RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 302/2009

15.12.2015 - (COM(2015)0180 – C8‑0118/2015 – 2015/0096(COD)) - ***I

Kalanduskomisjon
Raportöör: Gabriel Mato


Menetlus : 2015/0096(COD)
Menetluse etapid istungitel

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastast kava ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 302/2009

(COM(2015)0180 – C8‑0118/2015 – 2015/0096(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0180),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 43 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8‑0118/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 1. juuli 2015. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni raportit (A8-0367/2015),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(3 a) Taastamiskavas võetakse arvesse eri tüüpi püügivahendite eripära. Taastamiskava rakendamisel peaksid liit ja liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu mittetööstuslikele kalastustegevustele ning kõige väiksema mahuga ja säästvamatele kalapüügi vahendite tüüpidele, näiteks traditsioonilistele mõrdadele (almadraba, tonnare), mis mõjutavad tuunivarude taastamist väga positiivselt, kuna need on ülimalt selektiivsed ja vähese keskkonnamõjuga mereökosüsteemidele, ning mis on teaduslikust seisukohast väärtuslikud.

Selgitus

Väikesemahulise kalapüügi vahendid, nt traditsioonilised mõrrad (almadraba) on mereökosüsteemidele väga väikese keskkonnamõjuga tänu vähesele energiatarbimisele ja kaaspüügile ning seepärast tuleks neile pöörata erilist tähelepanu.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Kõik taastamiskava muudatused, mis ICCAT on vastu võtnud aastatel 2012, 2013 ja 2014 ning mis ei ole veel üle võetud, tuleks üle võtta liidu õigusesse. Kuna kõnealune ülevõtmine käsitleb kava, mille eesmärgid ja meetmed on kindlaks määranud ICCAT, ei hõlma käesolev määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/201321 artiklite 9 ja 10 kohaste mitmeaastaste kavade kogu sisu.

(14) Kõik taastamiskava muudatused, mis ICCAT on vastu võtnud aastatel 2006, 2012, 2013 ja 2014 ning mis ei ole veel üle võetud, tuleks üle võtta liidu õigusesse. Kuna kõnealune ülevõtmine käsitleb kava, mille eesmärgid ja meetmed on kindlaks määranud ICCAT, ei hõlma käesolev määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/201321 artiklite 9 ja 10 kohaste mitmeaastaste kavade kogu sisu.

____________

____________

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1).

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1380/2013, 11. detsember 2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22).

Selgitus

Ingliskeelne termin „transposed” (üle võtta) on täpsem kui „integrated” (integreerida). Ettepaneku eesmärk on ICCAT soovituste ülevõtmine liidu õigusesse.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Taastamiskava edaspidised siduvad muudatused on vaja võtta üle liidu õigusesse. Selleks et niisugused muudatused kiiresti inkorporeerida liidu õigusesse, tuleks Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) anda volitus võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290. Eriti tähtis on, et komisjon peaks ettevalmistustööde ajal asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

välja jäetud

Selgitus

Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovituste ülevõtmine peab jääma Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisesse pädevusse tavamenetluse (kaasotsustamise) alusel.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(15 a) Määrusega (EL) nr 1380/2013 on võetud kasutusele kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdu mõiste. Järjepidevuse tagamiseks tuleks ICCAT alammõõdu mõiste võtta liidu õigusesse üle kui kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt. Seega tuleks komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/981 a esitatud viiteid hariliku tuuni alammõõdule tõlgendada käesoleva määruse viidetena kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõdule.

 

_______________

 

1 a Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/98, 18. november 2014, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikes 2 osutatud liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist vastavalt rahvusvahelisele Atlandi tuunikala kaitse konventsioonile ja Loode-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioonile (ELT L 16, 23.1.2015).

Selgitus

Ühise kalanduspoliitika alusmääruses on kehtestatud lossimiskohustus, mille raames muutub mõttetuks alammõõdu mõiste, mis oli seotud kuni viimase reformini kohaldatud vette tagasi laskmise kohustusega.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Komisjon peaks nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võtma vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid, kui see osutub vajalikuks kalade üleviimise, sumpadesse paigutamise ning mõrra ja laevaga seotud tegevuse registreerimise ja sellest teatamisega seotud kiireloomulisuse tõttu.

välja jäetud

Selgitus

Väljend „nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel” on komisjoni rakendusaktide põhjendamiseks liiga ebamäärane. Igal juhul on siinkohal jätkuvalt kohaldatav ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 12 lõige 1, milles on sätestatud, et komisjon võib võtta vastu rakendusakte „nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside kaitset või mere ökosüsteemi ähvardava, tõendamist leidnud tõsise ohuga”.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 24

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 lõikega 1 kehtestati lossimiskohustus, mida kohaldatakse hariliku tuuni puhul alates 1. jaanuarist 2015. Siiski on sama määruse artikli 15 lõikes 2 sätestatud, et lossimiskohustus kehtib, ilma et see piiraks liidu rahvusvahelisi kohustusi, nt neid, mis tulenevad ICCAT soovitustest. Sama sätte kohaselt on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on rakendada sellised rahvusvahelised kohustused liidu õigusesse, sealhulgas eelkõige erandid lossimiskohustusest. Seega lubatakse harilikku tuuni vette tagasi heita teatavates olukordades, mis on sätestatud komisjoni 18. novembri 2014. aasta delegeeritud määruses (EL) nr 2015/9828. Seepärast ei ole käesolevas määruses vaja käsitleda sellist vette tagasi heitmise kohustust,

(24) Et liit täidaks oma rahvusvahelisi kohustusi vastavalt konventsioonile, on delegeeritud määrusega (EL) 2015/98 nähtud ette erandid hariliku tuuni lossimiskohustusest, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15. Sellega rakendatakse ICCAT soovituse 13-07 teatavaid sätted, millega kehtestatakse hariliku tuuni püügiga tegelevatele laevadele ja mõrdadele Atlandi ookeani idaosas ja Vahemerel teatavates olukordades vette tagasi laskmise kohustus. Seepärast ei ole käesolevas määruses vaja käsitleda niisuguseid vette tagasi laskmise kohustusi ja seetõttu ei piira see delegeeritud määruses (EL) 2015/98 kehtestatud vastavate sätete kohaldamist,

Selgitus

Komisjon on juba võtnud vastu delegeeritud määruse (EL) 2015/98, et kehtestada artikli 15 lõike 2 alusel erandid hariliku tuuni lossimiskohustusest, nagu on sätestatud ICCAT taastamiskavas. Seetõttu tuleks selguse huvides viide viimati mainitud artiklile välja jätta.

Muudatusettepanek    7

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Artikkel 1 – lõige 1

Seadusandliku resolutsiooni projekt

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määrusega nähakse ette üldeeskirjad artikli 3 lõikes 1 määratletud taastamiskava kohaldamiseks liidus.

1. Käesoleva määrusega nähakse ette üldeeskirjad artikli 3 lõikes 1 määratletud taastamiskava kohaldamiseks liidus, võttes arvesse eri tüüpi püügivahendite eripära ning pöörates erilist tähelepanu traditsioonilistele, säästvamatele ja väikesemahulise kalapüügi vahenditele, näiteks mõrdadele.

Selgitus

Toetust tuleks anda ja erilist tähelepanu tuleks pöörata pikka aega eksisteerinud traditsioonilistele ja väikesemahulise kalapüügi vahenditele, näiteks mõrdadele, millel on nende vähesest energiatarbimisest ja suurest selektiivsusest tulenevalt väike keskkonnamõju mereökosüsteemidele ning mis aitavad ka luua töökohti.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – punkt 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

16) „kalakasvanduse võimsus” – kalakasvanduse suutlikkus (tonnides) pidada kalu nuumamise ja kasvatamise eesmärgil;

välja jäetud

Selgitus

ICCAT taastamiskavas niisuguse termini nagu „kalakasvanduse võimsus” määratlust esitatud ei ole.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma kalapüügilaevade ja mõrdade püügitegevuse vastavus Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres liikmesriigi kasutada olevate hariliku tuuni püügi võimalustega.

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et tagada oma kalapüügilaevade ja mõrdade püügikoormuse vastavus Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres liikmesriigi kasutada olevatele hariliku tuuni püügi võimalustele ning et kindlustada oma mõrdade sotsiaal-majanduslik elujõulisus.

Selgitus

ICCAT soovituses 14-04 kasutatakse terminit „püügikoormus”.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Liikmesriigi esitatava iga-aastase püügikavaga tagatakse kvootide võrdne jaotus püügivahendite rühmade vahel, et aidata tagada vastavust individuaalsetele kvootidele ja lubatud kaaspüügi kogustele.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a. Liikmesriigid kasutavad riigi tasandil kvootide eraldamiseks läbipaistvaid ja objektiivseid kriteeriume, sealhulgas keskkonnaalaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke kriteeriume, pöörates erilist tähelepanu väikesemahulise ja traditsioonilise kalapüügiga tegelevate mõrdasid ja muid selektiivseid püügimeetodeid kasutavate kalurite säilitamisele ja jõukusele ning niisuguste meetodite kasutamise ergutamisele.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Liikmesriigi lipu all sõitvate kalalaevade maksimaalne arv, mis tegelevad harilikku tuuni püügiga Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres, ja nende vastav brutotonnaaž piirdub selle liikmesriigi lipu all sõitvate nende kalalaevade arvu ja brutotonnaažiga, mis püüdsid, hoidsid pardal, laadisid ümber, transportisid või lossisid harilikku tuuni ajavahemikul 1. jaanuarist 2007 kuni 1. juulini 2008. Kõnealust piirangut kohaldatakse kalapüügilaevade puhul püügivahendite tüübi järgi.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Inglise keeles on sõnad „ja nende vastav brutotonnaaž” lisatud kooskõlas ICCAT soovituse 14-04 punktiga 37. (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

7. Erandina lõigetest 3 ja 6 piirab iga liikmesriik aastateks 2015, 2016 ja 2017 oma nende seinerite arvu, millel ei ole õigust püüda harilikku tuuni artikli 13 lõike 2 punktis b osutatud erandi alusel, sellise seinerite arvuni, millele ta andis püügiloa 2013. või 2014. aastal.

7. Iga liikmesriik piirab aastateks 2015, 2016 ja 2017 oma seinerite arvu sellise seinerite arvuni, millele ta andis püügiloa 2013. või 2014. aastal. See ei kehti seinerite kohta, mis tegutsevad artikli 13 lõike 2 punktis b sätestatud erandi alusel.

Selgitus

Muudatusettepaneku eesmärk on võtta üle ICCAT soovituse 14-04 konkreetne sõnastus (punkt 45).

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5. Hariliku tuuni püük muude kui lõigetes 1–4 ja artiklis 11 osutatud püügivahenditega, sh mõrrad, on lubatud aastaringselt.

5. Hariliku tuuni püük muude kui lõigetes 1–4 ja artiklis 11 osutatud püügivahenditega, sh mõrrad, on lubatud aastaringselt kooskõlas ICCAT kaitse- ja majandamismeetmetega.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

2. jagu – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ALAMMÕÕT, JUHUPÜÜK, KAASPÜÜK

KALAVARUDE KAITSEKS KEHTESTATUD ALAMMÕÕT, JUHUPÜÜK, KAASPÜÜK

Selgitus

Ühise kalanduspoliitika alusmääruses on kehtestatud lossimiskohustus, mille raames muutub mõttetuks alammõõdu mõiste, mis oli seotud kuni viimase reformini kohaldatud vette tagasi laskmise kohustusega.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaldamist, sealhulgas mis tahes erandit kooskõlas kõnealuse määruse artikli 15 lõikega 2.

Käesoleva jao sätteid kohaldatakse, ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 15 kohaldamist, sealhulgas selle mis tahes kohaldatavaid erandeid.

Selgitus

Komisjon on juba võtnud vastu delegeeritud määruse (EL) 2015/98, et kehtestada artikli 15 lõike 2 alusel erandid hariliku tuuni lossimiskohustusest, nagu on sätestatud ICCAT taastamiskavas. Seetõttu tuleks selguse huvides viide viimati mainitud artiklile välja jätta.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Alammõõt

Kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt

Selgitus

Ühise kalanduspoliitika alusmääruses on kehtestatud lossimiskohustus, mille raames muutub mõttetuks alammõõdu mõiste, mis oli seotud kuni viimase reformini kohaldatud vette tagasi laskmise kohustusega.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütava hariliku tuuni alammõõt on kaal 30 kg või pikkus 115 cm ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.

1. Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres püütava hariliku tuuni kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõt on kaal 30 kg või pikkus 115 cm ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni.

Selgitus

Ühise kalanduspoliitika alusmääruses on kehtestatud lossimiskohustus, mille raames muutub mõttetuks alammõõdu mõiste, mis oli seotud kuni viimase reformini kohaldatud vette tagasi laskmise kohustusega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 2 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Erandina lõikest 1 kohaldatakse hariliku tuuni suhtes alammõõtu 8 kg või 75 cm ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni järgmise püügi puhul:

Erandina lõikest 1 kohaldatakse hariliku tuuni suhtes kalavarude kaitseks kehtestatud alammõõtu 8 kg või 75 cm ninamiku tipust kuni sabauime keskmiste kiirte alguseni järgmise püügi puhul:

Selgitus

Ühise kalanduspoliitika alusmääruses on kehtestatud lossimiskohustus, mille raames muutub mõttetuks alammõõdu mõiste, mis oli seotud kuni viimase reformini kohaldatud vette tagasi laskmise kohustusega.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Kui asjaomase kalalaeva või mõrra eest vastutavale liikmesriigile eraldatud kvoot on juba ära kasutatud, tuleb hariliku tuuni püüki vältida. Surnud harilik tuun tuleb lossida ning see konfiskeeritakse ja võetakse asjakohased järelmeetmed. Artikli 27 kohaselt peab iga liikmesriik esitama selliste koguste kohta teabe igal aastal komisjonile, kes edastab selle ICCAT sekretariaadile.

4. Kui asjaomase kalalaeva või mõrra eest vastutavale liikmesriigile eraldatud kvoot on juba ära kasutatud, tuleb hariliku tuuni püüki vältida. Surnud harilik tuun tuleb lossida tervena ja töötlemata ning see konfiskeeritakse ja võetakse asjakohased järelmeetmed. Artikli 27 kohaselt peab iga liikmesriik esitama selliste koguste kohta teabe igal aastal komisjonile, kes edastab selle ICCAT sekretariaadile.

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas ICCAT soovituse 14-04 punkti 29 neljanda taandega.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

3. jagu – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

LENNUKITE KASUTAMINE

ÕHUSÕIDUKITE KASUTAMINE

Selgitus

ICCAT soovituses 14-04 reguleeritakse kõikide õhusõidukite kasutamist (punkt 25).

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 18 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a. Iga harilik tuun, mis lossitakse, peab olema terve kala, lõpusteta ja roogitud. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et võimalikult suurel määral tagada harrastus- ja sportliku kalapüügi käigus elusana püütud hariliku tuuni, eriti noorkalade merre tagasilaskmine.

Selgitus

Kooskõlas ICCAT soovituse 14-04 punktiga 34.

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 1 – punkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) nimekiri tema lipu all sõitvatest kalapüügilaevadest, mis võivad kalapüügiloa alusel aktiivselt püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres;

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Selgitus

Ei ICCAT taastamiskavas ega ELi kontrollimääruses ei ole ette nähtud niisugust eriluba („special” authorisation). (Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 19 a

 

Seos määrusega (EÜ) nr 1224/2009

 

Käesolevas peatükis sätestatud kontrollimeetmeid kohaldatakse lisaks määruses (EÜ) nr 1224/2009 ette nähtud meetmetele, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Selgitus

Siin tuletatakse selguse huvides meelde, et kohaldatakse jätkuvalt ELi kontrollimäärust, kui ettepaneku asjaomases peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 20 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui individuaalne kvoot loetakse ammendatuks, tühistab lipuliikmesriik hariliku tuuni püügi loa ja annab laevale korralduse suunduda viivitamata tema poolt määratud sadamasse.

2. Kui individuaalne kvoot loetakse ammendatuks, tühistab lipuliikmesriik hariliku tuuni püügi loa ja võib anda laevale korralduse suunduda viivitamata tema poolt määratud sadamasse.

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas ICCAT soovituse 14-04 punktiga 13, samuti ELi kontrollimäärusega. Komisjoni ettepanek ulatub kaugemale kui eespool nimetatud tekstid.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga liikmesriik saadab komisjonile iga aasta 15. veebruariks elektrooniliselt nimekirja mõrdadest, millega võib eripüügiloa alusel püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres. Nimekiri peab sisaldama mõrdade nimesid ja registrinumbreid ning see koostatakse sellises vormis, mis ICCAT on kehtestanud nõutavate andmete ja teabe esitamise suunistes.

1. Iga liikmesriik saadab komisjonile iga aasta 15. veebruariks elektrooniliselt nimekirja mõrdadest, millega võib kalapüügiloa alusel püüda harilikku tuuni Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres. Nimekiri peab sisaldama mõrdade nimesid ja registrinumbreid ning see koostatakse sellises vormis, mis ICCAT on kehtestanud nõutavate andmete ja teabe esitamise suunistes.

Selgitus

Ei ICCAT taastamiskavas ega ELi kontrollimääruses ei ole ette nähtud niisugust „eriluba”.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 24 – lõige 5 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu võtab komisjon kooskõlas artikli 59 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

välja jäetud

Selgitus

Väljend „nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu” on komisjoni rakendusaktide põhjendamiseks liiga ebamäärane. Igal juhul on siinkohal jätkuvalt kohaldatav ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 12 lõige 1, milles on sätestatud, et komisjon võib võtta vastu rakendusakte „nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside kaitset või mere ökosüsteemi ähvardava, tõendamist leidnud tõsise ohuga”.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 29 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui liikmesriigid kohaldavad lõigete 1 ja 2 kohase teatise suhtes määruse (EL) nr 404/2011 artikli 80 lõiget 3, võib pardale jäetud hariliku tuuni hinnangulise koguse teatada kokkulepitud ajal enne saabumist.

3. Kui liikmesriigid kohaldavad lõigete 1 ja 2 kohase teatise suhtes rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 80 lõiget 3, võib pardale jäetud hariliku tuuni hinnangulise koguse teatada kokkulepitud ajal enne saabumist. Kui püügiala on vähem kui nelja tunni kaugusel sadamast, võib pardale jäetud hariliku tuuni hinnangulist kogust enne saabumist igal ajal muuta.

Selgitus

Viimase lause lisamine on kooskõlas ICCAT soovituse 14-04 punkti 64 teise taandega.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 37 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu võtab komisjon kooskõlas artikli 59 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

välja jäetud

Selgitus

Väljend „nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu” on komisjoni rakendusaktide põhjendamiseks liiga ebamäärane. Igal juhul on siinkohal jätkuvalt kohaldatav ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 12 lõige 1, milles on sätestatud, et komisjon võib võtta vastu rakendusakte „nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside kaitset või mere ökosüsteemi ähvardava, tõendamist leidnud tõsise ohuga”.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 46 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu võtab komisjon kooskõlas artikli 59 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

välja jäetud

Selgitus

Väljend „nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu” on komisjoni rakendusaktide põhjendamiseks liiga ebamäärane. Igal juhul on siinkohal jätkuvalt kohaldatav ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 12 lõige 1, milles on sätestatud, et komisjon võib võtta vastu rakendusakte „nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud mere bioloogiliste ressursside kaitset või mere ökosüsteemi ähvardava, tõendamist leidnud tõsise ohuga”.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 47 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Liikmesriigid tagavad, et nende kalapüügi seirekeskused edastavad oma lipu all sõitvatelt laevadelt saadud laevaseiresüsteemi teated komisjonile ja komisjoni määratud asutusele reaalajas ja formaati „https data feed” kasutades. Komisjon edastab need teated viivitamata elektrooniliselt ICCAT sekretariaadile.

4. Liikmesriigid edastavad käesolevas artiklis ette nähtud andmed kooskõlas rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikliga 28. Komisjon edastab need teated viivitamata elektrooniliselt ICCAT sekretariaadile.

Selgitus

Komisjoni esitatud kohustusi ei ole ette nähtud ei ICCAT soovituses 14-04 ega ELi kontrollimääruses.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 2 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a) kõigil üleviimistel ühest kalakasvandusest teise;

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 49 – lõige 5 – punkt a a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

a a) jälgida ja kontrollida kalapüügi ja kalakasvanduste toiminguid kooskõlas asjaomaste ICCAT kaitse- ja majandamismeetmetega;

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas ICCAT soovituse 14-04 punktiga 90.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 57

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 57

välja jäetud

Muudatuste tegemise kord

 

1. Komisjon võib muuta käesoleva määruse vähemolulisi sätteid delegeeritud õigusaktide abil vastavalt artiklile 58, ulatuses, mis on vajalik, et võtta ELi õigusesse üle hariliku tuuni varude taastamise kava kehtivatesse sätetesse tehtavad muudatused, mis muutuvad liidule siduvaks.

 

Selgitus

Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovituste ülevõtmine peab jääma Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisesse pädevusse tavamenetluse (kaasotsustamise) alusel.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 58

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikkel 58

välja jäetud

Delegeeritud volituste rakendamine muudatuste tegemiseks

 

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

 

2. Artiklis 57 osutatud õigus delegeeritakse komisjonile määramata ajaks.

 

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 57 nimetatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

 

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

 

5. Artikli 57 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

 

Selgitus

Selle artikli väljajätmine tuleneb artikli 57 väljajätmisest.

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 59 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes sama määruse artikliga 5.

välja jäetud

Selgitus

Muudatusettepanek on kooskõlas ettepanekuga jätta välja kiirmenetlus „nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu” artikli 24 lõikes 5 ning artiklites 37 ja 46.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 61 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa – punkt 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Lisaks artikli 8 lõikes 3 sätestatule määratakse selliste kalapüügilaevade maksimaalseks arvuks, millel on luba püüda harilikku tuuni Aadria merest kasvatamise eesmärgil, eritingimuste alusel, mida kohaldatakse artikli 13 lõike 2 punktis b osutatud erandi suhtes, hariliku tuuni sihtpüügil 2008. aastal osalenud liidu kalapüügilaevade arv.

Lisaks artikli 8 lõikes 3 sätestatule määratakse selliste kalapüügilaevade maksimaalseks arvuks, millel on luba püüda harilikku tuuni Aadria merest kasvatamise eesmärgil, eritingimuste alusel, mida kohaldatakse artikli 13 lõike 2 punktis b osutatud erandi suhtes, hariliku tuuni sihtpüügil 2008. aastal osalenud liidu kalapüügilaevade arv. Selleks võetakse arvesse hariliku tuuni sihtpüügil 2008. aastal osalenud Horvaatia kalapüügilaevade arvu.

Selgitus

On oluline täpsustada, et alates võrdlusaastast võetakse arvesse ka hariliku tuuni püügiga tegelevate Horvaatia laevade arvu.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

IV lisa – punkt 2 – rida 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Isendite arv:

Liik:

Isendite arv:

Liik:

Kaal:

Selgitus

Viite lisamine kaalule, liigile ja hariliku tuuni töötlemiseks üleviimise deklaratsioonile muudab dokumendi selgemaks. Sellega võetakse ka üle määruse (EÜ) nr 302/2009 III lisa säte.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

VII lisa – punkt 7 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) juurdepääs laeva ja kalakasvanduse töötajatele, püügivahenditele, sumpadele ja varustusele;

(a) juurdepääs laeva, kalakasvanduse ja mõrra töötajatele, püügivahenditele, sumpadele ja varustusele;

Selgitus

See on kooskõlas punktiga 12, mis puudutab ka mõrdasid.

SELETUSKIRI

Euroopa Liit on lepinguosaline Rahvusvahelises Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjonis (ICCAT) – see on piirkondlik kalavarude majandamise organisatsioon, mis vastutab tuuni ja tuunilaadsete liikide majandamise eest Atlandi ookeani piirkonnas ja külgnevates meredes.

ICCAT on volitatud vastu võtma otsuseid („soovitused”) kalavarude kaitseks ja majandamiseks oma pädevusvaldkonnas; need aktid on siduvad ja tuleb liidu õigusesse üle võtta.

2006. aastal võttis ICCAT vastu hariliku tuuni mitmeaastase taastamiskava kuni aastani 2022. Varude taastamiseks on taastamiskavas sätestatud lubatud kogupüügi järkjärguline vähendamine aastatel 2007–2011, püügipiirangud teatavates piirkondades ja aegadel, uus alammõõt, harrastus- ja sportlikku kalapüüki käsitlevad meetmed, püügivõimsust ja kalakasvatuse võimsust käsitlevad meetmed, samuti on tõhustatud ICCATi rahvusvahelist ühisinspekteerimise kava. ICCATi iga-aastastel koosolekutel on seda kava hiljem muudetud.

Harilik tuun on kõige olulisem liik, mida ICCAT reguleerib. Kalurid on teinud suuri jõupingutusi oma püügi kohandamiseks vastavalt väiksemale lubatud kogupüügile, mis tuleneb 2006. aastal vastu võetud otsustest, järgides kavas sätestatud rangeid püügitingimusi. Lubatud kogupüüki, mis oli enne taastamiskava 33 000 tonni, on järk-järgult vähendatud ning 2012. aastal jõudis see madalaimale tasemele (12 900 tonni).

Arvestades kalavarude seisundi positiivseid suundumusi, otsustas ICCAT 2013. aastaks lubatud kogupüüki veidi suurendada – 13 400 tonnini. 2014. aastaks lubatud kogupüüki ei muudetud, kuid ELi kvoot suurenes 7 939 tonnini, kuna selle juurde arvestati ka Horvaatia kvoot, mis oli 390,6 tonni. 2015. aasta praegune lubatud kogupüük on 15 821 tonni ja ELile on eraldatud 9 372,9 tonni.

Hariliku tuuni biomass on alates 2008. aastast muutunud ülimalt positiivses suunas. Piirkondlik organisatsioon otsustas 2014. aastal suurendada lubatud kogupüüki järgmiseks kolmeks aastaks (2015 kuni 2017) 20%, kuna kindlad teadusandmed tõendavad, et varud on heas seisundis ja rikkalikud.

Raportööri arvates võib viimastel aastatel täheldatud hariliku tuuni varude märkimisväärne taastumine õigustada ICCATi otsust määrata 2016. aastaks lubatud kogupüük, mis oli mõeldud 2017. aastaks (23 155 tonni), mis on ikkagi oluliselt madalam enne taastamiskava jõustumist kehtinud lubatud kogupüügist.

Ettepaneku sisu

Et kindlustada kõikide perioodil 2012–2014 vastu võetud taastamiskava meetmete ühtne ja tulemuslik kohaldamine kogu Euroopa Liidus, soovitakse käesoleva ettepanekuga integreerida need määrusesse.

Käesolev ettepanek sisaldab tehnilisi meetmeid elusa hariliku tuuni üleviimise ja sumpadesse paigutamise kohta, sealhulgas meetmeid stereoskoopiliste kaamerate kasutamise kohta hariliku tuuni koguste ja vabaks lastud koguste hindamiseks, püügiaruannetele kehtestatud nõudeid ja ICCATi piirkondliku vaatlusprogrammi rakendamist.

Uue ühise kalanduspoliitika alusmäärusega kehtestati lossimiskohustus, mida kohaldatakse 1. jaanuarist 2015 ka harilikule tuunile. Lossimiskohustus ei piira siiski liidu rahvusvahelisi kohustusi, nt neid, mis tulenevad ICCATi soovitustest. Ühise kalanduspoliitika alusmääruse artikli 15 lõike 2 kohaselt on komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mille eesmärk on rakendada sellised rahvusvahelised kohustused liidu õigusesse, sealhulgas erandid lossimiskohustusest. Seega lubatakse harilikku tuuni vette tagasi heita teatavates olukordades, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/98.

Raportööri seisukoht

Kuigi komisjoni ettepanekuga võetakse ICCATi asjaomased soovitused üldiselt õigesti üle, läheb komisjon teatavatel juhtudel kaugemale nii ICCATi otsustest kui ka ELi õigusaktide sätetest. Näiteks juhul, kui hariliku tuuni individuaalne kvoot loetakse ammendatuks: nii ICCATi soovitustes kui ka ELi kontrollimääruses on öeldud, et lipuliikmesriik võib anda laevale, mitte aga „annab” laevale korralduse (nagu on esildanud komisjon) suunduda viivitamata tema poolt määratud sadamasse.

Sellega seoses soovib raportöör meelde tuletada, et ICCATi soovituste ülevõtmise eesmärk on nende ühetaoline kohaldamine kogu ELis; eesmärk ei ole alustada taas arutelu selle üle, mis on sageli pikkade läbirääkimiste järel juba otsustatud ning kus iga sõna ja iga koma on oluline.

Ühetaolise kohaldamise eesmärk peaks olema võrdsete tingimuste tagamine kõikidele hariliku tuuni püügiga tegelevatele ettevõtjatele, sealhulgas eelkõige kolmandate riikide ettevõtjatele. Vastasel juhul ei ole ELi kalurite jõupingutustel ja neile kohaldatavatel piirangutel mingeid tulemusi, kui välismaistele laevastikele kehtivad teistsugused reeglid. ELi ettevõtjaid ei tuleks karistada kokkulepitust rangemate meetmete kehtestamisega, kuna komisjon ei suutnud läbirääkimistel ICCATiga selliseid meetmeid kehtestada.

Kasutades ära komisjoni ettepanekut taastamiskava edaspidiseks muutmiseks kohaldatava menetluse kohta, ei saa raportöör jätta veel kord käsitlemata Euroopa Parlamendi kõrvalejätmist rahvusvahelistest läbirääkimistest. Komisjon soovitab võtta taastamiskava tulevased muudatused üle delegeeritud õigusaktidega. Kui võetakse ära juba niigi piiratud volitused, mis Euroopa Parlamendil on rahvusvaheliste lepingute heakskiitmise viimases etapis, tähendaks see praktiliselt, et tal ei ole ICCATis ja edaspidi ka teistel rahvusvahelistel foorumitel mingit sõnaõigust. Piirkondlike kalavarude majandamise organisatsioonide soovituste ülevõtmine peab jääma Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisesse pädevusse tavamenetluse (kaasotsustamise) alusel.

ICCATi soovitustes võetakse arvesse erinevate tuunipüügi vahendite eripära. Sellega seoses sooviks raportöör rõhutada väikesemahulise kalapüügi mõrdade, nt traditsiooniliste mõrdade (almadraba) rolli kalavarude kaitsmisel. Taastamiskava rakendamisel peaks Euroopa Liit pöörama erilist tähelepanu sellistele traditsioonilistele mõrdadele, mis aitavad tänu oma ülimalt suurele selektiivsusele tuunivarusid taastada. Lisaks on sellistel püügivahenditel mereökosüsteemidele väga väike mõju, kuna need tarbivad vähe energiat ja nende juhupüük on väike.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Atlandi ookeani idaosas ja Vahemeres hariliku tuuni varude taastamise mitmeaastane kava

Viited

COM(2015)0180 – C8-0118/2015 – 2015/0096(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.4.2015

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

PECH

30.4.2015

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

30.4.2015

 

 

 

Arvamuse esitamisest loobumine

       otsuse kuupäev

ENVI

7.5.2015

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Gabriel Mato

6.5.2015

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

13.10.2015

10.11.2015

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

10.12.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

1

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Raymond Finch, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Nicola Caputo, Lidia Senra Rodríguez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Dario Tamburrano

Esitamise kuupäev

15.12.2015

  • [1]  Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata.