Menetlus : 2014/0358(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0001/2016

Esitatud tekstid :

A8-0001/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 02/02/2016 - 6.3
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0027

SOOVITUS     ***
PDF 347kWORD 74k
6.1.2016
PE 551.881v02-00 A8-0001/2016

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli muudatused

(08651/2015 – C8-0158/2015 – 2014/0358(NLE))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Raportöör: Giovanni La Via

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu, millega kiidetakse heaks 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli muudatused

(08651/2015 – C8-0158/2015 – 2014/0358(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (08651/2015),

–  võttes arvesse 1979. aasta piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni 1998. aasta püsivate orgaaniliste saasteainete protokolli muudatusi (08651/2015 ADD1 ja ADD 2),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8‑0158/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A8‑0001/2016),

1.  annab nõusoleku protokolli muutmiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

LÜHISELGITUS

Piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni eesmärk on kaitsta elukeskkonda õhusaaste eest. Mitmed aastatel 1972–1977 läbi viidud uuringud on näidanud, et õhusaasteained võivad enne sadestumist kanduda tuhandete kilomeetrite kaugusele. Õhusaaste põhjustatud probleemidega tuleb sellepärast tegeleda rahvusvahelisel tasandil. 1979. aastal allkirjastatud ja 1983. aastal jõustunud konventsioon oli esimene rahvusvaheline õiguslikult siduv vahend selles valdkonnas. Sellega loodi raamistik, millega kontrollida ja vähendada piiriülese õhusaaste tekitatud kahju inimese tervisele ja keskkonnale. Konventsiooni kohaselt täidab ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) täitevsekretär sekretariaadi ülesandeid. Konventsiooni rakendamine ja järelevalve toimub piiriülese õhusaasteainete kauglevi seire ja hindamise Euroopa koostööprogrammi (EMEP) abil.

Praeguseks on konventsiooni laiendatud kaheksa protokolliga, milles on ette nähtud konkreetsed meetmed, mida osalised peavad võtma oma õhusaasteainete heitkoguste vähendamiseks. Konventsiooni esimene protokoll allkirjastati 1984. aastal ja selles oli kindlaks määratud EMEPi raames toimuvate tegevuste rahastamiskava. Teine protokoll väävli heitkoguste vähendamise kohta oli esimene oluline meede õhusaaste vähendamiseks. Kolmandas, neljandas ja viiendas protokollis käsitleti lämmastikoksiide, lenduvaid orgaanilisi ühendeid (LOÜ) ja veel kord väävli heitkoguseid ning nende piiriüleseid voogusid. 1991. aasta protokollis LOÜde kohta mindi üksikute ainete käsitlemiselt üle tõhusamale rühmade kaupa käsitlemisele. Sellele järgnesid 1998. aastal protokollid raskemetallide ja püsivate orgaaniliste saasteainete kohta. Kaheksas protokoll, mille eesmärk on võidelda hapestumise, eutrofeerumise ja troposfääriosooni vastu, on esimene mitut saasteainet ja erisugust mõju käsitlev protokoll, mis sisaldab konkreetseid riiklikke heitkoguste piirmäärasid ja eri ainete vähendamise kohustusi.

Püsivaid orgaanilisi saasteaineid käsitleva 1998. aasta Aarhusi protokolli eesmärk on püsivate orgaaniliste saasteainete vettejuhtimise, heite ja kadude reguleerimine, vähendamine või kõrvaldamine. Selles nõutakse, et osalised lõpetaksid asjaomaste ainete tootmise ja kasutamise, piiraksid diklorodifenüültrikloroetaani (DDT), heksaklorotsükloheksaanide (HCH) ja polüklooritud bifenüülide (PCB) kasutamist ning vähendaksid polütsükliliste aromaatsete süsivesinike (PAH), polüklorodibensodioksiini ja polüklorodibensofuraani (PCDD/PCDF) ning heksaklorobenseeni (HCB) iga-aastast koguheidet nii palju, et see jääks alla 1990. aasta või mõne muu ajavahemikku 1985–1995 jääva aasta taseme. Osalised peavad tagama, et suurte paiksete saasteallikate käitajad kasutavad parimat võimalikku tehnikat, teatavad jäätmepõletustehased järgivad etteantud heite piirnorme, võetakse tõhusaid meetmeid liikuvate saasteallikate põhjustatud püsivate orgaaniliste saasteainete heite piiramiseks ning kui püsivad orgaanilised saasteained muutuvad jäätmeteks, toimub nende transport ja kõrvaldamine keskkonnale ohutul viisil. Samuti peavad osalised välja töötama teatavate püsivate orgaaniliste saasteainete inventuuriloendid ja neid säilitama ning koguma teavet muude kõnealuses protokollis käsitletud püsivate orgaaniliste saasteainete tootmise ja müügi kohta.

Ühenduse liitumine protokolliga kiideti Euroopa Ühenduse nimel heaks nõukogu 19. veebruari 2004. aasta otsusega 2004/259/EÜ. Protokoll, mis jõustus 23. oktoobril 2003, on ELi õigusesse üle võetud mitme õigusaktiga. Osalised vaatasid protokolli oma kohustuste piisavust ja tulemuslikkust silmas pidades läbi ning leppisid 2007. aastal kokku, et alustatakse läbirääkimisi protokolli teksti ja lisade läbivaatamiseks. 2009. aasta detsembris muudeti protokolli otsustega 2009/1, 2009/2, 2009/3 ja 2009/4 – viimased kaks käsitlevad parimat võimalikku tehnikat.

Otsused 2009/1 ja 2009/2 tuleb osalistel ratifitseerida. Muudetud protokoll sisaldab seitset uut ainet, selles on uuendatud mitmetele ainetele kehtivaid nõudeid ja eri allikate põhjustatud polüklorodibensodioksiini ja polüklorodibensofuraani (PCDD/PCDF) heite piiranguid ning lisatud polüklooritud bifenüülid (PCB) nende ainete loendisse, millele kehtivad aastase heitkoguse piirangud ja teatamiskohustused. Selleks et hõlbustada üleminekumajandusega osalistel protokolli ratifitseerimist, seab protokoll neile heite piirväärtuste kohaldamiseks, parima võimaliku tehnika kasutuselevõtmiseks ja iga-aastase koguheite vaatlusaasta valimiseks paindlikud tähtajad.

ELi õigusaktid hõlmavad juba suures osas protokolli muudatusi ning lisaks võetakse muudatused üle uue direktiiviga, millega ajakohastatakse teatavate õhusaasteainete heite siseriiklikke ülemmäärasid ja nähakse ette iga-aastased riiklikud heiteinventuurid, mis hõlmavad muu hulgas püsivate orgaaniliste saasteainete, sealhulgas PAH, PCDD/PCDF, HCB ja PCBde heidet.

Otsustega 2009/1 ja 2009/2 protokolli tehtud muudatuste tekst on lisatud nõukogu otsuse eelnõu lisasse. Nagu eespool selgitatud, on muudatused täielikult kooskõlas kehtivate ELi õigusaktidega. Üleminekumajandusega riikidele kehtivad konkreetsed erandid ja paindlikud ülevõtmise tähtajad peaksid võimaldama kõikidel osalistel protokolli järgida. Muudatuste ratifitseerimine on tähtis samm selleks, et saavutada inimeste tervise ja keskkonna kõrgemal tasemel kaitse piiriülese õhusaaste eest. Raportöör kiidab seega nõukogu otsuse eelnõu heaks ning teeb parlamendile ettepaneku anda sellele nõusolek.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

22.12.2015

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

59

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Lynn Boylan, Cristian-Silviu Buşoi, Soledad Cabezón Ruiz, Alberto Cirio, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Stefan Eck, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Jean-François Jalkh, Giovanni La Via, Norbert Lins, Susanne Melior, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Annie Schreijer-Pierik, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Tibor Szanyi, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nikos Androulakis, Nicola Caputo, Mark Demesmaeker, Herbert Dorfmann, Luke Ming Flanagan, Elena Gentile, Martin Häusling, Jan Huitema, Merja Kyllönen, Ulrike Müller, James Nicholson, Alojz Peterle, Christel Schaldemose, Jasenko Selimovic

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Lucy Anderson, Beatriz Becerra Basterrechea, Michał Boni, Neena Gill, Monika Hohlmeier, Sander Loones, Helga Stevens

Õigusteave - Privaatsuspoliitika