RAPORT Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta

8.3.2016 - (2015/2127(INI))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Georgi Pirinski

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta

(2015/2127(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2014. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga 2014. aasta finantsaruannet ja 2014. aasta statistilist aruannet,

–  võttes arvesse 2014. aasta jätkusuutlikkuse aruannet, aruannet EIP ELi-sisese tegevuse 3 samba alusel hindamise kohta ja 2014. aasta aruannet Euroopa Investeerimispanga tulemuste kohta väljaspool ELi,

–  võttes arvesse EIP auditikomisjoni aastaaruandeid 2014. aasta kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga grupi (edaspidi „EIP grupp“) aastaaruannet pettustevastase tegevuse kohta 2014. aastal,

–  võttes arvesse EIP grupi tegevuskava aastateks 2014–2016 (17. detsember 2013), Euroopa Investeerimisfondi (edaspidi „EIF“) strateegilist tegevuskava aastateks 2014–2016 (detsember 2013) ja EIP grupi tegevuskava aastateks 2015–2017 (21. aprill 2015),

–  võttes arvesse aruannet EIP läbipaistvuspoliitika rakendamise kohta 2014. aastal,

–  võttes arvesse EIP kõrgeima järelevalveametniku büroo 2014. aasta tegevusaruannet,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artikleid 3 ja 9,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 15, 126, 174, 175, 208, 209, 271, 308 ja 309 ning sellele lisatud protokolli nr 5 Euroopa Investeerimispanga põhikirja kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga kodukorda,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2012. aasta aruande kohta[1],

–  võttes arvesse oma 30. aprilli 2015. aasta resolutsiooni Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2013. aasta aruande kohta[2],

–  võttes arvesse oma 26. veebruari 2014. aasta resolutsiooni Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta[3] ja komisjoni 27. märtsi 2014. aasta teatist Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta (COM(2014)0168),

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta otsust nr 1080/2011/EL EIP välisvolituse kohta aastateks 2007–2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta otsust nr 466/2014/EL, millega antakse Euroopa Investeerimispangale ELi tagatis liiduväliste investeerimisprojektide toetamiseks sõlmitud finantseerimistehingutest tekkida võiva kahjumi puhuks,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. juuli 2012. aasta määrust (EL) nr 670/2012, millega muudetakse otsust nr 1639/2006/EÜ, millega kehtestatakse konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogramm (2007–2013), ning määrust (EÜ) nr 680/2007, millega kehtestatakse ühenduse rahalise abi andmise üldeeskirjad üleeuroopaliste transpordi- ja energiavõrkude valdkonnas (seoses „Euroopa 2020“ projektivõlakirjade algatuse katseetapiga),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldusi, milles osutatakse selgesõnaliselt EIP osalusele uues fondis madala sissetulekuga liikmesriikides energiatõhususe parandamiseks ja energiasüsteemide moderniseerimiseks,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013[4],

–  võttes arvesse komisjoni 22. juuli 2015. aasta teatist „Koostöö töökohtade loomise ja majanduskasvu nimel: riiklike tugipankade roll Euroopa investeerimiskava toetamisel“ (COM(2015)0361/2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, majandus- ja rahanduskomisjoni ning regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0050/2016),

A.  arvestades, et EIP kui ELi panga peamine ülesanne on toetada rahaliselt liidule huvi pakkuvaid projekte, mis aitavad lisaks tööhõivele kaasa siseturu tasakaalustatud arengule ning sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse saavutamisele ning seega Euroopa integratsiooni tugevdamisele, ning seetõttu on EIP väga oluline liidu konkurentsivõime tugevdamise seisukohalt;

B.  arvestades, et EIP rahastatavad tegevused peavad olema kooskõlas ELi aluslepingutega ja strateegia „Euroopa 2020“ ning majanduskasvu ja tööhõive rahastuga määratletud ELi üldiste eesmärkide ja prioriteetsete valdkondadega;

C.  arvestades, et oma ülesande täitmiseks annab EIP kasumit taotlemata laene ja garantiisid, mis hõlbustavad projektide rahastamist kõigis majandussektorites;

D.  arvestades, et 2008. aasta finants-, majandus- ja sotsiaalkriis on toonud kaasa tõsise investeeringute puudujäägi ning väga kõrged tööpuuduse tasemed, eriti noorte seas, koos tõenäolise pikaajalise majandusseisakuga Euroopas;

E.  arvestades, et alates 2008. aastast on ELi kui „lähendamismasina“ toimimine seiskunud ning toimunud on koguni taandareng, mis on toonud kaasa piirkondade ja liikmesriikide vaheliste olemasolevate lahknevuste olulise suurenemise ning sotsiaalse ja majandusliku ebavõrdsuse suurenemise kogu liidus, mis pärsib majanduse elavnemist ja kahjustab veelgi sotsiaalset ühtekuuluvust;

F.  arvestades, et praegu seisavad nii üksikud liikmesriigid kui ka EL tervikuna silmitsi kogu ELi ajaloos pretsedenditu tohutu väljakutsega hallata massilist rändajate sissevoolu maailma eri piirkondadest;

G.  arvestades, et praeguses olukorras iseloomustab EIP kui majanduskasvu ja inimväärsete töökohtade loomise ning liidu piires sotsiaalsete ja territoriaalsete lõhede ületamise peamise vahendi keskset rolli Euroopa investeerimiskava tulemuslikus rakendamises ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) tõhusas toimimises kvalitatiivselt uus kiireloomulisuse tase;

H.  arvestades, et Euroopa Investeerimisfondil (EIF) on väga oluline roll EIP grupi reageeringus seoses kriisi pikemaajaliste tagajärgedega tegelemisega ning VKEdele antava toetuse kaudu annab ta panuse ka Euroopa majanduse elavdamisse;

I.  arvestades, et EIP ei peaks olema mitte ainult finantseerimisasutus, vaid ka teadmiste ja heade tavade pank, mis annab liikmesriikidele ja majanduslikele sidusrühmadele nõu ning aitab kaasa ELi vahendite lisaväärtuse maksimeerimisele;

J.  arvestades, et väljaspool ELi toimuva tegevuse EIP-poolse rahastamise eesmärk on toetada ELi välispoliitika eesmärke, tehes seda kooskõlas liidu väärtustega ning järgides jätkusuutlikke sotsiaalseid ja keskkonnastandardeid;

K.  arvestades, et EIP ees praegu seisvate ülesannete ulatus ja keerukus nõuavad, et uuendataks kohustust vältida rangelt selliste projektide rahastamist, mille puhul rikutakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhinõudeid ja mis kahjustavad seeläbi EIP usaldusväärsust AAA-krediidireitingu ja laitmatu reputatsiooniga avaliku finantseerimisasutusena;

ELi poliitikaeesmärke toetav EIP investeerimisprogramm

Investeeringute prioriteediks seadmine majanduse elavnemise kiirendamiseks ja tootlikkuse suurendamiseks

1.  väljendab heameelt EIP 2014. aasta aruannete ja neis esitatud saavutuste üle ning soovitab tungivalt, et EIP teeks jätkuvaid pingutusi investeeringute madalast tasemest üle saamiseks ELis;

2.  väljendab erilist heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal rahastas EIP 285 000 väikest ja keskmise suurusega ettevõtjat, aidates sellega kaitsta 3,6 miljonit töökohta, ning sõlmis lepingud 413 projekti rahastamiseks ELis väärtusega 69 miljardit eurot ja 92 uue projekti rahastamiseks väljaspool ELi kokku 7,98 miljardi euro väärtuses; väljendab samuti heameelt asjaolu üle, et samal aastal eraldas EIF omakapitali- ja tagatistehingute kaudu 3,3 miljardit eurot väiksematele ettevõtetele, viies nii ellu EIP ühe kõigi aegade ambitsioonikama tegevuskava, milles EIP grupi finantseeringute maht oli kokku 80,3 miljardit eurot; tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP poolt alla kirjutatud lepingute arv oli 2014. aastal suurim pärast 2009. aastat, kuid rõhutab, et seda arvu on võimalik veelgi suurendada; toetab EIP kapitali suurendamist 10 miljardi euro võrra, milles kõik liikmesriigid 2012. aastal kokku leppisid;

3.  kutsub EIPd üles toetama projektide heakskiitmise etapis tehniliselt rohkem neid liikmesriike, kus projektide kinnitamise edukuse määr on väiksem, ja julgustab EIPd hõlbustama parimate tavade vahetust liikmesriikide vahel seoses eduka projektiarendusega;

4.  palub EIP-l keskenduda reaalmajandusse investeerimisele, et stimuleerida ELis töökohtade loomist ja majanduskasvu;

5.  juhib tähelepanu ülikõrgetele tööpuuduse määradele paljudes liikmesriikides, eriti noorte hulgas, ja nõuab tungivalt, et EIP võtaks seda olukorda oma poliitika elluviimisel arvesse;

6.  juhib tähelepanu, et tehingud peavad olema suunatud selliste investeeringute tegemisele, millega soodustatakse majanduse elavdamist ja produktiivset tööhõivet, ning nendega peab kaasnema järjepidev toetus liikmesriikidele eesmärgiga suurendada vajaduse korral suutlikkust abi ära kasutada ning pidev püüd vältida territoriaalse killustatuse riski, võttes seejuures arvesse rahaliste vahendite kättesaadavust;

7.  märgib, et ebapiisav projektide koostamise võime avalikus ja erasektoris ning madal laenuvõtmisvõime tase mõnes liikmesriigis koos praeguste turutingimustega põhjustavad EIP laenuprogrammi jaoks märkimisväärseid probleeme; nõuab palju suurema majanduskasvu ergutamise võime saavutamiseks seetõttu tungivalt, et EIP suurendaks oluliselt oma tehnilist abi ja finantsnõustamist kõigis peamistes tegevusvaldkondades, tehes seda hõlpsasti kättesaadaval viisil ja kõigi liikmesriikide suhtes;

8.  väljendab heameelt 3 samba alusel hindamise raamistiku ja tulemuste mõõtmise raamistiku kasutamise üle EIP poolt nii ELis kui ka väljaspool seda ellu viidavate investeerimisprojektide eeldatavate tulemuste eelhindamiseks;

9.  kutsub EIPd üles seadma projektide hindamisel ja neile reitingu määramisel otsustavaks prioriteediks investeeringute pikaajalist mõju, pidades silmas mitte üksnes finantsnäitajaid, vaid eelkõige projektide panust jätkusuutlikku arengusse ja elukvaliteedi parandamisse, tehes seda tööhõive, sotsiaalsete standardite ja keskkonna valdkonna edasise parandamise kaudu;

10.  toonitab, et projekti rahastamise heakskiitmine peaks tuginema asjakohasele finants- ja riskianalüüsile, rahalisele teostatavusele ning usaldusväärsele eelarve haldamisele; on seisukohal, et EIP rahastamise saamiseks heaks kiidetud projektid peaksid andma Euroopa majandusele selget lisandväärtust;

11.  avaldab kahetsust, et 3 samba alusel hindamise aruandes ei ole ei 3 samba alusel hindamise ega muude asjakohaste vahendite alusel esitatud mingit teavet ELi-sisese tegevuse 2014. aasta tegelike tulemuste kohta (erinevalt väljaspool ELi saavutatud tulemustest), hoolimata tõsiasjast, et 3 samba alusel hindamine on välja töötatud spetsiaalselt selleks, et suurendada EIP suutlikkust jälgida elluviimist, teostades mõju seiret kogu projektitsükli jooksul; loodab, et 3 samba alusel hindamise ja tulemuste mõõtmise raamistiku käimasoleva ühtlustamise tulemusena kehtestatakse 2016. aasta algul uus ühtlustatud raamistik, mis sobib paremini nii ELis kui ka väljaspool seda teostatavate projektide tulemuste järelhindamise ja aruandluse jaoks ning on täielikult kooskõlas EFSI tegevuse tulemustabeliga, ning et seda kasutatakse EIP 2015. aasta aruandluse puhul; nõuab konkreetsete projektide kohta koostatud hinnangute süstemaatilist avaldamist;

12.  võtab teadmiseks EIP tegevuskava aastateks 2015–2017; väljendab rahuolu asjaoluga, et selles tunnistatakse liikmesriigiti erinevat taastumiskiirust ning et selles on seatud valdkonnaüleseks poliitiliseks eesmärgiks majanduslik ja sotsiaalne sidusus;

13.  võtab arvesse tõsiasja, et EIP on korraldanud ümber EIP grupi ajavahemiku 2015–2017 peamiste avaliku poliitika eesmärkide klassifikatsiooni (innovatsioon ja inimkapital, VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete rahastamine, tõhus taristu ning keskkond) viisil, mis erineb ajavahemiku 2014–2016 avaliku poliitika eesmärkide sõnastusest (majanduskasvu ja tööhõive potentsiaali suurendamine, keskkonnasäästlikkus, majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ning lähenemine ning kliimameetmed); märgib, et avaliku poliitika eesmärgid on viidud kooskõlla majandusolude arenguga, ja kutsub sellega seoses EIP-d üles tagama, et kaht horisontaalset eemärki, milleks on majanduslik ja sotsiaalne ühtekuuluvus ELis ning kliimameetmed, ning nendesse panustavate lepinguosaliste kavandatavat osakaalu tõhustatakse veelgi;

14.  on siiski seisukohal, et EIP tegevuse esitlus 2014. aasta tegevusaruandes ei ole täielikult kooskõlas 2014. aasta avaliku poliitika eesmärkidega; peab ka kahetsusväärseks teabe puudumist 2014. aastal kasutusel olnud EIP eri finantsinstrumentide ja algatuste abil saavutatud tulemuste kohta; soovitab, et EIP peaks oma tegevuse kohta teabe andmisel keskenduma peamiselt mitte tehtud investeeringute mahule, vaid nende mõjule;

15.  loodab, et EIP annab panuse strateegia „Euroopa 2020“ vahehindamisse, esitades teavet oma tegevuse ning selle panuse kohta strateegia eesmärkide saavutamisse;

16.  kutsub EIPd üles kaaluma 2015. aastal sellise ulatuslikuma ja analüütilisema aruande koostamist oma aastase tegevuse kohta, milles võetakse piisavalt kokku temaatilistes aruannetes sisalduv teave ja mis vastab täielikumalt EIP põhikirja artikli 9 nõuetele;

17.  peab tervitatavaks eelarveprojektile lisatud rahastamisvahendeid käsitlevas töödokumendis esitatud uut teavet; peab siiski kahetsusväärseks üldise ülevaate puudumist aasta kulukohustuste ja EIP-le tehtud maksete kohta ning ootab täiendavaid üksikasju;

18.  rõhutab, et üldise strateegia hulka peavad kuuluma investeerimine, struktuurireformid ja usaldusväärne eelarvepoliitika;

Noorte tööhõive, innovatsiooni ja VKEde edendamine

19.  tervitab EIP algatuse „Oskused ja töökohad – noortesse investeerimine“ elluviimist 2014. aastal ja julgustab EIPd jätkama investeerimist noorte haridusse, oskuste arendamisse ja neile mõeldud töökohtadesse; kutsub EIPd üles andma põhjalikult aru noortesse investeerimise algatuse abil saavutatud tulemustest, kasutades muu hulgas sellist näitajat nagu konkreetse tegevuse tulemusel saavutatud kestlikud töökohad;

20.  tervitab uue tootesarja turule toomist 2014. aastal igas suuruses Euroopa novaatoritele avatud algatuse InnovFin (ELi rahastamisalgatus novaatoritele) raames ning InnovFini nõustamisteenuste käivitamist suurte teadus- ja arendustegevuse projektide jaoks; võtab samuti teadmiseks, et 2014. aastal võeti kasutusele EIP grupi uus suurema riski võtmise volitus;

21.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal sõlmis EIP ELi-siseselt kokku 225 tehingut innovatsiooni ja oskuste edendamiseks (62 innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse projekti väärtusega 9,6 miljardit eurot ning 25 hariduse ja oskuste edendamise projekti väärtusega 4,4 miljardit eurot) ning VKEde ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete toetamiseks (138 projekti väärtusega 22,2 miljardit eurot);

22.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal suurendati EIFi kapitali 1,5 miljardi euro võrra ning fond eraldas riskifinantseeringute andmiseks VKEdele rekordilised 3,3 miljardit eurot, mille abil kaasati 14 miljardit eurot kapitali; nõuab EIFi tegevuse kohta põhjaliku ja läbipaistva ülevaate lisamist EIP aastaaruandesse;

23.  võtab teadmiseks, et EIP grupp vahendab laene VKEdele ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtetele terve rea finantsvahendajate kaudu, et parandada rahastamise tingimusi ja rahastamise kättesaadavust; kutsub EIPd seetõttu üles tegema liikmesriikide finantsvahendajatega palju tihedamat koostööd ning nõudma tungivalt, et viimased levitaksid asjakohast teavet võimalikele toetusesaajatele eesmärgiga luua ettevõtjasõbralik keskkond, mis võimaldab VKEdele lihtsamat juurdepääsu rahastamisele;

24.  märgib, et VKEdel on paljudes Euroopa piirkondades äärmiselt keeruline vajalikku rahastamist saada; tunneb seetõttu heameelt, et EIP paneb suuremat rõhku VKEde toetamisele; toonitab EIP tähtsust partnerluste hõlbustamisel ning toetusvahendite tugevdamisel mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse ning innovatiivsete idufirmade rahastamiseks; kutsub EIPd ühtlasi üles tegema tihedamat koostööd piirkondlike avalik-õiguslike asutustega, et optimeerida VKEde rahastamisvõimalusi;

25.  tunneb heameelt kaubanduse lihtsustamisele suunatud EIP programmide üle, eelkõige VKEde kaubanduse rahastamise süsteemi üle, millega pakutakse garantiisid välispankadele, kes osutavad VKEdele kaubanduse rahastamise teenuseid, ning antakse ühtlasi panus kaubavoogude elavdamisesse ja leevendatakse rahalise tagatisega seotud probleeme, ning teiste uute kaubanduse rahastamise projektide üle, mis on suunatud majanduskriisist tugevalt mõjutatud riikidele, või selliste spetsiaalsete finantslahenduste üle nagu rahalise kaasamisega tegelev Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“;

26.  palub EIP-l arendada nõustamisfunktsiooni lahutamatu osana välja võimalikele eraõiguslikele toetusesaajatele suunatud tulemuslik kommunikatsioonipoliitika; ergutab EIPd tugevdama ja laiendama oma büroode võrgustikku ELis;

27.  avaldab kahetsust, et 2014. aasta tegevusaruandes puudub teave 2014. aasta juulis komisjoni ja EIFi vahel ELi ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programmi (COSME) raames sõlmitud kokkuleppe rakendamise kohta;

Keskkonnasäästlikkuse suurendamine ja kliimameetmed

28.  märgib, et ELis 2014. aastal sõlmitud 84-st keskkonnaprojektist koguväärtusega 12,6 miljardit eurot moodustasid 5,1 miljardit eurot säästva transpordi projektid, 3,7 miljardit eurot taastuvenergia ja energiatõhususe projektid ning 3,8 miljardit eurot keskkonnakaitseprojektid; märgib ühtlasi, et kliimameetmete horisontaalse eemärgi raames sõlmitud tehingute maht oli 16,8 miljardit eurot ehk 24 % kogu EIP ELi-sisesest rahastamisest;

29.  võtab teadmiseks, et 2014. aastal keskendus suurem osa EIP toetusest taastuvenergia võimsuse arendamiseks viiele ELi suurima majandusega riigile, kusjuures ELi 28 liikmesriigis taastuvenergia projektidele eraldatud 4,5 miljardist eurost üksnes 42 miljonit eurot kasutati ära 13-s uues liikmesriigis lisab, et sarnast keskendumist võib täheldada ka energiatõhususe valdkonnas, kus 2 miljardist eurost üksnes 148 miljonit eurot eraldati 13-le uuele liikmesriigile; julgustab seadma eesmärki, mille kohaselt taastuvenergia võimsuse arendamiseks ja energiatõhususe valdkonnas edaspidi tehtavate investeeringute osakaal uutes liikmesriikides suureneks aastaks 2020 järk-järgult, kuni see jõuab 30 %-ni kõigist selles valdkonnas tehtavatest investeeringutest; nõuab tugevamaid pingutusi, et anda täiendavat tehnilist abi riiklikele ja piirkondlikele ametiasutustele ning suurendada nende suutlikkust valmistada ette teostatavaid projekte, mis võimaldavad enamate investeeringute suunamist energiasektorisse;

30.  peab tervitatavaks, et 2014. aastal võeti kasutusele uued innovaatilised rahastamisvahendid kliimameetmete toetamiseks, nt energiatõhususe vahendi erasektori-poolne rahastamine ja looduskapitali rahastamisvahend, ning loodab, et EIP annab tulevastes tegevusaruannetes aru nende elluviimise kohta;

31.  ergutab EIPd võtma endale kohustust toetada algatusi, mis aitavad ELil jääda nii liidriks kui ka täita endale võetud kauaaegsed CO₂-turu alased ambitsioonid 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika, vähese CO₂-heitega majandusele üleminekut 2050. aastaks käsitleva strateegia ning uue ülemaailmse kokkuleppe sõnastamiseks peetavate ÜRO kliimakõneluste raames; nõuab EIP kliimameetmete investeeringute osakaalu läbivaatamist, kuna 25 %-line osakaal on juba saavutatud;

32.  võtab teadmiseks edasimineku keskkonnavõlakirjade turu arendamisel ning EIP juhtiva rolli tema enda keskkonnavõlakirjade ja kliimateadlikkusvõlakirjade osas, mis annab tunnistust investorite huvist finantstoodete vastu, millega edendatakse jätkusuutlikku, vähese CO₂-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelist majanduskasvu; kutsub EIPd üles vaatama vähese CO₂-heitega majandusele üleminekut 2050. aastaks käsitlevat ELi strateegiat arvestades 2016. aastal läbi oma heitenormi;

33.  tervitab dokumendi „EIP kliimastrateegia – rahaliste vahendite mobiliseerimine üleminekuks vähese CO₂-heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelisele majandusele“ ning ELis aastatel 2010–2014 kliimameetmete (leevendamine) rahastamise alase EIP tegevuse hindamise kokkuvõtva aruande avaldamist 2015. aasta septembris; nõuab nn SMART-põhimõtte (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline) kohaldamist konkreetsete tegevuskavade suhtes aastaks 2017, järgides EIP kliimastrateegiat;

Majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse ning lähenemise edendamine

34.  märgib, et 2014. aastal eraldati 19,9 miljardit eurot ehk 29 % kogu EIP ELi-sisesest rahastamisest ühtekuuluvust toetavale tegevusele; väljendab siiski kahetsust, et puudub teave EIP grupi poolt asjaomastes sektorites toetatud projektide arvu või selle horisontaalse poliitikaeesmärgiga seotud finantsinstrumentide või kohaldatud algatuste kohta;

35.  rõhutab ühtekuuluvuspoliitika otsustavat rolli Euroopa piirkondade vahelise tasakaalustamatuse vähendamisel ja Euroopa integratsiooni tugevdamisel ning rõhutab sellega seoses tulemuspõhise lähenemisviisi üliolulisust; nõuab tungivalt, et EIP kaasaks oma tulevastesse aastaaruannetesse üksikasjaliku teabe EIP tegevuse panuse kohta ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide rakendamisse ning saavutatud tulemuste kohta;

36.  tunneb heameelt suurema rolli üle, mida EIP grupp etendab ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel programmitöö perioodil 2014–2020; on veendunud, et tegemist on õiges suunas astutud sammuga, mille eesmärk on parandada EIP ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist sünergiat; nõuab EIP tegevuse parandamist kooskõlas ELi toimimise lepingu protokolliga (nr 28) majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta; on arvamusel, et tugevdada tuleb komisjoni, EIP ning kohalike ja piirkondlike organite vahelist koostööd, et tagada rahastamisvahendite tulemuslik kasutamine territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuse edendamiseks; tunneb heameelt komisjoni ja EIP partnerluse üle nõuandva platvormi fi-compass väljatöötamisel; on veendunud, et on vaja lihtsustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest EIP finantsinstrumentidele antavat toetust reguleerivaid eeskirju;

37.  tunneb eriti heameelt EIP rahastamistegevuse üle, mis on suunatud Euroopa piirkondade taristu ja transpordiprojektide toetamisele; rõhutab, et selline rahaline toetus suurendab oluliselt kaubanduse arengupotentsiaali, soodustades majanduskasvu ja konkurentsivõimet, eriti ebasoodsate geograafiliste tingimustega piirkondades;

38.  märgib, et 2014. aastal kirjutas EIP ELis sotsiaal- ja majandustaristu arendamiseks alla 104 projektile koguväärtusega 20,2 miljardit eurot, millest strateegilistele transpordiprojektidele (sh TEN-T) eraldati 8,2 miljardit eurot, konkurentsivõimelise ja turvalise energia projektidele 7,5 miljardit eurot ning linnade uuendamise projektidele (sh terviseprojektid) 4,5 miljardit eurot;

39.  rõhutab, et jätkusuutlikesse taristuprojektidesse investeerimine on peamine tegur Euroopas konkurentsivõime parandamisel ning majanduskasvu ja tööhõive taastamisel; nõuab seetõttu, et EIP raha kasutataks piirkondade jaoks, mida suur tööpuudus kõige rohkem mõjutab, ja rohkemate sotsiaaltaristu projektide jaoks; rõhutab, et EIP rahastamise peaks olema eeskätt suunatud nendele riikidele, kel on kõige halvema kvaliteediga taristu ja kus ollakse selle arendamises maha jäänud, võttes siiski arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtet ja projektide elujõulisust;

40.  peab kahetsusväärseks, et EIP rahastamist on seni mitmel korral kasutatud rahaliselt jätkusuutmatute taristuprojektide toetamiseks, pidades silmas nii avalikku huvi kui ka kliimaga seotud meetmeid; võtab murega teatavaks suundumuse rahastada taristuid, nt maanteid, mis soodustab fossiilkütuste tarbimist ja on seega vastuolus liidu pikaajaliste eesmärkidega liikuda CO₂-vaba majanduse suunas; nõuab, et EIP lisaks ELis ja väljaspool ELi rahastatavate projektide valimise protsessi kohustusliku keskkonnaalase, majandusliku ja sotsiaalse lisaväärtusega seotud eelhindamise ning et kõik eel- ja järelhindamised toimuksid sidusrühmade, kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste ja kodanikuühiskonna esindajate osalusel; nõuab ühtlasi nende hindamiste tulemuste ja kasutatud näitajate avalikustamist ja täielikult juurdepääsetavaks tegemist;

41.  toonitab, et suurte projektide rahastamine soodustab sageli organiseeritud kuritegevusega seotud äriühingute infiltreerumist; kritiseerib asjaolu, et EIP on rahastanud Passante di Mestre maantee ümbersõitu, mille suhtes on algatatud maksupettust käsitlevad uurimised; märgib murega, et EIP ei ole vastanud sellega seoses päringutele, mis esitati Euroopa Liidu finantshuvide kaitset ja pettusevastast võitlust käsitlevat 2013. aasta aruannet puudutavas raportis; kutsub EIP-d veel kord üles peatama selle projekti igasugune rahastamine;

42.  rõhutab regionaalarengu tähtsust ning palub EIP-l edendada arutelusid ja koostööd piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, pankade ja ametitega; on seisukohal, et selles raamistikus tuleks toetada ka piiriülest koostööd;

43.  palub EIP-l suurendada toetust ELi makropiirkondlike strateegiatega hõlmatud projektidele; rõhutab, kui oluline on toetada jätkuvalt ELis jätkusuutlikke innovatiivseid ja ka traditsioonilisi majandussektoreid; rõhutab vajadust ühendada Euroopa ühendvedude ja asukohapõhiste investeeringute abil; nõuab lisaks finants- ja investeerimisplatvormide loomist, et võimaldada eri allikatest pärit vahendite ühendamist ja selliste makropiirkondlike projektide jaoks vajalike investeeringute kaasamist;

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) juhtimine

44.  väljendab rahulolu uue Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) asutamise üle; rõhutab, et EFSI peab tegutsema tulemuslikult, täiesti läbipaistvalt ja õiglaselt kooskõlas oma volituste ja määrusega, ning soovitab Euroopa Parlamendil ja Euroopa Kontrollikojal teha fondiga tihedat koostööd ning teostada järelevalvet tema tegevuse üle; rõhutab, et fondi vahendid peaksid andma tõelist lisaväärtust EIP rahastatavate tavapäraste tehingutega võrreldes; tuletab meelde, et EFSI peab aitama kaasa ka ühtekuuluvusele, ning kutsub EIPd üles tagama järjepidevus ja vastastikune täiendavus Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ning muudest avalikest rahalistest vahenditest rahastatavate investeeringutega; palub EIP-l fondi rakendada ja edasi arendada, tehes tihedat koostööd kaasseadusandjatega, mis eeldab ka Euroopa Parlamendi ja EIP vahelise lepingu õigeaegset ja kohustuslikku sõlmimist;

45.  loodab, et EFSI eesmärgid on kooskõlas EIP avaliku poliitika eesmärkidega ning et EIP investeeringute taset kohandatakse 2016. aastal nii, et see kajastaks ka EFSI tegevust;

46.  rõhutab, et EFSIst peaksid kasu saama kõik liikmesriigid ilma eelneva sektoripõhise või piirkondliku jaotuseta ning eraldised peaksid olema samuti kooskõlas käimasolevate piirkondlike või kohalike investeerimisalgatustega; rõhutab, et EFSI rahalisi vahendeid peaksid saama ka väikesemahulised projektid;

47.  tunnistab EFSI strateegiliste projektide registri loomisel ja kiirel toimima panemisel esinevaid probleeme; peab tervitatavaks, et EIP on loonud Euroopa investeerimisnõustamise keskuse, mille eesmärk on pakkuda võimalikele projektiarendajatele tehnilist abi ja eksperditeadmisi; ootab, et tehnilise abi mehhanism toimiks kohalikul ja piirkondlikul tasandil tulemuslikult;

48.  soovitab liikmesriikidel määrata riiklikud tugipangad ja teha EIP ning riiklike tugipankade, finantseerimisasutuste ja investeerimisplatvormide vahel tihedamat koostööd, et koondada ja jagada eksperditeadmisi ja oskusteavet ning viia EIP tegevus paremini kooskõlla liikmesriikide poliitiliste prioriteetidega; tuletab meelde, et seoses riiklike tugipankade ja asutuste osalemisega EFSI projektides on vaja täielikku läbipaistvust ja tulemustele suunatuse esmatähtsaks pidamist;

49.  nõuab, et EIP tagaks selle, et EFSI rahastamist ei kasutataks kaudselt EIP kapitali suurendamiseks; nõuab seetõttu, et EIP vaataks korrapäraselt läbi oma osalemise EFSIs ja näitaks, et määruse (EL) nr 2015/1017 artikli 5 lõikes 1 kehtestatud täiendavuse tingimused on täidetud ning eelkõige, et erasektori rahastamisallikaid ei tõrjuta välja;

50.  tunneb muret asjaolu pärast, et paljudel vaheetapis (warehousing phase) välja valitud projektidel oleks olnud juurdepääs tavatingimustes antavale rahastamisele ja need ei vasta täiendavuse nõudele; tuletab meelde, et EFSI tagatis oli mõeldud selleks, et võimaldada EIP-l võtta suuremaid riske ja säilitada samas AAA-reiting; rõhutab, et Euroopa Parlament on selle kriteeriumi täitmise jälgimisel äärmiselt valvas;

51.  eeldab, et EIP grupp on eriti valvas finantsmääruse artikli 140 lõike 6 järgimise suhtes, milles on sätestatud, et rahastamisvahendid „ei tohi anda põhjendamatuid eeliseid, eelkõige põhjendamatuid dividende või kasumit kolmandatele isikutele“, arvestades kartust, et EFSI võib teataval viisil aidata kaasa „riskide sotsialiseerimisele ja kasumi privatiseerimisele“, pidades silmas rahastamiskogemusi selliste juhtumite puhul nagu Castori projekt Hispaanias või Passante di Mestre projekt Itaalias;

Projektivõlakirjade algatuse kaalumine

52.  on seisukohal, et projektivõlakirjade algatuse finants-, sotsiaalset ja keskkonnamõju tuleks põhjalikult hinnata; nõuab tungivalt, et komisjon korraldaks Euroopa Parlamendi esindajate aktiivsel osalemisel ELi tasandil kaasava ja avatud konsultatsiooniprotsessi projektivõlakirjade tuleviku üle ajavahemikus 2016–2020, enne kui praegune projektivõlakirjade algatuse katseetapp täielikult käivitatakse;

EIP sekkumise välismõõtme ajakohastamine

53.  tervitab EIP uuendatud välislaenude andmise volitust ajavahemikuks 2014–2020, millega antakse EIP välistehingutele ELi garantii kuni 30 miljardi euro suuruses summas, samuti selle peamisi eesmärke, milleks on kohaliku erasektori arendamine, sotsiaal- ja majandustaristu arendamine ning kliimamuutustega kohanemine ja nende leevendamine;

54.  palub EIP-l pöörata tähelepanu konfliktide ja äärmise vaesuse käes kannatavatele kolmandatele riikidele ning ELi-välistele piirkondadele, võttes peamiseks eesmärgiks arenguerinevuste vähendamise ELi ja nende piirkondade vahel, ning aidata ühtlasi kaasa VKEde tugiprogrammidele kaubanduspartneriteks olevates riikides, sh VKEdele mõeldud põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rahastu piisava rahastamise kaudu, keskendudes eriti Vahemere lõunapiirkonnas ja Ida-Euroopas asuvatele naaberriikidele; palub EIP-l teha koostööd Aafrika Arengupangaga, et rahastada majandusarengut edendavaid pikaajalisi investeeringuid; tunneb heameelt asjaolu üle, et saavutamaks ELi partnerriikides projektidega paremaid tulemusi, on ELi toetus üha rohkem ühendatud EIP laenudega;

55.  nõuab tungivalt, et EIP jätkaks jätkusuutliku majanduskasvu aktiivset edendamist nii arenenud majandusega riikides kui ka arengumaades, et toetada säästvat arengut kogu maailmas; rõhutab, et EIP peab andma liidu rahastamisorganina oma panuse ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisesse; nõuab, et EIP välislaenude andmise volituse vahehindamise käigus 2016. aastal pöörataks erilist tähelepanu 2015. aasta järgsele arengukavale;

56.  ergutab EIPd töötama välja ja rakendama terviklikku käsitust, mis on vajalik reageerimiseks rändevoost Euroopasse tulenevatele tõsistele probleemidele, kaasa arvatud tõhustatud tegevus rändevoogude päritoluriikides ning riikides, mis päritoluriikidega otseselt piirnevad;

57.  palub EIP-l sellega seoses keskenduda oma tegevuses linna-, tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltaristuga seotud investeerimisvajaduste toetamisele ja uusi töövõimalusi loova majandustegevuse stimuleerimisele ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise piiriülese koostöö edendamisele;

58.  juhib tähelepanu, et EIP on tähtis osaline ELi välispoliitika prioriteetide ja eesmärkide edendamisel; soovitab tõhustada koordineerimist ja koostööd EIP ning ELi välispoliitika teenistuste ja vahendite vahel; nõuab jätkuvaid süstemaatilisi eel- ja järelhinnanguid EIP poolt toetatud projektide majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase mõju kohta Euroopa välisteenistuse eesmärkide ja liidu välistegevuse üldpõhimõtetega võrreldes, millele osutatakse ELi lepingu artiklis 21 ning ELi inimõiguste strateegilises raamistikus ja tegevuskavas, ning nende hinnangute täiustamist; nõuab väljaspool ELi tehtavate investeeringute kohta põhjalikku aruannet, milles käsitletakse võimalikku kahjumit ning seda, kuidas ja millistel juhtudel on kasutatud tagatisvahendit; tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP on korraldanud rea seminare äritegevuse ja inimõiguste teemal;

59.  palub EIP-l anda Euroopa Parlamendile ja üldsusele üksikasjalikku teavet EIP-poolse rahastamise ja ettevõtlusombudsmani tegevuse tulemuste kohta Ukrainas;

60.  tunneb heameelt koos Maailmapangaga leitud lahenduse üle, mis võimaldab EIP-l aidata Ukrainal gaasitarnete eest tasuda;

61.  väljendab kavatsust kontrollida enne vahehindamist põhjalikult EIP välisvolituste rakendamist, pidades samal ajal meeles täiendava 3 miljardi euro võimalikku kasutusele võtmist; kordab lubadust uurida põhjalikult esimesi projektide lõpuleviimise aruandeid, mis avaldatakse välislaenude andmise volituse alusel ajavahemiku 2014–2020 kohta; palub Euroopa Kontrollikojal koostada eriaruande EIP välislaenutegevuse tulemuslikkuse ja ELi poliitikaga kokkusobivuse kohta;

EIP juhtimise, läbipaistvuse ja kontrolliraamistiku edendamine

62.  väljendab heameelt EIP varade hea kvaliteedi üle, kuna vähenenud väärtusega laenude määr on kogu laenuportfellis 0 % lähedal (0,2 %), ning likviidsuse usaldusväärse juhtimise üle; peab väga oluliseks, et EIP säilitaks AAA-krediidireitingu, et tal säiliks juurdepääs rahvusvahelistele kapitaliturgudele parimate võimalike rahastamistingimustega;

63.  soovitab EIP-l suurendada valdkondliku analüüsi suutlikkust ja avaldada statistilised koondandmed ning teave allprojektide kohta, hõlbustades sellega sihtotstarbelise lähenemise kujundamist teatavate valdkondade või VKEde liikide suhtes; rõhutab vajadust lisada EIP aastaaruannetesse põhjalikum ja üksikasjalikum analüüs eri sektorite investeerimisvajaduste kohta ELis, et oleks võimalik selgitada välja valdkonnad, kus investeeringud ei ole piisavad ELi prioriteetide täitmiseks; on veendunud, et EIP peaks hindama oma investeerimisvahendite suutlikkust niisuguseid ebapiisavusi kõrvaldada.

64.  rõhutab, et EIP omistab suurt tähtsust nulltolerantsi poliitikale pettuste, korruptsiooni ja sobingute suhtes ning rangele ausameelsusele ja eetikanõuetest kinnipidamisele; on seetõttu rahul, et EIP nõukogu kiitis heaks ajakohastatud pettustevastase poliitika, ning avaldab heameelt EIP grupi aastaaruande üle pettustevastase tegevuse kohta 2014. aastal; ootab, et EIP peataks edasised laenuväljamaksed projektidele, mille suhtes on käimas riikliku või Euroopa tasandi korruptsiooniuuringud;

65.  väljendab heameelt EIP grupi läbivaadatud rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistiku vastuvõtmise üle 2014. aasta juulis; ergutab EIPd jätkama kodanikuühiskonnaga arutelusid koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes kohaldatava poliitika parandamise üle; palub EIP-l töötada välja uus vastutustundlik maksupoliitika, alustades koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes kohaldatava poliitika läbivaatamisest 2016. aastal; kutsub EIPd üles seadma nii otserahastamine kui ka vahendajate kaudu toimuv rahastamine sõltuvusse krediidiasutustele mõeldud kapitalinõuete direktiivi IV paketi sätete kohaste riigipõhiste maksuandmete ja tulusaavate omanike andmete avaldamisest;

66.  kutsub EIPd üles ajakohastama rahapesu tõkestamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise vastase võitluse poliitikat seoses selliste ettevõtete eelhindamisega, kelle suhtes on käimas kohtumenetlus;

67.  võtab teadmiseks aruande EIP läbipaistvuspoliitika elluviimise kohta 2014. aastal; rõhutab vajadust saavutada kõrgeim läbipaistvuse ja institutsioonilise vastutuse tase, tagades põhjaliku ja usaldusväärse eelarvealase teabe ennetava avalikustamise ning juurdepääsu EIP rahastatud projektidega seotud finantsandmetele;

68.  nõuab, et hangete ja allhangete süsteem oleks maksimaalselt läbipaistev ja avalikustatud ning et Euroopa Parlamendil oleks igal juhul võimalik teabe ja finantsdokumentidega tutvuda;

69.  ergutab EIPd järgima rangelt Århusi määruse (määrus (EÜ) nr 1367/2006) kohaseid keskkonnaalaste dokumentide avaliku registriga seotud nõudeid ning jätkama korrapärast aruannete esitamist oma laenutegevuse kohta väljaspool ELi vastavalt rahvusvahelise abi läbipaistvuse algatuse standarditele;

70.  kordab, et EIP peaks tugevdama oma hoolsusmeetmeid, et parandada lõplike maksesaajate kohta esitatava teabe kvaliteeti ning tulemuslikumalt vältida tehinguid finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme seoses läbipaistvuse, pettuste, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevuse, rahapesu või kahjuliku sotsiaalse ja keskkonnamõjuga või kes on registreeritud offshore-finantskeskustes või maksuparadiisides, kus tegeldakse agressiivse maksuplaneerimisega; kutsub EIP-d üles mitte kasutama projektivõlakirjade algatust tegevuse rahastamiseks, millesse on infiltreerunud organiseeritud kuritegelikud rühmad; rõhutab veel kord, et EIP peab koostama koos komisjoniga range avaliku loetelu kriteeriumidest, mida kasutatakse finantsvahendajate valimiseks;

71.  kutsub EIP-d üles koostama huvide konfliktide kohta rangemad eeskirjad ning selged, ranged ja läbipaistvad kriteeriumid rahastatavate avaliku ja erasektori partnerluste suhtes, millega tagatakse, et nii avaliku kui ka erasektori partnerid jagavad õiglaselt mitte ainult projektide investeeringute osa, vaid ka investeeringutega kaasnevaid riske, et kaitsta avalikku huvi; palub EIP-l tugevdada oskusteabebaasi valitsuste, piirkondade ja kohalike omavalitsuste avaliku ja erasektori partnerluse struktuurides osalemiseks, andes neile muu hulgas suuniseid;

72.  palub EIP-l tagada, et EIPga kaasrahastatavates projektides osalevatelt ettevõtjatelt nõutaks võrdse tasustamise ja töötasude läbipaistvuse põhimõtte ning meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivis 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes; juhib ühtlasi tähelepanu, et otsustades, milliseid projekte rahastada, peaks EIP võtma arvesse seda, milliseid meetmeid on kandidaatettevõtja võtnud ettevõtja sotsiaalse vastutusega seoses;

73.  on veendunud, et kasulik oleks korrapäraselt ajakohastatav teave EIP juhtimiskulude ja tasude kohta ning rahastatud projektide mõju kohta tööhõivele ja majanduslikule lisandväärtusele;

74.  soovitab avaldada EIP veebisaidil dokumendid, mis ei ole konfidentsiaalsed, nagu varasemate aastate strateegilised tegevuskavad, institutsioonidevahelised kokkulepped ja memorandumid ning muud asjakohased kokkulepped, ka on soovitav avalikustada alates 2016. aasta jaanuarist korrapäraselt EIP haldusorganite koosolekute protokollid; on seisukohal, et üldsusele paremate võimaluste andmine dokumentidega tutvumiseks on asutuse läbipaistvuse, aruandekohusluse ja ausameelsuse keskne element;

75.  peab tervitatavaks EIP kaebuste esitamise mehhanismi läbivaatamise protsessi, mis käivitati 2015. aasta septembris, ning asjaomaste sidusrühmade jaoks avatud avalikke konsultatsioone; avaldab lootust, et kaebuste esitamise mehhanismi käimasolev läbivaatamine parandab ja suurendab selle sõltumatust ning tulemuslikkust ning parandab ühtlasi kaebuste käsitlemise büroo tulemuslikkust ja tõhusust; palub EIP halduskomiteel võtta selle büroo soovitusi arvesse ning tegutseda Euroopa Ombudsmani arvamuste kohaselt; nõuab teabe pidevat liikumist EIP kaebuste käsitlemise büroo ja EIP direktorite nõukogu vahel; usub, et EIP ja Euroopa Ombudsmani vaheline vastastikuse mõistmise memorandum vajab ajakohastamist, et ombudsman saaks teha aktiivsemat väliskontrolli EIP tegevuse üle ning täiustada järelevalvemenetlusi ja EIP aruandekohuslust;

76.  tervitab EIP auditikomisjoni aastaaruandeid 2014. aasta kohta ning nõuab tungivalt, et EIP vastutavad organid tagaksid parimate usaldusväärsete pangandustavade täieliku järgimise valdkondades, kus 2014. aastal täielikku nõuetele vastavust ei saavutatud; võtab teadmiseks EIP juhtkonna kavatsuse panga kontrollifunktsioonid reorganiseerida; toetab auditikomisjoni taotlust vastava rakenduskava koostamiseks ning tema kavatsust edasisi arenguid hoolikalt jälgida; kiidab heaks, et auditikomisjon on hoiatanud EIP juhtkonda ja teenistusi, et EIP peaks säilitama suutlikkuse, nõrgendamata samal ajal praegust sisekontrolli raamistikku;

77.  on seisukohal, et EIP aastaaruannetes tuleks panna suuremat rõhku lõpuleviidud projektide tulemustele; kutsub sellega seoses EIP-d üles koostama koostöös projektipartneritega tulemusi koondavad dokumendid iga lõpuleviidud projekti kohta, milles hinnatakse EIP rahastamise tulemuslikkust;

78.  märgib, et 27. oktoobril 2015 aegus ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 osutatud kolmepoolne kokkulepe EIP, komisjoni ja kontrollikoja vahelise koostöö kohta seoses meetoditega, mida kontrollikoda kasutab, et kontrollida EIP tegevust liidu ja liikmesriikide rahaliste vahendite haldamisel; kutsub kolme institutsiooni üles tegema nimetatud lepingu uuendamise ja ajakohastamise protsessis koostööd ning tagama, et uuendatud leping hõlmaks EIP olemasolevaid ja mis tahes uusi instrumente või algatusi, millesse on kaasatud ELi või Euroopa Arengufondi avalikud vahendid; kutsub sellega seoses üles andma Euroopa Kontrollikojale suuremad õigused hinnata EIP laenutegevust, vahendeid ja algatusi ning anda nende kohta põhjalikumalt aru, kui need on otseselt seotud ELi eelarveassigneeringute kasutamisega;

Põhjaliku parlamentaarse aruandekohusluse suunas

79.  on seisukohal, et EIP tegevuse üha keerukamaks muutumine ja kasvav maht koos ebakindluse jätkumisega finantsturgudel teevad veelgi vajalikumaks lahenduste leidmise usaldatavusnõuete täitmist puudutava tulemusliku pangandusjärelevalve sisseseadmiseks EIP üle; väljendab seetõttu kahetsust, et ei komisjon ega ka EIP ei ole võtnud arvesse Euroopa Parlamendi poolt seni tehtud ettepanekuid regulatiivse välise usaldatavusnõuete täitmise järelevalve sisseviimiseks;

80.  toetab osaliste püüdlusi koostada institutsioonidevaheline kokkulepe Euroopa Parlamendi ja EIP vahel, milles nähakse ette mõlema institutsiooni vaheline tõhustatud koostöö; nõuab ühtlasi korrapärase struktureeritud arutelu korraldamist EIP presidendi ja Euroopa Parlamendi vahel, et tagada tugevam parlamentaarne kontroll EIP tegevuse üle; palub EIP-l ühtlasi nõustuda institutsioonidevahelise kokkuleppe raames Euroopa Parlamendiga kokkuleppe sõlmimisega, mis võimaldaks Euroopa Parlamendi liikmetel EIP presidendile otse küsimusi esitada, millele tuleb vastata kokku lepitud aja jooksul, nagu see juba toimib EKP presidendi puhul;

°

°  °

81.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, Euroopa Investeerimispangale ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele.

20.11.2015

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta

(2015/2127(INI))

Arvamuse koostaja: Yannick Jadot

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  palub komisjonil koostöös Euroopa välisteenistusega luua raamistiku Euroopa Investeerimispanga (EIP) väljaspool ELi teostavate tehingute iga-aastase aruandluse jaoks, järgides liidu välistegevuse üldpõhimõtteid, millele osutatakse Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ning ELi inimõiguste strateegilises raamistikus ja tegevuskavas; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks selle, et EIP toetatavad projektid oleksid kooskõlas ELi poliitikaga ja järgiksid Euroopa huve, ning soovitab parandada järelkontrolle, millega hinnatakse EIP poolt toetatud projektide majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõju Euroopa välisteenistuse eesmärkide suhtes; nõuab väljaspool ELi tehtavate investeeringute kohta põhjalikku aruannet, milles käsitletakse võimalikku kahjumit ning seda, kuidas ja millistel juhtudel on kasutatud tagatisvahendit;

2.  palub EIP-l pöörata suuremat tähelepanu sellele, kuidas tema tehingud mõjutavad inimõigusi ja töötajate õigusi, ning jätkata oma sotsiaalsete normide poliitikast lähtudes pangandusvaldkonnas inimõiguste poliitika ülesehitamist; soovitab seetõttu lisada EIP projektide hindamisse inimõiguste olukorra hindamise võrdlusalused;

3.  tunneb heameelt kõigi EIP poolsete algatuste üle, mis on suunatud läbipaistvuse ja sidusrühmadega konsulteerimise suurendamisele, eelkõige EIP avaliku konsultatsiooni üle kliimameetmete kohta; kiidab EIP senist tööd aktiivse kliimapoliitikaga seoses, sealhulgas kliimameetmete projektidele 19,1 miljardi euro ettenägemist; on veendunud, et EIP saab oma juhtivat positsiooni kliimaküsimuste vallas veelgi tugevdada; ootab huviga EIP väljapoole ELi suunatud kliimastrateegia ajakohastamist ning koos sellega tegevuskava, milles tuuakse üksikasjalikult välja kliimameetmete projektide arvu suurendamine EIP portfellis; palub EIP-l anda oma kliimapoliitika rakendamise kohta igal aastal aru;

4.  nõuab tungivalt, et EIP jätkaks jätkusuutliku majanduskasvu aktiivset edendamist nii arenenud majandusega riikides kui ka arengumaades, et toetada säästvat arengut kogu maailmas; rõhutab, et EIP-l on liidu rahastamisorganina vaja anda oma panus ÜRO säästva arengu eesmärkide täitmisesse; nõuab, et 2016. aastal EIP välislaenude andmise volituse vahehindamise käigus pöörataks eritähelepanu 2015. aasta järgsele arengukavale;

5.  palub EIP-l vaadata 2016. aastal läbi oma heitenormid ja alandada heitkoguste piirmäära nii, et see oleks 350g CO₂/kWh, et toetust antaks üksnes kõige tõhusamatele fossiilkütusel töötavatele elektrijaamadele;

6.  soovitab keskenduda laenuandmistehingutes väiksemamahulistele põhivõrguvälistele detsentraliseeritud taastuvenergia projektidele, millesse on kaasatud kodanikud ja kogukonnad, ning integreerida kogu EIP poliitikasse ja tegevusse põhimõtte, mille kohaselt on esmatähtis energiatõhusus;

7.  tunneb heameelt asjaolu üle, et EIP on korraldanud rea seminare äritegevuse ja inimõiguste teemal;

8.  nõuab tungivalt, et EIP kasutaks paremini ära asjaolu, et tema suhtes kohaldatakse ELi inimõiguste alaseid ning sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid eeskirju ning ELi kohtumehhanisme, mis võimaldavad tal suurendada oma vastutust väliste sidusrühmade ees nii sisu kui ka menetluste osas;

9.  tunnustab EIP tegevuse suurt läbipaistvust; soovitab EIP poolt vahendatud laenude majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamist veelgi läbipaistvamaks muuta;

10.  tuletab meelde, et VKEd on Euroopa majanduse tugisammas; rõhutab, et rohkem kui 600 000 VKEd, kes pakuvad tööd rohkem kui 6 miljonile inimesele, annavad kolmandiku ELi ekspordi kogumahust; rõhutab, et ELi VKEde jaoks on rahastamisele juurdepääs üks kõige pakilisem probleem, ja palub seetõttu EIP-l tagada, et EIP poolse rahastamise peamised saajad oleksid VKEd;

11.  soovitab EIP sisesel kaebuste käsitlemise üksusel algatada uurimine EIP vahendajate kaudu antavate laenude läbipaistvuse ja tulemuslikkuse kohta ning nende mõju kohta arengule ja soovitab EIP-l võtta meetmeid vastavalt selle uurimise tulemustele, koostades loetelu kriteeriumidest, mida kasutatakse finantsvahendajate valikul;

12.  palub EIP-l anda Euroopa Parlamendile ja avalikkusele üksikasjalikku teavet EIP poolse rahastamise ja ettevõtlusombudsmani tegevuse tulemuste kohta Ukrainas;

13.  palub EIP-l hoiduda koostööst finantsvahendajatega, kellel on olnud probleeme seoses läbipaistvuse, maksudest kõrvalehoidumise või agressiivsete maksuplaneerimistavadega või kes kasutavad muid kahjulikke maksutavasid, nagu maksualased siduvad eelotsused, siirdehindade kuritarvitamine, pettused ja korruptsioon, või kelle tegevusel on kahjulik keskkonna- ja sotsiaalne mõju või kelle tegevuse puhul puudub piisav kohalik isevastutus;

14.  kiidab EIP pühendumist VKEde soosimisele ja väiksemate majandustegevuses osalejate diskrimineerimise vastu võitlemisele ning kutsub EIPd üles parandama VKEde tegelikke rahastamisvõimalusi Euroopa Investeerimisfondi ja EIP välislaenude kaudu; soovitab kehtestada VKEsid ja mikroettevõtjaid puudutava proaktiivse poliitika nõuded vahendajapankadele, kes üldiste laenude kaudu maksavad välja EIP rahalisi vahendeid, et tagada poliitika sidusus ELi arengupoliitika eesmärgiga muuta mitteametlik majandus ametlikuks; tunneb heameelt EIP kaubanduse lihtsustamise programmide üle, eelkõige VKEde kaubanduse rahastamise süsteemi üle, millega pakutakse garantiisid välispankadele, kes osutavad VKEdele kaubanduse rahastamise teenuseid, andes seeläbi panuse kaubavoogude elavdamisele ja leevendades rahalise tagatisega seotud probleeme, ning teiste uute kaubanduse rahastamise projektide üle, mis on suunatud majanduskriisist tugevalt mõjutatud riikidele, või selliste spetsiaalsete finantslahenduste üle nagu rahalise kaasamisega tegelev Euroopa mikrokrediidirahastu „Progress“;

15.  tunneb eriti heameelt EIP rahastamistegevuse üle, mis on suunatud Euroopa piirkondade taristu ja transpordiprojektide toetamisele; rõhutab, et selline rahaline toetus suurendab oluliselt kaubanduse arengupotentsiaali, soodustades majanduskasvu ja konkurentsivõimet eriti ebasoodsate geograafiliste tingimustega piirkondades;

16.  palub EIP-l tagada, et EIPga kaasrahastatavates projektides osalevatelt ettevõtetelt nõutakse võrdse tasustamise ja töötasude läbipaistvuse põhimõtte ning meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist, nagu see on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuni 2006. aasta direktiivis 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes; juhib lisaks tähelepanu sellele, et otsustades, milliseid projekte rahastada, peaks EIP võtma arvesse seda, milliseid meetmeid on kandidaatettevõte võtnud ettevõtja sotsiaalse vastutusega seoses;

17.  on seisukohal, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rahastu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks on ebapiisava rahastamisega, võttes arvesse seda, kui tähtis on asjaomase rahastu eesmärk soodustada kvaliteetsete töökohtade loomist ja säästvat arengut, kuivõrd kolmes erinevas idapartnerluse riigis antakse selle raames Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) ja EIP kaudu kümneaastase perioodi jooksul 200 miljonit eurot;

18.  palub EIP-l koondada arengumaadele ette nähtud rahalised vahendid taristu arendamisele ja teha koostööd Aafrika Arengupangaga, et rahastada majandusarengut edendavaid pikaajalisi investeeringuid;

19.  tunneb heameelt koos Maailmapangaga leitud lahenduse üle, mis võimaldab EIP-l aidata Ukrainal gaasitarnete eest tasuda;

20.  kutsub EIPd üles rahalisi vahendeid võimendama teistega partnerluste loomise kaudu ning ELi toetuse ja EIP laenude ühendamise kaudu;

21.  on seisukohal, et EIP peaks kaubanduspartneritest ida- ja lõunanaabruse riikides VKEdele mõeldud toetusprogrammide puhul keskenduma sellele, et hõlbustada nende ettevõtete osalemist Euroopa väärtusahelates; juhib tähelepanu sellele, et kohalikel finantsturgudel partnerpankadele tuginemise meetod võib olla problemaatiline VKEde rahastamisele juurdepääsu seisukohast, kui kohalikud intressimäärad on väga kõrged, nagu Ukrainas;

22.  kutsub EIPd üles ajakohastama rahapesu tõkestamise ning terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamise vastase võitluse poliitikat selliste ettevõtete eelhindamisega seoses, kelle suhtes on käimas kohtumenetlus, ning muu hulgas töötama välja uue vastutustundliku maksustamispoliitika, alustades koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes kohaldatava poliitika läbivaatamisest 2016. aastal;

23.  palub EIP-l säilitada oma volituste piires vajalik paindlikkus, et reageerida murrangulistele arengutele välisriikides ja potentsiaalselt suurendada kriisi ajal välisrahastamist ELi idapoolsetes naaberriikides ja Vahemere lõunapiirkonna naaberriikides;

24.  soovitab EIP-l seada nii otserahastamise kui ka vahendajate kaudu toimuva rahastamise sõltuvusse krediidiasutustele mõeldud kapitalinõuete direktiivi IV paketi (CRD IV) sätete kohaste riigipõhiste maksuandmete avaldamisest;

25.  kutsub EIPd üles koguma andmeid tema investeerimis- ja laenuandmistehingutelt tasutavate maksude maksmise kohta, eriti ettevõtete kasumi maksustamise ja eelkõige arenguriikides toimuva maksustamise kohta, ning analüüsima neid andmeid ja avaldama need kord aastas;

26.  on veendunud, et EIP ülesannete ja kohustuste täiendava suurendamise korral tuleb panga kapitali vastavalt proportsionaalselt suurendada.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	19.11.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	32 0 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Maria Arena, Tiziana Beghin, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Ska Keller, Gabrielius Landsbergis, David Martin, Emmanuel Maurel, Alessia Maria Mosca, Franck Proust, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Klaus Buchner, Nicola Danti, Edouard Ferrand, Agnes Jongerius, Seán Kelly, Fernando Ruas, Marita Ulvskog
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Beatriz Becerra Basterrechea, Edward Czesak, Rosa D’Amato, Dario Tamburrano, Janusz Wojciechowski

10.12.2015

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta

(2015/2127(INI))

Arvamuse koostaja: Eider Gardiazabal Rubial

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) asutamise üle ning nõuab tungivalt, et EIP tagaks selle finantseerimistoimingute täiendavuse käimasolevate ELi programmide ja EIP tavapärase tegevuse suhtes; tunneb muret asjaolu pärast, et paljudel vaheetapis (warehousing phase) välja valitud projektidel oleks olnud juurdepääs tavatingimustes antavale rahastamisele ja need ei vasta täiendavuse nõudele; tuletab meelde, et EFSI tagatis oli mõeldud selleks, et võimaldada EIP-l võtta suuremaid riske ja säilitada samas oma AAA-reiting; rõhutab, et Euroopa Parlament on selle kriteeriumi täitmise jälgimisel äärmiselt valvas; rõhutab vajadust suurema läbipaistvuse järele, mille jaoks on vaja parandada aruandlustavasid; palub ühtlasi EIP-l kasutada tulemustabelit läbipaistvalt ja otstarbekalt;

2.  tunneb heameelt EIP ning riiklike tugipankade ja finantseerimisasutuste koostöö üle, eelkõige EFSI raamistikus, pidades silmas nende erioskusi ja -teadmisi mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate ning innovaatiliste idufirmade rahastamise valdkonnas; tuletab meelde, et seoses riiklike tugipankade ja finantseerimisasutuste osalemisega EFSI projektides on vaja täielikku läbipaistvust ja tulemustele suunatuse esmatähtsaks pidamist;

3.  rõhutab, et VKEd moodustavad Euroopa majanduse selgroo ja peaksid jääma EIP laenuandmistegevuse peamiseks sihtrühmaks, millega seoses tuleks rohkem kasutada selliseid vahendeid nagu VKEde kaubanduse rahastamise süsteem või sellised spetsiaalsed finantslahendused nagu InnovFini VKEde tagatissüsteem;

4.  peab tervitatavaks eelarveprojektile lisatud rahastamisvahendeid käsitlevas töödokumendis esitatud uut teavet; peab siiski kahetsusväärseks üldise ülevaate puudumist aasta kulukohustuste ja maksete kohta EIP-le ning ootab täiendavaid üksikasju;

5.  rõhutab, kui oluline on vältida EIP laenuandmistegevuses geograafilist tasakaalustamatust, et tagada laiem geograafiline ja sektoripõhine laenude andmine;

6.  eeldab, et EIP grupp on eriti valvas finantsmääruse artikli 140 lõike 6 järgimise suhtes, milles on sätestatud, et rahastamisvahendid „ei tohi anda põhjendamatuid eeliseid, eelkõige põhjendamatuid dividende või kasumit kolmandatele isikutele”, arvestades teatavaid hirme, et EFSI võib teataval viisil aidata kaasa riskide sotsialiseerimisele ja kasumi privatiseerimisele, pidades silmas rahastamiskogemusi selliste juhtumite puhul nagu Castori projekt Hispaanias või Passante di Mestre projekt Itaalias;

7.  on seisukohal, et peale EIP ning riiklike tugipankade ja finantseerimisasutuste tuleb liikmesriikide erinevate vajaduste ja turutingimuste käsitlemiseks ning tõelise täiendavuse saavutamiseks kaasata kõik asjaomased osalejad;

8.  ergutab EIPd tungivalt kasutama kõiki vahendeid, sealhulgas Euroopa investeerimisnõustamise keskust, et edendada aktiivselt riiklike tugipankade ja finantseerimisasutuste osalemist rahastamisvahendites, mille rakendamine talle ülesandeks on tehtud; eeldab eelkõige, et riiklikud tugipangad ja finantseerimisasutused või nende ühendused esitavad mõistlikul arvul projekte, mitte üksnes ei rahasta neid;

9.  väljendab oma kavatsust kontrollida enne vahehindamist põhjalikult EIP välisvolituste rakendamist, pidades samal ajal meeles täiendava 3 miljardi euro võimalikku aktiveerimist; kordab oma lubadust uurida põhjalikult esimesi projektide lõpuleviimise aruandeid, mis avaldatakse välislaenude andmise volituse alusel perioodi 2014–2020 kohta;

10.  nõuab sellega seoses EIP välisvolituste tugevdamist, et reageerida ELi ees praegu seisvatele probleemidele; rõhutab, kui tähtis on EIP rahastamistegevus ida- ja lõunapoolsetes naaberriikides; tuletab meelde, et rahastamise põhitegevuse eemärk peaks olema tegeleda nii kiireloomuliste vajaduste kui ka pikemaajaliste probleemidega, nagu taristu ümberehitamine, sobiva eluaseme ja hädaolukorras reageerimise taristu tagamine ning võitlus noorte töötuse vastu;

11.  innustab EIPd tugevdama oma tegevust, et aidata tegeleda praeguse pagulas- ja rändekriisi välismõõtme ja algpõhjustega; palub EIP-l sellega seoses keskenduda oma tegevuses linna-, tervishoiu-, haridus- ja sotsiaaltaristuga seotud investeerimisvajaduste toetamisele ja uusi töövõimalusi loova majandustegevuse stimuleerimisele ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelise piiriülese koostöö edendamisele;

12.  toetab täielikult EIP valikumenetluse kõige varasemates etappides teostatavat tulemuslikku kontrolli selle üle, et kõik projektid oleksid kooskõlas ELi eesmärkide ja poliitikaga, et portaali võetaks ainult täielikult nõuetele vastavad projektid; palub EIP-l suurendada veelgi läbipaistvust ja teabe kättesaadavust nii asutusesiseselt kui ka üldsuse jaoks, eriti seoses tegevuste ja programmide valiku, järelevalve ja hindamisega; nõuab ühtlasi, et hangete ja allhangete süsteemi kohta avaldataks võimalikult palju teavet ning et Euroopa Parlamendile oleks igal juhul tagatud juurdepääs seda süsteemi puudutavale finantsteabele ja -dokumentatsioonile;

13.  juhib tähelepanu ülikõrgetele tööpuuduse määradele paljudes liikmesriikides, eriti noorte hulgas, ja nõuab tungivalt, et EIP võtaks seda olukorda oma poliitika rakendamisel arvesse;

14.  rõhutab vajadust lisada EIP aastaaruannetesse põhjalikum ja üksikasjalikum analüüs eri sektorite investeerimisvajaduste kohta ELis, et oleks võimalik selgeks teha valdkonnad, kus investeeringud ei ole piisavad ELi prioriteetide täitmiseks; on veendunud, et EIP peaks hindama oma investeerimisvahendite suutlikkust niisuguseid ebapiisavusi kõrvaldada.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	10.12.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 4 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Jean Arthuis, Richard Ashworth, Lefteris Christoforou, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Eleftherios Synadinos, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Marco Zanni, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Mercedes Bresso, Anneli Jäätteenmäki, Andrey Novakov, Marco Valli

8.12.2015

MAJANDUS- JA RAHANDUSKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta

(2015/2127(INI))

Arvamuse koostaja: Dimitrios Papadimoulis

ETTEPANEKUD

Majandus- ja rahanduskomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks EIP 2014. aasta aruande ning tunneb heameelt selle üle, et EIP grupi laenutegevus suurenes 6,92 % võrra 80,3 miljardi euroni majanduskeskkonnas, mida iseloomustab piiratud ja ebakindel majanduskasv ning mõnel juhul majanduslangus; tunneb sügavat muret endiselt kõrge ja mõnes liikmesriigis kasvava tööpuuduse, ebavõrdsuse ja vaesuse taseme pärast, samuti investeeringute vähesuse pärast Euroopas; juhib tähelepanu finantsturgude ebakindlusele; toonitab, et sellises majandus- ja sotsiaalses olukorras jäävad paljud liikmesriigid oma majanduse ja strateegia „Euroopa 2020” eesmärkidest kaugele maha;

2.  võtab teadmiseks EIP kapitali 10 miljardi eurose suurendamise 2012. aastal ja kutsub liikmesriike üles veel kord kaaluma kõnealuse ELi institutsiooni kapitali suurendamist;

3.  peab kahetsusväärseks asjaolu, et ELi üldised investeeringud vähenesid 2013. aastal 13 % võrreldes kriisieelse perioodiga ning mõnes riigis vähenesid investeeringud 25 % või koguni 60 %, mis tähendab investeeringute ohtlikku tasakaalustamatust ELis; on arvamusel, et EIP-le on endiselt suureks väljakutseks majanduskasvu soodustavate ja töökohti loovate investeeringute tegemine, sealhulgas ELi ja liikmesriikide rahaliste vahendite tõhusam jagamine eesseisvatel aastatel; on veendunud, et EIP-l on oluline roll jätkusuutlikku, ühtlasemat ja kaasavat majanduskasvu soodustavate investeeringute toetamisel ELi selles suunas tehtavate pingutuste osana;

4.  nõuab EIP investeerimistegevuse suurendamist nii, et pööratakse sisuliselt ja hoolikalt erilist tähelepanu strateegilisele taristule, teadusuuringutele, innovatsioonile, VKEdele, teadus- ja arendustegevusele ning uuenduslikele idufirmadele, et vastata reaalmajanduse vajadustele ja käsitleda investeeringute märkimisväärset puudujääki, millega Euroopa majandus silmitsi seisab; nõuab EIP tegevuse parandamist kooskõlas protokolliga (nr 28) majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse kohta; rõhutab seda, kui oluline on luua uusi investeerimisvahendeid, millega suurendatakse EIP riskivõtmisvõimet ning edendatakse tõhusat ja tulemuslikku investeerimist, eelistatult ilma erainvesteeringuid välja tõrjumata; tunneb heameelt selle üle, et allkirjastatud lepingute arv on suurim pärast 2009. aastat, kuid rõhutab, et seda arvu on võimalik veelgi suurendada; märgib, et eriti VKEdel on tungivalt vaja saada rahastamisele juurdepääs;

5.  palub EIP-l vaadata läbi oma strateegilise kavandamise programm kooskõlas volitustega; nõuab tungivalt, et EIP rahastaks suurima majandusliku ja sotsiaalse mõjuga investeerimisprojekte;

6.  rõhutab, et selleks, et EIP suudaks toetada majandusega seoses seatud eesmärke, on esmatähtis EIP enda finantsolukorra ja toetatavate projektide usaldusväärsus; rõhutab seetõttu, et panga laenutegevus peab olema kõrge kvaliteediga;

7.  rõhutab, et EIP rahastamistegevuse laiendamine ei asenda eelarvete konsolideerimist ja struktuurireforme liikmesriikides;

8.  rõhutab, et üldise strateegia hulka peavad kuuluma investeerimine, struktuurireformid ja usaldusväärne eelarvepoliitika;

9.  on seisukohal, et EIP ei peaks olema mitte ainult finantseerimisasutus, vaid ka teadmiste ja heade tavade pank;

10.  soovitab EIP-l suurendada valdkondliku analüüsi suutlikkust;

11.  kutsub EIPd ja muid ELi investeerimisorganeid tugevdama koostööd, et vältida investeeringute kattuvusega seotud riske;

12.  tuletab meelde, et Euroopa Parlament toetas Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) loomist; rõhutab, et EFSI peab tegutsema tulemuslikult, läbipaistvalt ja õiglaselt kooskõlas oma volituste ja määrusega; palub EIP-l EFSI rakendada ja edasi arendada, tehes tihedat koostööd kaasseadusandjatega, mis eeldab ka Euroopa Parlamendi ja EIP vahelise eelseisva lepingu õigeaegset ja kohustuslikku sõlmimist;

13.  tunneb heameelt EIP nõustamisteenuste parandamise üle, millega aidatakse ELi rahalisi vahendeid tõhusamalt kasutada ning projekte tulemuslikumalt ette valmistada ja ellu viia;

14.  rõhutab, et EIP peaks kaaluma laenamise põhikriteeriumina projektide elujõulisust; palub EIP-l keskenduda reaalmajandusse investeerimisele, et stimuleerida ELis töökohtade loomist ja majanduskasvu;

15.  palub EIP-l võtta vastu tõhus, ajakohastatud ja vastutustundlik maksustamispoliitika, mille üle teostaks järelevalvet maksudega tegelev üksus ja mille üksikasjad esitataks EIP iga-aastases maksuraportis; nõuab, et EIP osaleks selles poliitikas aktiivselt, kasutades tegevuse ümberpaigutamise klauslit ja avaldades süstemaatiliselt andmed EIP toetust saanud rahaliste vahendite asukoha kohta; palub EIP-l hoiduda selliste abisaajate või finantsvahendajate rahastamisest ja koostööst finantspartneritega, kellega on varem olnud probleeme, ning jõustada ennetusmeetmeid ja teostada regulaarseid maksuhinnanguid maksuküsimustes selliste koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes, kelle komisjon on ametlikult kuulutanud maksuparadiisideks, maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise ning ebaseadusliku ja agressiivse maksustamise vältimise suhtes; kutsub EIPd üles tegelema tõhusamalt EIP projektidesse korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse imbumise riskidega; palub EIP-l nõuda tagasi laenud, mida ei kasutatud eeskirjade kohaselt, ja nõuab loetelu EIP pooleliolevate tehingute kohta, eriti seoses riikidega, mis kuuluvad komisjoni koostatud 30 tähtsaima maksuparadiisi loetelusse;

16.  palub EIP-l hinnata avaliku ja erasektori partnerlusi selle osas, millise panuse nad annavad majanduskasvu, töökohtade loomisse, tootlikkusse ja milline on nende lisandväärtus asjaomase riigi majanduse ja ühiskonna seisukohast, samuti nende mõju riigieelarvele, kulutõhusal ja tulemuslikul viisil, pidades eriti silmas praeguseid väljavaateid, kus pikaajalised intressimäärad on madalad; palub EIP-l tugevdada oskusteabebaasi valitsuste, piirkondade ja kohalike omavalitsuste avaliku ja erasektori partnerlustes osalemiseks;

17.  rõhutab sellega seoses, et liikmesriigid, kus avaliku ja erasektori partnerlused on vähem arenenud, võiksid kaaluda suuniseid, millega ergutada seda tüüpi lepingute tõhusamat kasutamist;

18.  märgib, et EIP võlakirjad on ainus näide liidu võlakirjade emiteerimisest;

19.  tunneb heameelt EIP poliitika üle, millega suurendatakse VKEde rahastamist ja noorte jaoks investeerimist, kuid tunneb praegu muret selle pärast, et reaalmajanduse ja tööhõive jaoks jäävad tulemused piiratuks; tunneb heameelt Euroopa Investeerimisfondi (EIF) kapitali suurendamise üle 3 miljardilt eurolt 4,5 miljardile eurole ja palub EIFil esitada analüütiline aruanne oma tulemuste kohta, mis tuginevad sellele olulisele suurendamisele; palub sarnaselt EIP-l esitada aruanne selle kohta, kuidas on EIP grupi suuremast riskivõtmise volitusest saanud kasu uuenduslikud ja kõrge riskiga VKEd;

20.  tunneb heameelt asjaolu üle, et 2014. aastal oli EIP roheliste võlakirjade (Green Bonds) turul 4,3 miljardi euroga suurim emitent, kelle osakaalu suurendati märkimisväärselt, kui emiteerimine tõusis 28 miljardi euroni, ja palub EIP-l jätkata keskkonnasõbraliku taastuvenergiaga seotud poliitika jõustamist; tunneb heameelt ka selle üle, et EIP korraldab kliimahindamise ja taotleb selle avaldamist, ning palub EIP-l järgida komisjoni soovitusi ja jäätmete raamdirektiivi ning seada prioriteediks investeerimine projektidesse, mis asuvad jäätmehierarhia tipus, ja jäätmete mis tahes muud tüüpi energiakasutusse;

21.  rõhutab regionaalarengu tähtsust ning palub EIP-l edendada dialoogi ja koostööd piirkondlike ja kohalike ametiasutuste, pankade ja ametitega; on seisukohal, et selles raamistikus tuleks toetada ka piiriülest koostööd;

22.  palub EIP-l pöörata tähelepanu konfliktide ja äärmise vaesuse käes kannatavatele kolmandatele riikidele ja ELi välistele piirkondadele, võttes peaeesmärgiks arenguerinevuste vähendamise ELi ja nende piirkondade vahel, keskendudes eriti Vahemere lõunapiirkonnas ja Ida-Euroopas asuvatele naaberriikidele; nõuab abisaavate riikide õigusaktide täielikku järgimist; palub EIP-l veelgi suurendada ELi välise tegevuse tulemuste mõõtmise raamistiku tõhusust; palub Euroopa Kontrollikojal koostada eriaruande EIP välislaenutegevuse tulemuslikkuse ja ELi poliitikaga kokkusobivuse kohta; tunneb heameelt asjaolu üle, et saavutamaks ELi partnerriikides projektidega paremaid tulemusi, on ELi toetus üha rohkem ühendatud EIP laenudega;

23.  palub EIP-l suurendada veelgi läbipaistvust ja teabe kättesaadavust nii asutusesiseselt, Euroopa Parlamendi ja teiste institutsioonide kui ka üldsuse jaoks, eriti seoses hangete ja allhangete süsteemi, sisejuurdluste tulemuste ning tegevuste ja programmide valiku, järelevalve ja hindamisega, võttes iga rahastatud projekti puhul aluseks selged ja mõõdetavad näitajad, mõju eelhindamise metoodika ja tulemused ning järelaruandluse, tingimusel, et tegemist ei ole tundliku äriteabega; nõuab tungivalt, et EIP suurendaks oma kaebuste käsitlemise büroo sõltumatust ja tulemuslikkust, võtaks lisameetmeid bürokraatia vähendamiseks, suurendaks makromajandusliku analüüsi alast suutlikkust ning võtaks meetmeid naiste ja meeste võrdse esindatuse saavutamiseks oma juhtivatel ametikohtadel; peab kahetsusväärseks, et EIP halduskomitees, juhatajate nõukogus ja direktorite nõukogus puudub mitmekesisus, eriti soolise võrdõiguslikkuse seisukohast;

24.  palub EIP-l suurendada aruandlust parlamendile ja teistele sidusrühmadele seoses oma otsuste, edusammude ning laenutegevuse mõjuga ELis ja väljaspool, kasutades selleks regulaarse ülesehitusega dialoogi, millega suurendatakse parlamentaarset kontrolli, muu hulgas koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide suhtes kohaldatava poliitika rakendamise üle, ning järgida täielikult EFSI määrust, eriti mis puudutab institutsioonidevahelist koostööd Euroopa Parlamendiga; palub EIP-l kohaldada oma tavapärasele tegevusele samu aruandlust ja aruandekohuslust käsitlevaid sätteid, nagu on sätestatud EFSI määruses; palub sellega seoses EIP-l nõustuda Euroopa Parlamendiga kokkuleppe sõlmimisega, et võimaldada EIP presidendile otse küsimusi esitada, nagu see juba toimib EKP presidendi puhul, ning parandada tegevdirektori ja tegevdirektori asetäitja ametikohtadega seotud valikumenetlust.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	1.12.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	48 5 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Renato Soru, Theodor Dumitru Stolojan, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Jakob von Weizsäcker, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Matt Carthy, Philippe De Backer, Ildikó Gáll-Pelcz, Marian Harkin, Sophia in ‘t Veld, Barbara Kappel, Verónica Lope Fontagné, Paloma López Bermejo, Thomas Mann, Alessia Maria Mosca, Michel Reimon, Maria João Rodrigues
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Agnes Jongerius, Anneleen Van Bossuyt, Igor Šoltes

13.11.2015

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS

eelarvekontrollikomisjonile

Euroopa Investeerimispanga (EIP) 2014. aasta aruande kohta

(2015/2127(INI))

Arvamuse koostaja: Ivan Jakovčić

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval eelarvekontrollikomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt selle üle, et EIP grupi 2014. aasta kogu rahastamistegevus suurenes, k.a rohkem kui 50 miljardit eurot täiendavate laenudena ning rohkem kui 150 miljardit eurot tehtud investeeringutena, mis on väga oluline ühtekuuluvuspoliitika ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide täiendamiseks;

2.  tunnistab, et majandus- ja finantskriis ning selle mõju traditsioonilistele laenusüsteemidele, samuti olemasolevad finants- ja mittefinantstõkked, on kaasa toonud investeeringute nappuse, mis takistab Euroopa majanduse kasvupotentsiaali täielikku realiseerumist ning seab ohtu mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete arengupotentsiaali; väljendab sellega seoses heameelt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) üle ja tema potentsiaali üle erainvesteeringuid suurendada;

3.  tuletab meelde, et EFSI peab andma panuse ka ühtekuuluvusse ning rõhutab, et EFSI ja muude ELi poliitikavaldkondade ja instrumentide (eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide) vahel tuleb tagada järjepidevus ja täiendavus, mis võib aidata kaasa stabiilse ja sõbraliku investeerimis- ja ettevõtluskeskkonna loomisele; soovitab kõikidel liikmesriikidel määrata riiklikud tugipangad;

4.  peab vajalikuks töötada välja EIP tegevuse alane kommunikatsioonipoliitika tagamaks, et kõiki valitsemistasandeid hoitakse kõnealuste programmidega kursis; on veendunud, et on vaja lihtsustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest EIP finantsinstrumentidele antavat toetust reguleerivaid eeskirju; kutsub EIPd üles edendama paremini oma kavandamisalast nõustamistegevust, aidates Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide korraldusasutustel kasutada neile kättesaadavaid vahendeid paremini kõikide Euroopa kodanike hüvanguks;

5.  tunneb heameelt asjaolust, et InnovFini raames käivitati uued vahendid ja teenused, mis soodustavad teadusuuringuid ja innovatsiooni;

6.  võtab teadmiseks EIP tegevuskava aastateks 2015–2017; väljendab rahuolu faktiga, et selles tunnistatakse liikmesriigiti erinevat taastumiskiirust ning et selles on seatud valdkonnaüleseks poliitiliseks eesmärgiks majanduslik ja sotsiaalne sidusus;

7.  on veendunud, et EIP enda eeskirju ja menetlusi, muu hulgas horisontaalse ja valdkondliku poliitika kohta, tuleks kohaldada kõikide meetmete suhtes, mis on seotud ELi eelarvega, sh EFSIga; on veendunud, et EIP/Euroopa Investeerimisfondi rahastamisoperatsioonide valik peaks olema läbipaistev ja põhinema kvaliteedikriteeriumitel; rõhutab vajadust hinnata korrapäraselt selliste instrumentide toimimist, samuti hoolsuskohustuse rakendamise tulemuslikkust;

8.  tunneb heameelt suurema rolli üle, mida EIP grupp etendab ühtekuuluvuspoliitika elluviimisel programmiperioodil 2014–2020; on veendunud, et tegemist on õiges suunas astutud sammuga, mille eesmärk on parandada EIP ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahelist sünergiat; on seetõttu arvamusel, et rahastamisvahendite kasutamisel tuleb arvesse võtta territoriaalset aspekti ning linnade ja maapiirkondade mitmekesisust, muu hulgas eesmärgiga suurendada piirkondade ühtekuuluvust; rõhutab, kui oluline on säilitada pidev dialoog rakenduskavade korraldusasutustega, et luua sünergia, mis võimaldab saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid, toetades muu hulgas mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtteid ja tagades neile juurdepääsu rahastamisvahenditele; väljendab siiski muret asjaolu pärast, et ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahenditest toetusesaajatele tehtavate väljamaksete määr oli programmiperioodil 2007–2013 madal;

9.  rõhutab EIP rolli niisuguse töö rahastamisel, mida tehakse kolmandate riikide elanike põhivajaduste rahuldamiseks;

10.  kutsub EIPd üles nõudma suuremat läbipaistvust oma finantsvahendajatelt kandidaatprojektidele laenude eraldamisel;

11.  leiab, et halduskoormus ja vähene haldussuutlikkus takistavad tõsiselt ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide edukat saavutamist; peab oluliseks vaadata läbi haldusmenetlused ja vähendada sellist koormust; rõhutab, kui oluline on EIP nõuandev roll ning tunnustab sellega seoses tehtud jõupingutusi; tunneb heameelt komisjoni ja EIP partnerluse üle nõuandva platvormi fi-compass väljatöötamisel; palub EIP-l esitada komisjonile ja liikmesriikidele soovituste kogumi halduskorralduse lihtsustamise ja suutlikkuse suurendamise kohta, võttes arvesse EIP kogemusi avaliku sektori vahenditest toimuva rahastamise valdkonnas;

12.  on samuti arvamusel, et tugevdada tuleb komisjoni, EIP ning kohalike ja piirkondlike organite vahelist koostööd, et tagada rahastamisvahendite tulemuslik kasutamine territoriaalse arengu ja ühtekuuluvuspoliitika edendamiseks;

13.  palub EIP-l suurendada toetust ELi makropiirkondlike strateegiatega hõlmatud projektidele; rõhutab, kui oluline on toetada jätkuvalt ELis jätkusuutlikke innovatiivseid ja ka traditsioonilisi majandussektoreid; rõhutab vajadust ühendada Euroopa ühendvedude ja asukohapõhiste investeeringute abil; nõuab lisaks finants- ja investeerimisplatvormide loomist, et võimaldada eri allikatest pärit vahendite ühendamist ja selliste makropiirkondlike projektide jaoks vajalike investeeringute kaasamist;

14.  rõhutab tulemustele suunatud lähenemisviisi ühtekuuluvuspoliitikale programmiperioodil 2014–2020; nõuab EIP iga-aastase aruandlusega seoses rohkem teavet EIP tegevuse tulemuste ja panuse kohta ühtekuuluvuspoliitika eesmärkidesse; nõuab sellega seoses, et komisjon ja liikmesriigid kasutaksid täielikult ära määrusega (EL) nr 1303/2013 pakutavaid võimalusi vajaduse korral rahastamisvahendite suuremaks kasutuseks kuni 2020. aastani, ning kutsub EIPd üles edendama veelgi oma vahendeid ja teotusesaajate häid tavasid, et suurendada nende atraktiivsust;

15.  tuletab meelde, kui tähtis on EIP ja riiklike tugipankade vaheline mitmepoolne koostöö, et suurendada sünergiat, jagada riske ja kulusid ning tagada asjakohased laenud ELi projektidele, mis mõjuvad hästi tootlikkusele, töökohtade loomisele, keskkonnakaitsele ja elukvaliteedile;

16.  tuletab meelde, et Euroopa Parlamendil peab olema tähtis roll kõnealuste strateegiate ja projektide poolt tööhõivele ja majanduskasvule avaldatava mõju jälgimisel; nõuab tugevdatud dialoogi ja pidevat teabevahetust EIP ja parlamendi vahel (korrapäraste kohtumiste näol) EIP sellise tegevuse küsimustes, mis mõjutab ELi majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; on veendunud, et kasulik oleks korrapäraselt ajakohastatav teave EIP juhtimiskulude ja tasude kohta ning rahastatud projektide mõju kohta tööhõivele ja majanduslikule lisandväärtusele.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	12.11.2015
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	34 2 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Victor Boştinaru, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Michela Giuffrida, Anna Hedh, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Younous Omarjee, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Julia Reid, Terry Reintke, Fernando Ruas, Monika Smolková, Maria Spyraki, Ruža Tomašić, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Andor Deli, Josu Juaristi Abaunz, Ivana Maletić, Jan Olbrycht, Demetris Papadakis, Tonino Picula, Claudia Schmidt, Hannu Takkula, Damiano Zoffoli, Milan Zver
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (kodukorra art 200 lg 2)	Stanisław Ożóg

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	23.2.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 0 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Louis Aliot, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Dennis de Jong, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Ingeborg Gräßle, Bogusław Liberadzki, Verónica Lope Fontagné, Monica Macovei, Dan Nica, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Bart Staes, Michael Theurer, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Cătălin Sorin Ivan, Benedek Jávor, Markus Pieper, Julia Pitera, Marco Zanni

• [1]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0201.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0183.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0161.
• [4]  ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.