RAPORT ettepaneku kohta nimetada Mihails Kozlovs kontrollikoja liikmeks

17.3.2016 - (C8-0411/2015 – 2015/0814(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Igor Šoltes

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Mihails Kozlovs kontrollikoja liikmeks

(C8-0411/2015 – 2015/0814(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0411/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0059/2016),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2016. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Mihails Kozlovs kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

LISA 1. Mihails Kozlovsi ELULOOKIRJELDUS

Sõltumatu kvalifitseeritud ja motiveeritud professionaal, kellel on rohkem kui 15 aastat kogemusi riikliku ja ELi majanduspoliitika kujundamise, ELi eelarve, riigirahanduse, avaliku halduse, institutsioonidevaheliste suhete, arengupanganduse, diplomaatia, esindustegevuse, kommunikatsiooni ning inimeste, muutuste ja projektide juhtimise alal ning kes on oma karjääri jooksul loonud sidemeid kõigis ELi institutsioonides ja omab tippülikooli magistrikraadi ärijuhtimises.

TÖÖKOGEMUS

Asedirektor (majandus, rahandus, ELi eelarve – ECOFIN), nõunik Läti rahandusministeerium ja Läti alaline esindus Euroopa Liidu juures	Alates aprillist 2012 Brüssel

•  Peaministri, rahandusministri ja alalise esindaja nõunik.

•  Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja Ukrainale suunatud rahalise abiga seotud komplekssete mitmepoolsete kõrgetasemeliste läbirääkimiste juhtimine.

•  ELi majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) igakuiste istungite strateegiliste kavade koostamine ja sisuline ettevalmistamine.

•  Osalemine Läti euroalaga liitumise strateegia kavandamises ja elluviimises.

Direktorite nõukogu liikme (Soome, Norra ja Läti esindaja) nõunik Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank	Oktoober 2010 – aprill 2012 London

•  Strateegiliste ja lühiajalise mõjuga ettepanekute hindamine direktorite nõukogu eesmärkide suhtes. Osalemine eelarve- ja halduskomitee ning rahandus- ja juhtimiskomitee tegevuses.

•  EBRD projektide tulemuslikkuse ja lisandväärtuse EBRD mandaadile vastavuse hindamine. Töö auditikomitees.

•  Investeerimisprojektide täieliku analüüsi tegemine.

Nõunik (majandus, rahandus, ELi eelarve, maksupoliitika) Läti alaline esindus Euroopa Liidu juures	Mai 2003 – oktoober 2010 Brüssel

•  Euroopa Ülemkogu, ECOFINi, majandus- ja rahanduskomitee ning alaliste esindajate komitee Läti saadikute erakorraline ja kohapealne nõustamine ECOFINi poliitika ja protseduuriküsimuste alal.

Direktor, rahandusministeeriumi ELiga integreerumise osakond, Riia Osakonnajuhataja, rahandusministeeriumi ELiga integreerumise osakond, Riia	Jaanuar 2002 – mai 2003 Veebruar 2001 – jaanuar 2002

Praktikant Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste direktoraat	Jaanuar 2000 – aprill 2000 Brüssel

Mitmesugused algtaseme töökohad era- ja avalikus sektoris ning teadus- ja haridusasutustes	Juuni 1996 – detsember 1999

HARIDUS

Magistrikraad ärijuhtimises, City University London, Cass Business School, London. Lõpetatud kiitusega.		2011–2014
Magistrikraad ühiskonnateadustes, Läti Ülikool. Majandus, rahvusvaheline majandus, ärijuhtimine, raamatupidamine	1997–1999
Bakalaureusekraad ühiskonnateadustes, Riia Tehnikaülikool. Majandus, rahvusvaheline majandus, ärijuhtimine, raamatupidamine	1994–1997
Euroopa õpingud, Läti Ülikool Erikursused majanduse, rahanduse ja õigusteaduse alal	1996–1997

KEELEOSKUS

Inglise keel – kõrgem tase

Prantsuse keel – kesktase

Saksa keel – algtase

Läti keel ja vene keel – emakeele tase

SAAVUTUSED, TUNNUSTUSED

Aukiri Läti Vabariigi valitsuselt, november 2015.

Aukirjad peaministrilt isikliku panuse eest 1) Läti ELi eesistumise õnnestumisse (2015) ja 2) Läti euroalaga liitumisse (2014).

Isiklik tunnustus ECOFINi avalikul istungil komisjoni asepresidendilt Katainenilt ja president Hoyerilt olulise panuse eest Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi loomisesse (juuni 2015).

Aukiri Läti välisministrilt Läti euroalaga liitumisele kaasaaitamise eest (2014).

Teenetemärk Läti rahandusministrilt silmapaistva töö eest Läti majandus- ja rahanduspoliitiliste huvide esindamisel ja edendamisel ELis (2008).

Sport: endine Läti meister veesuusatamises.

PUBLIKATSIOONID

Kozlovs M, „Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI): läbirääkimised“; Läti huvid ELis, november 2015 (läti keeles).

LISA 2. Mihails Kozlovsi VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Töökogemus

1.  Palun loetlege oma ametialased kogemused riigi rahanduse valdkonnas eelarve planeerimise, täitmise või haldamise, eelarve kontrolli või auditeerimise alal.

Alates magistrikraadi omandamisest 1999. aastal olen ma kogunud töökogemust riigi rahanduse, majanduse, fiskaalpoliitika ja finantsjuhtimise alal Läti valitsuses (rahandusministeeriumis) ning rahvusvahelises keskkonnas Brüsselis (Läti alalises esinduses Euroopa Liidu juures) ja Londonis (Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupangas). Oma isiklikku elukestva õppe kava järgides omandasin 2014. aastal ärijuhtimise magistrikraadi Cass Business Schoolis (City University London), lõpetades kiitusega.

Aastate jooksul olen kogunud töökogemust Euroopa Liidu rahanduse valdkonnas selle mõiste kõige laiemas tähenduses. Minu esimene tõsine katsumus oli seotud ühinemisläbirääkimistega kümnes läbirääkimiste majandus- ja rahaliidu, finantsturgude ning rahandus- ja eelarvesätetega seotud peatükis (kokku oli läbirääkimiste peatükke kolmkümmend üks). Läti toonaseid valitsemis-, finantsjuhtimise ja -kontrolli ning riigikontrolli standardeid praegustega võrreldes võin heal meelel öelda, et mul on õnnestunud teadmussiirdele ja suutlikkuse arendamisele kaasa aidata.

Saabusin Brüsselisse 2003. aastal vahetult pärast ühinemislepingu allkirjastamist ühena esimestest Läti huve ELis esindavatest nõunikest ning keskendusin kahte liiki ülesannetele. Esmalt olulistele majandus-, rahandus-, eelarve- ja maksupoliitilistele ning ELi eelarvega seotud küsimustele ning teiseks suutlikkuse arendamisele meie riigi huvide paremaks esindamiseks neis valdkondades. Mõistes ELi eelarve vahendite olulisust Läti majanduse arengule, andsin ma poliitikakujundajatele nõu tugevdada meie rahandusministeeriumi ja Brüsseli esinduse haldussuutlikkust seoses ELi eelarve haldamisega.

Järgnevate aastate jooksul kogusin põhjalikke teoreetilisi teadmisi ja vahetuid praktilisi kogemusi ELi institutsioonide toimimise, neis toimuvate otsustusprotsesside ja nende probleemide kohta. Mitmes ELi institutsioonis eri tasemetel mitmesuguseid töökohustusi täites kogutud eesliinikogemused ELi asjades on andnud mulle enesekindlust ja oskusi, mis on vajalikud tõhusaks tegutsemiseks poliitiliselt mitmetahulises ja dünaamilises ELi keskkonnas. Arusaam ELi toimimisest on võtmetähtsusega, sest see võimaldab näha tervikpilti praegusest olukorrast, potentsiaalsetest probleemidest ja võimalikest lahendustest. Need teadmised on kontrollikoja jaoks ja tema ülesannete täitmiseks väga kasulikud.

Majandus- ja rahanduskomitee tööd järelkontrollides ning selles Läti delegatsiooni liikmena alates 2003. aastast osaledes õppisin ma tundma aluslepingu mitmepoolset majandus- ja rahandusjärelevalvet käsitlevate artiklite praktilist rakendamist. Sellele järgnesid stabiilsuse ja kasvu pakti esimene reform (2005), rahandus- ja majanduskriis, euroala uued rahanduspoliitika koordineerimise mehhanismid (sh fiskaalkokkulepe, Euroopa stabiilsusmehhanism ning esimene ja teine majanduse juhtimise pakett) ja pangandusliit. Neil aastatel osalesin Läti delegatsiooni liikmena majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) töös, kus arutati kõiki neid küsimusi ja võeti vastu neid puudutavaid otsuseid, mitmel puhul koos Euroopa Parlamendiga. Meie järgmiseks väljakutseks on tõelise majandus- ja rahaliidu loomine, mis muu hulgas peaks tagama demokraatliku legitiimsuse ja vastutuse.

Eelnevale tuginedes rõhutan, et mul on laialdased kogemused mitmepoolse majandus- ja fiskaaljärelevalve alal ja finantssektoris. Eriti asjakohane on minu kogemus kriisijärgses keskkonnas, mis tõi kaasa ulatuslikke ja pikaajalist mõju avaldavaid muudatusi, millest mõned mõjutavad ka Euroopa Kontrollikoja aluslepingutest tulenevaid ülesandeid. See on nähtav kontrollikoja hiljutises tegevuses, näiteks ülevaatearuannetes[1]. Loodan, et saan kontrollikoja liikmena kasutada oma teadmisi ja kogemusi selles valdkonnas mõningate kontrollikoja ees seisvate ülesannete täitmisel.

Rahvusvahelise rahandusasutuse EBRD direktorite nõukogus töötades oli mul suurepärane võimalus õppida tundma auditeerimise ja mõjuhindamisega seotud küsimusi. Osalesin alaliselt direktorite nõukogu auditikomitee töös. Auditikomitee kontrollib EBRD finantsaruannete ning raamatupidamis-, finantsaruandlus- ja avalikustamispoliitika ja -praktika terviklust, EBRD sisekontrollisüsteemide usaldusväärsust ja efektiivset rakendamist, EBRD vastavustagamise, siseauditi, hindamise ja juhtimisriskide alaste ülesannete täitmist ning EBRD välisaudiitori sõltumatust, kvalifikatsiooni ja kohustuste täitmist.

Nende ülesannete täitmisel pakkus mulle erilist huvi küsimus, kas EBRD poolt koostatud ja EBRD meetmete sihtriikides rakendatud investeerimis- ja poliitikaprojektide raames kasutati aktsionäride kapitali säästlikult, tõhusalt ja efektiivselt kooskõlas EBRD mandaadiga ning kas EBRD-l õnnestus saavutada projektide sihtriikides soovitud ja vajalikku mõju ja lisandväärtust.

Tänu EBRD direktorite nõukogus omandatud kogemustele mõistan ma vajadust ettevõtete juhtimise, finantsjuhtimise ning kontrolli- ja siseauditisüsteemide kvaliteetse hindamise järele, aga ka vajadust koostada aruanded õigeaegselt, seada selgelt piiritletud prioriteete, anda arengut toetavaid soovitusi ja aidata kaasa nende soovituste rakendamisele. Olen alati olnud seisukohal, et auditi- ja hindamisfunktsioonide sõltumatus ei tohiks tähendada nende eraldatust. Audiitorid peavad olema küll sõltumatud, kuid samas osavõtlikud, panustades oma sõltumatute hinnangute ja soovitustega tulemuste parandamisse.

Oma teenistuskäigu vältel olen omandanud selleks olulisi oskusi, näiteks saanud ülevaate ja üksikasjaliku arusaama ELi tegevusest (ka muudes valdkondades peale majandus- ja rahandusküsimuste), oskuse leida seoseid muutuste vahel eri poliitikavaldkondades, põhjaliku arusaama ELi institutsioonide tegevusest ja rollist otsustusprotsessis ning selge arusaama ELi eelarve haldamisest. Siinkohal märgin, et hoolimata institutsioonide pidevast tööst ELi eelarve haldamise parandamiseks, mis annab pikkamisi tulemusi, sh tulemusnäitajate ja lisandväärtuse paranemise näol, on selles valdkonnas veel puudujääke. Põhjusteks on õigusraamistiku komplekssus, planeerimis-, täitmis- ja kontrollsüsteemide mitmetasandilisus, vastutusalade ebatäpne piiritlus ning mõnel juhul kahjuks ka poliitilised tegurid.

Samuti on ELi eelarvevahendite nappust ning pidevalt lisanduvaid uusi probleeme arvesse võttes selge, et tuleb leida uusi võimalusi vähemate vahenditega paremate tulemuste saavutamiseks. Hiljutise Läti eesistumisaja jooksul Euroopa Liidu Nõukogus oli mul meeldiv võimalus juhtida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ajutist töörühma ning täita ühte juhtivrollidest mitmes kolmepoolses poliitilises läbirääkimises Euroopa Parlamendiga. Neis läbirääkimistes õnnestus meil saavutada rekordiliselt lühikese ajaga kompromiss, mis muu hulgas tugevdas EFSI auditikorraldust. Järgmiseks väljakutseks on määratleda EFSI määrusel põhinevate tegevuste ning EIP-le ja EIFile antava ELi eelarvegarantii auditeerimiskord. Kontrollikoja võimaliku liikmena kavatsen sellesse debatti panustada.

Läti eesistumisaeg nõukogus oli tõeline proovikivi nii minule kui ka minu ECOFINi meeskonnale Brüsselis. Korraldasin ja juhtisin keerulist ettevalmistusprotsessi ning viisin selle edukalt lõpule, mida näitab meie eesistumise tulemuslikkus ECOFINi valdkonnas. Arvukate toimikute sisusse süvenedes, menetlusküsimusi lahendades ja võrgustikke luues tõestasin, et tunnen seda poliitikavaldkonda põhjalikult. Olen valmis kasutama neid oskusi ka kontrollikojas.

Loodan, et küsimustiku käesolev osa veenab komisjoni, et ma olen oma karjääri arendamisel lähtunud eesmärgist saada ulatuslike teoreetiliste teadmiste ja rikkaliku praktilise kogemustepagasiga professionaaliks. Usun, et kontrollikoja kui esinduskogu tugevus rajaneb mitte ainult selle liikmesriikide paljususel, vaid olulisel määral ka selle liikmete mitmekesistel ametialastel kogemustel.

2.  Millised on olnud kõige tähtsamad saavutused Teie ametialase karjääri jooksul?

Usun, et minu teenistuskäigus on saabunud pöördepunkt, kuna ELi eesistumine märgib loogilist lõppu ELi asjadega tegeleva riigiteenistuja ühele kogemustetsüklile: ühinemisläbirääkimised, ELiga ühinemine, suutlikkuse suurendamine, euroalaga liitumine ning lõpuks ELi eesistumine.

Panustasin nendesse minu riigi jaoks märgilise tähendusega projektidesse oluliselt. Minu rolli tunnustasid aukirjadega Läti valitsus ning kaks peaministrit ja rahandusministrit. Pean seda tulemuslikku ja tunnustust leidnud panust oma senise teenistuskäigu olulisimaks saavutuseks.

Hiljutiseks kõrghetkeks oli Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu jaoks märgilise tähtsusega projekt) ettevalmistustöö lõpuleviimine kuue kuuga. Veel üks saavutus, mis näitab tulemuslikku koostööd Euroopa Parlamendiga, oli kokkuleppe saavutamine suurima Ukrainale pakutava finantsabipaketi osas, mis ühtlasi oli Riias toimunud ELi idapartnerluse tippkohtumise üks peamisi tulemusi.

Euroopa Liidu eesistumise ettevalmistamine ühes keerulisematest poliitikavaldkondadest (ECOFIN) oli proovikivi nii Lätile kui ka mulle isiklikult. Läti eesistumise suurepärased tulemused ECOFINi valdkonnas põhinesid suures osas minu Brüsseli meeskonna heal tööl tihedas koostöös Riia kolleegidega.

Viimane – kuid kindlasti mitte teistest vähem oluline – näide on minu panus ühinemisprotsessi Läti rahandusministeeriumi ELiga integreerumise osakonna juhatajana. Ma osalesin ELi eelarvet ning ELi finantshuvide kaitset käsitlevate läbirääkimiste peatükis, aidates levitada aastatuhandevahetusel Läti jaoks uudseid teadmisi ELi eelarvest, ettevõtete juhtimisest, riskijuhtimisest, sisekontrollist ning sise- ja välisauditist.

Minu järgmine eesmärk tugevdada Euroopa Liidu projekti, millel on minu siiras poolehoid. Kuna Euroopa Kontrollikoja roll ELi ühe- ja mitmeaastaste eelarvete kujundamises peaks senisest tulemuskesksema käsitlusviisi ja vahendite vähenemise tõttu tugevnema, oleks mul kontrollikoja liikmena suurepärane võimalus kasutada oma kogemusi Euroopa Liidu hüvanguks.

3.  Milliseid ametialaseid kogemusi on Teil oma päritoluriigist väljaspool asuvate rahvusvaheliste multikultuursete ja mitmekeelsete organisatsioonide või institutsioonidega?

Suurem osa minu ametialastest kogemustest pärineb väljastpoolt Lätit. Esiteks töötasin karjääri alguses kolm huvitavat kuud praktikandina Euroopa Komisjonis (DG-ECFIN).

Minu karjääri nn Brüsseli perioodi (ECOFINi direktori nõunik ja hiljem Läti alalise esinduse ECOFINi osakonna asedirektor) vältel töötasin ma väga mitmekesises töökeskkonnas, suheldes sageli ja rõõmuga kolleegidega eri liikmesriikidest, Euroopa Parlamendist, komisjonist ja EIPst ning sektorite esindajatega.

Töö EBRD direktorite nõukogus lisas tänu sagedasele koostööle EBRD kolmandate riikide sidusrühmadega minu kogemustele globaalse mõõtme. Suhtlus EBRD kolmandate riikide sidusrühmadega aitas mul näha meid, eurooplasi, ning meie mõtteviisi, otsustusprotsesse ja muid aspekte nende silmade läbi.

Tunnen, et minu oskused leiavad tõelist rakendamist just mitmerahvuselises ja multikultuurses keskkonnas, kus ma saan kasutada oma eelnimetatud kogemusi seatud eesmärkide saavutamiseks. Euroopa ajalugu on keeruline, kuid minu arvates pakub mitmekesisus Euroopa projektis võimsaid sünergiaid.

4.  Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Minu eelnevatele juhtimisülesannetele ei kohaldatud heakskiidumenetlust.

5.  Millistele Teie eelnevatest ametikohtadest on Teid nimetatud poliitilise otsusega?

Mitte ühelegi. Kõigile minu eelnevatest ametikohtadest määrati mind kvalifikatsiooni või objektiivsel hindamisel põhinenud juhtimisotsuse põhjal.

6.  Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma ametialase karjääri jooksul osalenud?

Mul on hea meel, et minu ametialane karjäär on langenud ajale, mil Läti riigil tervikuna ja Läti kodanikel individuaalselt tuli tõsiselt järele mõelda ning teha meie riigi tulevikku määravaid olulisi otsuseid. Kahtlemata tegime õiged otsused, mis tõid meie riigi jäävalt Euroopa perre tagasi. Olen uhke, et läbisin keerulise üleminekuperioodi edukalt ning sain ka ise neisse võtmetähtsusega otsustesse panustada.

Siinkohal pean eelkõige silmas otsuseid, mis viisid ELi eelarvet ja ELi finantshuvide kaitset käsitleva ühinemisläbirääkimiste peatüki sulgemiseni. Karjääri alguses Läti rahandusministeeriumis vastutasin ma ELi omavahendite süsteemiga liitumise ettevalmistamise eest ning valitsemis-, finantsjuhtimise ja -kontrolli ning sise- ja välisauditisüsteemide arendamise järelmeetmete ja aruandluse eest. Samuti koordineerisin ja aitasin sooritada järelmeetmeid komisjoni soovitustele meie ELi vahendite kasutamise süsteemide valmisoleku tagamiseks pärast ELiga ühinemist. Pean seda perioodi oma karjääri väga tähtsaks osaks.

Teiseks arvan, et täitsin olulist rolli protsessis, mille lõppeesmärk oli euroala liikmeks kandideerimine ja Euroopa ühisraha kasutuselevõtt alates 1. jaanuarist 2014. Teekond selle eesmärgi saavutamiseni oli pikk, Läti komistas selle aja jooksul mitu korda ning me ühinesime euroalaga selle ristteel. Praegu, kui oleme paar aastat euroala liikmed olnud, kahtlevad tehtud valikutes vaid vähesed vaatlejad.

Kolmandaks toon välja, et majandusteadlased, akadeemiline ringkond ja üldsus näivad olevat ühel meelel, et investeeringute suurendamine Euroopas on Euroopa ja siseriikliku poliitika kujundajatele kõige pakilisem ja esmatähtis ülesanne. Olen kindel, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi peamiseid elemente käsitlev kompromissotsus, milleni mina ja minu meeskond koostöös Euroopa Parlamendi läbirääkimismeeskonna ja komisjoni asepresidentide Georgieva ja Kataineniga 28. mai 2015 aasta varastel tundidel pärast kolmteist tundi kestnud poliitilisi läbirääkimisi jõudsime, on minu ametialases karjääris väga oluline. Nagu eelnevalt öeldud, on välisauditit käsitlev säte üks parandustest, mille suutsime komisjoni ettepanekusse sisse viia.

Mul on hea meel, et komisjon ja Euroopa Investeerimispank on ELi eelarvega tagatud Euroopa investeerimiskava rakendamisel juba häid tulemusi saavutanud. Ma loodan, et investeerimiskava edukas rakendamine aitab kaasa ELi eelarve tuleviku teemalisele arutelule. Olen märganud, et kontrollikoja liitumine on oodatud ja ta on valmis arutelusse oma panuse andma. Ma loodan, et minu kogemus aitab kontrollikoja tööle kaasa.

Sõltumatus

7.  Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud“. Kuidas kavatsete seda tingimust oma tulevaste kohustuste täitmisel järgida?

Kuigi audiitori kutseala on suhteliselt uus, vähemalt kindlasti uuem kui valitsuse liikmete amet, ei ole juhus, et auditi läbiviijate või selle eest vastutavate isikute sõltumatuse käsitus sätestati pikka aega tagasi kindlalt esimesse kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvahelisse standardisse (ISSAI 1). Eetikakoodeks on välja toodud standardis ISSAI 30. Olen nõus, et sõltumatuse ja eetika põhimõtted on kõrgeimate kontrolliasutuste tegevuse eeldus.

Euroopa Kontrollikoja liikmete sõltumatus on üheselt mõistetavalt aluslepingus ette nähtud, kus sätestatakse, et „[l]iidu üldistes huvides on kontrollikoja liikmed oma kohustuste täitmisel täiesti sõltumatud“ (artikkel 285) ja et „[n]ende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust“ (artikli 286 lõige 1).

Neid olulisi põhimõtteid täpsustatakse nii kontrollikoja eetikakoodeksis, kontrollikoja liikmete käitumisjuhendis kui ka kodukorras, samuti kodukorra rakenduseeskirjas.

Tahaksin väljendada oma täielikku pühendumist sõltumatuse põhimõttele, kuna see on eelduseks kontrollikoja ja selle liikmete kohustuste täitmisele kooskõlas aluslepinguga. Veelgi enam, kodanike usaldus kontrollikoja tegevuse vastu oleneb sõltumatuse põhimõtte rangest järgimisest.

Lisaks finants- ja muude tegevuste täielikule avalikustamisele ning aruandekohustusele on minu arvates väga oluline liikmesriikide valitsuste või muude osapoolte mis tahes juhiste ignoreerimine. Sõltumatuse põhimõte on auditi keskmes, seetõttu peaks seda rakendama nii igapäevaste kohustuste täitmisel kui ka strateegiliste otsuste tegemisel. See on oluline mitte ainult kontrollikoja kuvandi ja maine kujunemisel tema põhikliendi ‒ ELi kodanike ‒ ja välismaailma jaoks, vaid ka kontrollikoja liikmete endi seas. Need on peamised ideed, mis minu arvates kinnistavad sõltumatuse põhimõtet ja mida ma järgiksin ka oma edaspidises töös.

Arvan, et olen oma töös alati eelnimetatud põhimõtetest juhindunud. Näiteks olen viimase kaheteistkümne aasta jooksul nõustanud mitmeid peaministreid, rahandusministreid ja riigisekretäre poliitilise spektri erinevatelt poolustelt. Minu nõuanded on tänu kvaliteedile, aga eelkõige tänu erapooletusele ja objektiivsusele, olnud tunnustatud ja hinnatud. Minu ametikohustuste täitmisel ei ole konformism kunagi olnud lahendus. Selle asemel olen alati eelistanud esitada reaalseid fakte ja teha objektiivseid järeldusi, seda isegi juhul, kui need on olnud ebameeldivad, ebapopulaarsed või ei ole ühtinud üldise arvamusega.

Ma ei ole kunagi olnud seotud ELi fondidest saadavate vahenditega ega tegutsenud toetusesaaja huvides.

Kokkuvõtteks ütlen, et Lätis valitakse tulevased kontrollikoja liikmed avaliku konkursi abil, mis koosneb mitmest etapist.

8.  Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanematel, vendadel või õdedel, seaduslikul elukaaslasel või lastel) on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga?

Ei, ma ei ole teadlik ühestki asjaolust, mis võiks sattuda vastuollu minu tulevase tööga.

9.  Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama?

Jah, ma olen valmis täitma kõiki kontrollikoja liikme suhtes kohaldatavaid avalikustamiskohustusi.

10.  Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Nagu on märgitud 7. küsimuse vastuses, valitakse Lätis tulevased kontrollikoja liikmed mitmest etapist koosneva avaliku konkursi abil, mis tagab valimiskorra läbipaistvuse ja erapooletuse.

Sel korral algatati menetlus ministrite kabineti (valitsuse) otsusega alustada valikuprotsessi ja luua valimiskomisjon. Menetlus koosnes konkursiteate avaldamisest Läti Riigi Teatajas, valimiskomisjoniga vestlusele pääsevate kandidaatide väljavalimisest, valimiskomisjoni vestlusest väljavalitud kandidaatidega, valimiskomisjoni otsusest kõige sobivama kandidaadi valikul ja kõige lõpuks valituks osutunud kandidaadi heakskiitmisest valitsuse poolt ning kandidaadist nõukogu peasekretariaadile teatamise juhendamisest. Menetlus algatati seega valitsuse poolt 2015. aasta augustis ja viidi lõpule 19. novembril 2015. aastal, kui ministrite kabinet langetas lõpliku otsuse. Seejärel teatati otsusest nõukogu peasekretariaadile.

Täieliku läbipaistvuse kinnitamiseks sooviksin ma Euroopa Parlamendile teada anda, et üks kandidaat, kes ei osutunud valitsuse heakskiitmise etapiks valituks, algatas 5. jaanuaril 2016. aastal halduskohtumenetluse. See isik, hageja, palus halduskohtul panna ootele valitsuse otsuse rakendamine minu kandidatuuri esitamiseks Euroopa Kontrollikoja liikme ametikohale, vaidlustades selle õiguspärasuse. Läti Vabariik, mida esindavad Läti Vabariigi ministrite kabinet ja rahandusministeerium, kellele ministrite kabinet andis volitused algatada valikumenetlus, on käesolevas kohtuasjas süüdistatava rollis.

Halduskohtu otsusega anti mulle haldusasjas kolmanda isiku staatus, kuna kohtu arvamuse kohaselt võib menetluse tulemus minu õigusi mõjutada. Seega olin halduskohtu otsusega ja sõltumatult oma eelistustest kaasatud sellesse haldusasja, mille algatas teine pakutava ametikoha taotleja, kelle kandidatuur ei osutunud valituks.

Süüdistatav esitas halduskohtule oma selgitavad väited ministrite kabineti 12. jaanuari 2016. aasta istungil, kus süüdistatav kinnitas oma algset otsust väljavalitud kandidaadi kohta.

27. jaanuaril 2016 otsustas halduskohus täielikult tagasi lükata nõude panna ootele valitsuse otsuse rakendamine minu kandidatuuri esitamiseks ELi ministrite nõukogu ametikohale, konsulteerides Euroopa Parlamendiga. Kohus leidis ka, et kõnealune valitsuse otsus oli juba esmapilgul õiguspärane ja et kohaldatavat õigust järgiti täielikult.

11.  Kas täidate aktiivset või täidesaatvat rolli poliitikas ning kui see nii on, siis millisel tasandil? Kas olete viimase 18 kuu jooksul tegutsenud poliitilisel ametikohal? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Ei, ma ei täida poliitikas ei aktiivset ega täidesaatvat rolli. Samuti ei ole ma tegutsenud ühelgi poliitilisel ametikohal. Ma ei ole praegu ja ei ole kunagi olnud ühegi erakonna liige.

12.  Kas astute kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobute igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

Ma ei ole üheski valitavas ametis ega oma mingisugust aktiivset rolli üheski poliitilises erakonnas.

13.  Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade eiramise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?

Tõsised eeskirjade eiramised, pettus ja korruptsioon on nõuetekohaselt toimivale demokraatlikule ühiskonnale tõsine oht. Nendega kaasnevad vahendite väär jaotumine, moraalne oht, kaotatud võimalused ja valed stiimulid. Kõige ohtlikum tõsiste rikkumistega kaasnev mõju on kodanike kasvav umbusaldus, mis võib viia jõuetustundeni, selliste meetodite järkjärgulise tunnustamiseni ja lõpuks nende iseenesest mõistetavana võtmise ning kasutuselevõtmiseni. Kuigi sellised suundumused on kahjulikud iga riigi arengule, on Euroopa projekt eriti haavatav, kuna inimesed eeldavad õigustatult, et rahvusvahelised ja rahvusülesed asutused on seda tüüpi ebaseaduslikust käitumisest vabad.

Arvan, et oma ülesannete täitmisel ei ole ükski kontrollikoja liige kaitstud selle eest, et ta võib sattuda silmitsi tõsiste eeskirjade eiramise, pettuse või korruptsioonijuhtumitega, millesse on segatud isikud tema päritoluliikmesriigist. Sellisel juhul hindaksin ma esmalt kiiresti kogu olemasolevat teavet, et teha kindlaks antud juhul parim teguviis, mis aitaks tagada, et see teave jõuab nii kiiresti kui võimalik liikmesriikide pädevate asutusteni. Kui kaalul oleksid ELi finantshuvid, konsulteeriksin OLAFiga suhtlemise eest vastutavate teenistuste ja vastutava kontrollikoja liikmega ning veenduksin seejärel, et pettusekahtlusest on OLAFile viivitamata teatatud. Arutaksin teemat ka kontrollikoja presidendiga.

Usun ka, et sellised juhtumid väärivad tõsist analüüsi, et mõista nende põhjuseid ja püüda sarnaseid juhtumeid edaspidi vältida. Üldjuhul on süsteemne ennetustegevus osutunud tõhusamaks, kuna see vähendab tõsiste eeskirjade eiramiste, pettuse ja korruptsioonijuhtumite esinemissagedust ning suurendab seeläbi kodanike usaldust.

Kohustuste täitmine

14.  Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned avaliku sektori asutuses? Kuidas saaks Euroopa Kontrollikoda selle tõhustamisele kaasa aidata?

Ümberjaotamisfunktsioon on iga valitsuse tähtis ülesanne. Kodanikud annavad nõusoleku panustada teatud osa vahenditest majanduse tarbeks, näiteks läbi maksustamise, lähtudes õigustatud ootusest, et vahendeid kasutatakse parimal võimalikul viisil kogu ühiskonna huvides, näiteks ühiste hüvede pakkumiseks ja turutõrgete kõrvaldamiseks. Mõiste „parimal võimalikul viisil“ on tähtis, kuid seda tõlgendatakse kahjuks erineval moel.

Liidu õiguse, s.t rahvusvaheliste standarditega kooskõlas oleva finantsmääruse kohaselt tuleb ELi eelarvet kasutada vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele. Eesmärk on pakkuda ELi kodanikele-maksumaksjatele kindlustunnet, et nende vahendeid kasutatakse Euroopa projekti positiivse mõju suurendamiseks. Kuna me päris kindlasti ei ela enam nn külluse ajastul, on usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtted olulisemad kui kunagi varem. Vajadus kulutada liidu ühist raha targalt, saavutades planeeritud tulemused, on ülimalt tähtis, kui EL soovib taastada ja suurendada oma kodanike usaldust.

Seetõttu mõeldakse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtte all vahendite säästlikku, tõhusat ja mõjusat kasutamist. Säästlikkus, tõhusus ja mõjusus on usaldusväärse finantsjuhtimise kolm peamist elementi, millest tuleks kinni pidada igas avalikus teenistuses.

Selleks, et edendada usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri ELis või mis tahes muus avalikku teenust osutavas asutuses, on kõige olulisem teha juhtkond vastutavaks talle usaldatud avaliku sektori vahendite eest. Nappide avaliku sektori vahendite ajastul tuleb ühist raha kasutada vaid kooskõlas eeskirjadega, mis on hädavajalik tingimus, kuid samas viisil, mis viib planeeritud tulemuste, väljundite ja mis kõige tähtsam, saavutusteni.

Lisaks vastutuse võtmisele pean usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri peamisteks tunnusteks järgmisi omadusi: selged eesmärgid, tõhus juhtimissüsteem ja tulemuslikkuse kultuur, tõhus sisekontrollisüsteem, süsteemsed tulemusnäitajad, usaldusväärne järelevalve ja läbipaistev aruandlus. Ja viimasena, kuid kindlasti mitte vähim olulisena, toon välja tähelepanu keskpunkti ümbersuunamise „raha kasutamiselt“ tulemuste saavutamisele.

Minu koduriigi kogemust võib siin kasutada näitena. Pärast finants- ja majanduskriisi on avaliku halduse rahastamine vähenenud, kuid samas kinnitatakse, et avaliku sektori jõudlus ei ole sellest mõjutatud või on isegi paranenud.

Seoses eelöelduga hindan kontrollikoja 2013. ja 2014. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluste raames tehtud tugevat üleskutset suunata rõhuasetus lihtsalt raha kulutamiselt ja ümber raha targale investeerimisele. Arvan, et see idee väärib tõsist kaalumist poliitikakujundajate poolt, millele peaks järgnema sellekohane põhjalik tegevuskava. Arusaadavalt ei saa selline rõhuasetuse muutmine toimuda üleöö, eriti arvestades asjaolu, et käesoleva eelarveperioodi jooksul eraldatud vahendite mis tahes põhjusel kulutamata jätmise ainus üldine tulemus on vähem vahendeid järgmisel perioodil. Seega peaksid ELi institutsioonid ja liikmesriigid väärtushinnangute muutmise hõlbustamiseks tegema omavahel koostööd.

Kontrollikoda täidab olulist rolli usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri edendamises. Ta pakub poliitikakujundajatele, nagu Euroopa Parlament, sõltumatuid auditiaruandeid, mida kasutatakse juhtkonna (komisjoni) eelarve täitmisele heakskiidu andmiseks. Usun, et viimase paari aasta jooksul on kontrollikoda asetanud oma töös rohkem rõhku usaldusväärse finantsjuhtimise aruannetele (tulemusaudititele). Praegune Euroopa Komisjon asepresident Georgieva eestvedamisel teeb kõvasti tööd, et arendada välja tulemuslikkusel põhinev eelarvestus. Tugev tõuge Euroopa Parlamendilt, kontrollikojalt ja komisjonilt on tervitatav areng, mida tuleks samamoodi jätkata.

15.  Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas parandaksite veelgi kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi (eelkõige selle eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et suurendada nii avalikku järelevalvet kulude üle kui ka kulutõhusust?

Aluslepingu nõue aidata Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel on kontrollikoja ülesannete väga oluline osa. Kuna kontrollivolituste kasutamise alased ülesanded on ajas muutuvad, peaks muutuma ka Euroopa Parlamendi ja kontrollikoja töösuhe. Seega on see pidevalt muutuv protsess, mida võib lihtsalt järgida, või veelgi parem, seda saab ennetada.

Arvan, et selle nõude täitmise parandamise protsessi alguspunkt on parlamendi vajaduste täpne mõistmine. See tähendab regulaarset ja põhjalikku dialoogi, mille vältel mõlemad pooled saavad esitada oma seisukohad. Olen märganud, et mõne viimase aasta jooksul on sellel alal juba tehtud edusamme (nt kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni regulaarsed kohtumised, kontrollikoja institutsioonidevaheliste suhete liikme ametikoha loomine, kontrollikoja suhtlus komisjonide esimeeste konverentsiga enne kontrollikoja iga-aastast tööprogrammi).

Kontrollikoja aruandva liikme kohalolek tema aruande läbivaatamisel eelarvekontrollikomisjonis on iseenesest mõistetav element Euroopa Parlamendi abistamisprotsessis. Iseenesest mõistetav peaks olema ka kontrollikoja järelmeetmete võtmine eelarvekontrollikomisjoni või Euroopa Parlamendi selles valdkonnas tehtud järeldustele.

Olen ka märganud, et mõningaid kontrollikoja eriaruandeid on esitletud Euroopa Parlamendi valdkondlikes komisjonides. Usun, et selline tava võib suurendada kontrollikoja töö lisaväärtust ning viia seeläbi parlamendi tõhusama abistamiseni. Lõpuks peaks see koostöö avalduma õigusloomealases tegevuses ise, kajastades kontrollikoja järeldusi ja soovitusi.

Arvan, et on äärmiselt oluline ühendada aluslepingu nõuded olla sõltumatu audiitor ja abistada Euroopa Parlamenti (ja nõukogu). Kui kontrollikoda ei ole viimasele nõudele vastamises edukas, tekib oht, et see võib viia parima kvaliteediga auditiaruannete koostamiseni, mis teema ja/või ajastuse tõttu on nende sidusrühmade jaoks ebaolulised. Sõltumatus peab olema kooskõlas asjakohasusega. Kontrollikoda ELi finantsküsimuste järelevalvajana on oluline osa ELi finantsjuhtimise ökosüsteemist, mis peaks rõhutama tema rolli erapooletu ja usaldusväärse partnerina.

Olles regulaarselt jälginud mõlema eelarvepädeva institutsiooni kontrollikoja dokumentide teemalisi arutelusid, olen arvamusel, et neis aruteludes on ruumi esiteks parlamendi ja nõukogu tihedamale koostööle ELi eelarve täitmise kontrollimisel, ja teiseks rohkem kooskõlastatud tööle kontrollikoja eriaruannete ja ülevaatearuannete analüüsimisel. Samuti peaks kontrollikoja töö sagedamini ja nähtavamalt nõukogu päevakorras esindatud olema.

Samuti sooviksin märkida ära kaks konkreetset punkti, milles tehtavad edusammud võivad viia kontrollikoja aruannete tõhusama kasutamiseni: õigeaegsus ja suhtlus.

Ajal, kui Läti oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, muudeti finantsmäärust, nii et eriaruanded tuleb vastu võtta kolmeteistkümne kuu jooksul. Kontrollikoda peaks püüdma sellest sättest kinni pidada ja seega parandama eriaruannete õigeaegsust. Samal ajal hindan ka vastutusekoormat, kui kontrollikoda kui ELi välisaudiitor teeb järeldusi ja annab soovitusi, samuti olen teadlik kiiruse ja kvaliteedi vahelise tasakaalu leidmise keerukusest.

Suhtlusest rääkides on mul hea meel, et avalike suhete strateegia on üks kontrollikoja reformikava alustaladest. Nii põhjalik teave kontrollikoja rollist ja tegevusest kui ka selle järeldustest ja soovitustest suurendaks läbipaistvust ja avalikku järelevalvet.

Usun, et need kaks tegurit on olulised, sest kokkuvõttes sõltuvad kontrollikoja töö lisaväärtus ja mõju kontrollikoja tehtud järelduste kasutamisest sidusrühmade poolt.

Lõpetuseks, austades täielikult kontrollikoja sõltumatust, tuleb meil kaaluda selle tihedamat kaasamist õigusloomeprotsessi, nt läbi õiguslike arvamuste, mis tahes olulist finantsmõju omavate õigusaktide puhul. Läti eesistumise ajal Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja finantsmääruse valdkonnas tehtud töö näitas kontrollikoja panuse lisaväärtust. Muidugi, kõnealune lähenemisviis ei ole iseenesest uus, aga selle kasutamist võiks üldistada.

16.  Millist lisaväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle järeldused juhtimisse kaasata?

Kontrollikoja tulemusauditi käsiraamatus tuuakse välja järgmine määratlus: „Tulemusaudit tähendab selle sõltumatut, objektiivset ja usaldusväärset uurimist, kas ettevõte, süsteem, toiming, programm, tegevus või organisatsioon vastab mõjususe, tõhususe ja säästlikkuse põhimõtetele ning kas olukorda on võimalik parandada.“

Minu arusaamise kohaselt mõeldakse selle määratlusega seda, et tulemusauditi lisaväärtus on suurim selgete järelduste ja soovituste korral, ning mis veelgi olulisem, audit viib auditi läbinud üksuste ja süsteemide toimimise tõhusamaks muutumiseni. Näiteks isegi kui ELi eelarve 5. rubriigi (Haldus) veamäär ei ole oluline, võiks kodanike jaoks õigustatud küsimus olla see, kas nad ikka saavad ELi avalikult teenistuselt ligikaudu üheksa miljardi euro eest aastas parimat teenust. Mul on hea meel märkida, et käesoleval aastal pakuvad Euroopa Parlament ja nõukogu oma tuge tulemusauditi laiendamiseks ka mitmeaastase finantsraamistiku teistele rubriikidele.

Kui tulemusauditi peamine tulem on auditiaruanne, milles hinnatakse, kas need, kes vastutavad avaliku sektori vahendite kasutamise eest, on seatud eesmärgid täitnud, siis igapäevast tegevust hindavad audiitorid saavad samuti hulgaliselt olulist teavet juhtimis- ja haldusmenetluste toimimise kohta. Seega selleks, et tulemusaudititele väärtust lisada, tuleks audiitoreid julgustada nii auditiaruannetes kui ka suhtluses auditi läbinud üksusega rõhutama haldusmenetlustes esinevaid puudujääke ja tegema parandusettepanekuid.

Kontrollikoja tegevusaruandes on välja öeldud, et kui kontrollikoda valib tulemusauditite teemasid, võetakse ühe asjaoluna arvesse kontrollikoja poolt läbi auditi väärtuse lisamise potentsiaali. Lisaväärtuse kriteerium on seega osa menetlusest juba selle päris algusest peale.

Väga tähtis on küsimus, kuidas tagada, et auditiaruannete tulemused kaasatakse haldusmenetlustesse. Niisiis, järelmeetmed on võtmetähtsusega. Kui auditiaruanne ja selle tulemused on avaldatud, peaksime püüdma saavutada järgmist:

–  esiteks, kõrgema tasandi poliitikakujundajad peaksid järeldusi arvesse võtma ja vajaduse korral viima eelarve paremasse kooskõlla (pikaajaliste) strateegiliste prioriteetidega;

–  teiseks, seadusandjad peavad tagama, et kulusüsteemidel on selgelt väljendatud eesmärgid;

–  kolmandaks, haldusmenetluste puhul tuleb juhtkonnal veenduda mitte ainult selles, et raha kulutatakse kooskõlas eeskirjadega, vaid ka selles, et saavutatakse kavandatud tulemused.

Lõpuks tahaksin ka öelda, et tulemusauditi lisaväärtust saab suurendada, nagu kontrollikoda tõestas oma 2014. aasta aastaaruandes. Uus katseprojekt, milles tulemuslikkusega seotud küsimusi hinnatakse vastavusauditi kontekstis, on väga teretulnud algatus. Seda tuleks kindlasti jätkata ja laiendada ka teistesse ELi eelarve valdkondadesse, planeerides hoolikalt nende vahendite hulka, mis on eraldatud vastavus-, finants-, tulemusauditite ja teiste kontrollikoja toimingute jaoks.

17.  Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Arvestades seda, kuidas ELi eelarvet täidetakse, peaksid tihedam koostöö ning kogemuste ja teabe vahetamine määrama kindlaks kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) suhtluse.

Mis puudutab kontrollikoda ja riikide auditeerimisasutusi, tuuakse aluslepingu artikli 287 lõikes 3 välja kaks olulist põhimõtet.

Esiteks märgitakse selles, et „[l]iikmesriikides kontrollitakse koostöös riigi auditeerimisasutustega“. See säte annab peaaegu piiramatud võimalused koostöö edasiseks arendamiseks, mida võib vaadelda nii kahepoolselt kui ka mitmepoolselt.

Teiseks sätestatakse, et „[k]ontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused teevad usalduslikult koostööd, säilitades samal ajal oma sõltumatuse“. Usun, et Euroopa Kõrgeimate Auditiasutuste Organisatsioon (EUROSAI) ja selle kontaktkomitee paneb hea aluse suhtlemise parandamisele ja ühiste projektide arendamisele.

Arvan, et Euroopa Parlamendi korrapärane teavitamine kontrollikoja ja riikide auditeerimisasutuste tihedama koostöö üksikasjadest, edusammudest ja takistustest ning Euroopa Parlamendi konstruktiivne tagasiside võiksid lõpuks viia ELi eelarve täitmise parema analüüsini.

18.  Kuidas arendaksite edasi kontrollikoja aruandlust, et anda Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete täpsuse kohta?

Kontrollikoja tähtsaim panus, nagu on sätestatud aluslepingus, on mõlemale eelarvepädevale institutsioonile esitatav aastaaruanne ELi eelarve täitmise kohta, mis viib nii nõukogu soovituseni Euroopa Parlamendi heakskiidu kohta Euroopa Komisjoni tegevusele ELi eelarve täitmisel kui ka parlamendi otsuseni heakskiidu andmise kohta. Aastaaruanne loob aluse Euroopa Parlamendis ja nõukogus toimuvatele aruteludele, seega on kontrollikoja antava teabe sügavus ja laiaulatuslikkus hädavajalik.

Kuna ligikaudu 80 % ELi eelarvest täidetakse koostöös liikmesriikidega, määrab liikmesriikide esitatava teabe terviklikkus, kvaliteet ja õigeaegsus suuresti ära edasise analüüsi kvaliteedi ja lõpuks ka komisjoni antavate tagatiste kvaliteedi.

Nagu paaril viimasel aastal on tehtud ja nagu oli kirjas kontrollikoja aastaaruannetes, kasutavad komisjoni peadirektoraadid iga-aastaste tegevusaruannete koostamisel liikmesriikide asutuste esitatud teavet, näiteks kontrolliaruandeid (nt ühtekuuluvuspoliitika ja liikmesriikide kontrolliasutuste valdkonnas). Kontrollikoja iga-aastased aruanded toovad kontrolliasutuste töös esile teatud puudused (k.a täpsus), mida komisjoni kontrollidega ei ole hetkel võimalik vältida.

Kontrollikoja aruandlusega tuleks jätkata nõrkuste esiletoomist, tulenegu need siis puudustest liikmesriikide esitatud teabes või komisjoni läbiviidavas kontrollis. Kontrollikojal tuleks selgitada nii selgelt ja põhjalikult kui võimalik, millised on puudused ja kuidas neid likvideerida.

Minu arvates peaksid liikmesriigid olema võimelised pakkuma terviklikku, asjakohast ja õigeaegset teavet oma valitsemise, finantsjuhtimise, sisekontrolli ja siseauditi süsteemi kohta. Komisjon peaks puuduste kõrvaldamiseks tegema tihedat koostööd liikmesriikidega, et tagada kogu vajaliku teabe kättesaadavus ja olla võimeline teadlikult hindama liikmesriikide ELi eelarve täitmise süsteeme.

Ma hindan kulude ja tulude ümber toimuvate arutelude väärtust teabe pakkumisel, kuid kui meie ühine eesmärk on tagada, et eelarvepädevatel institutsioonidel on olemas rahvusvaheliste standarditega nõutud kõrge kvaliteediga auditihinnang, ei peaks me jõupingutuste pealt kokku hoidma. Seda enam, et probleem ei seisne tihti mitte teabepuuduses, vaid liikmesriikide kontrolliasutuste või lepinguliste audiitorite suutmatuses seda õigel viisil kasutada.

Üks peamistest aastaaruande auditileidudest, mida nii parlamendis kui ka nõukogus laialdaselt arutatakse, on kontrollikoja esitatud hinnanguline veamäär. Olles jälginud viimase aja eelarve täitmisele heakskiidu andmise teemalisi arutelusid, tunnen heameelt, et kontrollikoda parandab igal aastal esitatavas teabes ilmnevate vigade tekkepõhjuseid. Oluliste veamäärade põhjused (ja mitte vaid nende endi tasemel) peaksid minu arvates olema eelarvepädevate institutsioonide tähelepanu keskpunktis.

Muud küsimused

19.  Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Mind valiti Läti valitsuse poolt mitmest etapist koosneva avatud valimismenetluse abil. Läti valitsus usub minu kandidatuuri ja ma olen kindel, et täidan nende kõrgeid ootusi.

Kui Euroopa Parlamendil oleks tõsiseid kahtlusi seoses minu pühendumise ja võimega panustada Euroopa projekti läbi Euroopa Kontrollikoja liikme staatuse ning kui Euroopa Parlament arvaks, et minu pühendumus ja võimed ei ulatu parlamendi seatud piirini, võtaksin ma oma kandidatuuri tagasi.

Minu arvates on ELi eelarve kõrgeima väärtuse tagamiseks vaja esiteks mõlema eelarvepädeva institutsiooni toimimist viisil, mis suurendaks vastastikust usaldust, ja teiseks peaksid nad tegema tihedat ja avatud koostööd Euroopa Kontrollikoja, Euroopa Komisjoni ja liikmesriikidega. Kui mõni osapool arvab, et praeguses aluslepingus on institutsionaalse tasakaalu osas puudujääke, peaks neid analüüsima ja kui see osutub vajalikuks, need likvideerima niipea, kui toimub aluslepingu läbivaatamine.

Oma hiljutises kootöös ELi institutsioonidega olen alati lähtunud sellest avatud koostööle ja vastastikusele usaldusele tuginevast lähenemisviisist, mis on suunatud Euroopa ühise eesmärgi saavutamisele. Kui mind valitakse kõnealusele ametikohale, võtaksin selle suhtumise endaga kindlasti kontrollikotta kaasa.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	15.3.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	14 4 8
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Louis Aliot, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Bogusław Liberadzki, Monica Macovei, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Igor Šoltes, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Richard Ashworth, Karin Kadenbach, Andrey Novakov, Julia Pitera, Miroslav Poche
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Xabier Benito Ziluaga

• [1]  Ülevaatearuanne „Lüngad, kattuvused ja väljakutsed: ELi aruandekohustus ja avaliku sektori auditeerimiskord“, III osa, 2014.