Menetlus : 2015/2140(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0368/2015

Esitatud tekstid :

A8-0368/2015

Arutelud :

PV 18/01/2016 - 14
CRE 18/01/2016 - 14

Hääletused :

PV 19/01/2016 - 5.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0004

RAPORT     
PDF 443kWORD 160k
16.12.2015
PE 565.169v02-00 A8-0368/2015

ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta

(2015/2140(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Werner Langen

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta

(2015/2140(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 4. juuni 2015. aasta aruannet 2014. aasta konkurentsipoliitika kohta (COM(2015)0247) ning lisana samal kuupäeval avaldatud komisjoni talituste töödokumenti,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut (edaspidi „ELi toimimise leping”), eriti selle artikleid 101–109, 147 ja 174,

–  võttes arvesse asjaomaseid konkurentsieeskirju, suuniseid ja komisjoni otsuseid,

–  võttes arvesse oma 10. märtsi 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu konkurentsipoliitika 2013. aasta aruande kohta(1) ja oma 11. detsembri 2013. aasta resolutsiooni ELi konkurentsipoliitika 2012. aasta aruande kohta(2) ning neis esitatud Euroopa Parlamendi nõudmisi,

–  võttes arvesse liidu sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond A (majandus- ja teaduspoliitika)) siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile esitatud uurimust „Ebaausad kauplemistavad ettevõtjatevahelises toiduainete tarneahelas”(3),

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust „Rahvusvahelise autokaubaveo siseturg: sotsiaalne dumping ja kabotaaž”(4),

–  võttes arvesse Euroopa konkurentsivõrgustiku 2012. aasta mai aruannet „Aruanne konkurentsiõiguse rakendamise ja turujärelevalvetegevuse kohta Euroopa konkurentsiasutuste poolt toiduainetesektoris”(5),

–  võttes arvesse nõukogu direktiive 77/799/EMÜ ja 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta,

–  võttes arvesse maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitleva OECD/G20 projekti järeldusi ja meetmete ettepanekuid,

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2015. aasta otsust uurimise algatamise kohta e-kaubanduse sektoris vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 artiklile 17 (COM(2015)3026),

–  võttes arvesse 26. novembri 2014. aasta direktiivi 2014/104/EL eeskirjade kohta, millega reguleeritakse kahju hüvitamise hagisid,

–  võttes arvesse komisjoni 28. juuni 2014. aasta teatist keskkonna- ja energiaalase riigiabi suuniste kohta(6),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2014. aasta määrust (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks,

–  võttes arvesse nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrust (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle,

–  võttes arvesse 9. juuli 2014. aasta valget raamatut ELi ettevõtjate ühinemise kontrolli tõhustamise kohta (COM/2014/0449),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamusi (A7-0368/2015),

A.  arvestades, et ELi konkurentsipoliitika on Euroopa sotsiaalse turumajanduse üks alustalasid ning tähtis vahend liidu siseturu toimimiseks;

B.  arvestades, et konkurentsi valdkonnas võetakse Euroopa Liidu seisukohti rahvusvahelisel tasandil kuulda ja nendega arvestatakse; arvestades, et ühtne, sõltumatu väline esindatus, mida toetavad selgelt kindlaks määratud volitused, võimaldab liidul kasutada oma tegelikku poliitilist, demograafilist ja majanduslikku võimu;

C.  arvestades, et konkurentsipoliitika ise aitab kaitsta Euroopa demokraatiat, kuna takistab majandus- ja rahandusvõimu liigset koondumist väheste isikute kätte;

D.  arvestades, et Euroopa Liit põhineb vaba ja ausa konkurentsiga avatud sotsiaalsel turumajandusel, mille eesmärk on suurendada tarbijate jõukust ja tõsta kõigi ELi kodanike elatustaset, ning arvestades, et Euroopa Liit rajab siseturgu, et tuua Euroopasse tasakaalustatud majanduskasvul ja hindade stabiilsusel põhinev säästev areng;

E.  arvestades, et ELi aluslepingute kohaselt on konkurentsiõiguse põhimõtete jõulise kohaldamise eesmärk aidata kaasa ELi majanduspoliitika üldeesmärkide saavutamisele ja tuua samal ajal kasu tarbijatele, töötajatele ja ettevõtjatele ning edendada innovatsiooni ja majanduskasvu monopolide ja turgu valitsevate ettevõtete kasutatavate ebaausate turutavade kontrollimise ja piiramisega, nii et igal isikul oleks võimalik edukas olla;

F.  arvestades, et riikide konkurentsiasutuste sõltumatus on väga suure tähtsusega;

G.  arvestades, et kartellide olemasolu tekitab igal aastal 181–320 miljardit eurot kahju, mis on ligikaudu 3 % ELi SKPst;

H.  arvestades, et energiakulude osas toimib Euroopa Liidu ühtne turg USA siseturust halvemini ning hinnaerinevused on Euroopas 31 % ja USAs 22 %;

I.  arvestades, et paljudes liikmesriikides mõjutab VKEsid (kes moodustavad 98 % ELi ettevõtjatest ja kus töötab 67 % töötajatest) ikka veel tõsine laenuturu kriis;

J.  arvestades, et maksudest kõrvalehoidumine, maksupettused ja maksuparadiisid, mis moonutavad ühtsel turul konkurentsi makse tasuvate ja mittetasuvate firmade vahel, lähevad ELi maksumaksjatele igal aastal hinnanguliselt maksma triljon eurot;

K.  arvestades, et digitaalse majanduse dünaamika ning eelkõige agressiivsetest maksutavadest ja riikide maksupoliitikast (mis tõenäoliselt põhjustavad siseturule märkimisväärset kahju) tingitud konkurentsimoonutused on kõikide turul tegutsejate jaoks viimastel aastatel kaasa toonud uusi katsumusi, mis nõuab komisjonilt viivitamatut ja selge sihiga reageerimist; arvestades, et ülemaailmne koostöö konkurentsieeskirjade jõustamisel aitab vältida vastuolusid võetavate parandusmeetmete ja jõustatud meetmete tulemuste osas ning aitab äriühingutel vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid;

L.  arvestades, et praegused konkurentsiõiguse vahendid tuleb digitaalajastu probleeme arvestades põhjalikult läbi vaadata;

M.  arvestades, et rahvusvahelise lennutranspordi eeskirjad ausa konkurentsi kohta ja riigiettevõtete reguleerimine teatavatest kolmandatest riikidest pärit lennuettevõtjate osas, kes domineerivad teatavatel Euroopasse sisenevatel ja sealt väljuvatel marsruutidel, on puudulikud ja põhjustavad seetõttu märkimisväärset kahju Euroopa lennuettevõtjatele, kahjustades ühendatust Euroopa suurte sõlmlennujaamadega ning vähendades nii Euroopa tarbijate valikuvõimalusi;

N.  arvestades, et konkurentsil ei ole kõigis liikmesriikides sama mõju;

O.  arvestades, et konkurentsipoliitikas on vaja võtta eriti arvesse säästva arengu ja sotsiaalse ühtekuuluvuse eesmärki;

P.  arvestades, et sotsiaalne dumping on tegur, mis moonutab siseturgu ning kahjustab nii tarbijate kui ka töötajate õigusi;

Q.  arvestades, et isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine on Euroopa majanduskasvu alus;

1.  väljendab heameelt komisjoni aruande üle, milles rõhutatakse konkurentsipoliitika tähtsust ELis, ja märgib, et aruandes käsitletakse peamiselt komisjoni viimase koosseisu ametiaega, kui konkurentsivolinik oli Almunia;

2.  palub, et komisjon esitaks edaspidi Euroopa Parlamendile aruande lahutamatu osana ka sektoripõhise töödokumendi;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et konkurentsivolinik Vestager soovib teha Euroopa Parlamendiga tihedat koostööd, et töötada välja selline konkurentsipoliitika, mis ühe Euroopa Liidu peamise vahendina aitaks ühtse siseturu tegelikkuseks muuta, ja palub komisjonil mitte rakendada ELi sisest konkurentsipoliitikat ettevõtete turustrateegiaid piiraval viisil, et nad saaksid konkureerida maailmaturul ELi-väliste osalistega;

4.  rõhutab, et tulemuslik ja usaldusväärne konkurentsipoliitika ei tohi olla suunatud ainuüksi tarbijahindade vähendamisele, vaid peab arvestama ka Euroopa majanduse strateegiliste huvidega, nagu innovatsioonisuutlikkus, investeeringud, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus, spetsiaalsed konkurentsitingimused VKEdele, idufirmadele ja mikroettevõtetele ning vajadus edendada kõrgeid töö- ja keskkonnastandardeid;

5.  palub komisjonil teha lõpp sotsiaalsele dumpingule, ja rõhutab, et konkurentsipoliitika otsustes tuleb võtta eriti arvesse sotsiaalset mõju kaugetele ja isoleeritud piirkondadele;

6.  on seisukohal, et digitaalmajanduse eripära, mida iseloomustavad nullini vähenevad piirkulud ja tugev võrgustikumõju, soodustavad kontsentreerituse taseme suurenemist põhiturgudel; palub komisjonil kohandada oma konkurentsipoliitika selle sektori eripärast lähtudes;

7.  kutsub komisjoni üles viima siseturu loomine lõpule neis valdkondades, kus see on veel killustunud või välja kujundamata, ning kõrvaldama kiiremas korras kõik avastatud põhjendamatud turutõkked ja konkurentsimoonutused; palub komisjonil tagada, et konkurentsipoliitika tugevdaks ühtlasi liidu ühtekuuluvuspoliitikat;

8.  rõhutab, et konkurentsiasutuse töö põhirõhk ja 2014. aasta konkurentsiaruandes kirjeldatu vastavad igati ühistele prioriteetidele; peab mõnes valdkonnas siiski vajalikuks sihikindlamat tegevussuunda, millega komisjon peaks järgmisel aastal kindlasti alustama; rõhutab ülemaailmse koostöö tähtsust konkurentsieeskirjade jõustamisel; toetab komisjoni aktiivset osalemist rahvusvahelises konkurentsivõrgustikus;

9.  rõhutab, et mõiste „konkurents” ise, millel praegu kehtiv konkurentsiõigus põhineb, on vaja uuesti määratleda, eelkõige mis puudutab struktuuri-käitumise-tulemuste paradigmat, et digiteerimisest põhjustatud muutusi majanduses oleks võimalik korrektselt arvesse võtta, ning teeb seepärast ettepaneku, et komisjon moodustaks kõrgetasemelise eksperdirühma sellega tegelemiseks;

10.  palub uuesti – nii nagu juba eelmise aastaaruande puhul –, et komisjon takistaks seoses ühtse digitaalse turu loomisega liigse turukontsentratsiooni teket ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamist, sest nii tagatakse tarbijatele parema kvaliteediga teenused ja soodsamate hindade võimalus;

11.  peab äärmiselt oluliseks tagada digitaalsel turul õiglased konkurentsitingimused ja võidelda turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja maksude optimeerimise vastu – lõpptulemusena on see tarbijale kasulik;

12.  on arvamusel, et e-valitsuse arendamine on oluline tegur majanduskasvu toetamisel, sealhulgas seoses VKEde osalusega; kutsub seepärast liikmesriike üles kasutama kõiki uute riigihankealaste õigusaktidega nende käsutusse antud vahendeid ELi majanduskasvu edendamiseks ning palub komisjonil toetada kõiki e-valitsuse arendamisega seotud algatusi; rõhutab lisaks, et e-valitsuse süsteemi edendamine ja rakendamine kõigis liikmesriikides on äärmiselt oluline rikkumiste tõhusaks jälgimiseks ja läbipaistvuse kindlustamiseks nii avalikus kui ka erasektoris;

13.  palub komisjoni tagada, et liikmesriigid rakendaksid uusi riigihanke alaseid õigusakte õigeaegselt, eelkõige e-hankeid ja e-haldust puudutavad sätteid ning uusi sätteid, milles pööratakse tähelepanu sotsiaalsetele ja keskkonnakriteeriumidele ja käsitletakse lepingute osadeks jagamist, et edendada innovatsiooni ja ausat konkurentsi, toetada VKEsid hanketurgudel ja kindlustada võimalikult suure tulu saamine avaliku sektori vahendite kasutamisest;

14.  kutsub komisjoni üles soodustama veelgi rohkem avalike hangete rahvusvaheliste turgude jõulist avamist, et kõrvaldada liidu ja teiste kaubanduspartnerite avalike hangete turgude avatuse määra vaheline ebakõla, ning võtta sellega seoses arvesse Euroopa Parlamendi raportit, milles käsitletakse komisjoni ettepanekut rahvusvaheliste hangete instrumendi kohta ja selle eelseisvat läbivaatamist;

15.  juhib tähelepanu asjaolule, et ühtsel turul müüakse tarbijatele eri kaubapartiides erinevaid koostisosi sisaldavaid tooteid, kuigi kaubamärk ja pakend on sama; palub komisjonil hinnata, kas ELi konkurentsipoliitika kontekstis on sellisel taval negatiivne mõju kohalike ja piirkondlike toodete tarnijatele, eelkõige VKEdele;

16.  peab äärmiselt oluliseks, et komisjon edendaks jätkuvalt liikmesriikide konkurentsiasutuste suuremat lähendamist ja koostööd ELis;

17.  väljendab heameelt tugeva koosmõju üle konkurentsieeskirjade jõustamise ja digitaalse ühtse turu strateegia vahel, eelkõige meetmete üle, mis on seotud asukohapõhise piiramise ja litsentsilepingutega, et kujundada välja digitaalne ühtne turg; on seisukohal, et selline koosmõju oleks ka energia siseturu jaoks äärmiselt oluline, et eemaldada energia piiriülese vaba liikumise ees seisvad tõkked ja luua energialiit;

18.  on seisukohal, et konkurents telekommunikatsioonisektoris on äärmiselt tähtis mitte ainult innovatsiooni ja investeerimise edendamiseks võrgustikes, vaid see soodustab ka taskukohaseid hindu ja teenuste valikut tarbijate jaoks; kutsub seega komisjoni üles kaitsma konkurentsi kõnealuses sektoris, sealhulgas spektri jaotamisel;

19.  palub komisjonil uurida ebaõiglasi ja ebaseaduslikke klausleid ja tavasid, mida pangandussektor tarbijalepingute puhul kasutab; palub komisjonil edendada tõendatud tavade vahetust Euroopa konkurentsivõrgustiku raames; nõuab tungivalt, et komisjon vähendaks igasugust bürokraatiat, mida tekitab konkurentsipoliitika rakendamine;

20.  on seisukohal, et konkurentsipoliitikal peaks olema finantsturgude tarbijate jaoks turvalisemaks ja läbipaistvamaks muutmisel oluline osa; väljendab ühtlasi heameelt e-maksete valdkonnas võetud õiguslike meetmete üle, eelkõige pankadevaheliste tasude piirmäärade kehtestamise üle kaardimaksetehingute puhul;

21.  tuletab komisjonile meelde, et konkurentsipoliitika hõlmab ka selliste teenuste hinna reguleerimist, mille turuväärtuse kindlakstegemine on raske, näiteks sularahaautomaatide tasud;

22.  palub komisjonil uurida sularahaautomaatide võrgustikke konkurentsipoliitika seisukohast, arvestades et tegemist on võrgutaristuga;

23.  on veendunud, et tuleks tähelepanelikumalt kaaluda, kuidas toetada Euroopa äriühinguid, sest nad konkureerivad maailma tasandil mujalt maailmast pärit muude sarnase suurusega äriühingutega, kes ei pea järgima selliseid konkurentsieeskirju, mida peavad järgima Euroopa äriühingud Euroopas;

24.  palub komisjonil tagada liidu kaubandus- ja konkurentsipoliitika vastavus ELi tööstuspoliitika eesmärkidele; juhib tähelepanu, et liidu konkurentsipoliitika ei tohiks takistada Euroopa tööstusvaldkonna tippude esilekerkimist majanduses; nõuab seetõttu, et kaubandus- ja konkurentsipoliitika toetaks Euroopa tööstuse arengut ja konkurentsivõimet maailmas;

Kartellimenetlused – turgu valitseva seisundi kuritarvitamise juhtumid

25.  palub komisjonil suurendada pingutusi seoses ELi tarbijatele kahjulike turgu valitseva seisundi kuritarvitamise juhtumite uurimisega;

26.  märgib, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamine on keelatud ja on tõsine konkurentsiprobleem;

27.  on seisukohal, et komisjon teeb kartellikokkulepetega seotud rikkumistega seoses tulemuslikku tööd ning on siseturu väljakujundamisele ja võrdsete konkurentsieeskirjade väljatöötamisele tublisti kaasa aidanud;

28.  rõhutab, et konkurentsivastane tegevus ja monopolid võivad kujutada endast kaubandustõket, mis moonutab kaubandust ja investeeringuvoogusid; palub komisjonil võtta vaba ja õiglase ülemaailmse kaubanduse huvides rahvusvahelisel tasandil meetmeid kartellide ning konkurentsivastaste, oligopoolsete ja monopoolsete tavade vastu, mis kahjustavad konkurentsi;

29.  on seisukohal, et praeguseid eeskirju juriidilistele isikutele rikkumiste eest ette nähtud trahvide kohta tuleb täiendada lisakaristustega vastutavatele füüsilistele isikutele; on seisukohal, et trahvid peaksid olema nii suured, et nad mõjuksid hoiatavalt; rõhutab, kui oluline on edukas rikkumisest teatajaid puudutav poliitika, mis on võimaldanud komisjonil avastada kartelle;

30.  peab õiguskindlust ülimalt tähtsaks ja palub komisjonil lisada õigusakti eeskirjad trahvide kohta, nt kartellimenetlustes kehtestatavad trahvid;

31.  on seisukohal, et tavapärased konkurentsipoliitika turumudelid võivad olla digitaalse majanduse jaoks ebasobivad ning hinnal põhinevate näitajate kasutamine ei vii selles pidevalt muutuvas majandusharus sageli sihini; palub, et komisjon annaks uute kriteeriumide alusel põhjaliku juriidilise ja majandusliku hinnangu kiiresti muutuvate turgude ja ajutiste ärimudelite kohta, mida kasutavad digitaalvaldkonna äriühingud, et omandada selge arusaamine turustruktuuridest ja -suundumustest, võtta sobivaid meetmeid tarbijate kaitseks ning nõuetekohaselt arvestada andmete tähtsust ja digitaalmajanduse eripärast turustruktuuri; märgib, et asjaomase turu kindlaksmääramiseks, eelkõige digitaalmajanduses, tuleb rakendada konkurentsiga seonduvaid asjakohaseid hindamiskriteeriume;

32.  on seisukohal, et intellektuaalomandi kaitse on ausa konkurentsi keskmes, ja märgib kahetsustundega, et globaalsed äriühingud ei soovi omandada litsentse, mis on vajalikud Euroopa patentide kasutamiseks; palub komisjonil standardipõhiseid patente tulemuslikult kaitsta ja teostada tihedat järelevalvet selle üle, et patentide kasutajad omandaksid nõuetekohased litsentsid;

33.  palub komisjonil uurida, kas poliitikute ja endiste ministrite energiaettevõtete nõukogudes osalemise kõrge määra ja mõne liikmesriigi energiasektori oligopoolsete tavade vahel esineb teatav korrelatsioon;

34.  ei mõista, miks USA veebigigandi Google’i suhtes algatatud uurimine on nii kaua aega võtnud, ja peab kahetsusväärseks, et uurimine on kestnud läbipaistmatult ja konkreetsete tulemusteta juba mitu aastat, sest komisjon ei näidanud kuni 2014. aastani üles tahet turutõkked kõrvaldada; märgib, et nii kaua kestvad menetlused võivad eelkõige dünaamiliste turgude puhul tuua kaasa de facto turu puhastamise ja asetada kõik osalejad ebakindlasse olukorda;

35.  palub komisjonil uurida põhjalikult Google'i tavasid, mille kohaselt Androidi operatsioonisüsteemi pakutakse ainult koos muude Google'i teenustega ning tootjad ei saa eelnevalt installeerida konkureerivaid tooteid; palub, et komisjon uuriks ühtlasi üksikasjalikult Google'i turgu valitsevat seisundit hotellide otsebroneeringute vallas ja püüaks leida sellele probleemile sobiva lahenduse; toetab komisjoni meetmeid, mille eesmärk on tõsta kõigi digitaalsektorite vahelist koostalitlusvõimet ja ülekantavust ning hoida seeläbi ära nn võitjale kuulub kõik stsenaarium; rõhutab, kui tähtis on anda komisjonile õiged vahendid, mis võimaldaksid tal omada ajakohastatud ülevaadet digitaalse turu kiire arengu üle;

36.  palub komisjonil hoolikalt läbi viia ja lõpetada kõik muud pooleliolevad kartelle puudutavad uurimised ning kaotada igasugused turukitsendused; peab tervitatavaks uue voliniku allumatust poliitilisele survele ja nõuab menetluste kiirendamist, et näha tulemusi juba järgmisel aastal; väljendab seepärast heameelt vastuväidete üle, mille komisjon saatis Google’ile hinnavõrdluse teenuse kohta; kutsub komisjoni üles jätkama otsustavalt uurimiste käigus tuvastatud kõigi kitsaskohtade uurimist, sealhulgas muudes valdkondades, kus otsingutulemused on kallutatud, et tagada võrdsed tingimused kõigile digitaalsel turul osalejale;

37.  märgib, et kartellimenetluste määruse (määrus (EÜ) nr 1/2003) artikli 8 kohaselt võib komisjon juhtudel, mil konkurentsile võidakse teha tõsist ja korvamatut kahju, teha otsuse ajutiste meetmete kehtestamise kohta; palub komisjonil määrata, kui suurel määral võib selliseid meetmeid rakendada pikaajaliste konkurentsimenetluste korral, eelkõige digitaalsel turul;

38.  tuletab meelde, et veebi neutraalsus (st põhimõte, mille kohaselt kogu internetiliiklust koheldakse võrdselt ilma diskrimineerimise, kitsenduste ja sekkumiseta andmete saatjast, vastuvõtjast, tüübist, sisust, seadmest või rakendusest sõltumatult) on ülisuure tähtsusega internetiteenuste vahelise diskrimineerimise puudumise ja konkurentsi täieliku kindlustamise tagamisel;

39.  rõhutab, et konkurentsipoliitika peaks olema tõenduspõhine, ja peab tervitatavaks komisjoni e-kaubanduse sektori alast uurimist, milles keskendutakse kaupade ja teenustega (nt elektroonika, rõivad, jalanõud ja digitaalsisu) piiriülese e-kauplemise võimalikele tõketele;

40.  märgib, et Google'i juhtum on toonud kaasa üldise arutelu selliste turgu valitsevate veebiplatvormide nagu eBay, Facebook, Apple, LinkedIn, Amazon, Uber, Airbnb jne mõjuvõimu üle, nende mõju üle turgudele ja avalikule sfäärile ning vajaduse üle neid reguleerida, et turge ja avalikku sfääri kaitsta; märgib, et veebiplatvormide reguleerimise eesmärk on tagada parem kasutajate kaitse, säilitades samal ajal stiimulid innovatsiooniks;

41.  palub komisjonil uurida Google'i turgu valitsevat seisundit hotellide otsebroneeringute turul; märgib, et nimetatud ettevõte üritab saavutada, et hotelli otsijad broneeriksid ja maksaksid Google'i kaudu, selle asemel et kasutada kolmanda osapoole reisi- või hotellisaiti; rõhutab, et selline samm on potentsiaalselt vastuoluline, sest muudab Google'i veebis tegutsevaks ja broneerimistasu võtvaks reisibürooks või sellega võrdväärseks ettevõtjaks; märgib, et enamik hotelle eelistaks kolmanda osapoole või pakkumisi koondava ettevõtja kaudu tehtavatele broneeringutele otsebroneeringuid; rõhutab, et Google võib suurendada oma turgu valitsevat seisundit ja nõrgestada reisiturul tegutsevaid konkurente ning tuua seeläbi kahju ka tarbijatele;

42.  peab tervitatavaks komisjoni hiljuti vastu võetud määruse (EÜ) nr 773/2004 (mis käsitleb EÜ asutamislepingu artiklite 81 ja 82 kohaste menetluste teostamist komisjonis) muudatusi ning sellega seotud teatisi, mis tulenevad direktiivist kahju hüvitamise hagide kohta; peab kahetsusväärseks, et Euroopa Parlamenti ei kaasatud muudatuste väljatöötamisse;

43.  märgib, et konkurentsipoliitikal on põhiroll digitaalse ühtse turu lõpuleviimisel; nõustub seisukohaga, et jõulise konkurentsipoliitika teostamiseks kiiresti muutuvatel turgudel on vaja turgu põhjalikult tunda; peab seetõttu tervitatavaks asjaolu, et e-kaubanduse sektori uurimist teostatakse digitaalse ühtse turu strateegia rakendamise valdkonnas;

Riigiabi

44.  palub komisjonil kui aluslepingute täitmise järelevalvajal jälgida tähelepanelikult eespool nimetatud direktiivi rakendamist liikmesriikides ning tagada, et selle sätteid kohaldatakse ühetaoliselt kogu ELis; palub komisjonil, liikmesriikidel ning piirkondliku ja kohaliku omavalitsuse tasandi asutustel aktiivselt edendada ELi konkurentsipoliitika järgimist ning selgitada selle õiguslikku alust; rõhutab, kui tähtis on kohelda horisontaalset ja vertikaalset riigiabi ühtemoodi; peab eriti vajalikuks võtta meetmeid selleks, et suurendada kõikjal Euroopa Liidus teadlikkust ebaseadusliku riigiabi liigitamise ja andmise kohta, eriti juhul, kui sellise abi andmise otsused on samaväärsed konkurentsivastaste ja protektsionistlike meetmetega; on siiski seisukohal, et kaugematele ja äärepoolseimatele piirkondadele ja saartele tuleks anda riigiabi eeskirjade kohaldamisel praegusest rohkem manööverdamisruumi;

45.  on arvamusel, et komisjon peab eeskätt riigiabi andmise menetluste puhul kontrollima põhjalikumalt riikide esitatud tõendeid ning suurendama andmete usaldusväärsust, sest ikka ja jälle üritatakse õiguslikust alusest ja õiguslikest piirangutest mööda minna või leida rohkem või vähem piiripealseid kompromisse; on ka arvamusel, et selline kontroll peaks põhinema eeldusel, et riigid peavad sellistes strateegiates ja elutähtsates sektorites nagu energeetika, transport ja tervishoid tagama täieliku turvalisuse, varustuskindluse ja teenuste pakkumise kõigile oma kodanikele ning nad peavad hoiduma teisi liikmesriike või liitu kahjustavate õigusnormide kehtestamisest;

46.  kordab, et ELi struktuurifonde ei või kasutada viisil, mis toetab otseselt või kaudselt teenuste või tootmise teise liikmesriiki üleviimist, näiteks rakendades ooteaega sellist toetust saavate ettevõtjate puhul; rõhutab, et riigiabi on mõnikord vajalik selleks, et tagada üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine, sh energeetikas, transpordis ja telekommunikatsioonis; rõhutab, et riigi sekkumine on majanduslike ja sotsiaalsete tingimuste tagamiseks liidu isoleeritud, kaugetes või äärepoolseimates piirkondades ja saartel sageli kõige mõjusam poliitikavahend;

47.  väljendab heameelt selle üle, et komisjon võttis 2014. aastal vastu uued keskkonnakaitse ja energeetika valdkonna riigiabi suunised ning et neid rakendatakse üldise grupierandi määrusega;

48.  peab tervitatavaks äärepoolseimate piirkondade elanike transpordile antava sotsiaalabi lisamist üldise grupierandi määrusesse, sest sellega tunnistati ühendatavuse probleemi; rõhutab, et väga kaugel asuvate saarepiirkondade ühendatavus on vajalik ka selleks, et hoida elutähtsate ärisidemete säilitamise abil majanduslikku ja sotsiaalset ettevõtlikkust vastuvõetaval tasemel ja seda arendada;

49.  väljendab heameelt komisjoni käimasoleva uurimise üle, milles käsitletakse edasilükkunud tulumaksu vara ja edasilükatud maksustamisest tulenevaid soodustusi, millest saab kasu mitme liikmesriigi pangandussektor; on seisukohal, et edasilükkunud tulumaksu vara ja edasilükatud maksustamisest tulenevaid soodustusi tuleks riigiabi eeskirjade kohaselt tagasiulatuvalt lubada, kui need on seotud reaalmajanduse finantseesmärkide puudutavate selgete tingimustega;

50.  tuletab meelde, et on palunud komisjonil uurida, kas pangandussektor on kriisi algusest alates saanud kasu ebatraditsioonilise likviidsusabi kujul antud kaudsetest toetustest ja riigiabist;

51.  väljendab heameelt asjaolu üle, et vastu on võetud riskifinantseerimisega seotud riigiabi käsitlevad uued suunised, mille põhieesmärk on tõhusamalt toetada VKEsid, innovaatilisi keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjaid ja idufirmasid, kes on oma suuruse tõttu tunduvalt ebasoodsamas olukorras;

52.  kritiseerib asjaolu, et just konkurentsi moonutavad maksumudelid võivad tekitada märkimisväärseid probleeme keskmise suurusega ettevõtjatele ja paljudele liikmesriikidele, kes selliseid maksumudeleid ei kasuta;

53.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjon kavatseb riigiabi eeskirjade ajakohastamise algatuse raames anda välja uued suunised, milles selgitatakse maksudega seotud riigiabi ja sobivate siirdehindade tähendust;

54.  palub komisjonil teha eraldi uuring, milles hinnatakse, kas ELi riigiabi sätted takistavad Euroopa ettevõtete konkurentsivõime konsolideerumist ja tugevnemist võrreldes nende konkurentidega maailmaturul, arvestades kindlasti ka riigihangete mehhanisme ja hiljuti sõlmitud Vaikse ookeani ülest partnerlust;

Ühinemiste kontroll

55.   märgib, et varem toimus kontroll ühinemiste ja ülevõtmiste üle digitaalmajanduses peamiselt asjaomaste äriühingute käibe alusel, millest aga ei piisa; rõhutab, et väikese käibe ja tegevuse alustamisega seotud märkimisväärse kahjumiga äriühingutel võis ikkagi olla suur kliendibaas ja seega olulised andmemahud ja märkimisvääne turujõud, mida tõendab komisjoni tingimusteta heakskiit pretsedendi loonud WhatsAppi ülevõtmise kohta Facebooki poolt;

56.  on seisukohal, et mõnes majandussektoris, eelkõige digitaalmajanduses, tuleks kohaldada lisakriteeriume, mis väljuvad hinnapõhise käsituse, turuosa ja käibe raamidest, sest ühinemistega võivad sageli kaasneda turukitsendused;

57.  on seisukohal, et üldisi konkurentsieeskirju tuleb ajakohastada eelkõige digitaalmajanduses ja tarbijakaitse valdkonnas, et käia kaasas tegelikult turul toimuvaga, ning et ühinemiste hindamiseks tuleb kehtestada uued lisakriteeriumid, nt ostuhind, võimalikud turulepääsu tõkked, andmete ja andmetele juurdepääsu ülisuur tähtsus, platvormi spetsifikatsioonid ja sellega seotud võrgumõjud ning ka see, kas asjaomases sektoris on ülemaailmne konkurents; palub komisjonil võtta arvesse eeskätt ettevõtjate ärimudelit digitaalses majanduses ning võimalikke turulepääsu tõkkeid, sh selliseid tegureid nagu võimalus minna ühelt platvormilt teisele ja andmete ülekantavus;

58.  kutsub komisjoni üles uurima, kas sellised sõltumatud jaemüüjad, kellel konkurentsiõiguse alusel on lubatud teha koostööd traditsiooniliste kaupluste kaudu, võivad teha ühiseid pakkumisi ka e-kaubanduses;

59.  on seisukohal, et turujõu valesti hindamine, mis on seotud turu senise määratlusega, on Euroopa ettevõtjatele sageli kahjulik, eelkõige üleilmastumise ja dünaamilise digitaalse turu ajastul; palub komisjonil kaaluda kohandamist ühinemismääruse raames;

60.  väljendab muret asjaolu pärast, et liiga sageli kasutatakse turu määratluse puhul kitsast riiklikku käsitust, mille puhul jäetakse nõuetekohaselt arvestamata turgude rahvusvahelistumine, nagu juhtus näiteks ühinemismäärusega;

Finantsabi ja maksustamine

61.  rõhutab, et – nagu Euroopa Parlamendi iga-aastases konkurentsiraportis on viiendat korda nimetatud – oli finantssektorile vaja anda ajutist riigiabi globaalse finantssüsteemi stabiliseerimiseks, kuid kui luuakse pangandusliit, tuleb abi kiiresti vähendada või see üldse kaotada ning kriitiliselt üle vaadata; rõhutab jätkuvat pakilist vajadust kaotada toetused kaudsete tagatiste vormis finantseerimisasutustele, mis on pankrotti minekuks liiga suured, et ühtlustada tingimused finantssektoris ning kaitsta tarbijaid, kelle puhul tuleb hoolikalt tagada, et see ei tekitaks eraettevõtjatele ootamatuid ülisuuri kasumeid või hüvesid; rõhutab, kui tähtis on piirav suhtumine riigiabisse;

62.  rõhutab, et aus maksukonkurents on siseturu usaldusväärsuse, riikliku rahanduse elujõulisuse ja võrdsete konkurentsitingimuste seisukohalt ülioluline;

63.  leiab, et liikmesriikide vahelised märkimisväärsed erinevused riigiabi kasutamises finantssektoris viimastel aastatel võivad viia konkurentsi moonutamiseni selles sektoris; palub komisjoni selgitada eeskirju ja korda, mille kohaselt võib riigiabi finantssektoris lubada; asub seisukohale, et riigiabi pangandussektorile tuleb vähendada kõige hiljemalt siis, kui pangandusliit on lõpule viidud, kuid tuleb hoolikalt tagada, et reguleerimine ei moonutaks konkurentsi suurte pankade kasuks ning et VKEdele oleks kättesaadav piisav laenuraha;

64.  on veendunud, et komisjon peaks kaaluma võimalust seada pankadele riigiabi andmine sõltuvusse VKEdele laenu andmisest;

65.  palub komisjonil koostada kava väiksema, kuid paremini suunatud riigiabi kohta, eesmärgiga vähendada riigiabi nii, et avaneks võimalus väiksemate maksude kehtestamiseks, mis stimuleeriks uusi ettevõtjaid ja ausat konkurentsi, selle asemel et toetada vanu struktuure ja olemasolevaid äriühinguid;

66.  toonitab asjaolu, et kui riigiabi kasutatakse üldist huvi pakkuvate teenuste edendamiseks, siis on kõige tähtsam tarbijate ja kodanike, mitte üksikute ettevõtete või avaliku sektori asutuste kasu;

67.  palub komisjonil hoolikalt jälgida tingimusi, mille Euroopa Keskpank esitab pankadele uute tegevuslubade andmise kohta, et tagada võrdsete tingimuste loomine ilma suurte turulepääsu tõketeta; on sügavalt veendunud, et arvestades pangandussektori suurt kontsentreeritust mõnes liikmesriigis, oleks pankade suurem arv tarbijatele ja VKEdele kasuks;

68.  rõhutab, et ELi toetusi käsitlevad õigusaktid omavad rahvusvaheliste äriühingute maksude vältimise vastases võitluses keskset tähtsust;

69.  peab tervitatavaks komisjoni 2014. aastal algatatud uurimisi, mis käsitlevad ebaausast maksukonkurentsist tingitud ja teatavatele äriühingutele kasu toonud ebaseaduslikku riigiabi ja mida laiendati 2015. aastal kõigisse 28 liikmesriiki; palub ka, et liikmesriigid esitaksid tulevikus komisjonile varakult ja viivituseta kogu asjakohase teabe oma maksutavade kohta ja täidaksid viimaks oma kohustuse avaldada komisjonile ja Euroopa Parlamendile üksikasjad erikorralduste kohta, millel võib olla mõju teistele liikmesriikidele ja VKEdele;

70.  märgib, et komisjon on oma viimastel ametiaegadel algatanud potentsiaalselt maksudega seotud riigiabi juhtumitega seoses väga piiratud arvul uurimisi, kuigi vahepeal on avalikuks tehtud tugevalt põhjendatud kahtlused; palub komisjonil kasutada käimasolevate uurimiste tulemusi maksudega seotud riigiabi täpsemate ja mõjusamate suuniste alusena, et kasutada täies ulatuses oma ELi konkurentsieeskirjadest tulenevaid volitusi kahjulike maksutavadega võitlemiseks ning nende liikmesriikide ja ettevõtete karistamiseks, kelle puhul leiab kinnitust selliste tavade järgimine; palub komisjonil samal ajal ka täpsustada, millised maksumeetmed ei ole riigiabi poliitikaga kooskõlas;

71.  on seisukohal, et ausa konkurentsi tagamiseks ettevõtete vahel vastavalt komisjoni määrusele (EL) nr 621/2014 tuleks toetada ettevõtteid, mis asuvad piirkondades, kus on ajutised või alalised ebasoodsad tingimused, ning et väga tõsiste majandusprobleemidega piirkondadele, nt lähenemise ja konkurentsivõime eesmärkides hõlmatud piirkondadele ja saarepiirkondadele, tuleks võimaldada suuremat paindlikkust;

72.  väljendab kahetsust, et alates 1991. aastast on ebaausa maksukonkurentsiga seotud riigiabi juhtumeid uuritud väga vähe, ning rõhutab vajadust tagada laialdane juurdepääs teabele, et kahtlaste juhtumite suhtes algatataks rohkem uurimisi; väljendab muret selle üle, et komisjoni pädevate talituste praegused ressursid on piiratud ja see võib piirata nende suutlikkust käsitleda oluliselt suuremat hulka juhtumeid;

73.  toonitab, et mitmes liikmesriigis valitseva ebaausa maksukonkurentsi lõplikuks kõrvaldamiseks ei piisa üksnes riigiabi juhtumite menetlustest; aasta pärast LuxLeaksi paljastusi on vaja täiendavaid konkreetseid lahendusi, nt äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, käibemaksudirektiivi läbivaatamine pettuste ärahoidmiseks, suurte rahvusvaheliste äriühingute kohustus avaldada oma käive ja kasum iga riigi kohta eraldi ning üleskutse liikmesriikidele muuta oma maksustamistavad läbipaistvamaks ja kehtestada vastastikused teabekohustused;

74.  on seisukohal, et teatavate liikmesriikide praegu kasutatavad maksutavad ohustavad tõsiselt siseturgu, et eelkõige rahvusvahelised äriühingud peavad andma liikmesriikide avaliku sektori tuludesse õiglase ja asjakohase osa ning vaja on täiendavaid uurimisi ulatuslikult levinud kahjulike maksutavade ja maksualaste eelotsuste kohta, mis toovad Euroopas kaasa äriühingu tulumaksubaasi õõnestamise ja agressiivse maksuplaneerimise; väljendab heameelt uue maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni loomise üle;

75.  rõhutab, et Euroopa Parlamendis tuleks luua uurimiskomisjon liidus äriühingu tulumaksubaasi õõnestamist ja agressiivset maksuplaneerimist põhjustavate ulatuslikult levinud kahjulike maksutavade ja maksualaste eelotsuste uurimiseks; rõhutab, et see komisjon peaks igal juhul jätkama tööd ebaausa maksukonkurentsi uurimisel ELis;

76.  on seisukohal, et aus maksukonkurents on siseturu lahutamatu osa, kuid ebaausat maksukonkurentsi tuleb liikmesriikide esmasest pädevusest hoolimata takistada, näiteks ühtlustatud maksubaaside, maksuametite vahelise teabevahetuse ning kapitali liikumise kontrollimiseks sõnaselge juriidilise õiguse andmisega, kui see on vajalik maksusüsteemi nõuetekohaseks toimimiseks liidus; asub seisukohale, et äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamine aitaks süsteemi läbipaistvamaks muuta; on veendunud, et konsolideerimise küsimust saab käsitleda ka hiljem ja see ei tohiks olla ühtse konsolideeritud maksubaasi kiire kehtestamise takistuseks;

77.  rõhutab, et siseturul karistatakse ainult ühes riigis ettevõtlusega tegelevaid uusi turuletulijaid ja VKEsid, kuid mitte hargmaiseid ettevõtjaid, kes võivad kasumit ümber paigutada või rakendada muid agressiivse maksuplaneerimise vorme, kasutades selleks mitmesuguseid ainult neile kättesaadavaid otsuseid ja vahendeid; märgib murelikult, et kõigi muude tingimuste võrdsuse korral jääb hargmaistele ettevõtjatele väiksemate maksukohustuste tõttu suurem maksudejärgne kasum ning seetõttu satuvad ühtsel turul ebavõrdsesse olukorda konkurendid, kellel ei ole agressiivse maksuplaneerimise võimalust ja kes maksavad makse kohas või kohtades, kus nad oma kasumi teenivad; rõhutab, et kahjulike maksutavade edendamine Euroopa ühe osanikuga osaühingu loomise kaudu, mille suhtes kehtivates eeskirjades sätestatakse sõnaselgelt, et tal võib olla kaks asukohta – st registrijärgne asukoht ühes kohas ja juhtkonna asukoht kusagil mujal – on ELi jaoks vale lähenemine;

78.  toonitab, et komisjonil peab olema pidev juurdepääs sellisele maksuametite vahel vahetatavale teabele, mis on konkurentsiõiguse seisukohalt oluline;

79.  on seisukohal, et maksuplaneerimine võib ausat konkurentsi kahjustada; palub komisjonil kohandada püsiva tegevuskoha määratlust nii, et äriühingud ei saaks kunstlikult vältida maksustatavat kohalolekut liikmesriikides, kus nad majanduslikult tegutsevad; rõhutab, et niisugune määratlus peaks arvestama ka digitaalsektori eriolukorda, tagades, et kui elektroonilise digitaaltegevusega tegelev äriühing on mingi liikmesriigi majanduses märkimisväärselt digitaalselt esindatud, siis loetakse seda liikmesriiki tema püsivaks tegevuskohaks;

80.  rõhutab, et komisjon peaks maksualaste eelotsustega tegelemisel vaatlema siseturgu ühe turuna, mitte paljude kohalike või riiklike turgudena;

81.  on seisukohal, et võttes arvesse uuringuid, mille kohaselt maksupettuse ja maksustamise vältimise iga-aastane hinnanguline väärtus küündib ühe triljoni (1 000 000 000 000) euroni, peavad liikmesriigid lõpuks selle probleemiga tegelema hakkama ja asjaomast tegevust piirama; asub seisukohale, et maksupettuste ja maksustamise vältimise vähendamine on riikide eelarvete konsolideerimise edendamisel keskse tähtsusega; peab tervitatavaks, et G20 välisministrid võtsid hiljuti vastu maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevad OECD poolt väljatöötatud uued eeskirjad, mis parandavad läbipaistvust, kõrvaldavad seaduselünki ja piiravad maksuparadiiside kasutamist; on seisukohal, et oma integreerituse taset arvestades peab EL kooskõlastamise ja lähenemise vallas, mille eesmärk on vältida siseturul kõiki kahjuliku maksukonkurentsi vorme, minema maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) projekti ettepanekutest kaugemale; rõhutab siiski, et OECD lähenemisviisi aluseks on endiselt nn pehme õigus ja selle meetmeid tuleb ühtse turu vajadustega arvestamiseks täiendada nõuetekohase ELi tasandi õigusraamistikuga, nt BEPSi-vastase direktiivi kujul, mis väljuks OECD BEPSi algatuse raamidest valdkondades, mis ei ole piisavalt kaetud; nõuab maksude vältimise ja maksupettuse majandusliku, finants- ja konkurentsiga seotud mõju hindamist;

82.  on seisukohal, et mõne liikmesriigi praegu kasutatavate ebaausate maksutavade valguses peavad siseturu poliitika ja konkurentsipoliitika olema tihedalt seotud, et kasum jaotuks õiglaselt ning kasumi üleviimine maksukohustuse vähendamise eesmärgil teatavatesse liikmesriikidesse või isegi väljapoole ELi muutuks võimatuks;

83.  rõhutab, et terviklik, läbipaistev ja tulemuslik maksualase teabe vahetamine on agressiivse maksuplaneerimise vältimise peamine eeldus; rõhutab samas, et maksustamiskorra lihtsustamine liikmesriikide tasandil aitaks läbipaistvust ja selgust märkimisväärselt suurendada;

84.  kiidab heaks konkurentsivoliniku kavatsuse korraldada ümber riigiabi kontroll ning kehtestada kõikidele õiglane maksukoormus; loodab, et enne kõnealust ümberkorraldamist teostatakse tingimusteta ja täielik hindamine, ning palub liikmesriikidel teha kõik nõutud dokumendid Euroopa Parlamendile kättesaadavaks ja lõpetada oma senine tõrkumine, mis takistab selles valdkonnas edasiminekut, millega seoses tuleks meeles pidada, et liikmesriigid peavad olenevalt oma geograafilisest asendist, suurusest, füüsilistest ja muudest ressurssidest ning majanduslikust ja sotsiaalsest arengust tegelema erinevate poliitiliste prioriteetidega, ning nõuab, et maksustamisega seotud riigiabi suunised vaadataks läbi, et tegeleda juhtumitega, mis väljuvad maksualaste eelotsuste ja siirdehindade raamidest;

85.  palub, et komisjon sätestaks lähimas tulevikus maksustamise ja siirdehindadega seotud riigiabi kohta üksikasjalikud suunised; rõhutab, et seda tüüpi suunised on liikmesriikides, kes ei järgi ELi riigiabi eeskirju, muudes poliitikavaldkondades esinevate teatavate tavade kõrvaldamisel ja ennetamisel väga tulemuslikuks osutunud; märgib, et sellised suunised on tulemuslikud üksnes juhul, kui need sisaldavad väga üksikasjalikke sätteid, sh kvantitatiivsete künniste näol;

86.  palub liikmesriikidel avaldada teave oma maksualaste eelotsuste kohta piirkondade lõikes, tagamaks, et mõnes piirkonnas ei tehtaks liiga palju maksualaseid eelotsuseid, mis de facto tähendab nende jaoks riigiabi;

87.  palub komisjonil kaaluda tõsiste ebaseadusliku riigiabi andmise juhtumite puhuks karistuste kehtestamist kas riigi või asjaomase äriühingu vastu;

88.  palub komisjonil muuta viivitamatult kehtivaid eeskirju, et maksta pärast ELi riigiabi eeskirjade rikkumist sissenõutud summad välja liikmesriikidele, kelle maksubaas kahanes, või ELi eelarvesse, ning mitte maksudega seotud ebaseaduslikku riigiabi andnud liikmesriigile, nagu seda praegu tehakse, kuna praegused eeskirjad annavad lisastiimuli maksudest kõrvalehoidumiseks; palub komisjonil kasutada täies ulatuses oma ELi konkurentsieeskirjadest tulenevaid volitusi, et võidelda kahjulike maksutavadega;

89.  nõuab, et ELi õigusraamistikus välditaks agressiivsest maksuplaneerimisest ja maksudest kõrvalehoidumisest tingitud konkurentsimoonutusi; soovitab, et võrdsete tingimuste loomiseks kehtestataks automaatne kohustuslik maksualaste eelotsuste alase teabe vahetamine, ühtne konsolideeritud maksubaas ja garantii, et mitte mingit kasumit ei viida EList välja maksustamata;

90.  on seisukohal, et rahvusvaheline koostöö on globaliseerumise ajastul konkurentsiõiguse põhimõtete tulemusliku kohaldamise jaoks ülimalt tähtis; kutsub seepärast komisjoni üles tihendama rahvusvahelist koostööd konkurentsiga seotud küsimustes; rõhutab, et konkurentsiõiguse alased kokkulepped, mis võimaldavad teabevahetust uurivate konkurentsiasutuste vahel, võiksid olla konkurentsiküsimustes tehtavas rahvusvahelises koostöös eriti tulemuslikud;

91.  asub seisukohale, et Atlandi-üleses kaubandus- ja investeerimispartnerluses (TTIP) ja kõikides muudes kaubandus- ja investeerimislepingutes peaks olema tugev konkurentsipeatükk;

92.  rõhutab, et kaubanduspartnerid peaksid saama kasu kasvavast konkurentsist kaubanduse valdkonnas, erasektori investeeringutest, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluse raames toimuvast investeerimisest, ning tarbijate kasvavast jõukusest;

93.  rõhutab, et EL peaks tegema kaubanduslepingute rakendamise jälgimiseks suuremaid pingutusi, et muu hulgas hinnata, kas konkurentsieeskirju järgitakse ning kas kaubanduspartnerid järgivad ja täidavad täiel määral endale võetud kohustusi;

94.  kutsub komisjoni üles kasutama kaubanduspoliitikat vahendina ülemaailmsete konkurentsipoliitika eeskirjade kehtestamiseks, et kaotada arvukad ja püsivad kaubandustõkked; leiab, et pikaajaline eesmärk sõlmida Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevuse raames mitmepoolne konkurentsieeskirjade leping, on parim lahendus;

95.  toetab ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi (UNCTAD) ning OECD konkurentsipoliitika alaseid algatusi ja nende pingutusi konkurentsipoliitikat puudutava ülemaailmse koostöö parandamisel;

96.  ergutab komisjoni ning liikmesriikide konkurentsiasutusi aktiivselt osalema rahvusvahelises konkurentsivõrgustikus;

97.  nõuab, et kõik kolmandatest riikidest imporditud tooted vastaksid Euroopa tööstustootjate kaitsmiseks kõlvatu konkurentsi eest liidus kohaldatavatele ning maailmaturul tunnustatud keskkonna-, tervise- ja sotsiaalstandarditele;

98.  kutsub komisjoni üles toetama arengumaid nende püüdlustes edendada ausat konkurentsi; palub komisjonil arendada edasi koostööd, eelkõige tärkava turumajandusega riikide konkurentsiasutustega, ning tagada asjakohaste kaitsemeetmete kehtestamine;

99.  märgib, et võrdne juurdepääs ressurssidele, sealhulgas energiaallikatele, on ausa konkurentsi tagamiseks maailmaturul üliolulise tähtsusega; toonitab sellega seoses taskukohase ja säästva energia olulisust ning varustuskindluse tähtsust kaubanduslepingutes;

100.  palub komisjonil kasutada käimasolevate uurimiste tulemusi toiduga varustatuse, energeetika-, transpordi- ja meediasektori konkurentsitavades;

101.  peab tervitatavaks ELi lennuettevõtjatele ja lennujaamadele antava riigiabi uusi suuniseid, mis on osa komisjoni riigiabi eeskirjade ajakohastamise paketist; palub komisjonil kiiresti kehtestada rahvusvahelistes lepingutes sarnased eeskirjad kolmandate riikide subsideeritavatele lennuettevõtjatele, mis käitavad lennutransporti ELi ja EList, et tagada aus konkurents ELi ja kolmandate riikide vedajate vahel;

102.  nõuab tungivalt, et komisjon edendaks Euroopa konkurentsivõrgustiku kaudu heade tavade vahetust, et tegelda turustajate vahelistest ühendustest põhjustatud probleemidega, mida liikmesriikide asjaomased asutused paljudel juhtudel ka juba uurivad; nõuab, et sellistes aruteludes arvestataks riikliku ja Euroopa tasandi vahelist vastastikust mõju;

103.  soovitab Euroopa konkurentsivõrgustikul pidada liikmesriikide ja ELi tasandil arutelusid jaeostuühenduste järjest suureneva võrgustiku üle;

104.  palub komisjonil ELi konkurentsiraamistikku edasi arendada, et lisada Euroopa toiduainete tarneahela jälgimisse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toidu- ja põllumajandussüsteemide jätkusuutlikkuse hindamise (SAFA) näitajad, sh õiglase hinnakujunduse ja läbipaistvuse lepingute peatüki (S.2.1.1) ja tarnijate õiguste peatüki (S.2.2.1) näitajad;

105.  nõuab, et loodaks Euroopa vaatluskeskus toidu- ja põllumajandushindade jälgimiseks lähte- ja sihtkohas; toob välja Hispaania lähte- ja sihtkoha hinnaindeksi IPODi kui võimaliku mudeli, millega jälgida jaemüüjate võimalikke kuritarvitusi põllumajandustootjate ja tarbijate vastu;

106.  nõuab siduvaid meetmeid jaemüüjate vastu, kes kahjustavad toiduainete tarneahelas põllumajandustootjaid ja tarbijaid;

107.  väljendab eriti suurt muret olukorra pärast piimasektoris, kus jaemüüjad on pärast kvoodisüsteemi kaotamist sundinud peale hindu, mis on omahinnast palju madalamad;

Konkurentsipoliitika demokraatlik tugevdamine

108.  väljendab heameelt konkurentsivoliniku korrapäraste arutelude üle Euroopa Parlamendiga, ent on seisukohal, et kui jutt käib olulistest põhiküsimustest, siis õigusest korraldada kuulamine ei piisa;

109.  märgib, et Euroopa Parlament osaleb konkurentsiõiguse valdkonna õigusloomeprotsessis üksnes nõuandemenetluse kaudu, mille tulemusena on tal võimalik õigusloomet mõjutada hoopis vähem kui komisjonil ja nõukogul;

110.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon peab konkurentsiküsimustes Euroopa Parlamendiga korrapäraseid arutelusid; nõuab taas, et kaasotsustusmenetluse kaudu võetaks vastu seadusandlikud alusdirektiivid ja suunised; on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja ELi konkurentsiasutuste vahelisi praegusi arutelusid tuleks tihendada, eelkõige et hinnata Euroopa Parlamendi poolt varasematel aastatel tehtud üleskutseid ja nende põhjal meetmeid võtta; on veendunud, et konkurentsi peadirektoraadi sõltumatus on tema eesmärkide edukaks täitmiseks äärmiselt tähtis; palub komisjonil eraldada konkurentsi peadirektoraadile uuesti piisavad finants- ja inimressursid; nõuab eelkõige, et suuniseid koostavad osakonnad ja nende konkreetsetel juhtudel kohaldamise eest vastutavad osakonnad oleksid rangelt lahus;

111.  on seisukohal, et Euroopa Parlamendil peaks olema konkurentsipoliitikas kaasotsustamisõigus; peab kahetsusväärseks, et ELi toimimise lepingu artiklites 103 ja 109 nähakse ette vaid parlamendiga konsulteerimine; on veendunud, et selline demokraatia puudujääk on lubamatu; teeb ettepaneku kõrvaldada see puudujääk võimalikult kiiresti konkurentsipoliitikat käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppega ning vormistada see aluslepingute järgmise läbivaatamise käigus;

112.  nõuab, et Euroopa Parlament saaks kaasotsustamisõiguse ka konkurentsipoliitikas, eriti seoses aluspõhimõtete ja kohustuslike suunistega, ning peab kahetsusväärseks, et selle liidu poliitikavaldkonna demokraatlik mõõde jäi viimasel aluslepingute muutmisel tugevdamata; palub komisjonil esitada ettepanekud vastava muudatuse tegemiseks aluslepingutesse, nii et seadusandlikku tavamenetlust kohaldataks ka konkurentsiõigusele;

113.  palub komisjonil kaasata Euroopa Parlamenti rohkem sektoripõhistesse uurimistesse, tagades samas sidusrühmadele antava teatava teabe konfidentsiaalsuse; nõuab, et nõukogu määrused põhineksid edaspidi ELi toimimise lepingu artiklil 114, milles käsitletakse siseturu toimimist, nii et need saaks võtta vastu kaasotsustusmenetlusega, kui aluslepingute muutmist ei ole niipea oodata; rõhutab, et kahjunõudeid käsitleva direktiivi vallas tehtav töö võib olla tulevikus konkurentsiküsimustes tehtava institutsioonidevahelise koostöö eeskujuks; palub konkurentsivolinikul jätkata asjaomaste parlamendikomisjonidega ning parlamendi majandus- ja rahanduskomisjoni konkurentsiküsimuste töörühmaga alustatud arutelusid;

114.  on seisukohal, et komisjon peaks lähimas tulevikus teostama ja avalikustama tulemustele orienteeritud ja eesmärgipärase avaliku hindamise Euroopa Parlamendi eri ettepanekute kohta, milles käsitletakse konkurentsipoliitika kujundamist;

115.  rõhutab, et komisjoni konkurentsi peadirektoraat peaks oma tulevases töös võtma nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi varasemates konkurentsipoliitikat käsitlevates raportites esitatud seisukohti;

116.  on seisukohal, et tuleks jätkata kõiki seniseid arutelusid, mis on lootusi õigustanud;

117.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide konkurentsiasutustele.

SELETUSKIRI

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 101–109 on sätestatud siduvad eeskirjad vaba konkurentsiga avatud majandusel põhineva ühtse siseturu konkurentsi kohta.

Nende eeskirjade kohaselt on keelatud kõik sellised ettevõtjatevahelised lepingud ja kokkulepped, mis kahjustavad liikmesriikidevahelist kaubandust ning millega kaasneb turgu valitseva seisundi kuritarvitamine. Euroopa Komisjon kontrollib ühenduse tähtsusega ülevõtmisi ja ettevõtjate ühinemisi, mis põhjustavad või võivad põhjustada kahjulikku turu kontsentratsiooni, ning võib neile teatavatel juhtudel seada tingimusi või need üldse keelata.

Teatavatele üksikutele ettevõtjatele ja teatavate üksikute toodete jaoks riigiabi andmine, mis võib moonutada siseturul konkurentsi, on mõnede üksikute eranditega üldjuhul keelatud, kuid kindlatel tingimustel võib komisjon selleks loa anda ning igal juhul tuleb komisjonile neist juhtudest kontrollimiseks teada anda.

Konkurentsieeskirjad kehtivad ka riigi osalusega äriühingutele, avalikele teenustele ja üldhuviteenustele. Konkurentsieeskirjad võidakse (komisjoni poolt) kehtestamata jätta vaid juhul, kui need ohustavad asjaomaste eriteenuste eesmärkide täitmist. Ühenduse konkurentsieeskirjade peamine eesmärk on hoida ära konkurentsi moonutamine. Tõhus konkurents ei ole eesmärk omaette, vaid vaba ja elujõulise siseturu väljakujundamise eeldus.

Konkurentsieeskirjad on komisjoni pikaajalises haldustegevuses end õigustanud ning Euroopa kohtute kohtupraktikas niivõrd välja kujunenud ja juurdunud, et praegu võib neid juba pidada täiesti tunnustatuteks ja kindlateks.

2014. aasta aruande kohta

2014. aasta konkurentsipoliitikat käsitlevas aruandes rõhutab komisjon, et see aasta tähistas Euroopas uue ajastu algust, kuna president Juncker rõhutas oma missioonikirjas uuele komisjoni koosseisule, et ka konkurentsipoliitika peaks sobival viisil kaasa aitama töökohtade loomisele ja majanduskasvu tegevuskava elluviimisele, kaasa arvatud sellistes valdkondades nagu digitaalne ühtne turg, energiapoliitika, finantsteenused, tööstuspoliitika ja maksudest kõrvalehoidumise vastane võitlus.

Konkurentsivolinik Vestageri esitatud 2014. aasta konkurentsiaruanne käsitleb siiski peamiselt eelmise komisjoni koosseisu, eriti eelmise konkurentsivoliniku Almunia ametiaega. ELi konkurentsipoliitika sai uue arengusuuna seega alles 2014. aasta novembrist, lootuses, et konkurentsipoliitika pidevale kujundamisele lisanduvad edaspidi uued prioriteedid.

Seni on Euroopa Parlament konkurentsiõiguses enamasti kaasa rääkinud ainult nõuandemenetluse kaudu. Sellepärast on parlamendi mõjuvõim komisjoni ja nõukoguga võrreldes kahjuks piiratud.

Sellest tulenevalt on parlament varem korduvalt nõudnud ka konkurentsiõiguses seadusandliku tavamenetluse kehtestamist Lissaboni lepingu alusel. See näib vajalik sellepärast, et raportööri arvates ei saa komisjon ennast maksma paneva konkurentsiasutusena ühtaegu ette näha suuniste kujul õigusraamistikku ning seejärel vastutada oma suuniste täitmise eest ja määrata üldisi rahatrahve.

Kaasotsustamisvõimaluse puudumise tõttu on Euroopa Parlamendi resolutsioon komisjoni iga-aastase konkurentsiaruande kohta üks tähtsamaid hindamisaluseid täidesaatva võimu kontrollimiseks sellel tähtsal Euroopa vastutusalal.

Juba mitmeid aastaid, eriti alates Lissaboni lepingu sõlmimisest, ei ole parlamendi resolutsioon enam pelgalt vastus komisjoni tulemustele möödunud aruandlusperioodi kohta, vaid annab ühtlasi komisjonile juhtnööre konkurentsiõiguse aktuaalsetes põhiküsimustes ja konkurentsiõiguse kohaldamiseks.

Juba pikemat aega kehtib kokkulepe (mida on kinnitanud ka uus volinik Vestager), et vastutav volinik käib korrapäraselt majandus- ja rahanduskomisjonile konkurentsipoliitika päevakohaste poliitiliste põhiteemade kohta selgitust andmas ning arutab parlamendiliikmetega eri otsuseid.

Kahjuks ei ole viimastel aastatel pärast Lissaboni lepingu jõustumist komisjon parlamendi ettepanekuid regulaarselt või siis üldse avalikult hinnanud. Üks nõuetest on seega, et komisjon avaldaks edaspidi lisaks oma iga-aastasele konkurentsiaruandele komisjoni töö ja esmatähtsate eesmärkide kohta pärast parlamendi resolutsiooni vastuvõtmist mõistliku aja jooksul kirjalikult ja suuliselt arvamust eri ettepanekute kohta, mille parlament võtab reeglina vastu suure häälteenamusega.

Raportööri arvates peavad komisjoni ülesannete hulka tulevikus kuuluma parem teabevahetus, järjepidev kontroll ning ennetav jälgimine seoses keelatud riigiabiga, mis moonutab ettevõtjate ja üksikute liikmesriikide või liikmesriikide piirkondade pakutavat konkurentsi. Kahjuks ei võta mõned liikmesriigid Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 107 sätestatud riigiabi andmise keeldu tõsiselt ega austa ja tunnusta seda ülimusliku õigusena. Kuna artikli 107 lõikes 2 on järgnevalt loetletud siseturuga kokkusobivad ja automaatselt lubatud abi andmise juhtumid, peaks komisjon erilist tähelepanu pöörama mitmesugustele maksupoliitikas juba pikka aega sagedasti ettetulevatele rikkumistele ja eranditele.

Komisjon on asjaomase turu piiritlemise olulises küsimuses eeskätt digitaalse majanduse valdkonnas varasemalt ilmutanud ebakindlust – seda nii küsimuses, millal on tegemist turgu valitseva seisundi ja millal kuritahtliku käitumisega, kui ka ühinemiskontrolli puhul. Selle põhjuseks on digitaalse majanduse sageli eripärane turu struktuur, mille määratlevad kahesuunalised turud, võrgustike mõju ja tasuta pakkumised. Konkurentsi hindamisel peaks komisjon rohkem keskenduma ettevõtja vastavale ärimudelile, mitte pelgalt üksikutele näitajatele nagu hinnad ja käive, mis annavad vaid vähe aimu tegelikust turuvõimust.

Kui suur veebigigant võtab 19 miljardi USA dollari eest üle vaid 50 töötajaga „väikeettevõtja” ning komisjon hindab seda ülevõtmist seniste käibe, tegelike „hindade” ja turuosa kriteeriumite ning teiste asjaomaste näitajate alusel, on antud juhul tegemist konkurentsi tugevalt kahjustada võivate tulevaste turuseisundite ebasobiva hindamisega.

Mõned 2014. aastal loa saanud juhtumid, mis on konkurentsiaruandes üksikasjalikult välja toodud, kuuluvad just sellesse kategooriasse. Komisjonil palutakse seega viivitamatult kasutusele võtta uued digitaalse majanduse kriteeriumid ning pidada asjaomase turu määratlemisel silmas ka seda, et üleilmastumise ajastul on üleeuroopaliselt tegutsevatel ettevõtjatel isegi rahvusvahelises raamistikus ette näidata suhteliselt vähesed turustruktuuri andmed, ning et sellepärast tuleks lähtuda mitte ainult Euroopa turust, vaid teatavate majandusharude puhul juba maailmaturust.

Selleks et reaalselt täita komisjoni eesmärk edendada ja võimaldada tööstuses, digitaalses majanduses ja teadusmahukates valdkondades Euroopa ülemaailmset juhtivat rolli, on vaja valdkonnapõhised kriteeriumid kindlaks määrata ka globaalsel tasandil.

Veel üks probleem on liikmesriikide kontrollimine abi eraldamise menetluses. Mõnedel konkreetsetel juhtudel on komisjon varasemalt sellele tähelepanu juhtimisest hoolimata riikide pädevate asutuste edastatud andmed ilma kontrollimata üle võtnud või siis teinud liiga vähe selleks, et avalikkuse seisukohast olulisi fakte ja abi andmisi kontrollida. Toon siinkohal välja 2014. aastal üle kogu Euroopa väiksematele lennujaamadele antud riigiabi ning Saksamaa Nürburgringi juhtumi, mille puhul ei kontrollitud asjaomaste poolte vastuväiteid piisavalt.

Ka Google’i vastu algatatud uurimise pikalevenimine näitab, et komisjonil ei ole veel selget käsitust konkurentsiõiguse rikkumiste hindamiseks digitaalses majanduses. Sellepärast on raporti projektis peamiselt keskendutud neile kahele valdkonnale.

Järgmine tähtis teema, millega seoses on volinik Almunia algatanud keelatud riigiabi tõttu uurimise neljal ning volinik Vestager ühel juhul, on liikmesriikidevaheline ebaaus maksukonkurents. See, et ettevõtjad kasutavad ära kõiki õiguslikke võimalusi selleks, et maksta võimalikult vähe makse, on medali üks külg ja iseenesest mõistetav. Kuid liikmesriikide, iseäranis väiksemate liikmesriikide tekitatud ebaaus konkurents moonutab märkimisväärselt liidu siseturgu. Isegi kui riikidel on kaheldamatu pädevus maksualaste õigusaktide kehtestamisel, võivad konkurentsiõiguse rikkumised siseturu kasulikku mõju tõsiselt kahjustada ja sellele vastu töötada. Kui komisjon soovib tõesti liikmesriikide ebaõiglaste maksustamistavade vastu võidelda. peab ta 2014. aastal mitmete rahvusvaheliste suurettevõtjate suhtes algatatud menetlused seoses neile kasuks tulnud suurte maksusoodustustega Luksemburgis, Hollandis, Iirimaal, Ühendkuningriigis ja Belgias kiiresti ja võimalikult põhjalikku tööd tehes lõpule viima.

Tõsiasi, et konkurentsivolinik Vestager nõudis 2015. aasta alguses kõikidelt liikmesriikidelt maksualaste siduvate eelotsustega seotud dokumentide esitamist ning et mõned liikmesriigid hoiavad tänaseni tagaplaanile, näitab seda, et liikmesriikide ebaausaid maksustamistavasid tuleks konkurentsipoliitika seisukohast rangemalt hinnata ning määrava tähtsusega maksustamistavade kohta peaks kehtima seadusjärgne teavitamiskohustus.

Lisaks on siseturu konkurentsi tugeva häirimise ärahoidmiseks vaja selles valdkonnas kehtestada täiendavad seadusega ettenähtud parameetrid, mida tuleks praegu arutada Euroopa Parlamendi erikomisjoniga ning mis tuleks vastu võtta lähikuudel. Kui liikmesriigis on lubatud erikorda kohaldada üle 350 rahvusvaheliselt tegutseva Euroopast ja väljastpoolt Euroopat pärit suurettevõtja suhtes, on see konkurentsi seisukohast äärmiselt ebasoodne eeskätt maksumaksjatest kodanikele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kellel need privileegid puuduvad ja kes maksavad (kohustuslikus korras) makse. Sellepärast on komisjoni ülesandeks käesoleval aastal viia kiiremas korras lõpule ebaausa maksukonkurentsi tõttu algatatud konkurentsimenetlused ja teha seega liikmesriikidele selgeks ELi õiguse kohased ebaausa maksukonkurentsi piirid.

Järeldus

Üldiselt näitab 2014. aasta konkurentsiaruanne, et komisjon ja konkurentsiamet on oma umbes 1000 töötajaga Euroopa kõige suurema mõjuvõimuga ametkond, kelle võimuses on konkurentsi kehtestamine siseturul. Keelatud hinnakokkulepete eest määratud miljarditesse eurodesse küündivaid rahatrahve tuleks edaspidi tõhusalt täiendada vastutavate ettevõtte juhtide karistamisega, mis aitab asjaomast teguviisi tulemuslikumalt ära hoida.

Parlament loodab, et konkurentsivolinik Vestager kindlustab omale ELi konkurentsipoliitikaga juhtrolli Euroopas turumajanduse ja konkurentsi kehtestamisel ning tugevdab seda rahvusvaheliselt, vältides liiga paljusid sektori- ja riigipõhiseid erandeid ning kontrollimatuid vabastuslävesid.

20.11.2015

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta

(2015/2140(INI))

Arvamuse koostaja: Adam Szejnfeld

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et kaubanduspartnerid peaksid saama kasu kasvavast konkurentsist kaubanduse valdkonnas, erasektori investeeringutest, sealhulgas avaliku ja erasektori partnerluse raames toimuvast investeerimisest, ning tarbijate kasvavast jõukusest;

2.  rõhutab, et konkurentsivastane tegevus ja monopolid võivad kujutada endast kaubandustõket, mis moonutab kauba ja investeeringute voogu; palub komisjonil vaba ja õiglase ülemaailmse kaubanduse huvides võtta rahvusvahelise tasandi meetmeid kartellide ning konkurentsivastaste, oligopoolsete ja monopoolsete tavade vastu, mis kahjustavad konkurentsi;

3.  kutsub komisjoni üles veelgi rohkem soodustama avalike hangete rahvusvaheliste turgude jõulist avamist, et kõrvaldada liidu ja teiste kaubanduspartnerite avalike hangete turgude avatuse tasemete vaheline ebakõla ning võtta sellega seoses arvesse Euroopa Parlamendi raportit, milles käsitletakse komisjoni ettepanekut rahvusvaheliste hangete instrumendi kohta ja selle eelseisvat läbivaatamist;

4.  palub komisjonil tagada liidu kaubandus- ja konkurentsipoliitika ühtsus ELi tööstuspoliitika eesmärkidega; juhib tähelepanu sellele, et liidu konkurentsipoliitika ei tohiks takistada Euroopa tööstusvaldkonna tippude esilekerkimist majanduses; nõuab seetõttu, et kaubandus- ja konkurentsipoliitika toetaks Euroopa tööstuse arengut ja konkurentsivõimet maailmas;

5.  rõhutab, et EL peaks tegema suuremaid jõupingutusi kaubanduslepingute jälgimiseks, et hinnata muu hulgas, kas konkurentsipoliitika norme järgitakse ning kas kaubanduspartnerid järgivad ja täidavad täiel määral endale võetud kohustusi;

6.  kutsub komisjoni üles kasutama kaubanduspoliitikat vahendina arvukate ja püsivate kaubandustõkete kaotamisel, et kehtestada ülemaailmsed konkurentsipoliitika eeskirjad; peab parimaks lahenduseks seada pikaajaliseks eesmärgiks mitmepoolse konkurentsieeskirjade lepingu sõlmimise Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevuse raames;

7.  toetab ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverentsi ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni algatusi ning nende jõupingutusi ülemaailmse koostöö parandamiseks konkurentsipoliitika valdkonnas;

8.  ergutab komisjoni ning liikmesriikide konkurentsiasutusi aktiivselt osalema rahvusvahelises konkurentsivõrgustikus;

9.  nõuab, et Euroopa tööstustootjate kaitsmiseks kõlvatu konkurentsi eest oleksid kõik kolmandatest riikidest imporditud tooted kooskõlas liidus kohaldatavate ning maailmaturul tunnustatud keskkonna-, tervise- ja sotsiaalstandarditega;

10.  palub komisjonil toetada arenguriikide jõupingutusi ausa konkurentsi edendamiseks, jätkata koostöö arendamist, eelkõige tärkava turumajandusega riikide konkurentsiasutustega ning tagada asjakohaste kaitsemeetmete kehtestamine;

11.  märgib, et võrdne juurdepääs ressurssidele, sealhulgas energiaallikatele on ausa konkurentsi toimimiseks maailmaturul üliolulise tähtsusega; toonitab sellega seoses taskukohase ja säästva energia olulisust ning tarnekindluse tähtsust kaubanduslepingutes;

12.  rõhutab, et mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete, sealhulgas innovatiivsete idufirmade konkurentsivõime suurendamiseks rahvusvahelisel tasandil tuleb neid igal juhul toetada ning võimaldada neile juurdepääs vahenditele; märgib, et VKEde kasv mõjutab oluliselt üldist majandusarengut, aitab luua töökohti ja investeeringuid ning tagab sellega ausa konkurentsi;

13.  toonitab asjaolu, et juurdepääs digitaalsetele võrkudele ja taristutele on konkurentsi edendamiseks oluline ning märgib, et tihedam konkurents tähendab tarbijate jaoks suuremat valikut ja madalamaid hindu, eelkõige telekommunikatsiooni valdkonnas.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

19.11.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

3

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Maria Arena, Tiziana Beghin, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Ska Keller, Gabrielius Landsbergis, David Martin, Emmanuel Maurel, Alessia Maria Mosca, Franck Proust, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Klaus Buchner, Nicola Danti, Edouard Ferrand, Agnes Jongerius, Seán Kelly, Fernando Ruas, Marita Ulvskog, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)

Beatriz Becerra Basterrechea, Edward Czesak, Rosa D’Amato, Dario Tamburrano, Janusz Wojciechowski

10.11.2015

SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS

majandus- ja rahanduskomisjonile

ELi konkurentsipoliitika aastaaruande kohta

(2015/2140(INI))

Arvamuse koostaja: Sergio Gaetano Cofferati

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et majanduskasvu ja majanduse taastumise seisukohast on läbipaistvalt toimival ja konkurentsivõimelisel ühtsel turul oluline osa, ning on seetõttu arvamusel, et konkurentsipoliitika on oluline vahend tarbijate, kodanike, ettevõtjate (eelkõige VKEde) ja töötajate õiguste ja kasu kaitsmisel sotsiaalse turumajanduse raames, kuna see aitab tagada võrdsed tingimused; märgib, et ELi tarbijate ja ettevõtjate käitumine ja vajadused muutuvad digitaalse majandusmudeli kujundatud keskkonnas pidevalt;

2.  on seisukohal, et ELi konkurentsiõigus ja ametiasutused peaksid tagama võrdsed tingimused, vaba valiku ja kvaliteetsete toodete ja teenuste mitmekesisuse ja nende kättesaadavuse konkurentsivõimeliste hindadega ning tagama ka ettevõtjatele investeerimis- ja innovatsioonistiimulid, andes neile võrdsed võimalused reklaamida oma toodete eeliseid; palub seoses toiduainesektoriga ELil ja riiklikel konkurentsiametitel jätkata oma tööd erakaubamärkide mõju osas tarbijate valikuvõimalustele ja innovatsioonile;

3.  on arvamusel, et konkurentsipoliitika peaks olema suuteline looma keskkonna, mis soodustab ettevõtlusvaimu ja VKEde arengut, mis on majanduskasvu ja tööhõive edendajad; peab äärmiselt oluliseks kindlustada, et konkurentsivastane tegevus ei takistaks ebaproportsionaalselt väiksemate ettevõtjate ja idufirmade laienemis- ja innovatsioonipüüdlusi; kordab, et püüdlused ausa konkurentsi säilitamiseks suurendavad tarbijate valikuvõimalusi ja loovad keskkonna, kus VKEd ja mikroettevõtted saavad ilmutada suuremat uuenduslikkust ja loovust;

4.  rõhutab, et ELi riigiabi normide eesmärk peab olema õiglus ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamine; peab seepärast oluliseks, et riigiabi kasutataks reaalmajandusse investeerimiseks ja vahendite koondamiseks tähtsatesse sektoritesse, nagu teadusuuringud, innovatsioon ja digitaliseerimine, infrastruktuuri arendamisesse, eelkõige piiriülestesse projektidesse, ning pikaajalise perspektiiviga kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisesse;

5.  usub, et digitaalse ühtse turu väljakutsetele vastamiseks on vaja rakendada tõhusat ja ajakohastatud konkurentsipoliitikat, sest see valdkond peab kohanema kiiresti areneva sektori probleemidega, milleks on vaja häid teadmisi turu kohta ja kiiret reageerimisvõimet; rõhutab seetõttu, et oluline on kohaldada tõhusalt ja kiiremini ELi konkurentsiõigus, ületada praegune killustatus, selgitada välja ja hoida ära turule sisenemise tõkkeid, suurendades samas tarbijate ja ettevõtjate usaldust digitaalkeskkonna vastu ning soodustades selle innovatsiooni ja dünaamilisust; tuletab meelde, et tõeline digitaalne ühtne turg kiirendaks uute sektorite majanduskasvu ning looks kvaliteetseid töökohti;

6.  rõhutab, et on vaja tõhusat ELi konkurentsipoliitikat, mis tagaks kõrgel tasemel tarbijakaitse ja võimaldaks tarbijatel digitaalsest ühtsest turust kasu saada; märgib, et tarbijad on digitaalse ühtse turu keskmes ja tarbijate kulutused moodustavad ligikaudu 56 % ELi SKPst;

7.  kutsub komisjoni üles uurima selliste sõltumatute jaemüüjate võimalusi, kes võivad konkurentsieeskirjade alusel teha koostööd traditsiooniliste kaupluste kaudu, teha ka e-kaubanduse kaudu pakkumisi;

8.  rõhutab, et koostalitlusvõime soodustab ausat konkurentsi ning seda tuleks edendada ja arendada;

9.  on arvamusel, et valitseva seisundi kuritarvitamine, mille põhjustab esimese turuletulija eelis, ja võrgustiku mõju digitaalsektoris on peamised probleemid ja neid tuleks rohkem jälgida;

10.  peab äärmiselt oluliseks tagada õiglased konkurentsitingimused digitaalsel turul ja võidelda turgu valitseva seisundi kuritarvitamise ja maksude optimeerimise vastu, mis lõpptulemusena on tarbijale kasulik; peab eeskätt tähtsaks suuremat avatust ja läbipaistvust otsingumootori, e-kaubanduse ja veebireklaami turgudel ning nende konkurentsivõime parandamist ning peab vajalikuks tagada interneti neutraalsuse põhimõte, eelkõige õiglane, avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs internetile, keelustades igasuguse diskrimineerimise, kuna see on nii tarbijatele kui ka ettevõtjatele kasuliku ausa konkurentsi ja turu sidususe eeltingimus;

11.  on arvamusel, et peamine tingimus Euroopa energialiidu väljakujundamiseks on hästitoimiv energiaturg, mis sõltub ELi konkurentsieeskirjade tõhusast ja järjepidevast kohaldamisest; peab oluliseks, et komisjon keskenduks jätkuvalt ja järjest enam energiaturule, kuna energia moodustab ELis leibkondade ja ettevõtjate kuludest olulise osa, et suurendada integreeritust ja hindade taskukohasust kõnealuses sektoris;

12.  väljendab heameelt uurimiste algatamise ja trahvide määramise üle konkurentsieeskirju rikkunud ettevõtjatele ning palub komisjonil jätkata jõupingutusi konkurentsikultuuri edendamiseks, mis aitab otseselt kaasa turgude paremale toimimisele, mis on nii tarbijate kui ka ettevõtjate huvides;

13.  väljendab heameelt e-kaubanduse sektori valdkondliku uuringu alustamise üle võimalike takistuste väljaselgitamiseks konkurentsile ELi turgudel; rõhutab, et tõrgeteta toimiv e-kaubandus on oluline majanduskasvu seisukohast, aga ka tehingutasude vähendamise, hindade alandamise ja tarbijatele suurema valiku pakkumise vahend; palub komisjonil analüüsida, kas on vajalik muuta praegu kehtivaid konkurentsiõigust käsitlevaid õigusnorme, näiteks grupierandi määrust, et kõrvaldada põhjendamatu asukohapõhine piiramine, sealhulgas soovimatu ümbersuunamine ning ebaõiglane hinnadiskrimineerimine geograafilise asukoha alusel;

14.  peab väga tähtsaks, et rakendataks õigeaegselt ja nõuetekohaselt direktiiv 2014/104/EL teatavate eeskirjade kohta, millega reguleeritakse liikmesriikide õiguse kohaseid kahju hüvitamise hagisid liikmesriikide ja Euroopa Liidu konkurentsiõiguse rikkumise korral; palub komisjonil jälgida tähelepanelikult direktiivi rakendamist liikmesriikide poolt ning tagada, et selle sätteid kohaldatakse järjepidevalt kogu ELis; rõhutab, et juurdepääs õigusemõistmisele, mis võib hõlmata ka kollektiivset õiguskaitset, on äärmiselt oluline ELi konkurentsipoliitika eesmärkide saavutamiseks;

15.  on arvamusel, et e-valitsuse areng on oluline tegur majanduskasvu toetamisel, sealhulgas seoses VKEde osalusega; kutsub seepärast liikmesriike üles kasutama kõiki uute riigihanke alaste õigusaktidega nende käsutusse antud vahendeid ELi majanduskasvu edendamiseks ning palub komisjonil toetada kõiki e-valitsuse arenguga seotud algatusi; rõhutab lisaks, et e-valitsuse süsteemi edendamine ja rakendamine kõigis liikmesriikides on äärmiselt oluline rikkumiste tõhusaks järgimiseks ja läbipaistvuse kindlustamiseks nii avalikus kui ka erasektoris;

16.  märgib, et ühtsel turul müüakse tarbijatele eri koostisega tooteid sama kaubamärgi all ja samas pakendis; palub komisjonil hinnata, kas ELi konkurentsipoliitika kontekstis on sellisel taval negatiivne mõju kohalike ja piirkondlike toodete tarnijatele, eelkõige väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele;

17.  on seisukohal, et konkurentsipoliitikal peaks olema oluline osa finantsturgude tarbijate jaoks turvalisemaks ja läbipaistvamaks muutmiseks; väljendab lisaks heameelt õiguslike meetmete üle, mida on võetud e-maksete valdkonnas, ja eelkõige kaardimaksetehingute korral pankadevaheliste tasude piirmäärade kehtestamise üle;

18.  peab äärmiselt oluliseks, et komisjon edendaks jätkuvalt liikmesriikide konkurentsiametite suuremat lähendamist ja koostööd ELis;

19.  palub komisjoni tagada, et liikmesriigid rakendaksid uued riigihanke alased õigusaktid õigeaegselt, eelkõige e-hankeid ja e-haldust puudutavad sätted ning uued sätted, milles pööratakse tähelepanu sotsiaalsetele ja keskkonnakriteeriumidele ja käsitletakse lepingute osadeks jaotamist, et edendada innovatsiooni ja ausat konkurentsi, toetada VKEsid hanketurgudel ja kindlustada avaliku sektori vahendite kasutamisest võimalikult suure tulu saamine;

20.  nõustub sellega, et kui kauplejad otsustavad pakkuda tooteid ja teenuseid ainult teatavates liikmesriikides, on vähese konkurentsi tõttu siseturul tarbijate valikuvõimalused piiratumad ja hinnad kõrgemad; kutsub komisjoni üles kõrvaldama igasuguse diskrimineerimise rahvuse või elukoha alusel;

21.  on arvamusel, et tõeline ühtne turg saab toimida tõhusalt ainult läbipaistvamas, koordineeritumas ja koostööaltimas eelarveolukorras, mis tagab ausa konkurentsi eri ettevõtjate vahel; peab kahetsusväärseks asjaolu, et liikmesriikidevaheline maksukonkurents on loonud teatava ebavõrdse konkurentsi ühtsel turul ja asetab sellega VKEd suurte rahvusvaheliste ettevõtetega võrreldes ebasoodsamasse olukorda;

22.  väljendab heameelt tugeva vastastikmõju üle konkurentsieeskirjade jõustamise ja digitaalse ühtse turu strateegia vahel, eelkõige meetmete puhul, mis on seotud asukohapõhise piiramise ja litsentsilepingutega, et kujundada välja digitaalne ühtne turg; on seisukohal, et selline vastasmõju on energia siseturu jaoks äärmiselt oluline, et eemaldada tõkked energia piiriülesele vabale liikumisele ja luua energialiit;

23.  innustab Euroopa konkurentsivõrgustikku arutama järjest suureneva liikmesriikide ja ELi tasandil jaemüügiettevõtteid ostvate liitlaste võrgustiku üle;

24.  rõhutab, et konkurentsipoliitika ja tarbijakaitse on omavahel seotud; osutab tarbijaturgude tulemustabelitele ja nende andmetele;

25.  on seisukohal, et konkurents telekommunikatsioonisektoris on äärmiselt oluline võrgustikes innovatsiooni ja investeerimise edendaja ning lisaks tagab see tarbijatele taskukohased hinnad ja teenuste valiku; kutsub seega komisjoni üles kaitsma konkurentsi kõnealuses sektoris, sealhulgas spektri jaotamisel;

26.  on arvamusel, et liikmesriikide konkurentsiametid peavad kasutama täiel määral olemasolevaid vahendeid ja jõustama konkurentsiõigust ebaausate kaubandustavade suhtes toiduainete tarneahelas; rõhutab, et asutused peaksid omavahel koostööd tegema, et tagada kulutõhusus, läbipaistvus, mitmekesisus ja tarbijatele valikuvõimalused.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

10.11.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

3

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Dennis de Jong, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Antanas Guoga, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Jiří Maštálka, Marlene Mizzi, Margot Parker, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Mihai Ţurcanu, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Andi Cristea, Emma McClarkin, Dariusz Rosati, Adam Szejnfeld, Kerstin Westphal, Theodoros Zagorakis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Jonás Fernández, Edouard Ferrand, Hannu Takkula

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

7.12.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

6

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Udo Bullmann, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Neena Gill, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Othmar Karas, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Notis Marias, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Pirkko Ruohonen-Lerner, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Ernest Urtasun, Marco Valli, Cora van Nieuwenhuizen, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lara Comi, Pilar del Castillo Vera, Isabella De Monte, Eva Kaili, Rina Ronja Kari, Thomas Mann, Eva Paunova, Michel Reimon, Tibor Szanyi, Nils Torvalds, Beatrix von Storch

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Martina Dlabajová, Jude Kirton-Darling, Verónica Lope Fontagné, Andrejs Mamikins, Adam Szejnfeld, Pavel Telička, Daniele Viotti

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0051.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0576.

(3)

http://www.europarl.europa.eu/RegData/etudes/STUD/2015/563438/IPOL_STU(2015)563438_EN.pdf.

(4)

http://www.eesc.europa.eu/?i=portal.en.ten-opinions.36372.

(5)

http://ec.europa.eu/competition/ecn/food_report_en.pdf.

(6)

ELT C 200, 28.6.2014, lk 1–55.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika