RAPORT Ebola kriisi kohta: õppetunnid pikemas perspektiivis ja kuidas järgmiste kriiside ärahoidmise eesmärgil tugevdada arengumaade tervishoiusüsteeme

1.10.2015 - (2014/2204(INI))

Arengukomisjon
Raportöör: Charles Goerens

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Ebola kriisi kohta: õppetunnid pikemas perspektiivis ja kuidas järgmiste kriiside ärahoidmise eesmärgil tugevdada arengumaade tervishoiusüsteeme

(2014/2204(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni 2177(2014) rahu ja julgeoleku kohta Aafrikas,

–  võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 19. septembri 2014. aasta resolutsiooni 69/1 meetmete kohta hiljuti Lääne-Aafrikas puhkenud Ebola viiruse epideemia ohjeldamiseks ja sellega võitlemiseks,

–  võttes arvesse ÜRO peasekretäri Ban Ki-mooni pärast Ebola viiruse epideemiat käsitleva peaassamblee resolutsiooni 69/1 ja julgeolekunõukogu resolutsiooni 2177(2014) vastuvõtmist tehtud otsust luua ÜRO ajaloo esimene tervishoiualane hädaabimissioon, ÜRO Ebola viirushaiguse hädaolukorrale reageerimise missioon (UNMEER),

–  võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2005. aasta rahvusvahelisi tervise-eeskirju (IHR) (WA 32.1),

–  võttes arvesse WHO 5. mai 20014. aasta zoonooside teemalise konsultatsiooni soovitusi,

–  võttes arvesse WHO 8. augusti 2014. aasta deklaratsiooni, mille kohaselt on Ebola viiruse epideemia näol tegemist rahvusvahelise ulatusega rahvatervisealase hädaolukorraga,

–  võttes arvesse WHO 28. augusti 2014. aasta Ebola viiruse vastu võitlemise tegevuskava ja selle ajakohastamist,

–  võttes arvesse WHO peadirektori raportit täitevnõukogu Ebola-teemalise erakorralise istungi kohta, mis toimus 25. jaanuaril 2015. aastal Genfis,

–  võttes arvesse WHO 9. mai 2015. aasta deklaratsiooni Ebola viirushaiguse puhangu lõppemise kohta Libeerias,

–  võttes arvesse WHO suuniseid immuniseerimisprogrammide kohta Aafrika piirkonnas Ebola viiruse kontekstis,

–  võttes arvesse Maailmapanga Grupi ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) 17.–19. aprillil 2015 Washingtonis toimunud kevadkohtumise deklaratsiooni,

–  võttes arvesse 3. märtsil 2015. aastal Brüsselis korraldatud rahvusvahelist Ebola-teemalist konverentsi „Hädaolukorrast taastumiseni”,

–  võttes arvesse 21. augustil 2014. aastal moodustatud Aafrika Liidu missiooni „Aafrika Liidu toetus Ebola viiruse puhangu ohjeldamiseks Lääne-Aafrikas” (ASEOWA),

–  võttes arvesse 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020” aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse komisjoni teatist COM(2010)0128 ja SEC(2010)0380, 0381 ja 0382 ELi rolli kohta ülemaailmses tervishoius,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 24. oktoobri 2014. aasta kohtumise järeldusi,

–  võttes arvesse 10. mail 2010. aastal toimunud välisasjade nõukogu 3011. istungil Brüsselis vastu võetud järeldusi ELi rolli kohta tervise edendamisel maailmas,

–  võttes arvesse ELi välisasjade nõukogu 15. augusti, 20. oktoobri, 17. novembri ja 12. detsembri 2014. aasta ning 16. märtsi 2015. aasta järeldusi Ebola kriisi kohta Lääne-Aafrikas,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogule esitatud aruandeid, mille koostas 2014. aasta novembris ja 2015. aasta märtsis Euroopa Komisjoni volinik ja ELi Ebola viiruse koordinaator Christos Stylianides,

–  võttes arvesse Euroopa välisteenistuse ja Euroopa Komisjoni koostatud ELi laiaulatuslikku raamistikku Ebola viiruse puhangule reageerimiseks Lääne-Aafrikas,

–  võttes arvesse mäetööstuse läbipaistvuse algatust (EITI) ja mäetööstuse läbipaistvuse algatuse 2011. aasta Sierra Leone eduaruannet, mäetööstuse läbipaistvuse algatuse 2012. aasta Libeeria eduaruannet ja mäetööstuse läbipaistvuse algatuse 2012. aasta Guinea eduaruannet,

–  võttes arvesse prantsuse RIPOSTi Lääne-Aafrika rahvatervise instituutide võrgustikku käsitlevat programmi,

–  võttes arvesse 3. detsembril 2014 Prantsusmaal Strasbourgis vastu võetud AKV–ELi parlamentaarse ühisassamblee resolutsiooni Ebola viiruse puhangu kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 18. septembri 2014. aasta resolutsiooni ELi reageerimise kohta Ebola viiruse puhangule[1],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi (A8-0281/2015),

A.  arvestades, et Libeeria, Sierra Leone ja Guinea tervishoiusüsteemides esinevad suured puudujäägid ning need kolm riiki olid juba enne epideemia puhangut ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksi poolest viimaste hulgas ja et umbes 80% nende kodanikest elab äärmises vaesuses ning nad olid täiskasvanute enneaegse suremuse ja alla viieaastaste laste suremuse määra poolest maailmas esikohal peamiselt ravitavate haiguste puhul;

B.  arvestades, et Ebola kriis on süsteemne nii kohalikul ja piirkondlikul tasandil kui ka riigi ja ülemaailmse juhtimise seisukohast;

C.  arvestades, et katastroofi ulatusel on mitu põhjust, nende hulgas: kannatanud riikide poliitiline läbikukkumine anda puhangust märku, rahvusvahelise kogukonna ebasobiv reageerimine, piiride sulgemise ja inimestele suunatud piirangute laastav mõju, järelevalve- ja häiremehhanismide ebaefektiivsus, aeglane ja halvasti kohandatud reageerimine, kui abi oli lõpuks kasutusele võetud, WHO poolne tõsine juhtimise puudumine, teadusuuringute ja ravimite, diagnostika ja vaktsiinide väljatöötamise puudumine;

D.  arvestades, et endiselt teatakse liiga vähe Ebola viiruse levimusest, edasikandumisest ja mutatsiooni võimest; arvestades, et viiruse levikut on soodustanud üldine segadus ja levinud valearusaamad Ebola viirushaiguse põhjustest ja tagajärgedest; arvestades, et etnograafilised uurimused on kasulikud selleks, et mõista, kuidas kogukonnad toimivad ja kuidas jõuda erineva kultuurilise taustaga inimesteni;

E.  arvestades, et Ebola viirushaigust on leitud haigusest toibuvate inimeste spermast ja silmavedelikust; arvestades, et sugulisel teel ülekandumise üksikjuhud näitavad, et viiruse likvideerimine on raske ning keeruline on määrata kindlaks ajahetke, kui riiki võib tõesti pidada Ebola viiruse vabaks;

F.  arvestades, et IMFi ja Maailmapanga kehtestatud struktuurilise kohandamise programmide ajal, mis eeldasid eelarvekärpeid avalikus sektoris, on tervishoiu- ja haridussüsteemide olukord paljudes Aafrika riikides halvenenud;

G.  arvestades, et Ebola viiruse puhang Lääne-Aafrikas on näidanud, et madala sissetulekuga riikide kohalikel ja piirkondlikel tervishoiusüsteemidel puuduvad vahendid või paindlikkus reageerida nakkushaiguse puhangule, nagu seda on Ebola viirus; arvestades, et globaalsete tervishoiusüsteemide tugevdamisest on seetõttu saanud tervishoiu ülemaailmse juhtimise lahutamatu osa;

H.  arvestades kultuuri ja traditsiooniliste tavade tähtsust Ebola kriisi ohjamisel[2];

I.  arvestades, et lapsed, teismelised tütarlapsed ja noored naised on sellise kriisi ajal kõige tõrjutumad ja haavatavamad, mis ohustab tõsiselt naiste osalemist majandustegevuses ja on suurendanud soolist ebavõrdsust hariduses; arvestades, et orbudele võib osaks saada tõrjumine ja häbimärgistamine;

J.  arvestades, et Lääne-Aafrikas vallandunud Ebola viiruse epideemia on ajaloos kõige suurem ja keerulisem selle viiruse puhang; arvestades, et WHOd teavitati Ebola viiruse puhangust esmakordselt 23. märtsil 2014, kuid alles 8. augustil kuulutas rahvusvaheliste tervise-eeskirjade alane kriisikomitee selle rahvusvahelise ulatusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks; arvestades, et enne seda puhangut ei peetud Ebola viirust rahvatervise valdkonnas oluliseks probleemiks;

K.  arvestades, et ligikaudu 500 tervishoiutöötajat on surnud Ebola viirusesse Guineas, Libeerias ja Sierra Leones, riikides, mis kannatasid tõsise personali puuduse käes juba enne Ebola kriisi puhkemist; arvestades, et haiglatel ja tervishoiutöötajatel ei olnud Ebola viiruse epideemia vastu võitlemiseks eraldatud vahendite tõttu suutlikkust tegeleda muude haigustega; arvestades, et vaja on kaitsta tervishoiurajatisi ja -töötajaid, et võimaldada jätkusuutlikku arstiabi andmist;

L.  arvestades, et paljudele tervenenud patsientidele on osaks saanud nii nende sugulaste kui ka ühiskonna poolne häbimärgistamine; arvestades, et see olukord mõjutab eriti lapsi, kes on kaotanud ühe või kaks vanemat ning paljude nende laste ellujäänud sugulased on nad nakatumisohu tõttu hüljanud;

M.  arvestades, et vaja on ühendada epidemioloogia, rahvatervis ja sotsiaalteadused, et teha Ebola viiruse puhangust asjakohased järeldused;

N.  arvestades, et Ebola kriisi esimestel kuudel olid valitsusvälised humanitaarabiorganisatsioonid, sealhulgas Piirideta Arstid ja Punane Rist, kõige tõhusamad osalejad, kõige paremini informeeritud, kõige suurema kogemusega ja seetõttu tegutsesid esirinnas esialgses võitluses selle viiruse vastu;

O.  arvestades, et koolide sulgemine ja tendents muuta orbunud lapsed kodus hooldajateks võivad tekitada nn kadunud põlvkonna pikaks ajaks ametliku hariduseta jäetud lastest;

P.  arvestades, et oma oskusteabega, rääkimata suutlikkusest tegutseda koos, on humanitaarabiorganisatsioonid tõestanud, et vajaduse korral võivad nad kriisi puhkedes olla efektiivsemad kui institutsioonilised osalejad;

Q.  arvestades, et Ebola kriisi ohjamine on toonud esile teise nähtuse, nn kriisi kriisis, nagu seda nimetas organisatsioon Piirideta Arstid, mistõttu paljud inimesed, kes põevad muid haigusi kui Ebola, ei lähe viirusega nakatumise hirmus enam haiglasse;

R.  arvestades, et EL on koos oma liikmesriikidega suurim arenguabi andja maailmas ning ta on eraldanud Lääne-Aafrikas vallandunud Ebola viiruse puhangu kontrolli alla saamiseks üle 1,39 miljardi euro; arvestades, et see summa võimaldab ELil pidada läbirääkimisi partnerriikide ja teiste abiandjatega, et toetada terviklike riiklike tervishoiusüsteemide arendamist, mille aluseks on ühtne, kaasav ja vajaduspõhine strateegia;

S.  arvestades, et ÜRO Maailma Toiduprogramm on tõestanud suutlikkust panna paika tõhus logistika, mis võiks ka tulevikus olla kasulik häireolukorras vastulöögi andmiseks;

T.  arvestades, et hooldajate ohutus on tervishoiutöötajate rahvusvahelise mobiliseerimise seisukohalt esmatähtis;

U.  arvestades, et Euroopa Ülemkogu nimetas 23. oktoobril 2014. aastal ametisse ELi Ebola viiruse koordinaatori, kelleks on Euroopa Komisjoni humanitaarabi ja kriisiohjamise volinik hr Stylianides; arvestades, et alates 12. novembrist 2014 on ta koos tervisevolinik hr Andriukaitisega külastanud enim kannatanud riike;

V.  arvestades, et ÜRO, WHO ja Euroopa Komisjon on töötanud välja protsessi epideemia ohjamise hindamiseks;

W.  arvestades, et WHO 2015. aasta aprilli deklaratsioonis tunnistatakse, et maailm ja WHO on pikaajalise epideemiaga võitlemiseks halvasti ette valmistatud;

X.  arvestades, et rahvusvahelise juhtimise parandamine tervishoiualaste kriisiolukordade ohjamise valdkonnas on möödapääsmatu;

Y.  arvestades, et juurdepääs ravimitele on oluline osa õigusest tervisele;

Z.  arvestades, et 2 miljardit inimest üle kogu maailma ei oma juurdepääsu vaktsiinidele või ravile, mida neil on vaja selleks, et jääda ellu ja olla terve;

AA.  arvestades, et nii juurdepääs ravimitele kui ka teadus- ja arendustegevus peavad vastama prioriteedina Euroopas ja arenguriikides elavate haigete vajadustele;

AB.  arvestades, et innovaatiliste ravimite algatus on maailma suurim avaliku ja erasektori partnerlus bioteaduste valdkonnas ja selle eelarve on ajavahemikul 2014–2020 3 miljardit eurot, millest 1,638 miljardit eurot tuleb programmist „Horisont 2020;

AC.  arvestades, et Ebola viiruse põhjustatud trauma tagajärjel suhtuvad inimesed umbuslikult tervishoiuasutustesse, tervishoiutöötajad kardavad taas tööd alustada ning kogukonnad on vaesunud ja umbusklikud; arvestades, et esmatasandi tervishoiuteenuste pakkumine tuleb viivitamata taastada; arvestades, et sama hädavajalik on rakendada kõikides arenguriikides tugev ja tõhus tervishoiusüsteem, sh riskide jagamine, mis hõlmab ka kohalike meditsiinitöötajate korralikku koolitamist;

AD.  arvestades, et Ebola kriis on viinud kriisipiirkonna majanduse sügavasse langusesse, ning arvestades, et Maailmapanga andmetel ulatub ainuüksi 2015. aastal kriisist tulenev mõju enim kannatanud kolme riigi SKPle kahe miljardi USA dollarini;

AE.  arvestades, et kõik kolm riiki on palunud IMFilt ja Maailmapangalt 7500 miljoni euro suurust nn Marshalli plaani, mis aitaks neil majandusraskustest üle saada;

AF.  arvestades, et mõned valitsusvälised organisatsioonid on kutsunud Maailmapanka üles eraldama umbes 1,7 miljardit USA dollarit, et aidata neil riikidel tervishoiu infrastruktuuri püsivalt parandada;

AG.  arvestades, et rahvusvaheline üldsus peab olema jätkuvalt valvas ja et eesmärgiks on jõuda ebolajärgsesse etappi, kus pika aja jooksul ei esine enam ühtki uut nakatumisjuhtu;

AH.  arvestades, et head hügieenitavad on hädavajalikud; arvestades siiski, et nendes kolmes riigis ei ole piisavalt toimivaid vee- ja kanalisatsioonisüsteeme;

AI.  arvestades, et iga uue haiguspuhangu puhul on oht, et suremus oleks jälle sama suur;

AJ.  arvestades, et komisjoni asepresident ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini, Euroopa Komisjoni humanitaarabi volinik ja ELi Ebola viiruse koordinaator Christos Stylianides, Euroopa Komisjoni rahvusvahelise koostöö ja arengu volinik Neven Mimica, Euroopa Parlamendi liikmed ning liikmesriikide valitsused ja parlamendiliikmed on korduvalt nõudnud tervishoiusüsteemide tugevdamist;

AK.  arvestades, et tervishoiusüsteemi ning vee- ja kanalisatsiooniteenuste tugevdamine 11. Euroopa Arengufondi raames kuulub üksnes Guinea, mitte Libeeria ega Sierra Leone sihtvaldkondade hulka;

AL.  arvestades, et komisjoni teatises „ELi roll ülemaailmses tervishoius” (COM(2010)0128) esitatakse kõikehõlmav, terviklik ja vajaduspõhine globaalne tervishoiustrateegia, mille liikmesriigid heaks kiitsid;

AM.  arvestades, et kõik riigid ei ole rahvusvahelisi tervise-eeskirju täielikult rakendanud; arvestades, et rahvusvahelised tervise-eeskirjad tuleks hiljutisest Ebola viiruse epideemiast saadud kogemuste põhjal uuesti läbi vaadata;

AN.  arvestades, et potentsiaalselt ohtlike zoonooside kohta teatakse vähe; arvestades, et toidu- ja põllumajandustavad, raadamine ning loomade ja loomsete saadustega kauplemine tõi kaasa hiljuti esilekerkinud zoonootiliste haiguste nagu lindude gripi, Ebola ja HIV tekkimise;

AO.  arvestades, et WHO soovitab rahvatervise ja veterinaarvaldkonna vahelist koordineerimist;

AP.  arvestades, et arengukomisjoni delegatsioon külastab 2015. aasta novembris Sierra Leonet;

1.  avaldab kahetsust aeglase rahvusvahelise reageerimise pärast kriisi esimeste kuude jooksul; rõhutab siiski, et EL ja selle liikmesriigid on reageerinud ja osalenud Ebola viiruse leviku piiramises alates 2014. aasta märtsist; võtab teadmiseks ELi ja selle liikmesriikide panuse jätkuvat suurendamist humanitaar- ja arenguabi, logistika ja teadusuuringute valdkonnas, et kriisile reageerida;

2.  väljendab heameelt uue vaktsiini väljatöötamise üle (rekordilise aja jooksul), mis on alates 23. märtsist osutunud 100-protsendiliselt tõhusaks Guineas, ning nõuab, et kiiresti kindlustataks juurdepääs sellele vaktsiinile, mis peaks olema taskukohane kõigile inimestele Libeerias ja Sierra Leones;

3.  kutsub kõiki asjaosalisi, eelkõige arenguriikide valitsusi, ELi institutsioone ja rahvusvahelisi organisatsioone õppima sellest kriisist, sh IMFi ja Maailmapanga struktuurilise kohandamise meetmetega seotud tingimuste negatiivsest mõjust arenguriikide tervishoiusektoritele, ning töötama välja tõhusad vahendid, et tulla toime rahvusvahelise ulatusega tervishoiualaste kriisiolukordadega;

4.  võtab sellega seoses teadmiseks WHO direktori poolt 18. mail 2015. aastal väljakuulutatud reformi, eelkõige uue hädaabiprogrammi ja kiiresti kohalpeale saadetavate töötajate ülemaailmse reservi loomise ning 100 miljoni USA dollari suuruse uue reservfondi loomise eriolukordade tarvis; tunneb heameelt võetud kohustuse üle suurendada WHO eelarvet 10 % võrra 4,5 miljardi USA dollarini kahe aasta jooksul;

5.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles edendama asjaomastes riikides teavitus- ja koolituskampaaniaid; rõhutab ennetus- ja teavitamiskampaaniate otsustavat tähtsust kriisi ohjamisel, eelkõige selleks, et piirata nakatumist ja suurendada teadlikkust ohtlikest tegevustest, mida saaks vältida; rõhutab alternatiivsete teabe levitamise viiside tähtsust;

6.  rõhutab kindlalt vajadust võidelda Ebola viiruse puhangu tagajärjel elanikkonnarühmade vahel teravnenud pingetega, kuna võivad tekkida müüdid, milles süüdistatakse Ebola viiruse puhangus teatavaid etnilisi rühmi;

7.  on seisukohal, et kui hädaabi andmine ei ole enam vajalik, peaks ELi pikaajaline lahendus keskenduma kõigepealt arenguabile, kuhu kuuluvad investeeringud tervishoiuvaldkonda paindlikkuse edendamiseks, eelkõige tervishoiusüsteemi korraldamisse ja juhtimisse, tervisekontrolli ja teabesse, ravimite varustussüsteemidesse, riigi haldamisse ja ülesehitamisse suunatud investeeringud, ja siis keskenduma kolme riigi majanduse elavdamiseks hädavajalikule abile;

8.  palub ametiasutustel võtta arvesse häbimärgistamisega seoses saadud teadmisi ja rakendada neid võimalike samalaadsete humanitaarkriiside puhul;

9.  tuletab meelde konfliktide ennetamise tähtsust, kuna konfliktidel ja ebakindlusel on väga negatiivne mõju tervishoiusüsteemidele;

10.  nõuab, et moodustataks alaline Euroopa kiirreageerimisrühm, mis koosneb ekspertidest, laborimeeskondadest, epidemioloogidest, ja logistiline infrastruktuur, sh mobiilsed laborid, mille saaks kiiresti kasutusele võtta; rõhutab eelkõige, et ELi kogemused tervisekontrollide läbiviimisel võiks tulla kasuks nii maismaa- kui ka merepiiril, samas kui USA tervisekaitseametkonnad paistavad silma kontrolliga lennujaamades, nende oskustest võiks õppida ja neist kasu lõigata ka EL;

11.  palub ka ELil toetada seirepunktide võrgustiku loomist arenguriikides, et uusi nakkushaigusjuhtusid, mis võivad areneda pandeemiaks, saaks tuvastada võimalikult kiiresti, ja luua nendes riikides järelevalvevõrgustik;

12.  tunnistab vajadust toetada ELi ja selle liikmesriikide ning arenguriikide, eriti Lääne-Aafrika riikide, vahelise koostöö loomist meditsiinitöötajate koolitamise valdkonnas;

13.  rõhutab, kui oluline on tugevdada rahvusvaheliste meditsiinitöötajate kaitset ja kiiret evakuatsioonisüsteemi;

14.  taunib asjaolu, et varasemad kohandused ja reformid ning ebaõiglane arengupoliitika on osalt põhjustanud tervishoiusüsteemide ebatõhususe; nõuab tungivalt, et komisjon aitaks neil kolmel riigil välja arendada oma riikliku tervishoiusüsteemi, mis rahuldaks nende põhilisi tervishoiuvajadusi, ja infrastruktuuri, mis tagaks kõigile nende kodanikele juurdepääsu riiklikele raviteenustele; on eelkõige seisukohal, et paindliku tervishoiusüsteemi ülesehitamine pikas perspektiivis eeldab muu hulgas i) vahendite investeerimist põhilistesse riiklikesse tervishoiuteenustesse, ii) ohutu ja heal tasemel ravi tagamist, suurendades vahendeid, mille abil koolitatakse ja jälgitakse tervishoiutöötajaid ja makstakse neile piisavalt, ja võimaldades juurdepääsu ohututele ravimitele ja iii) kohalike sidusrühmade ja kogukondade kaasamist kriisidele reageerimisse ja arengu kavandamisse; kutsub rahvusvahelisi abiandjaid üles suurendama nendele riikidele ametliku arenguabi andmist riiklike süsteemide kaudu, nagu näiteks eelarvetoetus; palub komisjonil koostöös partnerriikide, WHO, Maailmapanga ja teiste abiandjatega luua ühtsed ja vajaduspõhised tervishoiukavad ja järelevalvemenetlused;

15.  rõhutab, et lahendustes tuleks käsitleda naiste esindatuse, tervishoiule ja teenustele juurdepääsu ja elatise kaotamisega seotud puudusi; rõhutab eriti vajadust pakkuda kvaliteetseid põhi- ja raviteenuseid, eelkõige emade tervise ja sünnitusabiteenuste ning günekoloogilise abi puhul;

16.  väljendab heameelt komisjoni teatise „ELi roll ülemaailmses tervishoius” (COM(2010)0128) üle ja selles esitatud terviklikke tervishoiusüsteeme käsitleva ühtse nägemuse, horisontaalse lähenemisviisi ja püüdluse üle võtta kasutusele üldine tervisekindlustus; ergutab komisjoni vaatama käesoleva teatise läbi Ebola kriisi käigus saadud uusi teadmisi arvesse võttes, säilitades tervikliku ja horisontaalse lähenemisviisi, ning esitama tegevusprogrammi ja rakendama selle õigeaegselt;

17.  rõhutab üldiselt vajadust, et arenguriigid koostaksid eelarve tugevate ja paindlike riiklike sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemide, piisava hulga hästi varustatud tervishoiu infrastruktuuride (eelkõige laborite, vee- ja kanalisatsioonirajatiste) loomiseks ning pakuksid kvaliteetseid põhi- ja raviteenuseid; rõhutab vajadust, et tervishoiutöötajate arv oleks elanikkonna kohta piisav, ning palub kriisist mõjutatud riikide valitsustel tagada, et tervishoiutöötajatele makstaks palka ja et tervishoiule mõeldud raha jõuaks inimesteni; tunnistab siiski, et selliseid kriise nagu praegune kriis ei saa lahendada ainult tervishoiusüsteemid ja et vaja on terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab eri sektoreid (nagu haridus ja koolitus, sanitaartingimused, toiduohutus ja joogivesi), et kõrvaldada olulised puudujäägid kõigi hädavajalike teenuste puhul; rõhutab samal ajal, et taastumise oluliseks osaks on haridus, mis hõlmab ka kultuurilist mõõdet ja uskumusi;

18.  juhib tähelepanu, et investeerimine tervishoiuvaldkonda on majandusarengu oluline liikumapanev jõud ja aitab vähendada vaesust arenguriikides; väljendab heameelt asjaolu üle, et 3. eesmärk tagada tervislik elu ja edendada igas vanuses inimeste üldist heaolu lisati tulevasi säästva arengu eesmärke käsitlevasse ettepanekusse;

19.  rõhutab, et pikaajalised rahastamiskavad, mida paindlike ja terviklike tervishoiusüsteemide ülesehitamine eeldab, peavad sisaldama lisaks piisavalt väljaõppinud tervishoiutöötajaid, ravimite piisavat kättesaadavust ja töökindlaid tervishoiu infosüsteeme;

20.  nõuab teadusuuringute infrastruktuuride tõhustamist nakkushaiguste uuringute piirkondliku keskuse loomisega Lääne-Aafrikas ja ülikoolidevahelise koostöö loomist ELi ja selle liikmesriikide osalusel;

21.  rõhutab vajadust kaotada sotsiaalne ebavõrdsus, et ehitada üles paindlik ja jätkusuutlik riiklik tervishoiusüsteem; toetab sel eesmärgil avaliku sektori vahenditest rahastatud üldise tervisekindlustuse sisseviimist, mis on kasutamise kohas tasuta, ja nõuab tungivalt, et komisjon esitaks koos partnerriikide ja teiste abiandjatega võimalikult kiiresti kava üldise tervisekindlustuse kehtestamise kohta, mis tagaks riskide jagamise;

22.  palub kõigil riikidel siduda end üldise tervisekindlustusega ning koostada kava selle eesmärgi täitmiseks vajalike riigisiseste ja võimalike rahvusvaheliste rahaliste vahendite kindlakstegemiseks; toetab eesmärki suurendada kõigi riikide tervishoiukulusid vähemalt 86 USA dollarini inimese kohta peamiste tervishoiuteenuste puhul;

23.  tunneb heameelt selle ülle, et 3. märtsil 2015 toimus ELi ja peamiste partnerite egiidi all Ebola viiruse teemaline kõrgetasemelise rahvusvaheline konverents, mille raames käsitleti nii Ebola viiruse likvideerimist kui ka hinnati mõju viiruse all kannatavatele riikidele eesmärgiga tagada, et arenguabiga edendatakse humanitaarabi alaseid jõupingutusi;

24.  toetab nn Marshalli plaani koostamist majandustegevuse elavdamiseks neis riikides; teeb ettepaneku pakkuda juhtstruktuuridele tehnilist abi suutlikkuse suurendamiseks ja selle tagamiseks, et raha jõuab inimesteni ega kao korruptsiooni tagajärjel või muudel põhjustel;

25.  tunneb heameelt rahvusvaheliste jõupingutuste üle, et vähendada Ebola viiruse all kannatavate riikide rahvusvahelisi võlakohustusi;

26.  on veendunud, et ELi ja kriisipiirkonna partnerlused on tagatud üksnes siis, kui Libeeria, Guinea ja Sierra Leone suudavad oma arengut võimalikult kiiresti ise juhtida;

27.  on veendunud, et 11. Euroopa Arengufondi programmitöö tuleks läbi vaadata selleks, et tagada, et investeerimine tervishoidu ja heasse valitsemistavasse on esmatähtis valdkond kõigis riikides, kus avaliku sektori infrastruktuur on nõrk; on mures, et tervishoid, vesi ja kanalisatsioon ei kuulu Libeeria ja Sierra Leone riiklikes soovituskavades sihtvaldkondade hulka; kutsub komisjoni üles looma mehhanisme, millega abi tähelepanelikumalt jälgida;

28.  on veendunud, et mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttes ei saa eirata ELi humanitaarabi meetmete struktuursest alarahastamisest tulenevat ohtu;

29.  tunnustab humanitaarabitöötajate ja kohapeal tegutsenud meditsiinitöötajate tegevust, kes eluga riskides andsid suure panuse ulatusliku tervishoiukriisi ohjeldamisse;

30.  avaldab tunnustust ÜRO Ebola viirushaiguse hädaolukorrale reageerimise missioonile (UNMEER), partnerorganisatsioonidele ja sellistele valitsusvälistele humanitaarabiorganisatsioonidele nagu Piirideta Arstid, Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon, Emergency jt nende kohapeal tehtud töö eest ning väljendab suurt heameelt nende ulatusliku panuse ja abi üle puhangu kontrolli alla saamisel; peab kahetsusväärseks meditsiinitöötajate ja teiste Ebola viiruse puhangu vastases võitluses osalenud töötajate sobimatu kohtlemise juhtumeid pärast nende Aafrikast naasmist;

31.  on veendunud, et juurdepääs ravimitele ei tohiks põhimõtteliselt sõltuda patsiendi ostujõust, vaid peaks vastama haige vajadustele, nii nagu ei tohiks ainult turu huvide järgi otsustada, milliseid ravimeid toota;

32.  nõuab, et EL ja selle liikmesriigid austaksid ELi poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208, edendades õiglast ja ausat rahvusvahelist kaubandust, meditsiinialast teadus- ja innovatsioonipoliitikat, mis toetab ja hõlbustab üldist juurdepääsu ravimitele;

33.  palub komisjonil uurida alternatiive patendimonopolidel põhinevatele mudelitele avaliku ja erasektori partnerluse toodetavate ravimite ja vaktsiinide väljatöötamiseks, nagu innovaatiliste ravimite algatus, mis tagab patsientide juurdepääsu ravile, tervishoiu eelarve jätkusuutlikkuse ja tõhusa reageerimise kriisidele, nagu Ebola viirusest põhjustatud kriis või sarnased ohud;

34.  rõhutab teadussuutlikkuse arendamise tähtsust ülemaailmses epidemioloogilises võitluses, nn kiirtestide väljatöötamise ja vaktsiinidele juurdepääsu tagamise olulisust; tunneb sellega seoses heameelt asjaolu üle, et Ebola viiruse vastases võitluses on kasutatud paljusid ELi teadusuuringute rahastamisvahendeid, sh innovaatiliste ravimite algatuse, programmi „Horisont 2020” ja Euroopa ja arenguriikide vahelise kliiniliste uuringute partnerlusprogrammi kaudu; rõhutab, et kuigi vaktsiine on vaja, ei sobi nad tõenäoliselt Ebola viiruse likvideerimiseks, kuna viirus muteerub; rõhutab seetõttu, et rahastamisel tuleks keskenduda üldise tervishoiusüsteemi tugevdamisele, hügieenile, leviku piiramisele, troopilistes oludes usaldusväärsele kiirtestimisele ning viiruse ja selle põhjustatud sümptomite vastu suunatud ravimitele;

35.  nõuab tungivalt, et kõik asjaosalised edendaksid üldsuse hulgas tervishoiualast koolitust, kus keskendutaks traditsioonilistele tavadele, mis ei sobi kokku haiguse leviku vastase võitlusega;

36.  rõhutab, et EL peaks edendama teadusuuringute tõhusat ja õiglast rahastamist, mis oleks kasulik kõigi tervisele ja tagaks, et uuenduste ja meetmete abil saavutataks taskukohased ja kättesaadavad lahendused; kordab, et eelkõige tuleks uurida mudeleid, mis kaotavad seose teadus- ja arendustegevuse kulude ning ravimite hindade vahel, sealhulgas võimalusi tehnoloogia siirdamiseks arengumaadesse;

37.  kordab vajadust investeerida unarusse jäänud haigustesse; palub komisjonil sellega seoses jätkata selleteemalist arutelu ning algatada avaliku ja erasektori laialdane koostöö, eeldusel et kehtestatakse mõjusad kaitsemeetmed, et avaliku ja erasektori partnerlused ei kahjustaks haavatavas olukorras olevaid inimesi reguleerimata turul, eesmärgiga tugevdada riiklikke tervishoiusüsteeme ja hõlbustada tulemuste ülekandmist asjaomasele elanikkonnale; tunneb sellega seoses heameelt, et selleks, et käsitleda kiireloomulist vajadust teha uusi ravimeetodeid puudutavaid teadusuuringuid, on EL eraldanud programmi „Horisont 2020” ja innovaatiliste ravimite algatuse raames 138 miljonit eurot projektidele, millega töötatakse uute vaktsiinide jaoks välja kliinilisi uuringuid, diagnostilisi kiirteste ja ravimeetodeid; avaldab tunnustust Euroopa ravimitööstusele, kes on samuti eraldanud teadusuuringute toetuseks olulised vahendid;

38.  rõhutab, et Ebola ja teiste epideemiate puhul on tegemist piiriüleste ohtudega, mis nõuavad rahvusvahelist koostööd; palub WHO-l vaadata läbi rahvusvahelised tervise-eeskirjad, et lisada nendesse vastastikune vastutus ja rahaline toetus, sh selleks, et tegeleda probleemi algpõhjustega;

39.  rahvusvaheliste tervise-eeskirjade pealiskaudset rakendamist ja epidemioloogilise järelevalve puudumist arvesse võttes tervitab prantsuse RIPOSTi Lääne-Aafrika rahvatervise instituutide võrgustikku käsitlevat programmi;

40.  rõhutab, et viiruspuhangu taandudes säilib viirus veel siiski kuid pärast tervenemist sugunäärmetes, mistõttu tuleb tervishoiusüsteemi ja haridusmeetmete raames pakkuda seksuaal- ja pereplaneerimise alast nõustamist;

41.  rõhutab, et üha tõenäolisem on toidukriisi järgnemine epideemiale, mis on väikepõllumajandustootjad laastanud; kutsub liikmesriike, komisjoni ja rahvusvahelist üldsust üles investeerima nende pikaajalisse arengusse, millega tagatakse, et talumajapidamised ja Lääne-Aafrika edaspidine toiduga kindlustatus ei satuks ohtu;

42.  palub oma vastutaval komisjonil enne kindlatel kriteeriumitel põhineva lõpliku hinnangu andmist jälgida tähelepanelikult kriisi ohjamist tihedas koostöös ELi Ebola viiruse koordinaatoriga ning esitada hinnang pärast Euroopa Parlamendi lähetust Sierra Leonesse;

43.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele, Aafrika Liidu riikide valitsustele ja parlamentidele, ÜRO peasekretärile ning Maailma Terviseorganisatsioonile.

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0026.
• [2]  Tavad, mis näiteks keelavad surnukehade põletamise.

SELETUSKIRI

Alates 2014. aasta märtsist on Sierra Leone, Libeeria ja Guinea langenud inimkonna ajaloo seni suurima Ebola viiruse puhangu ohvriks. Piirid haigust kinni ei pea ja Ebola viirus on levinud kiiresti ühest riigist teise. Kõnealused kolm riiki on ÜRO Arenguprogrammi inimarengu indeksi poolest viimaste hulgas. Nendes riikides on keskmine eluiga 60 aastat või vähem, kooliskäimine kestab harva kauem kui kolm aastat ja umbes 80% nende kodanikest elab äärmises vaesuses.

Nimetatud näitajad osutavad nende riikide elanikkonna suurele haavatavusele. On selge, et kõnealused kolm riiki ei tule haiguspuhanguga üksi toime. Praeguse Ebola viiruse puhangu ulatus ja keerukus on tõeline katsumus nende kolme riigi jaoks, kus tervishoius ja hariduses esinevad struktuursed puudujäägid. Seega on Ebola kriis süsteemne, nii kohalikul, piirkondlikul kui ka riiklikul tasandil.

Ebola kriis on süsteemne ka ülemaailmse juhtimise seisukohast. Rahvusvahelisel üldsusel võttis olukorra tõsiduse mõistmine ja reageerimine liiga kaua aega.

Asjad hakkasid tegelikult liikuma alles 2014. aasta septembris. Oma otsusega nimetada uus humanitaarabi volinik Christos Stylianides Euroopa Liidu Ebola viiruse koordinaatoriks annab Euroopa Ülemkogu selge signaali nii liikmesriikidele kui ka komisjonile. Improviseerimisest enam ei piisa. Muuseas olgu meenutatud, et sellise missiooni õiguslik alus on sätestatud juba Lissaboni lepingus.

Humanitaarabi voliniku tegevuse mandaat on väga laiaulatuslik ja paneb kõik Euroopa osalejad tõeliselt proovile teadusuuringute, innovatsiooni, hädaolukorra ohjamise, meditsiinitöötajate kohapeale saatmise ja evakuatsioonisüsteemi väljatöötamise valdkonnas ning seoses pikemaajaliste vajalike pingutustega arengukoostöös.

Euroopa Parlament peab kinni oma traditsioonist, meenutades, et praegusel juhul on tema ülesanne kontrollida täitevvõimu, täita oma rolli seadusandjana ning anda lõpuks poliitiline tõuge. Euroopa Parlamendi arengukomisjoni jaoks on Euroopa Liidul kui maailmas arengu valdkonnas juhtival osalejal eriline vastutus edendada raviteenuste üldise kättesaadavuse õigust. Euroopa Liit peaks näitama eeskuju, et teised saaksid seda järgida. Liidu hääl peab olema kuuldav, eriti praegusel Euroopa arenguaastal, mille juhtlause on „Meie maailm, meie väärikus, meie tulevik”.

Seega peab EL lahendama ebolavastase võitluse valdkonnas järgmised probleemid ja vastama järgmistele kesksetele küsimustele.

Milline on ELi suhe Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO), kes peaks andma teavet epideemia leviku kohta väga varajases staadiumis? WHO on see, kes annab juhiseid teadlastele, kellelt oodatakse ebolahaiguse vastu vaktsiini ja ravimite väljatöötamist.

Kas WHO-l on olemas epideemia tõkestamiseks hädavajalik transpordi- ja logistiline suutlikkus? Näiteks USA oli võimeline saatma Ebola viirusega saastunud piirkonda väga kiiresti tuhandeid sõjaväelasi ja rekordkiirusel olulist varustust.

Lisaks on Ebola kriisi ohjamine toonud esile teise nähtuse: nn kriisi kriisis, nagu seda nimetas organisatsioon Piirideta Arstid ühes oma üleskutses. Paljud inimesed, kes põevad muid haigusi kui Ebola, ei lähe viirusega nakatumise hirmus enam haiglasse. Euroopa Liidult oodatakse, et ta leiaks sellele nähtusele lahenduse, tehes tihedat koostööd oma Aafrika partneritega.

Lisaks, kas liit ei peaks aitama Aafrika riikidel saavutada järk-järgult oma teadusuuringute tegemise suutlikkus?

Poliitikal on oma roll ka teadusuuringutes. Mitte turg ei peaks määrama teadusuuringute prioriteete, meenutavad meile õigustatult need, kes kaitsevad õigust tervishoiu üldisele kättesaadavusele. Milliseid algatusi peaks Euroopa Liit seega tegema, nii ELi tasandil kui ka rahvusvahelisel areenil?

Raportöör on veendunud, et Ebola kriisi esimestel kuudel olid valitsusvälised humanitaarabiorganisatsioonid, sealhulgas Piirideta Arstid ja Punane Rist, kõige tõhusamad osalejad, kõige paremini informeeritud ja lisaks võimelised tegutsema esirinnas jätkuvas võitluses selle viiruse vastu, mille tagajärjed, nagu me teame, on olnud kohutavad. Nii oma vaieldamatu kogemuste ja teadmiste taseme kui ka oskusteabega, rääkimata suutlikkusest edastada teavet ja tegutseda võrgustikes, on humanitaarabitöötajad tõestanud, et vajaduse korral võivad nad kriisi puhkedes olla efektiivsemad kui nn institutsioonid, kuna nad on parema ettevalmistusega. Seetõttu on oluline algatada arutelu selle üle, kuidas edaspidi humanitaarabiorganisatsioonide suutlikkust paremini ära kasutada. Mõistagi ei tähenda see nende staatuse ja aluspõhimõtete kahtluse alla seadmist. See on väga tundlik küsimus, aga selle võiks ikkagi esitada.

Samuti tuleks praegu hakata mõtlema ka ebolajärgsele perioodile – ebolajärgsesse etappi jõutakse siis, kui 42 päeva jooksul ei esine enam ühtki uut nakatumisjuhtu. Selles etapis peaks EL reageerima kahel tasandil: esiteks arenguabi tasandil, kuhu kuuluvad investeeringud tervishoiuvaldkonda, ja teiseks kolme riigi majanduse elavdamiseks hädavajaliku abi tasandil. Enne kriisi eeldati, et nende kolme riigi SKP kasvab aastas keskmiselt üle 5%. Ebola on aga majandustegevust tunduvalt pidurdanud, nii et kolmes riigis on majandus taas languses. Mida varem need kolm majandust suudavad piisavalt vahendeid mobiliseerida, seda parem nende riikide iseseisvusele ja nende suutlikkusele rahastada tervishoiuvaldkonna esmavajadusi.

Euroopa Liidu ja kriisipiirkonna partnerlused on tõhusad üksnes siis, kui Libeeria, Guinea ja Sierra Leone suudavad oma arengut võimalikult kiiresti ise juhtida. Euroopa Arengufondi nendele riikidele suunatud programmitöö tuleb Ebola kriisi põhjustanud arvukate probleemidega seoses läbi vaadata. Samuti on oluline praegu juhtida tähelepanu sellele, et mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttes ei saa eirata Euroopa Liidu humanitaarabi meetmete struktuursest alarahastamisest tulenevat ohtu.

Lõpuks avaldab raportöör lootust, et kõik osapooled on oma ülesannete kõrgusel ja suudavad täita järgmisel perioodil oma kohustused, hoolimata asjaolust, et päevauudistes ei ole vähemalt siinsetes riikides juba mõnda aega Ebolast räägitud.

Kokkuvõtteks oleks kohane meenutada, et praegune Ebola viirushaiguse kriis osutab tõsistele struktuurilistele puudujääkidele paljudes riikides ja tuletab Euroopa Liidu ametnikele meelde, et nad panustaksid 20% ametlikust arenguabist peamistesse sotsiaalvaldkondadesse, eelkõige tervishoidu.

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (27.3.2015)

arengukomisjonile

Ebola kriisi kohta: õppetunnid pikemas perspektiivis ja meetmed arenguriikide tervishoiusüsteemide tõhustamiseks, et ennetada edaspidiseid kriise
(2014/2204(INI))

Arvamuse koostaja: Josu Juaristi Abaunz

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et 2014. aastal Lääne-Aafrikas vallandunud Ebola viiruse puhang on ajaloos kõige suurem ja keerulisem selle viiruse puhang, mis mõjutab paljusid riike ja on kaasa toonud tuhandete inimeste haigestumise ja surma[1]; arvestades, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) teavitati praegusest Ebola viiruse puhangust esmakordselt 23. märtsil 2014, kuid alles 8. augustil kuulutas rahvusvaheliste tervise-eeskirjade alane kriisikomitee selle rahvusvahelise ulatusega rahvatervisealaseks hädaolukorraks; arvestades, et enne seda puhangut ei peetud Ebola viirust rahvatervise valdkonnas oluliseks probleemiks;

B.  arvestades, et 15. märtsil 2015 lõppenud nädalal teatati kokku 150 uuest kinnitust leidnud Ebola viirushaiguse juhtumist; arvestades, et asjaomasel nädalal teatati Guineas 95 uuest kinnitust leidnud juhtumist, mis on riigi kõrgeim koguarv nädala kohta 2015. aastal, ning Sierra Leones teatati samal ajavahemikul 55 uuest kinnitust leidnud juhtumist, mis on riigi madalaim koguarv nädala kohta alates 2014. aasta juuni lõpust; arvestades, et Libeeria ei teatanud uutest kinnitust leidnud juhtumitest kolmandat järjestikust nädalat;

C.  arvestades, et puhang on mõjutanud rohkem kui 20 000 inimest peamiselt Guineas, Libeerias ja Sierra Leones ning on üksikjuhtumitena levinud Aafrikast kahele teisele mandrile; arvestades, et praegune Ebola viiruse puhang on kõige rängemini tabanud eriti väheste ressursside ja töötajatega haavatavate tervishoiusüsteemidega Lääne-Aafrika riike; arvestades, et Ebola viiruse epideemia süvenemine on lisaks tuhandeid elusid nõudnud meditsiinialasele kriisile põhjustanud ka sotsiaalset ja majanduslikku survet ning poliitilist ebastabiilsust mõjutatud riikides ja piirkondades laiemalt;

D.  arvestades, et isolatsiooniruumide ja kvalifitseeritud meditsiinitöötajate puudumise tõttu areneb epideemia ettearvamatult ja pidevalt, samal ajal kui välismaalastest meditsiinitöötajatel on raskusi mõjutatud rahvaste usalduse võitmisega; arvestades, et rahvusvaheline toetus peab olema suunatud epideemia kõigile peamistele aspektidele alates kogukonna harimisest ja mobiliseerimisest, tervishoiusüsteemide kvaliteedi parandamisest ja tõhustamisest, töötajate väljaõppest ja arstiabist kuni kooskõlastatud epidemioloogilise tõrje, väljaselgitamise ja seireni, et puhangut tulemuslikult ohjata; tuletab meelde, kuni juhtumitest teatatakse mis tahes riigis, püsib oht asjaomase juhtumi esinemiseks mõnes mõjutamata riigis;

E.  arvestades, et kolmes kõige enam mõjutatud riigis on peamised probleemid olnud Ebola viiruse korral toimimise kogemuse puudumine, äärmiselt liikuv elanikkond, levinud üldsuse väärarvamus haigusest ja selle edasikandumise viisidest ning kogukonna suur vastuseis varajasele ravile, mis on kaasa toonud rahvusvaheliste meditsiinitöötajate vastu suunatud rünnakuid;

F.  arvestades, et tervishoiusüsteemide kvaliteet ja tõhusus on olnud otsustava tähtsusega puhangu tulemusliku ohjamise jaoks;

G.  arvestades, et Ebola kriisi mõju ulatub suremusest kaugemale ning mõjutab hõlmatud piirkondade poliitilist stabiilsust ja majanduste jõukust, ohustades sealhulgas piirkonna toiduga kindlustatust ja sotsiaalset sidusust; arvestades, et Maailmapanga andmetel ulatub vahetult kriisist tulenev mõju enim kannatanud kolme riigi SKPle üksnes 2015. aastal kahe miljardi USA dollarini;

H.  arvestades, et 2015. aasta veebruaris teatas WHO esmakordselt asjaomasel aastal iganädalase nakatunute määra suurenemisest kõrge edasikandumise tasemega kolmes riigis (Guinea, Libeeria ja Sierra Leone), kus Ebola viiruse vastu võitlemine on endiselt suur väljakutse;

I.  arvestades, et rahvusvaheline üldsus alahindas puhangu ulatust ja reageeris seetõttu esialgu kõhklevalt, keskendudes eeskätt Ebola viirushaiguse juhtumite haldamise struktuuride rahastamisele või ehitamisele, jättes nende vajalike meditsiinitöötajatega varustamise riigi ametiasutuste, kohalike tervishoiutöötajate ja valitsusväliste organisatsioonide hooleks;

J.  arvestades, et Euroopa Liit on andnud 1,1 miljardi euro ulatuses rahalist abi rohkem kui 434 Euroopa Komisjoni fondist; arvestades, et WHO nõudis hiljuti Ebola viiruse täielikuks likvideerimiseks kolme meetme võtmist: ühe miljardi USA dollari suuruse (800 miljonit eurot) täiendava fondi loomine, hädaolukordade parem koordineerimine ja juhtimine ning uutele ravimitele turulepääsu tagamine;

K.  arvestades, et Euroopa Komisjon on aktiivselt osalenud puhangu algusest peale ja teinud epideemiale reageerimisel üha suuremaid pingutusi ning jälgib olukorda hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskuse kaudu, mis koordineerib ELi abi ELi Ebola viiruse koordinaatori Christos Stylianidese juhtimisel;

L.  arvestades, et Ebola viirushaiguse likvideerimisel tuleb silmitsi seista märkimisväärsete väljakutsetega nagu vihmahooaja algus, laienev geograafiline ulatus, laialdane levik, kogukonna jätkuv vastuseis ja ohtlikud matmistavad;

M.  arvestades, et liidu kodanikukaitse mehhanismi aktiveerimine on aidanud erakorralist abi ja liikmesriikide pakutavaid eksperte kiiresti ja kooskõlastatult rakendada;

N.  arvestades, et kogu piirkonnas puuduvad senini kohapeal asjakohased rajatised patsientide isoleerimiseks ja diagnoosi määramiseks; arvestades, et paljudes kohtades Lääne-Aafrikas on kõnealuste rajatiste koordineerimise, geograafilise jaotumise ja paindlikkusega endiselt suuri probleeme;

O.  arvestades, et UNICEFi andmetel on epideemia tagajärjel orvuks jäänud mitu tuhat last; arvestades, et paljud Ebola viiruse ohvrid kannatavad diskrimineerimise, staatuse kaotamise ja sotsiaalse tõrjutuse all;

P.  arvestades, et Ebola viiruse epideemia on esile toonud tõsiseid puudusi seoses kohaliku tervishoiukriiside ennetamisega; arvestades, et rahvusvahelise üldsuse toetus Ebola viiruse all kannatavatele riikidele peaks olema mitmekülgne ning hõlmama laboratoorset suutlikkust nakkuse diagnoosimiseks ja kindlakstegemiseks, teadlikkuse suurendamist, kogukonna pühendumuse ja kultuurilise mõistmise tugevdamist, ühiskonna mobiliseerimist, viirusega kokkupuutunud isikute väljaselgitamist ja jälgimist, hoiatusteateid ja seiret, tervishoiuteenuste kättesaadavust patsientidele, kes ei ole Ebola viirusesse nakatunud, ning ohutute matmistavade tagamist; arvestades, et Lääne-Aafrika mõnes piirkonnas endiselt puuduvate tervishoiurajatiste ja sellistes erakorralistes olukordades keskse tähtsusega tervishoiutöötajate kaitset tuleks täiustada meditsiinilisi hädaolukordi käsitleva väljaõppeprogrammi abil, et leevendada kohalike meditsiinitöötajate teravat puudust ja epideemia kontrolli alla saada;

Q.  arvestades, et komisjon on innovatiivsete ravimite algatuse kaudu käivitanud kaheksa projekti, mille eesmärk on töötada välja vaktsiin ja diagnostika ning mida viiakse ellu uue Ebola+ programmi raames, mille kogueelarve on 215 miljonit eurot; tuletab meelde, et 114 miljonit eurot tuleb programmist „Horisont 2020” ning ülejäänud 101 miljonit eurot projektides osalevatelt ravimitootjatelt; arvestades, et siiski on vaja täiendavaid vahendeid, et aidata riikidel vaktsiinid kasutusele võtta, uuesti üles ehitada kokkuvarisenud tervishoiusüsteemid ja taastada immuniseerimisteenused Ebola viiruse all kannatavates riikides; arvestades, et Ebola viiruse vastaste vaktsiinide kliiniliste uuringute tulemused peaksid kättesaadavad olema 2015. aasta esimeses kvartalis, samas kui praegu inimeste peal katsetatavad kaks vaktsiinikandidaati on osutunud loomade puhul nii ohutuks kui ka tõhusaks;

R.  arvestades, et puhang on avaldanud väga suurt mõju kohalikele tervishoiutöötajatele ning väljaõppeprotsessi jätkamisele Lääne-Aafrikas; arvestades, et meditsiinitöötajatel on endiselt suur oht Ebola viirusega nakatuda;

S.  arvestades, et Ebola viiruse vastu võitlemiseks võetavad meetmed peaksid moodustama osa kooskõlastatud protsessist, millega tagatakse suurem läbipaistvus ja selgus ning keskendutakse rohkem puudustele ja vajaduste täitmisele;

T.  arvestades, et rahvusvahelise abi suunamisega üksnes võitlusele Ebola viiruse vastu ning mitte kohaliku suutlikkuse suurendamisele tõhusate tervishoiusüsteemide käigushoidmiseks, võivad kaasneda ohtlikud tagajärjed, näiteks teiste haiguste, nagu laste surma põhjustava kõhulahtisuse ning malaaria esinemise järsk tõus, mis on tingitud nende ennetamise ja ravimise jõupingutuste vähendamisest;

U.  arvestades, et suremuse mõju viiruse all kannatavates riikides süvendavad halvas seisus tervishoiusüsteemid, mis ei suuda tagada põhiteenuseid, nagu immuniseerimise ning laste ja emade tervishoiu teenused;

1.  peab kahetsusväärseks Ebola viiruse puhangust laastatud piirkondades esinevaid surmajuhtumeid ja avaldab siirast kaastunnet asjaomaste riikide valitsustele ning inimestele, keda haiguspuhang otseselt või kaudselt mõjutab;

2.  peab tervitatavaks ÜRO Ebola hädaolukorrale reageerimise missiooni (UNMEER) ja ELi Ebola rakkerühma loomist, volinik Christos Stylianidese nimetamist ELi Ebola viiruse koordinaatoriks ning paljude partnerorganisatsioonide, spetsialiseeritud riiklike ja rahvusvaheliste asutuste, fondide, riiklike ja rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide ning kohapeal tegutsevate kohalike ja rahvusvaheliste meditsiinitöötajate ja vabatahtlike üldist panust ja abi Ebola viiruse vastu võitlemisel;

3.  märgib rahvusvahelisel ja Euroopa tasandil tehtud edusamme ja panust, kuid rõhutab, et palju tööd on veel teha, et aidata asjaomastel riikidel Ebola viiruse epideemia kontrolli alla saada ja see likvideerida; kinnitab Euroopa strateegia olulisust Ebola viiruse puhangule reageerimise kooskõlastamiseks liidu tasandil ning liidu enda valmisoleku ja kaitse suurendamiseks;

4.  nõuab, et liikmesriigid, komisjon ja rahvusvaheline üldsus kooskõlastaksid ja tugevdaksid meditsiiniuuringuid ning tõhusate ravimite ja vaktsiinide väljatöötamist Ebola viiruse ja teiste uute haiguste vastu, millele ravimikaubanduse sektor muidu tähelepanu ei pööra, ning hoolitseksid selle eest, et asjaomased kliinilised uuringud toimuvad kooskõlas eetiliste tingimustega, mille kohaselt patsiendid annavad enne osalemist teadva nõusoleku, ja on tagatud läbipaistvus uuringutest tulenevate kliiniliste andmete osas ning nende vaktsiinide ja ravi tegelik kättesaadavus sihtrühmaks olevatele inimestele võimaluse korral tasuta (kvalifitseeritud töötajad ja raviks sobivad rajatised ning hinnad, mis ei ületa tegelikke tootmiskulusid); peab kahetsusväärseks aga asjaolu, et Ebola+ projektide toetuslepingud allkirjastatakse alles pärast innovatiivsete ravimite algatuse vahendite vabastamist, ning eeldab, et osalevad ravimitootjad järgivad ja austavad ettevõtja sotsiaalse vastutuse põhimõtteid, eelkõige innovatiivse vaktsiini taskukohasust silmas pidades;

5.  väljendab heameelt kaheksa teadusprojekti üle, mida EL viib läbi Ebola+ innovatiivsete ravimite algatuse raames eesmärgiga töötada välja vaktsiinid ja diagnostilised kiirtestid;

6.  juhib tähelepanu asjaolule, et rahvusvaheline üldsus peaks õppima hilise reageerimisega seotud enesekriitikast, võttes arvesse selle puhangu eripära; rõhutab vajadust jätkuvalt toetada selliseid institutsioone nagu WHO, mis on osutunud rahvusvahelisel tasandil hädavajalikuks, et koordineerida ja edendada rahvatervisega seotud küsimusi;

7.  väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon võttis programmi „Horisont 2020” raames 2014. aastal kasutusele 24,4 miljonit eurot ja 2015. aastal 114 miljonit eurot, et rahastada teadusprojekte, mille eesmärk on võidelda Ebola viiruse vastu vaktsiinide, diagnostiliste kiirtestide ja kliiniliste uuringute väljatöötamise kaudu olemasolevate ja uute Ebola viiruse vastase kompleksravi meetodite katsetamiseks;

8.  tunneb heameelt selle üle, et 2015. aasta jaanuaris alustati Libeerias asuvas organisatsiooni Piirideta Arstid keskuses Ebola viiruse vastase võimaliku ravimi esimest kliinilist uuringut ning et vaktsiinide kliinilisi uuringuid, mis tavaliselt võtaksid aega aastakümneid, viiakse nüüd Ebola viiruse all kannatavates riikides läbi kiirkorras ehk nädalate ja kuudega;

9.  on seisukohal, et liikmesriigid ja komisjon reageerisid esialgu kõhklevalt ning see ei kajastanud kriisi tegelikku ulatust; peab tervitatavaks ja toetab sellega seoses innukalt komisjoni ja liikmesriikide rahalise panuse jätkuvat suurendamist humanitaar- ja arenguabi, logistika ja teadusuuringute valdkonnas, et kriisile reageerida; juhib siiski tähelepanu sellele, et on vaja tagada innovatiivsete ravimite turulepääs ning muu hulgas meditsiiniteenistuste, kvalifitseeritud tervishoiutöötajate, laborite, epidemioloogide ja kaitsevahendite jõudmine Ebola viiruse all kannatavatesse piirkondadesse;

10.  kutsub ELi üles säilitama oma juhtrolli Ebola viirushaiguse puhangu vastases võitluses; rõhutab, et kuigi puhangu kontrolli alla saamiseks tehtud jõupingutused andsid märkimisväärseid tulemusi, on vaja haigus likvideerida; tunneb sellega seoses heameelt, et 3. märtsil 2015 toimus Ebola viiruse teemaline kõrgetasemelise rahvusvaheline konverents, mille korraldasid EL ja peamised partnerid ning mille raames käsitleti nii Ebola viiruse likvideerimist kui ka hinnati mõju viiruse all kannatavatele riikidele eesmärgiga tagada, et arenguabiga edendatakse humanitaarabi alaseid jõupingutusi;

11.  kutsub komisjoni üles kehtestama rangeid kontrollisüsteeme, mille tagatakse, et kõiki eelarvevahendeid, mis on eraldatud tervishoiu ja sanitaarinfrastruktuuri parandamiseks, et võimaldada võidelda üldise tervisealase ebavõrdsusega, võideldes samal ajal Ebola viiruse puhanguga ja ennetades täiendavaid tervishoiukriise, kasutatakse tegelikult viiruse all kannatavates riikides epideemia vastu võitlemiseks ja mitte muul otstarbel;

12.  peab vajalikuks asjakohaselt jälgida, kas eraldatud eelarvevahendid jaotatakse läbipaistval ja kergesti arusaadaval viisil ning tõepoolest suunatakse mõjutatud riikidele;

13.  rõhutab, et praegune kriis ohustab nõrka majandust ning poliitilist ja sotsiaalset stabiilsust mitte ainult mõjutatud riikides vaid ka kogu Lääne-Aafrika piirkonnas; toonitab, et tervishoiusüsteemide parandamisest Ebola viiruse likvideerimiseks ei piisa; on seisukohal, et vaja on kooskõlastatud pikaajalist lähenemisviisi, mis hõlmab rahvusvahelisi, riiklikke ja piirkondlikke osalejaid ning erinevaid sektoreid (tervishoid, haridus ja koolitus, sanitaar- ja hügieenitingimused, desinfektsioon, toiduabi, joogivesi, toimivad kanalisatsioonisüsteemid, jäätmete kõrvaldamine ja majandus), et kõrvaldada olulised puudujäägid kõigi hädavajalike teenuste puhul; rõhutab, et probleemile tervikliku lahenduse leidmiseks on hädavajalik kultuurilist mõõdet ja asjaomaste riikide uskumusi hõlmav haridus ning praeguse Ebola viiruse puhanguga võitlemine kõikehõlmaval viisil, mille hulka kuulub selge teabe asjakohane levitamine; tuletab meelde oma lubadust eraldada 20 % arengukoostöö rahastamisvahendi raames saadaolevatest vahenditest tervishoiuteenustele;

14.  väljendab muret selle pärast, et teave Ebola viirushaiguse ja selle leviku kohta ei jõua vähese kirjaoskuse tõttu kõigi inimesteni; rõhutab, kui olulised on alternatiivsed teabe levitamise viisid, andes näiteks rohkem teavet raadio teel; märgib, et mõjutatud piirkondades esineb ametivõimude usaldamatus, ning juhib tähelepanu sellele, et on oluline tagada hädavajalikud tervishoiuteenused ka maapiirkondades;

15.  rõhutab, et üha tõenäolisem on toidukriisi järgnemine epideemiale, mis on väikepõllumajandustootjad laastanud; kutsub liikmesriike, komisjoni ja rahvusvahelist üldsust üles investeerima nende pikaajalisse arengusse, millega tagatakse, et talumajapidamised ja Lääne-Aafrika edaspidine toiduga kindlustatus ei satuks ohtu;

16.  tunnistab, et haigestumisjuhtumite nullini viimiseks tuleb kindlaks teha kõik inimesed, kellel oli kõrge riskitasemega kokkupuuteid mõne Ebola viirushaigusesse nakatunud inimesega; juhib tähelepanu asjaolule, et viirusega kokkupuutunud isikute väljaselgitamine ja jälgimine on kaks peamist meie ees seisvat probleemi, ning tuletab meelde, et karantiiniga seotud meetmete võtmise korral tuleb mõjutatud isikutele pakkuda erituge, näiteks tagada toit, vesi või arstiabi;

17.  rõhutab, kui oluline on, et EL väldiks arenguriikides kriisiabi andmisel ühe universaalse lähenemisviisi kohaldamist ning pööraks eelkõige tähelepanu piirkondlikele tervishoiusüsteemidele ja suurendaks kvalifitseeritud tervishoiutöötajate arvu; kutsub rahvusvahelist üldsust ja ELi üles juhtima jätkusuutlike tervishoiusüsteemide rajamiseks tehtavat tööd riiklike kavade kaudu, mida kasutatakse lähtepunktina, mille põhjal kõik rahvusvahelised osalejad ja partnerid saavad määrata rollid ja vastutused, ning tegema mõjutatud riikidega koostööd, et töötada välja meditsiinilisi hädaolukordi käsitlev väljaõppeprogramm eesmärgiga leevendada kohalike meditsiinitöötajate teravat puudust ning tagada kohapeal meetmete võtmine elanikkonna immuniseerimiseks;

18.  rõhutab Ebola kriisist õppimise olulisust ning vajadust ka liikmesriikide tervishoiusüsteeme paremini koordineerida ja tõhustada;

19.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles võtma vajalikke meetmeid puhangu põhjustatud sotsiaalsete probleemidega tegelemiseks ning eelkõige tagama, et Ebola viiruse tõttu orvuks jäänud lapsi kaitstakse ja nende eest kantakse hoolt ning et Ebola viiruse ohvrid integreeritakse ühiskonda;

20.  avaldab tunnustust ÜRO Ebola hädaolukorrale reageerimise missioonile (UNMEER), partnerorganisatsioonidele ja sellistele valitsusvälistele humanitaarabiorganisatsioonidele nagu Piirideta Arstid, Rahvusvaheline Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioon, Emergency jt nende kohapeal tehtud töö eest ning väljendab suurt heameelt nende ulatusliku panuse ja abi üle puhangu kontrolli alla saamisel; peab kahetsusväärseks meditsiinitöötajate ja teiste Ebola viiruse puhangu vastases võitluses osalenud töötajate sobimatu kohtlemise juhtumeid pärast nende Aafrikast naasmist;

21.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles andma rahalist toetust punktis 20 nimetatud organisatsioonide (UNMEER, partnerorganisatsioonid ja valitsusvälised humanitaarabiorganisatsioonid, nagu Piirideta Arstid) nende liikmete peredele, kes on surnud Ebola viiruse vastase võitluse käigus ja viiruse tagajärjel;

22.  kutsub liikmesriike üles tagama, et meditsiinitöötajatel oleks õigus mis tahes vajalikule ravile, kui nad peaksid viirusega nakatuma, ning sealhulgas kindlasti meditsiinilisele evakuatsioonile nende päritoluriiki, kui seal on olemas Ebola viiruse raviks vajalikud rajatised, nagu see on ELi liikmesriikide puhul;

23.  kutsub liikmesriike, komisjoni ja rahvusvahelist üldsust üles jätkuvalt tõhustama tervishoiusüsteeme haiguspuhangust mõjutatud Lääne-Aafrika riikides; rõhutab, et Ebola viirushaigusega kaasneb kindlasti kõrge suremus, kuid piirkonnas esineb ka teisi surmaga lõppevaid haigusi (nt malaaria), mida tuleks samuti ravida; rõhutab, kui oluline on, et EL investeeriks suutlikkuse suurendamisse kõnealuses valdkonnas ja seda ergutaks, et vastata rahvusvaheliste tervise-eeskirjade nõuetele ja tegeleda nõrkade tervishoiusüsteemide probleemiga, mille tõttu puudub inimestel mitmel pool Lääne-Aafrikas juurdepääs põhilistele tervishoiuteenustele, ning et kohalikud töötajad saaksid väljaõppe ja asjakohased vahendid tulevaste epideemiatega (Ebola või mõni muu haigus) toimetulekuks; rõhutab, et haiguspuhangu vastases võitluses osalevate meditsiinitöötajate kaitsmine on ülimalt tähtis, ning toonitab, et on oluline mitte pidada viimast Ebola viiruse puhangut erandlikuks, vaid märgiks sellest, et viiruse vastu võitlemiseks on vaja pikaajalisi investeeringuid;

24.  nõuab haridus- ja teavitamismeetmete võtmist, et suurendada teadlikkust haiguse sümptomitest ja ennetusvõimalustest ning edendada usaldust ja kohalike elanike koostööd Ebola viiruse vastaste meetmete valdkonnas, sest teave ja teabevahetus on Ebola viiruse puhangu vastu võitlemise oluline tahk; juhib tähelepanu sellele, et mõnedes liikmesriikides pärast võimalike Ebola viirushaigusesse nakatunute saabumist tekkinud olukord näitas, et Euroopas on vaja teavituskampaaniat ja tõhusamat teabevahetust;

25.  rõhutab, et mõjutatud riikides Ebola viiruse tagajärjel pere kaotanud orbude eest tuleb hoolt kanda lastekodudesse paigutamise ja nõustamise teel;

26.  rõhutab kindlalt vajadust võidelda Ebola viiruse puhangu tagajärjel elanikkonnarühmade vahel teravnenud pingetega, kuna võivad tekkida müüdid, milles süüdistatakse Ebola viiruse puhangus teatavaid etnilisi rühmi; väljendab ka muret laste äärmise haavatavuse pärast, arvestades et lapsi, kelle vanemad on surnud, peetakse haiguse edasikandjateks ning nad eraldatakse ühiskonnast ja neid sunnitakse üksi tänaval elama;

27.  on seisukohal, et liikmesriigid ja ELi institutsioonid peaksid kaaluma võimalust luua tervishoiutöötajate andmebaas hädaolukordade jaoks väljaõppe saanud spetsialistidest, keda saaks õigeaegselt rakendada, ning aidata arenguriikidel tõhustada oma riiklikke tervishoiusüsteeme;

28.  ergutab viivitamata meetmeid võtma, et luua edaspidiste puhangute ennetamist käsitlevaid teadusuuringuid võimaldav finantskeskkond, koordineerida ja tugevdada meditsiiniuuringuid ning tõhusate ravimite, kliiniliste katsete ja poliitikameetmete väljatöötamist mitte ainult seoses Ebola viirusega, vaid ka teatavate teiste eluohtlike nakkushaigustega, millega kaasneb epideemiate oht ja mis põhjustavad Aafrikas palju surmasid, ning avaldada vaktsiinide ohutust ja tõhusust puudutavad andmed; rõhutab vajadust jätkata teadustööd, võttes arvesse asjaolu, et epideemiat tuleb püsivalt kontrolli all hoida, ning hoolitseda selle eest, et kliinilised uuringud toimuksid kooskõlas eetiliste tingimustega, mille kohaselt uuringutes osalevad patsiendid annavad eelneva teadva nõusoleku, ja oleks tagatud läbipaistvus uuringutest tulenevate kliiniliste andmete osas ning nende vaktsiinide ja ravi tegelik kättesaadavus asjaomasele elanikkonnale (kvalifitseeritud töötajad ja asjakohane infrastruktuur tervishoiuteenuste pakkumiseks ning hinnad, mis ei ületa tegelikke tootmiskulusid); loodab, et Ebola+ programmi raames sõlmitavate toetuslepingute tingimused ja toetuse andmise menetlused avalikustatakse;

29.  kutsub liikmesriike üles tegema täiendavaid pingutusi, et tagada ELi hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele vajalikud vahendid ja töötajad; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kooskõlastaksid oma tegevust terviseohutuse komitees komisjoni osalusel, ning rõhutab vajadust edasise koostöö ja teabevahetuse järele ELi humanitaarabi vabatahtlike reservi kohta, mille eesmärk on tagada Euroopa tõhus reageerimine katastroofidele;

30.  kutsub rahvusvahelist üldsust üles kindlustama, et saadaval on piisavalt isikukaitsevahendeid, ning võtma meetmeid rahvusvaheliste töötajate ohutu meditsiinilise evakuatsiooni tagamiseks tulevikus;

31.  väljendab sellega seoses heameelt meditsiinilise evakuatsiooni rakendamise üle rahvusvaheliste humanitaarabitöötajate puhul, kes on mõjutatud riikides tehtava töö käigus haigusesse nakatunud;

32.  kutsub kõiki haiguspuhangu vastases võitluses osalejaid üles võtma kasutusele palju paindlikumat lähenemisviisi ning eraldama ressursse vastavalt alljärgnevale:

–  kõige pakilisemad kohalikud vajadused mis tahes ajahetkel ja kohas, võttes arvesse Ebola viiruse likvideerimise ja edaspidiste puhangute ennetamise pikaajalist eesmärki;

–  vajadus valmistada ette üleminekut jätkusuutlikule ja rahu soodustavale kriisijärgsele olukorrale;

  rõhutab, et kaugetele maapiirkondadele tuleks anda rohkem rahvusvahelist toetust;

33.  on mures selle pärast, kuidas Ebola viiruse puhang vähendab ka naiste elatist, kuna pärast viirushaiguse puhkemist on väikepõllumajanduse ja kaubanduse osakaal märkimisväärselt langenud, mis veelgi suurendab naiste nakatumise ohtu; märgib ka naiste tähtsust matuste ettevalmistamisel ja rõhutab, et on oluline kaitsta nakatumise eest kultuuritavasid ohustamata;

34.  nõuab Ebola viiruse likvideerimise järel meetmete rakendamist, et taastada usk mõjutatud riikide turvalisusesse ning tuua tagasi investorid ja käivitada majanduse elavdamine, mis on üks eeltingimus edaspidiste epideemiate ennetamiseks;

35.  palub komisjonil pärast selle puhangu kontrolli alla saamist esitada aruande, mis tugineb Lääne-Aafrikas vallandunud Ebola viiruse puhangust saadud kogemustele, ning tuua välja võimalikud parandamist vajavad valdkonnad seoses ELi reageerimisega sarnastele tervishoiukriisidele tulevikus;

36.  nõuab tungivalt, et kõik kriisi lahendamisse kaasatud osalejad kaaluksid uue tehnoloogia pakutavaid võimalusi kiiremaks reageerimiseks.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.3.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	66 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Margrete Auken, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Ian Duncan, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Iratxe García Pérez, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Nils Torvalds, Glenis Willmott, Jadwiga Wiśniewska, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Soledad Cabezón Ruiz, Herbert Dorfmann, Linnéa Engström, Luke Ming Flanagan, Jan Huitema, Karol Karski, Merja Kyllönen, Anne-Marie Mineur, James Nicholson, Aldo Patriciello, Marit Paulsen, Bart Staes, Theodor Dumitru Stolojan, Tom Vandenkendelaere
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Marie-Christine Boutonnet, Emilian Pavel

• [1]  Olukorda käsitlev aruanne: http://www.who.int/csr/disease/ebola/situation-reports/archive/en/

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS (4.3.2015)

arengukomisjonile

Ebola kriisi kohta: õppetunnid pikemas perspektiivis ja meetmed arenguriikide tervishoiusüsteemide tõhustamiseks, et ennetada edaspidiseid kriise
(2014/2204(INI))

Arvamuse koostaja: Teresa Jiménez-Becerril Barrio

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Euroopa Parlamendi 18. septembri 2014. aasta resolutsioonis[1] tõdetakse, et Ebola viirushaigusesse on haigestunud ebaproportsionaalselt palju naisi ning epideemia kõigist ohvritest ligikaudu 55–75% on naised; arvestades, et eriti suures ohus on rasedad naised, kelle suremus on nakatumise korral ligi 100%, ning et olukorra muudab veelgi tõsisemaks nende kartus ja oht nakatuda emadele pakutavate tervishoiuteenuste kaudu;

B.  arvestades, et lisaks naiste suuremale nakatumisohule kannatavad haiguse leviku tõttu ka nende haridus, tervishoid, toiduga kindlustatus ja elatusvahendid;

C.  arvestades, et Ebola viirushaigus võib naisi ja tütarlapsi eriti kergesti tabada, kuna nemad on peamised haigete hooldajad, sünnitusabi andjad, nad on emadest patsiendid ja nemad seavad surnukehad valmis matusetalituseks; arvestades, et naisi tabab rängalt ka nende kui väiketalunike või piiriüleste kaubitsejate tulude kadumine põllukultuuride ja toiduainete toodangu vähenemise tõttu; arvestades, et naisi ähvardavad toiduhindade järsk tõus, toiduga kindlustatuse kahanemine ja piiride sulgemine, mis ei võimalda neil võetud mikrolaene tagasi maksta ja raskendab perede toitmist;

D.  arvestades, et haigusest enim tabatud riikide soolise võrdõiguslikkuse eestvõitlejad ja naiste õigusi kaitsvad organisatsioonid on liidritelt nõudnud, et need püüaksid leevendada Ebola viirushaiguse ebaproportsionaalselt ränka mõju naistele;

E.  arvestades, et ränga löögi saanud mitteametlikus majanduses tegutsevad valdavalt naised;

F.  arvestades, et Ebola viirushaigus põhjustab sageli nurisünnitusi, sest kui lapseootel naine haigestub, on raseduse jätkumiseks vähe lootust;

G.  arvestades, et valitseb suur oht, et imetavad emad võivad haiguse lastele edasi anda, ning et sellises olukorras tuleks aidata nakatunud emadel üle minna pudelist toitmisele;

H.  arvestades, et rasedate naiste ravimine on raskendatud selle invasiivse iseloomu tõttu;

I.  arvestades, et Nigeerias on emade ja laste tervist aidanud Ebola viirushaiguse eest kaitsta kiirabiga koos tegutsevad lastehalvatuse arstid; arvestades, et Nigeerias saadi Ebola viirus kontrolli alla osalt tänu lastehalvatuse tõrjumiseks rajatud kiirabipunktide arvu suurendamisele;

J.  arvestades, et tervishoiusüsteemis töötavad naised on mitte üksnes ohustatud, vaid oma rolli tõttu ühiskonnas on nad ka peamised Ebola viirushaiguse tõrjujad, näiteks meditsiiniõdede ning haiglate koristajate ja pesumajatöötajatena, peamised selle haiguse alase teadlikkuse tõstjad, selle tõrjumise kavandajad ning ennetusstrateegiate edendajad oma kogukondades;

K.  arvestades, et suurem osa viirusnakkuse saanud ja surnud tervishoiutöötajatest on naissoost meditsiiniõed; arvestades, et humanitaarkriisi tõttu jääb vähemaks meditsiinirajatisi, -varustust ja -töötajaid ning rasedad naised jäävad ilma juba niigi nappidest ressurssidest; arvestades, et suurim potentsiaalne tervishoiualane katastroof seisneb selles, et reproduktiivtervishoiu teenused ei ole naistele ja eeskätt rasedatele naistele kättesaadavad[2];

L.  arvestades, et enamikus Aafrika ühiskondades tegutsevad kodus ja kogukonnas hooldajatena peamiselt naised ning et Ebolasse nakatunute eest on ennast suurde ohtu seades kõige rohkem hoolt kandnud nende õed, tütred, tädid, emad ja vanaemad;

M.  arvestades, et viiruse levikut on soodustanud üldine segadus ja levinud valearusaamad Ebola viirushaiguse põhjustest ja tagajärgedest;

N.  arvestades, et ulukiliha söövad pered ning jahimehed, kes nakatunud ulukite või nende verega kokku puutuvad, ei ole enamasti teadlikud selliste ulukite töötlemise ja tarbimisega seotud ohtudest;

O.  arvestades, et Ebola viirushaigus ei ole mitte üksnes tervishoiualane katastroof, vaid sellel on ka eriti naiste ja tütarlaste jaoks pikaajaline psühholoogiline, sotsiaalne ja majanduslik mõju; arvestades, et mõne sugulase surma järel jätkuvad naiste ja tütarlaste jaoks Ebola viirushaigust ümbritsev hirm ja kuulujutud, näiteks siis, kui jutuks tuleb nende pärimisõigus või nende kui orbude seisund, ning et koolide sulgemine ja tendents muuta orbunud tütarlapsed koduabilisteks võivad tekitada nn kadunud põlvkonna pikaks ajaks ametliku hariduseta jäetud lastest ning suurendada teismeliste rasestumise, laste abielude ja naistevastase vägivalla ohtu;

P.  arvestades, et paljudel haigusest paranenud naistel on raskusi oma perede ja kogukondadega taasühinemisel, neile võib osaks saada tõrjumine ja häbimärgistamine;

Q.  arvestades, et enamasti on naised need, kes viivad läbi Ebola viirushaigusesse surnud sugulaste matuserituaale;

R.  arvestades, et liialt nakatumisohtu kartvad naised loobuvad arstiabist ja pereplaneerimise teenustest;

S.  arvestades, et Aafrikas on Ebolasse nakatumist seostatud küttimise, loomade veristamise ja nakatunud loomade, näiteks ahvide ja nahkhiirte liha töötlemisega;

T.  arvestades, et Ebola viirushaiguse pandeemia vastane ELi hädaabi oleks võinud olla paremini korraldatud, et seda iseloomustas kohapealse kiire tehnilise abi puudumine, liikmesriikide soovimatus teha koostööd ja ebapiisav keskne kooskõlastamine ELi tasandil;

1.  tunnustab rahvusvahelise üldsuse tegevust võitluses Ebola viirushaigusega ning kutsub sedasama üldsust üles formuleerima edasised tegevusstrateegiad, et sihipäraste meetmetega reageerida naiste ja tütarlaste elutegelikkuse tõsiasjadele; rõhutab, kui olulised on sooliselt tasakaalustatud tervishoiuspetsialistide meeskonnad ning soo järgi liigitatud andmete ja teadusuuringute kättesaadavus, ning toonitab vajadust edendada algatusi, mille eesmärk on tagada haigete hooldamisel viiruse saanud naistele parem psühholoogiline ja terviseabi;

2.  kutsub rahvusvahelist kogukonda üles edendama teavitus- ja koolituskampaaniaid, et anda naistele teadmisi ohtlikest tegevustest, mida saaks vältida, ning levitada täpset teavet, mis kohalikesse tavadesse sekkumata aitab piirata nakatumisohtu;

3.  rõhutab, et naiste õiguste edendamisel tuleks naisi kaasata projektide koostamisse ja kohalikku otsustusprotsessi, kuna inimeste, eriti naiste ja tütarlaste võimekuse tõstmine tänasel päeval aitab nende ühiskondi ümber kujundada;

4.  on veendunud, et laialilagunevate tervishoiusüsteemide eriti maapiirkondades võimenduv negatiivne mõju emade tervisele on suur probleem, kuna haiglakohti jääb aina vähemaks, puuduvad väljaõppinud töötajad ning valitseb oht, et (tulevastel) emadel ei lasta haiglasse minna, kuigi see oleks vajalik, või nad hoiavad hiljem ise haiglast eemale; rõhutab seepärast, et selliste negatiivsete hoiakute tõttu jäävad haiged koju naiste hoole alla; toonitab vajadust investeerida rasedatele suunatud meetmetesse, et anda neile piisavat arstiabi ja luua naispatsientide ja hooldajate vahel usalduslikud suhted; palub komisjonil ja liikmesriikidel anda selliste meetmete jaoks rahalist toetust; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles rakendama igasuguse asjakohase ELi rahastamise juures sooteadlikku eelarvestamist, mille juures on esmatähtis naistele ja lastele ning seksuaal- ja reproduktiivtervisesse suunatud rahastamine,

5.  soovitab Ebolapuhanguga võitlevatel organisatsioonidel kasutada erinevaid suhtlemisviise, sealhulgas kogukonnasisest suhtlemist ning võimaluse korral raadiot ja televisiooni, et kaasata naised üldsuse teadlikkuse tõstmisse haigusega seotud küsimustes;

6.  rõhutab, et vaja on uuenduslikke mobiilseid süsteeme, mis tagaksid tervisekaitse kogu piirkonna linna- ja maapiirkondades, ning nõuab meditsiiniõdede, kogukonna tervishoiutöötajate ja ämmaemandate koolitamiseks ja palkamiseks ELi erirahastamist;

7.  peab vajalikuks, et laialdaste vaktsineerimiskampaaniate korraldamisel vaktsineeritaks kõigepealt naised, kuna nemad on peamised ohvrid ja hooldajad ning vastutavad tihtipeale laste hariduse eest;

8.  toetab nakatumisvastast profülaktilist ravi erilise rõhuasetusega naistele;

9.  peab vajalikuks piisavate vahendite eraldamist ka võitlusele teiste rasedatele naistele eriti ohtlike haiguste, näiteks malaaria vastu;

10.  rõhutab, et vajatakse selgeid ja ühemõttelisi vastumeetmeid, mis tunnustavad naiste keskset tähtsust oma perede ja kogukondade kaitsel ning Ebola viirushaigusesse nakatumise teede tõkestamisel; rõhutab vajadust stimuleerida taastumist, sealhulgas meetmeid, et täita järgmised eesmärgid: naisorganisatsioonide kaasamine ettevõtmistesse, millega antakse teavet tervishoiu tähtsuse kohta, näiteks teabeüritustesse, millel räägitakse Ebola viirushaigusega seotud ettevaatusabinõudest naiste ja tütarlaste jaoks; Ebola viirushaigusest paranenute koolitamine meditsiiniõdedeks, koristajateks ja pesumajatöötajateks; kõigile haiglatöötajatele ühesuguse kaitse tagamine; rõhutab ka, et tähtis on anda meestele ja naistele põhjalikku seksuaal- ja reproduktiivtervise alast teavet, eriti teavet paranemisjärgse seksuaalvahekorra ohtlikkuse kohta;

11.  soovitab asjaomaste maade valitsustel võtta vajalikke meetmeid võitluseks naiste ja tütarlaste häbimärgistamise ja isoleerimise vastu mõne nende pereliikme surma korral, ning tagada nende põhiõiguste, eelkõige pärimisõiguse ja hariduse saamise õiguse kaitse;

12.  juhib tähelepanu rahvusvaheliste abiorganisatsioonide väärtuslikule ja tulemuslikule tööle ning kohalike projektide detsentraliseeritud rahastamise arengule, mis tagab eriti naistele ja tütarlastele parema juurdepääsu olemasolevatele ressurssidele ja annab neile, tänu detsentraliseeritud koolitusstruktuuridele, piirkonnas tööhõivevõimalusi ning samas aitab piirata väljaõppinud meditsiinitöötajate nn ajude äravoolu haiguspiirkondadest;

13.  on endiselt väga mures Ebola viirushaiguse ränga lõivu pärast naiste ja tütarlaste seas ning toonitab, et kui soopõhiste probleemidega ei tegeleta, on sellel negatiivne mõju pikaajalise taastumise võimalustele ning soolisele võrdõiguslikkusele haigusest tabatud riikides; nõuab paranenud naiste ühiskonda taasintegreerimist nii sotsiaalses kui ka rahalises plaanis ja rõhutab, kuivõrd tähtis on edendada viirusest kõige enam ohustatud riikides parimaid tervishoiutavasid ja teavituskampaaniaid; kutsub ELi ja liikmesriike üles rahastama koolitusprogramme, mis teeksid naistest peategelased teadlikkuse tõstmisel;

14.  toonitab vajadust tunnistada kõnealust tüüpi sanitaarkriisi soolist mõõdet ja sellega tegeleda nii hädaolukordadele reageerimisel kui ka pikaajalises taastamistöös;

15.  nõuab tungivalt riigiasutustelt selle asjaolu arvessevõtmist, et sooline dünaamika võib aidata elusid päästa tänu muu hulgas naiste sihipärasele teavitamisele kaitsemeetmete tähtsusest nii kodus kui ka väljaspool;

16.  toonitab, et meedias tuleb õigesti kujutada naiste rolli ja nende elutegelikkust, et sotsiaalseid norme ei kasutataks teadlikult selliste soorollide tugevdamiseks, mis on vähemalt osaliselt naiste ebaproportsionaalselt kõrge nakatumismäära põhjuseks;

17.  väljendab muret selle pärast, et teave Ebola viirusnakkuse ja selle leviku kohta ei jõua viletsa kirjaoskuse tõttu kõigi inimesteni; rõhutab alternatiivsete teabe levitamise viiside tähtsust, näiteks võiks anda rohkem teavet raadio teel; võtab teadmiseks haiguspiirkonna võimuorganite mingil määral umbuskliku hoiaku ning rõhutab vajadust anda arstiabi ka maapiirkondades;

18.  palub ELil ja liikmesriikidel kaaluda pakilist vajadust eraldada vahendeid emade tervishoiusüsteemide tugevdamiseks, kaaluda tervishoiu infrastruktuuride taastamise pikaajalist mõju ja vajadust anda kannatanutele psühholoogilist abi;

19.  kutsub komisjoni ja farmaatsiavaldkonna teadlasi üles mitte lihtsalt suunama teadusuuringuid ja programmi „Horisont 2020” kaudu saadavat rahastamist maakera jõukate piirkondade vajaduste rahuldamisse, vaid võtma luubi alla tärkavate riikide mured ning pöörama erilist tähelepanu naistele, rasedatele naistele ja lastele, kusjuures lõppeesmärk on suuta anda arengumaadele taskukohaseid ravimeid neis maades levinud haiguste tõrjumiseks;

20.  nõuab, et rahvusvaheline kogukond ja sealhulgas erafirmad kaotaksid empiirilistes teadusuuringutes esineva tühiku, uuriksid rohkem Ebola viirushaiguse konkreetset mõju naiste ja tütarlaste eludele ning kujundaksid põhjaliku arusaamise naiste ainulaadsest rollist sedalaadi tervishoiukriiside vastaste meetmete kujundamisel;

21.  rõhutab jõuliselt, kui tähtis on võidelda Ebolapuhangu tagajärjel teravnenud elanikkonnarühmade vaheliste pingetega, kuna on oht, et võivad levida müüdid, mis süüdistavad haiguse puhkemises teatavaid rahvusrühmi; väljendab ka muret laste äärmise haavatavuse pärast, arvestades mitte just viimases järjekorras asjaolu, et lapsi, kelle vanemad on surnud, peetakse haiguse edasikandjateks, nad aetakse ühiskonnast välja ja neid sunnitakse üksi tänaval elama;

22.  nõuab, et rahvusvaheline kogukond tegeleks Ebola viirushaiguse ränga majandusliku ja psühholoogilise mõjuga naiste jaoks ning suurendaks naiste mõjujõudu nii, et nad suudaksid oma nüüd sageli suurperedeks kujunenud perekondi ülal pidada ja nende eest hoolitseda;

23.  on mures naiste ülalpidamisvahendite vähenemise pärast väikepõllupidamise ja väikekaubitsemise olulise kokkukuivamise tõttu pärast viirushaiguse puhkemist, milline asjaolu veelgi suurendab naiste nakatumise ohtu; märgib ka naiste tegevust matuste ettevalmistamisel ning rõhutab, kui tähtis on piirata sellega seotud nakatumise ohtu viisil, mis ei ohustaks kultuuritavasid.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.2.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	21 4 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Daniela Aiuto, Anna Maria Corazza Bildt, Viorica Dăncilă, Anna Hedh, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Elisabeth Köstinger, Vicky Maeijer, Angelika Mlinar, Krisztina Morvai, Maria Noichl, Marijana Petir, Liliana Rodrigues, Jordi Sebastià, Ernest Urtasun, Ángela Vallina, Beatrix von Storch, Jadwiga Wiśniewska, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Inés Ayala Sender, Linnéa Engström, Eleonora Forenza, Arne Gericke, Constance Le Grip, Dubravka Šuica, Marc Tarabella
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	José Inácio Faria

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0026.
• [2]  http://www.unwomen.org/en/news/stories/2014/9/ebola-outbreak-takes-its-toll-on-women.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	22.9.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Louis Aliot, Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Eleni Theocharous
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Liliana Rodrigues, Estefanía Torres Martínez

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

25	+
ALDE	Beatriz Becerra Basterrechea, Charles Goerens, Paavo Väyrynen
ECR	Nirj Deva
EFDD	Ignazio Corrao
ENF	Louis Aliot
GUE/NGL	Lola Sánchez Caldentey, Estefanía Torres Martínez
PPE	Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Davor Ivo Stier, Eleni Theocharous, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Anna Záborská
S&D	Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Liliana Rodrigues, Elly Schlein
VERTS/ALE	Heidi Hautala, Maria Heubuch

1	-
EFDD	Nathan Gill

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu