RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ

16.10.2015 - (COM(2015)0129 – C8‑0086/2015 – 2015/0065(CNS)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Molly Scott Cato
(Lihtsustatud menetlus – kodukorra artikli 50 lõige 2)

Muudatusettepanekud

• 001-003 (PDF - 283 KB)
• 001-003 (DOC - 46 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ

(COM(2015)0129 – C8‑0086/2015 – 2015/0065(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2015)0129),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8‑0086/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59 ja artikli 50 lõiget 2,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0299/2015),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil oma ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (5) Direktiivi 2014/107/EL reguleerimisala on põhimõtteliselt laiem kui direktiivi 2003/48/EÜ oma ja direktiiviga nähakse ette, et reguleerimisala kattumise korral on ülimuslik direktiiv 2014/107/EL. Siiski on veel jäänud juhtumeid, mille korral kohaldataks ikkagi ainult direktiivi 2003/48/EÜ. Need juhud tulenevad kahe direktiivi lähenemisviiside väikestest erinevustest ja mitmesugustest konkreetsetest eranditest. Kui nendel piiratud juhtudel jääb direktiivi 2003/48/EÜ reguleerimisala väljapoole direktiivi 2014/107/EL reguleerimisala, tuleks jätkuvalt kohaldada direktiivi 2003/48/EÜ asjakohaseid sätteid, mille tulemuseks on teabevahetuse topeltstandardid liidus. Sellisest topeltteabevahetusest tulenev kasu on väiksem kui sellega seotud kulud. (5) Direktiivi 2014/107/EL reguleerimisala on põhimõtteliselt laiem kui direktiivi 2003/48/EÜ oma ja direktiiviga nähakse ette, et reguleerimisala kattumise korral on ülimuslik direktiiv 2014/107/EL. Siiski on veel jäänud juhtumeid, mille korral kohaldataks ikkagi ainult direktiivi 2003/48/EÜ. Need juhud tulenevad kahe direktiivi lähenemisviiside väikestest erinevustest ja mitmesugustest konkreetsetest eranditest. Kui nendel piiratud juhtudel jääb direktiivi 2003/48/EÜ reguleerimisala väljapoole direktiivi 2014/107/EL reguleerimisala, tuleks jätkuvalt kohaldada direktiivi 2003/48/EÜ asjakohaseid sätteid, mille tulemuseks on teabevahetuse topeltstandardid liidus. Kuigi kahekordse teabevahetussüsteemi kohta ei ole tehtud konkreetset kulude-tulude analüüsi, isegi mitte standardite vahetumise aegse üleminekuperioodi jaoks, on mõistlik eeldada, et sellisest topeltteabevahetusest tulenev kasu on väiksem kui sellega seotud kulud.

Selgitus

Raportöör mõistab, et topeltteabevahetus tekitab potentsiaalset lisakoormust, aga raportööri hinnangul oleks sellise süsteemi kulude-tulude analüüs olnud parlamendile võimalikult teadliku otsuse langetamisel abiks.

Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (11 a) Direktiivi 2003/48/EÜ sätetega samaväärseid sätteid kohaldatakse praegu eraldiseisvate kahepoolsete lepingute kaudu, mis on sõlmitud liidu ja viie ELi mittekuuluva Euroopa riigi vahel (Šveitsi Konföderatsioon, Liechtensteini Vürstiriik, San Marino Vabariik, Monaco Vürstiriik ja Andorra Vürstiriik) ning iga liikmesriigi ja 12 sõltlas- ja assotsieerunud territooriumi vahel (Kanalisaared, Mani saar ja Kariibi mere piirkonnas asuvad sõltlas- ja assotsieerunud territooriumid). On väga oluline, et kõik need kahepoolsed lepingud viidaks kooskõlla uue OECD ülemaailmse standardiga ja direktiiviga 2014/107/EL. Samuti on ülioluline, et praeguselt standardilt uuele ülemineku käigus ei tekiks seaduselünki ega muid ebakõlasid. Omades selgeid volitusi nende viie ELi mittekuuluva Euroopa riigiga lepingute muutmise üle läbirääkimiste pidamiseks, peaks komisjon oma pädevuse raames osalema aktiivselt ka liikmesriikide ja 12 sõltlas- ja assotsieerunud territooriumi vahel sõlmitud lepingute läbivaatamise hõlbustamises ja edendamises. Komisjon peaks vajaduse korral lihtsuse ja tõhususe huvides ning liikmesriikide sõnaselgel nõusolekul sellised läbirääkimised ise korraldama.

Selgitus

Tähelepanu on juhitud asjaolule, et kui lepinguid viie ELi mittekuuluva Euroopa riigiga kiirelt ei sõlmita, võivad tekkida seaduselüngad. Raportöör peab kahetsusväärseks, et komisjonil ei ole volitusi läbirääkimiste pidamiseks 12 ülemereterritooriumiga.

Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 3 a. Komisjon esitab 1. juuliks 2016 nõukogule ja parlamendile aruande direktiivi 2003/48/EÜ kohase aruandlusstandardi asendamise kohta uue standardiga, mis on loodud direktiiviga 2014/107/EL. Nimetatud aruandes käsitletakse muu hulgas (aga mitte ainult) aruandlust puudutavate seaduselünkade ja muude ebakõlade tekitamise võimalust, mis võib soodustada piiriüleseid maksupettusi ja maksudest kõrvalehoidumist. Aruandes käsitletakse samuti liidu ja viie ELi mittekuuluva Euroopa riigi vahel (Šveitsi Konföderatsioon, Liechtensteini Vürstiriik, San Marino Vabariik, Monaco Vürstiriik ja Andorra Vürstiriik) ning iga liikmesriigi ja 12 sõltlas- ja assotsieerunud territooriumi vahel (Kanalisaared, Mani saar ja Kariibi mere piirkonnas asuvad sõltlas- ja assotsieerunud territooriumid) sõlmitud eraldiseisvate kahepoolsete lepingute läbivaatamist. Komisjon esitab 1. oktoobriks 2017 järelmeetmete aruande, et tagada olukorra hoolikas kontroll. Vajaduse korral lisatakse aruannetele seadusandlikud ettepanekud.

Selgitus

Raportöör uuris võimalust, et direktiivi kehtetuks tunnistamisega tekitatakse seaduselünki, ning kuigi raportöör annab direktiivi kehtetuks tunnistamisele oma heakskiidu, on ta veendunud, et komisjon peab selle otsuse tagajärgi hoolikalt kontrollima ning andma nende kohta aru nii nõukogule kui ka parlamendile.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

2003. aastal võeti vastu ELi hoiuste intresside maksustamise direktiiv, et tagada, et hoiuste intressidelt makstakse makse. Selle sätted jõustusid 2005. aastal. Direktiivi kohaldatakse ELi liikmesriikides ning liikmesriikide ja ülemereterritooriumide vahel sõlmitud eraldi lepingute alusel ka 12 ülemereterritooriumil (Anguilla, Aruba, Briti Neitsisaared, Curaçao, Guernsey, Jersey, Kaimanisaared, Mani saar, Montserrat, Sint Maarten, Turks ja Caicos). Sellega paralleelselt sõlmis Euroopa Komisjon Euroopa Liidu nimel sarnased kahepoolsed lepingud viie Euroopa Liitu mittekuuluva riigiga (Šveits, Andorra, Liechtenstein, Monaco ja San Marino). Need lepingud allkirjastati vahemikus 2004. aasta juunist detsembrini.

Pärast 2008. aastal toimunud hindamist alustas komisjon läbivaatamist, et kindlustada teatavaid kitsaskohti. Läbivaatamise tulemus kiideti lõpuks heaks 2014. aastal. Seda hakatakse kohaldama 1. jaanuaril 2016.

Samal ajal vaadati läbi 2011. aasta halduskoostöö direktiiv, et ühtlustada seda finantskontode maksualase teabe automaatse vahetuse ülemaailmse OECD standardiga. See õigusakt võeti vastu 2014. aastal ning seda hakatakse samuti kohaldama 1. jaanuaril 2016.

Praegu peab komisjon uusi läbirääkimisi Šveitsi, Andorra, Liechtensteini, Monaco ja San Marinoga kahepoolse lepingu üle teabe automaatse vahetuse ülemaailmse OECD standardi kohaldamiseks. Kõige kaugemale on jõutud Šveitsiga ning komisjon loodab lähikuudel sõlmida lepingu ka ülejäänud nelja ELi mittekuuluva riigiga.

2015. aasta märtsis tegi komisjon oma maksustamise läbipaistvuse paketi raames ettepaneku tunnistada kehtetuks 2013. aasta hoiuste intresside maksustamise direktiiv, et liikmesriigid ei peaks kohaldama mõlema direktiivi sätteid ning andmete kogumise ja esitamise topeltsüsteemid ei põhjustaks liigset koormust.

Käesoleva seletuskirja puhul on olnud abiks parlamendi fraktsioonide variraportöörid, kirjalikult on oma panuse andnud ka komisjoni maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi eksperdid ja suuliselt on konsulteeritud sõltumatute ekspertidega. Raportöör andis fraktsioonide variraportööridele ja nimetatud ekspertidele oma otsusest teada ametlikul kohtumisel.

Kehtivate õigusaktide kohaldamisala

2003. aasta hoiuste direktiivi kohaselt tuleb aru anda võlakohustustest ja muudest sarnastest toodetest tuleneva intressitulu kohta, samas kui halduskoostöö direktiivi puhul hõlmab kohaldamisala palju rohkemaid tooteid.

2003. aasta hoiuste direktiiviga on seotud arvukalt eraldiseisvaid kahepoolseid lepinguid ELi liimesriikide ja ülemereterritooriumide vahel, samuti lepingud ELi ja viie ELi mittekuuluva riigi vahel. Teabevahetus on toimunud juba mitu aastat. Praegu peab komisjon viie ELi mittekuuluva riigiga läbirääkimisi läbivaadatud lepingute üle, kusjuures aluseks on võetud OECD ülemaailmne standard. Liikmesriikide ja ülemereterritooriumide vahelised läbirääkimised ei ole aga veel alanud.

Probleemid

Maksustamise vältimise vastane võitlus ja vajadus õiglase maksustamise järele on oluline küsimus nii Euroopa kui ka kogu maailma tasandil. Kuigi rahvusvahelises plaanis tehakse selles vallas suuri edusamme, on siiski vaja olla ettevaatlik, kui kehtetuks kavatsetakse tunnistada direktiiv, mida on mitu aastat järgitud.

Raportöör soovib vältida olukorda, kus liikmesriigid on kohustatud andma aru kaks korda ning liikmesriikidele tekitatakse tarbetut koormust, samuti soovib raportöör vältida halduskoostöö direktiivi kohaste aruandlussüsteemide jõustumise aeglustamist. Sellegipoolest on tal direktiivi kehtetuks tunnistamise osas teatav mure.

Hõlmatud finantsooted

See, milliseid finantstooteid ELi hoiuste intresside maksustamise direktiiv ja halduskoostöö direktiiv hõlmavad, on küll üldjoontes sarnane, aga mitte päris kattuv. Mõnede toodete, näiteks säästmise eesmärgil reklaamitavate peamiselt madala riskiastmega hoiusekontode kohta ei tule halduskoostöö direktiivi kohaselt enam aru anda. Kuigi maksudest kõrvalehoidumise risk on väike, on raportöör arvamusel, et komisjon peaks kindlasti jätkuvalt jälgima, et direktiivi kehtetuks tunnistamisega ei tekiks seaduselünki. Raportöör teeb ettepaneku, et komisjon esitaks parlamendile aruande, kui kõik liikmesriigid on esitanud madala riskiastmega kontode riikliku nimekirja.

Ajakava

Raportööri meelest on üks peamisi murepunkte see, et 2016. aastal jõustub direktiivi kehtetuks tunnistamine ning 2017. aastast tuleb hakata täitma automaatse teabevahetuse vallas võetud rahvusvahelisi kohustusi. Hoolimata OECD tasandil tehtud edusammudest ning kohustusest hakata alates 2017. aastast teavet vahetama, tuleb siiski kõikide jurisdiktsioonide (sh 12 ülemereterritooriumi) ja 28 liikmesriigi vahel sõlmida läbivaadatud kahepoolsed lepingud. Seetõttu võib osutuda vajalikuks pikem üleminekuperiood kui üks aasta, et need kahepoolsed lepingud saaks sõlmitud ja ratifitseeritud. Raportöörile kinnitati, et kehtivaid lepinguid kohaldatakse edasi. Samas juhiti tähelepanu ka asjaolule, et liikmesriigid ei saada selle aja jooksul teavet viiele ELi mittekuuluvale riigile ja 12 ülemerejurisdiktsioonile ning seetõttu võib tekkida ajaline lünk, kus maksuametnikel puudub maksualaste kohustuste täpseks hindamiseks vajalik teave. Komisjon on kinnitanud, et selle tulemusena teabevahetus aga paraneb.

Kolmandad riigid ja ülemereterritooriumid

ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud kehtivad kahepoolsed lepingud kehtivad direktiivi kehtetuks tunnistamisele vaatamata edasi, kuid muret tekitab asjaolu, et kui liikmesriigid ei vaheta enam teavet hoiuste intresside maksustamise direktiivi alusel, ei saa asjaomased kolmandad riigid enam ELi liikmesriikide finantsasutustelt vajalikku teavet. Läbirääkimised viie ELi mittekuuluva riigiga on veel pooleli ning raportöör nõuab nende kiiret lõpuleviimist ja lepingute ratifitseerimist.

Komisjonile ei ole antud ka volitusi pidada ELi 12 ülemereterritooriumiga teabe automaatset vahetamist käsitlevate lepingute üle läbirääkimisi. Raportöör peab liikmesriikide sellist otsust kahetsusväärseks, sest see tähendab, et OECD ülemaailmse standardi rakendamine peab toimuma kahepoolsete lepingute alusel, mis sõlmitakse iga ülemereterritooriumi ja iga liikmesriigi vahel. Selliste lepingute sõlmimine võib olla aeganõudvam ning neid ei pruugi 1. jaanuariks 2017 sõlmitud saada.

Järeldus

Eespool sõnastatud probleemid seoses võimalike seaduselünkade tekitamisega ning koormava kahekordse aruandekohustusega tähendasid, et raportöör pidi hindama, kui konkreetsed need võimalikud seaduselüngad võivad olla ning kas aastapikkuse kahekordse aruandekohustuse koormus on ikka seda väärt või on kasulikum tagada, et selliseid võimalikke seaduselünki üldse ei tekitata.

Raportöör uuris täielikult direktiivi kehtetuks tunnistamisega kaasnevaid võimalikke seaduselünki, konsulteeris ekspertidega ja tugines põhjalikule analüüsile. Raportöör on direktiivi kehtetuks tunnistamisega nõus, kuid esitab kolm muudatusettepanekut, mis kajastavad raportööri muret ning milles nõutakse, et komisjon annaks direktiivi kehtetuks tunnistamise tulemuste kohta aru, tuues välja kõik ilmneda võivad potentsiaalsed seaduselüngad. Raportöör ergutab komisjoni esitama vajaduse korral õigusakti ettepanekud, et tagada selliste seaduselünkade kõrvaldamine. Raportöör on veendunud, et nende muudatusettepanekute abil on võimalik tagada, et parlament täidab oma rolli ja aitab vähendada kõigi liikmesriikide potentsiaalselt saamatajäänud maksutulu liidus.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega tühistatakse nõukogu direktiiv 2003/48/EÜ
Viited	COM(2015)0129 – C8-0086/2015 – 2015/0065(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	31.3.2015
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 15.4.2015
Arvamuse esitajad        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 15.4.2015	JURI 15.4.2015	LIBE 15.4.2015
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	IMCO 20.4.2015	JURI 22.6.2015	LIBE 31.3.2015
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Molly Scott Cato 28.4.2015
Lihtsustatud menetlus - otsuse kuupäev	10.9.2015
Arutamine parlamendikomisjonis	23.9.2015
Vastuvõtmise kuupäev	15.10.2015
Esitamise kuupäev	16.10.2015