Menetlus : 2015/2108(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0330/2015

Esitatud tekstid :

A8-0330/2015

Arutelud :

PV 14/12/2015 - 12
CRE 14/12/2015 - 12

Hääletused :

PV 15/12/2015 - 4.22
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2015)0445

RAPORT     
PDF 184kWORD 105k
17.11.2015
PE 557.414v02-00 A8-0330/2015

elektri 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamise ja Euroopa elektrivõrgu tugevdamise kohta 2020. aastaks

(2015/2108 (INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Peter Eriksson

PARANDUSED/ ADDENDA
MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

elektri 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamise ja Euroopa elektrivõrgu tugevdamise kohta 2020. aastaks

(2015/2108(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Elektri 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamine” (COM(2015)0082),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 15.–16. märtsi 2002. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20.–21. märtsi 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku 2014. aasta kümneaastast võrgu arengukava,

–  võttes arvesse 4. märtsi 2015. aasta Hispaania, Prantsusmaa, Portugali, Euroopa Komisjoni ja EIP vahelise energiaühendusi käsitleva tippkohtumise Madridi deklaratsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa ühendamise rahastut (Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1316/2013),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0330/2015),

Ühendatuse eelised

1.  tunneb heameelt komisjoni teatise ja strateegia kui positiivse sammu üle elektri 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamise ja elektrienergia siseturu toimimise parandamise suunas ELis;

2.  tunnistab, et taastuvenergia, suurem energiatõhusus ja säästev energiaallikate jaotus, millega kaasneb energiasääst, ning energia siseturg, mis võimaldab vaba energiavoogu, on olulised vahendid ELi stabiilse, turvalise, sõltumatu, kaasava, läbipaistva ja konkurentsivõimelise energiasüsteemi jaoks, mis loob tulevikule suunatud säästvas majanduses kvaliteetseid töökohti ja jõukust; rõhutab asjaolu, et sellise süsteemi väljaarendamiseks on vaja suuremat elektrivõrkude ühendatust, arukaid võrke ja uut turukorraldust; on veendunud, et niisuguse süsteemi loomine ja energiasaarte kaotamine peaks olema energialiidu oluline poliitiline prioriteet;

3.  tunnistab, et elektrivõrkude ühendamine on üks olulisemaid eeltingimusi integreeritud elektrienergia siseturu väljakujundamiseks, mis aitab – eeldusel et see on hästi korraldatud – saavutada meie kliimaeesmärke, sealhulgas ELi eesmärki olla taastuvenergia valdkonnas esirinnas, ning parandab tänu suuremale energiajulgeolekule ja -sõltumatusele ELi geopoliitilist positsiooni ning vähendab energiasüsteemide eraldatust ja energiasüsteemi häirete tekke võimalust; rõhutab, et elektriühendusi tuleb ühtlasi käsitleda, kavandada ja rajada tugevas kooskõlastatud piirkondlikus koostöös, mille puhul austatakse riigi ametiasutuste pädevust energiaallikate jaotuse kindlaksmääramisel ning järgitakse samal ajal ELi pikaajalisi kliima- ja energiaeesmärke;

4.  rõhutab asjaolu, et Euroopa võrgu oluliselt suuremast ühendatusest saadav kasu ulatub majanduslikust ja geopoliitilisest mõõtmest palju kaugemale; tegemist on strateegilise põhimõttega, mis peaks viima vastupidavama ja tugevama võrguni, mis on paremini ette valmistatud mis tahes muudatuste ja häiretega toimetulekuks, ning mis võimaldab tõhusalt suunata üha rohkem taastuvatest energiaallikatest toodetavat elektrit Euroopa võrku;

5.  tuletab meelde, et IKT-l on elektrivõrkudes üha suurem roll, mistõttu on elektrisüsteemi turvalisus küberohtude suhtes haavatavam; palub komisjonil hinnata elektrisüsteemi turvariske ja koostada vajaduse korral tegevuskava nende vastu võitlemiseks;

6.  rõhutab, et täielikult integreeritud elektrienergia siseturg hõlbustaks elektriga kauplemist ja reguleerimisteenuseid, suurendaks turvalisust ning vähendaks elektrihinna volatiilsust, millest saaksid kasu kodanikud ning Euroopa tööstuse ja ettevõtjate konkurentsivõime ülemaailmses majanduses, kuna Euroopa tarbijad saaksid aastaks 2030 hoida hinnanguliselt kokku 12–40 miljardit eurot aastas;

7.  märgib, et Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) andmete kohaselt võib vajalikesse üleeuroopalise tähtsusega ühendusprojektidesse tehtavate investeeringute summa ulatuda 2030. aastaks 150 miljardi euroni, ning märgib huviga, et selline investeering ühendatusesse võib aidata langetada elektrihindu vähemalt kahe euro võrra MWh kohta ja et kõnealuste investeeringute abil saaks Euroopa katta suure osa oma elektrikoormusest taastuvate energiaallikatega; tuletab meelde, et elektrienergia siseturust peavad kasu saama kõik ELi tarbijad; nõuab, et asjaomased institutsioonid jälgiksid, et kodumajapidamised, VKEd ja muud jaetarbijad saaksid tegelikku kasu, mis ei tohiks piirduda vaid hulgimüügihindadega;

8.  rõhutab, et tarbijate jaoks reguleeritud energiahindade järkjärgulisel kaotamisel tuleks arvesse võtta turukonkurentsi tegelikku taset; märgib lisaks, et energialiidu strateegia peaks tagama, et tarbijatel on juurdepääs taskukohastele, turvalistele ja jätkusuutlikele energiahindadele;

Elektri 10 % ühendatuse eesmärk

9.  tõdeb, et 10 % eesmärk, mis tuleb saavutada 2020. aastaks, on väärtuslik eesmärk ja tähtis samm õiges suunas; peab kahetsusväärseks, et kaksteist liikmesriiki, peamiselt ELi äärepoolsetel aladel, ei täida elektri 10 % ühendatuse eesmärki ning on seega elektrienergia siseturust suures osas eraldatud; rõhutab seetõttu, et rohkem tööd tuleks teha niisuguste liikmesriikide abistamiseks, kelle madalal tasemel ühendatus takistab elektrienergia siseturu väljakujundamist, et see eesmärk saavutada; on siiski seisukohal, et 10 % eesmärk iseenesest ei kajasta alati turuolukorda ja et see ei ole kehtestatud teaduslike tõendite alusel; tuletab meelde, et 10 % eesmärk seati esmakordselt 2002. aastal, tuginedes tol ajal olemas olnud energiatootmisvõimsusele; möönab, et kuigi 10 % eesmärk on oluline, ei kirjelda see ei riikide vahel liikuva elektri kogust ega kvaliteeti, näiteks olemasoleva ühendamise taristu või ühenduste vahelise olemasoleva riikliku taristu kättesaadavuse osas; on seetõttu veendunud, et ühtne olemasolevale energiatootmisvõimsusele tuginev ühendatuse eesmärk ei ole iseenesest kõigile liikmesriikidele sobiv; on seepärast veendunud, et keskpikas perspektiivis, ent tingimata 2030. aastaks on vaja kokku leppida julged ja tõenduspõhised täiendavad ühendatuse eesmärgid, mille piirkonnad on heaks kiitnud; on seisukohal, et sellised eesmärgid peaksid olema välja töötatud erinevate parameetrite alusel; palub, et komisjon hakkaks neid parameetreid kiiremas korras tehnilisest seisukohast arutama; rõhutab, et peale kvantitatiivse eesmärgi on Euroopa elektrituru toimimise allesjäänud tõkete ületamiseks hädavajalikud ka võrkudevaheliste ühenduste kättesaadavus ja avatud juurdepääs; nõuab tungivalt, et komisjon, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) ja riikide reguleerivad asutused tagaksid võrkudevaheliste ühenduste juurdepääsetavusega seoses läbipaistvuse ja põhjaliku järelevalve, et vältida elektrituru toimimist takistavaid kitsaskohti ja tagada elektrisüsteemide turvaline toimimine;

10.  täheldab, et näiteks põhjapooluse (North Pole’i) tegevuspiirkonnas põhjustab ülekandevõime piiratus piirkondlikke hinnaerinevusi, seda hoolimata asjaolust, et riikidevaheline ühendatuse eesmärk on märkimisväärselt ületatud;

Terviklik lähenemisviis

11.  märgib, et põhivõrkude sage ülekoormatus võib olla seotud piiriüleste liinidega, kuid see võib olla ka iganenud nõrkade sisevõrkude ja riiklike võrgustike piiratud kättesaadavusega; rõhutab, et riiklike võrkude tugevdamine on hädavajalik ühenduste täieliku võimsuse ärakasutamiseks; nõuab kindlalt, et piiriüleste ja riiklike ühenduste tugevdamise/laiendamise vajaduse hindamisel lähtutaks terviklikust lähenemisviisist, et olemasolevaid ühendusliine ja olemasoleva riikliku taristu võimsust kõige paremini ära kasutada;

12.  rõhutab kolmanda energiapaketi kohast komisjoni rolli sellise lahtiseotud ja juurdepääsetava elektrituru eestkostja ning detsentraliseeritud energiasüsteemi edendajana, kus liikmesriigid annavad väiksematele tarnijatele, eriti taastuvaid energiaallikaid kasutavatele tootvatele tarbijatele kooskõlas õiglaste turueeskirjade ja omatarbe parimate tavadega juurdepääsu võrgule;

13.  märgib, et meie energiamaastik on energiat tootvate tarbijate osakaalu suurenemise tõttu muutumas üha detsentraliseeritumaks; märgib seepärast hästi kavandatud aruka põhi- ja jaotusvõrgu tähtsust; rõhutab jaotusvõrguettevõtjate suurenevat ja otsustava tähtsusega rolli turu toimimise hõlbustajatena, sest valdav osa taastuvenergia rajatistest on ühendatud jaotusvõrkudega; rõhutab sellega seoses, et võrgu kitsaskohtade kõrvaldamise alastes püüdlustes on vaja põhjalikku hindamist, et teha kindlaks, milliste meetmete kombineerimine – sealhulgas uute ülekandeliinide rajamine, kohalike arukate võrkude arendamine ning süsteemi tõhusaks ja paindlikuks muutmine – on konkreetset olukorda silmas pidades kõige optimaalsem;

14.  rõhutab, et ühendatuse taseme tõstmisest ei ole võimalik kasu saada, kui turud ja põhivõrguettevõtjad ei ole üksteisega kõrgetasemeliselt ühendatud; kutsub komisjoni üles tegema kõiki jõupingutusi, et hoida ära ühenduste loomist liikmesriikide rühmade tasandil, ja edendama ELi tasandil toimuvat ühendamist, mis hõlmab kõiki liikmesriike ja naabreid, eelkõige Euroopa naabruspoliitikas (ENP) osalevaid riike;

15.  tuletab meelde, et ühishuviprojekte hindavad komisjoni loodud piirkondlikud rühmad, mille koosseisu kuuluvad liikmesriikide, riikide reguleerivate asutuste, elektri põhivõrguettevõtjate ning projekti elluviijate, Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E), Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER), Euroopa Komisjoni ja muude keskse tähtsusega sidusrühmade esindajad;

16.  rõhutab asjaolu, et ühishuviprojektide nimekirja väljatöötamine peab olema läbipaistvam ja vastutustundlikum; märgib, et Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikul, põhivõrguettevõtjatel ja projekti elluviijatel on ülekaalukas roll ühtlustatud kulude-tulude analüüsi metoodika väljatöötamisel, kümneaastaste võrgu arengukavade ja võrgueeskirjade ettevalmistamisel ning iga projekti kulude ja tulude hindamisel; tuletab meelde vajadust viia läbi täielikke hindamisi, mis hõlmavad ka majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju; palub sellega seoses komisjonil tagada, et neid hindamisi teeksid kvalifitseeritud eksperdid, kes on projektide elluviijatest täielikult sõltumatud; rõhutab üldise protsessi optimeerimise vajadust, edendades Euroopa Parlamendi ja muude sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna esindajate suuremat osalemist; kutsub komisjoni, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametit (ACER) ja riikide reguleerivaid asutusi üles etendama proaktiivsemat rolli, et tagada neutraalsem, läbipaistvam, jälgitavam ja kaasavam konsultatsiooniprotsess; kutsub komisjoni üles hindama, millistes olukordades saaks parima võimaliku tehnika kasutamise kehtestada olulise parameetrina projektidele ELi rahaliste vahendite andmiseks;

17.   kutsub komisjoni üles selgitama paremini ühishuviprojektide paremusjärjestamise protsessi; tuletab meelde, et kaalumisele võtmiseks peaksid ühishuviprojektid sisalduma Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku kümneaastastes võrgu arengukavades, kuid et lõpliku rahastamisotsuse teeb komisjon projektide valimisel oma hindamiskriteeriumide alusel; palub komisjonil neid kriteeriume sõnaselgelt selgitada;

18.  kutsub komisjoni üles esitama osana energialiidu strateegilises raamistikus ette nähtud iga-aastasest põhjalikust hindamisest igal aastal Euroopa Parlamendile aruande ühishuviprojektide rakendamise ja edusammude kohta 10 % eesmärgi saavutamisel;

Loamenetlus

19.  rõhutab, et pikaldane loamenetlus on uute Euroopa kõrgepingeliinide jaoks suur probleem; kutsub liikmesriike üles hõlbustama kiiremaid menetlusi, säilitades samas avaliku huvi jaoks piisaval tasemel tagatised, sealhulgas tulemuslikud avalikud konsultatsioonid;

20.  tuletab meelde, et ühishuviprojektide nimekirjas olevate projektide suhtes kohaldatakse regulatiivset sooduskohtlemist, kiiret planeerimist, kolme ja poole aastast siduvat tähtaega loa saamiseks ning kiiremaid keskkonnaalase hindamise menetlusi ning nad võivad saada Euroopa ühendamise rahastust ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) lisarahastust; palub komisjonil hinnata, kuidas seda kiiret planeerimist kõikides liikmesriikides rakendatakse ja järgitakse;

21.  tunnistab, et avalikkuse teadlikkus ja toetus on hädavajalik, et tagada võrkudevaheliste ühenduste projektide kiire rakendamine; tõdeb, et uute elektriliinide rajamisel ei tohi õõnestada läbipaistvaid ja kaasavaid protsesse ega kõrgeimaid keskkonnastandardeid; kutsub projekti elluviijaid üles kasutama uute võrkudevaheliste ühenduste jaoks parimat võimalikku tehnikat, et tagada võrkudesse tehtavate projektiinvesteeringute, keskkonnasäästlikkuse ja kohaliku vastuvõetavuse vahel suurem sidusus;

22.  rõhutab, et nn ühe akna süsteemi lähenemisviisi rakendamine aitab kaasa loamenetluste lühendamisele; tuletab meelde, et üleeuroopalise energiavõrgu (TEN-E) määruses nõutakse, et iga liikmesriik määraks riigi pädeva asutuse, kes vastutab riiklikul tasandil loamenetluse lihtsustamise, lühendamise ja kooskõlastamise eest; tunneb sellega seoses heameelt nn ühe akna süsteemi lähenemisviisi hindamise üle, mis on komisjonil kavas 2017. aastal, ja julgustab komisjoni selle raames hindama ühtse nn ühe akna süsteemi potentsiaali ELi tasandil;

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) roll

23.  märgib, et ACERis valitseb töötajate ja vahendite puudus; palub ELi eelarvepädevatel institutsioonidel anda nimetatud ametile vajalikud vahendid, eelkõige piisav hulk ameti oma töötajaid, et võimaldada ametil piisavalt ja õigeaegselt täita talle õigusaktidega ette nähtud ülesandeid; nõuab ACERi rolli tugevdamist, eelkõige Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku osas ning seoses riikide reguleerivate asutuste tegevuse tõhusama koordineerimise ja nendevaheliste vaidluste lahendamise ning piiriüleste reguleerimisküsimuste kooskõlastamisega;

24.  rõhutab, kui tähtis on asjaolu, et riikide energeetikasektorit reguleerivatel asutustel oleksid kvalifitseeritud töötajad, kellel on vajalikud eksperditeadmised ja vajalik sõltumatus ning kes on vajalikul määral spetsialiseerunud; kutsub komisjoni üles viima hiljemalt 2016. aasta lõpuks läbi sõltumatu auditi kõigi riikide energeetikasektorit reguleerivate asutuste käsutuses olevate vahendite ja seni saavutatud sõltumatuse määra kohta ning esitama sealhulgas soovitusi olukorra parandamise kohta;

25.  märgib, et endiselt puudub läbipaistvus turul kättesaadavaks tehtud piiriülese võimsuse arvutuste ning ühenduste piiramise sageduse, ulatuse ja põhjuste osas; avaldab sellega seoses kahtlust, kas enamiku oluliste piirangutega on täielikult tegeletud; palub komisjonil anda ACERile piisav pädevus ja piisavad volitused vajaliku teabe kogumiseks iga üksiku piiriülese ülekandevõimsuse kohta, et võimaldada ACERil tulemuslikult täita oma järelevalvekohustusi; nõuab, et see teave edastataks ACERile koos vajaliku taustteabega riikliku võrgu korralduse ja toimimise kohta; tunneb sellega seoses heameelt elektrivõrgueeskirjade kiire väljatöötamise üle; võtab teadmiseks komisjoni hiljutises teatises „Uued võimalused energiatarbijatele” esitatud kavatsused laiendada ACERi mandaati, tegevusvaldkonda ja volitusi ning tema mõttearendused selle kohta, mida see võib endaga kaasa tuua; kutsub komisjoni üles esitama sellealaseid konkreetseid soovitusi, et edendada tõelise energia siseturu väljakujundamist; märgib, et kõikide ACERile määratavate uute kohustuste täitmiseks tuleks ette näha piisavad vahendid;

Rahastamisvahendid

26.  võtab teadmiseks, et komisjoni hinnangul on 2020. aastaks kõikides liikmesriikides 10 % eesmärgi saavutamiseks vaja rahastust suurusjärgus 35 miljardit eurot; tuletab meelde, et Euroopa ühendamise rahastu määruse (nr 1316/2013) kohaselt tuleks suur osa Euroopa ühendamise rahastu energia valdkonna rahastamispaketiga ette nähtud rahalisest abist teha kättesaadavaks elektriprojektidele, ning nõuab kindlalt, et komisjon kaaluks seda asjaolu nõuetekohaselt; toetab komisjoni soovitust, et Euroopa ühendamise rahastu peaks keskenduma vähestele võtmeprojektidele; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleb pöörata projektidele, mille raames tegeletakse kõige olulisemate ELi elektrienergia integreeritud turu puudujääkide ja piisava ühendatuse puudumise probleemidega; on seisukohal, et piisavat ELi-poolset rahastamist tuleks jätkata ka pärast 2020. aastat, et toetada selliste kaubanduslikult ebatasuvate elektrivõrkude ühendamise projektide loomist, mis on vajalikud energia siseturu toimimise ja elektrisüsteemide töökindluse tagamiseks; rõhutab Euroopa Investeerimispanga (EIP) tähtsust investorite toetamisel kaubanduslikult tasuvates elektritaristu projektides; märgib, et loodud on Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, ning julgustab komisjoni tagama, et fond tõmbaks tulemuslikult ligi investeeringuid elektrivõrkude ühendamisse;

27.  nõuab ühtlasi tungivalt, et komisjon 1) ergutaks investeerimist parimasse võimalikku tehnikasse, mis võib olla küll kulukam, kuid mis pakub märkimisväärseid olelusringi finantseeliseid ning hoiab aega kokku ja annab tehnoloogiaalase juhtpositsiooni eelise pikas perspektiivis, 2) vaataks läbi rahastamise eeskirjad, et optimeerida olemasolevaid mehhanisme, ning 3) tugevdaks stiimuleid täiendavate investeeringute tegemiseks võrku, tehes seda muu hulgas ülekande ülekoormuse kasutamise eest saadud tulu uuesti võrku tugevdavatesse taristutesse ja tehnoloogiatesse, sh täiendavatesse ühendustesse investeerimise ergutamise abil;

Piirkondlik koostöö

Läänemere piirkond

28.  märgib, et kavandatud võrkudevahelised ühendused võimaldavad Balti riikidel eeldatavasti saavutada 10 % eesmärgi 2015. aasta lõpuks; on mures asjaolu pärast, et Balti riikide võrgud on jätkuvalt sünkroniseeritud Venemaa elektrisüsteemiga ja on sellest sõltuvad, mis on takistuseks tõeliselt integreeritud ja nõuetekohaselt toimivale Euroopa elektriturule; nõuab, et Balti riikide elektrivõrgud sünkroniseeritaks kiiresti Euroopa mandriosa võrguga, et tagada elektrienergia siseturu täielik integreerimine, suurem elektrienergia varustuskindlus ja süsteemi turvaline toimimine; palub asjaomastel liikmesriikidel astuda vajalikke samme ametliku menetluse algatamiseks ning kutsub Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikku üles alustama ametlikku menetlust selleks, et laiendada Euroopa mandriosa sünkroniseeritud võrku Balti riikide suunas; kutsub komisjoni üles selle projekti rakendamist toetama ja jälgima; tõstab esile Põhjamaade ühist energiaturgu kui parimat tava liikmesriikidevaheliseks koostööks elektrienergia siseturu loomisel ja arendamisel; tunnistab Poola ja Põhjamaade elektriturgude suurema ühendatuse olulisust selleks, et Poola saavutaks oma 10 % eesmärgi; tunneb heameelt Läänemere energiaturu ühendamise tõhustatud tegevuskava käsitleva vastastikuse mõistmise memorandumi allkirjastamise üle; rõhutab, et Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava kaudu tehtav piirkondlik koostöö jätkub ja liikmesriikidevahelist solidaarsust ühishuviprojektide rakendamisel tõhustatakse veelgi;

Põhjamere piirkond

29.  möönab, et Põhjamere piirkonna avamere tuulel on potentsiaal toota 2030. aastaks rohkem kui 8 % Euroopa elektritoitest; märgib lisaks, et piirkondliku avamere võrgutaristu planeerimise ja rajamise kooskõlastamine, turulepääs ja reservide jagamine Põhjamere piirkonnas võib tänu paremini integreeritud piirkondlikule turule tuua 2030. aastaks kaasa 5–13 miljardi euro suuruse kulude kokkuhoiu aastas; palub komisjonil ja asjaomastel liikmesriikidel seda potentsiaali 2030. aastaks juhtimisstruktuuri väljatöötamisel ja sellele järgneval kavandamisel tugevdada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles avaldama tugevat poliitilist toetust ja heakskiitu Põhjamere piirkonna riikide tuuleenergiavõrgule kui keskse tähtsusega sammule tulemusliku energialiidu loomisel; nõuab tungivalt, et tulevased ELi Nõukogu eesistujariigid valmistaksid 2016. aasta Madalmaade eesistumisperioodi jooksul ette niisuguse õigusraamistiku ja jõuaksid selles kokkuleppele, mis oleks asjaomaste liikmesriikide valitsustevahelise lepingu vormis ja milles määrataks kindlaks ühine Põhjamere piirkonna elektrienergia strateegia;

Kesk- ja Lääne-Euroopa

30.  rõhutab, et Austria ja Saksamaa ühine elektriturg edendab integreeritud Euroopa energiaturu rakendamist; tõdeb, et 2002. aastal kasutusele võetud ühine pakkumispiirkond tähendab nimetatud kahes riigis ühesuguseid elektri hulgimüügihindasid ning tagab piiramatu elektriga kauplemise ja peaaegu 100protsendilise varustuskindluse; märgib, et Austria-Saksamaa pakkumispiirkond on ainuke suhteliselt suur kahele riigile ühine piirkond Euroopas; märgib, et suurematel pakkumispiirkondadel on tunnused, mis on vajalikud hästi toimivale ja likviidsele elektriturule, mis võimaldab vähendada kauplemiskulusid, anda investeerimisotsuste jaoks stabiilseid hinnasignaale ja edendada suuremat konkurentsi; nõuab võrkude kiiret arendamist, et võimaldada taastuvenergia integreerimist elektriturgu ja tagada võrgu stabiilsus, eelkõige Lõuna-Saksamaal; nõuab selle eduka mudeli säilitamist ja pakkumispiirkonna laiendamist;

Kesk- ja Kagu-Euroopa

31.  rõhutab, et Kesk- ja Kagu-Euroopal on ulatuslik taastuvate energiaallikate alane potentsiaal, mis on suuremalt jaolt kasutamata; märgib, et Kesk- ja Kagu-Euroopa piirkondliku võrgutaristu pikaajalise planeerimise ja rajamise alane koostöö ja kooskõlastamine peab ulatuma EList kaugemale, et kaasata ka ELi mittekuuluvad Lääne-Balkani riigid ja Türgi; nõuab, et loodaks uus platvorm, kus kõik piirkonna keskse tähtsusega sidusrühmad saaksid pidada arutelusid ja avaldada poliitilist toetust ühisprojektidele, mis on kavandatud eesmärgiga kasutada täiel määral ära piirkonna elektrienergiaalast potentsiaali; tõdeb, et ELi Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemeline töörühm, mis loodi 2015. aasta veebruaris, võib muutuda selliseks platvormiks, tingimusel et selle volitustele lisatakse elektrienergia valdkond ning ELi mittekuuluvate Kesk- ja Kagu-Euroopa riikide kaasamine; tunnistab, et see platvorm võimaldaks komisjonil täita juhtrolli ja pakkuda poliitilist toetust;

32.  märgib, et Kesk- ja Kagu-Euroopa suure energiaimpordist sõltuvuse tõttu on ülimalt tähtis suurendada piiriülest elektrivõimsust, mis aitaks tagada piirkonna varustuskindluse ja pikas perspektiivis aitaks muuta elanikkonna elektriarved väiksemaks;

33.  soovitab komisjonil põhjalikult hinnata, millised on väljavaated uute elektrivõrkude ühenduste loomiseks Vahemere piirkonnas ning Lõuna-Euroopa ja Põhja-Aafrika turgude vahel, et suurendada varustuskindlust ja arendada mõlemas piirkonnas taastuvaid energiaallikaid;

Pürenee poolsaar

34  rõhutab Hispaania ja Prantsusmaa elektrivõrkude märkimisväärselt suurema ühendatuse tähtsust, et toetada piirkonna taastuvaid energiaallikaid ja anda Pürenee poolsaarele võimalus elektrienergia siseturul täiel määral osaleda; on seisukohal, et Madridi deklaratsioon, mis allkirjastati 4. märtsil 2015. aastal, ja Edela-Euroopa ühenduste kõrgetasemelise töörühma loomine on olulised sammud piirkonna ühendatuse suurendamise suunas; tunnistab, et praegune Pürenee poolsaare ja Mandri-Euroopa vaheline ülekandevõimsus on liiga väike ning et kehtivasse ühishuviprojektide nimekirja kantud projektidest ei piisa ühendatuse eesmärgi saavutamiseks 2020. aastal; kutsub kõnealuse piirkonna riike üles toetama oma taastuvenergeetika arvestatava potentsiaali arendamist ning hõlbustama sektori pääsu Euroopa integreeritud turule;

35.  tunneb heameelt komisjoni algatuse üle viia läbi uuring kasu kohta, mis tuleneb Pürenee poolsaare võrkude ühendamisest Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, Itaalia ja Vahemere lõunapiirkonna riikide omadega;

2020. aasta järgne periood

36.  märgib, et Euroopa energiasüsteem on alates 2002. aastast, mil elektri 10% ühendatuse eesmärk esmakordselt püstitati, edasi arenenud ning eelkõige on kogu mandril edasi arendatud taastuvaid energiaallikaid; soovitab sellega seoses mitte piirduda olemasolevale võimsusele tugineva 2030. aastaks seatud 15 % eesmärgiga ning soovitab seda eesmärki hoolikalt ja põhjalikult hinnata, et tagada selle otstarbekus, asjakohasus ja teostatavus; palub komisjonil seetõttu hinnata piirkondlike täiendavate eesmärkide kehtestamist ning leida paremad kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed korraldatud näitajad, nagu kaubavood, maksimaalsed vood ja kitsaskohad, mis toovad esile, kui väga ühendatust vajatakse;

37.  rõhutab, et tulevane elektri ühendatuse eesmärk tuleb tuletada ELi pikaajalistest kliimaeesmärkidest ja ELi taotletavast säästvast energiasüsteemist; märgib sellega seoses, et vajaliku ühendatuse tase sõltub mitmest parameetrist, mille hulka kuuluvad a) riikide ja ELi poliitikas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtte ja rohkemate nõudlusreageeringu meetmete kohaldamine, b) detsentraliseeritud taastuvatel energiaallikatel põhineva elektri ja sellega seotud arukate võrkude arendamine, c) energiaallikate jaotuse alased riigisisesed otsused, milles on arvesse võetud ELi pikaajalisi kliima- ja energiaeesmärke, d) energiasalvestustehnoloogiate arendamine, kaasa arvatud nii kodumajapidamiste kui ka omavalitsusüksuste tasandil, e) asjakohasel juhul parima võimaliku tehnika kasutamine, f) inimeste tunnustamine energiasüsteemis tootvate tarbijatena ja g) selgete stiimulite loomine võrkudesse investeerimiseks;

38.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.11.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

56

3

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Reinhard Bütikofer, Jerzy Buzek, Philippe De Backer, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Peter Eriksson, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Juan Carlos Girauta Vidal, Theresa Griffin, Marek Józef Gróbarczyk, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Paloma López Bermejo, Ernest Maragall, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Michel Reimon, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Neoklis Sylikiotis, Antonio Tajani, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Miguel Urbán Crespo, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Anna Záborská, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Soledad Cabezón Ruiz, David Coburn, Ian Duncan, Cornelia Ernst, Jude Kirton-Darling, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Marian-Jean Marinescu, Clare Moody, Massimiliano Salini

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi, Edward Czesak, Jonás Fernández

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

56

+

ALDE

Philippe De Backer, Fredrick Federley, Juan Carlos Girauta Vidal, Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen

ECR

Ian Duncan, Ashley Fox, Evžen Tošenovský

EFDD

Isabella Adinolfi, Dario Tamburrano

ENF

Barbara Kappel, Jean-Luc Schaffhauser

GUE/NGL

Cornelia Ernst, Neoklis Sylikiotis, Miguel Urbán Crespo

PPE

Bendt Bendtsen, Jerzy Buzek, Christian Ehler, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Werner Langen, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Nadine Morano, Angelika Niebler, Herbert Reul, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Algirdas Saudargas, Antonio Tajani, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Adina-Ioana Vălean, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera

S&D

Zigmantas Balčytis, Adam Gierek, Theresa Griffin, Jude Kirton-Darling, Jeppe Kofod, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Clare Moody, Dan Nica, Miroslav Poche, Patrizia Toia, Kathleen Van Brempt, Martina Werner, Flavio Zanonato

Verts/ALE

Reinhard Bütikofer, Peter Eriksson, Ernest Maragall, Michel Reimon, Claude Turmes

3

-

ECR

Edward Czesak, Marek Józef Gróbarczyk, Hans-Olaf Henkel

5

0

EFDD

David Coburn, Roger Helmer

GUE/NGL

Paloma López Bermejo

S&D

Soledad Cabezón Ruiz, Jonás Fernández

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika