RAPORT Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevuse aruande kohta
2.2.2016 - (2015/2231(INI))
Petitsioonikomisjon
Raportöör: Soledad Cabezón Ruiz
PR_INI_AnnOmbud
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevuse aruande kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevust käsitlevat aastaaruannet,
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 228,
– võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikleid 11, 19, 41, 42 ja 43,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi 9. märtsi 1994. aasta otsust 94/262/ESTÜ, EÜ, Euratom ombudsmani ülesannete täitmist reguleeriva korra ja üldtingimuste kohta[1],
– võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone Euroopa Ombudsmani tegevuse kohta,
– võttes arvesse kodukorra artikli 220 lõike 2 teist ja kolmandat lauset,
– võttes arvesse petitsioonikomisjoni raportit (A8-0020/2016),
A. arvestades, et Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevuse aruanne esitati 26. mail 2015 ametlikult Euroopa Parlamendi presidendile ning ombudsman Emily O’Reilly tutvustas seda 23. juunil 2015 Brüsselis petitsioonikomisjonile;
B. arvestades, et Euroopa Parlament valis 16. detsembril 2014 Strasbourgis toimunud täiskogu istungil Emily O’Reilly uuesti Euroopa Ombudsmani ametikohale;
C. arvestades, et Euroopa Ombudsmani põhieesmärk on tagada, et kodanike õigusi austatakse täielikult ning et õigus heale haldusele kajastab kõrgeimaid standardeid, mille täitmist ELi institutsioonidelt, organitelt ja asutustelt oodatakse; arvestades, et Euroopa Ombudsmanil on esmatähtis roll aidata ELi institutsioonidel muutuda avatumaks, tõhusamaks ja kodanikusõbralikumaks, eesmärgiga suurendada kodanike usaldust liidu vastu;
D. arvestades, et 2015. aasta mai Eurobaromeetri uuringu kohaselt usaldab Euroopa Liitu 40 % ja umbusaldab 46 % kodanikest; arvestades, et institutsioonide suutlikkus üksteise tegevust kontrollida on Euroopa kodanike rahulolu suurendamiseks vältimatult vajalik;
E. arvestades, et vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 24 on „igal liidu kodanikul [...] õigus pöörduda ombudsmani poole, kelle ametikoht luuakse vastavalt artiklile 228”;
F. arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 228 antakse ombudsmanile volitused korraldada uurimisi haldusliku omavoli juhtude kohta liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses, välja arvatud Euroopa Liidu Kohus, kui see tegutseb õigusemõistjana; arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 41 on sätestatud, et „igaühel on õigus sellele, et liidu institutsioonid, organid ja asutused käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul”;
G. arvestades, et põhiõiguste harta artiklis 43 on sätestatud, et „igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on liikmesriigis, on õigus pöörduda Euroopa ombudsmani poole seoses liidu institutsioonide, organite või asutuste tegevuses ilmnenud haldusomavoliga, välja arvatud Euroopa Liidu Kohtu tegevus õigusemõistjana”;
H. arvestades, et esimese Euroopa ombudsmani seisukoht on, et haldusomavoli tähendab seda, et avalik asutus ei tegutse kooskõlas selle asutuse jaoks siduva eeskirja või põhimõttega[2]; arvestades, et seega peavad liidu institutsioonid, organid ja asutused lisaks õiguslike kohustuste täitmisele olema ka teenistusvalmid ning tagama, et kodanikke koheldaks nõuetekohaselt ja nad saaksid täiel määral oma õigusi kasutada; arvestades, et head haldust tuleks mõista kui jätkuvat ja pidevat täiustusprotsessi;
I. arvestades, et 2014. aastal pöördus ombudsmani poole abi saamiseks 23 072 kodanikku; arvestades, et 19 170 kodanikule anti abi ombudsmani veebisaidil asuva interaktiivse juhendi vahendusel; arvestades, et 2014. aastal registreeris ombudsman 2079 kaebust ning sai 1823 teabenõuet;
J. arvestades, et ombudsmani menetletud 2163 kaebusest kuulus ombudsmani pädevusse 736 ja tema pädevusest väljapoole jäi 1427 kaebust;
K. arvestades, et 2163 menetletud juhtumist 1217 puhul andis ombudsman kaebuse esitajale nõu või edastas juhtumi, 621 juhtumi puhul teavitati kaebuse esitajat, et rohkem nõu ei ole võimalik anda, ja 325 juhtumi puhul alustati uurimist;
L. arvestades, et ombudsman avas 342 uurimist, millest 325 olid algatatud kaebuste põhjal ja 17 olid omaalgatuslikud uurimised; arvestades, et ta lõpetas 400 uurimist, millest 13 olid omaalgatuslikud uurimised; arvestades, et lõpetatud uurimistest 335 puhul olid aluseks üksikisikute kaebused ja 52 puhul ettevõtjate, ühenduste ja muude juriidiliste isikute kaebused;
M. arvestades, et ombudsman edastas 772 kaebust Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmetele, sealhulgas edastati 86 kaebust Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile, 144 kaebust komisjonile ning 524 kaebust teistele institutsioonidele ja organitele; arvestades, et enamik uurimisi puudutas komisjoni (59,6 %), millele järgnesid ELi ametid (13,7 %), Euroopa Personalivaliku Amet (9,4 %), muud institutsioonid (8,5 %), Euroopa välisteenistus (3,8 %), parlament (3,5 %) ja Euroopa Pettustevastane Amet (3,2 %);
N. arvestades, et ombudsmani lõpetatud uurimistest 21,5% puudutasid teabenõudeid ja juurdepääsu dokumentidele, 19,3% Euroopa Komisjoni rolli aluslepingute kaitsjana, 19,3% konkursi- ja valikumenetlusi ning 16% institutsiooni- ja poliitikaküsimusi, 11,3 % haldus- ja personalieeskirju, 8,3 % hankelepingute sõlmimist ja toetuste andmist ning 6 % lepingute täitmist;
O. arvestades, et lõpetatud uurimistest 133 lahendasid institutsioonid või need lõpetati pärast sõbraliku lahendi leidmist ning 163 juhtumi puhul leidis ombudsman, et edasise uurimise läbiviimine ei ole õigustatud;
P. arvestades, et 76 juhtumi puhul haldusomavoli ei tuvastatud; arvestades, et 39 juhtumi puhul tuvastati haldusomavoli ja 13 juhtumi puhul kasutati juhtumi lõpetamiseks muid viise; arvestades, et juhtumite puhul, kus tuvastati haldusomavoli, esitas ombudsman 27 juhul kriitilised märkused ja 12 juhul soovitusettepanekud;
Q. arvestades, et enamiku 2014. aastal lõpetatud uurimiste kestus jäi vahemikku 3–18 kuud; arvestades, et uurimise lõpuleviimise keskmine ajavahemik oli 11 kuud;
R. arvestades, et institutsioonid on ombudsmani ettepanekuid järginud 80 % ulatuses; arvestades, et institutsioonid peavad järgima veel 20 % ettepanekutest, mis on neile esitatud;
S. arvestades, et Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon, kellele ainuüksi 2014. aastal esitati 2714 petitsiooni, on Euroopa Liidu institutsioonilise toimimise oluline toetaja, kes toob parlamendi kodanikele lähemale; arvestades, et ombudsmani ja petitsioonikomisjoni tihe koostöö parandaks demokraatlikku kontrolli ELi institutsioonide tegevuse üle;
1. kiidab Euroopa Ombudsmani 2014. aasta tegevust käsitleva aastaaruande heaks;
2. õnnitleb Emily O’Reilly`t tema taasvalimise puhul Euroopa Ombudsmaniks ja avaldab talle tunnustust suurepärase töö eest; toetab tema eesmärki abistada ELi institutsioone nende püüdlustes pakkuda Euroopa Liidu kodanikele ja elanikele parimat teenust; peab ombudsmani keskendumist läbipaistvusele kui hea halduse tagatisele otsustavalt tähtsaks;
3. kiidab heaks, et ombudsman on ulatuslikumalt kasutanud oma volitusi strateegiliste uurimiste algatamiseks, ning toetab teda selles täielikult; kiidab heaks omaalgatuslike uurimiste koordinaatori ametissenimetamise ombudsmani büroos ning rikkumisest teatamist käsitlevate uute sise-eeskirjade kasutuselevõtmise; väljendab heameelt ombudsmani jõupingutuste üle oma büroo ümberkorraldamiseks, mis on juba märgatavalt suurendanud töö tõhusust; tervitab ja toetab ombudsmani ettenägelikku lähenemist ning uue viie aasta strateegia „2019. aasta poole“ vastuvõtmist, kus võetakse omaks strateegilisem lähenemine süsteemsete probleemide lahendamisele ning hea haldustava edendamisele;
4. väljendab heameelt ombudsmani 2014. aastal algatatud uurimiste üle, milles saab välja tuua järgmised kesksed teemad: läbipaistvus ELi institutsioonides, lobitöö ja kliiniliste uuringute läbipaistvus, põhiõigused, eetikaküsimused, kodanike osalemine ELi otsustusprotsessis, ELi rahastatud projektid ja programmid ning ELi konkurentsipoliitika;
5. tuletab meelde, et aastate jooksul on 20–30% kaebustest puudutanud läbipaistvust ning kõige tavalisemad läbipaistvusega seotud küsimused käsitlevad institutsioonide keeldumist juurdepääsu andmisest dokumentidele ja/või teabele; on seisukohal, et avatus ja üldsuse juurdepääs dokumentidele, mis on kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 15 ning põhiõiguste harta artikliga 42, on institutsioonilise kontrolli- ja tasakaalusüsteemi oluline osa; toetab kõiki komisjoni ja muude ELi institutsioonide meetmeid kõigile võrdse, kiire ja lihtsa juurdepääsu tagamiseks ELi dokumentidele; peab kiiduväärseks suuremat läbipaistvust, mis on saavutatud dokumentide avaliku registri avaldamisega internetis; palub ombudsmanil uurida läbipaistvuse küsimusi seoses Euroopa Parlamendi juurdepääsuga komisjoni asjakohastele dokumentidele, mis käsitlevad rikkumisi ja EU Piloti menetlusi; leiab, et usaldusväärse institutsioonidevahelise dialoogi tagamiseks tuleb määratleda ja kehtestada asjakohased mehhanismid;
6. hoiatab, et ikka veel ei täideta nõuetekohaselt kõiki Århusi konventsiooni ja sellega seotud määrustega (1367/2006 / EÜ ja 1049/2001/EÜ) seotud sätteid; leiab, et komisjonil on läbipaistvuse vallas ikka veel palju arenemisruumi, eelkõige seoses sellise teabe kvantiteedi ja kvaliteediga, mida antakse üksikisikutele ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kui nad taotlevad dokumentidele juurdepääsu; soovitab ombudsmanil korraldada uurimine petitsiooni nr 0134/2012 põhjal, kus neid küsimusi ulatuslikult käsitletakse, et teha kindlaks ja heastada võimalik haldusomavoli kõnealuste määruste rakendamisel asjaomaste ELi institutsioonide poolt;
7. kiidab heaks ombudsmani uurimised kõrgete ELi ametnikega seotud nn pöördukse juhtumite asjus; märgib, et ombudsman uuris viie vabaühenduse kaebusi ja kontrollis komisjoni 54 toimikut; soovitab, et ombudsman aitaks välja töötada ja kasutusele võtta selged ja üksikasjalikud kriteeriumid ja jõustamismehhanismid huvide konfliktide tuvastamiseks, uurimiseks ja võimalusel vältimiseks Euroopa institutsioonide, organite ja asutuste kõigil tasanditel;
8. on seisukohal, et huvide konflikti mõiste ulatub lihtsast läbipaistvuse küsimusest kaugemale, ning et huvide konfliktist vaba Euroopa avaliku halduse tagamine on esikohal, kui eesmärk on luua tõeline Euroopa demokraatia ning hoida ELi kodanike usaldust nii ametiisikute kui ka institutsioonide vastu; soovitab ombudsmanil võtta oma uurimistes arvesse ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni sätteid, OECD suuniseid huvide konfliktide vältimiseks avalikus teenistuses ja ka organisatsiooni Transparency International konkreetseid soovitusi;
9. märgib, et ombudsmani uurimise tulemusena avaldas komisjon dokumendid Kreeka ühinemise kohta euroalaga, Euroopa Keskpank avaldas Iirimaa valitsusele saadetud kirja finantskriisi kohta ning komisjon järgis ombudsmani soovitust ühise kalanduspoliitika reformi käsitlevate dokumentide avaldamise kohta, kuigi alles pärast seda, kui kokkulepe reformi üle oli saavutatud;
10. tunneb heameelt Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) läbirääkimiste läbipaistvuse suurenemise üle pärast ombudsmani uurimisi nende läbipaistvuse asjus; märgib, et nõukogu avaldas pärast seda direktiivid, mida EL kasutab TTIP üle läbirääkimiste pidamiseks ning et komisjon on teatanud kavatsusest suurendada lobitöö läbipaistvust ja laiendada juurdepääsu TTIPga seotud dokumentidele; märgib, et TTIP läbirääkimiste läbipaistvuse küsimus teeb kodanikele muret;
11. tuletab meelde, et petitsioonikomisjon saab ühendustelt ja kodanikelt arvukalt anonüümseid kaebusi TTIP läbirääkimiste vähese läbipaistvuse üle, mis näitab ELi üldsuse tõsist muret selles küsimuses;
12. küsib, kas pikki viivitusi otsuste tegemisel nõukogu mõne seadusandliku algatuse kohta, nagu horisontaalne diskrimineerimisvastane direktiiv, mis on olnud üle kuue aasta külmutatud, või Marrakechi lepingu ratifitseerimine, mis käsitleb avaldatud teostele juurdepääsu hõlbustamist nägemispuudega ja trükikirja lugemise puudega inimeste jaoks, ei tuleks mitte pidada haldusomavoliks, sest need tekitavad asjaomaste kodanike seas ELi institutsioonide suhtes palju pahameelt; palub tungivalt nõukogu ja eelkõige nõukogu vähemusi, kes neid otsuseid blokeerivad, võtta vajalikud meetmed selliste väljakannatamatute olukordade lahendamiseks; soovitab ombudsmanil seda küsimust oma pädevuse raames uurida;
13. tunneb heameelt ombudsmani suurema ja vajaliku keskendumise üle lobitegevuse läbipaistvusele ning tema töö üle kohustusliku läbipaistvusregistri loomiseks, et kodanikud saaksid teada, kes püüab ELi otsustusprotsessis osalejaid mõjutada; tunneb heameelt selle üle, et ombudsman uuris komisjoni eksperdirühmade koosseisu ja läbipaistvust, eelkõige eksperdirühmade puhul, kes annavad nõu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) valdkonnas, millele EL kulutab rohkem kui kolmandiku oma eelarvest; toetab ombudsmani tegevust nende rühmade asjus ja ergutab teda jätkama nende koosseisu läbipaistvuse kontrollimist, et tagada kõigi majanduslike ja mittemajanduslike huvirühmade tasakaalustatud esindatus ja sooline tasakaalustatus kõigis poliitikavaldkondades;
14. märgib, et läbipaistvusregistris on vabatahtlikult registreerunud üle 7000 institutsiooni, mis näitab, kui mitmekesiste avaliku ja erasektori sidusrühmadega Euroopa institutsioonid koostööd teevad; kiidab heaks ombudsmani toetuse asepresident Timmermansi kavale muuta register kohustuslikuks; tunneb heameelt komisjoni 1. detsembri 2014. aasta otsuste üle, millega kohustatakse kõiki komisjoni liikmeid ja kõrgemaid ametnikke avalikustama kõik oma kontaktid sidusrühmade ja lobistidega ning nendega toimunud kohtumised; rõhutab, et register peaks sisaldama teavet lobiorganisatsioonide käsutuses olevate inimressursside ja rahaliste vahendite kohta, et paremini täita kehtivaid eeskirju ja sätteid ELi institutsioonide avatuse ja hea valitsemistava kohta;
15. soovitab ombudsmanil jääda valvsaks ja otsusekindlaks ning jätkata nõudmist, et komisjon tagaks täieliku läbipaistvuse kõigi eksperdirühmade liikmete ja koosolekute, tehnoloogiaplatvormide ja asutuste asjus; tuletab meelde tingimusi, mille Euroopa Parlament 2012. aastal eksperdirühmade eelarvete külmutamist lõpetades seadis;
16. märgib, et 2014. aastal täitis ombudsman tähtsat rolli kliiniliste uuringutega seotud andmete läbipaistvuse valdkonnas, aidates Euroopa Ravimiametil (EMA) välja töötada ennetavat läbipaistvuspoliitikat; märgib, et 2014. aasta oktoobris otsustas EMA ennetavalt avaldada oma kliiniliste uuringute aruanded; ergutab ombudsmani jätkama järelevalvet EMA kliiniliste uuringute andmete avaldamise üle ning tagama, et need vastaksid rangeimatele läbipaistvusnormidele;
17. palub, et liikmesriigid oleksid oma kohustuslikus koostöös ombudsmaniga hoolsamad;
18. nõuab tungivalt, et ombudsman jätkaks kliiniliste uuringute suurema läbipaistvuse edendamist, eriti EMA tulemuste kvaliteedi hindamise puhul; tuletab meelde, et see hindamine peaks põhinema innovatiivsete ravimite lisaväärtusel ja teadustegevuse tegelikel kuludel, et soodustada liikmesriikide hinnakujundamis- ja rahastamismudeleid;
19. palub ombudsmanil jätkata vastavalt oma pädevusele suurema läbipaistvuse toetamist teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, et kindlustada juurdepääs tervishoiuteenustele;
20. tunneb heameelt uue ELi kliiniliste katsete määruse üle, mis kohustab avalikustama kliiniliste katsetega seotud teabe; märgib, et ombudsmani 2014. aasta rahvusvaheline avaliku teabe päev (International Right to Know Day) oli pühendatud kliiniliste uuringutega seotud andmete läbipaistvusele;
21. väljendab heameelt seoses ombudsmani uurimisega, mis käsitleb põhiõiguste kaitset ELi ühtekuuluvuspoliitika rakendamisel, mis kehtestati eesmärgiga luua majanduskasvu ja töökohti, võidelda kliimamuutuste ja energiasõltuvuse vastu ning vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust;
22. märgib, et programm „Horisont 2020” on ÜPP ja struktuurifondide järel tähtsuselt kolmas eelarveinvesteeringute pakett, mille eelarve küünib peaaegu 80 000 miljoni euroni, ning et see on edasise majandusliku ja sotsiaalse arengu võti; kutsub ombudsmani üles tagama ka edaspidi läbipaistvust programmi „Horisont 2020” kogu analüüsi ja projektide suhtes otsuste tegemise protsessi käigus;
23. kutsub Frontexit üles tagama tagasisaadetavate heaolu tagasisaatmislendude ajal ning korrektselt täitma oma käitumisjuhendit ühiste tagasisaatmisoperatsioonide kohta; tunneb heameelt ombudsmani üleskutse üle Frontexile luua võimalike põhiõiguste rikkumiste kohta üksikkaebuste esitamise mehhanism; kutsub teda üles seda küsimust täiendavalt uurima, pidades silmas ELi piiridel järjest suurenevat põgenike hulka;
24. kiidab heaks ombudsmani uurimise selle kohta, kas ELi institutsioonid täidavad oma lubadust võtta kasutusele rikkumisest teatamise sise-eeskirjad, tuletab üheksale ELi institutsioonile, sealhulgas Euroopa Komisjonile, Euroopa Parlamendile ja nõukogule meelde oma palvet talle teada anda, millised eeskirjad neil juba olemas on ja milliseid nad kavatsevad veel kehtestada;
25. avaldab ombudsmanile kiitust uurimiste eest seoses kodanike õigusega osaleda ELi otsustusprotsessis ja eriti seoses Euroopa kodanikualgatuse toimimisega; märgib, et 2014. aastal palus ta Euroopa kodanikualgatuse korraldajatelt, kodanikuühiskonna organisatsioonidelt ja teistelt huvirühmadelt tagasisidet Euroopa kodanikualgatuse kohta, et seda täiustada; märgib murega, et petitsioone esitanud organisatsioonide esindajad paluvad suuremat ühtsust ning allkirjade kogumise ja registreerimise haldusmeetodite täiustamist; ootab edasisi parandusettepanekuid, eelkõige kehtivate tehniliste ja andmekaitsega seotud piirangute kohta allkirjade kogumise protsessis; palub ombudsmanil jagada oma kogemusi ja anda oma panus Euroopa kodanikualgatuse määruse eelseisvasse läbivaatamisse;
26. tunneb heameelt selle üle, et ELi institutsioonid järgisid ombudsmani ettepanekuid 80% ulatuses; väljendab muret selle pärast, et jätkuvalt ei järgitud 20 % soovitustest; on teadlik, et ombudsmani soovitused ei ole õiguslikult siduvad; nõuab tungivalt, et liidu institutsioonid, organid ja asutused reageeriksid ombudsmani kriitilistele märkustele ja soovitusettepanekutele kiiresti, tulemuslikult ja vastutustundlikult; toetab ombudsmani pädevuse piires kõiki tema edaspidiseid uurimisi ELi eelarve täitmisel esineda võivate läbipaistvuslünkade kindlakstegemiseks;
27. avaldab ombudsmanile kiitust, et ta omal algatusel enne Euroopa Parlamendi valimisi otsustas korraldada interaktiivse ürituse „Your wish list for Europe”, mille eesmärk oli seada kodanikud otsustusprotsessi keskmesse;
28. ergutab ombudsmani jätkama Euroopa ombudsmanide võrgustiku edendamist, et ELi kodanikke paremini teavitada Euroopa Ombudsmani, riiklike ja piirkondlike ombudsmanide ja Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni pädevusvaldkondade jaotusest; tunnustab Euroopa ombudsmanide võrgustiku tähtsat panust heade tavade vahetamise ja oma liikmete ülesannete ning volituste kohta teabe andmise edendamisel; märgib, et 2014. aastal menetletud kaebustest 59,3% kuulus mõne võrgustiku liikme pädevusvaldkonda; palub petitsioonikomisjonil aktiivsemalt osaleda Euroopa ombudsmanide võrgustiku töös ja tugevdada võrgustikuga koostööd ELi tegevusvaldkonda kuuluva ühise poliitika valdkonnas; märgib, et 2014. aastal edastas ombudsman petitsioonikomisjonile 86 kaebust;
29. soovitab ombudsmanil koostöös Euroopa Kontrollikojaga uurida Euroopa Liidu rahastatavaid programme ja projekte ning eelkõige selliste projektide rahastamist, mis on spetsiaalselt mõeldud arengutaseme ühtlustamiseks;
30. nõustub ombudsmaniga, et ELi institutsioonid peaksid tagama, et nende teenused on puudega isikutele kättesaadavad ja et neil isikutel on juurdepääs teabele ja kommunikatsioonivahenditele; nõuab tungivalt, et institutsioonid tagaksid, et töökeskkonnad oleksid puudega isikute jaoks avatud, kaasavad ja juurdepääsetavad, et nad saaksid poliitilises ja ühiskondlikus elus tulemuslikult ja täielikult osaleda;
31. palub suurendada Euroopa Ombudsmani aastaeelarvet;
32. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja raport nõukogule, komisjonile, Euroopa Ombudsmanile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning nende ombudsmanidele või samalaadsetele pädevatele asutustele.
SELETUSKIRI
Euroopa Parlament valis 16. detsembril 2014 Strasbourgis toimunud täiskogu istungil Emily O’Reilly uuesti Euroopa ombudsmani ametikohale.
Emily O’Reilly esitas oma 2014. aasta aruande 26. mail 2015. aastal Euroopa Parlamendi presidendile Martin Schulzile. 23. juunil 2015 tutvustas ta aastaaruannet kohtumisel parlamendi petitsioonikomisjoniga, mis on suhete eest tema institutsiooniga vastutav komisjon.
Euroopa ombudsmani mandaadi õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 228. Ombudsman on volitatud võtma vastu kaebusi seoses haldusomavoli juhtumitega Euroopa Liidu institutsioonide töös[3].
Euroopa Ombudsmanile kaebuse esitamise õigus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 24 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 43. Ombudsmani volitused laienesid Lissaboni lepingu jõustumisega ning hõlmavad nüüd võimalikku haldusomavoli ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP), sh ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raames.
Ombudsmani sõnastatud haldusomavoli määratlus, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon, on järgmine: „Halduslik omavoli tähendab seda, et avalik asutus ei tegutse kooskõlas kõnealuse asutuse jaoks siduva eeskirja või põhimõttega”. Institutsioonide jaoks tähendab see õigusriigi põhimõtete, hea halduse põhimõtete ja põhiõiguste järgimist. Põhiõiguste hartas sisaldub õigus heale haldusele kui ELi kodanike põhiõigus (artikkel 41) ja harta on ELi institutsioonide asutustele siduv.
Ombudsman avas 2014. aastal 325 uurimist kaebuste põhjal ja 17 omaalgatuslikku uurimist ning lõpetas 387 kaebuste põhjal tehtud uurimist ja 13 omaalgatuslikku uurimist. Peamised kaebuste esitajad olid üksikisikud (335) ning ettevõtjad, ühendused ja muud juriidilised isikud (52).
Riikide lõikes tuli kõige rohkem kaebusi Hispaaniast (309), järgnesid Saksamaa (219), Poola (208) ja Belgia (147). Kui ühest liikmesriigist on esitatud palju kaebusi, ei tähenda see tingimata, et avatakse proportsionaalselt sama palju uurimisi. 2014. aasta arvandmetest ilmneb näiteks, et Belgiast saadud 147 kaebusega seoses avati 50 uurimist, Hispaaniast tulnud 309 kaebuse põhjal alustati aga ainult 19 uurimist.
Ombudsmani avatud 342 uurimisest puudutas 204 (59,6%) Euroopa Komisjoni, 47 (13,7%) ELi ameteid, 29 (8,5%) muid organeid, 32 (9,4%) Euroopa Personalivaliku Ametit (EPSO), 12 (3,8%) Euroopa Parlamenti, 13 (3,8%) Euroopa välisteenistust ning 11 (3,2%) Euroopa Pettustevastast Ametit. Kuna Euroopa Komisjon on peamine ELi institutsioon, kelle otsused avaldavad kodanikele otsest mõju, on loogiline, et tema vastu on ka kõige rohkem kodanike kaebusi.
Mis puudutab ombudsmani lõpetatud uurimisi, siis arvuliselt kõige rohkem (86) oli teabenõuete ja dokumentidele juurdepääsuga seotud uurimisi, muud sagedasemad teemad olid Euroopa Komisjon aluslepingute kaitsjana (77), konkursid ja valikumenetlused (77), institutsiooni- ja poliitikaküsimused (64), haldusküsimused ja personalieeskirjad (45), hankelepingute sõlmimine ja toetuste andmine (33) ning lepingute täitmine (24).
2014. aastal tegeles ombudsman 2163 saadud kaebusega. 1217 kaebuse puhul andsid ombudsmani teenistused nõu või edastasid asja (nt mõnele Euroopa ombudsmanide võrgustiku liikmele või Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjonile), 621 kaebuse puhul informeeriti kaebuse esitajaid, et rohkem nõu ei ole võimalik anda ja 325 kaebuse kohta alustati uurimist.
Võimaluse korral püüab ombudsman saavutada positiivse tulemuse – püüab jõuda sõbraliku lahendini, mis rahuldaks nii kaebajat kui ka asjaomast institutsiooni. 2014. aastal jõuti sõbraliku lahendini 133 juhtumil ning 163 juhtumi puhul otsustas ombudsman, et edasine uurimine ei ole põhjendatud. Kui sõbralikku lahendit ei ole siiski võimalik saavutada, siis lõpetab ombudsman juhtumi kas kriitilise märkusega või esitab soovitusettepaneku.
Ombudsman esitab kriitilise märkuse siis, kui institutsioonil pole enam võimalik haldusomavoli kõrvaldada, kui haldusomavolil puudub üldine mõju või kui ombudsmani poolsed järelmeetmed pole vajalikud. Ombudsman võib kriitilise märkuse esitada ka juhul, kui ta on seisukohal, et soovitusettepanek ei oleks tulemuslik või juhtudel, kui asjaomane institutsioon ei nõustu soovitusettepanekuga, kuid haldusomavoli juhtum ei anna alust eriaruande esitamiseks parlamendile.
Kriitiline märkus on siiski kaebuse esitajale kinnituseks, et tema kaebus oli põhjendatud ja märkuses osutatakse asjaomasele institutsioonile selgelt, milles see eksis, nii et sellist tegevust saaks edaspidi vältida. 2014. aastal esitas ombudsman 27 juhtumi puhul institutsioonidele kriitilised märkused.
Lisamärkus on vahend, mida ombudsman kasutab nende juhtumite puhul, milles ta tuvastab võimaluse halduse kvaliteeti parandada. Ombudsmani lisamärkused pole mõeldud asjaomase institutsiooni kritiseerimiseks, vaid neid tuleks võtta suuniste ja nõuannetena selle kohta, kuidas institutsioon saab teenuse kvaliteeti parandada.
Et avalikkust teavitada ning tagada, et institutsioonid võtavad oma vigadest õppust, avaldab ombudsman igal aastal oma veebisaidil uuringu institutsioonide järelmeetmete kohta
ombudsmani kriitilistele märkustele ning palub institutsioonidel reageerida.
Ombudsman tuvastas 39 lõpetatud juhtumi puhul haldusomavoli ja tegi 12 soovitusettepanekut.
Soovitusettepanek esitatakse juhtudel, kui asjaomasel institutsioonil on võimalik haldusomavoli juhtum kõrvaldada või juhtudel, mil haldusomavoli on tõsine või sellel on üldine mõju. Soovitusettepaneku saamise korral on asjaomane institutsioon vastavalt aluslepingule kohustatud saatma ombudsmanile kolme kuu jooksul üksikasjaliku arvamuse.
Kui ELi institutsioon ei vasta soovitusettepanekule rahuldavalt, võib ombudsman koostada ja saata Euroopa Parlamendile eriaruande. Eriaruanne on ombudsmani viimane, kõige äärmuslikum vahend ja tähendab viimast sammu, mille ombudsman kaebusega tegelemisel võtab. Alates sellest on parlamendi ülesanne otsustada edasiste meetmete võtmise, näiteks resolutsiooni koostamise üle. Eriaruanded esitatakse petitsioonikomisjonile, mis on ombudsmaniga suhtlemise eest vastutav komisjon. 2014. aastal ei esitanud ombudsman Euroopa Parlamendile ühtegi eriaruannet.
Kaebuste teemade osas tõuseb ombudsmani aastaaruandes selgelt esile avalikkuse juurdepääs ELi institutsioonide dokumentidele ja see oli paljude kaebuste ajendiks. 2014. aastal lõpetatud 86 uurimisest käsitles 21,5 % dokumentide kättesaadavust.
Liidu alusleping kohustab institutsioone töötama võimalikult avatult, et edendada head valitsemistava ja tagada kodanikuühiskonna osalemine. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 15 lõikes 3 ja põhiõiguste harta artiklis 42 on sätestatud institutsioonide dokumentidele juurdepääsu õigus. Seda õigust rakendatakse määrusega nr 1049/2001.
Euroopa Ombudsman teeb tihedat koostööd oma kolleegidega liikmesriikides. Koostöö toimub Euroopa ombudsmanide võrgustiku raames, mis hõlmab riigi ja piirkonna tasandi ombudsmanide institutsioone ja ELi liikmesriikide, ELi kandidaatriikide ning Euroopa Majanduspiirkonda ja/või Schengeni alasse kuuluvate muude riikide petitsioonikomisjone ja analoogseid organeid. Parlamendi petitsioonikomisjon on võrgustiku täieõiguslik liige.
Kaebusi, mis pole ombudsmani pädevuses, saavad tihti kõige paremini lahendada võrgustiku liikmed, näiteks riiklikud või piirkondlikud ombudsmanid. Ombudsman edastas 2014. aastal võrgustiku liikmetele 636 kaebust, neist 86 petitsioonikomisjonile. Muud kaebused edastati Euroopa Komisjonile (144) ning teistele institutsioonidele ja organitele, k.a SOLVIT.
Võrgustik korraldab iga aasta seminare, vaheldumisi riiklike ja piirkondlike ombudsmanide jaoks. 2014. aastal korraldasid Euroopa ombudsman ja Walesi avalike teenuste ombudsman (Ühendkuningriik) ühiselt võrgustiku üheksanda piirkondliku seminari, mis toimus Cardiffis.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni artikli 33 lõikes 2 nähakse ette, et ELil peab olema loodud raamistik „konventsiooni rakendamise edendamiseks, kaitsmiseks ja järelevalveks”. Euroopa Ombudsman, Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjon ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet, Euroopa Komisjon ning Euroopa Puuetega Inimeste Foorum on kõik selle raamistiku liikmed.
Euroopa Ombudsmani ülesanne on puuetega inimeste õigusi kaitsta ning tagada, et ELi administratsioon oleks teadlik oma ülesannetest seoses nende õigustega. Isikutel, kes leiavad, et ELi institutsioon ei käitu kooskõlas puuetega inimeste õiguste konventsiooniga, on õigus pöörduda ombudsmani poole, et taotleda heastamist. 2014. aasta alguses on Euroopa Ombudsmani juures lähetuses ühe liikmesriigi asjatundja, kes aitab välja töötada puuetega inimestele suunatud tööprogrammi ja leida võimalusi parema kontakti saavutamiseks kodanike ja ELi töötajatega, et informeerida neid nende õigustest ja kohustustest, mis tulenevad puuetega inimeste õiguste konventsioonist.
Ombudsman kohtub korrapäraselt ELi institutsioonide liikmete ja ametnikega, et arutada halduse kvaliteedi parandamise viise, rõhutada kaebuste hea menetlemise tähtsust ning kindlustada oma soovitustele ja ettekannetele asjakohaseid järelmeetmeid.
Euroopa Ombudsmani eelarve moodustab ELi eelarves omaette jao. Euroopa Ombudsmani 2014. aasta eelarve oli 9 857 002 eurot ja ametikohtade loetelus oli kokku 67 kohta.
VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
|
Vastuvõtmise kuupäev |
28.1.2016 |
|
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
25 1 3 |
|||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Marina Albiol Guzmán, Margrete Auken, Beatriz Becerra Basterrechea, Soledad Cabezón Ruiz, Pál Csáky, Miriam Dalli, Eleonora Evi, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Sylvie Goddyn, Daniel Hannan, Peter Jahr, Rikke Karlsson, Jude Kirton-Darling, Svetoslav Hristov Malinov, Notis Marias, Marlene Mizzi, Julia Pitera, Gabriele Preuß, Sofia Sakorafa, Yana Toom, Bodil Valero, Jarosław Wałęsa, Tatjana Ždanoka |
||||
|
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Enrique Calvet Chambon, Jérôme Lavrilleux, Gabriel Mato, Ángela Vallina, Axel Voss, Rainer Wieland |
||||
NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS
|
25 |
+ |
|
|
ALDE |
Beatriz Becerra Basterrechea, Enrique Calvet Chambon, Yana Toom, |
|
|
ECR |
Daniel Hannan, Rikke Karlsson, Notis Marias, |
|
|
EFDD |
Eleonora Evi, |
|
|
PPE |
Pál Csáky, Peter Jahr, Jérôme Lavrilleux, Svetoslav Hristov Malinov, Gabriel Mato, Julia Pitera, Axel Voss, Jarosław Wałęsa, Rainer Wieland, |
|
|
S&D |
Soledad Cabezón Ruiz, Miriam Dalli, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Jude Kirton-Darling, Marlene Mizzi, Gabriele Preuß, |
|
|
VERTS/ALE |
Margrete Auken, Bodil Valero, Tatjana Ždanoka, |
|
|
1 |
- |
|
|
ENF |
Sylvie Goddyn, |
|
|
3 |
0 |
|
|
GUE/NGL |
Marina Albiol Guzmán, Sofia Sakorafa, Ángela Vallina |
|
Kasutatud tähised:
+ : poolt
- : vastu
0 : erapooletu