Menetlus : 2016/0804(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0060/2016

Esitatud tekstid :

A8-0060/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 13/04/2016 - 11.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0114

RAPORT     
PDF 717kWORD 209k
17.3.2016
PE 577.028v02-00 A8-0060/2016

ettepaneku kohta nimetada Samo Jereb kontrollikoja liikmeks

(C8‑0025/2016 – 2015/0804(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon

Raportöör: Bart Staes

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Samo Jereb kontrollikoja liikmeks

(C8‑0025/2016 – 2015/0804(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0025/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0060/2016),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 15. märtsi 2016. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Samo Jereb kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

1. LISA Samo Jerebi ELULOOKIRJELDUS

TÖÖKOGEMUS

1.12.2013 – tänaseni

Sloveenia Vabariigi Kontrollikoja asepresident

Sloveenia Vabariigi Kontrollikoda

Slovenska 50, 1000 Ljubljana (Sloveenia)

http://www.rs-rs.si

▪  Otsuste tegemine kontrollikoja senatis kõigi kontrollikoja auditite kohta, mille auditiaruande suhtes esitati vastuväide, olenemata töövaldkonnast.

▪   Kontrollikoja usaldatud ülesannete täitmine, arvestades kontrollikoja presidendi volitusi (ettepanekute tegemine auditite tegemise kohta, põhjalike auditikavade ning auditiaruande projektide ja ettepanekute heakskiitmine, osalemine audiitorite koolitusprogrammides ning sertifitseeritud riigikontrolöride lõputööde kaitsmise komiteedes, auditiaruannete esitamine Sloveenia Riigikogule ja muudele huvitatud avaliku sektori osalejatele). Minu töövaldkond ei ole piiratud ning käsitleb kõiki kontrollikoja pädevusi ja igat liiki auditeid (finantsauditeid, korrektsuse / vastavusauditeid ja tulemusauditeid), jälgides ja kontrollides vahetult poolt kontrollikoja tööd. Vastutasin konkreetselt pangavarade haldamise ettevõtte Bank Assets Management Company loomise ja tegevuse korrektsust ja tõhusust käsitleva auditi rakendamise põhjaliku kontrollimise ning viimaste aastate suurima investeeringu (Šoštanj soojuselektrijaama kuuenda ploki ehitamine) tulemusauditi eest seoses äriühingute Holding Slovenske elektrarne (Sloveenia suurim elektrienergia tootmise organisatsioon) ja Slovenian Sovereign Holding kasumi või kahjumi tekkimise ja rahavoogudega.

Tegevusala või sektor: avalik sektor

1.12.2004–30.11.2013

Kõrgem riigikontrolör

Sloveenia Vabariigi Kontrollikoda

Slovenska 50, 1000 Ljubljana (Sloveenia)

http://www.rs-rs.si

▪  Avalike teenuste auditeerimise, keskkonnaauditite, erastamisauditite ning avaliku sektori asutuste ja fondide audititega tegeleva auditiosakonna juhtimine. Auditiosakond kontrollis finantsaruandeid ja tegevuse korrektsust, enamik auditeid oli ministeeriumide, eriti rahandusministeeriumi, keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeeriumi, põllumajandus-, transpordi-, majandus- või taristuministeeriumi (energiavarustust käsitleva osa) tulemusauditid, kohalike omavalitsuste kui teenuseosutajate (Sloveenia kiirteede ettevõte DARS, Sloveenia Raudtee, elektripõhivõrgu ettevõtja ELES, elektrijaotussüsteemi ettevõtja SODO, GEN energija, gaasitarnijad, vee-ettevõtjad ja heitvee väljutajad, heitvee käitlejad jms) tulemusauditid ning Sloveenia investeerimisettevõtjate (Slovenian Restitution Company, Slovenian Sovereign Holding jms) tulemusauditid.

▪  1.2.2013–1.7.2013: peale auditiosakonna juhtimise tegutsesin ka kõrgema riigikontrolöri asetäitjana riigieelarve vahendeid kasutavate riigiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide, riigieelarve vahendeid kasutavate kohtuasutuste ja erakondade auditeerimise eest vastutava osakonna juhtimisel.

Tegevusala või sektor: avalik sektor

23.9.1996–1.12.2004

 

Sõltumatu audiitor/konsultant

LM Veritas d.o.o.

▪  Äriühingute aastaaruannete (finantsaruannete) sõltumatu auditeerimine,

▪  suuremate äriühingute aastaaruannete (finantsaruannete) auditirühmades osalemine,

▪  rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandardite alusel kokkulepitud toimingute tegemine, mis on oluline osa keskkonnamaksude nõuetekohase sissenõudmise ja kasutamise kontrollimisel,

▪  õpetamine ja nõustamine raamatupidamisarvestuse ja auditeerimise teemadel,

▪  seminaride ja töörühmade tegevuse korraldamine.

1.11.1995–3.3.1996

Sõltumatu audiitor/konsultant

LM Veritas d.o.o.

Dunajska 106, 1000 Ljubljana (Sloveenia)

http://www.lm-veritas.si

▪  Äriühingute aastaaruannete (finantsaruannete) sõltumatu auditeerimine,

▪  suuremate äriühingute aastaaruannete (finantsaruannete) auditeerimise auditirühmades osalemine,

▪  rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandardite alusel kokkulepitud toimingute tegemine, mis on oluline osa keskkonnamaksude nõuetekohase sissenõudmise ja kasutamise kontrollimisel,

▪  õpetamine ja nõustamine raamatupidamisarvestuse ja auditeerimise teemadel,

▪  seminaride ja töörühmade tegevuse korraldamine.

Tegevusala või sektor: raamatupidamisarvestus ja auditeerimine

HARIDUS JA KOOLITUS

1.10.1991–9.11.1995

Majandusteaduse bakalaureusekraad – raamatupidamine ja majandus

 

Majandusteaduskond, Ljubljana Ülikool

Kardeljeva ploščad 17, 1000 Ljubljana (Sloveenia)

http://www.ef.uni-lj.si/en

▪  Majandusvaldkonnad ja valdkondadevahelised seosed,

▪  raamatupidamisstandardid ja finants-, kulu- ja juhtimisaruandluse sisu,

▪  raamatupidamisaruannete auditeerimine,

▪  andmete statistiline töötlemine,

▪  finantsinstrumendid ja nendega kauplemine.

1.9.1987–30.6.1991

Toitlustuse ja turismi keskkool, Ljubljana

 

Preglov trg 9, 1000 Ljubljana (Sloveenia)

http://www.ssgtlj.si

ISIKLIKUD OSKUSED

Emakeel

Sloveeni

 

 

Teised keeled

MÕISTMINE

RÄÄKIMINE

KIRJUTAMINE

Kuulamine

Lugemine

Suuline suhtlus

Suuline esitus

 

Inglise keel

C2

C1

B1

B1

B1

 

Tasemed A1 ja A2: algtasemel keelekasutaja - B1 ja B2: iseseisev keelekasutaja - C1 ja C2: vilunud keelekasutaja

Euroopa keeleõppe raamdokument

Suhtlemisoskused

▪  juhtimisoskus,

▪  suhtlusoskus,

▪  leidlik,

▪  sõltumatu,

▪  läbirääkimis- ja veenmisoskus,

▪  professionaalsus ja range tööeetika,

▪  inimsuhetega seotud oskused,

  teadmised täiskasvanute õpetamise metoodikast (omandatud õpetaja kvalifikatsioon ning korraldatud palju seminare ja töörühmasid).

Õpetamiskogemus:

▪  raamatupidamise ja bilansi kursused riikliku raamatupidaja kvalifikatsiooni saamise programmi raames Ljudska univerza Trebnje täiskasvanute koolituskeskuses ning Sloveenia kutseharidus- ja -koolitusinstituudis Cene Štupar Ljubljanas 1998. ja 1999. aastal;

▪  alates 1996. aastast seminaride ja sisekoolituste korraldamine instituutides ja ettevõtetes (Maribori ülikooli õigusteaduskond, Sloveenia Audiitorite Instituut, Avaliku Halduse Instituut, LM Veritas d.o.o., Nebra d.o.o., juhtimisasutus, tööhõiveasutus Agencija za kadre, Association of Ecological Movements of Slovenia jms);

▪  linnaehitust käsitleva kõrgharidusprogrammi elluviimine – munitsipaalmajanduse rahastamissüsteemide kursus/programm IZRAZi instituudis 2003. aastal;

▪  Sloveenia Kontrollikoja töö tutvustamine Ljubljana ülikooli majandusteaduskonna magistrantidele mittetulundusühingute juhtimist käsitleva kursuse raames (2006., 2007., 2008., 2009., 2014. ja 2015. aastal) ning raamatupidamisaruannete auditeerimise kursuse raames (2009. aastal);

▪  loengute andmine Sloveenia Audiitorite Instituudis sertifitseeritud audiitori kvalifikatsiooni saamise kursuse raames (2009., 2010. ja 2012. aastal);

▪  loengute andmine Ljubljana ülikooli majandusteaduskonnas kuluarvestuse teemal kommunaalettevõtetele (2015. aastal);

 

meediateadaannete edendamine (pressikonverentsid, kui kontrollikoda tutvustas aruandeid, sõltumatud pressiteated, töörühmad, konverentsid, ekspertide seminarid jms);

▪  suurepärased teadmised tulemuslike kohtumiste korraldamise kohta Sloveenia valitsuse esindajate, ministeeriumide ja muude avaliku sektori vahendite kasutajatega ning koostatud auditiaruannete projektide selgitamise kohta;

▪  teadmised valdkonna probleemide tutvustamise kohta riigikogu töörühmadele (riigi rahanduse kontrollimise komisjonile, põllumajandus- ja keskkonnakomisjonile, majanduskomisjonile jms);

▪  teadmised asutusesiseste kohtumiste ja töötajate intervjuude korraldamise kohta; auditiosakonna juhatajana täitsin mitmesuguseid ülesandeid, alustades töö korraldamisest ja lõpetades töötajate iga-aastaste ja korrapäraste tulemuslikkuse hindamistega.

 

 

Organisatoorsed / juhtimisoskused

▪  Kuna olen olnud auditiosakonna juhataja (üheksa aastat, millest 2015. aastal olin viis kuud kahe osakonna juhataja) ja kontrollikoja asepresident (kaks aastat), on mul head teadmised töö korraldamise, projektijuhtimise, töörühmade loomise ja juhtimise ning seatud eesmärkide saavutamiseks töötajate motiveerimise kohta;

▪  1996. aastal õppisin ohvitseride koolis ja sain reservväe kapteniks; õpingute raames omandasin oskused sõjaväeüksuse juhtimise valdkonnas.

Tööalased oskused

  19971998: koolitusprogramm AUDIITORi kvalifikatsiooni saamiseks. Olin oma põlvkonna inimestest üks esimesi, kes koolitusprogrammi lõpetas (tunnistus nr 110, 24. märts 1998);

  20002001: koolitusprogramm SERTIFITSEERITUD AUDIITORi kvalifikatsiooni saamiseks (tunnistus nr 010, 12. november 2001); kooskõlas auditeerimisseadusega kvalifikatsioonid liideti ning väljastati uus AUDIITORi tunnistus ja kvalifikatsioon (tunnistus nr 084, 15. juuli 2008);

  2000: koolitusprogramm ÄRIÜHINGUTE SERTIFITSEERITUD HINDAJA kvalifikatsiooni saamiseks. Sooritasin kõik eksamid, kuid otsustasin lõputöö jätta kaitsmata, sest mul ei olnud kavas selles valdkonnas tegutseda;

  2001: Sloveenia kutse- ja tehnikahariduse ekspertide nõukogu võttis oma 53. istungil 30. novembril 2001. aastal vastu otsuse anda heakskiit minu KÕRGKOOLI ÕPPEJÕU kvalifikatsioonile seoses munitsipaalmajanduse rahastamissüsteemide kursuse/programmiga;

  2003: omandasin Ljubljana ülikooli kunstide teaduskonnas KÕRGKOOLI ÕPPEJÕU kvalifikatsiooni (tunnistus väljastatud 12. mail 2003);

  2004: taotlesin edukalt riigi sisekontrolöri kvalifikatsiooni tunnustamist (tunnistus 120-DNR-MF,19. märts 2004). 2013. aastal omandasin ATESTEERITUD RIIGI SISEKONTROLÖRi kvalifikatsiooni (tunnistus nr 77-PDNR-MF, 14. mai 2013);

▪  2007: RIIGIKONTROLÖRi kvalifikatsioon (tunnistus nr 88, 26. jaanuar 2007) ja 2012. aastal ATESTEERITUD RIIGIKONTROLÖRi kvalifikatsioon lõputöö „Measurement of the financial performance of the work of the Court of Audit of the Republic of Slovenia“ alusel (tunnistus nr 49, 27. september 2012);

  2009. ja 2012. aastal olin Sloveenia Vabariigi Kontrollikojas riigikontrolöri kvalifikatsiooni saamise programmis AVALIKU SEKTORI RAAMATUPIDAMISARVESTUSE ÕPPEJÕUD. Komisjoni liikmena osalesin paljudes riigikontrolöri ja sertifitseeritud riigikontrolöri kvalifikatsiooni lõputööde kaitsmise komiteedes;

  2010: sain andmetöötluse ja -kaitse põhiõppe tunnistuse ning läbisin julgeolekukontrolli tasemel „usaldusväärne“;

▪  2006: sain nõukogu ja juhatuse liikme põhiõppe tunnistuse.

Infotehnoloogiline pädevus

▪  Microsoft Office'i programmide, sealhulgas Wordi, Exceli ja Power Pointi programmide vilunud kasutaja,

▪  programmi Lotus Notes kasutaja.

Juhiluba

B, G ja H

LISATEAVE

 

Kõrgema riigikontrolöri ja kontrollikoja asepresidendina

▪  koostasin inglise keeles artikli „PPP and public sector auditing“ ja tutvustasin seda 2011. aasta veebruaris avaliku ja erasektori partnerluse teemalisel kõrgeimate riigiasutuste konverentsil;

▪  osalesin Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste kohtumisel, mis käsitles Euroopa avaliku sektori raamatupidamisstandardite kehtestamist;

▪  pädeva kõrgema riigikontrolörina keskkonnaauditite koostamisel juhtisin mitme ingliskeelse rahvusvahelise keskkonnaauditi tegemist koostöös rahvusvaheliste kõrgeimate riigiasutustega (kliimamuutuste, kaitsealade (maastikuparkide jms), vesikondade ja metsa majandamise, suurte kiskjaliste kaitsmise jms teemadel);

▪  olen osalenud teiste kõrgeimate kontrolliasutuste korraldatud ekspertide seminaridel ja Euroopa Kõrgeimate Kontrolliasutuste Organisatsiooni (EUROSAI) kongressil;

▪  olen osalenud mitmel kahepoolsel kohtumisel teiste kõrgeimate kontrolliasutuste ja organisatsioonide (Euroopa Keskpank jms) esindajatega ning Ühendkuningriigi riigikontrolli juhitud Sloveenia kontrollikoja vastastikuse hindamise hindajatega.

Muud oskused

Vabal ajal meeldib mulle tegeleda aianduse ja fotograafiaga. Tuginedes oma aias saadud kogemustele, olen olnud kahe raamatu kaasautor:

▪  Alenka Gorza, Jereb Samo, Matic Sever, Tomaž Vesel: „Perennials for all seasons: Successful plantings in Slovenian gardens.“ Ljubljana: Cankarjeva založba, 2009, 227 lk;

▪  Alenka Gorza, Jereb Samo, Tomaž Vesel: „Charming Slovenian gardens: 26 private ornamental gardens.“ Ljubljana: Cankarjeva založba, 2010, 236 lk.

Minu artikleid ja fotosid on avaldatud ajakirjades Delo in Dom ja Delo in Dom Plus.

Publikatsioonid

1998.–2004. aastal korraldasin ja viisin ellu igal aastal korrapäraselt kommunaalteenuste sektorile ja omavalitsustele ette nähtud konsultatsioone avaliku sektori ettevõtete raamatupidamisarvestuse teemal ja osalesin neis ka ise; koostasin nende raames (sloveeni keeles) allpool esitatud artiklid, mis avaldati artiklite kogumikus „Accounting in public enterprises“:

1) Jereb Samo „Financing the reconstruction and development of public infrastructure in Slovenia,“ artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2010. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2010, lk 53–72.

2) Jereb Samo „Economic principles (and the legal basis) to be considered for establishing the future regulation of a public utility“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2009. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2009, lk 13–34.

3) Jereb Samo „Agreement on infrastructure between infrastructure owners and a public utility“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2008. Portorož: LM Veritas d. o. o., 2008, lk 37–56.

4) Jereb Samo „New economic relations between local communities and public enterprises“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2007. Portorož: LM Veritas d. o. o., 2007, lk 5–22.

5) Jereb Samo „Economic platform for price formation of utility services“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2006. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2006, lk 37–52.

6) Jereb Samo „Public utility infrastructure if invested in as an in-kind contribution“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2006. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2006, lk 79–96.

7) Jereb Samo „Depreciation of infrastructure of utility services“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2005. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2005, lk 5–32.

8) Jereb Samo „Application of the SRS 35 standard to public enterprises and concessionaires – both now and in the future“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2004. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2004, lk 65–80.

9) Jereb Samo „Accounting and tax issues of waste management utility service“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2004. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2004, lk 91–108.

10) Jereb Samo „Preparation of income statement by activity and municipality separately for utility services and commercial activities“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2003. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2003, lk 33–59.

11) Jereb Samo, Loncner Matej „Data analysis of annual reports of utility services“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2003. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2003, lk 93–127.

12) Jereb Samo „Methods of analysis of income statements preparations in public services by activity and municipality“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2002. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2002, lk 5–42.

13) Jereb Samo „Recording of fixed assets under management on the basis of the valuation of infrastructure networks“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2002. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2002, lk 57–76.

14) Jereb Samo „Ensuring the viability of public companies“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2001. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2001, lk 19–42.

15) Jereb Samo „Setting up and disbursing long-term capacity reservations for the remediation of landfills“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2001. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2001, lk 79–98.

16) Jereb Samo „The allocation of depreciation costs by municipalities“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2000. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2000, lk 63-81.

17) Jereb Samo „Drawing up the sub-balance of assets and liabilities in public companies and determining the availability of funding for investments in infrastructure“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 2000. Radenci: LM Veritas d. o. o., 2000, lk 83–113.

18) Jereb Samo „Amendments to the regulations and explanations of the Ministry of Finance regarding value-added tax in utility service companies“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 1999. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 1999, lk 37–54.

19) Jereb Samo „Distribution of net income in public companies“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 1999. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 1999, lk 73–117.

20) Jereb Samo „Specificity of fixed assets’ inventory in management“, artiklite kogumik „Accounting in public enterprises“, 1998. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 1998, lk 117–147.

Seminarid – publikatsioonid sloveeni keeles

Olen korraldanud ja viinud ellu ka muid seminare päevakajalistel teemadel avalike teenuste osutamise ja omavalitsuste juhtimise kohta ning osalenud neis ka ise; nende raames olen avaldanud järgmised artiklid:

a) Seminarid avaliku sektori ettevõtete päevakajalistes finants- ja õigusküsimustes

1) Jereb Samo „Tax on waste disposal (in conjunction with the ownership of the landfill and drawing up the sub-balance of operated assets)“, artiklite kogumik „Current Financial and Legal Issues in Public Companies“, 2003. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 2003, lk 11–29.

2) Jereb Samo „Amendments in the Companies Act and Slovenian Accounting Standards SRS 35 which affect accounting in public companies“, artiklite kogumik „Current Financial and Legal Issues in Public Companies“, 2002. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 2002, lk 60–81.

3) Jereb Samo „Distribution of liabilities of sources of financing the infrastructure in individual municipalities in a public company’s balance“, artiklite kogumik „Current financial and legal issues in public companies“, 2001. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 2001, lk 49–69.

b) Seminarid keskkonnamaksude teemal

1) Jereb Samo „Audit of the targeted use of tax assets“, veetasusid ja jäätmete kõrvaldamise maksu käsitleva seminari materjalid. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 2003, lk 55–61.

2) Jereb Samo „The accounting treatment of taxes in public companies“, jäätmete kõrvaldamise maksu käsitleva seminari materjalid. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 2002, lk 33–42.

3) Jereb Samo „The accounting treatment of taxes and refunds charged in public utility service companies on the basis of regulations of the Republic of Slovenia“, veetasusid ja jäätmete kõrvaldamise maksu käsitleva seminari materjalid. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 2001, lk 34–53.

c) Seminarid avaliku sektori ettevõtete aastaaruannete koostamise teemal

1) Jereb Samo, Fekonja Benjamin, Lozej Marko, MSc „Annual report of utility service companies“, kommunaalteenuseid pakkuvate ettevõtete aastaaruandeid käsitleva seminari materjalid. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 2004, 121 lk.

2) Jereb Samo, Fekonja Benjamin, Lozej Marko MSc „Annual report of utility service companies“, kommunaalteenuseid pakkuvate ettevõtete aastaaruandeid käsitleva seminari materjalid. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 2003, 115 lk.

d) Muud äriühingu LM Veritas korraldatud seminarid ja avaldatud artiklid

1) ettevõtete, sh avaliku sektori ettevõtete ja institutsioonide põhivara arvestamise arvukate seminaride materjalid ja ettekanded 1996.–2004. aastal; viimased materjalid: Jereb Samo „Examples of booking of transactions related to fixed assets. Põhivara arvestamist käsitleva seminari materjalid. Ljubljana: LM Veritas d. o. o., 2004, lk 8–165.

e) Rahvusvahelised seminarid

Jereb Samo, Petrovič Jorg Kristijan, MSc „PPP and public sector auditing“, avaliku ja erasektori partnerluste auditeerimist käsitleva seminari (kontaktkomitee ja EUROSAI ühiskoolitus) materjalid. Bonn: Bundesrechnungshof, 2011.

Publikatsioonid sloveeni keeles

Sloveenia ajakirjas Avalik Haldus avaldatud artiklid

Jereb Samo „Ensuring the transparency of financial relations between municipalities and the utility sector after the termination of the disclosure of assets under management“, ajakiri Avalik Haldus, 44. aastakäik, nr 2–3, Ljubljana: Ljubljana ülikooli õigusteaduskonna avaliku halduse instituut, 2008, lk 57–84.

Sloveenia auditiajakirjas Revizor avaldatud artiklid

1) Jereb Samo, Jorg Kristijan Petrovič MSc „Accounting of the various forms of public-private partnerships (Part One)“, auditiajakiri Revizor nr 5/08, IX aastakäik. Ljubljana: Sloveenia Audiitorite Instituut, 2008, lk 26–40.

2) Jereb Samo, Jorg Kristijan Petrovič MSc „Accounting of the various forms of public-private partnerships (Part Two)“, auditiajakiri Revizor nr 6/08, IX aastakäik. Ljubljana: Sloveenia Audiitorite Instituut, 2008, lk 23–40.

3) Jereb Samo „Items from previous periods (Correction of fundamental errors)“, auditiajakiri Revizor nr 11/97, VIII aastakäik. Ljubljana: Sloveenia Audiitorite Instituut, 1997, lk 7-30.

Muu materjal

Artiklid, mis on avaldatud raamatupidamise, rahanduse ja auditeerimise tänapäevaseid meetodeid käsitlevate sümpoosionite raames, aruanded aastaaruandeid käsitlevate konverentside kohta ja iga-aastaste väärtuse hindajate konverentside ja seminaride materjalid

1) Jereb Samo „Pricing of environmental public services and (un)conformity of the approach to balances“, 18. raamatupidajate aastakonverentsi materjalid. Zreče: Sloveenia Audiitorite Instituut, 2015.

2) Jereb Samo „Public duties and (non)application of the principle of balance completeness in practice“, 17. raamatupidajate aastakonverentsi materjalid. Zreče: Sloveenia Audiitorite Instituut, 2014.

3) Jereb Samo „Court of Audit experience with reports of asset valuers and authorised assessors about the value assessment“, 17. väärtuse hindajate aastakonverentsi materjalid. Rogaška Slatina: Sloveenia Audiitorite Instituut, 2014.

4) Jereb Samo „Impact of (non)implication of reevaluation of the state and municipalities public economic infrastructure on the cost of public utilities’ services“, 16. raamatupidajate aastakonverentsi materjalid. Zreče: Sloveenia Audiitorite Instituut, 2013.

5) Jereb Samo „Elimination of assets under management in relation to solutions in the International Financial Reporting Standards“, raamatupidamisarvestuse, rahanduse ja auditeerimise tänapäevaste meetodite 42. sümpoosioni artiklite kogumik. Ljubljana: Sloveenia majandusteadlaste ühendus ning Sloveenia raamatupidajate, finantsvaldkonna asjatundjate ja audiitorite ühendus, 2010, lk 49–88.

6) Jereb Samo „Accounting questions of separate accounts for various activities of the utilities sector“, 12. raamatupidajate aastakonverentsi artiklite kogumik. Portorož: Sloveenia Audiitorite Instituut, 2009, lk 107–148.

7) Jereb Samo „Accounting records for various forms of public-private partnerships“, 11. raamatupidajate aastakonverentsi artiklite kogumik. Portorož: Sloveenia Audiitorite Instituut, 2008, lk 81–104.

8) Jereb Samo „Problems relating to determining financial results in public companies“, raamatupidamisarvestuse, rahanduse ja auditeerimise tänapäevaste meetodite 38. sümpoosioni artiklite kogumik. Ljubljana: Sloveenia majandusteadlaste ühendus ning Sloveenia raamatupidajate, finantsvaldkonna asjatundjate ja audiitorite ühendus, 2006, lk 47–78.

9) Jereb Samo „Audit in public companies“, raamatupidamisarvestuse, rahanduse ja auditeerimise tänapäevaste meetodite 34. sümpoosioni artiklite kogumik. Ljubljana: Sloveenia majandusteadlaste ühendus ning Sloveenia raamatupidajate, finantsvaldkonna asjatundjate ja audiitorite ühendus, 2002, lk 263–284.

Avaliku ja erasektori partnerluste käsiraamatus avaldatud artiklid

Jereb Samo „(Un)viability of infrastructure ownership transfer to the utility sector“, „Avaliku ja erasektori partnerluste käsiraamat – Asjatundlikud nõuanded ja kasulikud lahendused avaliku ja erasektori partnerlusprojektide edukaks elluviimiseks“. Maribor: Založba Forum Media d. o. o., 2009, 16. peatükk, 56 lk.

Ajakirjas Gospodarski Vestnik avaldatud artiklid

1) Jereb Samo „Small Tools (Part One)“, ajakiri Gospodarski Vestnik, lisa Advisor, nr 7, 45. aastakäik. Ljubljana: ajakiri Gospodarski Vestnik, 1996, lk 65–68.

2) Jereb Samo „Small Tools (Part Two)“, ajakiri Gospodarski Vestnik, lisa Advisor, nr 8, 45. aastakäik. Ljubljana: ajakiri Gospodarski Vestnik, 1996, lk 61–64.

2. LISA Samo Jerebi VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Ametialased kogemused

1.  Palun loetlege oma ametialased kogemused riigirahanduse valdkonnas eelarve planeerimise, eelarve täitmise või haldamise, eelarve kontrolli või auditeerimise alal.

Olen pühendanud kogu oma tööelu (20 aastat) auditeerimise valdkonnale. Kohe pärast õpingute lõpetamist läksin 1995. aasta novembris tööle auditeerimisega tegelevasse eraettevõttesse ning läbisin kõik audiitori hariduse ja praktilise töö etapid. Esimese üheksa aasta jooksul kontrollisin mitmesuguseid tööstus- ja kaubandusvaldkonna auditeeritavaid ning õppisin Sloveenia Audiitorite Instituudis audiitoriks ja sertifitseeritud audiitoriks. Äriühingute seaduse kohaselt on sertifitseeritud audiitoril õigus väljastada aruandeid mitterahalise sissemakse kohta. Niisiis alustasin õpinguid, et saada ettevõtete sertifitseeritud hindaja kvalifikatsioon ning omandada vajalikud teadmised hindamismeetodite kohta. Sooritasin eksamid edukalt, kuid otsustasin jätta lõputöö kaitsmata, sest mul ei olnud kavas selles valdkonnas tegutseda. Sellel ajal oli suur osa minu tööst pühendatud kommunaalettevõtete auditeerimisele. Olen korraldanud omavalitsuste esindajatele ja kommunaalettevõtjatele ka seminare ja neid konsulteerinud ning avaldanud mitu artiklit kommunaalteenustega seotud praktiliste probleemide ja lahenduste kohta seoses raamatupidamise ja aruandlusega, samuti kommunaalteenuste korraldamise õigus- ja haldusküsimuste, hinnakujunduse ja hinna kindlaksmääramise ning maksude jms kohta.

Tänu oma tööle kommunaalettevõtjate ja omavalitsustega kutsuti mind tööle Sloveenia Vabariigi Kontrollikotta kõrgemaks riigikontrolöriks, kes juhib avalike teenuste auditeerimise, keskkonnaauditite, erastamisauditite ning avaliku sektori asutuste ja fondide auditite osakonda (edaspidi „auditiosakond“). Auditiosakond kontrollis finantsaruandeid ja tegevuse korrektsust, audititest enamiku moodustasid ministeeriumide(1), kohalike omavalitsuste ja avaliku teenuse osutajate(2) tulemusauditid. Auditiosakond auditeeris ka Sloveenia investeerimisettevõtteid (Slovenian Restitution Company, Slovenian Sovereign Holding jms) nende rahaliste vahendite haldamise ja kohustuste täitmise ning erastamisprotsesside seisukohast. Täitsin neid ülesandeid edukalt ja juhtisin üheksa aastat auditiosakonda, kuhu kuulus 15–20 audiitorit (viide: Igor Šoltes, Sloveenia kontrollikoja endine president). Tegime kõikvõimalikke avaliku sektori auditeid: korrektsuse ja tulemusauditeid, milles esitasime arvamuse säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe kohta. Kuna auditeeritavad ei rakendanud auditi tulemusi mitte alati korrektselt, tegime ka mitmel korral järelauditeid ning aitasime teha olulisi rahalisi ja korralduslikke muudatusi avalikus halduses. Kuna soovisin muuta avaliku halduse paremaks, käsitlesime auditites põhjalikult kõiki auditi eesmärke, esitasime palju soovitusi ja nõudsime tavaliselt mitme parandusmeetme võtmist. Minu huvi parandada avalikku haldust Sloveenia kontrollikoja töö kaudu kajastus ka mu lõputöös, kui soovisin saada sertifitseeritud riigikontrolöri kvalifikatsiooni: „Sloveenia Vabariigi Kontrollikoja töö finantstulemuste mõõtmine“.

Peale kommunaalettevõtete auditiosakonna juhtimise olin ma 2013. aastal ka kõrgema riigikontrolöri asetäitja riigieelarve vahendeid kasutavate riigiasutuste ja valitsusväliste organisatsioonide, riigieelarve vahendeid kasutavate kohtuasutuste ja erakondade auditeerimise eest vastutava osakonna juhtimisel. Sellel ajal juhtisin 2012. aasta riigieelarve auditeerimist (väljastasin kinnitava avalduse raamatupidamiskontode usaldatavuse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta).

2013. aasta detsembris valis Sloveenia parlament mind Sloveenia kontrollikoja teiseks asepresidendiks. Vastutan kontrollikoja senatis otsuste tegemise eest kõigi kontrollikoja auditite kohta, mille auditiaruande suhtes on esitatud vastuväide, olenemata auditi valdkonnast. Enamik minu tööülesannetest käsitleb ettepanekute tegemist auditite korraldamise kohta, põhjalike auditikavade ning auditiaruande projektide ja ettepanekute heakskiitmist, osalemist audiitorite koolitusprogrammides ning sertifitseeritud riigikontrolöride lõputöö kaitsmise komiteedes ning auditiaruannete esitamist Sloveenia Riigikogule ja muudele huvitatud avaliku sektori osalejatele, sealhulgas meediale. Minu töövaldkond ei ole piiratud ning käsitleb kõiki Sloveenia kontrollikoja pädevusi ja igat liiki auditeid (finantsauditeid, korrektsuse / vastavusauditeid ja tulemusauditeid), jälgides ja kontrollides vahetult poolt kontrollikoja tööd. 2015. aastal vastutasin konkreetselt pangavarade haldamise ettevõtte Bank Assets Management Company loomist ning tegevuse korrektsust ja tõhusust käsitleva auditi rakendamise põhjaliku kontrollimise ning viimaste aastate suurimate investeeringute (Šoštanj soojuselektrijaama kuuenda ploki ehitamine) tulemusauditi eest seoses äriühingute Holding Slovenske elektrarne (Sloveenia suurim elektrienergia tootmise organisatsioon) ja Slovenian Sovereign Holding kasumi või kahjumi tekkimise ja rahavoogudega.

Kõrgema riigikontrolörina keskkonnaauditite koostamisel juhtisin mitme ingliskeelse rahvusvahelise keskkonnaauditi tegemist koostöös rahvusvaheliste kõrgeimate riigiasutustega (kliimamuutuste, kaitsealade (maastikuparkide jms), vesikondade ja metsa majandamise, suurte kiskjaliste kaitsmise jms teemadel). Osa neist audititest tehti koostöös Euroopa kõrgeimate kontrolliasutustega ning osa paralleelselt Euroopa ja muude kõrgeimate kontrolliasutustega, seega oskan teha rahvusvahelist koostööd kõrgeimate kontrolliasutustega. Kuna vastutasin erastamisauditite eest, esindasin Sloveenia kontrollikoda Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) töörühmas, mis tegeleb erastamise ning avaliku ja erasektori partnerluste teemadega. Koostasin inglise keeles artikli „PPP and public sector auditing“ ja tutvustasin seda 2011. aasta veebruaris kõrgeimate kontrolliasutuste esindajatele Bonnis Bundesrechnungshofi korraldatud avaliku ja erasektori partnerluse teemalisel konverentsil. Olen ka väga huvitatud Euroopa avaliku sektori raamatupidamisstandardite (EPSAS) projektist. Osalesin Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste kohtumisel, mis käsitles Euroopa avaliku sektori raamatupidamisstandardite kehtestamist, ning 2016. aasta jaanuaris Euroopa Kontrollikoja seminaril „Better accounts, better budgets, better spending“.

Lisaks (sertifitseeritud) audiitori, atesteeritud riigikontrolöri ja atesteeritud riigi sisekontrolöri kvalifikatsiooni saamisele olen olnud väga huvitatud ka omandatud teadmiste edasiandmisest teistele – seega olen korraldanud palju seminare ja koolitusprogramme ning andnud ka tihti loenguid audiitoritele, juhtidele, linnajuhtidele, raamatupidajatele, üliõpilastele jt. Teadmiste paremaks edasiandmiseks olen omandanud kõrgkooli õppejõu kvalifikatsiooni. Samuti omandasin kõrgkooli õppejõu kvalifikatsiooni munitsipaalmajanduse rahastamissüsteemide kursuse/koolituse jaoks. 2009. ja 2012. aastal korraldasin Sloveenia kontrollikojas riigikontrolöri kvalifikatsiooni omandamise programmi raames kursuse „Avaliku sektori raamatupidamine“ ning osalesin selles õppejõuna. Komisjoni liikmena olen osalenud paljudes riigikontrolöri ja sertifitseeritud riigikontrolöri kvalifikatsiooni lõputööde kaitsmise komiteedes.

Arvestades minu suuri kogemusi avaliku sektori auditeerimisel, juhtimis- ja õpetamiskogemust ning kogemusi kõrgeimate kontrolliasutustega ühiste või paralleelsete auditite tegemisel, on mul olemas vajalikud omadused töötamiseks Euroopa Kontrollikojas.

2.  Millised on olnud kõige tähtsamad saavutused Teie ametialase karjääri jooksul?

Olen kogu oma karjääri jooksul tegelenud auditeerimise valdkonnaga ja oma töös olen alati püüdnud ära kasutada auditeerimise kogemust, et suurendada aruandekohustust ja läbipaistvust, soodustada olukorra pidevat paranemist ja säilitada sidusrühmade usaldust avaliku sektori vahendite ja varade asjakohases kasutamises ja avaliku halduse teostamisel. Seetõttu otsustasin tuua esile kolm avaliku sektori auditeerimise valdkonda.

a)  Teadlikkuse suurendamine riigiabi eeskirjadest, kommunaalteenuste hindade ja maksude kujunemisest ja kindlaksmääramisest ning vahendite tagasimaksmise nõuetest

Kuna enamik auditeeritavate vigadest parandatakse tavaliselt vaid tulevikku suunatult, olen teinud suuri jõupingutusi, et suurendada Sloveenia kontrollikoja, parlamendi ja auditeeritavate teadlikkust sellest, et kodanikelt õigusvastaselt sissenõutud vahendid tuleb tagasi maksta ja et eelnevate aastate eest tuleb sisse nõuda tasud või maksud, kui neid varem ei kogutud. Seetõttu oleme teinud auditeid järgmistes küsimustes:

ülemäärased maksud: Maribori omavalitsus ja ka enamik teisi omavalitsusi kehtestas elanikele liiga kõrged keskkonnamaksud jäätmete viimise eest prügilasse, kuna keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeerium ei olnud kontrollinud keskkonnamaksude määramist. Nõudsime, et Maribori omavalitsus tagastaks ülemääraselt sissenõutud maksud ja et keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeerium tagaks, et auditeeritud aastal kokku kaheksa miljonit eurot liigselt tasutud keskkonnamakse Sloveenias tagastataks maksumaksjatele. Keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeerium ei võtnud nõutud meetmeid ja seega esitasime Sloveenia kontrollikoja ajaloos esimest korda taotluse ministri ametist vabastamise kohta kooskõlas kontrollikoja seadusega;

kontsessioonitasude sissenõudmine: keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeerium peaks 2002. aastal parlamendis vastu võetud veeseaduse kohaselt, mille üleminekuperiood kestis 2004. aasta lõpuni, andma kontsessiooni ettevõtjatele, kes kasutavad vett tööstuslikul või muul ärieesmärgil. Keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeerium andis mõned kontsessioonid 2005. aastal ja need ettevõtjad hakkasid vee kasutamise eest maksma kontsessioonitasu, kuid nad moodustasid vett kasutavatest ettevõtjatest vaid väikese osa. Tegime 2006. aasta kohta auditi ja nõudsime, et ministeerium annaks kõigile kontsessioonid ja nõuaks kõigilt vett kasutavatelt ettevõtjatelt sisse kontsessioonitasud. Aastate 2010–2012 kohta koostatud järelauditi raames tegime kindlaks, et ministeerium ei olnud väljastanud ühtegi täiendavat kontsessiooni ja seega kasutas enamik ettevõtjaid vett kontsessioonitasu maksmata. Niisugune ministeeriumi tegevusetus lõi konkurentsieelise kõigile ettevõtjatele, kes ei tasunud vee kasutamise eest kontsessioonitasusid. Konkurentsi- ja riigiabi eeskirjade määrusele viidates nõudsime, et keskkonnaministeerium nõuaks sisse kontsessioonitasud kogu perioodi eest, mil nimetatud ettevõtjad kasutasid vett. Pärast suuri jõupingutusi oma seisukoha kaitsmisel võttis parlament vastu veeseaduse muutmise seaduse, milles sõnastati selgelt kohustus tasuda kontsessioonitasusid kogu perioodi eest, mil vett kasutati. Riigieelarve võimalik tulu tänu auditile oli 25 miljonit eurot, kuid parlament vähendas kontsessioonitasusid ja tegelik tulu oli üheksa miljonit eurot;

kommunaalteenuste hinna kujunemine ja kindlaksmääramine: oleme teinud mitu auditit kommunaalteenuste hinna kujunemise ja kindlaksmääramise kohta. Saavutasime tänu elektri põhivõrguettevõtja auditeerimisele parimad tulemused kõnealuste teenuste kasutajatele. Auditis nõudsime hinna ümberarvutamist, korrigeerides ettevõtja kulusid 17 miljoni euro võrra kasutajate kasuks. Samuti nõudsime, et Sloveenia Vabariigi konstitutsioonikohus hindaks energiaseaduse vastavust põhiseadusele. Praegu teen suuri jõupingutusi, et veenda keskkonnaministeeriumit ja omavalitsuste kommunaalettevõtteid selles, et Euroopa Komisjon on võtnud vastu uued riigiabi eeskirjad üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta ja et nad peavad neid kohaldama.

Arvan, et olen teinud väärtuslikku tööd, et suurendada teadlikkust maksude, tasude ja hindade õiguspärasest ja tõhusast sissenõudmisest kodanike kasuks.

b)  Valitsemissektori võlg

Üks Sloveenia kontrollikoja viimaste aastate kõige olulisemaid küsimusi on olnud valitsemissektori võlg. Ehkki Sloveenia valitsemissektori võla suhe SKPsse oli enne kriisi väike (2007. aasta lõpus 33% SKPst), tõime tänu oma audititele esile, et mõningaid riigi- või omavalitsusettevõtteid kasutati ebakorrektselt, et mitte kajastada avaliku sektori investeeringutest tekkinud võlga riigieelarves. Pärast mõningaid niisuguseid auditeid otsustas Sloveenia kontrollikoda käsitleda valitsemissektori võla küsimust põhjalikumalt ning seega oleme jälginud ja kontrollinud valitsemissektori võlga igast seisukohast enne majandus- ja eelarvekriisi ning selle ajal. Kahjuks ei tegutsenud poliitikud meie hoiatuste kohaselt, et vaja on põhjalikult reformida avalikku sektorit, ning seetõttu on Sloveenia valitsemissektori võlg suurenenud, moodustades praegu rohkem kui 80% SKPst.

Minu juhtimisel auditeeris auditiosakond selliseid äriühinguid nagu Slovenian Restitution Company (praegu Slovenian Sovereign Holding), mis vastutas varade tagastamise eest 1991. aasta erastamisprotsessis, II maailmasõja aegsete ja järgsete kahjude, sideoperaatori erastamise jms eest. Samuti auditeerisime taristuettevõtteid, mis rajasid veetaristuid (jõgede ja valgalade reguleerimise taristuid jms), äriühingut Slovenian Motorway Company, aeronavigatsiooni juhtimise teenuste osutajat ning mõningaid avaliku ja erasektori partnerlusi taristu rajamiseks ja kommunaalteenuste osutamiseks.

Teise asepresidendina vastutasin konkreetselt pangavarade haldamise ettevõtte Bank Assets Management Company loomise ja tegevuse korrektsust ja tõhusust käsitleva auditi rakendamise põhjaliku kontrollimise eest; ettevõtte eesmärk oli tagada pangandussektori stabiilsus, kuid selle tegevuse tõttu suurenes valitsemissektori võlg koos panga rekapitaliseerimisega veel viis miljardit eurot ehk 13% SKPst.

Tänu meie soovitustele ja nõudmistele parandusmeetmete võtmiseks paranes valitsemissektori võla raamatupidamisarvestus, koostati suunised avaliku ja erasektori partnerluste raamatupidamise suhtes ning suurendati üldsuse teadlikkust valitsemissektori suure võla negatiivsest mõjust. Meil ei ole õnnestunud veel veenda rahandusministeeriumit rakendama tekkepõhist raamatupidamisarvestust, et tagada asjakohasem seisukoht valitsemissektori võla suhtes, eriti seoses avaliku ja erasektori partnerlustega, mis ei kajastu praegugi mõnikord üheski bilansis.

Usun, et minu püüdlused on aidanud kajastada valitsemissektori võlga paremini eelarves ja suurendada teadlikkust ohtudest, mis kaasnevad valitsemissektori võlaga, kui see on suurem kui Maastrichti kriteeriumides kindlaks määratud. Selles valdkonnas on vaja veel tööd teha, eriti seoses tekkepõhise raamatupidamisarvestusega, avaliku ja erasektori partnerlustega seonduva avalikustamisega ja eeskätt avaliku sektori ja pensionisüsteemide reformimisega.

c)  Keskkonnaauditi arendamine

Sloveenia kontrollikoda püüdis teha keskkonnaauditeid ka enne 2004. aastat, kuid tänu minu toetusele ja juhendamisele mõistsid audiitorid selle valdkonna olulisust ja võimalusi, mida saab keskkonnaauditiga saavutada. Üheksa aasta jooksul, mil olin kõrgem riigikontrolör, tegime auditeid enamiku keskkonnateemade kohta (kliimamuutuste leevendamine, olmejäätmete käitlemine ning pakendijäätmete ringlussevõtt, ebaseaduslik jäätmete kõrvaldamine, piiriülesed jäätmesaadetised, reovee käitlemise rajatiste ehitamine, romusõidukite ringlussevõtt jms). Paljud neist audititest olid valdkondadevahelised auditid, mille raames hinnati keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeeriumi, omavalitsuste ja kommunaalettevõtjate või muude avaliku sektori vahendite saajate tegevust. Niisugune auditialane lähenemisviis võimaldas audiitoritel uurida põhjalikult kõiki asjaomaste keskkonnaprobleemide valdkondade korralduse, juhtimise ja rahastamisega seotud tahke ja probleeme ning esitada usaldusväärseid ja hinnatud soovitusi. Tänu sellele tööle on Sloveenia kontrollikojal hea maine kõigi sidusrühmade seas, alustades keskkonnaministeeriumi ja lõpetades valitsusväliste organisatsioonidega, ning ta täidab ka aktiivset osa INTOSAI ja EUROSAI keskkonnauditite töörühmas.

3.  Milliseid ametialaseid kogemusi on Teil oma päritoluriigist väljaspool asuvate rahvusvaheliste multikultuursete ja mitmekeelsete organisatsioonide või institutsioonidega?

Sloveenia kuulus endisesse Jugoslaaviasse ja meie igapäevaelu hõlmab suhtlemist eri rahvusest, eri usulise ja keelelise taustaga inimestega kõigist endistest Jugoslaavia vabariikidest. Olenemata meie keelte sarnasusest (lõunaslaavi keeled), esineb veel tundlikke kultuurierinevusi, mida tuleb arvestada endise Jugoslaavia vabariikides asuvate organisatsioonide ja institutsioonidega töötamisel, vaatamata meie nn ühisele minevikule. Kultuuriliselt mitmepalgelises keskkonnas töötamiseks on vaja oskust inimestega läbi saada, eelkõige tahet kuulata ning näidata olulisel määral üles ka austust, kannatlikkust ja mõistvust.

Nagu eespool märgitud, juhtisin kõrgema riigikontrolörina mitme ingliskeelse rahvusvahelise keskkonnaauditi koostamist koostöös rahvusvaheliste kõrgeimate riigiasutustega. Osa neist audititest tehti koostöös Euroopa kõrgeimate kontrolliasutustega ning osa paralleelselt Euroopa ja muude kõrgeimate kontrolliasutustega, seega oskan teha rahvusvahelist koostööd kõrgeimate kontrolliasutustega. Peale selle on mul veel vähesel määral kogemusi multikultuursetes ja mitmekeelsetes organisatsioonides töötamisega. Soovin töötada Euroopa Kontrollikojas, et suurendada oma kogemusi Euroopa tasandil laiemalt.

Pean ennast inimeseks, kes on avatud uutele ideedele, ja ma ei kõhkle töötada eri rahvusest, eri usulise või seksuaalse sättumuse vm taustaga inimestega. Usun, et töötamine ja lahenduste arutamine erinevate isikutega võimaldab meil kujundada laiemale üldsusele sobiva lahenduse ja seda omaks võtta. Seetõttu olen kindlalt veendunud, et niisuguses organisatsioonis töötamine aitab mul parandada oma oskusi ja teadmisi erinevate vaatepunktide ja lähenemisviiside kohta, et lahendada ametialaseid probleeme, areneda ja õppida seda, mida saab omandada vaid elukogemuse kaudu.

4.  Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Sellist menetlust Sloveenias ei kohaldata.

Sellele vaatamata on juhtimisülesannete heakskiidumenetlusele lähim a) Sloveenia presidendi ettepanek valida mind Sloveenia kontrollikoja teiseks asepresidendiks ja minu valimine sellele ametikohale Sloveenia parlamendis, arvestades minu tööd kõrgema riigikontrolörina, ja b) ettepanek nimetada mind Euroopa Kontrollikoja liikmeks valitsuse või parlamendi vastuväideteta, arvestades minu tööd kõrgema riigikontrolöri ja Sloveenia kontrollikoja asepresidendina.

5.  Millistele Teie eelnevatest ametikohtadest on Teid nimetatud poliitilise otsusega?

Praegusele ametikohale (Sloveenia kontrollikoja teine asepresident) ning Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks nimetati mind poliitilise otsuse alusel.

Minu praegusele ametikohale kandideerimiseks korraldati 2013. aastal avalik konkurss, mille kuulutas välja Sloveenia president. Ta valis mind välja üheksa kandidaadi seast ja tegi Sloveenia parlamendile ametisse nimetamise ettepaneku, mille alusel valiti mind salajase hääletuse teel teiseks asepresidendiks.

Euroopa Kontrollikoja liikme kandidaadiks nimetati mind avaliku konkursi alusel, mille kuulutas välja rahandusminister. Mind valiti välja seitsme kandidaadi seast ja minu kandidatuur esitati valitsusele. Valitsus kinnitas minu kandidatuuri Euroopa Kontrollikoja liikmeks nimetamiseks, Sloveenia parlamendi ELi asjade komisjon hääletas minu kandidatuuri poolt ja esitas valitsuse otsuse kohta heakskiitva arvamuse.

6.  Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma ametialase karjääri jooksul osalenud?

Kuna minu kõige olulisemad otsused kattuvad suures osas kolme kõige olulisema saavutusega, mida on kirjeldatud vastuses küsimusele nr 2, teen ma neist siinkohal kokkuvõtte:

–   otsused seoses maksude, tasude ja hindade sissenõudmisega varasemate perioodide eest (ülemääraste maksude tagastamine kodanikele, kontsessioonitasude sissenõudmine kogu perioodi eest, mil vett kasutati, võrguettevõtja elektrihinna ümberarvutamine jms),

–   valitsemissektori võla ebakorrektse esitamise vähendamine riigi- ja munitsipaalettevõtete kaudu,

–   keskkonnaauditite arendamine.

Sõltumatus

7.  Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud“. Kuidas kavatsete seda tingimust oma tulevaste kohustuste täitmisel järgida?

Sõltumatus on üks olulisemaid põhimõtteid INTOSAI Lima deklaratsioonis avaliku sektori auditi põhimõtete kohta ja täiendav põhimõte sõltumatust käsitlevas Mehhiko deklaratsioonis ning see on lisatud ka Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „alusleping“) artiklisse 286. Aluslepingus on sätestatud peamised sõltumatust käsitlevad juhised seoses kontrollikoja liikmetega, kes „valitakse isikute hulgast, kes oma riigis kuuluvad või on kuulunud organisatsioonivälistesse auditeerimisasutustesse või kes on eriti pädevad selle ametikoha jaoks. Nende sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust.

Oma kohustuste täitmisel ei taotle ega võta kontrollikoja liikmed vastu juhiseid üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt. Nad hoiduvad kõigest, mis on kokkusobimatu nende kohustustega.

Kontrollikoja liikmed ei või oma ametiaja jooksul töötada ühelgi teisel tasustataval ega mittetasustataval ametikohal. Oma kohustusi täitma asudes kohustuvad nad pidulikult nii ametiaja jooksul kui ka pärast selle lõppemist austama sellest tulenevaid kohustusi ning eriti oma kohustust käituda ausalt ja diskreetselt teatud ametissenimetamiste suhtes või soodustuste vastuvõtmisel pärast oma ametiaja lõppemist.“.

Peale selle on Euroopa Kontrollikoja liikmete käitumisjuhendis märgitud, et kontrollikoja liikmed käituvad kooskõlas aluslepingute ja nendest tulenevate õigusnormidega. Suhetes teiste organisatsioonide või huvirühmadega säilitavad nad oma sõltumatuse.

Kuna Euroopa Kontrollikoda on sõltumatu institutsioon, on selle liikmete sõltumatus otsustava tähtsusega eeltingimus, et kontrollikoda saaks teha oma tööd. Oma tulevases ametis Euroopa Kontrollikoja liikmena järgin samu eetilisi standardeid, mida kohaldan praegu Sloveenia kontrollikojas töötades. Seetõttu ei ole ma kunagi kuulunud ühtegi erakonda või muusse poliitilisse või juhtimisega seotud rühma. Kõik minu senised loengud on olnud avatud seminarid põhimõtete tasandil ja ma ei ole kunagi andnud ühelegi erakonnale konkreetsetel juhtudel nõu.

Oma volituste täitmisel Euroopa Kontrollikoja liikmena väldiksin ma mis tahes olukorda, mis võiks põhjustada huvide konflikti, ja tegutseksin suhetes teiste institutsioonide või organitega sõltumatult. See tähendab, et ma ei täidaks valitsuste või mistahes teiste organite juhiseid. Oma ülesannete täitmisel asuksin erapooletule seisukohale, olenemata riigist, kus auditeerimine toimub (sealhulgas mu päritoluriik). Mu tegevus ja auditiarvamused põhineksid üksnes faktidel, andmetel, asjakohastel, piisavatel ja usaldusväärsetel tõenditel, auditeerimisstandarditel ning minu ametialastel teadmistel ja kogemustel. Hoiduksin ka mis tahes kutsealasest või koguni poliitilisest tegevusest. Lõpetaksin loengute pidamise ja piirduksin vaid Euroopa Kontrollikoja auditiaruannete tulemuste tutvustamisega Euroopa Parlamendile ja Sloveenia parlamendile, Sloveenia valitsusele, Sloveenia kontrollikojale ja muudele huvitatud isikutele (ülikoolidele jms), kui see on kooskõlas Euroopa Kontrollikoja eeskirjadega ja arvestades tutvustatava sisu eelnevat heakskiitmist.

8.  Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanematel, vendadel või õdedel, seaduslikul elukaaslasel või lastel) on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga?

Ei minul ega minu lähisugulastel ei ole äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu minu tulevase tööga.

9.  Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama?

Avaldan kontrollikoja presidendile kõhklemata kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning avalikustan need. Varasemal 11 aastal oli mul õiguslik kohustus anda aru oma finantshuvidest ja kohustustest Sloveenia korruptsiooni ennetamise komisjonile (mida ma ka täitsin) ning see kohustus jääb kehtima ka Euroopa Kontrollikoja liikme kohustuste täitmise ajaks.

10.  Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Ma ei ole seotud ühegi kohtumenetlusega.

11.  Kas täidate aktiivset või täidesaatvat rolli poliitikas ning kui see nii on, siis millisel tasandil? Kas olete viimase 18 kuu jooksul tegutsenud poliitilisel ametikohal? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Ma ei täida täidesaatvat rolli poliitikas.

Ma ei ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda ning mul ei ole olnud kunagi poliitilist positsiooni või täidesaatvat rolli poliitikas.

12.  Kas astute kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobute igasugusest aktiivsest tegevusest erakonna vastutaval ametikohal?

Ma ei tööta ühelgi valitaval ametikohal ega tegutse aktiivselt ühelgi erakonna vastutaval ametikohal. Ma ei kuulu ega ole kunagi kuulunud ühtegi erakonda.

Pärast minu nimetamist Euroopa Kontrollikoja liikmeks lahkun Sloveenia kontrollikoja teise asepresidendi ametist, kuhu mind valis Sloveenia parlament Sloveenia presidendi ettepanekul 2013. aastal.

13.  Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?

Kõrgema riigikontrolöri (üheksa aastat) ja Sloveenia kontrollikoja teise asepresidendi (viimased kaks aastat) kohustuste täitmisel tuvastasin sageli suuri rikkumisi ja mitmel juhul esines ka märke pettusest ja/või korruptsioonist. Mitte ühegi juhtumi puhul ei kõhelnud ma neist teada anda asutusesiseselt, õiguskaitseasutustele (tegin vajaduse korral koostööd ka politsei ja prokuröridega nende menetluste raames) ja muudele asutustele (näiteks korruptsiooni ennetamise komisjonile, rahapesu tõkestamise ametile jt). Seoses kontrollikoja seaduse võimalustega soovitasin Sloveenia kontrollikoja presidendil esitada vastutava ametniku ametist vabastamise ettepanek seitsmel korral. Loodetavasti näitab see, et mõistan, et avaliku sektori audiitor peab seisma hea avaliku sektori vahendite, mitte juhtival ametikohal olevate isikute eest seoses nende poliitilise seisukoha, rahvuse, soo, usutunnistuse või muu omadusega. Pooldan veendunult nulltolerantsust pettuse ja korruptsiooni suhtes.

Kavatsen tegutseda samamoodi Euroopa Kontrollikoja liikmena Euroopa eelarve auditeerimisel (kinnitava avalduse esitamisel) ning korrektsuse (vastavus-) või tulemusauditi esitamisel selle kohta, kuidas Euroopa eelarve vahendeid on kasutatud. Kui pean tegelema olulise rikkumise, pettuse ja/või korruptsiooni juhtumiga, teavitaksin sellistest juhtumitest asutusesiseselt ja Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF) kooskõlas Euroopa Kontrollikoja korraga. Teeksin seda vaatamata asjaomasele isikule või liikmesriigile. Kui peaksin kunagi tegema koostööd OLAFiga tema juurdluse raames pettuse, korruptsiooni või muu liidu finantshuve kahjustava ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisel, toetan seda juurdlust täielikult.

Kohustuste täitmine

14.  Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses? Kuidas saaks Euroopa Kontrollikoda selle jõustamisele kaasa aidata?

Kõikide avaliku sektori asutuste usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri aluseks peaks olema arusaam, et valitsused ja muud avaliku sektori üksused vastutavad maksudest ja muudest allikatest saadavate riigi vahendite säästliku, tõhusa ja mõjusa kasutamise eest kvaliteetsete teenuste osutamisel kodanikele ja muudele kasutajatele. Mis tahes avaliku teenistuse kõrgeim eesmärk peab olema kliendi (avalikkuse) rahulolu.

Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kõik organisatsioonid kehtestama usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri „pehmed“ ja „tugevad“ elemendid. Pehmed elemendid peaksid olema seotud üldise poliitilise ja halduskultuuriga, nagu demokraatlik tegutsemis- ja mõtteviis, mis aitab tagada läbipaistva ja ennustatava tegutsemise ja aruandluse ning edendab eetilisi väärtusi ja võimaldab teha järelevalvet. Tugevate elementide hulka peaksid kuuluma selged ja toimivad eesmärgid ja -strateegiad, selgelt kindlaksmääratud pädevus- ja vastutusvaldkonnad, töötajate teavitamine ja koolitamine, tõhus haldusteabe- ja aruandlussüsteem, mis võimaldab läbipaistvat aruandlust ning saavutatud tulemuste avaldamist, ning tõhus sise- ja väliskontrollisüsteem. Kõik organisatsioonid peaksid keskenduma kulude seaduslikkusele ja säästlikkusele ning raha otstarbekale kasutamisele.

Euroopa Kontrollikoja tulemusauditite tegemise volitus eeldab (seoses mõningate eesmärkidega), et audiitorid uuriksid eelkõige usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri tugevaid elemente. Auditiaruannetes toob Euroopa Kontrollikoda esile puudused auditeeritava tegevuses ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamise kohta – see on usaldusväärse finantsjuhtimise parandamise peamine eeltingimus. Aruandlus peab võimaldama auditiaruande lugejal selgelt mõista, millistes valdkondades on auditeeritava tulemusi võimalik parandada ja kuidas. Auditiaruande põhjal võiks Euroopa Kontrollikoda selle tutvustamisel sidusrühmadele (Euroopa Parlament, eriti eelarvekontrollikomisjon, liikmesriikide parlamendid, riiklikud kõrgeimad kontrolliasutused, meedia jne) saada õiget toetust esitatud soovituste jõustamiseks, kui auditeeritav neid arvesse ei võta. Kui isegi see ei aita, on Euroopa Kontrollikojal võimalik korrata hoiatusi muudes Euroopa Parlamendile esitatavates aruannetes (kumulatiivsetes aruannetes, ülevaatearuannetes jne) või teha järelaudit ja tuua esile parandamist vajavad valdkonnad.

15.  Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas parandaksite veelgi kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi (eelkõige selle eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et suurendada nii avalikku järelevalvet üldkulude üle kui ka kulutõhusust?

Aluslepingus sätestatud kontrollikoja volitused annavad kontrollikojale aluse täita oma ülesandeid ELi eelarvest sõltumatu välisaudiitorina. Volitused võimaldavad kontrollikojal tegutseda üsna paindlikult selle suhtes, kuidas oma rolli täita ja selle mõju suurendada. Kontrollikoja tähtis eesmärk on esitada Euroopa Parlamendile auditiaruandeid, mis kajastavad Euroopa Parlamendi jaoks olulisi teemasid, mis on õigeaegsed ja asjakohased ning hõlmavad soovitusi, mis võivad aidata suurendada lisandväärtust ELi eelarve vahendite kasutamisel.

Kuid koostöö Euroopa Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi, eelkõige eelarvekontrollikomisjoni vahel ei piirdu pelgalt aruandlusega ja algab audititeemade valimisest. Eelarvekontrollikomisjonil peaks olema võimalus pakkuda välja audititeemasid, mis on olulised eelarve kontrollimise seisukohast (ehkki kõrgeim kontrolliasutus järgib tavaliselt selliseid mittekohustuslikke ettepanekuid). Kontrollikoda võiks toetada eelarvekontrollikomisjoni selle liikmete ja kontrollikoja vahelisel selgitaval kohtumisel enne auditiaruande arutamist eelarvekontrollikomisjoni avalikul istungil. Kontrollikoda võiks koostada audititulemuste põhjal auditeeritavatele küsimused, mis aitaksid eelarvekontrollikomisjoni liikmetel kulutada vähem aega istungi ettevalmistamiseks. Samas võiksid eelarvekontrollikomisjoni liikmed aidata kontrollikoda auditiaruande soovituste toetamise kaudu, eriti juhul, kui on vaja muuta õigusakte. Et aidata toetada kontrollikoja soovituste rakendamist, on auditeeritavatel vaja tavaliselt mõne aja pärast korduvaid kohtumisi eelarvekontrollikomisjoniga. Auditeeritavad peavad andma aru selle kohta, mida on soovituste suhtes ette võetud, kas kontrollikojale või otse eelarvekontrollikomisjonile. Niisugune kohustus on väga hea stiimul auditeeritavatele soovitusi tõsiselt arutada ja mis veelgi tähtsam – neid rakendada. Üks võimalus selleks on teha järelauditeid, millega kontrollikoda teavitab eelarvekontrollikomisjoni muudatustest, mida on tehtud seoses kontrollikoja eelmise auditi tulemuste ja eelarvekontrollikomisjoni järelduste suhtes, mis võeti vastu kontrollikoja soovituste kohta. See annaks teavet selle kohta, kas auditeeritavad järgivad auditiaruande tulemusi või on vaja rangemaid meetmeid või toiminguid, nagu arutelu täiskogu istungil või õigusakti muudatuste ettevalmistamine.

Kõrgema riigikontrolöri ja teise asepresidendina olen osalenud kõigis Sloveenia kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni ning muude Sloveenia parlamendi organite vahelistes eespool nimetatud meetmetes ning toetan täielikult niisuguseid Euroopa Kontrollikoja ja eelarvekontrollikomisjoni vahelisi meetmeid.

16.  Millist lisandväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Tulemusaudit on sõltumatu, objektiivne ja usaldusväärne uurimine selle kohta, kas valitsusasutused või ELi ettevõtjad, süsteemid, toimingud, programmid või tegevused toimivad vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõttele (3E – inglise keeles economy, efficiency ja effectiveness) ja kas on veel arenguruumi. Tulemusauditi lisandväärtus on auditeeritavatele esitatavad soovitused selle kohta, kuidas nad oma tegevust parandada saaksid. Selleks peab audiitor uurima konkreetset tegevust põhjalikult, valima selle tegevuse jaoks võrreldava parima tava ja/või selgitama välja, mida võiks paremini teha. Auditiaruannete soovitustega toob kõrgeim kontrolliasutus auditeeritavatele esile seda, kuidas parandada tegevust mõningate võimalike riskide vältimise eesmärgil (mitterahaline kasu), aga ka võimalikke kokkuhoiukohti (või kuidas saavutada paremaid tulemusi) auditeeritava jaoks (rahaline kasu). Auditeeritava võimalikku kokkuhoidu võib hinnata auditist saadud rahalise lisandväärtusena. Ühe esimestest meetoditest kõrgeima kontrolliasutuse auditi rahalise lisandväärtuse mõõtmiseks töötas välja Ühendkuningriigi riigikontroll, kuid selle puuduste tõttu loobuti hiljem mõõtmisest või vähemasti niisuguste tulemuste teavitamisest. Vaatamata sellele oli minu atesteeritud riigikontrolöri kvalifikatsiooni lõputöö pealkiri „Sloveenia Vabariigi Kontrollikoja töö finantstulemuste mõõtmine“ ning selles pakuti välja audititöö finantsmõju hindamise metoodika, mis täiendab Ühendkuningriigi riigikontrolli metoodikat ja mis on kohandatud vastavalt Sloveenia kontrollikoja seadusele. Usun, et kõrgeima kontrolliasutuse jaoks on tähtis näidata maksumaksjale, et auditeeritava meetmed, mis on auditi tulemusel võetud, võivad aidata säästa ja et see sääst on vähemasti suurem kui kõrgeima kontrolliasutuse tegevuse rahastamise enda kulud. Kuid kuna kõrgeima kontrolliasutuse volitused soovituste jõustamisel on piiratud, tuleb mõista, et soovituste rakendamine ja võimaliku säästu realiseerimine tegelikkuses on auditeeritavate ülesanne. Niisiis on kõrgeima kontrolliasutuse lisandväärtusena võimalik vaadelda vaid avaliku sektori vahendite võimalikku kokkuhoidu või paremaid tulemusi (tulud, väljund või tulemused).

Avaliku sektori auditeerimises on eespool nimetatud säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhimõtted määratletud alljärgnevalt.

▪  Säästlikkuse põhimõte tähendab ressursikulu (materjalile, teenustele, tööjõule, amortisatsioon jne) minimeerimist, pidades samal ajal silmas nõuetekohast kvaliteeti. Kasutatud vahendid peavad olema kättesaadavad õigel ajal, sobivas koguses ja kvaliteediga ning parima hinna eest.

▪  Tõhususe põhimõte tähendab kättesaadavate ressursside maksimaalset ärakasutamist. See puudutab kasutatud vahendite ja väljundi suhet koguse, kvaliteedi ja ajastuse seisukohast.

▪  Mõjususe põhimõte tähendab seatud eesmärkide ja soovitud tulemuste saavutamist.

Avaliku sektori auditeerimine säästlikkuse seisukohast on tihedalt seotud riigihanke-eeskirjade või tööhõivet ja palkasid käsitlevate eeskirjadega. Kuna riigihanke-eeskirjad põhinevad (muude põhimõtete hulgas) säästlikkuse põhimõttel ja sisaldavad seda, kontrollitakse säästlikkust tavaliselt korrektsuse / vastavusauditite raames.

Auditeerimine tõhususe seisukohast on aga tulemusauditi kõige laiem eesmärk, kuna see kätkeb endas sisendite ja väljundite (tulemuste) suhte uurimist ning hõlmab iseenesest ka säästlikkuse ja seatud eesmärkide saavutamisega seotud tulemusi. Kui aga uuritakse nendevahelist tasakaalus(tamata) suhet, peab audiitor uurima kogu auditeeritava tegevust, et selgitada välja, milles peituvad kehvade tulemuste põhjused. Niisuguse auditi tegemine võtab rohkem aega, kuid võimaldab audiitoril esitada auditeerimisprotsessis olulisi soovitusi, et kõrvaldada riskid või parandada ostuprotsessi sisendite koguse või hinna ratsionaliseerimise kaudu või protsessi ennast nii, et väljund on suurem, parem või hoopis erinev ning sellest tulenevalt on ka protsessi tulemus parem.

Mõjususe auditeerimisel mõõdetakse protsessi väljundi või tulemusena kindlaksmääratud eesmärke. Seatud eesmärkide kvaliteedi hindamiseks võttis Sir John Whitmore kasutusele mudeli, mis sisaldab selliseid mnemoonilisi akronüüme nagu SMART (konkreetne, mõõdetav, saavutatav, realistlik ja tähtajaline), PURE (positiivselt sõnastatud, mõistetav, asjakohane ja eetiline) ja CLEAR (väljakutset pakkuv, seaduslik, keskkonnasõbralik, asjakohane ja kirjapandud). Euroopa Kontrollikoda ja Sloveenia Vabariigi Kontrollikoda kasutavad seatud eesmärkide asjakohasuse hindamiseks tavaliselt SMART-kriteeriumeid ja kvaliteedi näitajate hindamiseks RACER-kriteeriumeid (asjakohane, heakskiidetud, usaldusväärne, lihtne ja töökindel). Eesmärkide mõõtmisel on tulemused tähtsamad kui väljund, sest nii Euroopa kui ka Sloveenia kontrollikoda on kindlaks teinud, et väljund sageli saavutatakse (mõnikord ei ole see isegi asjakohaselt kindlaks määratud), kuid oodatud tulemusi mitte. Üks tüüpilisi tulemusi selle kohta Sloveenias on, et kogu ELi eelarvest põllumajandusele eraldatud raha kasutati ära, uute traktorite arvu (väljund) käsitlev eesmärk täideti, kuid toetust saanud põllumajandusettevõtjate lisandväärtus (tulemus) oli väiksem kui enne traktorite ostmist. Tulemustele keskendumine väljundi asemel on tõenäoliselt peamine põhjus (peale asjaolu, et periood 2007–2013, mil kehtis reegel n + 2, lõppes), miks Euroopa Kontrollikoja 2016. aasta auditiprogramm koosneb peamiselt audititest, mille eesmärk on uurida ELi programmide, eriti Ühtekuuluvusfondi mõjusust.

Tean ka 6E põhimõtet, mis hõlmab rohkem sotsiaalseid või keskkonnaalaseid ja vähem majanduslikke eesmärke (võrdõiguslikkus, ökoloogia ja eetika – inglise keeles equality, ecology ja ethics). Auditieesmärgid määratakse tavaliselt kindlaks säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe põhjal, kuna need eesmärgid näitavad mis tahes tegevuse sisendi/väljundi mudelit. Kuid võrdõiguslikkust, ökoloogiat ja eetikat võib rakendada järgmiselt:

  auditeeritava seatud eesmärkide raames; näiteks mõjususe auditeerimine juhtivatel ametikohtadel olevate töötajate vahelise soolise võrdõiguslikkuse saavutamisel. Sama lähenemisviisi võib kasutada ökoloogia ja eetika mõjususe auditeerimisel;

  tegevuse (projektijuhtimise) tõhususe auditeerimisel; näiteks kiirtee ehitamise protsessi auditeerimisel peaks kõrgeim kontrolliasutus uurima, kas auditeeritav võttis arvesse loomade rände, ohustatud liikide säilitamise, teedelt reovee koristamise, üleujutuste võimalikkuse, kasvuhoonegaaside heite vähendamise jms küsimusi;

  riigihangete säästlikkuse ja/või tõhususe auditeerimisel; näiteks, kas riigihankes võeti arvesse eetikat ja ökoloogiat kooskõlas keskkonnahoidlike riigihangete eeskirjade, õiglase kaubanduse või kohalikest põllumajandusettevõtetest pärit toodetega jms.

17.  Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Aluslepingu artikli 287 lõikes 3 on öeldud, et kui kontrollimine toimub liikmesriikides, siis teevad kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused usalduslikult koostööd, säilitades samal ajal oma sõltumatuse. Vaid kontrollikoda on volitatud esitama sõltumatut arvamust ELi finantsaruannete kohta ja esitama aruandeid usaldusväärse finantsjuhtimise küsimuses ning selles osas, mis puudutab raamatupidamiskontode usaldatavust ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkust ja korrektsust. Samas tegutsevad kõrgeimad kontrolliasutused vastavalt oma mandaadile riikide õigusraamistike piires, annavad aru liikmesriikide parlamentidele ja on täielikult sõltumatud ELi institutsioonidest. Kaheksakümmend protsenti ELi eelarvest täidetakse komisjoni ja liikmesriikide koostöös, mistõttu on kontrollikoja ja liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste vaheline koostöö otsustava tähtsusega, kuid kontrollikoda ja kõrgeimad kontrolliasutused ei jaga vastutust ELi eelarve auditeerimise eest. Seda ebasümmeetriat süvendab kõrgeimate kontrolliasutuste mitmekesisus seoses nende lähenemisviisidega auditeerimisele ja rolliga riiklikes aruandesüsteemides. Minu arvates tagab Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste kontaktkomitee hea aluse niisuguseks koostööks. Kontaktkomitees arutatakse niisuguse ühise lähenemisviisi võtmist auditite suhtes, näiteks on käimas arutelu auditikoostöö üle strateegia „Euroopa 2020“ raames. Põhieesmärk on ühtlustada ELi institutsioonide ja kõrgeimate kontrolliasutuste tööd ELi vahendite auditeerimisel. Arutelud ühtse auditi lähenemisviisi või riiklike deklaratsioonide kehtestamise küsimuste üle on pooleli ja neid ei ole veel otsustatud. Usun, et parema koostöö saavutamiseks peavad liikmesriikide parlamendid, valitsused ja kõrgeimad kontrolliasutused mõistma, et ELi vahendite tõhusam kasutamine ja kontrollimine näitab ka nende endi püüdlusi ja huve. Ja vastupidi – ELi institutsioonid peavad mõistma riikide huve ja muresid. Euroopa Kontrollikoda ja kõrgeimad kontrolliasutused teevad juba mõningal määral koostööd, kuna kõrgeimatele kontrolliasutustele saadetakse Euroopa Kontrollikoja töökava; see võimaldab kõrgeimate kontrolliasutuste esindajate kaasatust auditeerimisse, mis aitab jagada teadmisi ja parimaid tavasid ning loob võimalused üksteist paremini mõista. Kõrgeimad kontrolliasutused auditeerivad ELi vahendeid, mis kajastuvad mõningal määral liikmesriikide eelarvetes, kuid lähenemisviisid ei ole veel piisavalt võrreldavad. Sellele vaatamata võimaldab see Euroopa Kontrollikojal kasutada kõrgeimate kontrolliasutuste auditite kõige olulisemaid tulemusi oma programmitöös, eriaruannetes ja teatavates kinnitavate avalduste aspektides.

Samas on alati veel arenguruumi. Euroopa liigub ühtsete Euroopa avaliku sektori raamatupidamisstandardite suunas ning Euroopa Komisjon edendab eelarvemenetluse ühtlustamist ja liikmesriikide aruandlust Euroopa poolaasta raames. Euroopa Kontrollikoda ja riiklikud kõrgeimad kontrolliasutused võiksid parandada koostööd seoses teadmiste jagamisega, paralleelsete eelarveauditite tegemisega, eriti kavandamise etapis, ELi vahendite eelarveauditite ühiste valimite kavandamisega ning auditikogemuste ja auditite vaheliste tulemuste jagamisega. Üksteise kogemustest õppimine oleks väga kasulik, et luua parimad tavad kõigi kõrgeimate kontrolliasutuste jaoks ja tagada sidusrühmadele õigel ajal asjakohane ja võrreldav teave.

18.  Kuidas arendaksite edasi Euroopa Kontrollikoja aruandlust, et anda Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete täpsuse kohta?

See on tõenäoliselt üks tähtsamaid küsimusi Euroopa Komisjoni ja kontrollikoja tulevase rolli seisukohast seoses suhetega liikmesriikide ja riiklike kõrgeimate kontrolliasutustega ning kontrollikoda üksi ei saa seda parandada. Nagu eelmises vastuses märgitud, on kõrgeimad kontrolliasutused sõltumatud ja kontrollikoda ei saa neile nende tööd ette kirjutada. Vabatahtlik koostöö auditite tegemisel on võimalik, kuid kõigi kõrgeimate kontrolliasutuste kaasamine koordineeritud auditeerimisse ei ole tõenäoline. Kontaktkomitee rolli kaudu on aga siiski saavutatud mõningat edu.

Vaatamata kontaktkomitee jõupingutustele ja jätkuvatele aruteludele ühtse auditi lähenemisviisi või riiklike deklaratsioonide kehtestamise küsimuste teemal, on ilmselge, et mõningal määral tihedam koostöö Euroopa Kontrollikoja ja kõrgeimate kontrolliasutuste vahel on vajalik. Kui arendada Euroopa Kontrollikoja võimet auditeerida liikmesriikide aruandlust paralleelselt riiklike kõrgeimate kontrolliasutustega, siis see ei näitaks usaldusväärset finantsjuhtimist, seega ei ole see minu arvates hea lahendus.

Arvestades asjaolu, et kohustus nõuda ja saada liikmesriikidelt täpseid andmeid lasub Euroopa Komisjonil (mitte Euroopa Kontrollikojal), siis minu arvates võiks Euroopa Komisjon soovitada Euroopa Parlamendil võtta vastu õigusakt, mille kohaselt peavad kõik liikmesriigid esitama igal aastal aruande nende andmete täpsuse kohta, mille liikmesriikide kõrgeimad kontrolliasutused on edastanud Euroopa Komisjonile. Võib-olla ei oleks vaja esitada aruannet kõigi Euroopa Komisjonile igal aastal edastatud andmete kohta (kuna riiklike kõrgeimate kontrolliasutuste võime ei ole selleks piisav), vaid ainult aruanded, mis igal aastal välja valitakse ja mida liikmesriikidelt nõutakse, arvestades Euroopa Komisjoni kindlaks tehtud riske, Euroopa Kontrollikoja töökava ja Euroopa Parlamendi soovitusi.

Euroopa Kontrollikoja ülesanne peaks olema kõrgeimate kontrolliasutuste auditite lähenemisviiside ühtlustamine nõutud aruannete koostamisel, mida saaks teha kontaktkomitee raames. Eelkõige on aga Euroopa Kontrollikoja ülesanne auditeerida Euroopa Komisjoni võimet saada liikmesriikidelt täpseid andmeid ja teha sisekontrolli Euroopa Komisjoni menetluste raames saadud andmete täpsuse kohta. Euroopa Kontrollikoda moodustab valimi liikmesriikide põhjal ja teeb auditid koos andmete täpsuse järelkontrolliga, kuid sellega kontrollikoda vaid kinnitab seda, kas Euroopa Komisjoni eelkontroll toimib asjakohaselt, ning tema eesmärk ei ole asendada Euroopa Komisjoni tööd.

Muud küsimused

19.  Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Jah, võtaksin oma kandidatuuri tagasi. Olen veendunud, et usaldus ja austus Euroopa Kontrollikoja liikmete ning Euroopa Parlamendi (eriti eelarvekontrollikomisjoni) vahel on vajalik eeltingimus hea koostöö tegemiseks meie ühiste ülesannete täitmisel.

Sellele vaatamata usun, et arvestades minu senist karjääri (mis näitab mu pühendumist sõltumatule ja professionaalsele avaliku sektori auditeerimisele), veenavad Sloveenia valitsuse ja Sloveenia parlamendi ELi asjade komisjoni ühehäälne toetus, minu eespool toodud kirjalikud vastused ja minu kuulamine parlamendikomisjonis Euroopa Parlamenti toetama minu kandidatuuri ja nimetamist Euroopa Kontrollikoja liikmeks.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.3.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

17

3

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Tamás Deutsch, Martina Dlabajová, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Bogusław Liberadzki, Monica Macovei, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Igor Šoltes, Bart Staes, Marco Valli, Derek Vaughan, Anders Primdahl Vistisen, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Richard Ashworth, Karin Kadenbach, Andrey Novakov, Julia Pitera, Miroslav Poche

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Xabier Benito Ziluaga

(1)

   Eelkõige rahandusministeerium, keskkonna- ja ruumilise planeerimise ministeerium, põllumajandus-, transpordi-, majandus- või taristuministeerium.

(2)

   Sloveenia kiirteede ettevõte DARS, Sloveenia Raudtee, elektripõhivõrgu ettevõtja ELES, elektrijaotussüsteemi ettevõtja SODO, GEN energija, gaasitarnijad, vee-ettevõtjad ja heitvee väljutajad, heitvee käitlejad jms.

Õigusteave - Privaatsuspoliitika