RAPORT Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamise kohta

    17.11.2015 - (2015/2042(INI))

    Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
    Raportöör: Sven Schulze


    Menetlus : 2015/2042(INI)
    Menetluse etapid istungitel
    Dokumendi valik :  
    A8-0331/2015
    Esitatud tekstid :
    A8-0331/2015
    Vastuvõetud tekstid :

    EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

    Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamise kohta

    (2015/2042(INI))

    Euroopa Parlament,

    –  võttes arvesse komisjoni aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamine – 2013” (COM(2014)0639),

    –  võttes arvesse Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” 5. mai 2015. aasta vahehindamist[1],

      võttes arvesse uuringut „Puudused mikrorahastamise valdkonnas ja võimalused, kuidas neid lahendada ELi rahastamisvahendite kaudu”[2],

    –  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1296/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI, edaspidi EaSI määrus) ning muudetakse otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”[3] (edaspidi otsus ja rahastu),

    –  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. märtsi 2010. aasta otsust nr 283/2010/EL, millega luuakse tööhõive elavdamise ja sotsiaalse kaasamise Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress”[4],

    –  võttes arvesse oma 24. märtsi 2009. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile Euroopa mikrokrediidi algatuse väljatöötamise kohta, et toetada majanduskasvu ja tööhõivet[5],

      võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse 2015. aasta mai põhjalikku analüüsi „Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” vahehindamine”[6],

    –  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

    –  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekontrollikomisjoni arvamust (A8-0331/2015),

    A.  arvestades, et mikrokrediit aitab täita strateegia „Euroopa 2020” eesmärke; arvestades, et see võib tuua inimesed vaesusest ja töötusest välja, anda neile väärikuse ja tõhustada kogukondades ühtekuuluvust, parandades sotsiaalset kaasamist ja vähendades sotsiaalseid erinevusi;

    B.  arvestades, et rahastu eesmärk on parandada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust inimestele, kes on oma töö kaotanud või keda ohustab töökaotus või kellel on raskusi tööturule sisenemise või sinna naasmisega, ning samuti sotsiaalse tõrjutuse ohus olevatele või haavatavamatele inimestele, kes on ebasoodsamas olukorras tavapärasele laenuturule juurdepääsul ja kes soovivad alustada või edasi arendada oma mikroettevõtet, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele; arvestades, et rahastu eesmärk on samuti suurendada juurdepääsu mikrorahastamisele ja selle kättesaadavust mikroettevõtete ja sotsiaalmajanduse jaoks;

    C.  arvestades, et rahastu eesmärk on parandada vahendajate suutlikkust suurendada võimalike operatsioonide arvu, et luua tööhõivet kohalikes kogukondades kvaliteetsete töökohtade loomise, majanduskasvu ja sotsiaalse kaasatuse abil;

    D.  arvestades, et naissoost laenuvõtjate rahaline seis tundub olevat halvem kui meestel ning naiste osakaal töötute ja vaesusriskiga isikute hulgas on suurem[7]; arvestades, et rahastust abi saavate nais- ja meesettevõtjate suhe on kõigest 36:64 ning see ei ole sooliselt tasakaalus;

    E.  arvestades, et tõrjumine ja mitmekordne diskrimineerimine, mille all teatavad naisrühmad kannatavad, süvendavad veelgi nende majanduslikult ebasoodsat olukorda ja raskendavad juurdepääsu rahastamisele; arvestades, et tõrjutuse all kannatavate naiste kaasamine peab olema esmatähtis;

    F.  arvestades, et üha suurenev arv tööturul osalevaid naisi on ühtlasi oma perede põhilised toitjad; arvestades, et üksikvanemaid on naiste hulgas rohkem kui meeste seas; arvestades, et mikrorahastamine peaks aitama üha suuremat arvu naisi;

    G.  arvestades, et sotsiaalmajandus hõlmab ühistuid, vastastikuseid kindlustusandjaid, mittetulundusühendusi, sihtasutusi ja sotsiaalseid ettevõtteid, mis toetavad ELi tööhõivet, sotsiaalset sidusust, piirkondlikku ja maaelu arengut, keskkonna- ja tarbijakaitset, põllumajandust, kolmandate riikide arengut ja sotsiaalkindlustuspoliitikat;

    H.  arvestades, et majandus- ja finantskriisi tagajärjel on suurenenud vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määr ning pikaajaline ja noorte töötus ning sotsiaalne ebavõrdsus;

    I.  arvestades, et rahastu parandab laenajate laenusaamistingimusi ja teeb rahastamise kättesaadavaks isikutele, kellele muidu laenu ei antaks; arvestades, et 22 liikmesriigi mikrokrediidi vahendajad on rahastust kasu saanud; arvestades, et rahastu üldeesmärk on anda 2020. aastaks välja 46 000 mikrolaenu arvestusliku kogumahuga 500 miljonit eurot;

    J.  arvestades, et laenude tagastamise määr on hinnanguliselt 95 %; arvestades, et rahastu on aidanud inimestel tööturule siseneda või naasta või ettevõtlusega alustada ning füüsilisest isikust ettevõtjatel oma mikroettevõtteid säilitada või neid säilitatud ja uute töökohtade ja käibe mõttes laiendada; arvestades, et rahastu on jõudnud kaugetesse Euroopa piirkondadesse ja ergutanud majandustegevust;

    K.  arvestades, et vähemuste teenindamist on raske hinnata, kuna enamiku mikrokrediidi vahendajate eesmärk ei ole konkreetselt vähemuste teenindamist laiendada; arvestades, et mikrokrediidi saajad ei pruugi ennast tõrjutuna tunda või karta diskrimineerimist oma rahvuse ilmsikstuleku korral;

    L.  arvestades, et oma mikrolaenu taotluse esitamise ajal oli 60 % isikutest, kelle andmed on kättesaadavad, kas töötud või tööturult eemal; 84 % saajatest kuulusid vanuserühma 25–54 ja 36 % toetatud ettevõtjatest olid andmete kohaselt naissoost;

    M.  arvestades, et rahastut tuleks hinnata ka kvalitatiivselt ja mitte üksnes kvantitatiivselt; arvestades, et kuigi rahastut on lihtsam hinnata majandusliku tõhususe seisukohast, tuleks hinnata ka selle mõjusust sotsiaalse kaasamise tagamise vahendina ning loodud töökohtade kvaliteeti ja järelmõju;

    N.  arvestades, et eesmärgiks seatud nais- ja meessoost ettevõtjate suhe 40:60 on peaaegu saavutatud ning see on liidu keskmisest märksa kõrgem;

    O.  arvestades, et rahastut on kõige aktiivsemalt kasutatud ELi lõuna- ja idapoolsetes liikmesriikides;

    P.  arvestades, et mikroettevõtte edukuse ja elujõulisuse jaoks on keskne tähtsus sellistel ettevõtluse arendamise teenustel nagu koolitus ja mentorlus;

    Q.  arvestades, et rahastu ühe puudujäägina on tuvastatud asjaolu, et sellest ei rahastata sotsiaalseid ettevõtteid;

    R.  arvestades, et mõningate märkide järgi võib mikrokrediit olla üks vahend, mis aitab ettevõtjatel minna varimajandusest üle deklareeritud majandustegevusse;

    S.  arvestades, et mikrokrediidi vahendajate mikrolaenude andmisega seotud andmete ulatuslikum avalikustamine on parim viis edendada riiklike vahendite paremat kasutamist; arvestades, et andmete ulatuslikum avalikustamine aitab võrrelda mikrokrediidi vahendajate tulemuslikkust;

    T.  arvestades, et võimalik on rahastu koostoime Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja teiste ELi fondidega, millega välditakse asjatut dubleerimist;

    U.  arvestades, et finantsmääruse artiklis 6 on sätestatud, et „eelarve koostatakse ja seda täidetakse kooskõlas ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtetega”;

    V.  arvestades, et rahastut rahastatakse nii ELi vahenditest kui ka Euroopa Investeerimispanga rahalisest osalusest, ning et mõlemat haldab Euroopa Investeerimisfond; arvestades, et samuti nähakse ette täiendav rahastamine erainvestorite poolt;

    W.  arvestades, et selline vahend on võimalikele abisaajatele veel vähe tuntud, millest annab tunnistust seni väljastatud mikrokrediidi mahud, mis jäävad alla eelnevalt eesmärgiks seatud taseme;

    X.  arvestades, et see vahend on oma võimalike toetusesaajate jaoks endiselt suhteliselt tundmatu, mida näitab seni antud mikrolaenude maht, mis jääb alla eesmärgiks seatud taseme, seda eriti Itaalias, nagu on välja toodud Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 8/2015 „Kas ELi rahaline toetus vastab piisavalt mikroettevõtjate vajadustele?”;

    Mikrokrediidi kättesaadavuse parandamine

    1.  rõhutab, kui tähtis on rahastu taoline rahastamisvahend finantskriisi ajal, et luua uusi ettevõtteid, edendada uut tööhõivet ning tagada töötutele, ebasoodsas olukorras inimestele ja mikroettevõtetele juurdepääs rahastamisele, vähendades samal ajal riski mikrokrediidi vahendajate jaoks;

    2.  märgib, et mõju töökohtade loomisele oli algselt oodatust väiksem, vaatamata sellele, et ilma mikrokrediidita oleksid paljud laenusaajad krediiditurult üldse kõrvale jäänud; on veendumusel, et oodatust väiksem mõju töökohtade loomisele tuleneb osaliselt sellest, et rahastu rakendati samal ajal, kui majandus oli sügavas kriisis, mis mõjutas nii krediiditurgu kui ka tööhõivenäitajaid; märgib siiski, et rahastu aitas oluliselt kaasa töökohtade säilitamisele; võtab arvesse, et sellega tegeletakse uue, paindlikuma EaSI programmi raames;

    3.  peab kahetsusväärseks tagasilükatud mikrofinantseerimise taotluste suurt arvu (tagasi lükati peaaegu 2000 taotlust, mida põhjendati osaliselt eraisikute ja ettevõtjate ülelaenamisega) ning vaatamata mikrokrediidi võtjate arvu suurenemisele jätkuvalt suurt mikrokrediidituru defitsiiti; kutsub komisjoni üles viima läbi üksikasjalikumat uuringut tagasilükkamiste põhjuste kohta, sealhulgas leidmaks viise nende lahendamiseks;

    4.  rõhutab rahastu tähtsust eeskätt kriisiaegadel, kuna see annab töötutele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele juurdepääsu rahastamisele; rõhutab, et eriti praegusele rände- ja varjupaigakriisile mõeldes võib mikrorahastamine pakkuda põhjapanevat tuge ELi tööturule sisenevatele pagulastele ja rändajatele;

    5.  kutsub liikmesriike üles looma kontaktpunkte, et edendada võimalike abisaajate ja kodanike seas üldiselt teavet rahastu kohta;

    6.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles seniseid kogemusi arvestades suurendama eelkõige kaugemates piirkondades ja eriti vähemuse taustaga kogukondades või puudega inimestele suunatud organisatsioonides teadlikkust sellise rahastu olemasolust, selle hüvedest ja võimalustest sellele juurde pääseda;

    7.  märgib, et 2013. aastal hõlmasid rahastu kaudu rahastatavad meetmed kõrgema nõudeõiguse järguga laene ja garantiisid; märgib lisaks, et mõned mikrokrediidi vahendajad saavad nii garantiid kui ka laenu, kuid et need kaks vahendit hõlmavad alati erinevaid portfelle;

    8.  nõuab, et rahastu puhul võetaks arvesse projektide lisaväärtust raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondades, nagu hõredalt asustatud piirkonnad ja piirkonnad, kus rahvaarv väheneb, kuna see ei soodusta seal mitte üksnes töökohtade loomist, vaid aitab ka elanike arvu säilitada;

    9.  nõuab tungivalt, et komisjon ja Euroopa Investeerimisfond muudaksid EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna võimalikult ruttu toimivaks, et tagada rahastamise kättesaadavus abisaajatele; loodab, et EaSI saab edukalt jagu rahastu puudustest;

    10.  palub komisjonil hinnata kehtiva mikrokrediidi mõiste sobivust, et tagada tulevaste rahastamisvahendite vastavus turu ja abisaajate vajadustele ning otsuse artiklis 2 määratletud eesmärkidele;

    11.  ergutab komisjoni ja liikmesriike koguma ja hindama andmeid mikroettevõtete eripärade, nende vajaduste ja püsimajäämise määra kohta ning tegema vajaduse korral vahekokku koostamise ajal ettepanekuid EaSI määruse kohandamiseks; on rahul asjaoluga, et rahastu vahendite jääk ja laenude tagasimaksed suunatakse EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuuna eelarvesse, millega suureneb mikrolaenu võtjatele pakutavate tagatiste ja rahastatavate vahendite arv;

    12.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et kõik seitse rahastu seniseks kontrollitud rahastamisvahendit on kaasanud täiendavat erasektoripoolset rahastamist; väljendab siiski muret tõsiasja pärast, et kontrollikoja aruande kohaselt saavutati garantiide osas täpne finantsvõimenduse sihtmäär üksnes ühel juhul seitsmest ning kahel juhul jäi see saavutamata;

    13.  tunneb heameelt uue EaSI programmi suurema paindlikkuse üle muutuvatele vajadustele reageerimisel, pidades silmas vahendite ümberjaotamist programmi tegevussuundade vahel; kutsub komisjoni üles vältima topeltrahastamist, arendades välja selge ja läbipaistva koostoime EaSI ning liidu muude programmide ja algatuste vahel;

    14.  kutsub komisjoni üles tegema rahastu ja sellest laenude saamise tingimuste teemal laiemat tutvustus- ja teavitustööd;

    15.  palub komisjonil laiendada rahastu geograafilist ulatust, et jõuda iga liikmesriigini; toonitab vajadust laiendada rahastu sektorilist ulatust, hõlmates sektoreid ka väljaspool põllumajandust ja kaubandust;

    Sihtrühmadeni jõudmine ja sotsiaalset mõju kajastav aruandlus

    16.  taunib asjaolu, et täpselt määratletud sotsiaalse aruandluse puudumise tõttu ei ole täpsemalt mõõdetud rahastu sotsiaalset mõju töökohtade loomise, ettevõtete jätkusuutlikkuse ja vähemusrühmade toetamise osas; palub komisjonil seepärast järgida sotsiaalse tulemuslikkuse mõõtmise standardeid empiiriliselt, et tagada suurim sotsiaalne mõju, pidades ühtlasi silmas strateegia „Euroopa 2020” eesmärke, ja hinnata, kas sihtrühmade määratlust (k.a puudega inimesed) on vaja veelgi täpsustada;

    17.  märgib, et rahastu on alustanud toimimist katseprojektina; märgib lisaks, et tuvastatud on nõrkusi seoses jõudmisega haavatavate rühmadeni, nagu rändajad ja puudega inimesed; usub siiski, et saadud kogemusi on arvesse võetud ning et mõningad puudujäägid on EaSI programmis juba kõrvaldatud; peab tervitatavaks, et välja on töötatud eesmärkide strateegiline hindamine kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega;

    18.  palub Euroopa Investeerimisfondil teha mikrokrediidi vahendajatega koostööd, nõudes neilt mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendi kohaldamist ning pidades esmatähtsaks selliseid mikrokrediidi vahendajaid, kes on tõendanud oma suutlikkust ja tahet teha koostööd organisatsioonidega, kes annavad lõplikele toetusesaajatele täiendavat abi; kutsub Euroopa Investeerimisfondi samuti üles jõustama mikrokrediidi vahendajatega sõlmitud lepingute neid sätteid, mis nõuavad vahendajate tihedamat koostööd vähemusrühmituste esindusorganisatsioonidega, et tulemuslikumalt sihtrühmadeni jõuda;

    19.  palub komisjonil täiustada meetodeid ettevõtete elujõulisuse ja oma kogukonnas omatava mõju hindamiseks pärast mikrokrediidi tagasimaksmist;

    20.  palub komisjonil ja Euroopa Investeerimisfondil täiustada abisaajaid ja mikrokrediidi vahendajaid puudutavat aruandlust, samas tunnistades vajadust leida selline tasakaal, mis viimaseid liigselt ei koormaks; rõhutab, et nõuetekohase aruande jaoks vajaliku teabe annavad nii mikrokrediidi vahendajad kui ka mikrokrediidi võtjad ise selleks, et laenu saada;

    21.  peab kahetsusväärseks, et teave rahastuga seotud laenude ja garantiide kasutamise kohta on killustatud ja mittetäielik ning puudub üksikasjalik teave lõppsaajate tööhõiveseisundi kohta, kuigi kontrollikoda leidis, et aruandlus vastas otsuses sätestatud nõuetele;

    22.  kutsub Euroopa Investeerimisfondi üles tagama, et mikrokrediidi vahendajad avaldavad andmed antud mikrolaenude arvu ja summa kohta ning lõplike abisaajate liikide kohta;

    23.  palub komisjonil järgida mikrokrediidi andmisel soolist võrdõiguslikkust ning võtta edaspidi eesmärgiks jõuda mees- ja naissoost ettevõtjate võrdse osakaaluni; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles õhutama mikrokrediidi vahendajaid võtma kasutusele konkreetsed naistele suunatud strateegiad ja toetama naiste ettevõtlust, kasutades selleks muu hulgas koostööd valdkonna asjakohaste ühenduste ja organisatsioonidega;

    24.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles muutma veelgi nähtavamaks selle rahastuga kaasnevad rahastamisvõimalused ning edendama nendest võimalustest teavitamist, kasutades selleks muu hulgas teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, naisettevõtjate seas parimate tavade vahetamist, konkreetselt naistele suunatud töötubasid ja koolitusi, eesmärgiga saavutada seoses mikrorahastamise kättesaadavusega parem sooline tasakaal;

    25.  kutsub komisjoni üles võtma arvesse mikrorahastamise hüvesid naiste jaoks, sealhulgas jätkusuutlike töökohtade loomist; kutsub komisjoni üles soodustama naisettevõtjate arvamuste vahetamist ja parimate tavade jagamist;

    26.  tunnistab eesmärgiks võetud nais- ja meessoost ettevõtjate suhte tähtsust; on aga siiski arvamusel, et rahastu edukust ei tohiks mõõta üksnes üldiste eesmärkide saavutamise järgi, vaid selle põhjal, kas rahastu võimaldab mikroettevõtjatel ning väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel oma projekte käivitada ning aidata kaasa majanduskasvule ja sotsiaalsele sidususele;

    27.  nõuab tungivalt, et komisjon suunaks oma jõupingutused mikrorahastamise kättesaadavuse parandamisele selliste klientide jaoks, kes võivad olla kõrvale jäetud, näiteks rändajad, põgenikud, pikaajalised töötud, noored, madala sissetulekuga inimesed, madala kvalifikatsiooniga töötajad ja puudega inimesed, kelle praegused rahastust saadavad hüved on ebapiisavad;

    28.  kutsub komisjoni üles käsitlema pagulasi ja varjupaigataotlejaid ühe sihtrühmana;

    29.  kutsub komisjoni üles mitmekordistama noorte juhitavatele innovaatilistele idufirmadele mikrokrediidi andmiseks kättesaadavaid algatusi ja rahastamist, et toetada noorte ettevõtlust ning kõrgtehnoloogilist, teaduslikku ja sotsiaalset innovatsiooni majanduskriisi ning krediidile raskendatud juurdepääsu tingimustes; rõhutab lisaks, et liikmesriigid peaksid püüdma vähendada bürokraatiat, millega ettevõtjatel tuleb ELi poolt neile kättesaadavaks tehtud rahalistele vahenditele juurdepääsu saamiseks kokku puutuda;

    Sotsiaalse ettevõtluse toetamine

    30.  kahetseb, et rahastust ei ole rahastatud suuremal arvul sotsiaalseid ettevõtteid; tunneb seepärast heameelt asjaolust, et EaSI eelarvest eraldatakse kindel osa sotsiaalsete ettevõtete rahastamiseks;

    31.  soovitab komisjonil mikrokrediidi vahendajate nõuetekohase aruandluse tagamise põhjal selle uue nõude täitmist hoolikalt jälgida, julgustada liikmesriike vahetama sellekohaseid andmeid, teadmisi ja parimaid tavasid ning innustada neid toetama projekte, mis avaldavad nende potentsiaalsete klientide seas suurt sotsiaalset mõju;

    32.  palub komisjonil turu vajaduste rahuldamiseks sotsiaalsetele ettevõtetele EaSI raames antavate laenude ülempiiri hinnata ja vajadusel muuta, et anda neile nende kasutoova arengu jaoks vajalikud ja piisavad vahendid;

    33.  rõhutab, kui tähtis on lisada rahastamisprogrammidesse sooline perspektiiv; usub, et soolise mõju hindamine ja soolise võrdõiguslikkusega arvestav eelarvestamine on vajalikud selleks, et hinnata ja parandada rahastamisprioriteetide, finantsressursside jaotuse ja rahastamisprogrammide tingimuste mõju naistele; rõhutab sooliselt eristatud andmete süstemaatilise kogumise ja korrapärase analüüsimise vajadust;

    Mentorlus ja koolitusteenused ning vastastikune täiendavus muude abivahenditega

    34.  tunneb heameelt võimalusest tõsta EaSI raames mikrokrediidi vahendajate rahastamissuutlikkust ning anda tehnilist abi, et suurendada nende professionaalsust, parandada teenuste osutamist ning andmete kogumist ja töötlemist, et saada rahastu tegevusest paremat tagasisidet; teeb seepärast ettepaneku luua veebisait, kus oleks võimalik esitada ja vaadata projekte, ning ühenduse andmebaas, mis sisaldaks krediidiinfot ja edaspidi ka võimalust teatada võimalikest takistustest (samuti ja eriti bürokraatlikest takistustest);

    35.  julgustab komisjoni siduma rahastu ettevõtluse põhikoolitusega, mis tagaks ettevõtete majandusliku elujõulisuse ja laenude sihipärasuse;

    36.  märgib, et 44 % kõigist rahastust toetust saanud ettevõtjatest tegutsesid alla ühe aasta, samal ajal kui 56 % jätkasid tegutsemist ka järgneval aastal; palub komisjonil täiendavalt hinnata rahastu kaudu rahastatud mikroettevõtete elujõulisust; kutsub komisjoni üles ergutama tööhõive jätkusuutlikkuse arendamist, pakkudes piisavaid suuniseid ja koolitust, mida rahastatakse EaSI raames, et tagada pikaajaline mõju;

    37.  taunib asjaolu, et ettevõtluse arendamise teenuseid, sealhulgas mentorlust ja koolitust, ei saa rahastada vahetult EaSIst, ning palub, et komisjon uuriks tulevasi rahastamisvõimalusi uute konkreetsete vahenditega partnerluses liikmesriikide või ELi fondidega;

    38.  märgib, et ESF peaks olema ettevõtete loomise, elujõulise mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse peamine rahastaja, pakkudes ka juhendamist ja koolitusprogramme; peab kahetsusväärseks, et neid vahendeid ei rahastata otse EaSI raames;

    39.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel arendada kohalike ja piirkondlike organisatsioonide ja institutsioonidega strateegilist koostööd EaSI, Euroopa Sotsiaalfondi ja muude võimalike riiklike programmide osas ning edendada oma koostööd mikrokrediidi vahendajate ja lõplike abisaajatega, et parandada mikrolaenuvõtjatele nende ettevõtluse elujõulisuse suurendamiseks pakutavat koolitust, mentorlust ja üldist toetust;

    40.  tervitab võimalust rahastada EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse telge Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest ning palub, et komisjon ja EIF teavitaksid mikrokrediidi vahendajaid paremini sellest võimalusest, mis tuleneb üldsätete määruse[8] artiklist 38;

    41.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kättesaadavus mikroettevõtete rahastamiseks;

    Mikrokrediidi vahendajad

    42.  ergutab komisjoni kooskõlastama ESFi ning EaSI tuge, et suurendada mikrokrediidirahastute osas kahe programmi vastastikust täiendavust, keskendudes muu hulgas mikrokrediidi vahendajate ja selliste ettevõtluse tugikeskuste koostööle, mida kaasrahastab Euroopa Sotsiaalfond;

    43.  kiidab heaks mikrokrediidi vahendamise valikumenetluse, mis on kooskõlas Euroopa Investeerimisfondi eeskirjade ja menetlustega, ning kordab parlamendi nõuet, et asjaomased vahendajad peaksid järgima vastutustundliku laenamise ning eraisikute ja ettevõtjate ülelaenamise vältimise põhimõtteid;

    44.  soovitab lihtsustada rahastust laenu taotlemise korda ja muuta mikrokrediidi vahendajate ja Euroopa Investeerimisfondi vahelisi lepinguid paindlikumaks ja arusaadavamaks, mis võimaldaks väiksematel mikrokrediidi vahendajatel rahastamisvahendeid ja Euroopa Investeerimisfondi võimalusi kiiresti ja täielikult ära kasutada;

    45.  peab kahetsusväärseks, et paljud rahastule esitatud taotlused ei olnud nõuetekohaselt täidetud ning komisjon ei saanud neid heaks kiita; palub komisjonil hinnata selle põhjusi (nt puudulik teave või kättesaadavus või lihtsustamist vajav bürokraatiakoormus); palub komisjonil probleemi lahendamiseks kiirelt tegutseda;

    46.  palub, et komisjon tagaks laialdasema teavitamise rahastust ja sellest laenude saamise tingimustest ning vastava teabe andmise, lihtsustaks menetlust ning muudaks mikrokrediidi vahendajate ja Euroopa Investeerimisfondi vahelised lepingud paindlikumaks ja arusaadavamaks, mis võimaldaks väiksematel vahendajatel kiiremini turule pääseda;

    47.  palub, et komisjon ja EIF hindaksid, kuidas rahastust saadavat kasu paremini tuua laiema üldsuseni, minnes kaugemale praegu mikrokrediidi vahendajatele kehtestatud nõuetest;

    48.  julgustab komisjoni tegema mikrokrediidi vahendajatega ning abisaajate huve esindavate organisatsioonidega tihedamat koostööd, mis ei piirduks vaid toodete reklaamimise või uute klientide leidmisega;

    49.  kutsub liikmesriike üles mikrokrediidi sektorit arendama, et võimaldada selle jõudsat kasvu, mis on vajalik strateegias „Euroopa 2020” seatud eesmärkide saavutamiseks, ja rahastu võimaluste ärakasutamiseks uurima, kuidas muud vahendajad peale pankade saaksid partnerpangast sõltumatult mikrokrediidi turule siseneda;

    50.  ergutab komisjoni tugevdama mikrokrediidi alal tegutsejatega (mikrokrediidi vahendajad, pangad ja mittepangad, sellised võrgustikud nagu Euroopa Mikrorahastamise Võrgustik) ning praegu kaasamata sidusrühmadega dialoogi liidu rahastatavate programmide raames pakutavate toodete kättesaadavuse, kasutamise ja väljatöötamise küsimustes;

    51.  ergutab komisjoni ja liikmesriike hõlbustama erinevate liikmeriikide mikrokrediidi vahendajate seas parimate tavade vahetamist;

    52.  kutsub komisjoni ja Euroopa Investeerimisfondi üles tagama, et EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse tegevussuunas edendataks veelgi mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendi levitamist ja integreerimist mikrokrediidi vahendajatega sõlmitavate lepingutega;

    53.  on seisukohal, et komisjoni aruanne Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamise kohta 2013. aastal on väga üldine ega sisalda üksikasju rahastu rakendamise kohta;

    54.  ergutab komisjoni tagama, et rahastu ja EaSI programm aitaksid jätkuvalt suurendada ELi lisaväärtust ja nähtavust;

    °

    °  °

    55.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

    SELETUSKIRI

    Taustteave

    Mikrolaenude andmine sai alguse Lõuna-Aasias ja Ladina-Ameerikas, kus üle neljakümne aasta tagasi tekkisid esimesed mikrolaenude algatused, ning sellest ajast peale on neid olnud arvukalt ja nad on edukalt toiminud.

    Mikrokrediitide andmisega suudeti arengumaades võidelda vaesuse vastu ja saavutada positiivseid tulemusi kohaliku majanduse jaoks. Sellist positiivset mõju silmas pidades lõi EL 2010. aastal mikrokrediidirahastu „Progress” kogumahuga 205 miljonit eurot, et pakkuda ka Euroopas sotsiaalselt ja finantsiliselt kehvemas seisus inimestele võimalust endale korralike elatisvõimaluste loomiseks.

    Mikrokrediidirahastu „Progress” on praegu kättesaadav 22 liikmesriigis 28st. See on põhjendatav riikide majanduse erineva arengutasemega, erinevate turuhuvide ja õiguslike eeldustega.

    Euroopa Komisjon hindas viimati 2013. aastal rakendusaruandes mikrokrediidirahastu „Progress” seisu ja koostas vahearuande selle rahastu kohta, mida kasutatakse veel kuni 2016. aastani.

    Mikrokrediidirahastul „Progress” on sotsiaalpoliitiline suunitlus ja ta hõlbustab juurdepääsu mikrolaenudele, et asutada või edendada mikroettevõtteid. Rahastu ei rahasta mikroettevõtteid ise, vaid võimaldab programmis osalevatel ELi mikrokrediidivahendajatel anda rohkem laenu parema krediidivõimelisuse tõttu tänu refinantseerimise võimalusele „Progressist”.

    Mikrokrediidirahastu „Progress” on oluline ja tõhus vahend, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” raames ELi eesmärgid tööhõive ja sotsiaalvaldkonnas. Sest oluline arv uutest töökohtadest tekib äsja asutatud uutes ettevõtetes. Ligi 58 % neist töökohtadest luuakse mikroettevõtetes.

    Mikrokrediitide järele on suur nõudmine nende inimeste seas, kelle olukord ei võimalda laenu saada tavapärastelt pankadelt, sest nende jaoks on tegemist liigselt kulumahuka sihtrühmaga.

    Mikrokrediidirahastu „Progress” aitab tööturule (tagasi) tulla, ettevõtlikkuse potentsiaali rakendada, kaasneva koolituse ja juhendamise abil uusi oskusi omandada ning inimestel iseseisvalt vastutust võttes väärikat elu elada.

    Praegu veel kehtiva (ja küsitava) ELi määratluse kohaselt ei tohi mikroettevõttele antav mikrokrediit ületada 25 000 euro suurust laenusummat. Antud juhul siis laenu andmist ettevõttele, mis annab tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive või aasta bilansimaht ei ületa 2 miljonit eurot (määruse 1296/2013 (millega luuakse Euroopa Liidu tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI)) artikkel 2).

    Sihtrühmad

    Mikrokrediidirahastu „Progress” puhul on eeskätt tegemist sotsiaalpoliitilise ja alles seejärel majanduspoliitilise vahendiga. Sest keskendutakse sihtrühmadele, kellele majanduses ei ole seni piisavalt tähelepanu pööratud: (pikaajalised) töötud, sotsiaalabi saajad, etnilistesse vähemustesse kuulujad, isikud, kes on tegevad mitteametlikus majanduses või kes elavad vähem soodsates maapiirkondades, ja naised.

    Mikrokrediidirahastu „Progress” eripära

    Pankade jaoks on mikrolaenud ülalkirjeldatud sihtrühmadega riskantne ja kulumahukas äri, sest lisaks tegelikule laenule on vaja töömahukat nõustamist, mis puudutab kavandatavat ettevõtmist ja selle elluviimist (juhendamine ja koolitus). Kõige selle tõttu on mikrokrediidid kulukad, väikese kasumimarginaaliga ja turustamise seisukohalt ebaatraktiivsed.

    See tähendab, et mikrokrediitide pakkumine erineb alati tavapärasest pangandusest, sest sotsiaalset kaasatust edendades on sellel sotsiaalpoliitiline ülesanne. Mikrokrediitide andmine on majanduslikult ja ühiskondlikult mõttekas, sest rahaline toetus selleks, et inimene hakkaks ettevõtjaks, on riiklike institutsioonide jaoks soodsam variant kui sotsiaaltoetuste andmine töötuse korral, pealegi edendatakse seeläbi inimeste ettevõtlikkust.

    Mikrokrediidirahastu „Progress” seis, kui pool kehtivusajast on möödas

    Mikrokrediidirahastut „Progress” võib üldjoontes pidada edukaks. Vastava rahastuse korral võiks koguni oluliselt suuremat nõudlust rahuldada. Antud on 13 252 mikrokrediiti mahuga 124,6 miljonit eurot, mis jääb pisut alla eesmärgile anda laenu kogusummas 142,4 miljonit eurot.

    Jõutud on paljude, kuigi mitte kõigi kavandatud sihtrühmadeni.

    Eesmärgiks seatud nais- ja meesettevõtjate suhe 40:60 samahästi kui saavutati (37 % laenu saajatest on naisettevõtjad), kuigi kõik krediidivahendajad ei kasutanud naistele mõeldud eriprogramme ettevõtete loomiseks. Sellega on saavutatud palju suurem naisettevõtjate osakaal kui ELi keskmine näitaja. Siiski tuleks siin püüelda tasakaalustatud kvoodi poole.

    Vahearuande järgi ei olnud 17 %-l küsitletutest varem võimalik pangast tavalaenu saada. 68 % küsitletutest vastas, et nad taotlesid üldse esimest korda laenu, ja 56 % arvas, et nad samadel tingimustel poleks mujalt laenu saanud. 43 % küsitletutest jäi enda arvates allapoole vastava riigi vaesuspiiri, mis on oluliselt kõrgem näitaja kui ELi keskmine (18,2 %). 17 % märkis koguni enda kohta, et puuduvad igasugused rahalised vahendid – see on peaaegu kaks korda suurem osakaal kui ELi rahvastiku keskmine näitaja.

    Rahastu „Progress” on seega tulemuslikult künnist alandanud, et laenu oleks üldse võimalik saada.

    Mikrokrediidirahastu „Progress” tulemuslikkus ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade ja sotsiaalse majandusega seoses ei ilmne nii üheselt. Siin võib üheks põhjuseks olla see, et paljud laenusaajad hirmust diskrimineerimise ees ei määratle end (etnilise) vähemusena. Teisalt ka see, et kogutavad andmed on ebapiisavad, sest näitajad ja vastav aruandekohustus ei ole asjakohased ja piisavalt välja töötatud.

    Tulemuslikkus sotsiaalses majanduses on väike, kuna esiteks pole paljud krediidivahendajad selle majandusvormi jaoks eriprogramme koostanud ja teiseks vajavad sotsiaalsed ettevõtted tihti rohkem raha, kui see mikrokrediidi määratluse kohaselt võimalik on. Seda puudujääki on märgatud tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmis: artikli 26 punktiga c nähakse ette sotsiaalsete ettevõtete parem juurdepääs rahastamisele. Siin tuleb aga kaaluda, kas selles punktis ettenähtud ülempiiri puhul arvestatakse turuvajadustega.

    Loodud töökohtade püsivust on praegu veel raske hinnata, sest paljud laenud sellest rahastust on väldanud vähem kui aasta. Kuid oluline on luua võimalus, et mikroettevõtete edukust turul saaks edasi jälgida ka pärast laenutähtaja lõppemist.

    Ühissätete määruse kohaselt Euroopa Sotsiaalfondi vahendite eraldamine tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmile (EaSI)

    Eriti oluline on võimalus eraldada Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmile (EaSI). Ühissätete määruse artikli 38 lõike 1a kohaselt on Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) korraldusasutustel lubatud eraldada osa ESFi rahalistest vahenditest teistele ELi rahastamisvahenditele, nagu EaSI. Euroopa Sotsiaalfondist näiteks EaSI-le eraldatud piirkondlikud rahalised vahendid tuleks sel juhul kulutada samas piirkonnas.

    Euroopa Sotsiaalfondi eriline alafond EaSI all peaks järgima EaSI üldisi parameetreid (nt minimaalne finantsvõimendus), kuid lisada võib ka eritingimusi (nt konkreetne sihtrühm, nagu noored mikrolaenu võtjad, naised, puuetega inimesed).

    Selline kokkulepe sisaldaks EaSI rahastamisvahendi üldeeskirju, aga ka valitud võimaluse suhtes eraldi kohaldatavaid eeskirju. Nende erieeskirjadega võiks näiteks tagada, et tagatisi ja laene antakse rakenduskavaga hõlmatud riigi või piirkonna inimestele või ettevõtetel ning et need oleks võimaluse korral mõeldud konkreetsetele elanikkonnarühmadele, näiteks noortele. (Vahendite sihtotstarbeline kasutamine.)

    Eeliseks on see, et komisjon on juba valinud volitatud üksuse, milleks on Euroopa Investeerimisfond (EIF), ning rahastamisvahendite kõik parameetrid on praktiliselt kindlaks määratud.

    Seda võimalust kasutavate liikmesriikide jaoks on halduskoormus väiksem, sest vahendite haldamise ja kontrollimise eest vastutaks sel juhul EIF.

    Liikmesriigid ja nende piirkonnad võivad seega suurendada rahastamissuutlikkust, kui ühendavad ELi ja liikmesriigi vahendid, ning kasutada EIFi eksperditeadmisi rahastamisvahendite haldamisel.

    Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) ja mikroettevõtted

    Tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis on olnud fraktsioonideüleseks seisukohaks see, et rahalised vahendid Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist (EFSI) tuleks kättesaadavaks teha ka mikroettevõtetele. Seda arvamust tuleb siinkohal taas rõhutada.

    Kokkuvõte

    Mikrokrediidid toimivad mitte üksnes arenguriikides, vaid ka Euroopas. Meil tuleb neid vaadelda aga esmajoones kui sotsiaalmajanduslikku vahendit, et anda raskes sotsiaalses olukorras olevatele inimestele uus võimalus.

    VKEde ja innovaatiliste ideede edendamiseks on teised toetusvõimalused. Mikrokrediidi määratlus ELis tuleks üle vaadata ja seda tuleks kohandada praeguste tingimustega. See puudutab ka maksimaalset krediidi suurust, mis ei pruugi kõigis ELi riikides olla piisav. Kõigis liikmesriikides tuleks lubada seda, et mikrokrediite saaksid vahendada ka muud ettevõtjad kui pangad. Tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmist tuleks rahaliselt toetada ekspertide abi äriplaani koostamiseks, samuti äriidee ülevaatamist ja nõustamist (koolitus ja juhendamine).

    Üldiselt on soovitatav jätkata programmiga „Progress”, võttes arvesse tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmiga ettenähtud parandusi ning selles raportis esitatud ettepanekuid.

    20.10.2015

    EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS

    tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

    Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamise kohta 2013. aastal

    (2015/2042(INI))

    Arvamuse koostaja: Inés Ayala Sender

    ETTEPANEKUD

    Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

    A.  arvestades, et finantsmääruse artiklis 6 on sätestatud, et „eelarve koostatakse ja seda täidetakse kooskõlas ühtsuse, eelarve õigsuse, aastasuse, tasakaalu, arvestusühiku, kõikehõlmavuse, sihtotstarbelisuse, tulemuslikku ja tõhusat sisekontrolli nõudva usaldusväärse finantsjuhtimise ning läbipaistvuse põhimõtetega”;

    B.  arvestades, et Euroopa mikrokrediidirahastut „Progress” (edaspidi „rahastu”) rahastatakse nii ELi vahenditest kui ka Euroopa Investeerimispanga rahalisest osalusest, ning et kumbagi neist haldab Euroopa Investeerimisfond; arvestades, et samuti nähakse ette täiendav rahastamine erainvestorite poolt;

    C.  arvestades, et rahastu loodi majanduskasvu ja tööhõive toetamiseks ning sotsiaalse ja majandusliku tõrjutuse vastu võitlemiseks;

    D.  arvestades, et sotsiaalmajandusettevõtted parandavad kõige ebasoodsamas olukorras olevate ühiskonnarühmade olukorda tööhõive ja sotsiaalse kaasamise mõttes ning nad vajavad paremat juurdepääsu rahastamisele;

    E.  arvestades, et see vahend on oma võimalike toetusesaajate jaoks endiselt suhteliselt tundmatu, nagu näitab seni antud mikrolaenude maht, mis jääb alla eesmärgiks seatud taseme, seda eriti Itaalias, nagu on välja toodud Euroopa Kontrollikoja eriaruandes nr 8/2015 „Kas ELi rahaline toetus vastab piisavalt mikroettevõtjate vajadustele?”;

    F.  arvestades, et rahastut tuleks hinnata kvalitatiivselt, mitte üksnes kvantitatiivselt; arvestades, et kuigi rahastut on lihtsam hinnata majandusliku tõhususe seisukohast, tuleks hinnata ka selle mõjusust sotsiaalse kaasamise tagamise vahendina ning loodud töökohtade kvaliteeti ja järelmõju;

    1.  märgib, et 2013. aastal hõlmasid rahastu kaudu rahastatavad meetmed kõrgema nõudeõiguse järguga laene ja garantiisid; märgib lisaks, et mõned vahendajad saavad nii garantiid kui ka laenu, kuid et need kaks vahendit hõlmavad alati erinevaid portfelle;

    2.  märgib, et rahastu on tegutsenud katseprojektina alates 2010. aastast; märgib lisaks, et tuvastatud on nõrkusi seoses jõudmisega haavatavate rühmadeni, nagu rändajad ja puudega inimesed; usub siiski, et saadud kogemusi on arvesse võetud ning et mõningad puudujäägid on uues tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmis (EaSI) juba kõrvaldatud; peab tervitatavaks, et välja on töötatud eesmärkide strateegiline hindamine kooskõlas strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidega;

    3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et EaSI-le on eraldatud täiendavaid eelarvevahendeid mikrolaenude andmiseks;

    4.  rõhutab, et rahastu geograafiline katvus ELis on endiselt piiratud, kuna see hõlmab 28 liikmesriigist vaid 22 ning varsti 23; palub komisjonil teha suuremaid jõupingutusi, et tagada täielik geograafiline katvus, ning teha kindlaks põhjused, miks vahend ei hõlma mõnesid liikmesriike, ja neid põhjusi analüüsida; ergutab komisjoni pakkuma laiemale avalikkusele piisavat teavet selle vahendi kaudu rahastamise saamise võimaluste kohta;

    5.  rõhutab mikrokrediidi andmisega seotud äritegevuse kasvavat tähtsust ELis; tervitab rahastu nõudluspõhist lähenemisviisi, mille puhul võetakse arvesse mikroettevõtjate vajadusi ja meelitatakse ligi erasektori poolset rahastamist; soovitab siiski, et toetusesaajate vajadusi tuleks täiendavalt hinnata;

    6.  nõuab, et rahastu puhul võetaks arvesse projektide lisaväärtust raskete ja püsivate ebasoodsate looduslike või demograafiliste tingimustega piirkondades, nagu hõredalt asustatud piirkonnad ja piirkonnad, kus rahvaarv väheneb, kuna see ei soodusta seal mitte üksnes töökohtade loomist, vaid aitab ka elanike arvu säilitada;

    7.  kiidab heaks mikrokrediidi vahendamise valikumenetluse, mis on kooskõlas Euroopa Investeerimisfondi eeskirjade ja menetlustega, ning kordab parlamendi nõuet, et asjaomased vahendajad peaksid järgima vastutustundliku laenamise ning eraisikute ja ettevõtjate ülelaenamise vältimise põhimõtteid;

    8.  peab kahetsusväärseks, et rahastu sotsiaalne ja tööhõivealane mõju jäeti peaaegu hindamata, pidades iseäranis silmas andmeid eakate ettevõtluse ja vähemuste toetamise kohta; palub, et komisjon nõuaks vahendusega tegelevatelt asutustelt otsest koostööd vähemuste ühendustega, et haavatavaid rühmi, nagu naised või vähemusrühmad, programmi aktiivselt kaasata; kutsub komisjoni sellega seoses üles algatama põhjalikku mõjuhinnangut, mille käigus analüüsitakse rahastut ja selle jätkuprogrammi EaSI mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse telje raames;

    9.  väljendab heameelt tõsiasja üle, et kõik seitse rahastu seniseks kontrollitud rahastamisvahendit on kaasanud täiendavat erasektoripoolset rahastamist; väljendab siiski muret tõsiasja pärast, et kontrollikoja aruande kohaselt saavutati garantiide osas täpne finantsvõimenduse sihtmäär üksnes ühel juhul seitsmest ning kahel juhul jäi see saavutamata;

    10.  on seisukohal, et rahastu rahastatavate projektide püsimajäämise määr tuleb avalikustada ning et sellega tuleb mikrokrediidiga tegelevate asutuste Euroopa tegevusjuhendi ajakohastamisel arvestada; palub komisjonil muuta püsimajäämise määr toetuse andmise korral kohustuslikuks teabeks; rõhutab, et see teave oleks asjakohane tulevase tulemuslikkuse hindamise puhul;

    11.  on seisukohal, et projektide edukust ei saa hinnata üksnes töökohtade säilitamise või loomise alusel ning et arvesse tuleks võtta ka nende sotsiaalset aspekti;

    12.  märgib, et 44% kõigist rahastust toetust saanud ettevõtjatest tegutsesid alla ühe aasta, samal ajal kui 56% jätkasid tegutsemist ka järgneval aastal; palub komisjonil täiendavalt hinnata rahastu kaudu rahastatud mikroettevõtete elujõulisust; kutsub komisjoni üles ergutama tööhõive jätkusuutlikkuse arendamist, pakkudes piisavaid suuniseid ja koolitust, mida rahastatakse uue EaSI programmi raames, et tagada pikaajaline mõju;

    13.  tervitab uue EaSI programmi suuremat paindlikkust muutuvatele vajadustele reageerimisel, pidades silmas vahendite ümberjaotamist programmi telgede vahel; kutsub komisjoni üles vältima topeltrahastamist, arendades välja selge ja läbipaistva koostoime EaSI ning liidu muude programmide ja algatuste vahel;

    14.  märgib, et ESF peaks olema ettevõtete loomise, elujõulise mikrokrediidi ja sotsiaalse ettevõtluse peamine rahastaja, pakkudes ka juhendamist ja koolitusprogramme; peab kahetsusväärseks, et neid vahendeid ei rahastata otse EaSI raames;

    15.  märgib, et mõju töökohtade loomisele oli algselt oodatust väiksem, vaatamata sellele, et ilma mikrokrediidita oleksid paljud laenusaajad krediiditurult üldse kõrvale jäänud; on veendumusel, et oodatust väiksem mõju töökohtade loomisele tuleneb osaliselt sellest, et rahastu rakendati samal ajal kui majandus oli sügavas kriisis, mis mõjutas nii krediiditurgu kui ka tööhõivenäitajaid; märgib siiski, et rahastu aitas oluliselt kaasa töökohtade säilitamisele; võtab arvesse, et sellega tegeletakse uue, paindlikuma EaSI programmi raames;

    16.  peab kahetsusväärseks tagasilükatud mikrofinantseerimise taotluste suurt arvu (tagasi lükati peaaegu 2000 taotlust, põhjendades seda osaliselt eraisikute ja ettevõtjate ülelaenamisega) ning jätkuvalt suurt mikrokrediidituru defitsiiti vaatamata mikrokrediidi võtjate arvu suurenemisele; kutsub komisjoni üles viima läbi üksikasjalikumat uuringut tagasilükkamiste põhjuste kohta, sealhulgas leidmaks viise nende lahendamiseks;

    17.  rõhutab rahastu tähtsust eeskätt kriisiaegadel, kuna see annab töötutele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele juurdepääsu rahastamisele; rõhutab, et eriti praegusele rände- ja varjupaigakriisile mõeldes võib mikrorahastamine pakkuda põhjapanevat tuge ELi tööturule sisenevatele pagulastele ja rändajatele;

    18.  kutsub komisjoni üles käsitlema pagulasi ja varjupaigataotlejaid ühe sihtrühmana;

    19.  kutsub komisjoni üles mitmekordistama noorte juhitavatele innovaatilistele idufirmadele mikrokrediidi andmiseks kättesaadavaid algatusi ja rahastamist, et toetada noorte ettevõtlust ning kõrgtehnoloogilist, teaduslikku ja sotsiaalset innovatsiooni majanduskriisi ning krediidile raskendatud juurdepääsu tingimustes; rõhutab lisaks vajadust, et liikmesriigid püüaksid vähendada bürokraatiat, millega ettevõtjatel tuleb ELi poolt neile kättesaadavaks tehtud rahalistele vahenditele juurdepääsu saamiseks kokku puutuda;

    20.  kutsub komisjoni üles suurendama programmis „Horisont 2020” ette nähtud algatuse InnovFin eelarvet ning eelkõige mikrokrediiditoote „InnovFini VKEde tagatissüsteem” jaoks saadavalolevaid vahendeid;

    21.  peab kahetsusväärseks, et teave rahastuga seotud laenude ja garantiide kasutamise kohta on killustatud ja mittetäielik ning puudub üksikasjalik teave lõppsaajate tööhõiveseisundi kohta, kuigi kontrollikoda leidis, et aruandlus vastas EPMFi loomise otsuses sätestatud nõuetele;

    22.  väljendab heameelt EaSI programmi sotsiaalse innovatsiooni komponendi üle ning eelkõige sotsiaalmajandusettevõtete edendamise üle;

    23.  peab kahetsusväärseks, et paljud rahastule esitatud taotlused ei olnud nõuetekohaselt täidetud ning komisjon ei saanud neid heaks kiita; palub komisjonil hinnata selle põhjusi (nt teabe puudumine, kättesaadavus või lihtsustamist vajav bürokraatiakoormus); palub komisjonil probleemi lahendamiseks kiirelt tegutseda;

    24.  palub, et komisjon tagaks rahastu ja sellest laenude saamise tingimuste laialdasema propageerimise ja teabe nende kohta, lihtsustaks menetlust ning muudaks mikrokrediidi vahendajate ja EIFi vahelised lepingud paindlikumaks ja arusaadavamaks, mis võimaldaks väiksematel vahendajatel kiiremini turule pääseda;

    25.  on seisukohal, et komisjoni aruanne Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” rakendamise kohta 2013. aastal on väga üldine ega sisalda üksikasju rahastu rakendamise kohta;

    26.  ergutab komisjoni tagama, et rahastu ja EaSI programm aitaksid jätkuvalt suurendada ELi lisaväärtust ja nähtavust.

    NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    19.10.2015

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    24

    0

    0

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Inés Ayala Sender, Dennis de Jong, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Verónica Lope Fontagné, Gilles Pargneaux, Georgi Pirinski, Claudia Schmidt, Igor Šoltes, Bart Staes, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

    Richard Ashworth, Gerben-Jan Gerbrandy, Brian Hayes, Karin Kadenbach, Barbara Kappel, Marian-Jean Marinescu, Julia Pitera, Patricija Šulin, Marco Zanni

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

    Andrejs Mamikins

    VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD

    LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

    Vastuvõtmise kuupäev

    10.11.2015

     

     

     

    Lõpphääletuse tulemus

    +:

    –:

    0:

    49

    2

    1

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

    Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Thomas Händel, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Zdzisław Krasnodębski, Kostadinka Kuneva, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Dominique Martin, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Ulla Tørnæs, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská, Inês Cristina Zuber

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

    Tim Aker, Georges Bach, Amjad Bashir, Lynn Boylan, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, António Marinho e Pinto, Edouard Martin, Joachim Schuster, Michaela Šojdrová, Ivo Vajgl, Flavio Zanonato

    Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

    Sorin Moisă

    NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

    49

    +

    ALDE

    ECR

    EFDD

    ENF

    GUE/NGL

    PPE

     

     

    S&D

     

     

    Verts/ALE

    Enrique Calvet Chambon, António Marinho e Pinto, Yana Toom, Ulla Tørnæs, Ivo Vajgl, Renate Weber

    Amjad Bashir, Arne Gericke, Zdzisław Krasnodębski, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská

    Laura Agea, Tiziana Beghin

    Mara Bizzotto

    Lynn Boylan, Tania González Peñas, Thomas Händel, Kostadinka Kuneva, Inês Cristina Zuber

    Georges Bach, David Casa, Danuta Jazłowiecka, Dieter-Lebrecht Koch, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc, Michaela Šojdrová

    Guillaume Balas, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Javi López, Edouard Martin, Sorin Moisă, Joachim Schuster, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Marita Ulvskog, Flavio Zanonato

    Tatjana Ždanoka

    2

    -

    EFDD

    ENF

    Tim Aker

    Dominique Martin

    1

    0

    NI

    Lampros Fountoulis

    Märkide seletused:

    +  :  poolt

    -  :  vastu

    0  :  erapooletud

    • [1]  http://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=fr&pubId=7760
    • [2]  http://bookshop.europa.eu/fr/study-on-imperfections-in-the-area-of-microfinance-and-options-how-to-address-them-through-an-eu-financial-instrument-pbKE0214424/?CatalogCategoryID=ZjsKABstHnIAAAEjH5EY4e5L
    • [3]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 238.
    • [4]  ELT L 87, 7.4.2010, lk 2.
    • [5]  ELT C 117 E, 6.5.2010, lk 85.
    • [6]  http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/IDAN/2015/547555/EPRS_IDA(2015)547555_EN.pdf
    • [7]  Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress” vahehindamine
    • [8]  EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 1303/2013,
      17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006, ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.