Menetlus : 2015/2107(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0312/2015

Esitatud tekstid :

A8-0312/2015

Arutelud :

PV 24/11/2015 - 14
CRE 24/11/2015 - 14

Hääletused :

PV 25/11/2015 - 9.8
CRE 25/11/2015 - 9.8
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0411

RAPORT     
PDF 225kWORD 142k
26.10.2015
PE 557.257v02-00 A8-0312/2015

ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020

(2015/2107(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Ole Christensen

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020

(2015/2107(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle preambulit ja artikleid 3 ja 6,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 3, 6, 9, 20, 151, 152, 153, 154, 156, 159 ja 168,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, eriti selle artikleid 1, 3, 27, 31, 32 ja 33,

–  võttes arvesse 3. mai 1996. aasta Euroopa sotsiaalhartat, eriti selle I osa ja II osa artiklit 3,

–  võttes arvesse 10. mai 1944. aasta Philadelphia deklaratsiooni Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) taotluste ja eesmärkide kohta,

–  võttes arvesse ILO konventsioone ja soovitusi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas,

–   võttes arvesse nõukogu 27. veebruari 2015. aasta järeldusi ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014–2020 (6535/15) ja nõukogu 5. oktoobri 2015. aasta järeldusi uue töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava kohta paremate töötingimuste edendamiseks,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrust (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta(1),

–  võttes arvesse nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiivi 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (raamdirektiiv) ja selle üksikdirektiive(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiivi 2003/88/EÜ tööaja korralduse teatavate aspektide kohta(3),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta direktiivi 2007/30/EÜ, millega muudetakse nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiive ning nõukogu direktiive 83/477/EMÜ, 91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, et lihtsustada ja ratsionaliseerida praktilise rakendamise aruandeid(4),

–  võttes arvesse komisjoni teatist ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020 (COM(2014)0332),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Töö kvaliteedi ja tootlikkuse parandamine: ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia aastateks 2007–2012” (COM(2007)0062),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Uus sotsiaalmeetmete kava: võimalused, juurdepääs ja solidaarsus 21. sajandi Euroopas” (COM(2008)0412),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa tööturu osapoolte poolt vastu võetud tööstressi puudutava raamlepingu rakendamise kohta (SEC(2011)0241),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020) ja selle põhilist eesmärki saavutada kümnendi lõpuks Euroopa Liidus 75% tööhõivemäär, kaasates sealhulgas rohkem naisi ja vanemaid töötajaid ning lõimides sisserändajaid paremini tööjõu hulka,

–   võttes arvesse komisjoni valget raamatut „Piisava, kindla ja jätkusuutliku pensioni tagamise tegevuskava” (COM(2012)0055),

–   võttes arvesse komisjoni teatist „Ülevaade tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020” rakendamise edusammudest” (COM(2014)0130),

–   võttes arvesse 2015. aasta majanduskasvu analüüsi (COM(2014) 0902) ja ühist tööhõivearuannet (COM(2014) 0906),

–  võttes arvesse oma 20. septembri 2001. aasta resolutsiooni ahistamise kohta töökohal(5),

–  võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule ja Euroopa Parlamendile, millega antakse teada, et on sõlmitud Euroopa raamkokkulepe, mis käsitleb ahistamist ja vägivalda töökohal (COM(2007) 0686),

–  võttes arvesse oma 24. veebruari 2005. aasta resolutsiooni töötervishoiu ja tööohutuse edendamise kohta(6),

–  võttes arvesse oma 6. juuli 2006. aasta resolutsiooni komisjonile esitatavate soovituste kohta Euroopa tervishoiutöötajate kaitsmise osas vere kaudu levivate nakkuste eest süstlatorkevigastuste tagajärjel(7),

–  võttes arvesse oma 23. mai 2007. aasta resolutsiooni inimväärse töö tagamise kohta kõigi jaoks(8),

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2008. aasta resolutsiooni ühenduse töötervishoiu ja tööohutuse strateegia kohta aastateks 2007–2012(9),

–  võttes arvesse oma 26. märtsi 2009. aasta resolutsiooni ettevõtete sotsiaalse vastutuse kohta rahvusvahelistes kaubanduskokkulepetes(10),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2011. aasta resolutsiooni ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegia (2007–2012) vahehindamise kohta(11),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni asbestiga seotud töötervishoiuohtude ja kogu kasutusel oleva asbesti kõrvaldamise väljavaadete kohta(12),

–   võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni tõhusa tööjärelevalve kui Euroopas töötingimuste parandamise strateegia kohta(13),

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2014. aasta arvamust ning Regioonide Komitee 12. veebruari 2015. aasta arvamust komisjoni teatise teemal, mis käsitleb ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilist raamistikku aastateks 2014–2020,

–  võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel,

–   võttes arvesse ELi 2013. aastal käivitatud vaimse tervise ja heaolu ühismeedet,

–   võttes arvesse põhimõtet „Kõigepealt mõtle väikestele” ja Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act”,

–  võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) kampaaniat „Tervislikud töökohad – vähem stressi”,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamust (A8-0312/2015),

A.   arvestades, et head töötingimused, mis kaitsevad füüsilist ja vaimset tervist, on töötajate individuaalne põhiõigus(14), mis on iseenesest positiivse väärtusega;

B.  arvestades, et majanduskriis on suurendanud töökohtade ebakindlust ja ebatüüpilist tööhõivet ning vähendanud ettevõtete, eriti VKEde sissetulekuid; arvestades, et sellega seoses ei tohiks unustada tervise ja ohutuse tähtsust töökohal ega eeskirjade eiramisest tulenevate tööõnnetuste suurt sotsiaalset ja individuaalset kulu;

C.   arvestades, et töötervishoid ja tööohutus on ühiskonna põhihuvi ja investeering, mis suurendab ettevõtete tootlikkust ja konkurentsivõimet ning sotsiaalkindlustussüsteemide kestlikkust ja võimaldab inimestel hea tervise juures töötada kuni ametlikku pensioniikka jõudmiseni; arvestades, et tööõnnetused ja tööga seotud haigused on ühiskonnale suureks koormaks ning töötervishoiu ja -ohutuse parandamine kogu Euroopas võib toetada majanduse taastumist ja aidata saavutada Euroopa 2020. aasta eesmärgid, millest 20-64aastaste 75%lise tööhõive asjus ei ole seni kuigivõrd edusamme tehtud;

D.  arvestades, et kutseriskide ennetamine, tervise ja ohutuse edendamine ning töötajate kaitse töökohal on peamine töötingimuste parandamise ja seega töötajate tervise kaitsmise viis, mis omakorda annab olulist sotsiaalset ja majanduslikku kasu nii töötajale endale kui ka kogu ühiskonnale; arvestades, et ELi 28 liikmesriigis peab üheksa igast kümnest ettevõttest, kus korraldatakse regulaarselt riskihindamist, seda kasulikuks töötervishoiu ja tööohutuse tagamise viisiks(15);

E.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 kohaselt toetab ja täiendab liit liikmesriikide meetmeid eelkõige töökeskkonna parandamisel, et kaitsta töötajate tervist ja turvalisust;

F.  arvestades, et üks liikmesriikide peamisi probleeme on elanikkonna vananemine; arvestades oodatava eluea erinevusi eri sotsiaalsete ja kutsealaste rühmade vahel ning seoses tervist kahjustava tööga; arvestades, et üle 55aastased töötajad on lisaks luu- ja lihaskonna vaevustele eriti vastuvõtlikud vähktõve, südamehaiguste, hingamisteede häirete ja unehäirete suhtes(16); arvestades, et tervena elatud aastate näitaja on aastatel 2010–2013 naistel 1,1 ja meestel 0,4 aasta võrra langenud, mis näitab veelgi selgemini vajadust pikendada tervena elatud eluiga, sest see võimaldaks rohkematel inimestel tööturule jääda, kuni nad jõuavad ametlikku pensioniikka;

G.   arvestades, et sagedasim tööga seotud surmapõhjus on vähktõbi(17), millele järgnevad südame-veresoonkonna ja hingamisteede haigused, samas kui tööõnnetused moodustavad surmajuhtudest vaid väga väikese osa; arvestades, et kroonilised terviseprobleemid, näiteks luu- ja lihaskonna haigused, on ELis laialt levinud ja võivad vähendada inimeste võimet tasustavat töökohta leida või hoida(18), ja arvestades, et riskirühma kuuluvate töötajate varajane kindlakstegemine on väga tähtis;

H.  arvestades, et ettevõtjate halduskoormus ja otsesed kulud, mis on tingitud töötervishoiu ja tööohutuse poliitikast, mille eesmärk on suurendada töötajate heaolu, töökeskkonna kvaliteeti ja tootlikkust, on oluliselt madalamad kui need, mis on seotud kutsehaiguste ja tööõnnetustega, mida ELi õigusraamistikuga soovitakse ennetada(19); arvestades, et mõnede uuringute kohaselt võivad ettevõtjad ennetusest märkimisväärset kasu saada(20);

I.   arvestades, et surmaga lõppevate õnnetuste arv töökohal ja selliste töötajate osakaal, kes teatavad, et nende töö ohustab nende füüsilist ja vaimset tervist ning ohutust, erineb liikmesriigiti(21) ja eri majandussektorites märkimisväärselt, mis näitab, et töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide rakendamisele ja jõustamisele tuleb pöörata suuremat tähelepanu, sest need on töötajate tervise ja tootlikkuse tagamise tähtis komponent;

J.  arvestades, et eelkõige tööga seotud pinge ja üldised psühhosotsiaalsed riskid kujutavad endast kõikjal Euroopas tööandjate ja töötajate jaoks kasvavat probleemi ja et umbes pool töötajatest leiab, et nende töökohal esineb neid probleeme; arvestades, et tööga seotud pinge suurendab töölt puudumist, kahjustab tootlikkust ja põhjustab peaaegu poole aastasest tööpäevade kaost; arvestades, et psühhosotsiaalsete riskide haldamiseks võetud meetmed on liikmesriigiti erinevad(22);

K.  arvestades, et tugevad, hästi rakendatud ja jõustatud töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad õigusaktid on tähtis eeltingimus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks, et kaitsta töötajate tervist ja tootlikkust kogu nende tööelu jooksul; arvestades, et tööjärelevalve on tähtis töötervishoiu ja tööohutuse poliitika rakendamiseks piirkondlikul ja kohalikul tasandil ja arvestades, et õiguslike kohustuste täitmine on paljudele ettevõtetele peamine põhjus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmiseks ja ennetusmeetmete võtmiseks(23);

L.  arvestades, et töötajate igakülgne kaasamine, osalemine ja esindatus ettevõtte tasandil ning juhtkonna pühendumus on riskide edukaks ennetamiseks töökohal(24) väga tähtis ja arvestades, et töökohtades, kus tegutsevad ametiühingud, on õnnetuste ja haiguste määr väiksem;

M.  arvestades, et tervikuna võttes aitab tööõnnetuste vastu võidelda vaid see, kui tootmisprotsessi igas mõttes inimkeskselt käsitatakse;

N.  arvestades, et on vaja piisavaid vahendeid, et asjakohaselt käsitleda nii uusi ja tekkivaid kui ka ammutuntud tööohutuse ja töötervishoiu riske, sh asbest, nanomaterjalid ja psühhosotsiaalsed riskid; arvestades, et paljud töötajad, sealhulgas ehitustöölised, on asbestiga kokkupuutumise ohus;

O.  arvestades, et ebakindel töö kahjustab töötervist ja -ohutust ning olemasolevaid töötervishoiu ja -ohutuse struktuure; arvestades, et ebakindel töö võib võtta töötajatelt võimaluse koolitustel osaleda ja töötervishoiu ning tööohutuse teenustest osa saada, samuti tekitab see vaimset pinget(25); arvestades, et raamdirektiiv 89/391/EMÜ paneb tööandjatele kohustuse luua kõiki riske hõlmav süstemaatiline ennetuspoliitika; arvestades, et töö ettevõttest väljaviimine allhangete ja ajutiste töötajate kasutamise abil võib raskendada töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide täitmise eest vastutaja kindlaksmääramist; arvestades, et mitteametlik töötamine ja näiline füüsilisest isikust ettevõtjana töötamine raskendab oluliselt töötervishoiu ja tööohutuse meetmete rakendamist ning töötajate tervise ja ohutuse tagamist;

P.   arvestades, et sotsiaalpartneritel on oluline roll töötervishoiu ja tööohutuse poliitika kavandamisel ja rakendamisel nii liikmesriigi, rahvusvahelisel kui ka ELi tasandil; arvestades, et ELi toimimise lepingu artiklites 153–155 määratletakse sotsiaalpartnerite pädevus ja volitused töötervishoiu ja tööohutuse kokkulepete läbirääkimisel ja täitmisel;

Q.   arvestades, et ELi õigusraamistiku eesmärk on ennetada kõigi töötajate tööõnnetusi ja kutsehaigusi; arvestades, et mida väiksem on ettevõte, seda halvemini võivad töötajad olla informeeritud töötervishoiu ja tööohutuse riskidest; arvestades, et ei ole tõendatud mingit seost õnnetuste arvu ja ettevõtte suuruse vahel; arvestades, et õnnetuste sagedus sõltub töö liigist ja sektorist, kus ettevõte tegutseb(26);

R.   arvestades, et kutsehaigusi puudutava teabe kättesaadavus ja võrreldavus ELi tasandil on puudulik(27);

S.  arvestades, et seksuaalse ahistamise ning sellest põhjustatud ebakindlustunde vastu töökohal tuleks võidelda;

T.  arvestades, et tööalane eristamine, palgalõhe, tööaeg, töökohad, ebakindlad töötingimused, seksism ja sooline diskrimineerimine ning emaduse spetsiifiliste füüsiliste aspektidega seotud erinevused on tegurid, mis võivad mõjutada naiste töötingimusi;

U.   arvestades, et kinnistunud arusaama kohaselt teevad naised ohutumaid töid; arvestades, et Euroopas on üldlevinud seisukoht, et meeste ja naiste tööjaotus ei ole kunagi neutraalne, ning arvestades, et selle jaotuse tõttu jäävad naiste terviseprobleemid üldiselt varjatuks, mistõttu naiste töökohtadega seoses võetakse vähem ennetusmeetmeid;

V.  arvestades, et ELis on naiste tööhõive teenindussektoris märgatavalt suurem kui tööstuses, kusjuures naised töötavad enamasti tervishoiu- ja sotsiaalsektoris, jaemüügi, tootmise, hariduse ja äri valdkonnas, tehes üha sagedamini osalise tööajaga või juhutöid, mis mõjutab olulisel määral tööohutust ja töötervishoidu;

W.  arvestades, et mõningate töökohtade olemuse tõttu, kus naised on üleesindatud, võivad naisi ähvardada spetsiifilised ohud, sealhulgas luu- ja lihaskonna vaevused või teatavat liiki vähktõbi, näiteks rinnavähk või emakalimaskesta vähk(28);

X.  arvestades, et sõltumata töö liigist teatavad naised tööga seotud terviseprobleemidest sagedamini kui mehed(29) ning neid ohustavad eriti vanusega seotud haigused; arvestades, et seetõttu peavad töötervishoiu ja tööohutuse meetmed olema soo- ja eluringipõhised;

Y.  arvestades, et terviseprobleemid, mis võivad tekkida, kui tulevane lapsevanem või tema veel sündimata laps puutuvad kokku keskkonnasaastega ja töökeskkonnas esinevate riskiteguritega, võivad ohustada viljakust;

Z.  arvestades, et empiirilised uuringud näitavad, et naised on tervishoidu ja ohutust käsitlevate otsuste langetamisel alaesindatud;

AA.  arvestades, et maapiirkondades on naistel raskem oma töö- ja terviseõigusi kasutada ning neil puudub sagedamini juurdepääs põhilistele tervishoiuteenustele, eriravile ja läbivaatustele, mis võimaldavad varakult vähktõbe avastada;

ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik

1.  rõhutab, et kõigil töötajatel, ka avalikus sektoris, on õigus kõrgeimal tasemel kaitsele seoses töötervishoiu ja tööohutusega, mis tuleb tagada olenemata tööandja suurusest, töö liigist, töösuhte aluseks olevast lepingust või töökoha liikmesriigist; palub komisjonil koostada tööhõivestrateegia, mis hõlmab kõiki ELi töötervishoiu ja tööohutuse reguleerivasse raamistikku kuuluvaid tööhõive vorme; rõhutab, et töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas vajatakse selgeid ja tõhusaid eeskirju;

2.   väljendab heameelt asjaolu üle, et ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus on määratletud palju olulisi tegevusvaldkondi; avaldab siiski kahetsust, et komisjon ei ole raamistikus sätestanud konkreetseid eesmärke; rõhutab sellega seoses, et kui teaduslikud tõendid ja ELi töötervishoiu ning tööohutuse teemaliste õigusaktide järelhindamise tulemused seda toetavad, tuleks raamistikku 2016. aastal toimuva läbivaatamise käigus lisada rohkem konkreetseid seadusandlikke ja/või mitteseadusandlikke meetmeid ning rakendamis- ja jõustamisvahendeid;

3.  palub komisjonil ja liikmesriikidel ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku 2016. aasta läbivaatamise järel koostada kutsehaiguste ja tööõnnetuste vähendamise soovituslikud sihtmäärad ja toetuda raamistiku läbivaatamisel uusimatele eelretsenseeritud teadustulemustele; nõuab, et komisjon pööraks erilist tähelepanu sektoritele, kus töötajad on kõige suuremas ohus, ning koostaks suuniseid ja ergutaks heade tavade vahetamisele töötervishoiu ja tööohutuse poliitika rakendamisel;

4.  peab kahetsusväärseks, et kehtiva töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku koostamisel tekkis viivitusi; on seisukohal, et Euroopa töötajatel, ettevõtjatel ja tööturgudel tekkinud arvukate probleemide lahendamiseks, kaasa arvatud need, mida komisjon on käsitlenud, on vaja õigeaegseid ja tõhusaid meetmeid;

5.  rõhutab, et tuleb tagada füüsiliselt ja vaimselt ohutu ja tervislik töökeskkond kogu inimese tööelu jooksul, et saavutada eesmärk, et kõik töötajad võiksid vananedes püsida aktiivse ja tervena; leiab, et kutsehaiguste ja tööõnnetuste ennetamine ning suurem tähelepanu tööga seotud ohtude kogumõjule loob töötajatele ja kogu ühiskonnale lisaväärtust;

6.   rõhutab vajadust konkreetsete meetmete järele, et võidelda kriisi tagajärgede vastu, hõlbustades nende ettevõtjate tegevust, kes teevad samme tööohutuse ja töötervishoiu parandamiseks;

Riiklikud strateegiad

7.  rõhutab, et riiklikud töötervishoiu ja tööohutuse strateegiad on väga olulised ja aitavad liikmesriikides töötervishoidu ja tööohutust parandada; toonitab, et julgustada tuleks korrapärast aruandlust edusammude kohta; peab hädavajalikuks jätkata ELi tasandil poliitika algatamist ja kooskõlastamist, pöörates samas suuremat tähelepanu kehtivate töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide rakendamisele ja jõustamisele, et tagada kõigi töötajate töötervishoiu ja tööohutuse kõrge tase; on seisukohal, et töötervishoiu ja tööohutuse poliitika tuleks nii ELi kui ka liikmesriigi tasandil kooskõlastada muu poliitikaga ja nõuded peaksid olema selged, et ettevõtetel ja eelkõige VKEdel oleks lihtsam neid täita; on veendunud, et soolist aspekti tuleb arvestada, et mees- ja naistöötajaid mõjutavad eriomased ohud selgemini esile tuua;

8.  kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama, et riiklikud töötervishoiu ja tööohutuse strateegiad lähtuksid ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilisest raamistikust ning oleksid täielikult läbipaistvad, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna, sealhulgas tervishoiu sidusrühmade ettepanekutele avatud ja kooskõlas liikmesriikide tavade ja praktikaga; peab heade tavade jagamist ja sotsiaaldialoogi oluliseks töötervishoiu ja -ohutuse parandamise vahendiks;

9.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid lisaksid riiklikesse strateegiatesse oma olukorrale vastavad mõõdetavad ja võrreldavad eesmärgid; peab vajalikuks ergutada korrapäraste ja läbipaistvate aruandlusmehhanismide kasutamist, et tehtud edusammudest teada anda; rõhutab usaldusväärsete andmete tähtsust;

Rakendamine ja järgimine

10.   tunnistab, et töötervishoiu ja tööohutuse meetmete rakendamisel ettevõtte tasandil on oluline arvesse võtta mikro- ja väikeste ettevõtjate, samuti teatud avalike teenuste sektorite olukorda, erivajadusi ja raskusi nõuete järgmisel; märgib, et teadlikkuse suurendamine, heade tavade vahetamine, konsulteerimine, kasutajasõbralikud juhendid ja veebiplatvormid on VKEdele ja mikroettevõtjatele töötervishoiu ja tööohutuse seadusandliku raamistiku tõhusamal järgimisel äärmiselt kasulikud ja olulised; kutsub komisjoni, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri ning liikmesriike üles jätkama praktiliste vahendite ja suuniste koostamist, mis lihtsustavad VKEdel ja mikroettevõtjatel töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimist;

11.   palub komisjonil strateegilise raamistiku läbivaatamisel ka edaspidi arvestada VKEde ja mikroettevõtjate eriiseloomu ja olukorraga, et aidata neil töötervishoiu ja tööohutuse vallas sätestatud eesmärke täita; rõhutab, et VKE mõiste hõlmab oma praegusel kujul ligikaudu 99 % kõigist ettevõtetest; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi usaldusväärsete andmete kogumiseks töötervishoiu ja tööohutuse tegeliku rakendamise kohta mikro- ja väikeettevõtetes;

12.  tervitab Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri elektroonilise interaktiivse riskihindamisvahendi (OiRA) ja muude e-tööriistade kasutuselevõttu liikmesriikides, sest see hõlbustab riskihindamist ja toetab nõuete täitmist ning ennetuskultuuri levikut, eriti mikro- ja väikeettevõtetes; kutsub liikmesriike tungivalt üles kasutama üldisemalt töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna tegevuseks ja konkreetsemalt VKEde toetamiseks mõeldud e-tööriistade arendamisel Euroopa rahastamist; rõhutab teavituskampaaniate, näiteks tervislike töökohtade kampaania olulisust töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas ning rõhutab vajadust suurendada tööandjate ja töötajate teadlikkust põhilistest töötervishoiu ja tööohutusega seotud õigustest ja kohustustest;

13.  julgustab liikmesriike ja sotsiaalpartnereid algatustele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna esindajate ja juhtide oskuste parandamiseks kooskõlas liikmesriigi seaduste ja tavadega; kutsub liikmesriike toetama töötajate aktiivset kaasamist ennetavate töötervishoiu- ja tööohutusmeetmete rakendamisse ning tagama, et tervise ja ohutusega tegelevad töötajad saaksid lisaks baaskoolitusele ka süvendatud koolitust;

14.  rõhutab, kui tähtis on edendada vastastikuse usalduse ja õppimise õhkkonda, kus töötajaid julgustatakse osalema tervisliku ja ohutu töökoha kujundamisel, mis ühtlasi edendab töötajate sotsiaalset kaasamist ja ettevõtete konkurentsivõimet; rõhutab siinjuures, et tervishoiu- ja ohutusküsimustele tähelepanu juhtimine ei tohiks töötajatele halbu tagajärgi tuua;

15.  juhib tähelepanu sellele, et töötervishoiu ja tööohutuse hea haldamise võtmeelemendid on hästi rakendatud ja jõustatavad õigusaktid ning täielikult dokumenteeritud riskihindamine, milles osalevad töötajad ja töötajate esindajad ja mis võimaldab töökohal asjakohaseid ennetusmeetmeid võtta;

16.   kutsub komisjoni üles tegema kõik vajaliku selleks, et jälgida töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide rakendamist ja jõustamist liikmesriikides; on veendunud, et ELi töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate direktiivide praktilise rakendamise järelhindamine ELi liikmesriikides annab selleks hea võimaluse, ning loodab, et kehtivate õigusaktide rakendamisega seotud tulemusi võetakse strateegilise raamistiku läbivaatamise raames arvesse;

Jõustamine

17.  on veendunud, et võrdsete tingimuste tagamine kogu ELis ning ebaausa konkurentsi ja sotsiaalse dumpingu kaotamine on äärmiselt oluline; rõhutab tööinspektsioonide olulist rolli, et jõustada töötajate õigused vaimselt ning füüsiliselt ohutule ja tervislikule töökeskkonnale ning pakkuda tööandjatele, eelkõige VKEdele ja mikroettevõtjatele nõuandeid ja suuniseid; kutsub liikmesriike üles järgima ILO tööinspektsiooni standardeid ja suuniseid, et tagada tööinspektsioonides piisav töötajate arv ja piisavad vahendid ning parandada tööinspektorite koolitust, nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on soovitanud(30); tervitab riiklike tööinspektsioonide koostööd kõrgemate tööinspektorite komitees;

18.  juhib tähelepanu töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide kohaldamise raskustele deklareerimata tööd tegevate töötajate puhul; tuletab meelde, et tööinspektsioonidel on deklareerimata töö tuvastamisel tähtis roll; palub liikmesriikidel korraldada rangeid kontrolle ja määrata asjakohased karistused tööandjatele, kes kasutavad deklareerimata töötajaid; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid võtaksid kõik vajalikud meetmed deklareerimata töö takistamiseks; rõhutab, et enamik surmaga lõppevaid tööõnnetusi juhtub töömahukates sektorites, kus deklareerimata töö on rohkem levinud kui mujal;

19.  on seisukohal, et töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide tulemuslik kohaldamine sõltub samuti suurel määral tööinspektsioonidest; on seisukohal, et vahendid tuleks suunata sektoritesse, mis on osutunud töötajate jaoks kõige ohtlikumaks; nõuab tungivalt, et asjaomased asutused kasutaksid lisaks pistelistele inspektsioonidele riskipõhist järelevalvet ja võtaksid meetmeid korduvrikkujate vastu, et panna töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid eiravad tööandjad oma tegevuse eest vastutama; palub liikmesriikidel tagada teabevahetus ja suurendada kooskõlastamist tööinspektsioonide vahel, et parandada piiriülest koostööd;

Õigusraamistik

20.  rõõmustab õigusraamistiku kvaliteedi parandamise püüete üle ja ootab selles vallas uusi edusamme; tuletab komisjonile siiski meelde, et töötervishoiu ja tööohutuse direktiivide viimine õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raamesse ning õigusaktide muutmine peaks olema demokraatlik ja läbipaistev, sellesse tuleks kaasata sotsiaalpartnerid ning selle tulemuseks ei tohiks mingil juhul olla töötervishoiu ja tööohutuse vähendamine; rõhutab sellega seoses, et arvesse tuleks võtta tehnoloogia arengust tingitud muutusi töökohal; märgib, et liikmesriikidel on õigus vastu võtta töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuetest rangemaid norme; peab sellegipoolest vajalikuks kehtivaid eeskirju parandada, muu hulgas vältides kattumist ja edendades töötervishoiu ja tööohutuse paremat integreerimist muude poliitikavaldkondadega, säilitades töötajate tervise ja ohutuse senise kaitse ja püüdes seda veelgi suurendada;

21.  rõhutab, et töötajate ja sotsiaalpartnerite osalemine kõigil tasanditel kooskõlas liikmesriikide seaduste ja tavadega on töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktide tulemusliku rakendamise eeltingimus ja sotsiaalpartnerite kaasamine ELi tasandil aitab tagada, et töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik vastab ELi tööandjate ja töötajate vajadustele; kutsub sotsiaalpartnereid ja komisjoni üles konstruktiivsele dialoogile kehtiva reguleeriva raamistiku täiustamise üle ja on veendunud, et sotsiaalpartnerite rolli tuleb tugevdada;

Tööga seotud haiguste ning uute ja tekkivate riskide ennetamine

22.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on kaitsta töötajaid kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutumise eest; rõhutab sellega seoses, et naised puutuvad sageli üheaegselt kokku paljude eri ainetega, mis võib suurendada terviseohte, sealhulgas vähendada nende järglaste elujõulisust; kordab tungivalt oma varasemat nõudmist, et komisjon esitaks ettepaneku direktiivi 2004/37/EÜ läbivaatamiseks teaduslike andmete alusel, et vajadusel lisada siduvamad töökeskkonna ohtlike ainete piirnormid ning töötada koos tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomiteega välja selgetel ja üksikasjalikel kriteeriumidel põhinev hindamissüsteem; leiab, et selles kontekstis tuleks lahendada ka võimalikud regulatiivsed kattumised, mille tulemuseks on tahtmatu eeskirjade rikkumine;

23.   rõhutab vajadust kehtestada töötajatele rangem kaitse, võttes arvesse mitte ainult kokkupuuteaega, vaid ka seda, millise keemiliste ja/või toksiliste ainete seguga töötajad kokku puutuvad; juhib tähelepanu asjaolule, et paljud tervishoiutöötajad puutuvad töökohal kokku ohtlike kemikaalidega; palub komisjonil võtta meetmeid tervishoiusektori keemiliste riskitegurite suhtes ja lisada töötervishoiu ja tööohutuse strateegiasse eraldi sätted tervishoiutöötajate kokkupuute kohta ohtlike ravimitega; palub komisjonil tagada, et kõik otseselt või kaudselt teravate meditsiiniinstrumentide käsitsemise või kõrvaldamisega seotud töötajad oleksid nõuetekohaselt kaitstud; märgib, et sellega seoses võib vajalikuks osutuda haigla- ja tervishoiusektoris teravate instrumentide põhjustatud vigastuste ärahoidmist käsitleva direktiivi 2010/32/EL läbivaatamine;

24.  juhib tähelepanu asjaolule, et paljud töötajad puutuvad töökohal endiselt kokku asbestiga; kutsub ELi üles tihedamale koostööle sotsiaalpartnerite ja liikmesriikidega, et edendada ja koordineerida liikmesriikide jõupingutusi asbesti käitlemise ja ohutu eemaldamise riiklike tegevuskavade koostamiseks, piisava rahastamise tagamiseks ja vajalike meetmete võtmiseks;

25.  kordab oma üleskutset(31), et komisjon koostaks ja rakendaks asbesti tuvastamise ja registreerimise mudeli, lähtudes direktiivi 2009/148/EÜ artiklist 11; nõuab kogu ELi hõlmava asbestikampaania korraldamist ja õhutab liikmesriike asbestiga kokku puutunud töötajatele hüvitist maksma;

26.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et käsitleda üht kõige levinumat tööga seotud terviseprobleemi Euroopas, ja viivitamata esitama ettepanekut luu- ja lihaskonna vaevusi käsitleva ülddirektiivi vastuvõtmiseks, et tõhustada luu- ja lihaskonna vaevuste tulemuslikku ennetamist ja uurida nende põhjusi, võttes arvesse põhjuste mitmekülgsuse probleemi ja spetsiifilisi ohte naiste tervisele; juhib tähelepanu asjaolule, et nende ELi õigusaktide konsolideerimine, millega kehtestatakse miinimumnõuded töötajate kaitsmiseks ergonoomiliste riskiteguritega kokkupuute eest, võib kasu tuua nii töötajatele kui ka tööandjatele, hõlbustades seadusandliku raamistiku järgimist ja täitmist; rõhutab samuti heade tavade vahetamise tähtsust ja vajadust töötajaid ergonoomilistest riskiteguritest paremini teavitada;

27.  palub liikmesriikide võimalikult kiiresti rakendada 25. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/44/EÜ töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuete kohta seoses töötajate kokkupuutega füüsikalistest mõjuritest tulenevate riskidega;

28.  juhib komisjoni tähelepanu vajadusele parandada ennetusmeetmeid tööalase kokkupuute vältimiseks sisesekretsioonisüsteemi kahjustajatega, mis avaldavad mitmeti kahjulikku mõju mees- ja naistöötajate ning nende järeltulijate tervisele(32); palub komisjonil viivitamata koostada sisesekretsioonisüsteemi kahjustajate koondstrateegia, mis võiks vajaduse korral hõlmata pestitsiidide ja biotsiidide turulelaskmist reguleerivate ELi õigusaktide rakendamist ja muudaks tööohutusriskide ennetust käsitlevad eeskirjad rangemaks; toonitab, et ELi toetus ohutumate alternatiivide teaduslikuks uurimiseks on ettevaatusprintsiibi ja asendusprintsiibi kohaldamiseks hädavajalikud;

29.  tervitab komisjoni poolt ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2014–2020 võetud kohustust parandada kutsehaiguste ennetust eriti nano- ja biotehnoloogia valdkonnas; toonitab nanomaterjalide turustamise ja kasutamisega seotud ebakindlust ning on veendunud, et uue tehnoloogiaga kaasnevaid töötervishoiu ja tööohutuse riske tuleb täiendavalt uurida; on veendunud, et nanotehnoloogiaga tegelevate töötajate võimalike tervise- ja ohutusriskide vähendamiseks tuleks rakendada ettevaatusprintsiipi;

30.  juhib komisjoni tähelepanu sellele, et töötajaskonnas suureneb kroonilisi haigusi põdevate töötajate arv; leiab, et surmaga lõppevat, kroonilist või pikaajalist haigust põdevatele või puudega inimestele tuleks leida juurdepääsetavad ja ohutud töökohad; kutsub liikmesriike üles pöörama tähelepanu krooniliste haigustega inimeste tööturul hoidmisele ja sinna integreerimisele ning toetama töökohtade mõistlikku kohandamist, mis tagab õigeaegse tööle naasmise; kutsub komisjoni üles edendama puuetega inimeste integreerimis- ja rehabiliteerimismeetmeid ning toetama liikmesriikide pingutusi töökohal tehtavaid muudatusi ja kohandusi käsitleva teabe levitamise ning heade tavade kindlakstegemise ja jagamise teel; kutsub Eurofoundi üles täiendavalt uurima ja analüüsima krooniliste haigustega inimeste töövõimalusi ja töölesobivuse määra;

31.   märgib, et tehnoloogilised uuendused võivad ühiskonnale üldiselt kasu tuua; tunneb siiski muret nende muudatustega kaasnevate uute ohtude pärast; tervitab komisjoni kavatsust luua tulevikuprobleemide paremaks lahendamiseks töötervishoiu ja tööohutuse spetsialistide ja teadlaste võrgustik; juhib tähelepanu koostöövõimeliste nutirobotite sagenevale kasutamisele näiteks tööstustootmises, haiglates ja hooldekodudes; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tehnoloogilistest uuendustest tulenevaid töötervishoiu ja tööohutuse riske tuvastama ja nende maandamiseks asjakohaseid meetmeid võtma;

32.  palub komisjoni ja liikmesriike koostada ja rakendada programm psühhosotsiaalsete riskide süstemaatiliseks jälgimiseks ja haldamiseks ning psühhosotsiaalsete riskide, sealhulgas stressi, depressiooni ja läbipõlemise all kannatavate töötajate toetamiseks, muu hulgas sihiga koostada tõhusad soovitused ja suunised nende riskide tõrjumiseks; rõhutab, et tööstressi oluline tööviljakust ja elukvaliteeti pärssiv mõju on hästi teada; märgib samas, et vaimset tervist ja psühhosotsiaalseid riske võivad mõjutada paljud tegurid, millest kõik ei ole seotud töökeskkonnaga; märgib siiski, et psühhosotsiaalsed riskid ja tööstress on töökorraldusega seotud struktuurne probleem ning neid on võimalik ennetada ja hallata; rõhutab, et seoses töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku muutmisega 2016. aastal tuleb korraldada uuringuid, parandada ennetust ja kaaluda uute meetmete võtmist, mis põhinevad tööturule taasintegreerimise parimate tavade ja vahendite jagamisel;

33.  väljendab heameelt komisjoni korraldatud kampaania üle „Tervislik töökoht hoiab stressi ohjes”; rõhutab, et tööstressiga toimetulemist käsitlevad algatused peavad hõlmama soolist mõõdet, pidades silmas naiste konkreetseid töötingimusi;

34.  juhib tähelepanu töökiusamisele ja selle võimalikele psühhosotsiaalset tervist mõjutavatele tagajärgedele; rõhutab, et tähtis on võidelda ahistamise ja vägivalla vastu töökohal, ning palub seetõttu komisjoni tihedas koostöös sotsiaalpartneritega kaaluda seadusandliku akti ettepaneku esitamist, mis põhineks raamlepingul ahistamise ja vägivalla kohta töökohtadel; õhutab liikmesriike koostama tulemuslikke strateegiaid töökohal esineva vägivalla vastu;

35.   kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sihipäraselt tegutsema, et kaotada töökohtade ebakindlus, ning arvesse võtma ebakindla töö negatiivset mõju töötervishoiule ja tööohutusele; rõhutab, et ebatüüpiliste lepingutega töötajatel võib olla raskem koolitustele ja töötervishoiu ning tööohutuse teenustele ligi pääseda; rõhutab, et väga tähtis on parandada kõigi töötajate tervishoidu ja ohutust, vaatamata nende tööhõivevormile, kaasa arvatud töötajad, kes võivad olla haavatavas olukorras, näiteks noored ja inimesed, kes on varem pikka aega töötud olnud; kutsub liikmesriike üles täitma direktiivi 96/71/EÜ nõudeid sotsiaalse dumpingu vastu võitlemiseks ja võtma sellega seoses kõik vajalikud meetmed lähetatud töötajate võrdsete töötervishoidu ja tööohutust puudutavate õiguste jõustamiseks ja kaitseks;

36.  rõhutab, et töötervishoiu ja tööohutuse edendamisel tuleks arvesse võtta ka kodutöid; kutsub tööandjaid tungivalt üles sobivat töö- ja eraelu tasakaalu tagama ning selle saavutamist hõlbustama, arvestades, et suureneb nende töötajate arv, kes peavad ühitama töö ja hooldamise; rõhutab, kui tähtis on lahendada ületunnitöö probleem, et tagada töö ja pereelu tasakaalustatus; palub liikmesriikidel täielikult rakendada direktiiv 2003/88/EÜ ja rõhutab sellega seoses, et tähtis on jälgida maksimaalset töötundide arvu käsitleva sätte täitmist;

37.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kavandama sobivaid meetmeid seoses tööjõu vananemisega; leiab, et töötervishoiu ja tööohutuse reguleeriv raamistik peaks edendama kestlikku tööelu ja tervena vananemist; kutsub lisaks liikmesriike üles edendama eakamate töötajate rehabilitatsiooni- ja taasintegreerimismeetmeid, rakendades eakamate töötajate tervishoidu ja ohutust käsitlenud ELi katseprojekti tulemusi;

38.  rõhutab töötervishoiu ja tööohutuse meetmete olulisust seoses naiste probleemide ja riskidega töökohal, kaasa arvatud seksuaalne ahistamine; palub komisjoni ja sotsiaalpartnereid tagada kõigis sotsiaaldialoogi protsessides naiste ja meeste võrdsem esindatus; nõuab tungivalt, et komisjon võtaks töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku läbivaatamisel 2016. aastal arvesse soolise võrdõiguslikkuse mõõdet; kutsub komisjoni üles koostama Euroopa strateegiat naistevastase vägivalla vastu võitlemiseks töökohal ja selle protsessi raames hindama, kas direktiivi 2006/54/EÜ tuleks muuta, et see hõlmaks uusi vägivalla ja ahistamise vorme; palub liikmesriikidel rakendada komisjoni soovitust 92/131/EMÜ, et suurendada teadlikkust seksuaalse ahistamise ja muude seksuaalse väärkäitumise vormide kahjulikkusest;

39.  juhib komisjoni tähelepanu sellele, kuidas valdkondliku sotsiaaldialoogi komiteed saavad aidata käsitleda valdkonnapõhiseid töötervishoiu ja tööohutuse riske ja sotsiaalpartnerite vahel sõlmitavate kokkulepete kaudu lisaväärtust luua, kasutades oma põhjalikke teadmisi valdkondlikest tingimustest;

40.  rõhutab, et komisjon peaks koguma andmeid, korraldama uuringuid ja koostama soo- ning vanusepõhiseid statistilisi meetodeid ennetustegevuse hindamiseks, et lahendada haavatavate rühmade, sealhulgas naiste iseloomulikke probleeme töökohal;

41.  rõhutab, et tuleb pühendada rohkem tähelepanu riskiennetuspoliitikale ning ennetuskultuuri edendamisele, kujundamisele ja toetamisele töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas; kutsub liikmesriike edendama teavitamist ning pöörama rohkem tähelepanu ennetuse, töötervishoiu ja tööohutuse tutvustamisele kõigil kooliõppekava tasemetel, sealhulgas õpipoisiõppes; peab tähtsaks tootmisprotsessis võimalikult varakult ennetusele tähelepanu pöörata ja edendada riskihindamisel põhinevate süstemaatiliste ennetuskavade rakendamist, mis õhutavad tööandjaid ja töötajaid ohutu ja tervisliku töökeskkonna loomises osalema; juhib tähelepanu sellele, et ennetavate teenuste kvaliteet on paljudes liikmesriikides esmatähtis, et aidata ettevõtjatel, eriti VKEdel riske hinnata ja sobivaid ennetusmeetmeid võtta; kutsub komisjoni üles hindama ennetavate teenuste pakkujate ülesandeid ja koolitusnõudeid, mis on sätestatud liikmesriikide õigusaktides;

42.  rõhutab, et naised tuleb kaasata otsustusprotsessi, mis on seotud paremate tervishoiu- ja ohutustavade kujundamisega nende töökeskkonnas;

43.  palub, et komisjon ei jätaks arvestamata tööga seotud vähktõvevormide, näiteks ninaõõne kasvajate tekkimise probleemi, mida esineb sagedamini, kui töötajate hingamiselundkond ei ole nõuetekohaselt kaitstud suhteliselt tavalist tüüpi tolmu eest, mis eraldub näiteks puidu, naha, pulbrite, tekstiili, nikli jm materjalide töötlemisel;

44.  ergutab liikmesriike tagama kõigile kodanikele võrdsed võimalused töötajate õiguste kasutamiseks ning võrdne juurdepääs riiklikele tervishoiuteenustele, pidades iseäranis silmas maapiirkondades elavaid naisi ja teisi haavatavaid kodanikerühmi;

Statistilised andmed

45.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama kõigis sektorites, sealhulgas avalikus sektoris, usaldusväärsete ja võrreldavate andmete kogumist kutsehaiguste, töökeskkonnas ohtlike ainetega kokkupuutumise ja ohtude kohta, et teha kindlaks parimad tavad, edendada võrdlevat õppimist ja luua ühine andmebaas töökeskkonnas ohtlike ainetega kokkupuutumise kohta, ilma et sellega kaasneks ülemääraseid kulusid; rõhutab, et tähtis on kaasata liikmesriikide eksperdid ja andmebaasi ajakohastada; nõuab, et liikmesriigid ja komisjon koguksid rohkem andmeid digiteerimise ohtude, tööga seotud liiklusohutuse ning majanduskriisi võimaliku mõju kohta töötervishoiule ja -ohutusele;

46.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koguma kvaliteetseid soo- ja vanusepõhiseid statistilisi andmeid kutsehaiguste kohta, et seadusandlikku raamistikku pidevalt parandada ning vajaduse korral kohandada uute ja tekkivate riskidega;

47.  kutsub liikmesriike üles korraldama soo, vanuse ja majandustegevuse valdkondade põhjal liigitatud uuringuid, et täpsustada tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste esinemist riigi aktiivse elanikkonna seas, neid vaevusi ennetada ja nende tekkimise vastu võidelda;

48.  rõhutab, et tähtis on uuendada ja esitada tööga seotud haiguste üldisi näitajaid ja määratlusi, sealhulgas tööstressi kohta, ja kogu ELi hõlmavaid statistilisi andmeid, et seada eesmärgid kutsehaiguste esinemise vähendamiseks;

49.  märgib andmete kogumisega seotud raskusi paljudes liikmesriikides; nõuab, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) ja Eurofoundi tööd toetataks; palub liikmesriikidel teha kõik vajalik, tagamaks, et tööandjad tööõnnetustest teada annavad;

Rahvusvaheline tegevus

50.   palub nõukogul ja komisjonil tagada, et kõik kolmandate riikidega sõlmitavad kaubanduslepingud parandaksid töötingimusi, et kaitsta töötajate tervist ja ohutust;

51.  toonitab, et ELil on huvi ja kohustus parandada tööstandardeid, sealhulgas töötervishoidu ja tööohutust kogu maailmas;

52.  kutsub komisjoni tungivalt üles tugevdama töötervishoiu ja tööohutuse alast koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ILO, OECD, G20 ja WHOga;

53.  kahetseb, et mitte kõik liikmesriigid ei ole ratifitseerinud ILO töötervishoiu ja tööohutuse arendamise raamkonventsiooni nr 187; kutsub kõiki liikmesriike üles konventsiooni ratifitseerima;

54.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

SELETUSKIRI

Igal aastal sureb tööõnnetuste tagajärjel enam kui 4000 töötajat ning surmaga lõppevaid tööga seotud haigusi esineb igal aastal enam kui 150 000. Hea tervis on Euroopas põhiõigus ning kuigi töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas on aastate jooksul tehtud märkimisväärseid edusamme, esineb endiselt suuri riske töötajate tervisele ja ohutusele.

Paljudes liikmesriikides tööjõud vananeb ning demograafilised muutused Euroopas viitavad vajadusele edendada kõigi töötajate ohutut ja tervislikku töökeskkonda kogu tööelu jooksul. Töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna kaugeleulatuva poliitika majanduslik kasu on selgelt tõendatud ning see hõlmab tootlikkust ja tööjõus osalemist ning sotsiaalkindlustussüsteemide suuremat jätkusuutlikkust. Tööga seotud vigastustest ja haigustest tulenevad majanduslikud kulud on märkimisväärsed ning paljude uute ja tekkivate riskide suur keerukus nõuab viivitamatut meetmete võtmist ELi tasandil.

ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus aastateks 2014−2020 määratleb komisjon mitmeid olulisi probleeme, millega Euroopa tööandjad ja töötajad töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas silmitsi seisavad. Nende probleemidega tegelemine on väga oluline ning selleks tuleb kohaldada seadusandlikke ja muid kui seadusandlikke algatusi. Seega, kui soovitakse saavutada eesmärk tagada ohutu ja tervislik töökeskkond kõigile Euroopa töötajatele, tuleks raamistikku lisada täiendavaid konkreetseid meetmeid.

Rakendamine, järgimine ja jõustamine

Kõigil töötajatel, olenemata tööandja suurusest, töökoha liikmesriigist või töösuhte aluseks oleva lepingu liigist, on õigus kõrgeimal tasemel kaitsele seoses töötervishoiu ja tööohutusega.

Juriidiliste kohustuste täitmine on peamine põhjus, miks paljud ettevõtjad kannavad töötervishoiu ja tööohutuse eest hoolt ja kehtestavad ennetavad meetmed, ning selliste töötajate osakaal, kes teatavad, et nende töö ohustab nende tervist ja ohutust, erineb Euroopas riigiti märkimisväärselt. Töötajate töötervishoiu ja tööohutuse alase olukorra parandamiseks ja ettevõtjatele võrdsete tingimuste tagamiseks tuleb liikmesriikide rakendamistulemusi parandada. ELi töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate direktiivide praktilise rakendamise järelhindamist ELis tuleks kasutada selleks, et töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku 2016. aastal toimuva läbivaatamise raames arvesse võtta töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide võimalikku ebapiisavat rakendamist liikmesriikides.

Nagu on märgitud ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilises raamistikus, on töötervishoiu ja tööohutuse tõhus juhtimine endiselt probleem mikro- ja väikeste ettevõtjate jaoks. Seetõttu on oluline võtta meetmeid, et edendada järgimist ning töötervishoiu ja tööohutuse tõhusat juhtimist nende ettevõtjate puhul.

Riigi tasandil on tööinspektsioonidel keskne tähtsus töötervishoidu ja tööohutust käsitlevate õigusaktide tulemuslikul jõustamisel. Tööinspektorid saavad pakkuda ettevõtjatele abi ja teavet seoses ennetavate meetmete ja õiguslike nõuetega ning selleks, et tööinspektsioonid saaksid oma ülesandeid täita, on hädavajalik suurendada nende töötajate arvu ja saadaolevaid vahendeid.

Sotsiaaldialoog, töötajate esindatus ja juhtkonna pühendumus on olulised tulemusliku riskiennetuse jaoks töökohal ning töötervishoiu ja tööohutuse alaste esindajate koolitamiseks ja nende rakendamise edendamiseks tuleks rohkem teha nii liikmesriikide kui ka ELi tasandil.

Uued ja tekkivad riskid ning tööga seotud haigused

Euroopa tööturul toimuvad muutused. Ebakindlate töökohtade arv kasvab ning uued tööhõiveliigid ja uued tehnoloogiad on toonud kaasa uued töötervishoiu ja tööohutuse alased probleemid, mis vajavad veel lahendamist. Ebakindlate töökohtade negatiivne mõju töötajate vaimsele tervisele Euroopas viitab vajadusele sihipärase lähenemisviisi järele, et parandada asjaomaste töötajate töötervishoiu ja tööohutuse alast olukorda, ning tingimata on vaja parandada võrreldavate andmete kogumist kutsehaiguste ja töökeskkonnas ohtlike ainetega kokkupuute kohta ning teha kindlaks ennetamise head tavad.

Paljud töötajad puutuvad töökohal endiselt kokku asbestiga ning tähtis on kaitsta töötajaid paremini kantserogeenide, mutageenide ja ergonoomiaalaste riskiteguritega kokkupuute eest. Selleks on vaja uusi algatusi ELi tasandil ning töötervishoiu ja tööohutuse paremat integreerimist teiste poliitikavaldkondadega.

Ühtlasi tuleb käsitleda psühhosotsiaalseid riskitegureid, mis on üha süvenev probleem tööandjate ja töötajate jaoks kõikjal Euroopas ning mida peetakse väga keerulisteks. Psühhosotsiaalsete riskide juhtimine erineb liikmesriigiti märkimisväärselt ning vaja on algatusi ja sealhulgas tõhusamat jälgimist, et parandada töötajate psühhosotsiaalset töökeskkonda ja vähendada töölt puudumist.

15.7.2015

NAISTE ÕIGUSTE JA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE KOMISJONI ARVAMUS

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegilise raamistiku kohta aastateks 2014−2020

(2015/2107(INI))

Arvamuse koostaja: Biljana Borzan

ETTEPANEKUD

Naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et töötingimused halvenevad ja liikmesriikidevaheline ebavõrdsus töötingimuste osas suureneb; arvestades, et majanduskriis on töötingimuste halvenemist süvendanud;

B.  arvestades, et ELis on naiste tööhõive teenindussektoris märksa suurem kui tööstussektoris; arvestades, et enamasti töötavad naised tervishoiu- ja sotsiaalsektoris, jaemüügi, tootmise, hariduse ja äri valdkonnas, tehes üha sagedamini osalise tööajaga või juhutöid, mis mõjutab olulisel määral tööohutust ja töötervishoidu;

C.  arvestades, et ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2014−2020 peaks sisaldama eraldi viidet soolistele erinevustele, ning arvestades, et tööandjad peaksid sellele küsimusele pöörama eriti suurt tähelepanu koolituse ning riskide ennetamise ja riskijuhtimisega seonduvates tegevustes;

D.  arvestades, et kutsealaste riskide ennetamine ning töötervishoiu ja -ohutuse edendamine on üks peamisi tervislikuma ja turvalisema töökeskkonna loomise ja säilitamise, töötingimuste parandamise ning tulemusliku tööõnnetuste ja kutsehaiguste vastu võitlemise viise;

E.  arvestades, et meestel juhtub rohkem tööõnnetusi kui naistel, kuid naised kannatavad teatavate ohtudega kokkupuutumise tõttu rohkem kutsehaiguste all;

F.  arvestades, et kinnistunud arusaama kohaselt teevad naised ohutumaid töid; arvestades, et Euroopas on üldlevinud seisukoht, et meeste ja naiste tööjaotus ei ole kunagi neutraalne, ning arvestades, et selle jaotuse tõttu jäävad naiste terviseprobleemid reeglina varjatuks, mistõttu võetakse naiste töökohtadel vähem ennetusmeetmeid;

G.  arvestades, et tööstress on luu- ja lihaskonna vaevuste järel Euroopas esinevatest terviseprobleemidest sageduse poolest teisel kohal ning et peaaegu pooled kõikidest töötajatest peavad seda oma töökohal tavaliseks; arvestades, et tööstress on igal aastal peaaegu poolte kaotatud tööpäevade põhjuseks, tuues ühiskonnale kaasa iga-aastase 240 miljardi euro suuruse kulu;

H.  arvestades, et riskirühma kuuluvate töötajate kindlakstegemine ja sümptomite varakult tuvastamine on tähtis osa luu- ja lihaskonna vaevuste ennetamise strateegiast, nagu ka kliinilisel hindamisel põhineva järelevalve- ja jälgimissüsteemi kasutuselevõtt, et luua ajakohasem etalonmudel;

I.  arvestades, et tervikuna võttes saab tööõnnetuste vastu võitlemist saata edu vaid tootmisprotsessi igas mõttes inimkeskse käsituse edendamise korral;

J.  arvestades, et tööalane eraldatus, palgalõhe, tööaeg, töökohad, ebakindlad töötingimused, seksism ja sooline diskrimineerimine ning emaduse eri füüsiliste aspektidega seotud erinevused on tegurid, mis võivad mõjutada naiste töötingimusi;

K.  arvestades, et Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri andmetel peab 15% ELi töötajatest käitlema oma tööl ohtlikke aineid; arvestades, et need ained on ohtlikud nii nais- kui ka meestöötajatele; arvestades, et teatavate toksiinidega kokku puutuvatel rasedatel on raseduse ajal komplikatsioonide tekkimise ja/või lapse kaasasündinud väärarengu oht;

L.  arvestades, et teadusuuringud on näidanud, et vaimse tervise probleemid põhjustavad ulatuslikku tööviljakuse vähenemist, töölt puudumist ja vabade päevade võtmist; arvestades, et seepärast on kõigi sidusrühmade jaoks tähtis tegeleda nii vaimse tervise häirete põhjuste kui ka sümptomitega, et töötajad oleksid vastupidavad ja tootlikud ning suudaksid hoida töö- ja eraelu tasakaalus; arvestades, et vaimset tervist puudutav sooline perspektiiv on töö juures vajalik ühest küljest valitseva soolise ebavõrdsuse ja seda toetavate organisatsiooniliste tavade pärast ning teisest küljest ülesannete tõttu elus, milles töötavatel naistel tuleb leida tasakaal;

M.  arvestades, et praeguse sotsiaal-majandusliku kriisi tõttu on vastu võetud üha rohkem õigusakte, mis lubavad pikendatud tööaega kuni hiliste õhtutundideni ja töötamist öösel ning riiklikel pühadel ja pühapäeviti, ning et selle tagajärjel on rikutud pausi- ja puhkeaega reguleerivaid eeskirju; arvestades, et mõnedele sektoritele, näiteks jaekaubandusele, kus enamik töötajaid on naised, on mõju olnud tõsisem; arvestades, et sellega on kaasnenud otsesed kahjulikud tagajärjed töötingimustele, töötajate tervisele ning püüdlustele tagada töö- ja eraelu tasakaal ning sotsiaalne sidusus;

N.  arvestades, et mõningate tööde olemuse tõttu, kus naised on üleesindatud, võivad naisi ähvardada sellised spetsiifilised ohud nagu muu hulgas luu- ja lihaskonna vaevused või teatavat liiki vähihaigused, näiteks rinnavähk või emakalimaskesta vähk(33);

O.  arvestades, et empiirilised uuringud näitavad, et naised on tervishoiu- ja ohutusalaste otsuste langetamisel alaesindatud;

P.  arvestades, et töötervishoidu ja -ohutust käsitlevates sätetes loetletakse paljud n-ö haavatavad rühmad, kes puutuvad ohtlike ainetega töötades kokku suuremate riskidega; arvestades, et asjaomastesse rühmadesse kuuluvad kõik sellised (nii mees- kui ka naissoost) töötajad, kel on vähesed kogemused, vähene või puuduv koolitus, suhtlemisraskused või eelnevad terviseprobleemid, samuti noored, võõrtöötajad ning rasedad ja imetavad naised;

Q.  arvestades, et tervishoid ja ohutus on pidevalt muutuv valdkond, mida tuleb kogu aeg kohandada ja mis peab reageerima muutuvale töökeskkonnale; arvestades, et tuleb tunnistada püsivat vajadust koolituse järele, mis tegeleks väga erinevate teemade, sealhulgas vaimse tervisega;

R.  arvestades, et maapiirkondades on naistel raskem oma töö- ja tervisealaseid õigusi kasutada ning et neil puudub sagedamini juurdepääs põhilistele rahvatervishoiu teenustele, eriravile ja varakult vähki tuvastavale läbivaatusele;

S.  arvestades, et seksuaalse ahistamise vastu töökohal ning sellega kaasneva ebakindlustunde vastu tuleb võidelda;

1.  peab äärmiselt kahetsusväärseks asjaolu, et rasedus- ja sünnituspuhkust käsitleva direktiivi läbivaatamise ettepanek võidakse tagasi võtta, ning juhul kui see peaks tõesti juhtuma, nõuab komisjonilt kohest seadusandliku algatuse ettepaneku tegemist, et kohandada ja ajakohastada 1992. aastal vastu võetud direktiivi tervishoiu- ja ohutusalaseid sätteid; mõistab üldiselt hukka komisjoni poolt õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas võetud meetmed;

2.  kutsub avaliku ja erasektori ettevõtjaid üles edendama naiste osalemist poliitilises otsustusprotsessis, kuna see on äärmiselt tähtis naiste võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks töökohal;

3.  palub liikmesriikidel keskenduda Euroopa koordineerimisprogrammis väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate vajadustele, et nad saaksid tulemuslikumalt parandada oma töötajate ohutus- ja tervishoiutingimusi, võttes seejuures arvesse naiste erivajadusi;

4.  palub liikmesriikidel suurendada riiklikke investeeringuid asjakohastesse olulistesse inimressurssidesse ning tehnilistesse ja rahalistesse vahenditesse, et kinnitada vastavust tööstandarditele ning näha ette karistused kõigi sellega seonduvate rikkumiste eest, ning samuti töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas kutsealase erikoolituse edendamisse ning teadlikkuse suurendamise ja töösuhete alastesse teavitamis- ja nõustamiskampaaniatesse;

5.  kutsub komisjoni üles kehtestama Euroopas suuremale arvule mürkainetele, sealhulgas kantserogeensetele, mutageensetele või reproduktiivtoksilistele ainetele kohustuslikud kokkupuute piirnormid, kuna eriti naised puutuvad sageli nende ainetega eri kombinatsioonides kokku nii töökohal kui ka kodus, mis võib suurendada tervise, sealhulgas nende järglaste elujõulisuse ohtu seadmist;

6.  rõhutab vaimsete häirete, näiteks läbipõlemise või tööalase depressiooni järsku kasvu ning nõuab kõikidele töötajatele üleeuroopalist õigust olla kättesaamatu ning õigust töötada osalise töötajaga või kodus;

7.  juhib komisjoni tähelepanu sellele, kui tähtis on arendada sisesekretsioonisüsteemi kahjustavate kemikaalidega tööalaselt kokkupuutumise ennetamist, kuna neil kemikaalidel on hulgaliselt kahjulikke mõjusid nii mees- ja naistöötajatele kui ka nende järglastele; palub komisjonil koostada viivitamata sisesekretsioonisüsteemi kahjustavaid kemikaale käsitlev terviklik strateegia, mis hõlmab pestitsiidide ja biotsiidide turustamist käsitlevate ELi õigusaktide rakendamist ning tõhustab töökeskkonnariskide ennetamise eeskirju;

8.  palub komisjonil tagada tööaja direktiivi ja teiste asjaomaste õigusaktidega töötajate tervist, ohutust ja inimväärikust austavad tööajad ning tõhusamalt reguleerida töötajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning iganädalase ühise puhkepäeva võimaldamist;

9.  kutsub komisjoni üles tegelema naistel töötingimustest ja lisaks majapidamistöödest tingitud luu- ja lihaskonna haiguste ning teatavat liiki vähihaiguste sagenemise probleemiga; kordab oma palvet komisjonile esitada direktiivi ettepanek tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevuste kohta, pöörates erilist tähelepanu naistöötajatele;

10.  palub komisjoni mitte mööda vaadata tööga seotud vähihaiguste, näiteks ninaõõne kasvajate tekkimise probleemist, mida esineb sagedamini juhtudel, kui töötajate hingamiselundkond ei ole nõuetekohaselt kaitstud suhteliselt tavalist tüüpi, näiteks puidu, naha, pulbrite, tekstiili, nikli jm materjalide töötlemisel eralduva tolmu eest;

11.  nõuab klientide ruumides töötavatele naistele mõeldud töötervishoiu ja tööohutuse struktuuride arendamist ja paremat rakendamist ning teeb ettepaneku korraldada uuring koduhoolduse õigusliku reguleerimise otstarbekuse kohta;

12.  nõuab komisjonilt tungivalt soo- ja vanusepõhise uuringu läbiviimist tööheaolu ja -stressi kohta;

13.  palub liikmesriikidel viia ellu komisjoni soovitus 92/131/EMÜ, et tõsta teadlikkust seksuaalse ahistamise või muu soopõhise ja väärikust mõjutava käitumise kahjulikkusest; palub liikmesriikidel ühtlasi võtta avalikus sektoris meetmeid komisjoni käitumisjuhendi rakendamiseks, mis oleks eeskujuks erasektorile;

14.  palub liikmesriikidel korraldada soo, vanuse ja majandusvaldkonna järgi jaotatud uuringud, mis käsitlevad luu- ja lihaskonna vaevuste esinemissagedust riigi töötava elanikkonna seas, et teha kindlaks, kuidas neid vaevusi kõige paremini kontrollida;

15.  rõhutab, et tööandjate organisatsioonid ja ametiühingud peavad jätkama teadlikkuse suurendamist seksuaalse ahistamise kohta ning julgustama naisi sellistest juhtumitest teatama, võttes arvesse tööd, mis on juba tehtud Euroopa sotsiaaldialoogi raames ning erinevaid valdkondi hõlmavate suunistega, mis käsitlevad tööga seotud kolmanda osapoole vägivalla ja ahistamisega toimetulemist;

16.  väljendab heameelt komisjoni korraldatud kampaania „Tervislik töökoht hoiab stressi ohjes” üle; rõhutab, et tööstressiga toimetulemist käsitlevad algatused peavad hõlmama soolist mõõdet, pidades silmas naiste eri töötingimusi;

17.  palub liikmesriikidel arvestada töötervishoiu ja -ohutuse riskide hindamise menetlustes soolise mõõtmega; nõuab sellega seoses soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alase koolituse, ohutuse valdkonna esindajate, tööinspektorite ja töötervishoiuarstide teadmiste ning tegevuse toetamist, pidades iseäranis silmas soolist vägivalda, et teha kindlaks koduvägivalla, kiusamise või seksuaalse ahistamise ohvrid ja anda neile abi, ning nõuab ühtlasi parimate tavade vahetamist, et edendada paremaid töötingimusi; rõhutab nais- ja meestöötajate otsustusprotsessi, järelevalvesse ja läbivaatamisprotsessi kaasamise tähtsust;

18.  ergutab liikmesriike tagama kõikidele kodanikele võrdsed töötajate õiguste kasutamise võimalused ning võrdne juurdepääs riiklikele tervishoiuteenustele, pidades iseäranis silmas maapiirkondades elavaid naisi ja teisi haavatavaid kodanikerühmi;

19.  palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada ja ergutada tugeva soolise perspektiiviga vaimset heaolu töökohal ning rõhutada vajadust arendada ja vahetada parimaid tavasid; nõuab tööturu osapoolte, eeskätt ametiühingute tugevamat rolli, võttes arvesse nende tähtsat ülesannet inimväärikust ja inimväärse töö käsitust teotavate töötavade vältimisel ja vastu võitlemisel;

20.  palub komisjonil ja liikmesriikidel arendada ja toetada kvaliteetseid tervishoiu- ja ohutusalaseid koolitusi, tehes koostööd kõikide sidusrühmadega, et arendada ja vahetada selliseid parimaid tavasid nagu töökohal toimuv väljaõpe, liidu piires õppimine, vaimne tervis, esmaabi, suitsetamisest loobumine ja sellised soopõhised algatused nagu naistekliinikud ja naiste tervisekontrollid;

21.  rõhutab tõsiasja, et kõik töötervishoiu ja -ohutuse strateegiad peavad hõlmama töökohas seksuaalse ahistamise vastase võitluse perspektiivi ning looma naistele turvalise töökeskkonna;

22.  rõhutab, et naised tuleb kaasata nende töökeskkonnas paremate tervishoiu- ja ohutusalaste tavade arendamisega seotud otsustusprotsessi.

PARLAMENDIKOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.7.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

4

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Catherine Bearder, Malin Björk, Vilija Blinkevičiūtė, Viorica Dăncilă, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Mary Honeyball, Elisabeth Köstinger, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Angelika Niebler, Maria Noichl, Marijana Petir, Liliana Rodrigues, Jordi Sebastià, Michaela Šojdrová, Ernest Urtasun, Elissavet Vozemberg, Jadwiga Wiśniewska, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Biljana Borzan, Louise Bours, Stefan Eck, Linnéa Engström, Julie Girling, António Marinho e Pinto, Dubravka Šuica, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Nedzhmi Ali, Therese Comodini Cachia

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.10.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

2

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Jane Collins, Arne Gericke, Marian Harkin, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Georges Bach, Lampros Fountoulis, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Joachim Schuster, Csaba Sógor, Michaela Šojdrová, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Gesine Meissner

(1)

  ELT L 354, 31.12.2008, lk 70.

(2)

  EÜT L 183, 29.6.1989, lk 1.

(3)

  ELT L 299, 18.11.2003, lk 9.

(4)

  ELT L 165, 27.6.2007, lk 21.

(5)

  EÜT C 77 E, 28.3.2002, lk 138.

(6)

  ELT C 304 E, 1.12.2005, lk 400.

(7)

  ELT C 303 E, 13.12.2006, lk 754.

(8)

  ELT C 102 E, 24.4.2008, lk 321.

(9)

  ELT C 41 E, 19.2.2009, lk 14.

(10)

  ELT C 99 E, 13.3.2012, lk 101.

(11)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0589.

(12)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0093.

(13)

  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0012.

(14)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 31 lõige 1: Igal töötajal on õigus töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased.

(15)

Uute ja tekkivate riskide teine Euroopa ettevõtete uuring (ESENER-2), EU-OSHA (2015).

(16)

Eurofound: Working conditions of an ageing workforce, Eurofound (2008).

(17)

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri (EU-OSHA) direktori avaldus, 18.11.2014.

(18)

Aruanne kroonilisi haigusi põdevate inimeste töövõimaluste kohta, Eurofound (2014).

(19)

Evaluation of the European strategy on Safety and Health at Work 2007-2012, EC (2013); Socio-economic costs of accidents at work and work-related ill health, EC (2012).

(20)

Berechnung des internationalen „Return on Prevention” für Unternehmen: Kosten und. Nutzen von Investitionen in den betrieblichen Arbeits- und Gesundheitsschutz, DGUV (2013).

(21)

5th Working Conditions Survey, Overview Report, Eurofound (2012).

(22)

Uute ja tekkivate riskide teine Euroopa ettevõtete uuring (ESENER-2), EU-OSHA (2015).

(23)

Uute ja tekkivate riskide teine Euroopa ettevõtete uuring (ESENER-2), EU-OSHA (2015).

(24)

Worker representation and consultation on health and safety EU-OSHA (2012).

(25)

Flexible forms of work: ‘very atypical’ contractual arrangements, Eurofound (2010); Health and well-being at work: A report based on the fifth European Working Conditions Survey, Eurofound (2012).

(26)

5th Working Conditions Survey, Overview Report, Eurofound (2012); Third European Company Survey, Eurofound (2015).

(27)

Report on the current situation in relation to occupational diseases systems in EU Member States and EFTA/EEA countries, EC (2013).

(28)

EU-OSHA, 2013, New risks and trends in the safety and health of women at work.

(29)

Occupational health and safety risks for the most vulnerable workers, EP poliitikaosakond A, majandus- ja teaduspoliitika, 2011, lk 40.

(30)

ELT C 230, 14.7.2015, lk 82.

(31)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0093.

(32)

The Cost of Inaction, Nordon (2014); Rapport sur les perturbateurs endocriniens, le temps de la précaution, Gilbert Barbier (2011).

(33)

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (2013): „New risks and trends in the safety and health of women at work” – https://osha.europa.eu/en/publications/reports/new-risks-and-trends-in-the-safety-and-health-of-women-at-work/view.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika