalase jätkusuutlikkuse ja julgeoleku tugevdamisele Kagu-Euroopas antakse uus arenguimpulss;

2.  on seisukohal, et demokraatlikel, läbipaistvatel, stabiilsetel ja headel juhtimismehhanismidel on keskne tähtsus selleks, et seada strateegiline siht, võtta vastu olulisemad otsused ja korraldada järelevalvet EUSAIRi tulemusliku rakendamise üle; toetab kõigi asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna ja eraettevõtete ulatuslikumat kaasamist strateegia rakendamisprotsessi; peab oluliseks tagada EUSAIRi küllaldane nähtavus kõigil tasanditel; nõuab tihedat koostööd asjaomaste Euroopa organisatsioonide ja programmidega, muu hulgas piirkonda mõjutavate sotsiaalsete ja rändeküsimuste osas, pidades eelkõige silmas Kagu-Euroopa 2020. aasta strateegiat; nõuab tegevuste kattumise ja dubleerimise vältimist; nõuab ühiste projektide ja koostoime arendamist eeskätt Kesk-Euroopa algatuse, Kagu-Euroopa koostööprotsessi ja Vahemere Liiduga;

3.  peab vajalikuks, et EUSAIR soodustaks Lääne-Balkani maade ELiga ühinemise protsessi, andes neile võimalusi teha tihedat koostööd ELi liikmesriikidega ja tegeledes ühiste piirkondlike probleemidega; soovitab kaasata EUSAIRi endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik ja Kosovo; soovitab arendada koostoimet ja poliitiliste otsuste kooskõlastamist ELi, asjaomaste liikmesriikide ja Lääne-Balkani maade seas; peab kiiduväärseks Lääne-Balkani kuue peaministri korrapäraseid kohtumisi ja julgustab neid tegutsema piirkondlikes küsimustes kooskõlastatult; peab oluliseks, et Kagu-Euroopa riigid tegeleksid korruptsiooniprobleemiga ning õigusriigi ja inimõiguste austamise küsimustega;

4.  nõuab Lääne-Balkani maade täielikku ja tulemuslikku kaasamist EUSAIRi rakendamise kõigil etappidel ning seda, et nimetatud riigid ise parandaksid nii omavahelist kui ka ELiga ühenduvust, muu hulgas olemasoleva halduskoormuse leevendamise kaudu, eesmärgiga kiirendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja inimestevahelisi kontakte, sealhulgas Aadria ja Joonia mere koridori kaudu; rõhutab Aadria ja Joonia mere koridori strateegilist olulisust ning nõuab asjaomaste riikide taristute suure ebaühtluse ja puudujääkide vähendamist, eeskätt raud- ja maanteevõrgustike, ühendvedude, liikluskorraldussüsteemide ja energiataristute osas; nõuab üleeuroopaliste transpordikoridoride ülejäänud lõikude, sealhulgas V, VI, VIII ja X koridori lõplikku väljaehitamist Kagu-Euroopas, mis parandaks piirkonna üldist ühenduvust ELi liikmesriikidega; soovitab ühenduvuse parandamiseks kiirendada Pelješaci silla ja Aadria–Joonia kiirtee väljaehitamist;

5.  nõuab ühiste energiaprojektide, nagu Joonia ja Aadria mere torujuhtme edasist toetamist tarnekindluse suurendamiseks; nõuab põhiliste ja ühiste ressursside, nagu Aadria ja Joonia mere ning kalavarude jagatud ja jätkusuutlikku haldamist; nõuab rohelisele majandusele ja sotsiaalsele kaasatusele keskendunud arukate piirkondliku arengu strateegiate ja projektide rakendamist;

6.  palub komisjonil, sealhulgas naabruse ja laienemise läbirääkimiste eest vastutaval peadirektoraadil, kasutada ühtsusest ja vastastikusest täiendavusest lähtudes kõiki olemasolevaid rahastamisvahendeid võimalikult tõhusalt, et optimeerida nende mõju, saavutada paremaid tulemusi ja soodustada jätkusuutlikku majanduskasvu; on seisukohal, et rahastamisvahendeid tuleks ühtlasi rakendada viisil, mis ergutab täiendavate erainvesteeringute kaasamist; nõuab, et EUSAIRi juhtalgatuste toetamiseks võetaks kasutusele uued vahendite koordineerimise mehhanismid;

7.  peab kahetsusväärseks, et EUSAIR ei tegele piisavalt selliste teravnevate probleemidega nagu inimkaubandus ja piiriülene kuritegevus; märgib, et ebaseaduslik kaubandus kulgeb läbi Kagu-Euroopa, ning nõuab piiriülese kuritegevuse ja igasuguse salakaubanduse lisamist EUSAIRi komponentide hulka;

8.  rõhutab, et EUSAIRi komponentide hulka tuleks lisada ka ebaseaduslik ränne; nõuab, et rohkem pöörataks tähelepanu sotsiaalsele ühtekuuluvusele ja kohalikule arengule, mis on rändajate integreerimise põhieeldused, aga ka varjupaikade vastuvõtuvõimaluste suurendamisele;

9.  on kindlalt seisukohal, et EUSAIRis tuleb võtta arvesse piirkonna strateegilist tähtsust ELi energiajulgeoleku jaoks, eeskätt energiaallikate ja tarneteede mitmekesistamise seisukohalt; rõhutab, et investeerimine energiaühendustesse on peamine eeltingimus piirkonna integreerimiseks ELi energiavõrku; võttes arvesse Aadria ja Joonia merede suurt keskkonnaalast haavatavust, nõuab liidu asjaomase õigustiku täielikku järgimist; nõuab taastuvate energiaallikate laialdasemat kasutamist ja energiatõhususe suurendamist ning energiataristute arendamist, eeskätt kõige kaugemates ja/või halvema ühendusega piirkondades;

10.  rõhutab vajadust süvendada EUSAIRi parlamentaarset mõõdet; julgustab osalevaid riike arendama edasi parlamentidevahelist koostööd, sealhulgas EUSAIRi rakendamise järelevalve ja liidu õigustikule lähenemise edendamise alal; parlamentaarse järelevalve tugevdamiseks soovitab kaasata parlamente sagedamini, mitte ainult iga-aastasel spiikrite konverentsil;

11.  palub komisjonil Euroopa Parlamenti EUSAIRi rakendamise tulemustest korrapäraselt teavitada ja temaga konsulteerida.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

52

9

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Bas Belder, Goffredo Maria Bettini, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Javier Couso Permuy, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Manolis Kefalogiannis, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Ilhan Kyuchyuk, Ryszard Antoni Legutko, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Tamás Meszerics, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Tonino Picula, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Alyn Smith, Charles Tannock, László Tőkés, Elena Valenciano, Johannes Cornelis van Baalen, Hilde Vautmans, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Angel Dzhambazki, Neena Gill, Andrzej Grzyb, Marek Jurek, Gabrielius Landsbergis, Urmas Paet, Dubravka Šuica, István Ujhelyi, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Janusz Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Fabio De Masi, Axel Voss, Ivan Štefanec


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (3.8.2015)

regionaalarengukomisjonile

ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta

(2014/2214(INI))

Arvamuse koostaja: Marco Affronte

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta(1),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta direktiivi 2008/56/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse merekeskkonnapoliitika-alane tegevusraamistik (merestrateegia raamdirektiiv)(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/30/EL, milles käsitletakse avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutust ja millega muudetakse direktiivi 2004/35/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta(4),

1.  tunnistab majandusarengu ja keskkonnasäästlikkuse olulist seost, võttes arvesse ka subsidiaarsuse põhimõtet; toetab piirkonna majandusliku ja sotsiaalse jõukuse edendamist, mis ei tohiks toimuda ökoloogilise tasakaalu ning haprate ranniku- ja mereökosüsteemide keskkonna ja loodusvarade arvel; rõhutab, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia peab hõlmama konkreetseid meetmeid keskkonna kaitsmiseks, sealhulgas projekte:

  a)  ranniku ja selle ökosüsteemi kaitsmiseks ning erosiooni pidurdamiseks;

  b)  kliimamuutusega kohanemise meetmete ja riskijuhtimisprojektide toetamiseks, et ennetada nii inimtegevusega seotud kui ka mitteseotud loodusõnnetusi;

  c)  kvaliteetsete jäätme- ja reoveekäitlus- ning ennetussüsteemide rakendamise toetamiseks veevarude valdkonnas;

  d)  vaatluste ja võrdlevate uuringute käivitamiseks maalihkeohu kohta;

2.  propageerib sinist majandust majanduskriisi lahendusena, sest see ergutab uute töökohtade loomist ja majandusarengut, eelkõige töökohtade loomist ranniku- ja saareriikide naistele ja noortele; on veendunud, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiat ei ole võimalik teostada, kui ei võeta arvesse sinise majanduse kontseptsiooni, mis seostab merede ja ookeanide, vesiviljeluse, mere- ja jõetranspordi ning turismiga seotud majandusvaldkondi keskkonnakaitsega;

3.  palub komisjonil tagada, et makropiirkonna projektidesse kaasatud kolmandad riigid järgiksid vastavat liidu õigustikku, et tagada liidu ressursside säästev kasutamine; soovitab kasutada lepinguid ja konventsioone, et kaasata ELi-väliseid riike ELi keskkonnaprojektidesse; märgib ühtlasi, et hea juhtimistava mehhanismid on keskkonnapoliitika rakendamiseks otsustavalt tähtsad;

4.  palub komisjonil aidata kaasa korrapärasele dialoogile ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia ja Šotimaa partnerite vahel, et mõlemad oleksid teadlikud parimatest tavadest ja Põhjamere piirkonna rannikuala tervikmajandamise uuenduslikest meetoditest;

5.  soovitab liikmesriikidel jagada Doonau makropiirkonnaga seotud kogemusi ja häid tavasid;

6.  palub komisjonil Euroopa Parlamenti ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia rakendamise tulemustest korrapäraselt teavitada ja temaga konsulteerida;

7.  kutsub komisjoni ja strateegias osalevaid riike koostama ühisprojekte kooskõlas ühise kalanduspoliitikaga;

8.  leiab, et Itaalia Aadria mere ranniku ja Balkani poolsaare ranniku vaheline ranniku- ja mereala on erakordse väärtusega looduspiirkond ja keskkond, mida tuleks kaitsta ja mille tuntust tuleks suurendada;

9.  seda silmas pidades peab makropiirkonna keskkonnasäästlikkuse eesmärkide saavutamise eelduseks tee- ja transporditaristute täiendamist Aadria mere mõlemal rannikul, nende liitmist põhja-lõuna ja ida-lääne suunaliste TEN-T võrgustike ja koridoridega ning puuduvate lülide lõpuleviimist;

10.  soovitab aktiivselt edendada ökoinnovatsiooni kalanduse, vesiviljeluse, meretranspordi, turismi, sealhulgas ristlusturismi, sadamate ja nendega seotud taristute valdkonnas, et kasutada piirkonna suurt potentsiaali ja edendada sinist majanduskasvu, luues sellega uusi töökohti, ning tagada mereressursside mõistlik ja säästev kasutamine kooskõlas integreeritud merenduspoliitikaga; pooldab uuenduslike, tõhusate ja säästvate kauba- ja reisijaveoteenuste edendamist meretranspordis, mis võib aidata vähendada transiidiaega, transpordi- ja logistikakulusid ning välismõjusid ja eelkõige CO2 heitkoguseid ja mis on kooskõlas vähese keskkonnamõjuga liikuvuskavade vastuvõtmisega;

11.  kutsub komisjoni üles edendama kalandustegevust, mis on keskkonna ja kalavarude kaitsmise seisukohast kestlik, ning toetama ka integreeritud kalandus- ja turismipoliitikat (kalandusturism, marikultuur, harrastuskalapüük) kooskõlas kestlikkuse põhimõttega;

12.  tuletab meelde, et kaubanduslikel eesmärkidel kasutatavad kala ja karploomade populatsioonid peaksid olema ohututes bioloogilistes piirides, et saavutada hea keskkonnaseisund ning tagada kalanduse pikaajaline jätkusuutlikkus;

13.  julgustab suurendama kaitsealasid, et kaitsta keskkonda ja peatada bioloogilise mitmekesisuse kadu, eelkõige Natura 2000 ja Emeraldi võrgustike arendamise ning programmi LIFE kaudu; rõhutab ohustatud liikide kaitsmise tähtsust ja kutsub asjaomaseid liikmesriike üles rakendama käesoleva makropiirkondliku strateegia kaudu sobivas mahus meetmeid selle eesmärgi saavutamiseks; ergutab liikmesriike edasistele jõupingutustele võitluses mereprahi vastu, eelkõige seoses jäätmereostusega Aadria mere saartel;

14.  rõhutab, et on vaja terviklikku kava võitluseks merereostuse ning looduslike ja inimtekkeliste ohtude vastu, mida põhjustab kliimamuutus ja milleks on peamiselt üleujutused, põud, pinnase erosioon ja metsatulekahjud;

15.  rõhutab, et survet mere ja ranniku ökosüsteemidele saab vähendada bioloogilise mitmekesisuse parema mõistmise teel ning bioloogilist mitmekesisust aitab toetada ka parimate tavade vahetamine juhtimisasutuste vahel;

16.  nõuab, et 2020. aastaks oleks miinimumeesmärgina vähemalt 10 % Aadria ning Joonia mere pindalast kaetud merekaitsealadega, vastavalt asjaomastele rahvusvahelistele kohustustele ja et toetada kooskõlas merestrateegia raamdirektiiviga hea keskkonnaseisundi saavutamist liidu merekeskkonnas 2020. aastaks; nõuab kaitstud mere-, ranniku- ja sisemaa-alade ning parkide võrgustiku loomist; kutsub strateegias osalevaid liikmesriike üles parandama keskkonna kvaliteeti projektide abil, millega püütakse vähendada keemilist, füüsilist ja mikrobioloogilist reostust mereliikluse optimeerimise, bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja kaitsealustesse merealadesse investeerimise teel; kutsub sellega seoses asjaomaseid liikmesriike üles edendama keskkonnavaatluste ja merekaitsealade seire integreeritud süsteeme ning suurendama koostööd piirkondlike keskkonnaseire keskuste vahel;

17.  väljendab sügavat muret suurenenud huvi pärast nafta ja gaasi leiukohtade uurimise ja kasutamise vastu nii avamerel kui ka maismaal, eriti piirkondades, kus keskkonnamõju on juba niigi tõsine; peab oluliseks, et makroregiooni kohta teostataks asjaomased uuringud; rõhutab, et nafta ja gaasi leiukohtade uurimine ja kasutamine peab olema kooskõlas integreeritud merenduspoliitika ja mereruumi planeerimise eesmärkidega ning energiatootmises tuleks üldiselt keskenduda taastuvenergiale, näiteks avamere tuuleenergia rakendamisele; rõhutab, et Aadria meri on suletud, madal meri, mis ei suuda reostust hajutada ja mille mõlemal kaldal õitseb turism, ning et makropiirkonna majanduskasv peaks eelkõige tulenema turismist ja piirkonna keskkonnaomaduste ning ökosüsteemidega seotud majandustegevusest; rõhutab, et piirkonna liikmesriigid peavad järjekindlalt rakendama ELi õigusakte ja rahvusvahelisi konventsioone, mis käsitlevad keskkonnasäästlikkust ning merendustegevuse, nagu avamere nafta- ja gaasiuuringute ning avamere tuuleturbiinide arendamise, paigaldamise ja käitamise ohutust; nõuab seetõttu merestrateegia raamdirektiivi (2008/56/EÜ) ning avamere nafta- ja gaasiammutamisprotsesside ohutuse direktiivi (2013/30/EL) täielikku rakendamist; ergutab makropiirkondliku koostöö raames rajama õnnetuste korral sekkumise süsteemi;

18.  rõhutab, et keskkonnakaitse ja säästva turismi arendamine on omavahel seotud; seetõttu soovitab piirkonnas edendada säästvat turismi, mis võimaldab hoiduda keskkonna kahjustamisest;

19.  palub komisjonil tõhustada heade tavade vahetamist, mille näitena võib nimetada rannikualade algatusrühmade välja töötatud kestlikke projekte;

20.  soovitab tungivalt, et liikmesriigid kaasaksid makropiirkondliku strateegia rakendamisse aktiivselt kohalikke ametiasutusi, kogukondi, kodanikuühiskonda ja teisi sidusrühmi, et nad saaksid kasutada oma õigust osaleda otsuste tegemisel, mis puudutavad nende kohalikku keskkonda ja inimeste tervist, kui seda ohustab reostus või invasiivsed või keskkonda kahjustavad taristud, mis ei ole kooskõlas keskkonnamõju hindamise direktiiviga (2014/52/EL); palub liikmesriikidel jagada naaberriikide asjaomaste asutustega mõjuanalüüside tulemusi meremajandustegevuse valdkondades, mis kuuluvad keskkonnamõju hindamise direktiivi ning teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamist käsitleva direktiivi 2001/42/EÜ kohaldamisalasse;

21.  võtab teadmiseks asjaolu, et paljud piirkonna kogukonnad on kuulutanud end GMO-vabadeks aladeks; soovitab sellega seoses koostööd ja kooskõlastamist ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia raames, et tagada kaitse GMOdega saastumise eest;

22.  toetab komisjoni seisukohta, et Aadria ja Joonia mere makropiirkonna jaoks tuleks luua looduslike ja inimmõjust põhjustatud õnnetuste ennetamise keskus;

23.  ergutab liikmesriikide hüdrometeoroloogiainstituute koostööle, et saavutada parem kooskõlastamine äärmuslike ilmastikunähtuste korral ning kliimamuutuse tagajärgede ja õnnetuseohu haldamisel;

24.  möönab, et veevarustus, põllumajandus ja turism on kliimamuutuse suhtes kõige tundlikumad sektorid, ning seetõttu ergutab riikide ametiasutusi koostööle, et luua raamistik ja tugimehhanism kohandumis- ja leevendusmeetmete rakendamiseks;

25.  võtab teadmiseks makropiirkonna alakasutatud taastuvenergiaallikate suure potentsiaali; soovitab jätkata jõupingutusi, et ergutada ja edendada makropiirkondlikku energiakoostööd energialiidu raames, mis hõlmaks liikmesriike ja ELi-väliseid riike, et saavutada ELi 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärgid;

26.  ergutab liikmesriike jätkama keskkonnasõbraliku transpordisektori edendamist, mis hõlmaks raudteetaristut, kuid ei piirduks sellega, ning pöörates eriti tähelepanu piiriülese taristu arendamisele; ergutab arendama mitmeliigilist transporti ja integreeritud piletisüsteeme;

27.  ergutab kasutama meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli käsitlevat määrust (EL) 2015/757) innovatsiooniks ning säästva meretranspordi kasutuselevõtmiseks makropiirkonnas, kasutades alternatiivseid ujuvvahendite käitureid ja kütuseid, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning parandada transpordisektori energiatõhusust.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

56

8

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Cristian-Silviu Buşoi, Nessa Childers, Alberto Cirio, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Francesc Gambús, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Jiří Maštálka, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Marcus Pretzell, Michèle Rivasi, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Paul Brannen, Nicola Caputo, Fredrick Federley, James Nicholson, Marit Paulsen, Gabriele Preuß, Keith Taylor, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Lucy Anderson, Malin Björk, Jiří Maštálka

(1)

ELT L 197, 21.7.2001, lk 30.

(2)

ELT L 164, 25.6.2008, lk 19.

(3)

ELT L 178, 28.6.2013, lk 66.

(4)

ELT L 124, 25.4.2014, lk 1.


KALANDUSKOMISJONI ARVAMUS (23.6.2015)

regionaalarengukomisjonile

ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegia kohta

(2014/2214(INI))

Arvamuse koostaja: Norica Nicolai

ETTEPANEKUD

Kalanduskomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et nagu komisjon õigesti hindab, on strateegias osalevate riikide, eriti ELi liikmesriikide ja liitu mittekuuluvate riikide vahel suured sotsiaal-majanduslikud erinevused; arvestades, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile liitu mittekuuluvate riikide rahalise panuse selle strateegia rakendamiseks;

B.  arvestades, et ühise kalanduspoliitika eeskirjade ja eesmärkide täitmine peaks olema kõigi strateegias osalevate riikide hindamise üks olulisemaid kriteeriume; arvestades, et lisaks sellele peaks piirkonna merekeskkonda ja kalandust puudutav hindamine alati hõlmama ka maksimaalse jätkusuutliku saagikuse kvantitatiivset eesmärki;

C.  arvestades, et Aadria meri on poolkinnine ning seetõttu saaste suhtes eriti tundlik, ning et merel on ebaharilikud hüdrograafilised omadused, näiteks on põhja- ja lõunapiirkond sügavuse ja rannikujoone poolest oluliselt erinevad; arvestades, et kalavarud on kõikidel rannikuriikidel ühised, mis seab varude taastamise pideva surve alla; arvestades, et reformitud ühise kalanduspoliitika tehnilisi meetmeid käsitleva tulevase raammääruse meetmed tuleks töötada välja piirkondlikul alusel ning arvestada tuleks kõnealuse piirkonna ja selle mereressursside ja kalavarude eripära;

D.  arvestades, et selle piirkonna meresid ohustab mitmesugune reostus, sealhulgas puhastamata reovesi ja prügi, eutrofeerumine põllumajanduslikust äravoolust ja kalakasvandustest, ning arvestades, et kuna keskkonnakaitse on osa ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiast, on ülimalt tähtis mõista, et majanduskasvu saab kujutleda üksnes keskkonnasäästlikkuse kontekstis;

E.  arvestades, et komisjon möönab nii strateegias kui ka tegevuskavas, et andmete puudumise tõttu ei ole olemas terviklikku hinnangut piirkonna ja sellesse kuuluvate riikide praeguse olukorra kohta;

F.  arvestades, et komisjoni väitel rahastavad EL ja liikmesriigid neid projekte ühiselt;

G.  arvestades, et meremajandus võib pakkuda lahendust majanduskriisile, kuna see hoogustab uute töökohtade loomist, majanduskasvu ja -arengut, eriti rannikualadel ja saareriikides; arvestades, et ELi Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiat ei saa rakendada, võtmata arvesse meremajanduse kontseptsiooni, mis hõlmab mitmeid merede ja ookeanidega seotud majandusvaldkondi, mis võivad olla traditsioonilised või alles esile kerkivad, nagu kalandus, vesiviljelus, mere- ja jõetransport, sadamad ja logistika ning turism;

H.  arvestades, et strateegia headus on seotud liikmeriikide rahastatavate ja toetatavate projektidega;

I.  arvestades, et kõik riigid soovivad saavutada majanduskasvu ja arengut;

J.  arvestades, et meremajanduse kasv, mis on osa kõnealusest strateegiast ja selle juurde kuuluvast tegevuskavast, on eelkõige selliste piirkondade säästva arengu aluseks;

K.  arvestades, et kalandus, mis on selle piirkonna üks tähtsamaid sektoreid, ei ole strateegia ühegi konkreetse osaga hõlmatud, selle asemel on kalanduse eri aspektid jaotatud strateegia mitme samba vahel;

L.  arvestades, et meretranspordi ja kruiisiturismi kasv on osa strateegiast ja tegevuskavast arengu ja majanduskasvu kindlustamiseks;

M.  arvestades, et merendustegevuse suurenemine võib kahjustada Aadria ja Joonia mere juba niigi ohustatud kalavarusid;

1.  kutsub komisjoni kui strateegia sõltumatut toetajat rõhutama, kui oluline on luua tingimused sotsiaal-majanduslike erinevuste vähendamiseks nende riikide vahel; kordab, et strateegia eesmärk on aidata tugevdada majanduslikku ja sotsiaalselt ühtekuuluvust Euroopa Liidus ning Aadria ja Joonia mere piirkonna kolmandate riikidega, toetades ja edendades püüdlusi viia kalandusvaldkonna õigusaktid kooskõlla ühises kalanduspoliitikas sätestatud eesmärkidega ning luua tugev piiriülene koostöö selle piirkonna riikide vahel;

2.  palub, et komisjon teeks kõik endast oleneva, tagamaks, et kalatööstust, kalavarusid, merekeskkonda ja kõiki teisi selle sektoriga seonduvaid küsimusi koordineeritaks ja juhitaks säästval viisil strateegia kõikides osades ja kõikides riikides, kaasa arvatud projektides osalevates makropiirkonna kolmandates riikides, austades ja järgides ühise kalanduspoliitika väärtusi, põhimõtteid ja eesmärke, ning palub, et nii komisjon kui ka strateegiaga seotud riigid töötaksid nende põhimõtete alusel välja ühisprojekte;

3.  rõhutab, kui oluline on toetada uue direktiivi rakendamist, millega luuakse mereruumi planeerimise raamistik (koordineeritud planeerimisega), samuti toetada kalanduse ja vesiviljeluse paremat juhtimist, et aidata kaasa loodusvarade säästvamale kasutamisele ja seeläbi säästvale majanduskasvule; on seisukohal, et merealade hea ühine haldamine loob olulise raamistiku mereressursside säästvaks ja läbipaistvaks kasutamiseks;

4.  palub, et komisjon propageeriks aktiivselt kalanduse kohalike tegevusrühmade loomist, mis oleks loomulik vahend kalandustegevuse mitmekesistamiseks; rõhutab, et säästvaks ja tulusaks kalapüügiks ja vesiviljeluseks on vaja sidusrühmade suuremat osalemist üldises juhtimises, samuti täiendatud ja mitmekesisemat püügitegevust;

5.  palub, et komisjon koostaks võimalikult kiiresti nende kahe mere jaoks kalavarude mitmeaastased majandamiskavad;

6.  võttes arvesse, et merendustegevuse suurenemine võib mõjutada piirkonna kalavarude tervist ja et paljud liigid on juba praegu halvas seisus, nõuab kalavarude arengu pidevat põhjalikku hindamist ja analüüsi ning andmete jagamist kõigi riikide vahel; palub, et vajaduse korral kohaldataks alati ettevaatuspõhimõtet;

7.  kuna selle piirkonna mereökosüsteem on eriti tundlik, palub komisjonil tagada, et kõiki tegureid – nt meretransport, jäätmed, veereostus, plaanitav puurimine või uue taristu rajamine rannikule – mis võivad mõjutada niigi keerulises olukorras kalavarude seisundit, hinnataks põhjaliku keskkonnamõju analüüsiga; nõuab, et vajadusel kohaldataks alati ettevaatus- ja jätkusuutlikkuse põhimõtet ning palub komisjonil uuendada nimekirja merendustegevustest (veealune kaevandamine, energiatootmine avamerel jne), mis võivad mõjutada merekeskkonda ja kalavarude seisundit;

8.  arvestades, et merendustegevuste laienemine piirab üha enam püügipiirkondi, palub komisjonil tagada, et merendustegevuste arendamise igas etapis (nimelt merealade ruumilisel planeerimisel ja rannikuala tervikmajandamisel) võetaks õiglaselt arvesse asjaomaste sektorite huve;

9.  nõuab, et hinnataks ja edendataks projekte, mis on suunatud kaitsealuste liikide kaudse kalapüügi (kummitusvõrgud, rannakarplaste kasvatamise võrgud) ja kaaspüügi mõju hindamisele, kuna ainuüksi Aadria meres püütakse kaaspüügina hinnanguliselt üle 40 000 merikilpkonna; peab äärmiselt vajalikuks keskkonnauuringuid ja uuringuid võimalike lahenduste leidmiseks sellele probleemile (nt kilpkonnade tõkkevahendid);

10.  kutsub komisjoni üles julgustama jätkusuutliku harrastuspüügi edendamist selles piirkonnas, samuti säästva ja kasumliku turismi arendamist, ning edendama kalapüügi ja turismi integreeritud poliitikat (kalapüügiturism, kalakasvatus jne), järgides jätkusuutlikkuse põhimõtet;

11.  kutsub komisjoni üles julgustama ja toetama projekte, mis pakuvad saartel elavatele väikestele ja eraldatud kogukondadele tõelist ja jätkusuutlikku arengut ning kindlustavad neile väikesemahulise kalandusega igapäevase sissetuleku;

12.  palub, et komisjon toetaks ja edendaks kalandusettevõtete ja -töötajate kaasamist projektidesse, mis on seotud kultuuri- ja pärimusturismiga, ning selliste projektide laiendamist kalandusele, meresõidu taasavastamisele ning traditsioonilistele kaluripiirkondadele ja -tegevustele;

13.  on mures plastjäätmete tekitatava kahju pärast merel; palub, et komisjon toetaks algatusi selliste jäätmete kogumiseks ja ringlussevõtuks; rõhutab, kui oluline on kaasata sellesse kalureid;

14.  palub, et komisjon registreeriks harrastuspüügi mahu, reguleeriks seda tegevust ja kohaldaks maksimaalse jätkusuutliku saagikuse eesmärke nii harrastuspüügile kui ka kutselisele kalapüügile;

15.  arvestades, et Aadria ja Joonia mere mõned piirkonnad vajavad kalavarude täiendamist, palub komisjonil tagada, et eri liikide noorkalade elualad määrataks täpselt kindlaks ja neid kaitstaks, samuti anda vajalikku rahalist toetust tehislike karide loomiseks ja tegeleda tõsisemalt kaitstud merealade sidusa võrgustiku loomisega selles piirkonnas, tagades kõikidele bioloogiliselt olulistele piirkondadele vajaliku kaitse kooskõlas asjaomaste rahvusvaheliste kohustustega nagu bioloogilise mitmekesisuse strateegiline kava;

16.  toetab kvaliteedimärgi kasutuselevõttu Aadria ja Joonia piirkonna märki kandvate kõrge kvaliteediga mereandide jaoks, et suurendada selle tööstusharu konkurentsivõimet ja pakkuda tarbijatele kinnitust kalatoodete kvaliteedi kohta;

17.  rõhutab, et vesiviljeluse ja kalakasvatuse arendamisel võib olla tähtis roll mitte ainult liigilise mitmekesisuse taastamisel, vaid ka Aadria ja Joonia mere piirkonna majanduskasvu toetamisel;

18.  palub, et komisjon tegeleks kiiremas korras täpsete ja põhjalike andmete puudumise probleemiga mereressursside kohta, samuti plastjäätmete ja töötlemata reovee põhjustatud merereostuse taseme kohta ning invasiivsete liikide esinemise kohta tagasiheidetavas ballastvees, mis muudab hindamise ebaselgeks ja ebausaldusväärseks; palub, et komisjon, võttes arvesse, et kalandusandmed, kalavarude hinnangud ja kogu sellega seotud analüüs on puudulikud, lahendaks selle probleemi enne, kui asub muid projekte rahastama; kutsub komisjoni üles edendama viljakat teaduskoostööd Aadria ja Joonia mere piirkonna osalejate vahel ning tagama, et asjaomased riigid viiksid ellu reforme, olemaks võimelised andmeid koguma, analüüsima ja hindama, et määrata kindlaks mereressursside säästva kasutamise võimalused;

19.  palub, et strateegias osalevad riigid parandaksid keskkonnaalast kvaliteeti keemilise, füüsilise ja mikrobioloogilise reostuse vähendamise projektidega ning töötaksid ühiselt välja strateegiaid mikroplasti ja muu prügi vähendamiseks selle piirkonna vetes, kooskõlastades olemasolevate ajakohastamist, optimeerides säästvuse eesmärgil mereliiklust, kaitstes bioloogilist mitmekesisust, investeerides merekeskkonna taastamise piirkondadesse ja tegeledes põllumajanduslikust äravoolust tingitud eutrofeerumise probleemiga;

20.  palub komisjonil esitada parlamendile ja nõukogule igal aastal aruanne, alustades rakendamise aastast ja lõpetades viimase hindamisega pärast 2020. aasta eesmärgi tähtaja möödumist; see aruanne peaks põhinema koordinaatorite aruannetel ja analüüsidel ning hinnangutel, mida komisjon on muudelt sidusrühmadelt kogunud;

21.  kutsub komisjoni ja strateegiaga seotud riike üles edendama naiste ülivajalikku tööd kalandussektoris, parandama nende kutseoskustaset ning kaasama neid rohkem rannikualade algatusrühmadesse ja tootjaorganisatsioonidesse;

22.  palub, et komisjon ja strateegiaga seotud riigid looksid stiimuleid, et muuta kalandus ja vesiviljelus Aadria ja Joonia mere piirkonna noortele ligitõmbavaks ning julgustada neid sellega tegelema;

23.  palub komisjonil tõhustada heade tavade vahetamist (nt rannikualade algatusrühmade poolt välja töötatud projektide jätkusuutlikkus).

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.6.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

1

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, João Ferreira, Raymond Finch, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, José Blanco López, Marek Józef Gróbarczyk, Verónica Lope Fontagné, Francisco José Millán Mon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Tim Aker


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.9.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

31

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, José Blanco López, Franc Bogovič, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Edward Czesak, Rosa D’Amato, Bill Etheridge, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Julia Reid, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Maria Spyraki, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

James Nicholson, Jan Olbrycht, Demetris Papadakis, Maurice Ponga, Hannu Takkula

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Brando Benifei, Andrejs Mamikins, Soraya Post

Õigusteave - Privaatsuspoliitika