RAPORT Euroopa kodanikualgatuse kohta
7.10.2015 - (2014/2257(INI))
Põhiseaduskomisjon
Raportöör: György Schöpflin
Arvamuse koostaja (*):
Beatriz Becerra Basterrechea, Petitsioonikomisjon
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa kodanikualgatuse kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõiget 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 lõiget 1,
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kodanikualgatuse kohta (COM(2010)0119 – C7-0089/2010 – 2010/0074(COD)),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta,
– võttes arvesse 26. veebruaril 2015 toimunud avalikku kuulamist kodanikualgatuse kohta, mille korraldas põhiseaduskomisjon koos petitsioonikomisjoniga,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi poliitikaosakonna C 2014. aastal avaldatud uuringut „Euroopa kodanikualgatus – rakendamise esimesed õppetunnid”,
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 4. märtsi 2015. aasta otsust lõpetada Euroopa Komisjoni puudutav omaalgatuslik uurimine (OI/9/2013/TN),
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta veebruaris valminud uuringut „Euroopa kodanikualgatuse rakendamine”,
– võttes arvesse Euroopa Komisjoni 31. märtsi 2015. aasta aruannet Euroopa kodanikualgatuse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artiklit 52,
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit ning petitsioonikomisjoni ja väliskomisjoni arvamusi (A8-0284/2015),
A. arvestades, et Euroopa kodanikualgatus on kodanike uus poliitiline õigus ja ühtlasi Euroopa Liidu osalusdemokraatias kasutatav tegevuskava koostamise eripärane ja uuenduslik vahend, mis võimaldab kodanikel neid mõjutavates projektides ja protsessides aktiivselt osaleda ja mille potentsiaali tuleb kindlasti maksimaalselt ära kasutada ja arvestatavalt suurendada, et saavutada võimalikult häid tulemusi ja ergutada võimalikult paljusid ELi kodanikke Euroopa integreerimise protsessi edasises arengus kaasa lööma; arvestades, et seda peab käsitama ELi institutsioonide demokraatliku õiguspärasuse tugevdamise ühe peamise vahendina;
B. arvestades, et kuna määruse (EL) nr 211/2011 jõustumisest 1. aprillil 2012 on möödunud kolm aastat, tuleb selle rakendamist põhjalikult hinnata, et tuvastada võimalikud puudused ja esitada sobivad lahendused selle koheseks läbivaatamiseks;
C. arvestades, et kogemuste kohaselt on enamik Euroopa kodanikualgatuste korraldajatest kogenud algatuse organiseerimisel mitmeid raskusi, nii praktilisest kui ka õiguslikust küljest, ning arvestades, et mitmete tagasilükatud kodanikulagatuste korraldajad on komisjoni otsuse nende kodanikualgatust mitte registreerida hiljem Euroopa Kohtusse kaevanud või esitanud kaebuse Euroopa Ombudsmanile; arvestades, et seetõttu tuleb eeskirjad kavandada nii, et kodanikualgatused oleksid kodanike ja korraldajate jaoks võimalikult teostatavad;
D. arvestades, et Euroopa Parlament on Euroopa Liidu ainus otse valitud organ, mis esindab sellisena juba oma olemuselt ELi kodanikke;
E. arvestades, et mitu institutsiooni, vabaühendust, mõttekoda ja kodanikuühiskonna rühma on tegelenud Euroopa kodanikualgatust käsitleva määruse (EL) nr 211/2011 puuduliku rakendamise ja kodanikualgatuste puuduliku korraldamisega ning esitanud ettepanekud arvukate täiustuste kohta, osutades mitmel eri juhul ka sellele, milliseid määruse aspekte on vaja kiiremas korras reformida;
F. arvestades, et määruse artiklis 6 sätestatud praktiline kord, eelkõige veebipõhiste allkirjade kogumise süsteemide kasutuselevõtt ja nende kohta liikmesriigi pädevalt asutuselt tõendi saamine jätab korraldajatele vajalike allkirjade kokkusaamiseks enamasti vähem kui 12 kuud;
G. arvestades, et pärast allkirjade kogumise perioodi lõppu ei ole eduka algatuse komisjonile esitamiseks konkreetset tähtaega ette nähtud ning see põhjustab segadust ja ebakindlust nii institutsioonide kui ka kodanike jaoks;
1. väljendab heameelt Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 lõikes 1 määratletud Euroopa kodanikualgatuse üle, mis on esimene rahvusvahelise osalusdemokraatia vahend ning annab kodanikele võimaluse osaleda aktiivselt ELi institutsioonide tegevuses ning ELi poliitika ja õigusloome kujundamises, kusjuures kodanikualgatusega täiendatakse kodanike õigust esitada Euroopa Parlamendile petitsioone ning pöörduda kaebustega Euroopa Ombudsmani poole;
2. rõhutab tõsiasja, et Euroopa kodanikualgatus on esimene osalusdemokraatia vahend, mis annab ELi kodanikele vähemalt veerandist liikmesriikidest saadud vähemalt ühe miljoni toetusavalduse alusel õiguse näidata initsiatiivi – tugevdades seejuures oma uut poliitilist eelisõigust – ning paluda komisjonilt tema volituste piires asjakohase ettepaneku esitamist küsimustes, milles kodanikud peavad aluslepingute rakendamiseks vajalikuks seadusandliku õigusakti vastuvõtmist;
3. rõhutab, et kodanikualgatus on kodanike jaoks eriline võimalus määratleda ja väljendada oma soove ning nõuda ELilt tegutsemist, nii et seda tuleb igal võimalikul viisil julgustada ja toetada; tunnistab siiski, et Euroopa kodanikualgatuse tõhusamaks muutmiseks tuleb kõrvaldada ja lahendada arvestatavad puudused; rõhutab, et kõnealuse vahendi kõikide uute hindamiste käigus tuleks võtta eesmärgiks maksimaalse kasutajasõbralikkuse saavutamine, kuna see on Euroopa kodanike ja ELi lähendamiseks ülitähtis vahend; rõhutab lisaks, et emakeele kasutamine on iga inimese kodanikuõigus, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike seetõttu üles kaaluma alternatiivseid lahendusi selle võimaldamiseks kõikides Euroopa kodanikualgatusega seotud meetmetes, sest see ergutab kodanike osalust; juhib tähelepanu asjaolule, kui oluline on kodanike teadlikkus kodanikualgatusest, ning peab kahetsusväärseks, et ELi kodanike teadmised selle vahendi kohta on piiratud; nõuab, et EL korraldaks seepärast reklaami- ja tutvustuskampaaniad, mille eesmärk on muuta Euroopa kodanikualgatus meedias nähtavamaks ja üldsuse seas tuntumaks;
4. rõhutab veel, et noorte kodanikuaktiivsus on demokraatia tuleviku jaoks äärmiselt oluline, ning kutsub komisjoni üles võtma õppust tõeliselt edukate kodanikualgatustega saadud riiklikest kogemustest;
5. peab erakordselt oluliseks, et kodanikud saaksid kaasa aidata liidu seadusandlike eelisõiguste kasutamisele ja osaleda otseselt seadusandlike ettepanekute algatamises;
6. juhib tähelepanu asjaolule, kodanike teadlikkus kodanikualgatusest on oluline, et see toimiks demokraatliku osalemise tõhusa vahendina; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid teeksid kõnealuse vahendi kohta maksimaalset teavitustööd, et juhtida sellele võimalikult paljude kodanike tähelepanu ja ergutada neid seda aktiivselt kasutama;
7. palub komisjonil kasutada teadlikkuse suurendamiseks kõiki avalikke kommunikatsioonikanaleid ning võtta vajalikud meetmed selleks, et tagada Euroopa kodanikualgatuse läbipaistvus ja hõlbustada käimasolevate Euroopa kodanikualgatustega seonduvat teabevahetust, luues näiteks teabe edastamist, teavitamist ja veebiallkirjastamist võimaldavad rakendused; rõhutab, et aktiivne üldine osalemine Euroopa kodanikualgatustes sõltub suuresti ka sellele liikmesriikides pööratavast tähelepanust, ning soovitab seepärast liikmesriikide parlamentidel mainida Euroopa kodanikualgatusi oma ametlikul veebisaidil;
8. võtab teadmiseks, et kodanikualgatustes on osalenud üle kuue miljoni ELi kodaniku ja et algatuse käivitamiseks on esitatud 51 taotlust, millest vastuvõetavaks on tunnistatud vaid kolm: „Right2Water”, „One of Us” ja „Stop Vivisection”; märgib, et kuus Euroopa kodanikualgatuse korraldajat (kes esindavad 30 % kõikidest tagasilükatud algatustest) on kaevanud komisjoni tagasilükkava otsuse Euroopa Kohtusse, mis näitab, et Euroopa kodanikualgatuse potentsiaali täieliku ärakasutamise tagamiseks on vaja teha veel palju tööd; juhib tähelepanu mitmesugustele praktilistele raskustele, millega korraldajad on pärast määruse jõustumist 2012. aasta aprillis kokku puutunud, ning algatuste vähenevale arvule;
9. palub, et komisjon annaks Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele kontaktkeskuse Europe Direct kaudu võimalikult varakult asjakohaseid ja põhjalikke juhiseid, eriti õigusküsimustes, et nad oleksid oma võimalustest teadlikud ega esitaks nurjuma määratud kodanikualgatust, mis ei kuulu komisjoni pädevusvaldkonda või ei vasta õiguslikele vastuvõetavuskriteeriumidele; nõuab, et kaalutaks võimalust luua uus sõltumatu nõuandev organ; märgib siiski, et vastavalt Lissaboni lepingule ei pruugi Euroopa kodanikualgatustes tõstatatud teemad olla täielikult komisjoni pädevuses; leiab lisaks, et komisjon peaks kaaluma spetsiaalse Euroopa kodanikualgatuse büroo avamist oma liikmesriikides asuvates esinduses, et pakkuda kodanikualgatuste edendamiseks vajalikku teavet, nõu ja tuge;
10. rõhutab lisaks, et nimetatud Euroopa kodanikualgatuse büroo võiks aidata suurendada üldsuse teadlikkust Euroopa kodanikualgatuse kohta ning juhtida meedia tähelepanu; kutsub seetõttu komisjoni üles tutvustama selle eesmärgi saavutamiseks Euroopa kodanikualgatust ametliku ELi vahendina; rõhutab, et see meede võib aidata saada üle ka kodanike tõrksusest kodanikualgatuse toetamiseks vajalike isikuandmete esitamisel;
11. nõuab detailsemaid juhiseid õigusliku aluse tõlgendamiseks ja rohkem teavet andmekaitsealaste nõuete kohta igas liikmesriigis, kus korraldajad oma kampaaniat läbi viivad, et tagada neile õiguskindlus, ning nõuab samuti juhiseid ja teavet korraldajate jaoks taskukohase kindlustuse sõlmimise võimaluste kohta;
12. peab kahetsusväärseks, et varajastes etappides ei antud Euroopa kodanikualgatuse kohta selget teavet, mis tekitas algatuse olemuse kohta üldise eksiarvamuse ning nördimust, kui komisjon esimesed Euroopa kodanikualgatused tagasi lükkas; tuletab meelde, et vahend peaks olema lihtne, selge, kasutajasõbralik ja laia kõlapinnaga; rõhutab, et komisjon peaks ergutama riigi ja kohaliku tasandi valitud esindajaid Euroopa kodanikualgatustele rohkem tähelepanu juhtima ning toetama neid selles küsimuses;
13. toetab ühtlasi ELi kodanike aktiivset osalemist kõnealuse vahendi asjakohases kasutamises tegevuskava kujundamise vahendina; väljendab muret võimaliku huvide konflikti pärast, kuna vastuvõetavuse kontrolli teostamise eest on ainuvastutus komisjonil endal, ning palub, et seda küsimust käsitletaks tulevikus nõuetekohaselt; märgib samal ajal, et kõikide sidusrühmade eesmärgiks peaks olema läbipaistvus ja vastutus, et säilitada kodanike tegevuse selgus;
14. palub sellega seoses, et komisjon kaaluks ka parlamendile otsustava rolli andmist – iseäranis seetõttu, et parlament on ainus institutsioon, mille liikmed on ELi kodanike poolt otse valitud;
15. rõhutab, et määruse (EL) nr 211/2011 artiklis 4 on sätestatud, et „kui komisjon keeldub kavandatud kodanikualgatust registreerimast, peab ta korraldajaid teavitama keeldumise põhjustest ja kõigist neile kättesaadavatest võimalikest kohtulikest ja kohtuvälistest õiguskaitsevahenditest”; tunnistab sellega seoses, et paljud korraldajad on kaevanud, et nad ei ole saanud oma kodanikualgatuse tagasilükkamise kohta üksikasjalikke ja ammendavaid põhjendusi; kutsub komisjoni üles selgitama juhul, kui esitatud kodanikualgatus ei kuulu komisjoni meelest üldse komisjoni pädevusvaldkonda, üksikasjalikult kodanikualgatuse tagasilükkamise põhjuseid ning teavitama samal ajal korraldajaid kirjalikult ja korraldajate tööd lihtsustaval viisil asjakohastest õiguslikest kaalutlustest (mis tuleks läbipaistvuse huvides täielikult avalikustada), et nende aspektide kehtivust ja täielikku objektiivsust oleks võimalik õiguslikult kontrollida, et komisjoni otsustusvabadus algatuse vastuvõetavuse hindamisel oleks võimalikult väike ning et korraldajatel oleks võimalik oma kodanikualgatus läbi vaadata ja teatavate muudatuste järel uuesti esitada;
16. palub komisjonil kaaluda algatuse osalise registreerimise võimalust juhul, kui Euroopa kodanikualgatus ei kuulu täielikult komisjoni pädevusvaldkonda; kutsub komisjoni üles andma korraldajatele kodanikualgatuse registreerimise ajal suuniseid selle kohta, millist osa oleks võimalik registreerida ja millist mitte, võttes arvesse, et dialoog ja kodanikualgatuse korraldajatega suhtlemine on kogu protsessi jooksul äärmiselt olulised, ning kutsub komisjoni üles teavitama kodanikualgatuse registreerimise suhtes tehtud otsusest ka Euroopa Parlamenti; kutsub komisjoni üles uurima võimalust edastada komisjoni pädevusvaldkonda mittekuuluvad algatused (või algatuste osad) tegelemiseks riikliku või piirkondliku tasandi pädevatele asutustele;
17. juhib tähelepanu tehnoloogia olulisele rollile kodanike osaluse suurendamise vahendina; palub komisjonil muuta oma allkirjade veebipõhise kogumise tarkvara kasutajasõbralikumaks ja puudega inimestele kättesaadavaks, pakkuda veebiallkirjade talletamiseks alaliselt ja tasuta oma servereid, kasutades selleks ELi eelarvevahendeid, ning lihtsustada allkirjade veebipõhise kogumise süsteemi tehnilist kirjeldust ja vaadata see läbi, et koos toetusavaldusega oleks võimalik samal ekraanil vabatahtlikkuse alusel koguda ka e-posti aadresse, mida talletatakse eraldi andmebaasis;
18. usub, et kõnealusel vahendil on selle läbivaatamise korral üldsuse kaasamise potentsiaal ning et see võib edendada dialoogi nii kodanike endi seas kui ka kodanike ja ELi institutsioonide vahel; rõhutab, et veebipõhine allkirjade kogumise süsteem tuleb siduda uute asjaomaste sotsiaal- ja digitaalmeedia kampaaniavahenditega, järgides muude edukate veebipõhiste kampaaniaplatvormide eeskuju;
19. palub komisjonil kaaluda võimalust mitte siduda Euroopa kodanikualgatuse registreerimist automaatselt toetusallkirjade kogumiseks ette nähtud 12-kuulise perioodi algusega, et kodanikualgatuse korraldajad saaksid ise valida, millal nad tahavad hakata toetusavaldusi koguma;
20. kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt tungivalt, et nad kasutaksid Euroopa kodanikualgatuse toetusavalduste valideerimise vahendit, mis on välja töötatud programmi „Euroopa haldusasutuste koostalitlusvõime alased lahendused” raames;
21. rõhutab, et arvestades kogu liidus kättesaadavate osalusdemokraatiat edendavate vahendite kohaldamisala, tuleks IT-vahendid muuta kättesaadavaks ka piirkondadele, võimaldades seega kodanikel osaleda rohkem avalikku elu puudutavates küsimustes;
22. peab äärmiselt tervitatavaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekut pakkuda Euroopa kodanikualgatuse tekstide tasuta tõlget, et vähendada kodanikualgatuse organiseerimisega kaasnevaid kulusid;
23. nõuab, et Euroopa kodanikualgatuste osas tehtaks rohkem institutsioonidevahelist koostööd nii ELi kui ka riigi ja kohalikul tasandil ning et Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele jagataks teavet ja neid toetataks; nõuab komisjoni hallatava Euroopa kodanikualgatuse mitmekeelse veebisaidi täiustamist ning ühtsete suuniste kehtestamist kõikides ELi ametlikes keeltes Euroopa kodanikualgatuse korraldajate õiguste ja kohustuste ja kogu Euroopa kodanikualgatuse protsessi haldusmenetluse kohta;
24. nõuab füüsiliselt olemasoleva ja internetipõhise ühtse kontaktpunkti loomist, mis pakub kodanikualgatuste korraldamiseks alaliselt teavet ja tõlketeenuseid, samuti tehnilist, õiguslikku ja poliitilist tuge, ning on seisukohal, et see võiks kasutada liikmesriikides asuvate kontaktkeskuse Europe Direct kontaktpunktide ning Euroopa Komisjoni esinduste ja Euroopa Parlamendi infobüroode olemasolevaid vahendeid; on seisukohal, et selline korraldus tooks Euroopa kodanikualgatuse projekti kodanikele lähemale;
25. leiab, et korraldajate jaoks on liiga keeruline esitada kodanikualgatuse toetuseks 28 liikmesriigis eri siseriiklike sätete alusel erinevaid isikuandmeid, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 211/2011, ning nõuab toetusavalduse esitamise ühtlustatud korra kehtestamist, mille jaoks tuleb muuta määruse (EL) nr 211/2011 III lisa ja ühtlustada liikmesriikides kogutavate andmete kohta kehtestatud tingimusi; ergutab komisjoni pidama liikmesriikidega uusi läbirääkimisi, et leevendada andmete suhtes kehtestatud tingimusi, kaotada sellest lähtuvalt isikukoodi nõue ja muuta tingimused kasutajasõbralikumaks, ning tuletab meelde, et Euroopa kodanikualgatuse eesmärk on osalemine ja tegevuskava kujundamine, mitte siduvad ettepanekud; soovitab kaaluda võimalust luua ELi e-kodakondsus ning teeb ettepaneku võtta selle kehtestamiseni kasutusele ajutine lahendus, et lahendada praegu mitmekordsest registreerimisest tingitud probleemid; palub seepärast komisjonil seda võimalust digitaalarengu tegevuskavas kiiremas korras uurida;
26. palub komisjonil muuta määruse (EL) nr 211/2011 artiklit 3 ja soovitada liikmesriikidel alandada Euroopa kodanikualgatuse toetamiseks ja selles osalemiseks kehtestatud valimisõiguslikku vanust 18. eluaastalt 16. aastale ning siduda selle lahti õigusest osaleda Euroopa Parlamendi valimistel, eesmärgiga anda eelkõige noortele võimalus osaleda aktiivselt Euroopa projekti edasiviimises;
27. tunnistab, et korraldajate isiklik vastutus seoses andmekaitsega allakirjutanute isikuandmete kogumisel on tundlik probleem, ning teeb ettepaneku vähendada nõutavate andmete ulatust ja muuta määruse (EL) nr 211/2011 vastutust käsitleva artikli 13 sõnastust, täpsustamaks, et isiklik vastutus ei ole piiramatu; soovitab selleks lubada kodanikekomiteede registreerimist juriidilise isikuna ning juhinduda Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/99/EÜ (keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu) artiklist 3, sätestamaks, et korraldajad vastutavad üksnes selliste õigusvastaste tegude eest, mis „on toime pandud tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tagajärjel”;
28. ergutab komisjoni ja liikmesriike töötama välja kasutajasõbralikumad ja ühtlustatumad andmekogumisnõuded; palub pädevatel riiklikel asutustel teavitada liikmesriigi parlamendi Euroopa asjade komisjoni korrapäraselt selliste käimasolevate Euroopa kodanikualgatuste seisust, mille toetuseks on juba antud arvestataval hulgal allkirju; nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettepaneku määruse (EL) nr 211/2011 läbivaatamiseks, et tagada kodanikele võimalus anda kodanikualgatuse toetuseks allkiri oma elukohariigis;
29. peab murettekitavaks, et alates 2012. aastast on 31st registreeritud Euroopa kodanikualgatusest jõudnud viimasesse etappi vaid kolm; juhib tähelepanu asjaolule, et uute algatuste arvu järsu vähenemise üheks otseseks põhjuseks on ebaproportsionaalsed nõuded ja tarbetult keeruline süsteem; peab kahetsusväärseks, et algatustel ei ole tulemusi õigusaktide näol ja et komisjon ei võta edukate algatuste puhul piisavalt järelmeetmeid; ei ole nõus komisjoni arusaamaga määruse edukast rakendamisest Euroopa kodanikualgatuse kogu potentsiaali ärakasutamiseks; rõhutab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed Euroopa kodanikualgatuse edendamiseks ja kodanike usalduse suurendamiseks selle vahendi vastu;
30. kutsub komisjoni üles vaatama läbi määruse (EL) nr 211/2011 artikli 10 punkti c sõnastus, et võimaldada eduka Euroopa kodanikualgatuse nõuetekohaseid järelmeetmeid, sealhulgas arutelu parlamendi täiskogu istungil ja sellele järgnevat hääletust kodanikualgatuse üle; nõuab tungivalt, et komisjon alustaks edukate Euroopa kodanikualgatuste alusel õigusakti koostamist 12 kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest;
31. on seisukohal, et Euroopa kodanikualgatuse poliitilise mõõtme rõhutamiseks peaks määruse (EL) nr 211/2011 artikli 11 alusel toimuv avalik kuulamine olema organiseeritud nii, et korraldajad saaksid pidada Euroopa Parlamendi liikmete ja komisjoni asjaomaste esindajatega dialoogi; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatusi puudutavad kuulamised tuleks korraldada sõltumatu komisjoni egiidi all, kusjuures see komisjoni ei tohi olla peamine asjaomase teemavaldkonna eest vastutaja, ning lisaks tuleb igal ajal kaasata ka välisasjatundjaid;
32. nõuab tungivalt, et parlament ja selle komisjonid kasutaksid vajaduse korral oma õigust taotleda vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 225 komisjonilt sellise õigusakti ettepaneku esitamist, milles võetakse arvesse eduka Euroopa kodanikualgatuse sisu;
33. kutsub komisjoni üles uurima võimalusi rahastada Euroopa kodanikualgatusi, sh võimalikku raadio- ja telereklaami ELi eelarvest selliste Euroopa programmide kaudu nagu programm „Kodanike Euroopa” ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm, võttes arvesse vajadust tagada kodanike võrdsus ning arvestades reaalset vajadust rahalise toetuse järele kodanikualgatuste korraldamisel ning asjaolu, et sellega seoses on esitatud arvukalt ELi eelarve muutmise ettepanekuid;
34. palub komisjonil võtta kõik võimalikud meetmed allakirjutanuid puudutava tundliku teabe varguste vältimiseks, muu hulgas veebipõhiste vahendite abil ja eelkõige olukordades, kus teavet hallatakse koondandmetena;
35. väljendab heameelt komisjoni 31. märtsi 2015. aasta aruande üle Euroopa kodanikualgatuse kohta ja Euroopa Ombudsmani otsuse OI/9/2013/TN üle ning palub komisjonil kõnealuse vahendi läbivaatamisel tagada, et kui Euroopa kodanikualgatus on tunnistatud edukalt lõpule viiduks, rakendataks selle nõuetekohaste järelmeetmete võtmise tagamiseks kõiki vajalikke õigusmeetmeid; kutsub mitmesuguseid ilmnenud puudusi silmas pidades komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepaneku vaadata läbi määrus (EL) nr 211/2011 ja komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1179/2011;
36. palub ELi institutsioonidel võtta ette oluline teavitustöö ja korraldada selleks Euroopa kodanikualgatust käsitlev teabekampaania;
37. kutsub komisjoni üles andma Euroopa Parlamendile korrapäraselt aru käimasolevate Euroopa kodanikualgatuste suundumuste kohta, et Euroopa kodanike ees vastutav parlament saaks kontrollida, kas seda vahendit kasutatakse võimalikult tõhusalt; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatuse protsessi tuleb pidevalt täiustada, võttes arvesse saadud praktilisi kogemusi, ning see peab lisaks olema kooskõlas ka Euroopa Kohtu otsustega;
38. soovitab kasutada kõiki kättesaadavaid suhtluskanaleid, eriti kõikide asjaomaste ELi institutsioonide sotsiaal- ja digitaalmeedia platvorme, ja korraldada pidevaid teadlikkuse tõstmise kampaaniaid, kaasates ELi ameteid ja esindusi, samuti liikmesriikide ametiasutusi; kutsub komisjoni üles toetama Euroopa kodanikualgatusele mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara arendamist mobiilsidevahenditele; peab kiiduväärseks asjaolu, et mõned Euroopa kodanikualgatused on suutnud avaldada mõju kohalikul tasandil;
39. on seisukohal, et kõnealuse osalusdemokraatia vahendi nõuetekohase kasutamise tagamiseks kodanike poolt ja selle võimalike kuritarvituste vältimiseks erahuvide eesmärgil on väga oluline suurendada Euroopa kodanikualgatuste rahastamise ja spondeerimise kontrollide kvaliteeti ja läbipaistvust;
40. võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani tähtsa ülesande uurida Euroopa kodanikualgatuse taotluste menetlemist komisjonis ning iseäranis Euroopa kodanikualgatuste registreerimisest keeldumise juhtumeid;
41. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.
SELETUSKIRI
Euroopa kodanikualgatuse mõte pärineb Euroopa tuleviku põhiseaduslikust konvendist ning see loodi eesmärgiga anda Euroopa kodanikele võimalus osaleda õigusaktide eelnõude algatamisel. Kõnealuse vahendi aluseks on seega idee, mis suurendaks ellurakendamisel kodanikuühiskonna kaasamist ja lisaks riikidevahelise sideme tugevdamisele ka Euroopa kodakondsuse staatust.
Nii kodanikuühiskonnast saadud tagasisidest kui ka Euroopa Komisjoni aruandest vahendi kolme esimese kasutusaasta kohta saab selgelt järeldada, et mis tahes kriteeriumite põhjal ei ole see vahend edu saavutanud, kuna mitte ühelegi algatusele ei ole järgnenud õigusakti. Euroopa Komisjoni mainib oma aruandes (COM(2015)145 final) siiski ära 51 algatust.
Sellele raportile andis tõuke vajadus täiustada Euroopa kodanikualgatuse toimimist, et teha see kasutajasõbralikumaks ning likvideerida mõned takistused, mis on raskendanud Euroopa kodanikualgatuste korraldajate tegevust.
Tunnistatakse, et mõningaid probleeme ei olnud võimalik ette näha, kuid et viimase kolme aasta kogemus pakub võimalusi uuendusteks. Tõenäoliselt alustab Euroopa Komisjon 2016. aastal Euroopa kodanikualgatuse täieliku läbivaatamisega, milles oleks suur mõju parlamendil, kes edastab eelkõige arvamusi tavakodaniku tasandilt ehk nende nägemust, kes on soovinud Euroopa kodanikualgatust kasutada.
PETITSIOONIKOMISJONI ARVAMUS (1.7.2015)
põhiseaduskomisjonile
Euroopa kodanikualgatuse kohta
(2014/2257(INI))
Arvamuse koostaja: Beatriz Becerra Basterrechea
(*) Kaasatud komisjonid – kodukorra artikkel 54
ETTEPANEKUD
Petitsioonikomisjon palub vastutaval põhiseaduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. väljendab heameelt Euroopa Liidu lepingu artikli 11 lõikes 4 ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 24 lõikes 1 määratletud Euroopa kodanikualgatuse üle, mis on esimene rahvusvahelise osalusdemokraatia vahend ning annab kodanikele võimaluse olla aktiivselt kaasatud Euroopa poliitika ja õigusaktide koostamisse, võimaldab neil aktiivselt osaleda ELi poliitika ja õigusloome kujundamises, täiendades kodanike õigust esitada Euroopa Parlamendile petitsioone ning pöörduda kaebustega Euroopa Ombudsmani poole;
2. peab tervitatavaks komisjoni aruannet Euroopa kodanikualgatuse kohta, tunnistades, et selle vahendi täiustamisel ja edendamisel on veel arenguruumi; peab samavõrra tervitatavaks Euroopa Ombudsmani omaalgatuslikku uurimist Euroopa kodanikualgatuse toimimise kohta; juhib tähelepanu asjaolule, et Euroopa kodanikualgatuse korraldajad on alates 2012. aastast omandanud paljudes valdkondades praktilisi kogemusi;
3. kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendile regulaarselt aruandeid käimasolevate Euroopa kodanikualgatuste kohta, võimaldamaks Euroopa kodanikualgatuse oma südameasjaks võtnud parlamendil kontrollida, kas seda vahendit kasutatakse võimalikult tõhusalt; rõhutab, et Euroopa kodanikualgatuse protsessi tuleb pidevalt täiustada, võttes arvesse praktilisi tulemusi, ning see peab lisaks olema ka kooskõlas Euroopa Kohtu otsustega;
4. tuletab meelde, et varasemates resolutsioonides ja petitsioonikomisjoni ettevalmistatud iga-aastastes raportites on Euroopa Parlament juba osutanud kehtiva õigusraamistiku mõningatele puudustele ja bürokraatlikule koormusele seoses Euroopa kodanikualgatuse praktilise toimimisega, mis on tingitud IT-toe puudumisest ja erinevast kasutamisest riiklikes ametiasutustes; palub, et komisjon alustaks võimalikult kiiresti Euroopa kodanikualgatuse määruse ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1179/2011 võrdlevat läbivaatamist, et kaotada kõik allesjäänud takistused ning kehtestada selged, lihtsad, kasutajasõbralikud ja proportsionaalsed menetlused;
5. nõuab toetusavalduste kogumise nõuete ja menetluste lihtsustamist ja ühtlustamist standardvormide abil ja isikukoodide kogumise nõudest loobumist, kuna see põhjustab erinevusi sõltuvalt liikmesriigist; tuletab meelde, et Euroopa Andmekaitseinspektor on väitnud, et sellised nõuded ei ole vajalikud; soovitab kaaluda võimalust võtta kasutusele ühine identifitseerimisvahend Euroopa kodanikualgatuse toetamiseks, et lihtsustada allkirjade kogumist, ning uurida võimalust luua lihtsustatud vabatahtlik veebipõhine ELi register;
6. peab kiiduväärseks komisjoni püüdlusi algatada veebipõhine allkirjade kogumise süsteem ja seda täiustada; tunnistab siiski, et veebipõhise allkirjade kogumise süsteemi täielikuks ümberkujundamiseks ja kohandamiseks on vaja teha veel jõupingutusi; palub, et komisjon annaks kodanike komiteedele juurdepääsu alalisele, tsentraliseeritud ja tasuta serverile, võimaldamaks säilitada veebipõhiseid allkirju kooskõlas ELi andmekaitsenormidega, lihtsustada veebipõhise allkirjade kogumise tarkvara ja tagada, et teatud kodanike rühmadele, nagu välismaal elavad, puuetega ja eakad isikud, oleks samuti tagatud õigus algatusele alla kirjutada;
7. palub, et komisjon kaaluks Euroopa kodanikualgatuse määrust läbi vaadates kõige sobivamaid võimalusi seoses allkirjade kogumise perioodiga, näiteks selle perioodi pikendamine 18 kuuni, korraldajatele õiguse andmine otsustada allkirjade kogumise alguskuupäeva üle või 12-kuuse perioodi alguse kinnitamine siis, kui allkirjade kogumine on lõpetatud;
8. väljendab muret asjaolu pärast, et alates 2012. aastast on 31st registreeritud Euroopa kodanikualgatusest jõudnud viimasesse etappi vaid kolm; toonitab, et uute algatuste arvu järsu vähenemise otsene põhjuseks on ebaproportsionaalsed nõuded ja tarbetult keeruline süsteem; peab kahetsusväärseks, et algatustel ei ole tulemusi õigusaktide näol ja et komisjon ei võta edukate algatuste puhul piisavalt järelmeetmeid; on komisjoniga eriarvamusel, mis puudutab määruse edukat rakendamist Euroopa kodanikualgatuse kogu potentsiaali ärakasutamiseks; rõhutab, et ELi institutsioonid ja liikmesriigid peavad võtma kõik vajalikud meetmed Euroopa kodanikualgatuse edendamiseks ja kodanike usalduse suurendamiseks selle vahendi suhtes;
9. usub, et kõnealusel vahendil on selle läbivaatamise korral potentsiaali kaasata üldsust ning edendada dialoogi kodanike ja ELi institutsioonide vahel; rõhutab, et veebipõhine allkirjade kogumise süsteem tuleb siduda asjaomaste sotsiaal- ja digitaalmeedia kampaaniavahenditega, järgides muude edukate veebipõhiste kampaaniate eeskuju;
10. soovitab kasutada kõiki kättesaadavaid suhtluskanaleid, eriti kõikide asjaomaste Euroopa institutsioonide sotsiaal- ja digitaalmeedia platvorme ja korraldada pidevaid teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, kaasates ELi ametnikke ja esindusi, samuti liikmesriikide ametiasutusi; kutsub komisjoni üles toetama Euroopa kodanikualgatusele mõeldud avatud lähtekoodiga tarkvara arendamist mobiilsidevahenditele; peab kiiduväärseks asjaolu, et mõned Euroopa kodanikualgatused on suutnud avaldada mõju kohalikul tasandil;
11. kutsub komisjoni üles nõudma liikmesriikidelt tungivalt, et nad kasutaksid Euroopa kodanikualgatuse toetusavalduste valideerimise vahendit, mis on välja töötatud programmi „Euroopa haldusasutuste koostoimimisvõimealased lahendused” raames;
12. rõhutab, et arvestades kogu liidus kättesaadavate osalusdemokraatiat edendavate vahendite kohaldamisala, tuleks IT-vahendid muuta kättesaadavaks ka piirkondadele, võimaldades seega kodanikel osaleda rohkem ühiskonda puudutavates küsimustes;
13. peab kahetsusväärseks selge teabe puudumist Euroopa kodanikualgatuse kohta selle varajastes etappides, mis viis üldise eksiarvamuseni seoses algatuse olemusega ning tekitas nördimust, kui esimesed Euroopa kodanikualgatused Euroopa komisjoni poolt tagasi lükati; tuletab meelde, et vahend peaks olema lihtne, selge, kasutajasõbralik ja laialt tutvustatud; rõhutab, et riigi ja kohalikul tasandil valitud esindajaid tuleks julgustada Euroopa kodanikulagatusi paremini ära kasutama ning komisjon peaks neid selles toetama;
14. väljendab muret võimaliku huvide konflikti pärast, arvestades, et komisjonil endal on ainuvastutus esialgse õigusliku kontrolli teostamise eest, ning palub, et seda olukorda käsitletaks tulevikus nõuetekohaselt;
15. on seisukohal, et Euroopa kodanikualgatuse määruse läbivaatamist tuleks kasutada ka võimalusena, et tuua esile peamised erinevused Euroopa kodanikualgatuse ja petitsiooniõiguse vahel, ning seda saaks teha ühtlustatud teabe esitamisega ELi institutsioonide veebisaitidel ja reklaamikampaaniates;
16. nõuab, et Euroopa kodanikualgatuste osas tehtaks rohkem institutsioonidevahelist koostööd nii ELi kui ka riigi ja kohalikul tasandil, jagades Euroopa kodanikualgatuse korraldajatele teavet ja neid toetades; nõuab, et täiustataks Euroopa kodanikualgatuse mitmekeelset veebisaiti, mida haldab komisjon, ning kehtestataks kõikides ELi ametlikes keeltes ühtsed suunised Euroopa kodanikualgatuse korraldajate õiguste ja kohustuste ning haldusmenetluse kohta kogu Euroopa kodanikualgatuse protsessis; peab tervitatavaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ettepanekut võimaldada Euroopa kodanikualgatuse tekstide tasuta tõlget;
17. nõuab füüsiliselt olemasoleva ja internetipõhise kontaktpunkti loomist, mis pakub kodanikualgatuste teemal alaliselt teavet, tõlketeenuseid, tehnilist, õiguslikku ja poliitilist toetust ning mis võiks kasutada liikmesriikides asuvate kontaktkeskuse Europe Direct kontaktpunktide ning Euroopa Komisjoni esinduste ja Euroopa Parlamendi infobüroode olemasolevaid vahendeid; on seisukohal, et selline korraldus tooks Euroopa kodanikualgatuse projekti kodanikele lähemale;
18. kutsub komisjoni üles kaaluma erinevaid haldus- ja rahalise toetuse pakkumise võimalusi Euroopa kodanikualgatuse projektidele programmi „Kodanike Euroopa” ning õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi olemaolevate eelarveridade raames;
19. kutsub komisjoni üles kaaluma Euroopa kodanikualgatuse toetamise vanuse alampiiri langetamist ühtselt 16 aastale, et julgustada nooremate põlvkondade kodanikuosalust ELi küsimustes;
20. soovitab komisjonil Euroopa kodanikualgatuse määrus läbi vaadata, et tagada otsustusprotsessi läbipaistvus ja institutsiooniline tasakaal ning täpsustada vastuvõetavaks tunnistamise menetlust; võtab teadmiseks Euroopa Kohtu menetluses olevad kohtuasjad ja on kindel, et Euroopa Kohus otsustab, kas komisjon on kohaldanud vastuvõetavuse kriteeriume liiga rangelt, ning soovitab seni toetada kodanikualgatuste korraldajaid ettepanekute õigusliku aluse esitamisel;
21. palub komisjonil reageerida edukatele Euroopa kodanikualgatustele konkreetsemate meetmetega ja suurema kaasatusega ning algatuse vastuvõetamatuks tunnistamise korral esitada selgemad, järjepidevamad ja kodanikele mõistetavamad keeldumise põhjendused; tuletab komisjonile meelde, et iga eduka Euroopa kodanikualgatuse korral tuleks kaaluda õigusakti ettepanekut; palub, et juhtudel, kui Euroopa kodanikualgatus on üksnes osaliselt õiguslikult vastuvõetav, soovitaks komisjon seda muuta või võtta osaliselt vastu need osad, mis kuuluvad komisjoni vastutusalasse;
22. julgustab ELi institutsioone kaaluma võimalust arutada teemasid, mis tõstatati kodanikualgatustega, mis ei kogunud miljonit allkirja, kuid siiski rohkem kui poole nõutud allkirjade arvust; tuletab sellega seoses meelde, et petitsioonikomisjon võib vastavalt Euroopa Parlamendi kodukorra artiklile 218 ebaõnnestunud Euroopa kodanikualgatused läbi vaadata, kui ta leiab, et oleks vaja järelmeetmeid;
23. nõuab, et Euroopa Parlament koostaks iga eduka kodanikualgatuse kohta algatusraporti, mille üle toimuks arutelu ja hääletus täiskogu istungil; leiab, et kui komisjon ei esita seadusandlikku ettepanekut 12 kuu jooksul pärast eduka kodanikualgatuse esitamist, peaks Euroopa Parlamendi pädev komisjon algatama uue raporti koostamise konkreetsete õiguslike nõudmiste esitamiseks, ning selle raames konsulteeriks valitud raportöör Euroopa kodanikualgatuse korraldajatega eraldi kuulamise käigus;
24. on seisukohal, et tagamaks osalusdemokraatia vahendi nõuetekohane kasutamine kodanike poolt ja vältimaks selle võimalikke kuritarvitusi erahuvide eesmärgil, on väga oluline suurendada Euroopa kodanikualgatuste rahastamise ja spondeerimise kontrollide kvaliteeti ja läbipaistvust;
25. palub komisjonil Euroopa Kohtu tulevase otsuse kontekstis täpsustada, kas ELi kodanikel on õigus teha ettepanekuid aluslepingu muutmiseks, ning kaaluda määruse tulevase läbivaatamise käigus ettepanekut lubada Euroopa kodanikualgatusi, mis nõuavad aluslepingu muutmist vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 48;
26. tuletab meelde, et pädev komisjon korraldab praegu kuulamisi seoses edukate Euroopa kodanikualgatustega vastavalt algatuste teemale ning sellesse on kaasatud ka petitsioonikomisjon; teeb ettepaneku, et petitsioonikomisjon võiks koos huvitatud sidusrühmadega kuulamiste korraldamise üle võtta, olles kodanikega suhtlemise valdkonnas ulatuslike kogemustega neutraalne foorum, et tagada järjepidevus ning eri Euroopa kodanikualgatustega seotud kuulamiste õiglane ja võrdne kohtlemine; märgib, et Euroopa kodanikualgatuse kodanike komitee peaks saama hüvitist kõigi oma liikmete osalemise eest kuulamistel.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
23.6.2015 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
30 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Heinz K. Becker, Soledad Cabezón Ruiz, Andrea Cozzolino, Pál Csáky, Miriam Dalli, Rosa Estaràs Ferragut, Eleonora Evi, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvie Goddyn, Daniel Hannan, Peter Jahr, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Roberta Metsola, Marlene Mizzi, Julia Pitera, Gabriele Preuß, Yana Toom, Bodil Valero, Jarosław Wałęsa, Cecilia Wikström, Tatjana Ždanoka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Elisabetta Gardini, Kostadinka Kuneva, Jérôme Lavrilleux, Kazimierz Michał Ujazdowski, Ángela Vallina, Axel Voss, Rainer Wieland |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Amjad Bashir, Rosa D’Amato |
||||
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS (16.7.2015)
põhiseaduskomisjonile
Euroopa kodanikualgatuse kohta
(2014/2257(INI))
Arvamuse koostaja: Sylvia-Yvonne Kaufmann
ETTEPANEKUD
Põhiseaduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. rõhutab tõsiasja, et Euroopa kodanikualgatus on esimene osalusdemokraatia vahend, mis annab ELi kodanikele vähemalt ühelt neljandikult liikmesriikidest saadud mitte vähem kui ühe miljoni toetusavalduse alusel õiguse näidata initsiatiivi – tugevdades seejuures oma uut poliitilist eelisõigust – ning paluda komisjonilt volituste piires asjakohase ettepaneku esitamist küsimustes, milles kodanikud peavad vajalikuks seadusandliku õigusakti vastuvõtmist, et rakendada aluslepinguid;
2. kiidab heaks komisjoni 31. märtsi 2015. aasta aruande Euroopa kodanikualgatuse kohta, milles tunnistatakse, et Euroopa kodanikualgatuse parandamisel on veel arenguruumi, ja tehakse vahendi parandamisega seoses kindlaks mitu võimalikku probleemi; kiidab ühtlasi heaks Euroopa Ombudsmani omaalgatusliku uurimise Euroopa kodanikualgatuse toimimise kohta, milles on esitatud 11 konkreetset ettepanekut Euroopa kodanikualgatuse menetluse parandamiseks;
3. peab erakordselt oluliseks, et kodanikud saaksid kaasa aidata liidu seadusandlike eelisõiguste kasutamisele ja otseselt osaleda seadusandlike ettepanekute algatamises;
4. võtab teadmiseks, et kodanikualgatustes on osalenud üle kuue miljoni ELi kodaniku ja et algatuse käivitamiseks esitati 51 taotlust, millest tunnistati vastuvõetavaks vaid kolm: „Right2Water”, „One of Us” ja „Stop Vivisection”, ning märgib, et kuus Euroopa kodanikualgatuse korraldajat (30 % kõikidest tagasilükatud algatustest) on kaevanud komisjoni tagasilükkava otsuse Euroopa Kohtusse, mis näitab, et Euroopa kodanikualgatuse potentsiaali täieliku ärakasutamise tagamiseks on vaja teha veel palju tööd; juhib tähelepanu mitmesugustele praktilistele raskustele, mida korraldajad on kogenud alates määruse jõustumisest 2012. aasta aprillis, ning algatuste vähenevale arvule;
5. nõuab huvide konflikti tekitada võiva komisjoni nn kaksikrolli ülevaatamist, pidades seejuures meeles, et paljud Euroopa kodanikualgatuse korraldajad tunnistavad komisjoni panuse tähtsust ja väärtust; palub sellega seoses, et komisjon kaaluks ka parlamendile otsustava rolli andmist – iseäranis seetõttu, et parlament on ainus institutsioon, mille liikmed on ELi kodanike poolt otse valitud;
6. kutsub komisjoni üles tagama kodanikualgatusele igakülgset toetust, sealhulgas mittesiduvat õigusalast nõustamist, ning looma selleks näiteks selgelt määratletud kontaktpunkti, mis vastutab kodanikualgatuse küsimuste eest kõikide liikmesriikide komisjoni esindustes ja Europe Directi teabekeskustes ning mille ülesandeks on jagada teavet ja pakkuda kodanikualgatuste tegemiseks vajalikku nõu ja tuge, võttes arvesse korraldajate raskusi nõuetekohase algatuse aluseks võetava aluslepingu ja õigusaktide väljaselgitamisel; rõhutab siiski, et taotluse tagasilükkamise korral peaks komisjon selgitama üldsusele oma poliitilist valikut üksikasjalikul, läbipaistval ja põhjalikul moel ning samas teavitama korraldajaid asjaomastest õiguslikest kaalutlustest;
7. palub komisjonil kaaluda algatuse osalise registreerimise võimalust juhul, kui Euroopa kodanikualgatus ei kuulu täielikult komisjoni vastutusalasse; on seisukohal, et taolise registreerimise korral tuleks eelnevalt konsulteerida taotluse esitanud kodanikekomiteega;
8. palub komisjonil lisaks parandada oma internetiportaali, et muuta see arusaadavamaks ja kasutajasõbralikumaks, pidades eelkõige silmas teavet komisjoni pädevuste ja toe kohta, mida komisjon pakub eduka taotluse korral; on seisukohal, et komisjon peaks lisaks oma pädevusi käsitleva selge loendi esitamisele muutma selgemaks ka registreerimismenetluse, võttes arvesse, et paljusid esitatud kodanikualgatusi ei ole registreeritud seetõttu, et need jäid ilmselt väljapoole komisjoni pädevusala; palub komisjonil seetõttu teha aktiivselt tööd, et Euroopa kodanikualgatuste korraldajatel oleksid üksikasjalikud suunised asjaomaste õigusaktide tõlgendamise kohta;
9. rõhutab, et toetusavalduste esitamiseks on vaja uurida ühtlustatud ja tõhusama menetluse kehtestamise võimalust, sest on vastuvõetamatu, et ELi kodanikud ei saa kodanikualgatusi toetada, kuna isikuandmete esitamise nõuded on liikmesriigiti erinevad; kutsub komisjoni sellega seoses üles esitama ettepanekut andmete esitamise nõuete lihtsustamise kohta kõikides liikmesriikides, et Euroopa kodanikualgatusele allakirjutamine oleks lihtsam, olenemata elukohariigist; soovitab allakirjutamise lihtsustamise eesmärgil kaaluda isiku tuvastamise vahenditena mobiilirakendust, internetis allkirjade kogumise tarkvara ja iseäranis digiallkirjade kasutamise võimalust, unustamata seejuures puudega inimeste vajadusi; palub liikmesriikidel vaadata kiiremas korras läbi toetusavalduse esitamiseks ette nähtud isikukoodi esitamise nõue, et see võimaluse korral kaotada, sest asjaomane nõue võib põhjustada toetusavalduste kogumisel tarbetut bürokraatlikku koormust ning on ebavajalik viis allkirja andja isiku kontrollimiseks;
10. palub komisjonil kasutada teadlikkuse suurendamiseks kõiki avalikke teabevahetuskanaleid ning võtta vajalikud meetmed selleks, et tagada Euroopa kodanikualgatuse läbipaistvus ja hõlbustada käimasolevate Euroopa kodanikualgatustega seonduvat teabevahetust, luues näiteks teabe, teavitamise ja veebiallkirjastamise võimalusega rakendused; rõhutab, et aktiivne üldine osalemine Euroopa kodanikualgatustes sõltub suuresti ka nende avaldamisest liikmesriikidest ning soovitab seepärast liikmesriikide parlamentidel mainida Euroopa kodanikualgatust oma ametlikul veebisaidil;
11. rõhutab oma seisukohta, et kodanikualgatuse registreerimise automaatne sidumine kaksteist kuud kestva toetusavalduste kogumise perioodi alguskuupäevaga tuleks ära kaotada ning et Euroopa kodanikualgatuse korraldajad peaksid saama ise määrata oma Euroopa kodanikualgatuse käivitamise kuupäeva kolme kuu jooksul pärast seda, kui komisjon on algatuse registreerinud;
12. märgib ühtlasi, et toetusavalduste kogumise perioodi võiks pikendada 18 kuuni;
13. märgib, et kodanikualgatuste korraldajatel on tekkinud vastutusega seotud probleeme, kuna kodanikekomiteed ei ole juriidilised isikud, ning seda probleemi saab lahendada vaid määruse muutmisega; palub komisjonil uurida määruse artikli 3 lõikes 2 osutatud kodanikekomiteedele juriidilise isiku staatuse andmise võimalust; nõuab peale selle riski vähendamise meetmete võtmist, et ergutada Euroopa kodanikualgatuse komiteede liikmeid tegema konkreetseid algatusi;
14. tervitab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee valmidust pakkuda kodanikualgatuste eestvõtjatele tasuta tõlketeenuseid, mis hõlbustab kodanikualgatustega seonduva teabe levitamist kõigis ametlikes keeltes, kuivõrd emakeele kasutamine on üks kodanikuõigustest; tunnistab, et see on väga oluline panus kodanike toetuseks, mis võimaldab neil anda ELi elanikkonnale tulemuslikumalt teada oma mureküsimustest;
15. rõhutab institutsioonidevahelise tasakaalu tähtsust avalduste registreerimisjärgse hindamise menetluses pärast Euroopa kodanikualgatuse esitamist komisjonile määruse artikli 9 alusel; kutsub seepärast komisjoni üles uurima asjaomaste Euroopa institutsioonide ja asutuste, näiteks Euroopa Parlamendi, Euroopa Ombudsmani, ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ning Regioonide Komitee kaasamise võimalust;
16. võtab teadmiseks Euroopa Ombudsmani tähtsa ülesande uurida Euroopa kodanikualgatuse taotluste menetlemist komisjonis, ning iseäranis Euroopa kodanikualgatuste registreerimisest keeldumise juhtumeid;
17. palub komisjonil esitada õigeaegselt asjakohane ettepanek kodanikualgatust käsitleva määruse ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 1179/2011 läbivaatamise kohta, et täita Euroopa kodanike ootusi ning muuta kodanikualgatus selle potentsiaali täielikuks avaldumiseks kergemini kasutatavaks.
PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
13.7.2015 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
17 2 4 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, József Szájer, Axel Voss, Tadeusz Zwiefka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Angel Dzhambazki, Evelyne Gebhardt, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Virginie Rozière |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2) |
Ángela Vallina, Bogdan Brunon Wenta |
||||
VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD
LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
28.9.2015 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
21 0 0 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Elmar Brok, Fabio Massimo Castaldo, Pascal Durand, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Constance Le Grip, Jo Leinen, György Schöpflin, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski, Rainer Wieland |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Gerolf Annemans, Sylvie Goulard, Enrique Guerrero Salom, Sylvia-Yvonne Kaufmann, David McAllister, Viviane Reding, Helmut Scholz |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2) |
Andrea Bocskor, Mady Delvaux, Ulrike Rodust, Iuliu Winkler |
||||