SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta)

14.10.2015 - (09375/1/2015 – C8-0166/2015 – 2011/0901B(COD)) - ***II

Õiguskomisjon
Raportöör: António Marinho e Pinto


Menetlus : 2011/0901B(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0296/2015

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta)

(09375/1/2015 – C8-0166/2015 – 2011/0901B(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (09375/1/2015 – C8-0166/2015),

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[1] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud Euroopa Kohtu taotluse (02074/2011) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 69,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0296/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud teise lugemise seisukoha;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 1

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(1) Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult laienenud, on Üldkohtule esitatavate kohtuasjade arv aastate jooksul üha suurenenud, mistõttu on kasvanud tema menetluses olevate kohtuasjade arv. See mõjutab menetluste kestust.

(1) Kuna Üldkohtu pädevus on alates selle kohtu moodustamisest järk-järgult laienenud, on Üldkohtule esitatavate kohtuasjade arv aastate jooksul suurenenud, mistõttu on kasvanud tema menetluses olevate kohtuasjade arv. Kui ei võeta asjakohaseid menetluslikke ja korralduslikke meetmeid, mille hulka kuulub ka Üldkohtu kohtunike arvu suurendamine, võib see mõjutada menetluste kestust.

Muudatusettepanek    2

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 3

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(3) Üldkohus on sellises olukorras struktuurilistel põhjustel, mis on muu hulgas seotud nii sellega, et liidu institutsioonid, organid ja asutused võtavad vastu rohkem ja erinevamaid õigusakte, kui ka asjaoluga, et Üldkohtule esitatakse rohkem kohtuasju ja need on keerukamad, eriti konkurentsi ja riigiabi valdkonnas.

(3) Üldkohus on sellises olukorras põhjustel, mis on muu hulgas seotud nii sellega, et liidu institutsioonid, organid ja asutused võtavad vastu rohkem ja erinevamaid õigusakte, Üldkohtule esitatakse rohkem kohtuasju ja need on keerukamad, eriti konkurentsi, riigiabi ja intellektuaalomandi valdkonnas, kui ka asjaoluga, et moodustatud ei ole vastavaid erikohtuid, nagu on ette nähtud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 257.

Muudatusettepanek    3

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 5

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(5) Võttes arvesse Üldkohtu töökoormuse tõenäolist arengut, peaks kohtunike arv kolmeetapilise protsessi lõpuks olema 56, pidades seejuures silmas, et ühe liikmesriigi ettepanekul ametisse nimetatud Üldkohtu kohtunike arv ei või kunagi ületada kahte kohtunikku.

(5) Võttes arvesse Üldkohtu töökoormuse arengut, peaks kohtunike arv kolmeetapilise protsessi lõpuks olema 56, st et iga liikmesriigi ettepanekul nimetatakse ametisse kaks kohtunikku, pidades seejuures silmas, et ühe liikmesriigi ettepanekul ametisse nimetatud Üldkohtu kohtunike arv ei või kunagi ületada kahte kohtunikku.

Muudatusettepanek    4

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 5 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(5 a) Täiendavate kohtunike ametissenimetamise aluseks peaks olema nende sõltumatus, erapooletus ja asjatundlikkus, võttes arvesse nende erialast ja isiklikku sobivust ning nende teadmisi Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigussüsteemidest, ning tagades lisaks soolise tasakaalu kohtu üldises koosseisus.

Muudatusettepanek    5

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 7

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

(7) 2016. aasta septembris tuleks Üldkohtule anda pädevus arutada esimese astme kohtuna liidu avaliku teenistuse asju ning Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu seitsme kohtuniku ametikohad tuleks üle viia Üldkohtusse, võttes aluseks Euroopa Kohtu esitatava taotluse seadusandliku akti vastuvõtmiseks.

(7) Nagu Euroopa Kohus on juba teatanud, esitatakse teine seadusandlik ettepanek, et määrata kindlaks kogu üksikasjalik kord, mille kohaselt viiakse üle Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus, sealhulgas selle seitsme kohtuniku ametikohad ning töötajad ja ressursid.

Muudatusettepanek    6

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 8 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(8 a) Üldkohtu osalised väljavahetamised tuleks korraldada nii, et liikmesriikide valitsused hakkavad järk-järgult ametisse nimetama kahte kohtunikku sama osalise väljavahetamise jaoks. Asjaomases kohtus seega naiste ja meeste arvulise tasakaalu tagamiseks [...* ühisdeklaratsioon] peaksid liikmesriikide valitsused püüdma valida ühe naise ja ühe mehe, tingimusel et täidetakse aluslepingus sätestatud tingimusi ja menetlusi. Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõikes 2 on sätestatud, et Euroopa Kohtusse kuulub vähemalt üks kohtunik igast liikmesriigist. Kuna selle süsteemiga juba tagatakse kindel geograafiline tasakaal, tuleks täiendavad kohtunikud ametisse nimetada peamiselt erialaste ja isiklike oskuste alusel ning võttes arvesse nende teadmisi Euroopa Liidu ja liikmesriikide õigussüsteemidest; üksnes seejärel tuleks arvestada nende kodakondsust.

 

__________________

 

* Väljaannete talitus: palun sisestada käesoleva määruse jõustumise kuupäev.

Muudatusettepanek    7

Nõukogu seisukoht

Põhjendus 9 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

(9 a) Ametisse tuleks nimetada 19 õigusnõunikku, et igal kohtunikul oleks veel üks õigusnõunik (arvestades üheksat 2014. aastal ametisse nimetatud õigusnõunikku); niisugune lahendus on juba kasutusel Euroopa Kohtus.

Muudatusettepanek    8

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 2 a (uus)

Protokoll nr 3

Artikkel 48

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 a) Artiklisse 48 lisatakse järgmine lõige:

 

„Aastal 2019, enne Üldkohtu väljavahetamist, millega kinnitatakse otsus nimetada ametisse üheksa täiendavat kohtunikku, teostatakse mõju-uuring, et teha kindlaks, kas töökoormust silmas pidades on vaja need üheksa kohtunikku asjaomasesse kohtusse ametisse nimetada.”

Muudatusettepanek    9

Nõukogu seisukoht

Artikkel 1 – punkt 2 a (uus)

Protokoll nr 3

Artikkel 48 a (uus)

 

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

2 b) Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 48 a

 

Liikmesriigi kandidaadid on vastuvõetavad üksnes juhul, kui asjaomase liikmesriigi ettepanekul esitatakse üheaegselt kaks kandidaati, kes on erinevast soost, või kui tegemist on kandidaadiga, kes ei ole samast soost kohtunikuga, kes Üldkohtus jätkab, tingimusel et selle liikmesriigi ettepanekul ei esitata kandidaati teise kohtuniku ametikohale samaaegselt esimese kohtuniku ametikohaga.”

Selgitus

Vt 3. veebruari 2012. aasta täiskogu istungil vastu võetud raporti (naiste osalemise kohta poliitiliste otsuste tegemisel) (2011/2295(INI)) (PIETIKÄINEN) punkti 15, mis „kutsub liikmesriike üles edendama positiivseid meetmeid, sealhulgas siduvaid õiguslikke meetmeid, eesmärgiga tagada võrdsus kõigis juhtorganites ja riigiametitesse määramisel ning töötada välja vahendeid kandidaatide esitamise ja valimiste soopõhiseks seireks”.

Muudatusettepanek    10

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) artikli 48 kohaselt ametisse nimetatud täiendavate Üldkohtu kohtunike ametiaeg on järgmine:

Protokolli nr 3 (Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta) artikli 48 kohaselt ametisse nimetatud täiendavate Üldkohtu kohtunike ametiaeg on järgmine:

a) alates4 ametisse nimetatud 12 täiendava kohtuniku puhul lõpeb kuue kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2016. Need kuus kohtunikku valitakse loosi teel. Ülejäänud kuue kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2019;

a) alates …* ametisse nimetatud 12 täiendava kohtuniku puhul lõpeb kuue kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2016. Need kuus kohtunikku valitakse nii, et kuue liikmesriigi valitsused nimetavad igaüks ametisse kaks kohtunikku Üldkohtu osaliseks väljavahetamiseks 2016. aastal. Ülejäänud kuue kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2019;

b) alates 1. septembrist 2016 ametisse nimetatud seitsme täiendava kohtuniku puhul lõpeb kolme kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2019. Need kolm kohtunikku valitakse loosi teel. Ülejäänud nelja kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2022;

b) alates 1. septembrist 2016 ametisse nimetatud seitsme täiendava kohtuniku puhul lõpeb kolme kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2019. Need kolm kohtunikku valitakse nii, et kolme liikmesriigi valitsused nimetavad igaüks ametisse kaks kohtunikku Üldkohtu osaliseks väljavahetamiseks 2019. aastal. Ülejäänud nelja kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2022;

c) alates 1. septembrist 2019 ametisse nimetatud üheksa täiendava kohtuniku puhul lõpeb nelja kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2022. Need neli kohtunikku valitakse loosi teel. Ülejäänud viie kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2025.

c) alates 1. septembrist 2019 ametisse nimetatud üheksa täiendava kohtuniku puhul lõpeb nelja kohtuniku ametiaeg 31. augustil 2022. Need neli kohtunikku valitakse nii, et nelja liikmesriigi valitsused nimetavad igaüks ametisse kaks kohtunikku Üldkohtu osaliseks väljavahetamiseks 2022. aastal. Ülejäänud viie kohtuniku ametiaeg lõpeb 31. augustil 2025.

__________________

__________________

4 Väljaannete talitus: palun sisestada „1. septembrist 2015” või käesoleva määruse jõustumise kuupäev, kui kõnealune kuupäev saabub pärast 1. septembrit 2015.

* Väljaannete talitus: palun sisestada „1. septembrist 2015” või käesoleva määruse jõustumise kuupäev, kui kõnealune kuupäev saabub pärast 1. septembrit 2015.

Muudatusettepanek    11

Nõukogu seisukoht

Artikkel 2 a (uus)

Nõukogu seisukoht

Muudatusettepanek

 

Artikkel 2 a

 

1. Hiljemalt [viis aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab Euroopa Kohus Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile väliskonsultandi osalusel koostatud aruande Üldkohtu toimimise kohta.

 

Eelkõige keskendutakse selles aruandes Üldkohtu tõhususele, kohtunike arvu 56ni suurendamise vajalikkusele ja tulemuslikkusele, ressursside kasutamisele ja mõjususele ning täiendavate erikodade moodustamisele ja/või muudele struktuurimuutustele.

 

Euroopa Kohus esitab seadusandlikud ettepanekud oma põhikirja vastavaks muutmiseks.

 

2. Hiljemalt [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] esitab Euroopa Kohus Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande võimalike muudatuste kohta pädevuse jagunemises Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 kohaste eelotsuste tegemisel. Vajaduse korral lisatakse aruandele asjakohased seadusandlikud ettepanekud.

SELETUSKIRI

Sissejuhatav märkus ja põhjuste selgitus

1. Euroopa Liidu Kohus (Euroopa Kohus) käivitas 2011. aastal seadusandliku algatuse oma põhikirja muutmiseks, et võimaldada Üldkohtusse ametisse nimetada veel 12 kohtunikku. Ta väitis toona, et vaja on vähendada nii arutatavate kohtuasjade arvu kohtuniku kohta kui ka kohtuasjade kestust Üldkohtus. 2013. aastal vähendas Euroopa Kohus seda taotlust üheksa kohtunikuni – selle arvu jaoks saadi nõusolek Euroopa Liidu Nõukogult (edaspidi „nõukogu”), Euroopa Komisjonilt (edaspidi „komisjon”) ja Euroopa Parlamendilt (edaspidi „parlament”). Parlamendi eelmise koosseisu ametiajal aga kiideti esimesel lugemisel parlamendis heaks 12 täiendavat kohtunikku. Kuid nõukogu ei nimetanud kunagi ühtegi nendest 12 kohtunikust ametisse, ilmselt seetõttu, et liikmesriigid ei jõudnud kohtunike valikus kokkuleppele, kuna iga riik tahtis nimetada ametisse oma kohtuniku ja ametisse nimetatavate kohtunike arv (12) ei langenud kokku neid nimetavate liikmesriikide arvuga (28). Nii tegi Euroopa Kohus 2014. aasta oktoobris ettepaneku kahekordistada Üldkohtu kohtunike arvu (28 veel) kolmes etapis ning kaotada Avaliku Teenistuse Kohus, kusjuures nõukogu oli nende uute ettepanekutega kohe nõus. Seda uut kavatsust käesolev raport käsitlebki.

2. Esimene küsimus, mille Euroopa Kohtu ettepanek tekitab, on järgmine: millist probleemi tahetakse sellega lahendada. Kas see on kohtunike vähesusest tingitud Üldkohtu probleem või on see pigem nõukogu enda küsimus, et ta ei ole võimeline nimetama ametisse kohtunikke, kelle arv ei lange kokku nõukogu liikmete arvuga. Tegelikult ei ole arusaadav, miks 2013. aastal oleks Üldkohtu probleemide lahendamiseks piisanud veel üheksast kohtunikust ja miks 2014. aastal on juba vaja juurde 28 kohtunikku ning ühtlasi üks kohus kaotada. Seega taotles Euroopa Kohus 2011. aastal juurde kaksteist kohtuniku kohta, 2013. aastal nõustus, et piisab sellest, kui juurde luuakse üheksa kohta, ja 2014. aastal kinnitas, et siiski on veel juurde vaja 28 kohtunikku ning ühtlasi üks kohus kaotada. Mitte keegi, kes toimib heauskselt, ei saa tõendada, et selline kohtunike arvu muutus on seotud Üldkohtus menetlemisel olevate kohtuasjade küsimusega. Kui nõukogu liikmeid oleks 38, siis nõutaks juurde ka samapalju kohtunikke; kui neid oleks 21, siis oleks taotletud arv sama suur. On ilmne, et probleem on nõukogus, kes on võimeline Üldkohtu jaoks lahenduse teoks tegema vaid juhul, kui see lahendus eeldab, et igal liikmesriigil on võimalik nimetada oma kohtunik – isegi kui selle tulemusel oleks kohtunike arv ilmselgelt suurem, kui Üldkohtul tegelikult vaja on (vt lisas toodud Üldkohtu uuemat statistikat).

3. Seega peaks Euroopa Parlament nõukogu seisukoha mitmel põhjusel tagasi lükkama. Esiteks seepärast, et see annab tunnistust sügavast lugupidamatusest Euroopa maksumaksjate raha vastu. Ajal, kus EL kehtestab rangeid kokkuhoiumeetmeid liikmesriikide eelarvete tasakaalustamiseks ja nõuab, et riigid vähendaksid avaliku sektori kulutusi, on mõtlematu, et liidus suurendatakse kulutusi nii kergemeelselt, ning ühtlasi pälviks Euroopa üldsuse suurt hukkamõistu. Ettepanekuga kahekordistada kohtunike arvu kaasneks vastavate õigusnõunike ja abitöötajate arvu suurenemine rohkem kui 100 võrra, mis tähendaks – arvestades, et iga kabinet läheb maksma üle miljoni euro aastas – koos kõigi töötasudega ELi struktuuriliste kulutuste suurenemist üle 20 miljoni euro aastas.

On mõistetamatu, et samal ajal kui teistes institutsioonides on saavutatud kokkulepe vähendada töötajate arvu ligikaudu 5% ja kärpida eelarvet umbes 0,5%, peaks Euroopa Kohus oma eelarvet kordades suurendama ilma igasuguse põhjenduseta.

Teine põhjus, miks Euroopa Parlament peaks Euroopa Kohtu ettepaneku tagasi lükkama, seondub õiguse enda väärikusega, nimelt maine ja austusega kohtufunktsiooni vastu. Tegelikult ei pea EL kohtunikke ametisse nimetama, nagu nimetatakse ametisse poliitikutest volinikke. Kohtunikud ei ole liikmesriikide volinikud ja neid ei tule sellisena ametisse nimetada. Kohtunik tuleb valida tema tehnilise ja juriidilise pädevuse järgi, mis tagaks tema otsuste hea kvaliteedi, kuid ta tuleb valida ka tema isikuomaduste järgi, mis tagaksid moraalikindluse, aususe, erapooletuse ja vastupidavuse võimalikele surveavaldustele. Lõppkokkuvõttes tuleb ta nimetada ametisse tema julguse ja sõltumatuse järgi. Seepärast ei tohiks ühtegi kohtunikku ametisse tagasi valida, vaid ta tuleb selle asemel ametisse nimetada üheks ainsaks 9 aasta pikkuseks ametiajaks. Valitseb täiesti põhjendatud kartus, et kohtunikul, keda võidakse ametisse tagasi nimetada, võib olla kiusatus täita oma ülesandeid nii, et olla meele järele sellele, kes ta ametisse nimetas, et võita usaldust uuesti ametisse nimetamiseks. Ametisse nimetamise küsimuse puhul tuleb samas veel eriliselt rõhutada soolist tasakaalu. On arusaamatu, miks ELis mõistavad õigust valdavalt mehed. Meeskohtunike arv ELi kohtutes peab olema rangelt võrdne naiskohtunike arvuga.

4. Teisalt ei ole Euroopa Kohtu taotlus tõeline seadusandlik ettepanek. Eelkõige seepärast, et see esitati lihtsalt kirjas, mis saadeti 2014. aasta oktoobris nõukogu eesistujariigile Itaaliale. Kiri ei ole aga kohane menetlusviis seadusandliku ettepaneku vormistamiseks. Ent isegi kui pidada seda kohaseks menetluseks, tuleks ettepanekut selle sisu poolest ikkagi pidada seadusandlikuks algatuseks, mistõttu tuleb algatada otsast peale uus menetlus. Tegelikult ei ole praegu küsimus mitte veel 12 kohtuniku, vaid veel 28 kohtuniku ametisse nimetamises ja ühe erikohtu kaotamises. Kuna käesoleval juhul on tegemist sisu poolest uue seadusandliku ettepanekuga (sest see on täiesti uus ja seega seni arutamata ettepanek), riivab see igasuguse menetluse menetluslikku seaduslikkust. (Vt lisatud kirjavahetust menetluslike kohustuste täitmise kohta.) Vorm on meelevaldsuse põline vaenlane.

5. Pealegi peaks sedalaadi põhjalikule ja ulatuslikule reformile, mida võib selle puhul ette näha, eelnema mõju-uuring, mis annaks kaasseadusandjatele (nõukogu ja parlament) selgust selle vajalikkuse, ulatuse, kulude ja muude tagajärgede kohta. Seda mõju-uuringut aga – ehkki Euroopa Kohus on seda alates 2011. aastast lubanud – ei ole kunagi tehtud, mistõttu on tuntav selle seadusandliku algatuse nii sisemine kui ka väline läbipaistmatus. (Vt taas lisatud kirjavahetust menetluslike kohustuste täitmise kohta.)

Tegelikult näitab kogu seadusandlik menetlus, et kumbki institutsioon, kellega tuleks konsulteerida, ei ole Euroopa Kohtu ettepanekute kohta seisukohta avaldanud (28 kohtuniku lisamine ja Avaliku Teenistuse Kohtu kaotamine). Euroopa Komisjon avaldas seisukoha ainult 2011. aastal kohtunike arvu suurendamise kohta 12 kohtuniku võrra ja isegi ei konsulteeritud ettepanekust otseselt mõjutatud kahe kohtu (Üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohus) kohtunikega ega vastavate kohtutöötajatega. Kuidas saab seega ellu viia reformi, millega tahetakse üks kohus kaotada ja suurendada teise kohtu kohtunike arvu veel 28 võrra, kui institutsiooniga, kelle seisukoht ettepanekute kohta oleks tulnud kohustuslikult ära kuulata, kuid kes ei ole kunagi seisukohta avaldanud Avaliku Teenistuse Kohtu kaotamise kohta, konsulteeriti ainult kohtunike arvu suurendamise küsimuses 12 kohtuniku võrra? Kas tõesti piisab lihtsalt Euroopa Kohtu presidendi kirjast selleks, et nõukogu ja parlament kiidaksid kohe aupaklikult heaks kõik, mis välja pakutakse, ehk siis kaotaksid ELi ühe kohtu ja kahekordistaksid teise kohtu kohtunike arvu, koguni ilma igasuguse selle kõikvõimalike tagajärgede ja eelkõige eelarvele avalduva mõju objektiivse analüüsita?

Kui see seadusandlik ettepanek heaks kiidetakse, siis oleks see väga halb eeskuju, sest see annaks tunnistust topeltstandarditest. EL jätab endale eelisõiguse oma kulusid asjatult suurendada, samas kui ta sunnib mõnele liikmesriikidest peale karmid kulude kokkuhoiu meetmed, kaasa arvatud koondamised, palkade ja muude tasude vähendamise.

6. Ent lisaks Euroopa Kohtu ettepaneku sisulistele puudustele kaasneksid sellega juhul, kui see ellu viidaks, tõsised pikaajalised tagajärjed liidu kohtusüsteemile. Nimelt nõuavad paljud selle ettepaneku elemendid (kohtu struktuur, mõju eelarvele) tõsist ja erapooletut mõju analüüsi ja hindamist, mida ei ole tehtud. Tehtud ei ole isegi kulude-tulude analüüsi ega mingisugust selle mõju hindamist. Vajalik eeltingimus selleks, et seadusandja saaks kaaluda oma õigusaktide tagajärgi, on välise ja sõltumatu uuringu tegemine. Ilma selle uuringuta ei tohiks parlament kohtunike arvu kahekordistamise ja Avaliku Teenistuse Kohtu kaotamisega edasi minna. Sedalaadi reforme ei tehta pimesi.

Rõhutagem, et Avaliku Teenistuse Kohus on eksisteerinud üle kümne aasta ja seda on alati esitatud kohtuvõimu eduloona, koguni Euroopa Kohtu presidendi enda poolt. Pealegi on erikohtute loomine ELi aluslepingutes ette nähtud ning seepärast ei ole arusaadav, miks on Avaliku Teenistuse Kohus nüüd vaja ootamatult ära kaotada. Selle asemel tuleks uurida võimalust luua uusi erikohtuid, eelkõige kaubamärkide ja patentide jaoks.

Euroopa Kohus ise annab mõista, et Avaliku Teenistuse Kohtu kaotamise ettepanek on tingitud ummikseisust nõukogus seoses kohtunike ametisse nimetamisega ja ametisse tagasi nimetamisega. Seega on nii otsuse kahekordistada Üldkohtu kohtunike arvu kui ka Avaliku Teenistuse Kohtu kaotamise põhjus tingitud taas kord nõukogu suutmatusest kohtunikud ametisse nimetada, mitte aga selle kohtu tööst, mida tahetakse likvideerida. Kuna nõukogu ei suuda kohaneda tegelikkusega, sunnib ta tegelikkust kohanduma enda jäigastunud toimimisega.

Avaliku Teenistuse Kohtu kaotamine tähendaks seega loobumist Nice'i ja Lissaboni lepingutes ette nähtud erikohtute süsteemist, kuigi on üldiselt teada, et erikohus on parema kvaliteediga kohus. Rääkimata sellest, et puudub õiguslik alus kohtu kaotamiseks: alusleping näeb ette erikohtute loomise, mitte aga nende kaotamise.

7. Euroopa Kohtu esitatud andmed Üldkohtu menetluses olevate kohtuasjade arvu ja vastavate menetluste keskmise kestuse kohta on vastuolus andmetega, mille esitasid president ja Üldkohtu kohtunikud raportööri kutsel Strasbourgis õiguskomisjonis toimunud ärakuulamisel. Seletamatul kombel ignoreeris nõukogu täielikult ühte Üldkohtu dokumenti, milles väljendati Euroopa Kohtu kavandatud reformile vastuseisu, ja selgitusi, mis esitati Strasbourgis, koos viidetega faktidele ja arvudele, mis on vasturääkivad Euroopa Kohtu esitatule. (Vt lisatud dokumente.) On elementaarne ettevaatlikkus, et olukorras, kus kaks kohut esitab omavahel vasturääkivaid faktilisi andmeid, kontrollitakse enne igasuguse otsuse tegemist, millised andmed on õiged ja millised valed. Nõukogu kahjuks seda ettevaatusabinõu kasutusele ei võtnud ja asus hulljulgelt läbi viima kohtureformi ilma selle järele kontrollimiseta. Euroopa õigusringkonnad ja üldsus ise vaevalt lepivad otsusega kahekordistada Üldkohtu praegust kohtunike arvu, mis on 28, kui selle kohtu kohtunikud ise on selle suurendamise vastu ja kinnitavad, et ummikseisu lahendamiseks piisaks sellest, kui saaks juurde mõned kohtutöötajad. Igal juhul on praegu kolmele kohtule esitatud kohtuasjade arv langenud alla nende samade kohtute lahendatud kohtuasjade arvu. Seega ei pea väidetav pakiline vajadus kohtunike arvu kahekordistada paika.

Tuleb üle korrata, et Üldkohtu tööviljakus on alates 2013. aastast ja eriti 2014. aasta jooksul märgatavalt paranenud, ilma et juurde oleks nimetatud ühtegi uut kohtunikku. See asjaolu tuleneb ainult sellest, et tööle on võetud veel üheksa õigusnõunikku, kes võimaldasid ainuüksi 2014. aastal lõpule viia üle 100 kohtuasja. Üldkohtu enda andmete kohaselt on käesoleva aasta esimesel poolaastal otsustatud kohtuasjade arv suurem sisse antud kohtuasjade arvust. Väidetavat pakilist vajadust, mida Euroopa Kohus on nii palju kordi põhjenduseks toonud, seega – kordame veel kord – enam ei ole. Niisiis oleks eelistatav lahendus, mille puhul otsustatakse ametisse nimetada veel kohtutöötajaid kohtukantseleisse, tõlketalitustesse ja eelkõige veel 19 õigusnõunikku, nii et igal kohtunikul oleks veel üks õigusnõunik, arvestades üheksat, kes juba nimetati ametisse 2014. aastal. Selline lahendus piiraks tugevalt kavandatud meetme mõju eelarvele ja oleks ka hõlpsasti muudetav. (Vt lisatud dokumente.)

8. Mis puutub Üldkohtu otsustes võimalike hilinemiste hüvitamise küsimusse, siis see on pettekujutelm, sest selleks, et tekiks hüvitamiskohustus, on vaja, et i) oleks tekkinud tegelik kahju, mis ise ii) tuleneks õigusvastasest asjaolust (tegu või tegevusetus), iii) mis on toime pandud süüliselt, ja et selle faktilise asjaolu ja selle kahju vahel oleks iv) piisav põhjuslik seos, mida kõike tuleb väita ja tõendada sellel, kes hüvitamist nõuab. Kohtulik kogemus näitab, kui keerulised on need nõuded. Pealegi on Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohal, et õigus saada hüvitist kohtumõistmise hilinemise tõttu tekib ainult siis, kui hilinemine ületab viit aastat. Teadaolevalt aga Üldkohtus menetlemisel olevate kohtuasjade kestus keskmiselt seda aega ei ületa – pigem vastupidi.

9. On üllatav, et sellise ulatusega reform tehakse ilma eelneva ettevalmistuseta ja kaalumata selle järellainetusena laiali kanduvaid tagajärgi. Kuidas õigustada üldsuse ees üle 100 kõrgepalgalise töökoha (kohtunikud, õigusnõunikud, assistendid, sekretärid) juurde tekitamist, kui on kindel, et paljud neist, sealhulgas kohtunikud, jäävad peatselt tehniliselt tööpuuduse olukorda, sest neil ei oleks piisavalt tööd? Kui on teada, et praegu otsustab iga Üldkohtu kohtunik aastas keskmiselt 25 kohtuasja (mis on tunduvalt väiksem keskmine kui mis tahes liikmesriigi kõrgemas kohtus), siis kas see uus seadusandlik ettepanek ei oleks provokatsioon Euroopa maksumaksjale? Kuna kohtuasjade arvu suurenemise suundumus on ümber pöördunud, siis mitu kohtuotsust teeb edaspidi iga kohtunik aastas? Ja milline on ELi maine üldsuse silmis, pidades silmas vastutustunnet sellise võimaliku suurendamise korral?

Praegustes oludes palub Euroopa Kohus kaasseadusandjal otsustada ilma igasuguse faktilise või õigusliku aluseta, võttes vastu väga kuluka, väga keerulise ja raskesti tagasi muudetava lahenduse.

Kaasseadusandja kohus on võtta tasakaalustatud ja esilekerkinud probleemidega proportsionaalsed meetmed, hinnates sügavalt Euroopa maksumaksjate raha. Need meetmed peavad olema jätkusuutlikud pikaajaliselt.

Uus seadusandlik ettepanek võib juhul, kui see vastu võetakse, kahjustada Euroopa õigussüsteemi ülesehitust, liidu mainet ja kuvandit sellest, kuidas ta kulutab Euroopa maksumaksjate raha.

Seda arvestades esitatakse alljärgnev.

Järeldused ja soovitused

Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 66 lõike 6, artikli 69 lõike 1 ja lõike 2 punktide a, c ja d alusel teeb raportöör järgmised järeldused ja soovitused.

1. Ettepanek kahekordistada Üldkohtu kohtunike arvu ja kaotada Avaliku Teenistuse Kohus tagasi lükata. Võttes arvesse kodukorra artikli 69 lõike 2 punkte a ja d ja õigusmõju, tuleks uuesti sõnastada seisukoht, mille parlament kiitis heaks esimesel lugemisel, kusjuures Euroopa Kohus peaks põhjendama, mitu kohtunikku täpselt on juurde vaja, arvestades asjaolude muutumist edaspidi, nimelt kohtusse sissetulevate kohtuasjade ja lahendatud kohtuasjade arvu vähenemise suundumust.

2. Ettepanek kaotada Avaliku Teenistuse Kohus tagasi lükata aluslepingus õigusliku aluse puudumise tõttu. Selle asemel vannutada viivitamata ametisse juba nimetatud kohtunikud ja nimetada ametisse puuduolevad kohtunikud; samuti luua spetsialistide komisjon selleks, et analüüsida uue kaubamärkide, patentide ja intellektuaalomandi erikohtu loomise eeliseid ja puudusi.

3. Võttes arvesse Euroopa Parlamendi kodukorra artikli 69 lõike 2 punkti c ja õigusmõju, soovitatakse nimetada ametisse 19 õigusnõunikku, nii et igal kohtunikul oleks veel üks õigusnõunik (arvestades üheksat 2014. aastal juba ametisse nimetatud õigusnõunikku); niisugune lahendus on juba kasutusel Euroopa Kohtus. Ühtlasi soovitatakse suurendada töötajate arvu kohtukantseleis ja tõlketalitustes.

4. Parlamendil ja nõukogul soovitatakse asutada spetsialistide ühiskomisjon, mis analüüsiks õiguse üldist toimimist liidus ja teeks ettepanekuid selle täiustamiseks, võttes arvesse muu hulgas järgmisi aspekte:

a) – kohtunike töölevõtmine avatud konkursil tunnustatud teenetega õigusprofessorite ja iga liikmesriigi kõrgemate kohtute kohtunike hulgast;

b) – iga kohtuniku nimetamine ainult üheks 9 aasta pikkuseks ametiajaks, mida ei saa uuendada ega pikendada;

c) – täielik soolise tasakaalu põhimõtte järgimine kohtunike töölevõtmisel.

5. Soovitatakse, et kõiki ELi kohtuid peab hakkama kontrollima Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindav komisjon (CEPEJ) samadel tingimustel nagu praegu kontrollitakse Euroopa Nõukogu liikmesriikide kohtuid.

Lisad: menetluse täielikult mõistmise hõlbustamiseks lisatakse kogu käesoleva toimiku dokumentatsioon ja kirjavahetus alates parlamendi koosseisu ametiaja algusest kuni käesoleva hetkeni.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Liidu Kohtu põhikirja, suurendades Üldkohtu kohtunike arvu

Viited

09375/1/2015 – C8-0166/2015 – 2011/0901B(COD)

EP 1. lugemise kuupäev – P-number

15.4.2014                     T7-0358/2014

Komisjoni ettepanek

02074/2011 - C7-0126/2012

Nõukogu 1. lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev

9.7.2015

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

JURI

9.7.2015

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

António Marinho e Pinto

3.9.2014

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

24.9.2014

11.11.2014

23.3.2015

14.7.2015

 

15.9.2015

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

8.10.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

18

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Laura Ferrara, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Mary Honeyball, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Jiří Maštálka, Julia Reda, József Szájer, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Angel Dzhambazki, Jytte Guteland, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Constance Le Grip, Stefano Maullu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jarosław Wałęsa

Esitamise kuupäev

14.10.2015