Raport - A8-0031/2016Raport
A8-0031/2016
Euroopa parlament

RAPORT majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2016. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta

22.2.2016 - (2015/2330(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon
Raportöör: Sofia Ribeiro


Menetlus : 2015/2330(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0031/2016
Esitatud tekstid :
A8-0031/2016
Arutelud :
Hääletused :
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2016. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta

(2015/2330(INI))

Euroopa Parlament,

  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 5 ning Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 9,

  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid 145, 148, 152 ja artikli 153 lõiget 5,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 174,

  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artiklit 349, milles käsitletakse äärepoolseimatele piirkondadele suunatud erimeetmeid,

  võttes arvesse nõukogu 28. juuni 1999. aasta direktiivi 1999/70/EÜ, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta,

–  võttes arvesse ELi põhiõiguste hartat, eelkõige selle IV jaotist (Solidaarsus),

  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta teatist „2016. aasta majanduskasvu analüüs. Majanduse elavnemise toetamine ja majandusliku lähenemise edendamine“ (COM(2015)0690),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta teatist „Häiremehhanismi aruanne 2016“ (COM(2015)0691),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2015. aasta soovitust euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta (COM(2015)0692),

–  võttes arvesse komisjoni ja nõukogu 26. novembri 2015. aasta ühise tööhõivearuande projekti, mis on lisatud komisjoni teatisele 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta (COM(2015)0700),

–  võttes arvesse komisjoni 21. oktoobri 2015. aasta teatist majandus- ja rahaliidu lõpuleviimiseks võetavate meetmete kohta (COM(2015)0600),

–  võttes arvesse komisjoni 2. märtsi 2015. aasta ettepanekut võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta (COM(2015)0098) ja parlamendi 8. juuli 2015. aasta samateemalist resolutsiooni[1],

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

  võttes arvesse komisjoni 4. aprilli 2014. aasta teatist tulemuslike, kättesaadavate ja paindlike tervishoiusüsteemide kohta (COM(2014)0215),

–  võttes arvesse komisjoni 2. oktoobri 2013. aasta teatist „Majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme tugevdamine“ (COM(2013)0690),

–  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta teatist „Sotsiaalsed investeeringud majanduskasvu ja ühtekuuluvuse edendamiseks – sealhulgas Euroopa Sotsiaalfondi rakendamine aastatel 2014–2020“ (COM(2013)0083),

  võttes arvesse komisjoni 20. veebruari 2013. aasta soovitust „Investeerides lastesse aitame neil välja rabeleda ebasoodsate olude ringist“ (C(2013)778),

–  võttes arvesse komisjoni 18. aprilli 2012. aasta teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine“ (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse komisjoni 20. detsembri 2011. aasta teatist „Noortele pakutavate võimaluste algatus“ (COM(2011)0933),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2010. aasta teatist „Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemise Euroopa tegevusprogramm: sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse Euroopa raamistik“ (COM(2010)0758) ning Euroopa Parlamendi 15. novembri 2011. aasta resolutsiooni selle kohta[2],

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

  võttes arvesse 2010.–2015. aasta kommunikatsioonistrateegiat naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks ning hilisemat 2016.–2019. aasta strateegilist kohustust naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamiseks, milles käsitletakse konkreetselt naiste tööhõivet ja majanduslikku iseseisvust,

  võttes arvesse komisjoni 3. oktoobri 2008. aasta soovitust 2008/867/EÜ tööturult tõrjutud isikute aktiivse kaasamise kohta,

  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

  võttes arvesse nõukogu järeldusi sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamise kohta (13414/15 SOC 614 EMPL 404),

  võttes arvesse sotsiaalkaitsekomitee 2014. aasta aruannet „Piisav pikaajalise hoolduse vajadust arvestav sotsiaalkaitse vananevas ühiskonnas“,

–  võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ebavõrdsuse ja eelkõige laste vaesuse vähendamise kohta[3],

–  võttes arvesse oma 28. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika ja strateegia „Euroopa 2020“ läbivaatamise kohta[4],

–  võttes arvesse suuliselt vastatavat küsimust O-000121/2015 - B81102/2015 nõukogule ja sellega seotud 29. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule[5],

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni kohta võitluses tööpuudusega[6],

  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus liikmesriikide tööhõivepoliitika suuniste kohta[7],

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2015. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ning 2015. aasta majanduskasvu analüüsi tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta[8],

–  võttes arvesse oma 25. novembri 2014. aasta resolutsiooni strateegia „Euroopa 2020“ tööhõive- ja sotsiaalaspektide kohta[9],

–  võttes arvesse oma 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni noorte tööhõive kohta[10],

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu võimaluste kohta aidata kaasa ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodsa keskkonna kujundamisele[11],

  võttes arvesse oma 16. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi kodutuse kaotamise strateegia kohta[12],

  võttes arvesse oma 19. veebruari 2009. aasta resolutsiooni sotsiaalmajanduse kohta[13],

  võttes arvesse oma 2. veebruari 2016. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus deklareerimata töö ennetamise ja tõkestamise alast koostööd edendava Euroopa platvormi loomise kohta[14],

  võttes arvesse ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee lõppjäreldusi seoses Euroopa Liidu esialgse aruandega (september 2015),

  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 3/2015 „ELi noortegarantii: esimesed sammud on tehtud, kuid ees ootavad rakendamisega seotud riskid“[15],

  võttes arvesse Eurostati 2015. aasta aprilli väljaannet töötuse kohta Euroopa Liidu regioonides,

  võttes arvesse 2015. aasta märtsi kvartaliülevaadet Euroopa tööhõive ja sotsiaalse olukorra kohta[16],

  võttes arvesse OECD 9. detsembri 2014. aasta töödokumenti „Trends in Income Inequality and its Impact on Economic Growth“ („Sissetulekute ebavõrdsuse arengusuunad ja mõju majanduskasvule”),

  võttes arvesse Euroopa töötingimuste uuringu (aastad 2010 ja 2015) viiendat ja kuuendat väljaannet[17],

  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 16. veebruari 2016. aasta aruannet sotsiaalpartnerite rolli kohta Euroopa poolaastas,

  võttes arvesse Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi 17. juuni 2014. aasta aruannet „Kriisi raames palgakujundusmehhanismide muutmine ja uus ELi majanduse juhtimiskava“,

  võttes arvesse liikmesriikide parlamentide esindajatega peetud arutelu 2016. aasta Euroopa poolaasta prioriteetide üle,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit (A8-0031/2016),

A.  arvestades, et töötuse määr on alates 2013. aasta teisest poolest aeglaselt vähenenud, kuid mitte siiski piisavalt oluliselt, et ohjeldada töötust ja vaesust, hoolimata mõnedest toetavatest makromajanduslikest meetmetest ja struktuurireformidest; arvestades, et sellegipoolest püsib see paljudes liikmesriikides liiga kõrge, hõlmates 9,9 % tööealistest kodanikest ehk 23 miljonit inimest, kellest umbes pooled on pikaajalised töötud (üle 10 % euroalal), ning et kõik see on ikka veel 2008. aasta näitajatest oluliselt kõrgem; arvestades, et sellest järeldub, et on hädavajalik võtta arvesse spetsiifilisi mikromajanduslikke olusid ning vajadust edendada sotsiaalselt õiglaseid struktuurireforme, mille sotsiaalset mõju tuleb enne nende jõustumist hinnata;

B.  arvestades, et majanduse elavdamine kestab nüüd kolmandat aastat ning majanduskasvu prognoos 2018. aastaks on ELi 28 liikmesriigis 2 % ja euroalal 1,8 %, kuid jääb liikmesriikide lõikes ja liikmesriikide sees ebaühtlaseks, mida osaliselt põhjustavad ajutised tegurid, nt energiahinna pidev langus, mis aitab kaasa ostujõu suurenemisele juhtudel, mil sellel on mõju reaalmajandusele; arvestades, et see näitab, et EL saaks majandusliku ja sotsiaalse taastumise kiirendamiseks rohkem ära teha, et muuta see keskpikas perspektiivis jätkusuutlikumaks, eelkõige maailmamajanduse praeguses ebakindlas olukorras;

C.  arvestades, et eelarvete konsolideerimine ELi 28 liikmesriigis on paranemas, mida näitab üldeelarve puudujäägi vähenemine 2011. aasta 4,5 %-lt 2015. aastal 2,5 %-le;

D.  arvestades, nagu Euroopa Komisjon on avaldanud[18], et liikmesriikide sees ja vahel esineb jätkuvalt tööhõive ja sotsiaalse olukorra lahknevust ning sotsiaalne areng viitab jätkuvalt täiendavale lahknevusele ELis, takistades majanduskasvu, tööhõivet ja ühtekuuluvust; arvestades, et ühiskonnad, mida iseloomustavad kõrge võrdsuse ja inimestesse investeerimise tase, tulevad majanduskasvu ja tööhõive paindlikkuse poolest paremini toime.

E.  arvestades, et 22,6 % ELi noortest on töötud, et 2014. aastal oli mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori 12,3 % ning et see rühm on seega tööturult kõrvalejäämise ohus, mille tulemusena vähenevad oskused ja inimkapital; arvestades, et see vähendab inimese iseseisvust ja ohustab sotsiaalset integratsiooni; arvestades, et põhivastutus noorte töötusega võitlemise eest lasub liikmesriikidel, kes peavad töötama välja ja rakendama tööturgu reguleerivaid raamistikke, haridus- ja koolitussüsteeme ning aktiivseid tööturupoliitikaid;

F.  arvestades, et 2014. aastal suurenes ELi 28 liikmesriigi tööhõive määr 0,8 %, euroalal aga 0,4 %, ning liikmesriikide tulemused erinevad märkimisväärselt, kuna viies riigis on vähenenud tööhõive määr ajavahemikul 2009–2014 vähemalt viie protsendipunkti võrra; arvestades, et 2014. aastal suurenes füüsilisest isikust ettevõtjate arv umbes samas tempos tööhõivega ning üldine tööhõive on alates 2013. aastast suurenenud tänu ajutistele lepingutele, aga ka see erineb liikmesriigiti suurel määral; arvestades, et töötuse tase ja selle sotsiaalsed tagajärjed on Euroopas riigiti erinevad; arvestades, et palju noori astub soovist pääseda töötusest kas täiendavasse kraadiõppesse või lahkub oma kodumaalt, et otsida tööd teistes liikmesriikides; arvestades, et need kaks varianti ei ole siseriiklikus noorte tööpuuduse statistikas kajastatud;

G.  arvestades, et naiste tööhõive määr (2015. aasta mais 63,5 %) on oluliselt väiksem strateegia „Euroopa 2020“ peamisest eesmärgist (75 %) ning naiste osalise tööajaga hõive määr (32,2 %) on võrreldes meeste 8,8 %ga äärmiselt kõrge, isegi kui võtta arvesse individuaalseid vajadusi ja vaba valikut; arvestades, et naiste tööturul osalemise määra edendamine aitaks neid lõhesid vähendada ning naiste suuremat vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski ohjeldada;

H.  arvestades, et töötusest tulenev inimkapitali vähenemine on ülisuur ning noorte töötuse kogukulu on hinnanguliselt 153 miljardit eurot aastas[19]; arvestades, et lisaks rahalisele ja sotsiaalsele mõjule mõjutavad töötus, noorte töötus ja pikaajaline töötus negatiivselt sotsiaalset lähenemist ja takistavad kokkuvõttes jätkusuutlikku majanduskasvu;

I.  arvestades, et 2014. aastal oli umbes 5 % ELi 28 liikmesriigi tööjõust olnud töötu rohkem kui aasta ning 3,1 % rohkem kui kaks aastat; arvestades, et 55–65-aastastest töötajatest on hõivatud ainult pooled ning pikaajaline töötus on eriti valitsev nooremate ja vanemate vanuserühmade seas; arvestades, et pikaajalistest töötutest tööotsijate diskrimineerimine on kahjuks väga tavaline; arvestades, et selline tava põhineb töötusega seostataval psühholoogilisel häbimärgil ning tööandjad võivad tajuda, et töötud ja vanemad töökohataotlejad on töötavatega võrreldes vähem pädevad ja vähem töötajana soovitud; arvestades, et tööandjad peavad koolitama personalijuhte ületama oma võimalikke eelarvamusi töötute ning vanemate töötajate suhtes ning keskenduma isiku hetkel valitseva tööhõivestaatuse asemel kvalifikatsioonile ja kogemustele;

J.  arvestades, et umbes 20 % ELi tööealistest kodanikest on digitaaloskuste vallas ainult põhioskused ning 40% ELi elanikkonna digitaaloskuseid võib lugeda ebapiisavaks; arvestades, et hoolimata paljude inimeste, sh noorte raskustest tööturule sisenemisel, on ELis umbes 2 miljonit täitmata töökohta, millest peaaegu 900 000 on digitaalsektoris, ning 39 % ettevõtetest on ikka veel raskusi vajalike oskustega töötajate leidmisel, kuid uuringud näitavad ka, et ettevõtted, kes ei leia vajalike oskustega töötajaid, on sageli just need, kes ei taha pakkuda pikaajalist lepingut; arvestades, et 2012. aastal ei olnud üks kolmest eurooplasest oma töö jaoks kas üle- või alakvalifitseeritud; arvestades, et madal haridustase ja hariduse mittevastavus tööturu vajadustele on peamised põhjused, miks noored ei õpi ega tööta, mis omakorda mõjutab kahjulikult majanduskasvu; arvestades, et kindlasti on vaja teha kindlaks varajase koolist lahkumise põhjused, ja soovitab liikmesriikidel taastada hariduse rahastamine tasemel, mis võimaldaks saavutada strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid;

K.  arvestades, et deklareerimata töö jätab töötajad ilma nende sotsiaalsetest ja tööalastest õigustest, soodustab sotsiaalset dumpingut ja tekitab tõsiseid eelarveprobleeme, sest põhjustab maksutulu ja sotsiaalmaksete vähenemist, kahjustades tööhõivet, tootlikkust ja töö kvaliteeti, oskuste arendamist ning elukestvat õpet ning töötades vastu tõhusale ja tulemuslikule pensioniõiguste süsteemile, laiendades muu hulgas pensionilõhet, ning mõjutades mõnes liikmesriigis ka juurdepääsu tervishoiule; arvestades, et deklareerimata töö muutmiseks deklareeritavaks tööks tuleb teha rohkem jõupingutusi;

L.  arvestades, et ebatüüpilised või mittestandardsed tööhõive vormid ei tähenda küll iseenesest ebakindlat tööd, kuid ebakindlus on niisuguste töölepingute puhul tõenäolisem, kuigi need moodustavad töösuhete seas vähemuse[20]; arvestades, et kindlustunde puudumine on veel üks ebakindla töö elemente ning hõlmab töökoha ebakindlust, sissetuleku ebapiisavust, töölt vabastamise vastase kaitse puudumist ning tööhõive teadmata kestust; arvestades, et seda tüüpi lepingute kasutamine on mõnes liikmesriigis murettekitavalt sagenenud; arvestades, et selliste lepingute ebakohase kasutamise vältimiseks tuleb rakendada riiklikul tasandil tõhusat ja tulemuslikku töökontrollimehhanismi; arvestades, et oluline on stimuleerida kvaliteetset tööhõivet, mis pakub peredele piisavat sissetulekut ja majanduslikku kindlustunnet;

M.  arvestades, et üks strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidest on vähendada vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses elavate või sellisesse olukorda sattumise ohus olevate inimeste arvu vähemalt 20 miljoni võrra; arvestades, et selles olukorras on ELis peaaegu 123 miljonit inimest; arvestades, et 2013. aastal elas ELi 28 liikmesriigis 26,5 miljonit last vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus; arvestades, et ajavahemikul 2009–2012 suurenes Euroopas vaesuse ohus olevate inimeste arv, kuid 2013. ja 2014. aasta arvude põhjal on olukord stabiliseerunud; arvestades, et paljudes ELi liikmesriikides on suurenenud kodutus; arvestades, et 2012. aastal elas 32,5 miljonit üle 16aastast puudega inimest vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus; arvestades, et strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke ei ole veel saavutatud, mistõttu vajab see strateegia kohest läbivaatamist;

N.  arvestades, et 2060. aastaks prognoositakse ELis vähemalt 65-aastaste elanike ja 15–64-aastaste elanike arvu suhte suurenemist 27,8%-lt 50,1%ni ning majandusliku sõltuvuse kogumäär13 stabiliseerub järgmise kümnendi keskpaigaks oodatavalt ülalpool 120% piiri ja seejärel tõuseb 2060. aastaks üle 140%; arvestades, et need tegurid, nagu elanikkonna vananemine, rahvastiku tihedus või hõredus, osutavad sellele, et riigiasutustel on vaja kehtestada laiahaardeline ja sotsiaalselt vastutustundlik poliitika, mille eesmärk on tõsta sündivust, soodustada kvaliteetse tööhõive kõrget määra, edendada sotsiaalkindlustussüsteemide piisavust ja aktiivset vananemist, viia läbi sotsiaalselt vastutustundlikud tööturu- ja pensionisüsteemide reformid ning tagada esimese pensionisamba piisavus ja asjakohasus lühi-, keskpikas ja pikaajalises plaanis;

O.  arvestades, et ELi sooline pensionilõhe on jäänud märkimisväärse 40 % tasemele, peegeldades naiste ja meeste vahelist erinevust seoses täis- ja osalise tööajaga töötamisega, aga ka soolist palgalõhet ja naiste lühemat karjääri;

P.  arvestades, et ülalpeetavate vanemate inimeste suurenev arv on avaldanud ja avaldab järjest suuremat mõju tervishoiu- ja pikaajalise hoolduse süsteemidele ning vajadusele nii ametliku kui ka mitteametliku hoolduse ressursside järele; arvestades, et praegused sotsiaalkindlustussüsteemid ei võta piisavalt arvesse mitteametlike hooldajate olukorda, kes moodustavad ühiskonna jaoks hiiglasuure ressursi;

Q.  arvestades, et riigi- ja erasektori võlg on paljudes liikmesriikides jätkuvalt liiga suur, kahjustades Euroopa majanduse tugevust; arvestades, et euroala madalaid intressimäärasid võib kasutada liikmesriikide tegevusruumi laiendamiseks; arvestades, et on vajalik pidada kiiresti ja põhjalikult aru võla ohjamise üle ELis;

R.  arvestades, et praegust suundumust arvestades tuleneb järgmise 10–15 aasta jooksul 90 % maailma majanduskasvust väljastpoolt ELi; on seepärast veendunud, et liikmesriikides on vaja jätkata reaalse majanduskasvu ning töökohtade loomise strateegiate arendamist ja edendamist; arvestades, et on hädavajalik rakendada uuenduslikku tööstus- ja turupoliitikat, et suurendada ELi-sisest ja ülemaailmset konkurentsivõimet ning tagada seeläbi jätkusuutlikud ja sotsiaalselt kaasavad tööhõivevõimalused;

S.  arvestades, et 20 % Euroopa Sotsiaalfondi kuludest tuleks kasutada vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemiseks liikmesriikides;

T.  arvestades, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on juba heaks kiitnud 69 projekti 18 riigis ning alla kirjutanud 56 tehingule (EFSI raames toimuv rahastamine on kokku umbes 1,4 miljardit eurot) ning selle tulemuseks peaks olema üle 22 miljardi euro väärtuses investeeringuid ja umbes 71 000 VKE hõlmamine; arvestades, et tuleb teha rohkem jõupingutusi, et tagada rahastamise pakkumine sotsiaalsele taristule, näiteks lastehoiule, et täita pikaajalised Barcelona kohustused; arvestades, et praegused projektid seonduvad peamiselt suurte taristukavadega, samal ajal kui VKEd ning mikroettevõtjad jäävad nende fondide abisaajate seast tavaliselt välja, hoolimata oma tähtsusest Euroopa majanduse nurgakivina ning kvaliteetse tööhõive loojana;

U.  arvestades, et ELis on 2 miljonit sotsiaalset ettevõtet (10 % kõigist ettevõtetest), kus töötab üle 14 miljoni inimese, kes moodustavad umbes 6,5 % ELi töötajatest;

V.  arvestades, et äärepoolseimad piirkonnad on suurtes raskustes oma eriomaduste tõttu, mis piiravad nende kasvupotentsiaali; arvestades, et töötuse määr neis piirkondades on vahemikus 15–32,4 %;

W.  arvestades, et 6,9 miljonit ELi kodanikku kasutab oma vaba liikumise põhiõigust elada ja töötada mõnes teises liikmesriigis; arvestades, et liidus on üle 1,1 miljoni piiriülese ja piirialatöötaja; arvestades, et inimeste vaba liikumine on Euroopa riikide vahelise lähenemise parandamiseks esmatähtis;

X.  arvestades, et pagulaste üha suurenev arv Euroopas nõuab seoses integratsioonimeetmetega liikmesriikide, piirkondlike ja kohalike asutuste vahelist solidaarsust ning tasakaalustatumaid ja tõhusamaid pingutusi, nagu sotsiaalabi vastavalt kehtivatele ELi õigusaktidele varjupaiga kohta, ning pagulaste vastuvõtmise ja ühiskonda integreerimise keskpika tähtajaga ja pikaajalisi meetmeid ja strateegiaid;

Inimestesse investeerimine

1.  rõhutab, et sotsiaalsesse arengusse investeerimine ei ole üksnes jätkusuutliku ja kaasava majandusarengu ja lähenemise saavutamise vahend, vaid see peab olema ka omaette eesmärk; toonitab seetõttu, kui tähtsad on tööhõive kvaliteedi, vaesuse ja ebavõrdsuse näitajad; tervitab komisjoni nõudmist investeeringuteks sellistesse teenustesse nagu elamispinnatoetus, tervishoid, lastehoid ja rehabilitatsiooniteenused; rõhutab, et majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus peaks jääma ELi poliitika põhieesmärgiks ning et rohkem pingutusi tuleks teha selleks, et viia läbi keerukam ja objektiivsem hindamine, mis põhineb liikmesriikide erisustel ja iseloomulikel joontel;

2.  peab tervitatavaks asjaolu, et komisjoni 2016. aasta majanduskasvu analüüsis rõhutatakse vajadust pöörata uute riiklike stabiilsus- ja reformiprogrammide raames rohkem tähelepanu sotsiaalsele õiglusele, lisades makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusse kolm tööhõive näitajat (tööjõus osalemise määr, noorte töötus ja pikaajaline töötus); nõuab, et need näitajad muudetaks võrdseks olemasolevate näitajatega, mis võimaldaks teostada asjaomastes liikmesriikide süvaanalüüsi ja tagada, et nende sisemisele tasakaalustamatule antakse põhjalikum hinnang, tehakse ettepanek majandus- ja sotsiaalreformide läbiviimise kohta ja jälgitakse nende elluviimist;

3.  kiidab komisjoni selle eest, et ta iga-aastases majanduskasvu analüüsis seadis sotsiaalse õigluse Euroopa majanduse elavdamise keskpunkti; rõhutab ELi lähenemise alaseid saavutusi majandus- ja rahaliidu loomisel ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma meetmeid ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise edendamiseks liidus; kutsub komisjoni üles määratlema ja kvantifitseerima oma sotsiaalse õigluse kontseptsiooni, mis võtaks arvesse nii tööhõive- kui ka sotsiaalpoliitikat, et saavutada see 2016. aasta majanduskasvu analüüsi ja Euroopa poolaasta kaudu;

4.  tuletab meelde, et kvaliteetsed ja kaasavad töökohad on sotsiaalse õigluse peamine tagatis ning edendavad inimväärikust kõigi jaoks; on veendunud, et seetõttu tuleb kvaliteetse tööhõive loomine ja majanduskasvu tekitamine seada liikmesriikide ja ELi poliitika keskmesse, eelkõige seoses noortega ja üle 55- aastaste põlvkonnaga, sest need aitavad muuta ELi riikide majandused jätkusuutlikumaks ja sotsiaalsemaks; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid ja suurendaksid noorte tööhõivet toetavat poliitikat, sobitades kõnealust poliitikat tööturu tegelikele vajadustega;

5.  palub komisjonil edendada liikmesriigi tasandil koostöövorme, mis hõlmavad valitsusi, ettevõtteid, sealhulgas sotsiaalseid ettevõtteid, haridusasutusi, individuaalseid tugiteenuseid, kodanikuühiskonda ja sotsiaalpartnereid ning toimivad parimate tavade vahetuse alusel, eesmärgiga kohandada liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteeme, et need sobiksid paremini võitluseks oskuste mittevastavusega, vastaksid tööturu vajadustele ning toetaksid eelkõige duaalse koolitussüsteemi kaudu avatud tööturul kõigi Euroopa inimeste jaoks juurdepääsu tööhõivele ja töökohtade säilimist; ergutab liikmesriike töötama hoolikalt välja kõik riiklike haridussüsteemide struktuurireformid ning neid eelnevalt hindama koostöös sotsiaalpartneritega, et tagada, et haridus pakub kodanikele vajalikke vahendeid; palub liikmesriikidel lisada oma haridus- ja koolitusprogrammidesse ettevõtluskultuur ja sotsiaalse majanduse põhimõtted; palub komisjonil edendada liikmesriigi tasandil laiahaardelisemat investeerimisstrateegiat kogu haridus- ja koolitustsükli jaoks, mis hõlmaks kõiki elukestva õppe sektoreid, tööpõhist ja töökohal õppimist, formaalset ja mitteformaalset õppimist;

6.  märgib samuti, et hariduslikud jõupingutused keskenduvad peamiselt nooremale osale tööjõust, kuid paljud riigid vajavad tööjõu harimisel laiahaardelisemat keskendumist, mis hõlmaks täiskasvanuõpet ja kutsekoolitusvõimalusi; rõhutab, et investeeringute ebapiisavus hariduses, eriti digitaaloskuste valdkonnas kujutab endast ohtu Euroopa konkurentsipositsioonile ja tema tööjõu konkurentsivõimele; julgustab seetõttu liikmesriike pidama laialdast digitaaloskuste õpet esmatähtsaks; palub komisjonil edendada liikmesriigi tasandil laiahaardelisemat investeerimisstrateegiat kogu haridus- ja koolitustsükli jaoks, mis hõlmaks kõiki elukestva õppe sektoreid, tööpõhist ja töökohal õppimist, duaalset õppimist ning formaalset ja mitteformaalset õppimist, mis võtavad arvesse täiskasvanuõppe täiustamise vajadust, et kohaneda demograafiliste muutustega viisil, mis võimaldab liikmesriikide haridus- ja koolitussüsteemide paremat kohandamist tööturu vajadustega; palub liikmesriikidel toetada õpipoisiõpet ja kasutama täiel määral ära õpipoiste jaoks eraldatud programmi „ERASMUS+“ vahendeid, et tagada selle koolitusliigi kvaliteet ja atraktiivsus;

7.  rõhutab vajadust investeerida inimestesse elutsükli võimalikult varases etapis, et vähendada ebavõrdsust ja toetada sotsiaalset kaasamist noores eas; nõuab seetõttu juurdepääsu kvaliteetsetele, kaasavatele ja taskukohastele alushariduse ja lastehoiu teenustele kõigi liikmesriikide kõigi laste jaoks;

8.  tuletab meelde mitteformaalse ja informaalse õppimise keskkonnas omandatud oskuste ja pädevuse tähtsust noorte ning hoolduskohustuste tõttu tööturult eemal viibinud inimeste tööalase konkurentsivõime parandamisel; rõhutab seetõttu, et tähtis on mitteformaalse ja informaalse õppimise vormis omandatud teadmiste ja kogemuste valideerimissüsteem, eelkõige kui need teadmised ja kogemused on omandatud vabatahtliku tegevuse kaudu; on seisukohal, et kvalifikatsioonide järjepidev sertifitseerimine ja vastastikune tunnustamine aitavad vabaneda lõhest Euroopa tööturul valitseva oskuste nappuse ning noorte tööotsijate vahel; soovitab tungivalt rakendada elukestva õppe raamistiku lähenemisviisi paindlikule haridusteele, mis tunnustab formaalset, aga ka mitteformaalset ja informaalset õppimist, et toetada võrdõiguslikkust ja sotsiaalset ühtekuuluvust ning pakkuda töövõimalusi haavatavamatele rühmadele;

9.  kiidab heaks komisjoni ettepaneku tugevdada noortegarantiid riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning rõhutab selle tähtsust koolist tööle üleminekul; peab siiski kahetsusväärseks, et paljudes liikmesriikides ei ole noortegarantiid tulemuslikult rakendatud; rõhutab, et tuleb tagada sobivad koostöövormid kohaliku, riikliku ja Euroopa tasandi avalike ja eraviisiliste tööturuasutuste ning sotsiaalsete tugiteenuste, sealhulgas ühtlustatud ja individuaalsete tugiteenuste vahel; rõhutab vajadust tagada, et noortegarantii jõuaks noorte inimesteni, kes on tõrjutuse ja äärmise vaesuse mitmekordses ohus; seda silmas pidades palub komisjonil kaaluda noortegarantii ja selle rahastamisvahendite, sealhulgas noorte tööhõive algatuse sihipärast läbivaatamist; usub, et komisjonil on võimalus suunata liikmesriikide tähelepanu meetmete vajadusele ning toetada parimate tavade vahetust noorte töötuse vastu võitlemisel;

10.  tunneb heameelt komisjoni algatuse tegelda pikaajaliste töötutega individuaalselt, kuid tunneb muret Euroopa rohkem kui 12 miljoni pikaajalise töötu käekäigu pärast; leiab, et selline lähenemine eeldab suuremaid jõupingutusi inimressursside vallas, sest selleks vajatakse sobiva haridustasemega inimesi, kes suudaksid suunata töötuid võimalikke haridus- või koolituslünki täitma; nõuab tööotsijatele piisava toetuse pakkumist integreeritud teenusepakkumise vormis ning võimalike lünkade täitmiseks juurdepääsu kvaliteetsele haridusele ja koolitusele; rõhutab, et kutsealase ümberkvalifitseerumise protsessideks on vaja piisavaid rahalisi vahendeid, mida igas vanuses töötutele suunata; ning et aktiivsete tööhõivepoliitikate tulemuslikkuseks on vaja, et need sisaldaksid nõudeid pädevatele siseriiklikele ametiasutustele ja tööandjatele ning pikaajaliselt töötutele;

11.  tuletab meelde, et pikaajaliste töötute integreerimine on hädavajalik nende eneseusalduse ja heaolu taastamiseks ja edasiseks arenguks ning et see aitab esmatähtsa vahendina vähendada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust ning toetada kokkuvõttes riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkust; on seisukohal, et on vaja võtta arvesse kodanike sotsiaalset olukorda ning nende vajadusi; rõhutab siiski, et 12,7% inimestest kannatab palgavaesuse all (2014. aasta näitaja, mis on suurenenud võrreldes 2009. aasta 11% näitajaga), mis muudab vajalikuks tervikliku aktiivsel kaasamisel ja sotsiaalsetel investeeringutel põhineva lähenemise kasutamise; palub komisjonil kaasata liikmesriike strateegiatesse ja meetmetesse, mille eesmärk on vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamine kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“; kutsub komisjoni üles toetama jõupingutusi igas vanuses töötajatele ja tööotsijatele kaasavate õppevõimaluste loomiseks ning võtma võimalikult kiiresti meetmeid, et parandada juurdepääsu ELi rahastamisele ja mobiliseerida võimalusel lisavahendeid, nagu tehti noorte tööhõive algatuse puhul;

12.  rõhutab kiireloomulist vajadust tagada, et ELi jõupingutused vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega võitlemisel käsitleksid aktiivselt kodutute suurenevat hulka, keda praegu ELi vaesuse eesmärgi mõõtmiseks kasutatavad näitajad ei kata, kuid mis on murettekitav sotsiaalne reaalsus, mis mõjutab igal aastal 4 miljonit inimest[21];

13.  rõhutab vajadust kiire ja õige vastuse leidmiseks üle 55-aastaste töötute vajaduste jaoks; palub nii komisjonil kui ka liikmeriikidel toetada selle rühma puhul paindlikke tööhõivelahendusi (sealhulgas osaajaga ja ajutine töö), mis vastaksid nende konkreetsetele vajadustele, hoides seeläbi ära nende varase lahkumise tööturult; rõhutab, kui tähtis on töökohal vanemate töötajate roll, kes annavad noorematele töötajatele edasi oma teadmised ja kogemused, kaasates neid näiteks töökohal toimuvatesse koolitusprotsessidesse, tagades seeläbi, et üle 55-aastased töötajad ei satu töötu staatusesse;

Sotsiaalselt ja vastutustundlikult teostatud struktuurireformid

14.  märgib, et EL tervikuna ja tema mitmed liikmesriigid kannatavad jätkuvalt struktuuriliste probleemide all, mis tuleb kiiresti lahendada; väljendab muret kulude vähendamisele keskenduva eelarve kohandamise poliitika sotsiaalsete tagajärgede pärast ning rõhutab, et majanduspoliitika peaks tagama kooskõla Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 9; juhib tähelepanu vajadusele pöörata põhitähelepanu avaliku ja erasektori investeeringutele ning sotsiaalselt ja majanduslikult tasakaalus struktuurireformidele,. mis vähendavad ebavõrdsust, ning edendama jätkusuutlikku majanduskasvu ning eelarve vastutustundlikku konsolideerimist (võttes seejuures arvesse võla jätkusuutlikkust, majandustsüklit ja investeeringute puudujääki), sealhulgas tulupoliitikat, võideldes maksupettuste ja maksustamise vältimise vastu, et tugevdada seeläbi liikumist suurema ühtekuuluvuse ja ülespoole suunatud sotsiaalse lähenemise poole; on seisukohal, et sellise poliitikaga edendatakse ettevõtlust ja avalikke teenuseid soodustavat keskkonda, et luua kvaliteetseid töökohti ja saavutada sotsiaalne areng ning tugevdada investeeringuid, mis tagavad nii sotsiaalse kui ka majandusliku tasuvuse; rõhutab, et need esmaeesmärgid saavutatakse ainult siis, kui inimkapitali ja elukestvasse õppesse investeerimine seatakse ühise strateegiana esikohale; rõhutab struktuurireformide ja tööturu poliitika puhul sotsiaalpartnerite kaasamist;

15.  rõhutab, et sotsiaalselt vastutustundlikud reformid peavad põhinema solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õigusel ja õiglasel rikkuse jaotumisel, sest see on mudel, mis tagab võrdsuse ja sotsiaalkaitse, kaitseb haavatavaid rühmi ning parandab kõigi kodanike elutingimusi;

16.  rõhutab, et sotsiaalset turumajandust tuleb edendada ja kaitsta, sest see moodustab raamistiku, kus konkurentsivõime ja kõrged sotsiaalstandardid toetavad sotsiaalset õiglust ja see omakorda ergutab konkurentsivõimet; rõhutab lisaks sellele vajadust leida tasakaal majanduslike kaalutluste ja vajaduse vahel tagada tõhus eelarvete konsolideerimine, jätkusuutlik majandus, tõeline sotsiaalne ühtekuuluvus ja tugevam sotsiaalkaitse; palub komisjonil laiendada oma lähenemisviisi seoses ülelaenamise ja ettevõtete maksejõuetusega[22] ning parandada võlgade restruktureerimist ja teise võimaluse skeeme;

17.  rõhutab, et iga-aastased majanduskasvu analüüsid peaksid hindama järjekindlamalt ebavõrdsuse kujunemist Euroopas, kasutades selleks majanduslikke näitajaid, näiteks Gini ja Palma indekseid;

18.  kutsub liikmesriike üles osalema aktiivselt deklareerimata tööga tegeleva platvormi tegevuses ning võtma platvormi parimate tavade vahetuse järel konkreetseid meetmeid võitluseks deklareerimata tööga, varifirmadega ja näiliste füüsilisest isikust ettevõtjatega, sest need ohustavad nii töö kvaliteeti kui ka töötajate juurdepääsu sotsiaalkaitsesüsteemidele ning riigi rahandust, tekitades Euroopa ettevõtete vahel ebaõiglast konkurentsi; palub liikmesriikidel suurendada oma jõupingutusi, et muuta deklareerimata töö deklareeritud tööks, varustada piisavalt tööinspektsioone ning samuti tugevdada tööinspektsiooni mehhanisme ja kavandada meetmeid, mis võimaldaksid nn hallis majanduses osalevate töötajate üleminekut ametlikku majandusse, et saada juurdepääs töökaitsestruktuuridele; ergutab liikmesriike rakendama püsivate töölepingute ühe stiimulina töösuhete eri vormide stabiilsuse ja kvaliteediga seotud maksumäärasid;

19.  leiab, et selline ülemäärane palkade jaotus suurendab ebavõrdsust ja kahjustab äriühingute tootlikkust ning konkurentsivõimet; palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada meetmeid, mis parandaksid töö kvaliteeti, et vähendada tööturu killustatust, kombineerides neid meetmetega, mis tõstaksid subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas miinimumpalgad vajalikule tasemele ja tugevdaksid kollektiivseid läbirääkimisi ja töötajate positsiooni palkade kehtestamise süsteemides, et vähendada palkade jaotust; on veendunud, et seda kõike tuleb teha, et toetada kogunõudlust ja majanduse elavdamist, vähendada palkade ebavõrdsust ja võidelda palgavaesusega;

20.  on seisukohal, et hoolikalt läbi mõeldud turvaline paindlikkus aitab vältida tööturu killustatust ning edendada jätkusuutliku kvaliteetse tööhõive säilitamist, kuid on mures asjaolu pärast, et turvalist paindlikkust ei ole mitmes liikmesriigis piisavalt kohaldatud; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles tagama asjakohasel juhul asjaolu, et töötaja õigused ja sotsiaalkindlustusstandardid oleksid turvalise paindlikkuse mudeli kohaldamisel tagatud; palub liikmesriikidel ajakohastada oma töökaitseseadusi, et edendada suuremat stabiilsust tööhõives ja turvalisust ühelt töökohalt teisele üleminekul, tehes seda ka ulatuslikuma ja parema koostöö kaudu avaliku ja erasektori tööturuasutuste vahel, kui see on asjakohane, samuti edendada töötajate juurdepääsu sotsiaalkindlustusõigustele ja sotsiaalse heaolu alastele õigustele; mitmed liikmesriigid on viinud ellu reforme, millel on olnud nähtavad positiivsed tagajärjed, näiteks tõusnud tööhõive määrade näol, kuid peab kahetsusväärseks, et teatavatel juhtudel on tööturureformidega soositud paindlikkust turvalisuse arvelt, mille tagajärjeks on ebakindlus ja töökaitse puudumine; palub komisjonil seada sisse järelevalve järjestikuste tähtajaliste ning muude järjestikuste ebatüüpiliste lepingute kasutamise kuritarvitusliku tava üle nii era- kui ka avalikus sektoris;

21.  kutsub liikmesriike üles võtma arvesse üldist arengut avaliku sektori töötajate sissetulekutes ja ka miinimumsissetulekutes, kui see on asjakohane, piiramata tootlikkuse kasvu ja tehes seda jätkusuutlikult ja stabiilselt liikmesriikide endi pädevust ohtu seadmata;

22.  tunneb heameelt komisjoni algatuse üle, mis käsitleb investeerimist inimkapitali, et taastada tööhõive tasemed ja jätkusuutlik majanduskasv, kuid on ülimalt mures asjaolu pärast, et hariduse valdkonnas on avaliku sektori kulutused alates 2010. aastast vähenenud 3,2 %[23], kusjuures viimasel aastal, mille kohta on olemas vastavad andmed, st 2013. aastal on vähenemine toimunud üheteistkümnes liikmesriigis; rõhutab, et tulemuslikkuse saavutamiseks peaksid kõnealused reformid keskenduma õppekavadele ja avalikule sektorile;

23.  rõhutab, kui oluline on praeguses kontekstis aktiivne tööturupoliitika; kutsub liikmesriike üles suurendama aktiivse tööturupoliitika katvust ja tulemuslikkust;

24.  märgib vajadust liikuda oskuste täiendamise ja koolitamise, samuti uute tööhõivevormide kontekstis digitaalse majanduse suunas;

25.  kutsub liikmesriike üles nihutama järk-järgult maksukoormat tööjõult muudele allikatele viisil, mis ei kahjusta ei ühiskonna kõige haavatavamaid rühmi, eelkõige madalapalgalisi töötajaid, ega ka üldist konkurentsivõimet, tagades samal ajal ka riiklike pensionisüsteemide pikaajalise jätkusuutlikkuse ning sotsiaalkindlustus- ja sotsiaalkaitsesüsteemide piisava rahastamise; kutsub ühtlasi liikmesriike üles rakendama maksueeskirju, mis toetavad ettevõtluse ja töökohtade loomise stiimuleid, eelkõige noorte ja ka üle 55-aastaste jaoks, et kasutada ära niisuguste töötajate töökogemusi ja kindlustada nende oskusteabe edasiandmine ning toetada teadus- ja innovatsiooniprojekte Euroopa ettevõtetes; nõuab tungivalt, et liikmesriigid vähendaksid halduskoormust, et edendada noorte ettevõtlust;

26.  palub, et Euroopa poolaasta ja iga-aastase majanduskasvu analüüsi raames hinnataks sissetulekute poliitika, sealhulgas pensionite, tulu näitajate ja fiskaalpoliitika tähtsust, et tagada sotsiaalne ühtekuuluvus ja pöörata ümber ebavõrdsusega seotud suundumused;

27.  palub liikmesriikidel hinnata oma kehtivaid sotsiaalkaitsesüsteeme ja suurendada nendesse tehtavaid investeeringuid, et tagada nende suutlikkus võidelda vaesuse ja ebavõrdsuse vastu ning neid ennetada, tagades samal ajal ka nende jätkusuutlikkuse oodatavate demograafiliste, majanduslike ja uute sotsiaalsete probleemide tingimustes, ning parandada liikmesriikide majanduste vastupanuvõimet kriisi ajal; rõhutab, et kvaliteetsed heaolusüsteemid ja sotsiaalsed investeeringud on väga olulised, kui Euroopa soovib säilitada oma peamist konkurentsieelist, milleks on kõrge kvalifikatsiooniga töötajad ja tootlikud äriühingud;

28.  vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaks liikmesriikidele jääma täielik vastutus oma pensionisüsteemide korraldamise eest, samuti pensionisüsteemi kõigi kolme samba rolli üle otsustamise eest eri liikmesriikides; on seisukohal, et pensioniskeemid peaksid pakkuma tagatisi eakate vaesuse vastu ja et seetõttu tuleb rakendada poliitikat, mille eesmärk on tagada tugev, jätkusuutlik ja piisav esimene pensionisammas;

29.  ergutab liikmesriikide tugevdama jõupingutusi soolise palgalõhe kaotamiseks ja võtma aktiivsemaid meetmeid selleks, et suurendada naiste osalemist tööturul; kutsub liikmesriike ja komisjoni üles edendama asjakohasel juhul kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega ja sotsiaalpartnerite abil peresõbralikke poliitikameetmeid, millega tõhustatakse teiste ülalpeetavate hooldust, samuti vanematele pakutavaid võimalusi, näiteks asjakohased rasedus- ja sünnituspuhkuse ja isapuhkuse sätted ning juurdepääs taskukohasele lastehoiule, et tagada laste heaolu, võimaldades hooldusalaseid kohustusi omavate isikute jaoks võrdset juurdepääsu tööturule, et saavutada parem töö- ja eraelu tasakaal, mis on eriti oluline naiste kaasamiseks tööturule; ergutab liikmesriike uurima ELi püsivalt madala sündimuse põhjusi ja kaaluma soodsama maksude diferentseerimise kohaldamist vastavalt laste arvule leibkonnas; kutsub liikmesriike üles pakkuma peredele abi mitte ainult rahalise toetuse, vaid ka teenuste kujul;

30.  märgib, et väike rahvastiku tihedus või rahvastiku suur hajutatus suurendab märkimisväärselt avalike teenuste (näiteks tervishoid või haridus) osutamise kulusid; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta arvesse nende põhjuseid ja tagajärgi, analüüsides samal ajal demograafiliste muutuste tulemusi ja nende mõju riigi rahanduse jätkusuutlikkusele;

31.  rõhutab asjaolu, et tulemuslikkuse eesmärgil peavad Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) investeeringud keskenduma uute investeeringute tekitamisele investoritele vähem huvi pakkuvates valdkondades ning mitte selliste investeeringute asendamisele, mida oleks tehtud mujal, või suure kasumlikkusega investeeringutele, mida oleks tehtud igal juhul; kordab oma üleskutset pidada tähtsaks investeeringuid inimkapitali ja muid sotsiaalseid investeeringuid, näiteks tervishoiu, lastehoiu või taskukohase eluaseme valdkonnas, ning oma üleskutset, mille kohaselt tuleb tulemuslikult rakendada sotsiaalsete investeeringute paketti;

32.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaasama kõik valitsemistasandid ja asjaomased sidusrühmad investeerimise takistuste tuvastamisse, keskendudes kõige rohkem abi vajavatele piirkondadele ja sektoritele, samuti niisuguste piisavate vahendite kättesaadavaks tegemisele, millesse on koondatud avaliku ja erasektori rahalised vahendid;

Jätkusuutliku majanduskasvu toetamine hoogsama investeerimise teel

33.  rõhutab, et edendada tuleb jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu, millega kaasneb rohkemate ja paremate töökohtade ning reaalsete väljavaadete loomine kõigile, kaasa arvatud noortele, et tegeleda ELi sise- ja välisprobleemidega; märgib, et rohkem tähelepanu tuleks pöörata olemasoleva tööhõive, sealhulgas haavatavate rühmade tööhõive kohandamisele kiiresti muutuva tööturuga ja uute kujunemisjärgus sektoritega, et tagada selle jätkusuutlikkus;

34.  palub komisjonil ja liikmesriikidel keskenduda mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes on võtmetähtsusega jätkusuutliku ja kaasava arengu ning töökohtade loomise jaoks, ning kaotada naiste ja meeste vahelised erinevused füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise määrades; nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid jätkusuutlike ärimudelitega seotud maksuskeeme, mis toetavad innovatiivseid idufirmasid ja kergendavad VKEdel töökohtade loomist, jälgiksid maksusoodustuste mõju jätkusuutlikule arengule ning arendaksid mehhanisme, mis võiksid ergutada selliseid ettevõtjaid saavutama rahvusvahelist mõõdet või selle raames tegutsema; rõhutab seetõttu vajadust rakendada ELi tasandil terviklikku poliitikat, et võimaldada liikmesriikidel tulla toime väljastpoolt ELi pärit konkurentidest tulenevate väljakutsetega;

35.  kutsub komisjoni üles võtma tihedas koostöös liikmesriikidega meetmeid, et anda paremat teavet kõigi Euroopa fondide ja programmide kohta, mis võivad ettevõtlust, investeerimist ja rahastamisvõimalusi edendada, nagu Erasmus ettevõtjatele, Euroopa tööturuasutuste süsteem (EURES), ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME), Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EaSI) ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI); tuletab meelde partnerluse põhimõtte, alt üles lähenemisviisi ning piisavate vahendite eraldamise tähtsust;

36.  kutsub komisjoni üles hindama kõiki eespool mainitud programme holistiliselt, et ennetada konflikte eesmärkide ja nõudmiste vahel, ning vähendama bürokraatiat; on seisukohal, et selline läbivaatamine peaks hõlmama iga liikmesriigi poolse rakendamise analüüsi, tagades seega võrdsema juurdepääsu rahastamisele;

37.  Euroopa Sotsiaalfondist tuleks eraldada rohkem vahendeid selleks, et rahastada töötute osalemist koolitusprogrammides ELi liikmesriikides ja programmides nende päritoluriigis, hõlbustades seega nende integreerimist nende poolt valitud Euroopa tööturule ja tõhustades Euroopa kodakondsust;

38.  palub liikmesriikidel töötada välja poliitika, mis suurendab noorte ettevõtlust varasest east alates, pakkudes praktikavõimalusi ja äriühingute külastamist;

39.  palub liikmesriikidel noorte seas ettevõtluse edendamiseks toetada ühendusi ja algatusi, mis aitavad noortel ettevõtjatel arendada innovatiivseid projekte, pakkudes neile haldus- ja õigusalast või korralduslikku tuge;

40.  juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalsetel ettevõtetel, sealhulgas sotsiaalteenuseid pakkuvatel ettevõtetel, on avaliku või erasektoripoolse rahastamise saamisel isegi rohkem raskusi kui traditsioonilistel ettevõtetel, mille põhjuseks on muude tegurite hulgas finantsvahendajate valitsejate puudulikud teadmised tegelikust olukorrast; rõhutab, et niisugustele ettevõtetele tuleb pakkuda rohkem tuge, eelkõige seoses juurdepääsuga eri rahastamisvormidele, sealhulgas Euroopa fondidele; rõhutab ühtlasi vajadust vähendada halduskoormust sotsiaalettevõtete toetamiseks; rõhutab vajadust kehtestada neile õigusraamistik, näiteks Euroopa ühistute, liitude, sihtasutuste ja vastastikuste ühingute põhikirja abil, tunnustades nende tegevust ELis ja vältides kõlvatut konkurentsi; palub komisjonil toetada investeeringute tegemist sotsiaalmajandusse ning tunneb heameelt asjaolu üle, et osa Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi rahalistest vahenditest on ette nähtud selleks, et aidata pakkuda rahastamisvõimalusi sotsiaalsetele ja solidaarsetele ettevõtetele;

41.  rõhutab sotsiaalkaitsesse, sealhulgas sotsiaalteenustesse tehtavate investeeringute suurt ühiskondlikku ja majanduslikku väärtust; märgib, et niisugused sotsiaalsed investeeringud tuleks muuta makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluses paindlikumaks, innustades seeläbi liikmesriike investeerima sotsiaalteenustesse positiivse sotsiaalse ja majandusliku arengu saavutamiseks;

Euroopa fondide parem kasutamine sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks

42.  tunneb heameelt EFSI sisseseadmise üle selle esimesel rakendamisaastal ja selle rolli üle parimate projektide toetamisel Euroopa tasandil; palub komisjonil tagada, et EFSI võimaldaks liikmesriikide ja nende piirkondade paremat sotsiaalset ja majanduslikku lähenemist ELis ning et kõik liikmesriigid kasutaksid selle fondi kasutamise võimalusi kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidega; kutsub komisjoni üles jälgima ja kontrollima EFSI raames tehtavaid investeeringuid; on veendunud, et avaldada tuleks aruanne, mille eesmärk on auditeerida ja mõõta asjaomaste investeeringute tegelikku majanduslikku ja sotsiaalset mõju;

43.  juhib tähelepanu asjaolule, et investeerimisel tuleb põhitähelepanu pöörata taristuprojektidele, kui need on suurema ühtekuuluvuse, sotsiaalse õigluse või inimkapitali arengu tagamiseks või jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tugevdamiseks selgelt vajalikud; palub komisjonil nõuda iga ELi poolt rahastatava investeerimisprojekti oodatavate sotsiaalsete ja majanduslike tulemuste eelnevat tutvustamist ning kaasata ka sellele järgnev jälgimine ja hindamine; rõhutab vajadust vältida negatiivset keskkonnamõju, mida need projektid võivad avaldada;

44.  rõhutab, et EL peab liikmesriikide raskusi Euroopa fondide täielikul kasutamisel arvesse võttes tagama oma investeeringute nõuetekohase ja parema kasutamise, mis peab vastama liidu prioriteetidele ja põhiväärtustele, mis on sätestatud aluslepingutes ja põhiõiguste hartas, samuti oma vahendite tõhusa haldamise ning vähendama halduskoormust ning takistusi juurdepääsu, rakendamise ja hindamise valdkonnas; rõhutab vajadust tagada, et kõigil ettevõtjatel oleksid võrdsed võimalused juurdepääsuks rahastamisele; palub, et komisjon tagaks ELi fondide kasutamise hoolika jälgimise;

45.  tunneb heameelt komisjoni poolt liikmesriikidele esitatud üleskutse üle suurendada sotsiaalseid investeeringuid Euroopa majandusliku, territoriaalse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse suurendamiseks, eriti (ametliku ja mitteametliku) tervishoiu ja pikaajalise hoolduse ja sotsiaalteenuste, lastehoiu, eluasemetoetuse ja rehabilitatsiooniteenuste valdkonnas; kutsub ettevõtjaid ja kõiki teisi toetuskõlblikke toetusesaajaid üles kasutama paremini ära investeerimismehhanisme, mida pakutakse Euroopa fondide ja projektide raames, mis on vahetult kohaldatavad; palub ühtlasi komisjonil jälgida, kas liikmesriigid rakendavad ELi soovitusi nõuetekohaselt;

46.  juhib tähelepanu sellele, et ametlikud ja eriti mitteametlikud hooldajad moodustavad Euroopa tulevaste hooldussüsteemide kiiresti kasvavatele nõudmistele vastamise olulise samba; rõhutab vajadust parandada niisuguste hooldavate pereliikmete sotsiaalkaitset, kes on sageli sunnitud vähendama oma palgatööd tasuta hoolduse pakkumiseks ja kaotavad selle tulemusena sotsiaalkindlustusõigused;

47.  tunnustab komisjoni jõupingutusi suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamist riigipõhiste soovituste täitmise toetuseks ning võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku liikmesriikidele tehnilise abi rahastamise kohta; rõhutab, et kõnealuseid fonde ei tuleks kasutada üksnes riigipõhiste soovituste rakendamiseks, kuna nii võivad jääda välja muud olulised investeerimise valdkonnad;

48.  nõustub, et vaja on paremusele suunatud majandusliku ja sotsiaalse lähenemise protsessi, et tugevdada sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust liikmesriikides ja nende piirkondades ning nende vahel, kuid märgib, et seda tuleb pidada eesmärgiks ühises ettevõtmises, kus sotsiaaldialoogil ja kõikide asjaomaste sidusrühmade kaasamisel on juhtiv roll; juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalpoliitika kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud pädevuste hulka ning et ELi roll selles valdkonnas piirdub liikmesriikide tegevuse toetamise ja täiendamisega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 153 ja kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega;

49.  nõuab võitlust majandusliku ebavõrdsuse vastu, mis takistab pikaajalist majanduskasvu; rõhutab, et vahe vaeseimate piirkondade ja ülejäänud ELi vahel süveneb ja nõuab viivitamatuid suunatud jõupingutusi nii Euroopa kui ka riikide tasandil, et edendada neis piirkondades ühtekuuluvust ja majanduskasvu; palub komisjonil ja liikmesriikidel suurendada strateegilisi investeeringuid konkurentsivõime parandamiseks, pidades silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 174, eriti nendes piirkondades, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused;

50.  palub komisjonil tugevdada ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaldamist, et äärepoolsemaid piirkondi paremini regioonide Euroopaga lõimida, tagamaks piirkondade võrdsust ja paremusele suunatud lähenemist; rõhutab, et jätkuvalt on vaja pöörata erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele mitte ainult vahendite eraldamise näol, vaid arvestades ka Euroopa poliitika võimalikku mõju nende sotsiaalsele olukorrale ja tööhõivele; palub komisjonil tagada, et Euroopa otsuste ja rahaliste vahendite eraldamisega kaasneks nõuetekohane järelevalve, et parandada märkimisväärselt äärepoolseimate piirkondade kodanike heaolu;

51.  kutsub komisjoni üles uurima mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtte raames võimalust suurendada Euroopa Sotsiaalfondi rahastamist, et tagada selle eesmärkide asjakohasus ja võtta arvesse uusi lisandunud probleeme, nagu pikaajaline töötus või pagulaste integreerimine; nõuab ka, et mitmeaastase finantsraamistiku raames töötataks vastavalt kokkuleppele välja eriprogramm nende Euroopa allpiirkondade jaoks, kus töötuse määr on üle 30 %;

Sotsiaalne kaasamine kui ühiskonna võimalus

52.  tervitab strateegia „Euroopa 2020” integreeritud suuniste uuendamist; rõhutab, et strateegia „Euroopa 2020” aktuaalsus on pärast selle loomist kasvanud, ning kutsub liikmesriike üles tugevdama selle rakendamist kohapeal; palub, et komisjon ja nõukogu kontrolliks hoolikamalt strateegia rakendamist üldiselt ja riikides; peab vajalikuks alustada strateegia „Euroopa 2020” järgse stsenaariumi kavandamist, pidades silmas säästva arengu eesmärke;

53.  tunneb muret asjaolu pärast, et töökoht iseenesest ei kindlusta enam väljapääsu vaesusest ega ole parim vahend sotsiaalse kaasatuse tagamiseks, kuna 2014. aastal oli palgavaesuses 12,7 % tööealisest elanikkonnast, mis on rohkem kui 2009. aastal, mil see näitaja oli 11 %; palub komisjonil koostada integreeritud strateegia vaesuse vastu võitlemiseks ELis, et tegeleda vaesuse mitmemõõtmelisusega kõigis rühmades, eriti kõige haavatavamates, ning edendada integreeritud aktiivset kaasamist, mida toetab õigus piisavale sotsiaalkaitsele; sellega seoses kordab oma palvet, et komisjon esitaks algatuse liikmesriikides miinimumsissetuleku kehtestamise propageerimiseks, ilma et rikutaks subsidiaarsuse põhimõtet;

54.  palub liikmesriikidel rakendada ja jälgida tulemuslikumaid, tõhusamaid ja kaasavamaid sotsiaalkaitse ja sissetulekutoetuse süsteeme, tagamaks, et need süsteemid pakuksid töötutele ning sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse ohtu sattunuile piisavat elatustaset, kindlustades samas, et niisugused mehhanismid ei põlistaks sotsiaalset sõltuvust ning tagaksid juurdepääsu haridusele ja koolitusele ning võimalused siseneda tööturule; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid seoses miinimumsissetuleku tõhususega ebavõrdluse ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisel Euroopas;

55.  julgustab liikmesriike rakendama vajalikke meetmeid pagulaste, ELis seaduslikult viibivate rändajate ning varjupaigataotlejate sotsiaalseks kaasamiseks, järgides asjakohaseid varjupaigaalaseid õigusakte; märgib aga, et need meetmed saavad olla tõhusad vaid siis, kui neid jagatakse ja rakendatakse kõigis liikmesriikides; on arvamusel, et niisuguseks lähenemiseks tuleb eraldada vahendid, ning praeguses ebakindlas olukorras ei saa neid anda ainult liikmesriigid; palub komisjonil tagada mitmeaastase finantsraamistiku vahehindamise raames vajalikud rahalised vahendid, et töötada välja terviklik lähenemine rändele; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta asjakohased meetmed, et aidata pagulastel end sisse seada ja integreeruda, samuti tagada, et avalikel teenustel oleks piisavalt vahendeid ning nõudmised oleks varakult teada, et hõlbustada pagulaste sujuvat üleminekut tööturule, sealhulgas nende oskuste ja pädevuste tunnustamise mehhanisme; kohalikel ametiasutustel ja sotsiaalpartneritel peaks olema keskne roll sisserändajate tööturule integreerimise hõlbustamisel ja nende tööalase kuritarvitamise takistamisel;

56.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid oma õigusaktidesse üle ja rakendaksid kõik uuendatud Euroopa rände tegevuskava sätted; taunib asjaolu, et komisjon on pidanud vastu võtma 40 rikkumisotsust eri liikmesriikide suhtes, sealhulgas märgukirjad 19 liikmesriigile, kuna nad ei ole võtnud vajalikke meetmeid vastuvõtutingimuste direktiivi ülevõtmiseks; toetab komisjoni püüdlusi tugevdada Euroopa rände tegevuskava;

57.  arvestades Euroopa kodanike vananemist ja noorte töötuse kõrget määra mõnedes ELi piirkondades, juhib tähelepanu sotsiaalsele riskile, et järgnevatel kümnenditel ei suudeta tagada sotsiaalkindlustussüsteemide jätkusuutlikkust, kaitstust, asjakohasust ja tõhusust; julgustab seepärast liikmesriike töötama välja strateegiaid, millega tagada, et rohkem inimesi püsib ühiskonnas aktiivsena;

58.  palub komisjonil ja liikmesriikidel teha koostööd, et kõrvaldada tööjõu õiglase liikuvuse takistused, kuna töötajate vaba liikumine on ELis põhiõigus, ning ühelt poolt suurendada tööhõive määra ja teiselt poolt tagada, et ELi liikuvaid töötajaid koheldaks võrdselt kohalike töötajatega, et neid ei väärkoheldaks ega diskrimineeritaks ning et neile oleks tagatud tööhõive ja sotsiaalsed õigused;

59.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama ELi-sisest tööjõu liikuvust kogu liidus, kuna see loob võimalusi nii töötajatele kui ettevõtjatele; palub, et liikmesriigid kasutaksid ja edendaksid olemasolevaid Euroopa vahendeid, eelkõige Euroopa tööalase liikuvuse portaali EURES, et hõlbustada tööjõu liikuvust; ergutab liikmesriike arendama piiriülestes piirkondades, kus tööjõu liikuvus on tõesti suur, EURESi piiriülest partnerlust, et aidata töötajaid nende liikuvuse planeerimisel;

60.  kutsub komisjoni üles töötama välja konkreetne plaan, kuidas kasutada Euroopa poolaastat ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni põhimõtete rakendamisel;

61.  väidab, et sotsiaalne dialoog on töötingimuste parandamise oluline vahend ning et sotsiaalpartnerite dialoogi optimaalseimate tingimuste tagamise eeldusteks on tugevate ametiühingute olemasolu, töötajate osalemine ettevõttega seotud küsimustes ja kollektiivlepingute tugevdamine; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama sotsiaaldialoogi kvaliteeti ka Euroopa tasandil, tagades õigeaegsed ja sisukad sotsiaalpartnerite konsultatsioonid, mis pakuvad otsustusprotsessi jaoks vajalikku analüüsi ja ettepanekuid;

62.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama oma jõupingutusi, et võidelda ELis sotsiaalse ja palgadumpinguga, mis põhjustab sellest mõjutatud töötajatele ja liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemidele olulist kahju; nõuab ka tööturu osapoolte kaasamist nendesse pingutustesse kõigil tasanditel;

Euroopa poolaasta parem kooskõlastamine

63.  kiidab heaks komisjoni soovituse euroala kohta, kus konsolideeritakse liikmesriikide sotsiaal- ja majandusstrateegiate ühine analüüs ja määratlus majandus- ja rahaliidu raames, rõhutades, et need kriteeriumid tuleb ühitada; samas hoiatab kahekiiruselise ELi arendamise võimaluse eest;

64.  on seisukohal, et euroala soovitus peaks olema lähtepunkt sotsiaalse mõõtme tugevdamiseks seoses järgmisega:

a) täiustatud demokraatliku vastutuse mehhanismid nii ELi kui ka riiklikul tasandil, kaasa arvatud institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendiga, ning selle tagamine, et kõikide euroala riikide parlamentidel oleks tingimused Euroopa poolaasta protsessi iga etapi järgimiseks;

b) sotsiaalne mõõde, mille eesmärk on säilitada Euroopa sotsiaalne turumajandus, nähes ette paremad alampalga määrad – kui see on asjakohane ja kooskõlas subsidiaarusse põhimõttega, siis miinimumpalga kujul, mis kehtestatakse piisaval tasemel ja kaasates sotsiaalpartnereid;

c) tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu ühised koosolekud, et edendada kooskõlastatud sotsiaal- ja majanduspoliitikat Euroopa konkurentsivõime suurendamiseks ning ka majanduskasvu ja kvaliteetse tööhõive jätkusuutlikuks ergutamiseks;

d) euroala töö- ja sotsiaalministrite kohtumised oma sotsiaalse mõõtme paremaks integreerimiseks ning nõuetekohaselt sotsiaalse ebavõrdsusega tegelemiseks;

65.  palub komisjonil esitada võimalikult kiiresti ettepanek sotsiaalõiguste samba kohta, et tagada võrdsed tingimused kogu ELis, mis on osa jõupingutustest luua õiglasem ja tõeliselt üle-Euroopaline tööturg ning edendada majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, et lahendada majanduslikke ja sotsiaalseid erinevusi liikmesriikide sees ja nende vahel;

66.  palub komisjonil kindlustada piisav järelevalve ja riigipõhiste soovituste rakendamise järelmeetmed ning tagada piisav tähelepanu tööhõive ja sotsiaalse kaasatuse küsimustele;

67.  nõuab suuremat rolli aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiale „Euroopa 2020“, nii et selle eesmärgid, eelkõige sotsiaalsed eesmärgid kajastuksid võrdselt kõigis Euroopa poolaasta vahendites, sealhulgas riigipõhistes soovitustes;

68.  kiidab heaks asjaolu, et komisjon on selgelt eristanud Euroopa poolaasta ELi ja riiklikku etappi; rõhutab, et Euroopa jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia kujundamisel, rakendamisel ja hindamisel on vaja ELi institutsioonide tihedamat koostööd; palub komisjonil koostada selleks selge tegevuskava, mis kaasaks ka sotsiaalpartnereid, liikmesriikide parlamente ning kodanikuühiskonna muid asjaomaseid sidusrühmi, ning tagada, et kevadine Euroopa Ülemkogu oleks jätkuvalt peamine ajaraamistik, kus komisjonilt, parlamendilt ja nõukogult saadud teabe põhjal pannakse paika poliitilised prioriteedid; leiab, et komisjon võiks jälgida ja teavitada, kas ettepanekuid teatud riigipõhiste soovituste rakendamiseks lähtuvalt konsultatsioonidest sotsiaalpartneritega on järgitud;

69.  on veendunud, et Euroopa ja liikmesriikide majanduskasvu poliitika ühitamiseks ja selle kohaliku sobivuse tagamiseks on tähtis tugevdada sotsiaalpartnerite rolli nii ELi kui ka riiklikul tasandil; rõhutab, et paremuse suunas lähenemise jätkamiseks ja konkurentsi ning õigluse tasakaalustamiseks tuleb poolaasta kõigis etappides pidada sotsiaaldialoogi; tervitab sellega seoses komisjoni püüdlusi taasalustada sotsiaaldialoogi ja ühtsemat lähenemisviisi, mis esitati 2015. aasta majanduskasvu analüüsis; märgib siiski, et paljudes liikmesriikides on olukord riigi tasandil jätkuvalt nõrk;

70.  on seisukohal, et komisjon saaks Euroopa poolaasta eest vastutavate spetsialistide rolli tugevdada, kui määratleks paremini nende eesmärgid ja ülesanded;

71.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

17.2.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

9

8

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Jane Collins, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Thomas Händel, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Thomas Mann, Dominique Martin, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Amjad Bashir, Tania González Peñas, Sergio Gutiérrez Prieto, António Marinho e Pinto, Tamás Meszerics, Neoklis Sylikiotis, Ivo Vajgl

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

38

+

Fraktsioon ALDE

Fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed

Fraktsioon PPE

 

Fraktsioon S&D

 

 

 

Fraktsioon Verts/ALE

 

Enrique Calvet Chambon, Marian Harkin, António Marinho e Pinto, Ivo Vajgl, Renate Weber

Lampros Fountoulis,

David Casa, Danuta Jazłowiecka, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Ádám Kósa, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Romana Tomc,

Guillaume Balas, Brando Benifei, Vilija Blinkevičiūtė, Ole Christensen, Elena Gentile, Sergio Gutiérrez Prieto, Agnes Jongerius, Jan Keller, Javi López, Emilian Pavel, Maria João Rodrigues, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Marita Ulvskog,

 

Jean Lambert, Tamás Meszerics, Tatjana Ždanoka,

 

9

-

Fraktsioon EFDD

Fraktsioon ENF

Fraktsioon GUE/NGL

 

Jane Collins,

Mara Bizzotto, Dominique Martin, Joëlle Mélin,

Tania González Peñas, Thomas Händel, Patrick Le Hyaric, João Pimenta Lopes, Neoklis Sylikiotis,

 

8

0

Fraktsioon ALDE

Fraktsioon ECR

Fraktsioon EFDD

 

Martina Dlabajová,

Amjad Bashir, Arne Gericke, Czesław Hoc, Ulrike Trebesius, Jana Žitňanská,

Laura Agea, Tiziana Beghin,

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika