RAPORT uute territoriaalsete arengu vahendite kohta ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng

22.2.2016 - (2015/2224(INI))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Ruža Tomašić

Menetlus : 2015/2224(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0032/2016
Esitatud tekstid :
A8-0032/2016
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

uute territoriaalsete arengu vahendite kohta ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng

(2015/2224(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle XVIII jaotist,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi „ühissätete määrus”)[1],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1301/2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006[2],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005[3],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011[4],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil[5],

–  võttes arvesse ELi 2020. aasta territoriaalset tegevuskava, mis lepiti kokku ruumilise planeerimise ja territoriaalse arengu eest vastutavate ministrite mitteametlikul kohtumisel 19. mail 2011 Gödöllős,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 29. novembri 2012. aasta arvamust kogukonna juhitava kohaliku arengu kohta[6],

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 9. juuli 2015. aasta arvamust partnerluslepinguid ja rakenduskavasid puudutavate läbirääkimiste tulemuste kohta[7],

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. detsembri 2014. aasta arvamust „Kogukonna juhitav kohalik areng 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika vahendina kohalikuks, maaelu, linna- ja linnalähipiirkondade arenguks” (ettevalmistav arvamus eesistujariigi Kreeka taotlusel)[8],

–  võttes arvesse oma 14. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni demograafiliste muutuste ja nende tagajärgede kohta ELi tulevasele ühtekuuluvuspoliitikale[9],

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitikas territoriaalse arengu rolli optimeerimise kohta[10],

–  võttes arvesse oma 14. jaanuari 2014. aasta resolutsiooni ELi liikmesriikide valmisoleku kohta uue ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodi tõhusaks ja õigeaegseks alustamiseks[11],

–  võttes arvesse oma 26. novembri 2015. aasta resolutsiooni 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika lihtsustamise ja tulemuslikkuse suurendamise kohta[12],

–  võttes arvesse teabedokumenti „Ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse ja linnamõõtme toetamise vahendid: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng”. Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, oktoober 2015,

–  võttes arvesse uuringut „Territoriaalne juhtimine ja ühtekuuluvuspoliitika”. Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, juuli 2015,

–  võttes arvesse uuringut „Ühtekuuluvuspoliitika strateegiline sidusus: programmitöö perioodide 2007–2013 ja 2014–2020 võrdlus”. Euroopa Parlamendi liidu sisepoliitika peadirektoraadi poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika, veebruar 2015,

–  võttes arvesse komisjoni kuuendat aruannet „Majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust käsitlev kuues aruanne: investeerimine töökohtadesse ja majanduskasvu, arengu ja hea valitsemistava edendamine ELi piirkondades ja linnades”, juuli 2014,

–  võttes arvesse uuringut „Euroopa Liidu territoriaalse tegevuskava 2020 rakendamine – kohapõhise lähenemise abil ühtekuuluvuspoliitika tõhususe ja tulemuslikkuse suurendamine” (Territorial Agenda 2020 put in practice - Enhancing the efficiency and effectiveness of Cohesion Policy by a place-based approach), II köide – juhtumiuuringud. Euroopa Komisjon, mai 2015,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Poola tellimusel koostatud aruannet „Strateegia „Euroopa 2020” territoriaalse mõõtme ja ELi ühtekuuluvuspoliitika tugevdamise viisid Euroopa Liidu 2020. aasta territoriaalse tegevuskava alusel” (How to strengthen the territorial dimension of 'Europe 2020' and EU Cohesion Policy based on the Territorial Agenda 2020), september 2011,

–  võttes arvesse aruannet „Töökohtade loomine ja kohalik majandusareng” (Job Creation and Local Economic Development). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), november 2014,

–  võttes arvesse aruannet „Kohaliku majanduse juhtroll” (Local Economic Leadership). Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD), 2015,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A8-0032/2016),

A.  arvestades, et territoriaalne ühtekuuluvus on üks Euroopa Liidu põhieesmärkidest, mis on sätestatud Lissaboni lepingus;

B.  arvestades, et 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika näeb ette integreeritud ja kohapõhiste käsitluste kasutamise ja ergutab seda, et toetada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, edendades samas ka territoriaalset juhtimist;

C.  arvestades, et integreeritud ja kohapõhiste käsitluste eesmärk on parandada riikliku sekkumise tulemuslikkust ja tõhusust, vastates territooriumide konkreetsetele vajadustele ning suurendades nende atraktiivsust;

D.  arvestades, et kogukonna juhitud kohalik areng ja integreeritud territoriaalsed investeeringud on innovaatilised ühtekuuluvuspoliitika vahendid, mida mõni liikmesriik kasutab sellisel kujul esimest korda ning mis võivad märkimisväärselt kaasa aidata majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele, kvaliteetsete kohalike töökohtade loomisele, säästvale arengule ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele;

E.  arvestades, et uued integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohaliku arengu algatused muudavad kohalike sidusrühmade suutlikkust kombineerida rahastamisvahendeid ning planeerida sihipäraseid kohalikke algatusi;

F.  arvestades, et piirkondlike ja kohalike struktuuride mõjuvõimu suurendamisel on keskne tähtsus majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse poliitika täielikuks elluviimiseks; arvestades, et üha olulisemaks on muutunud kohalikke teadmisi tähtsustavad uuenduslikud lähenemisviisid kohalikele probleemidele kohapealsete lahenduste pakkumiseks; arvestades, et osalusjuhtimise, näiteks eelarvete koostamises osalemise puhul on olemas üldsuse osalemiseks vajalikud vahendid, mille eesmärk on viia vastutus otsuste eest kohaliku kogukonna tasandile;

G.  arvestades, et kogukonna juhitud kohalik areng toetub eelmistel rahastamisperioodidel algatuste LEADER, URBAN ja EQUAL rakendamisel saadud kogemusele ning põhineb peamiselt LEADERi käsitlusel, mis on pärast algatamist 1991. aastal kaasa toonud kohalike algatusrühmade arvu hüppelise suurenemise ning aidanud oluliselt tõsta elanikkonna elukvaliteeti, seda eriti maapiirkondades;

H.  arvestades, et kogukonna juhitud kohalik areng on ainult Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) puhul kohustuslik ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF), Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) puhul vabatahtlik;

I.  arvestades, et need kaks uut vahendit võivad täita olulist osa demograafiliste muutustega kohanemisel ja piirkondade arenguerinevuste tasakaalustamisel;

J.  arvestades, et kogukonna juhitud kohaliku arengu puhul on tegu alt-üles lähenemisviisiga, mille eesmärk on mitte niivõrd kehtestada riikliku tasandi eesmärke, kuivõrd rajada selliseid objekte ja rahastada selliseid projekte, mis on seotud kogukonna kohapealsete vajadustega;

K.  arvestades, et integreeritud territoriaalsed investeeringud on vahend, mida saab kasutada säästva linnaarengu integreeritud meetmete võtmiseks, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1301/2013 artiklis 7;

L.  arvestades liikmesriikide vahel valitsevaid tasemevahesid valitsemisstruktuuride ja alt üles suunatud arengualgatuste osas;

M.  arvestades, et iga organisatsiooni jaoks kindlaks määratud pädevusi arvestamata on piirkondlike ja kohalike osalejate suutlikkus ja kaasatus nende vahendite edu jaoks äärmiselt tähtis;

N.  arvestades, et üleskutse piirkondlikele ja kohalikele omavalitsustele sekkuda nende enda arengut puudutavatesse otsustesse ja edendada avaliku ja erasektori vahelist koostoimet on kesksed suunised, mis aitavad tagada projektide tõhusa juhtimise ja haldamise ning võetud kohustuste täitmise;

O.  arvestades, et kohalikku arengut puudutavate otsuste puhul on väga tähtis, et kohalikud ja piirkondlikud asutused hoolikalt määratleksid oma tugevad küljed ja strateegilised eelised ning võtaksid need aluseks oma kohalike ja piirkondlike arengustrateegiate väljatöötamisel, mis koos kohapealsete kogukondade panusega aitaks tõsta kodanike elukvaliteeti, selgitades koos kodanikega välja probleemid, seades prioriteedid ja kavandades jätkusuutlikke lahendusi;

P.  arvestades, et vastavalt määruse (EL) nr 1301/2013 artikli 7 lõikele 3 sõnastab iga liikmesriik partnerluslepingus oma spetsiifilist territoriaalset olukorda arvesse võttes nende linnapiirkondade valimise põhimõtted, kus linnade säästva arengu jaoks rakendatakse integreeritud meetmeid, ning kehtestab soovitusliku eraldise nende meetmete rakendamiseks liikmesriigi tasandil;

Q.  arvestades, et linna- ja maapiirkondade jätkusuutlikule arengule suunatud partnerluse algatus (RURBAN) aitab tugevdada piirkondade konkurentsivõimet ja luua arengupartnerlusi;

R.  arvestades, et kuna Euroopa Liidu tasandi eelarved peaksid põhinema tulemuslikkusel ning integreeritud territoriaalsete investeeringute ja kogukonna juhitud kohaliku arengu raames eraldatud vahendeid tuleb tõhusalt kasutada, saavutades poliitilised eesmärgid ja seatud prioriteedid ning andes seatud eesmärgi täitmisel kõrgeimat lisaväärtust, ning et tulemused tuleks saavutada võimalikult väikeste kuludega;

Üldised kaalutlused

1.  märgib, et piirkondlike ja kohalike osaliste tajutav osalemine algusest peale, nende isevastutus ja pühendumine territoriaalsetele arengustrateegiatele ning vastutuse ja vahendite nõuetekohane delegeerimine madalamatele otsustustasanditele on alt-üles lähenemisviisi edu jaoks kriitilise tähtsusega; on seisukohal, et integreeritud ja kohapõhist lähenemisviisi võib eriti kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute vahendite madala kasutusega piirkondades toetada ka partnerite kaasamine; rõhutab siiski, et kohalikud osalejad peavad saama eriti rakendamisprotsessi varastes etappides piirkondlikult, riiklikult ja ELi tasandilt tehnilist ja finantsabi;

2.  nõuab tungivalt, et piirkondade, liikmesriikide ja ELi vahelise tulemusliku partnerluse kontekstis määrataks strateegiad koostöös piirkondlike ja kohalike osalistega kindlaks rakendusprotsessi esimestes etappides, eelkõige spetsialiseerunud ja eriväljaõppe ning tehnilise ja rahalise toe tasandil;

3.  on seisukohal, et Euroopa Struktuuri- ja Investeerimisfondide raames tuleb rohkem edendada pädevuste ja vahendite edasidelegeerimist ning et haldusasutuste soovimatus seda teha võib kahe kõnealuse vahendi potentsiaali kahandada; palub liikmesriikidel toetada alt-üles lähenemisviisi ja vastutuse andmist kohalikele rühmadele; palub, et komisjon täielikult oma pädevuse piiridesse jäädes annaks liikmesriikidele soovitusi ja põhjalikke suuniseid selle kohta, kuidas ületada eri valitsemistasandite vahelist usaldamatust ja haldustõkkeid kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamisel;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et kohalikul tasandil tekitab raskusi kvaliteetsete integreeritud mitmesektoriliste uuenduslike strateegiate kavandamine, eriti kui seda tuleb teha kaasavalt;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et nende vahendite raames võetavate meetmete puhul tuleb võtta arvesse kohalike osalejate prioriteete ja viia meetmed vastavusse rakenduskavade üldeesmärkide ning muude ELi, riiklike, piirkondlike ja kohalike arengustrateegiate ja aruka spetsialiseerumise strateegiatega, võimaldades samas ka teatavat paindlikkust;

6.  tuletab meelde, et lisaks ELi programmidele peavad ka peamised riiklikud ja piirkondlikud poliitikasuunad olema paindlikumad ja paremini integreeritud; rõhutab, et haldusreformi üldisem vaim aitab tagada seda, et ELi vahendeid ei antaks riiklikele ja piirkondlikele poliitikavaldkondadele nö paralleelselt, vaid need oleksid osa laiemast tegevusest jätkusuutlike majandustulemuste saavutamiseks;

7.  peab liikmesriikide kõige teravamateks probleemideks noorte töötust ning VKEde rahaliste vahendite puudust; rõhutab, et need küsimused peavad olema kohalike ja piirkondlike arengustrateegiate prioriteetide seas; kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles looma noorte tööhõive ja noorte piirkondadevahelise liikuvuse edendamiseks maksu- ja muid stiimuleid ning lugema esmatähtsaks koos koolitusasutustega teostatavat kutseõpet;

8.  soovitab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel pöörata erilist tähelepanu projektidele, millega püütakse kohandada asulaid ja piirkondi uute demograafiliste oludega ja ära hoida sellest tingitud tasakaalunihkeid, eriti järgmiste meetmetega: 1. kohandada sotsiaalseid ja liikuvuse infrastruktuure demograafiliste muutuste ja rändevoogudega; 2. luua spetsiaalselt vananevale elanikkonnale mõeldud kaupu ja teenuseid; 3. toetada eakamatele, naistele ja sisserändajatele mõeldud sotsiaalset kaasamist soodustavaid tööhõivevõimalusi; 4. parandada elektroonilist ühendust ja luua sellised platvormid, mis võimaldaksid ja stimuleeriksid eraldatud piirkondade kodanike osalemist ja lävimist kõigi tasandite (kohalik, piirkondlik, riiklik ja Euroopa tasand) asutuste mitmesuguste haldus-, sotsiaal- ja poliitiliste teenustega;

9.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles andma lisatoetust, väljaõpet ja suuniseid väiksematele ja vähem arenenud paikkondadele, kelle vahendid ja suutlikkus on piiratumad ning kellele nende vahendite kavandamise ja rakendamisega seotud keerukus ja halduskoormus võib üle jõu käia; tuletab meelde, et territoriaalne ühtekuuluvus saab alguse alt-üles lähenemisviisist, mis peab integreeritud territoriaalsete investeeringute ja juhitud kohaliku arengu vahendite kättesaadavuse osas hõlmama ilma igasuguse diskrimineerimiseta ka väiksemaid haldusüksusi; palub komisjonil edastada kõigi liikmesriikide parimate tavade tulemusi ning soovitab jagada neid veebivõrgustiku kaudu, mis teeb vahendid kõigile üksustele ühtmoodi kättesaadavaks; soovitab riiklikel ja piirkondlikel ametiasutustel territoriaalset mõõdet ja konkreetseid arenguvajadusi arvestades pakkuda väiksemate haldusüksuste rühmadesse koondamisele suunatud lahendusi;

10.  ergutab liikmesriike määrama kindlaks strateegia kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute ulatuslikumaks kasutamiseks nii, et mitmeid fonde hõlmava käsituse kaudu välja töötada tulemuslikumad piirkondliku ja kohaliku arengu strateegiad, eriti Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 174 nimetatud piirkondades; palub liikmesriikidel võimalust mööda ära kasutada ühissätete määruse artikli 33 lõikes 6 sätestatud paindlikkust, et paremini reageerida nende piirkondade eripäradele; soovitab erimeetmeid selliste piirkondade haldusasutuste suutlikkuse tõstmiseks ja neile tehnilise abi andmiseks, arvestades nende eraldatust ja teatavaid konkurentsihalvemusi;

11.  rõhutab, et eri fondide integreerimine põhjustab jätkuvalt sidusrühmadele raskusi, eriti seoses kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringutega; peab vajalikuks lihtsustamist, et luua tingimused nende vahendite rakendamiseks; tunneb seepärast heameelt Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaajate huvides toimuva lihtsustamise jälgimiseks loodud kõrgetasemelise sõltumatute ekspertide rühma moodustamise üle ning komisjoni jõupingutuste üle parema õigusloome valdkonnas; rõhutab, et soovituste andmisel tuleb silmas pidada ühtset üleeuroopalist raamistikku;

12.  rõhutab eriti vajadust vabaneda ülereguleerimise tavadest, millega tekitatakse riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil täiendavaid ja sageli mittevajalikke nõudeid ja takistusi; märgib, et sageli esineb arvukalt auditeerimistasandeid, mis suurendavad toetusesaajate finants- ja halduskoormust; rõhutab vajadust hoiduda haldusülesannete dubleerimisest ning toonitab, kui tähtis on luua investeerimiseks ning avaliku ja erasektori partnerluste loomiseks vajalikud tingimused; soovitab auditeerimistegevusi lihtsustada ja seostada ning järelevalves keskenduda täitmise protsessile ja tulemuste hindamisele koos tõhusa kontrolliga;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles välja töötama ja rakendama sihipäraseid piirkondlikele ja kohalikele osalejatele suunatud koolitusmeetmeid, mis keskenduvad kogukonna juhitud arengule ja integreeritud territoriaalsete investeeringutele, ning palub komisjonil pöörata tähelepanu kohalikele abisaajatele kohandatud koolitusprogrammidele; peab äärmiselt tähtsaks tagada kõigi asjaomaste ühiskonnasektorite osalus ja esindatus sellistes meetmetes; rõhutab, kui tähtis on kasutada nende vahendite toetamiseks tõhusat ja tulemuslikku tehnilist abi ning vältida struktuuride dubleerimist;

14.  tunneb heameelt komisjoni keskendumisest tulemustele ja väljunditele, mis peaksid aitama ka kohalikel poliitikakujundajatel loobuda liigsest keskendumisest vahendite kasutamisele ja rakendamisprotsesside kataloogimisele ning asuda välja selgitama tegelikke ja sisulisi eesmärke, mis tooksid kohalike ettevõtete ja elanike jaoks kaasa tuntavaid muutusi;

15.  on mures selle pärast, et eri sidusrühmade vahel ei toimu korralikku suhtlemist; toetab teabevahetuse suurendamisele suunatud algatusi; palub, et komisjon koostöös liikmesriikidega parandaks kogukonna juhitud kohalikku arengut ja integreeritud territoriaalseid investeeringuid puudutava teabe jagamist ja kooskõlastamist; nõuab, et kogukonna juhitud kohalik areng ja integreeritud territoriaalsed investeeringud suurendaksid kodanike osalemist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste tegevuses tänu nende vahetule kaasamisele otsustusprotsessidesse nimelt vastutustundlikumate otsuste saamiseks, ning kutsub kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi üles kasutama sobivaid viise kodanike kaasamiseks avalikesse konsultatsioonidesse, mis eeldab kõrgema arutlus- ja koostöökultuuri edendamist;

16.  ergutab komisjoni, liikmesriike ja piirkondi vajaduse korral tagama nõuetekohaste mehhanismide olemasolu, et vältida korraldusasutuste ja üksikute partnerluste vahelisi probleeme ning tagada ka võimalike toetusesaajate asjakohane teavitamine ja kaitse seoses nende mehhanismidega; võtab teadmiseks vaidlustamisele järgnenud vaidluste lahendamisest tingitud viivitused, ning nõuab erieeskirjade kehtestamist, millega määrataks kindlaks avalike hangete vaidlustamise ja vaidluste kiire lahendamise kord;

17.  kutsub komisjoni ja eelkõige tema regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraati üles looma Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooniga (OECD) koostööraamistikku, et saada kasu viimase pikaajalistest kogemustest kohaliku majandusliku ja tööhõivealase arengu (LEED) programmi ellurakendamisel, ja püüdma saavutada vahendite koostoimet, eriti seoses kohalike osalejate rakendussuutlikkuse suurendamisega;

18.  toonitab, kui tähtis on, et nii liikmesriigid kui ka komisjon rohkem pingutaksid, et laiendada uute vahendite kasutamist Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) kontekstis; rõhutab, et sageli esineb piiriga eraldatud naaberaladel sarnaseid kohaliku tasandi probleeme, mida on lihtsam ühiselt lahendada;

19.  on mures paljude liikmesriikide ja ELi piirkondade kõrge tööpuuduse taseme pärast; soovitab liikmesriikidel kasutada kõnealuseid vahendeid projektide jaoks, millega luuakse kvaliteetseid töökohti ja võimalusi VKEdele, edendatakse investeeringuid ning säästvat ja kaasavat majanduskasvu ja sotsiaalseid investeeringuid ning soodustatakse vaesuse vähendamist ja sotsiaalset kaasamist, eriti seda kõige enam vajavates piirkondades ja allpiirkondades; viitab siinkohal integreeritud rahastamise, eriti Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kombineerimise olulisusele; viitab potentsiaalile, mis peitub ühe osa kohalike maksutulude reinvesteerimises tulemustele suunatud tegevustesse; kutsub komisjoni üles koostama spetsiaalset investeerimisstrateegiat, mis oleks kooskõlas sotsiaalsete investeeringute paketiga ning võiks tuua kasu kõrgeima töötuse määraga piirkondadele;

20.  rõhutab, et kogukonna juhitud kohaliku arengu nn alt-üles lähenemisviis pakub võimalusi kohalike arengustrateegiate toetamiseks, töökohtade loomiseks ja maapiirkondade säästva arengu edendamiseks; on veendunud, et integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng võimaldavad kohalikele vajadustele ja probleemidele otse, täpsemini suunatult ja asjakohasemalt reageerida, ning rõhutab, et sellesse mehhanismi on vaja paremini kaasata linnapiirkonnad, ja kutsub komisjoni üles seda strateegiat aktiivselt järgima; märgib, et integreeritud territoriaalsed investeeringud on tõhus vahend linnade ümberkujundamise ja arengu integreeritud kavade elluviimiseks; kutsub komisjoni üles koostoimete tugevdamiseks terviklikult rakendama eeskirju, millega reguleeritakse kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute rahastamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;

21.  juhib komisjoni tähelepanu sellele, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisel arvestatava edu saavutamiseks tuleb nii selle strateegia kui ka mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel rohkem arvesse võtta piirkondlikke ja kohalikke olusid ning kohalikke erisusi;

Kogukonna juhitud kohalik areng

22.  tunneb heameelt uue kogukonna juhitud kohaliku arengu vahendi loomise üle, mis on läinud LEADERi algatusest kaugemale, et suurendada kohalike omavalitsuste volitusi ja pakkuda konkreetseid kohalikke lahendusi lisaks Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondile (EAFRD) ka teiste Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kaudu;

23.  juhib tähelepanu sellele, et kogukonna juhitud kohalik areng pakub võimalusi ka linna- ja linnalähedastele piirkondadele ning võib olla laiemate linnade arengustrateegiate lahutamatu osa, ning võib hõlmata ka piiriülest koostööd; tuletab meelde, et territoriaalse arengu strateegiate maksimaalse tulemuslikkuse tagamiseks peab linnapiirkondade arendamine toimuma jätkusuutlikult ning kooskõlas lähipiirkondade, äärelinna- ja maapiirkondade arenguga;

24.  peab kahetsusväärseks, et mitmetes liikmesriikides viiakse kogukonna juhitud kohalikku arengut ellu ühest fondist rahastamise põhimõttel, mis võib tähendada kaotatud võimalusi tulemuslikumate kohaliku arengu strateegiate väljatöötamiseks; tuletab meelde, kui tähtis on integreeritud lähenemisviis ja vajadus kaasata võimalikult palju kohaliku kodanikuühiskonna sidusrühmi;

25.  tunneb heameelt partnerluse horisontaalse töörühma üle, mis loodi tänu regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraadile;

26.  nõuab ranget kinnipidamist partnerluse käitumisjuhendist, eriti kui tegemist on partnerluse põhimõtte kohaldamisega kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamisel;

27.  ergutab sotsiaal- ja majanduspartnerite ning kodanikuühiskonna sidusrühmade suutlikkuse suurendamist, teadlikkuse tõstmist ja aktiivset osalemist, et võimalikult paljud partnerid saaksid enne ettepanekutele kehtestatud tähtaega (31. detsember 2017) esitada ettepanekuid kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiate kohta;

28.  tunneb muret selle pärast, et mõnedes liikmesriikides käsitletakse kogukonna juhitud kohalikku arengut pigem formaalsete nõuete täitmisena kui tõelise alt-üles lähenemisviisina; rõhutab sellega seoses, et kohalikel osalistel peaks olema tegelik otsustusõigus;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ergutama kohalike tegevusrühmade teemaliste parimate tavade jagamist, mis põhineks nende rühmade edukate projektide osas Euroopa tasandi teabestrateegial, kasutades selleks niisuguseid olemasolevaid vahendeid ja platvorme nagu TAIEX-REGIO PEER 2 PEER, programm URBACT ja linnaarengu võrgustik;

30.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kogukonna juhitud kohaliku arengu algatusi heaks kiitma ning ilmutama suuremat paindlikkust tegevusprogrammides ning piirkondlike, riiklike ja ELi poliitikaraamistike osas, nii et need võimaldaksid kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid paremini arvesse võtta; tunnistab kohalike tegevusrühmade edukust projektide juhtimisel, nõuab nende paremat rahastamist ning nende kasutusala laiendamise kaalumist; kahetseb asjaolu, et mõnes liikmesriigis piirduvad riigiasutused kogukonna juhitud kohaliku arengu puhul vaid ühe konkreetse poliitikaeesmärgiga; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks liikmesriikidele kogukonna juhitud kohaliku arengu mitmest fondist rahastamise käsitluse suunised ning õhutaks neid rahastamisvahendeid kasutama;

31.  tuletab meelde, et Euroopa Sotsiaalfondi määrus lubab 9. valdkondliku eesmärgi raames määrata investeerimisprioriteediks ka kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad, ning ärgitab liikmesriike neid oma rakenduskavadesse võtma; rõhutab, et sotsiaalfond saab anda olulist tuge territoriaalsete tööhõivekokkulepete ja linnade arengustrateegiate teostamisele ning piirkondlike ja kohalike asutuste suutlikkuse suurendamisele, ning palub komisjonil osutada liikmesriikidele täiendavat abi nende konkreetsete investeerimisprioriteetide rakendamisel ja esitada oma iga-aastases tegevusaruandes teave nimetatud prioriteetide rakendamise ulatuse kohta; palub komisjonil mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõttes käsitleda vahendite rakendamisel juba tuvastatud raskusi ning leida nende puhul jätkusuutlikud lahendused;

32.  on veendunud, et sellised vahendid nagu osalev eelarvestamine tuleks võtta kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiasse, kuna tegemist on demokraatliku praktikaga, mis aitab olulisel määral suurendada sotsiaal- ja majanduspartnerite osalust kohaliku tasandi sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel ning avaliku sektori kulutuste tõhustamisel;

33.  rõhutab, kuivõrd tähtis on tulemuslikkuse, lihtsustamise ja läbipaistvuse vahelise tasakaalu tagamiseks avaliku ja erasektori omavahelises suhtluses mittediskrimineeriv ja läbipaistev käsitlus ja võimalike huvide konfliktide minimeerimine; tunneb lisaks sellele heameelt arvukate partnerite osalemisest kohalikes algatusrühmades; peab asjakohaseks kehtiva õigusraamistiku sätet, mille kohaselt ei või ametiasutuse ega ühegi huvigrupi hääleõigus kohalikes algatusrühmades olla suurem kui 49 %, mis võib aidata asendada administratiivse lähenemisviisi tulemustele suunatud ja innovaatilise lähenemisviisiga; palub komisjonil hoolikalt jälgida ja hinnata selle sätte rakendamist, sealhulgas oludes, kus võib lubada erandeid, ning edendada sihipärast suutlikkust ja anda tehnilist abi;

Integreeritud territoriaalsed investeeringud

34.  märgib, et integreeritud territoriaalsete investeeringute (ITId) tegemisel on võimalikud erinevad juhtimiskäsitlused; peab sellele vaatamata esmatähtsaks, et kohalikel partneritel oleks keskne osa ITIde territoriaalse arengu strateegiate koostamisel ning nad oleksid ka täielikult kaasatud nende haldamisse, järelevalvesse ja auditeerimisse, mis aitab tagada tõelist kohalikku omavastutust ITIde eest;

35.  rõhutab, et ITId ei peaks piirduma vaid linnapiirkondadega, vaid need võivad seonduda ka selliste geograafiliste aladega nagu eeslinnad, suurlinnad, piirkondadevahelised ja piiriülesed alad ning allpiirkonnad; rõhutab, et tänu ITIde territoriaalse kohaldamisala paindlikumale kindlaksmääramisele lubavad need kõige sobivamalt arvestada piirkonna konkreetsete vajadustega ja lähtuvad nõnda tõeliselt asukohapõhisest käsitlusest; on seisukohal, et ITId pakuvad ka sobiva struktuuri selliste piirkondade probleemide lahendamiseks, kus teenused on halvasti kättesaadavad ning mille kogukonnad elavad isoleeritult ja suhteliselt halvemates tingimustes; palub komisjonil ja liikmesriikidel piiriüleses koostöös optimeerida tehnilised ja inimressursid ning ITIsid rohkem ära kasutada;

36.  rõhutab, et piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ja sidusrühmade, sealhulgas kodanikuühiskonna varajasel kaasamisel alt üles suunatud territoriaalse arengu strateegiatesse ja neile suurema vastutuse delegeerimisel on kohalikul ja valdkondadevahelisel tasandil rakendatava integreeritud territoriaalse strateegia tulevase isevastutuse, selles osalemise ja selle edukuse seisukohalt keskne tähtsus; nõuab nende endi kohalikele erisustele vastava arengupotentsiaali ulatuslikumat ärakasutamist;

37.  ergutab liikmesriike otsustama mitmest fondist rahastamisel põhineva käsitluse kasuks, et saavutada ühe territooriumi fondide vaheline koostoime ja probleeme põhjalikumalt lahendada; rõhutab, et eri allikatest pärit vahendite ühtekoondamise hõlbustamine eeldab sihipärast suutlikkuse suurendamist;

38.  rõhutab, et territoriaalse strateegia nõuetekohase väljatöötamise, kooskõlastusstruktuuri loomise, eelarve koostamise ja ITIde riikliku õigusliku aluse väljatöötamise peamise takistusena on nähtud ITIde vahendi kasutamise otsuse hilinemist riiklikul tasandil;

39.  tervitab komisjoni tegevust ITIde kasutamise stsenaariumite koostamisel koos territoriaalse ühtekuuluvuse ja linnapoliitika töörühmaga; toetab seisukohta, et sellised suunised tuleb koostada programmitöö varasemas etapis; peab vajalikuks ajakohastada suuniseid tegelike näidete ja õppetundidega, mis on saadud ITIde rakendamise järel;

40.  palub komisjonil võtta arvesse Regioonide Komitee 2015. aasta uuringu tulemusi, kasutades tõhusamalt IT-vahendeid ja tekitades vähem bürokraatiat, kehtestades väga väheseid eraldisi saanud riikidele/piirkondadele paindlikumad eeskirjad, parandades liikmeriikide kaasrahastamismehhanisme ja pakkudes rohkem koolitusi rahaliste vahendite haldamise ja kasutamise eest vastutajatele, sealhulgas valitud poliitikutele;

Edasised soovitused

41.  on seisukohal, et kogukonna juhitud kohalik areng ja ITId peaksid olema tulevases ühtekuuluvuspoliitikas veelgi tähtsamal kohal; kutsub komisjoni üles koostama enne uue seadusandliku ettepaneku esitamist kõnealuste vahenditega seotud võimalike 2020. aasta järgsete stsenaariumite kohta aruande, mis näitaks kõnealuste kahe vahendi tugevaid ja nõrku külgi ning nende rakendamisel tekkivaid võimalusi ja ohtusid (SWOT-analüüs);

42.  palub nimetatud aruandes analüüsida kogukonna juhitud kohaliku arengu ja ITIde mõju ja tulemuslikkust ning seda, kas 2020. aasta järgset ühtekuuluvuspoliitikat käsitlevates õigusaktides oleks soovitav kasutada nende kahe vahendi suhtes kohustuslikku lähenemisviisi, sätestades rakenduskavades nende jaoks summade eraldamise nõude; teeb ettepaneku hinnata konkreetseid stiimuleid, millega ergutada liikmesriike kogukonna juhitud kohalikku arengut ja ITIsid rakendama, samuti võimalikke vahendeid, mille abil tagada rakenduskavade ning kogukonna juhitud kohaliku arengu ja ITIde suurem sidusus; rõhutab, et nimetatud analüüsi aluseks peaks olema asjaomaste kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete näitajate kogum;

43.  nõuab, et järgmise ühtekuuluvuspoliitika kavandamis- ja rakendamisetapis muudetaks alt-üles käsitlus ITIde puhul ametlikuks;

44.  soovitab komisjonil ja liikmesriikidel kooskõlastatult pädevate kohalike ametiasutustega jälgida ITIdeks eraldatud vahendite kasutamist, kuna ühtekoondamise tõttu on tegemist senisest suuremate summadega; rõhutab, et see on oluline korruptsioonivõimaluste piiramiseks liikmesriikides;

45.  kinnitab veel kord, et vaja on kahesugust lähenemist, eriti suuniste andmisel ühelt poolt ainult riiklike rakenduskavadega liikmesriikidele ja teiselt poolt neile, kellel on ka piirkondlikud rakenduskavad;

46.  nõuab kõnealuseid vahendeid käsitlevate suuniste osas paremat kooskõlastamist komisjoni, liikmesriikide ja piirkondade vahel; soovitab töötada suunised välja paralleelselt uue ühtekuuluvuspoliitika õigusaktide ettepanekuga 2020. aasta järgseks programmitöö perioodiks, ning edaspidi neid ajakohastada; rõhutab, et see võimaldaks suunised õigeaegselt valmis saada, suurendada õiguskindlust ja ühtlasi anda selgitusi kavandatud sätete tegelikkuses rakendamise kohta;

°

°    °

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja liikmesriikide ning piirkondade parlamentidele.

SELETUSKIRI

Taust

Territoriaalne ühtekuuluvus on tunnistatud üheks Euroopa Liidu põhieesmärkidest, mis on sätestatud Lissaboni lepingus. Sellepärast pöörati uues 2014.–2020. aasta ühtekuuluvuspoliitika programmitöö perioodis suuremat tähelepanu integreeritud ja kohapõhiste suunitlusega lähenemistele, et toetada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Uues Euroopa Regionaalarengu Fondi määruses on ette nähtud eraldi eelarve 5% säästva linnaarenguga seotud kulude jaoks.

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames on 2014.–2020. aasta programmitöö perioodiks kehtestatud territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamiseks kaks uut eesmärki: kogukonna juhitud kohalik areng ja integreeritud territoriaalsed investeeringud.

Kogukonna juhitud kohalik areng (ühissätete määruse artiklid 32–35) on uus allpiirkondades kasutatav vahend. See põhineb programmi LEADER kogukonna juhitud kohaliku arengu õppetundidel ja põhineb alt üles lähenemisel: selle eesmärk on tugevdada avaliku ja erasektori vahelist koostoimet.

Integreeritud territoriaalsed investeeringud (ühissätete määruse artikkel 36) aitavad rakendada integreeritud territoriaalseid strateegiaid, sest need võimaldavad ühe või mitme rakenduskava erinevate prioriteetsete suundade rahastamise ühendamist. Integreeritud territoriaalseid investeeringuid saab kasutada säästva linnaarengu eesmärgi saavutamiseks, kuid seda võib kasutada ka muud liiki territooriumite puhul.

Liikmesriigid pidid näitama oma partnerluslepingutes, kuidas liikmesriigid integreeritud territoriaalseid investeeringuid ja kogukonna juhitud kohalikku arengut kasutavad ja milliste alade ja valdkondade liikide puhul neid vahendeid rakendatakse. 

Integreeritud territoriaalsetele investeeringutele ja kogukonna juhitud kohalikule arengule eraldatud vahendite osas kavatsetakse nende vahendite jaoks kasutada umbes 5% ühtekuuluvuspoliitika eelarvest (umbes 16 miljardit eurot). 20 liikmesriiki kasutab integreeritud territoriaalseid investeeringuid (13,6 miljardit eurot), 17 liikmesriiki kasutab integreeritud territoriaalseid investeeringuid säästva linnaarengu meetmete võtmiseks (7 miljardit eurot), nagu on sätestatud Euroopa Regionaalarengu Fondi määruse artiklis 7. Kogukonna juhitud kohaliku arengu puhul on kokku 18 liikmesriiki väljendanud oma kavatsust seda rakendada. Kasutuselevõtmine põhineb peamiselt Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondil (EAFRD) ja olemasoleval LEADERi programmil, nagu on sätestatud vastavas määruses[13].

Probleemid

On raske hinnata integreeritud territoriaalseid investeeringuid ja kogukonna juhitud kohalikku arengut 2014.–2020. aasta programmitöö perioodil, kuid ELi institutsioonid, uurijad, korraldusasutused ja kohalikud osalejad on mõned probleemid juba tuvastanud. Need saab kokku võtta alljärgnevalt[14]:

Kogukonna juhitud kohaliku arenguga seotud väljakutsed:

•  väga keeruline käsitus;

•  palju praktilisi probleeme (mis on peamiselt seotud kohapealsete osaliste suutlikkusega);

•  vastupanu osutamine ülalt alla lähenemisest kaugenemisele ja kohalike rühmade võimestamisele;

•  seda ei peeta osas liikmesriikides ja piirkondades vajalikuks, sest kohalike osalejatega konsulteerimist juba kasutatakse ja sellel ei ole lisandväärtust;

•  kohalikud omavalitsused ja kohalikud osalejad peavad Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Euroopa Sotsiaalfondist toetatavat kogukonna juhitud kohalikku arengut halduskoormuseks;

•  LEADERi programmi kasutanud liikmesriikidel on kogukonna juhitud kohaliku arengu osas märkimisväärselt rohkem kogemusi kui teistel;

•  kogukonna juhitud kohaliku arengu kasutuselevõtmine, juhtimine ja haldus, finantskohustused, territoriaalne mõõde.

Integreeritud territoriaalsete investeeringutega seotud probleemid:

•  küsimused, mis on seotud valitsemisraamistike, institutsioonilise ja haldussuutlikkusega ning tulemustele orienteerituse ja temaatilise keskendumise alaste kohustuste rakendamise viisiga;

•  rakendamise kohustused delegeeritakse kohalikele organitele, kellel on sageli projektide rakendamiseks piiratud ekspertteadmised või vahendid;

•  uus vahend ja endiselt puuduvad ekspertteadmised kohalikul tasandil viivituste kohta (rakendamisraskused);

•  Euroopa Komisjoni antavate suuniste vähesus, kuid kuna integreeritud territoriaalsed investeeringud on väga paindlik vahend, ei ole kõiki võimalikke korraldusi võimalik üksikasjalikult esitada (on olemas territoriaalse ühtekuuluvuse ja linnapoliitika töörühm)

•  haldusstruktuuride dubleerimine, vähene paindlikkus, rahastamise sidumine kogu programmitöö perioodiga ja vähene kooskõlastamine teiste arengustrateegiatega. Liiga keeruline rakendamine väikese rahastamise korral.

Nii kogukonna juhitud kohaliku arenguga kui integreeritud territoriaalsete investeeringutega seotud probleemid

•  eeskirjade ja käsituste keerukus ning suurenev halduskoormus (nõutav halduskorralduse ulatus võib olla põhjustanud osadele riikidele takistusi integreeritud territoriaalsete investeeringute kasutamisel (nt Iirimaa) või mitmest fondist rahastavate kogukonna juhitud kohalike arengute kasutamisel (nt Iirimaa);

•  kogukonna juhitud kohaliku arengu suhtes on võimalik rakendada mitmeid lähenemisi ja selle rakendamine on haldusstruktuuride jaoks seotud ajaliste ja rahaliste kuludega;

•  territoriaalsetes arengutes kohalikku mõju kartvad liikmesriigid;

•  integreeritud territoriaalsetele investeeringutele ja kogukonna juhitud kohalikule arengule eraldatud piiratud eelarve;

•  mitme fondi integreerimist peetakse mureküsimuseks;

•  mõlema vahendi vahelised seosed on mitmete piirkondlike omavalitsuste vaheliste arutelude teema.

Peamised soovitused

Raportöör on arvamusel, et alt üles lähenemine ja kohalike osalejate osalus täidab ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide saavutamisel esmatähtsat rolli. Samas demonstreerivad mitmed liikmesriigid kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute rakendamise puhul usalduse puudumist eri valitsustasandite vahel. See on tähtis lahendamist vajav küsimus, sest see võib tõsiselt takistada territoriaalse lähenemise elluviimist.

Lisaks on kohalikel osalistel sageli oma territooriume puudutavate arengustrateegiate väljatöötamiseks ja rakendamiseks puudulik suutlikkus. Nad vajavad nii riiklikul kui ka ELi tasandil toetust, et kõnealused vahendid oma soovitud mõju saavutaksid. See on eriti vajalik väiksemate ringkondade ja ebasoodsate alade, näiteks saarte, mägi- ja maapiirkondade jaoks. Sihipärased meetmed on vajalikud, et tuua need vahendid kohalikele osalejatele lähemale ja suurendada nende suutlikkust, nii et nad saavad oma territooriumitele suunatud strateegiates edukalt osaleda. Olemasolevate vahendite ja platvormide kasutamine täidab nendes jõupingutustes tähtsat rolli.

Noored jäetakse sageli avalikku poliitikat käsitlevatest aruteludest kõrvale. On tähtis kaasata noored territoriaalse arengu vahenditesse, eriti kogukonna juhitud kohaliku arengusse. Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte arv on märkimisväärselt suur –14 miljonit, samal ajal kui noorte töötuse määr on tõusnud osades liikmesriikides üle 50%. Noortele erilist tähelepanu pöörav kogukonna juhitud kohalik areng võib olla kogukondades põlvkondi ühendavaks teguriks ning tekitada uusi võimalusi tööhõive jaoks.

Raportöör on seisukohal, et uute eeskirjadega loodud mitmest fondist rahastamise võimalusi tuleb ära kasutada võimalikult suures ulatuses, et saavutada tõeliselt integreeritud/terviklik lähenemine ühtekuuluvuspoliitika sekkumistele. Hetkel on endiselt suured erinevused Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamises. Lisaks tekitatakse riiklikul ja piirkondlikul tasandil täiendavaid ja sageli ebavajalikke nõudeid ja takistusi (nn ülereguleerimise tavad), mis suurendavad keerukuse astet ja takistavad selliste vahendite nagu kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute kasutamist. Sellise tugeva halduskoormuse ja keerukuse vähendamiseks on vaja märkimisväärset lihtsustamist. Seetõttu on komisjoni moodustatud uuele Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusesaajate huvides toimuva lihtsustamise jälgimiseks loodud kõrgetasemelise sõltumatute ekspertide rühmale pandud suured ootused.

Raportöör soovib näha, et sellistel vahenditel nagu integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng oleks tulevastes ühtekuuluvuspoliitika teemalistes aruteludes tähtsam roll ning et suuremat tähelepanu pöörataks alt üles lähenemisele. Komisjonil on võimalik hinnata nende vahendite rakendamist ajavahemikul 2014–2020 ning samuti töötada välja stsenaariume ja teha soovitusi 2020. aasta järgseks perioodiks.

27.1.2016

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS

regionaalarengukomisjonile

uute territoriaalsete arengu vahendite kohta ühtekuuluvuspoliitikas 2014–2020: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng

(2015/2224(INI))

Arvamuse koostaja: Michaela Šojdrová

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Eurostati andmete kohaselt oli 2014. aastal 8 ELi liikmesriigi 61 piirkonnas töötuse määr vahemikus 14 % kuni 34,8 % ja 7 liikmesriigi 63 piirkonnas vahemikus 2,5 % kuni 4,9 %; arvestades samuti, et 7 liikmesriigis ületab töötuse määr 30 %,

1.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika potentsiaali tööhõivevõimaluste parandamisel, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu edendamisel ning vaesuse vähendamise ja sotsiaalsele kaasamise soodustamisel; viitab sellega seoses integreeritud rahastamise, eriti Euroopa Sotsiaalfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite kombineerimise olulisusele;

2.  rõhutab selliste sektorite arendamise tähtsust nagu roheline majandus ja sotsiaalmajandus, mis võivad selles valdkonnas anda lisaväärtust jätkusuutliku tööhõive ja kaasava majanduskasvu osas;

3.  rõhutab, et kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute algatused on edukad vaid juhul, kui nendega suudetakse tõhusalt reageerida konkreetset piirkonda või kogukonda puudutavatele sotsiaalsetele ja tööhõivealastele probleemidele;

4.  rõhutab, et kogukonna juhitud kohaliku arengu nn alt üles lähenemisviis pakub võimalusi kohalike arengustrateegiate toetamiseks, töökohtade loomiseks ja maapiirkondade säästva arengu edendamiseks; on veendunud, et integreeritud territoriaalsed investeeringud ja kogukonna juhitud kohalik areng võimaldavad kohalikele vajadustele ja probleemidele otse, täpsemini suunatult ja asjakohasemalt reageerida, rõhutab, et sellesse mehhanismi on vaja paremini kaasata linnapiirkonnad, ja kutsub komisjoni üles seda strateegiat aktiivselt järgima; märgib, et integreeritud territoriaalsed investeeringud on tõhus vahend linnade ümberkujundamise ja arengu integreeritud kavade elluviimiseks; kutsub komisjoni üles sünergia tugevdamise eesmärgil terviklikult rakendama eeskirju, millega reguleeritakse kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute rahastamist Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;

5.  tunneb muret, et mõnes liikmesriigis käsitletakse kogukonna juhitud kohalikku arengut pigem formaalsete nõuete täitmisena kui tõelise alt üles suunatud lähenemisviisina; rõhutab seetõttu, et kohalikel osalistel peaks olema sisuline otsustuspädevus;

6.  kutsub komisjoni üles andma liikmesriikidele ja kohalikele ametiasutustele tehnilist abi ning looma koos liikmesriikide ja kohalike töötajatega teabekanaleid, et tagada kõikidel tasanditel kohalike toimijate sisuline ja mõtestatud osalus protsessis ja koostöös; rõhutab, et kogukonna juhitud kohaliku areng ja integreeritud territoriaalsed investeeringud saavad edukad olla vaid siis, kui kõik asjaomased huvirühmad, kodanikuühiskond kaasa arvatud, neis aktiivselt osalevad ja need omaks võtavad, ning on seisukohal, et integreeritud ja kohapõhist lähenemisviisi võib eriti kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute vahendite madala kasutusega piirkondades toetada ka partnerite kaasamine; palub komisjonil teha mõnele oma struktuuri kuuluvale organile ülesandeks kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute koordineerimise eesmärgiga tagada parem kommunikatsioon ja meetmete rakendamine;

7.  on seisukohal, et komisjon peaks julgustama liikmesriike kasutama neid instrumente kvaliteetsete töökohtade loomise ja sotsiaalsete investeeringute projektides, eelkõige piirkondades ja allpiirkondades, kus seda enim vajatakse; sellega seoses kutsub komisjoni üles koostama eraldiseisva investeerimiskava, mis oleks kooskõlas sotsiaalsete investeeringute paketiga ning aitaks kõrgeima töötuse määraga piirkondadel ja allpiirkondadel investeeringuid parimal viisil kasutada;

8.  tunnistab, et nii kogukonna juhitud kohalik areng kui ka integreeritud territoriaalsed investeeringud on eriti vajalikud vähem arenenud piirkondades, soovitab komisjonil ja liikmesriikidel piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi vastavate algatuste väljatöötamisel ja elluviimisel toetada ja suutlikkuse suurendamiseks abi anda, ning palub neil erilist tähelepanu pöörata piirkondadele, kus valitsevad rasked ja püsivad ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused, parandada nende piirkondade territoriaalset sidusust, et toetada kohaliku majanduse arengut, mis lõpptulemusena võimaldab nende piirkondade elanikkonnal püsima jääda;

9  peab kahetsusväärseks, et kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute kohta ei ole selgelt äratuntavat oma „kaubamärki“ ning kohalikel huvirühmadel ei ole ehk piisavalt kogemusi seoses nende instrumentidega; soovitab komisjonil ja liikmesriikidel teha need kaks instrumenti kasutajatele võimalikult nähtavaks ja arusaadavaks, hoidudes sealjuures tarbetust lisabürokraatiast ning jätkates jõupingutusi eeskirjade ja menetluste lihtsustamiseks; rõhutab, et investeeringute tulemuslikkust ja lisaväärtust ning sünergiat saaks suurendada, kui kogukonna juhitud kohaliku arengu ja integreeritud territoriaalsete investeeringute rahastamiseks ei kasutataks üksnes ERFi, vaid ka teisi fonde, nagu on sätestatud vastavates õigusaktides; on seisukohal, et sellega seoses tuleks astuda samme konkreetsete fondide kohta täpse teabe edastamiseks ja tugevdada infopunkte, et pakkuda vajalikku tehnilist tuge neile, kes soovivad selliseid fonde kasutada; rõhutab ka ressursside tähelepaneliku pideva jälgimise tähtsust;

10.  kutsub komisjoni üles korraldama teabeseminare ja nende kohta piisavalt teavet avaldama, et võimalikult paljud inimesed neist võimalustest teada saaksid; loodab ka, et kasutusele võetakse sobivad teavitamisvahendid, nagu korrapäraselt ajakohastatavad meililistid ja nutitelefoni rakendused;

11.  tuletab meelde, et Euroopa Sotsiaalfondi määrus lubab 9. valdkondliku eesmärgi raames määrata investeerimisprioriteediks ka kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad, ning ärgitab liikmesriike seda oma rakenduskavadesse võtma; rõhutab, et sotsiaalfond saab anda olulist tuge territoriaalsete tööhõivekokkulepete ja linnade arengustrateegiate teostamisele ning piirkondlike ja kohalike asutuste suutlikkuse suurendamisele, ning palub komisjonil osutada liikmesriikidele täiendavat abi nende konkreetsete investeerimisprioriteetide rakendamisel ja esitada oma iga-aastases tegevusaruandes teave nimetatud prioriteetide rakendamise ulatuse kohta; kutsub komisjoni üles kasutama mitmeaastase finantsraamistiku vahekokkuvõtet selleks, et tegeleda raskustega, mis on juba tuvastatud vahendite rakendamisel, ning leida jätkusuutlikud lahendused;

12.  selleks, et saavutada arvestatavat edu strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmisel, palub komisjonil võtta nii selle strateegia kui ka mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamisel rohkem arvesse piirkondlikke ja kohalikke olusid ning konkreetseid iseärasusi kohtadel.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

25.1.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, David Casa, Ole Christensen, Jane Collins, Lampros Fountoulis, Arne Gericke, Thomas Händel, Marian Harkin, Czesław Hoc, Rina Ronja Kari, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Sven Schulze, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Maria Arena, Amjad Bashir, Lynn Boylan, Miapetra Kumpula-Natri, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Evelyn Regner, Michaela Šojdrová

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Eleonora Evi, Anneli Jäätteenmäki

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.2.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Tamás Deutsch, Bill Etheridge, Iratxe García Pérez, Anna Hedh, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Andrew Lewer, Iskra Mihaylova, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniel Buda, Viorica Dăncilă, Bronis Ropė, Peter Simon, Davor Škrlec, Hannu Takkula, Damiano Zoffoli, Marco Zullo

  • [1]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
  • [2]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 289.
  • [3]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.
  • [4]  ELT L 149, 20.5.2014, lk 1.
  • [5]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
  • [6]  ELT C 17, 19.1.2013, lk 18.
  • [7]  ELT C 313, 22.9.2015, lk 31.
  • [8]  ELT C 230, 14.7.2015, lk 1.
  • [9]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2011)0485.
  • [10]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0002.
  • [11]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0015.
  • [12]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0419.
  • [13]  Vähemalt 5% ja Horvaatia puhul 2,5% maaelu arengu programmi EAFRD osaluse kogusummast reserveeritakse LEADERi jaoks (määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 59 lõige 5).
  • [14]  Euroopa Parlamendi teabedokument „Ühtekuuluvuspoliitika territoriaalse ja linnamõõtme toetamise vahendid: integreeritud territoriaalsed investeeringud ning kogukonna juhitud kohalik areng”