SOOVITUS TEISELE LUGEMISELE nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

31.3.2016 - (10578/1/2015 – C8-0415/2015 – 2013/0014(COD)) - ***II

Transpordi- ja turismikomisjon
Raportöör: Roberts Zīle

Muudatusettepanekud

• 001-001 (PDF - 183 KB)
• 001-001 (DOC - 90 KB)

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

nõukogu esimese lugemise seisukoha kohta eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004

(10578/1/2015 – C8-0415/2015 – 2013/0014(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: teine lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu esimese lugemise seisukohta (10578/1/2015 – C8-0415/2015),

–  võttes arvesse Leedu parlamendi, Rumeenia Senati ja Rootsi parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 11. juuli 2013. aasta arvamust[1],

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 8. oktoobri 2013. aasta arvamust[2],

–  võttes arvesse oma esimese lugemise seisukohta[3] Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud komisjoni ettepaneku (COM(2013)0027) suhtes,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 76,

–  võttes arvesse transpordi- ja turismikomisjoni soovitust teisele lugemisele (A8-0073/2016),

1.  kiidab nõukogu esimese lugemise seisukoha heaks;

2.  võtab teadmiseks käesolevale resolutsioonile lisatud komisjoni avaldused;

3.  märgib, et seadusandlik akt võetakse vastu kooskõlas nõukogu seisukohaga;

4.  teeb ettepaneku, et seadusandlikule aktile viidatakse järgmiselt: määrus Zīle-Matīss, mis käsitleb Euroopa Liidu Raudteeametit ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 881/2004[4];

5.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga seadusandlikule aktile alla vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 297 lõikele 1;

6.  teeb peasekretärile ülesandeks pärast kõikide menetluste nõuetekohase läbiviimise kontrollimist seadusandlikule aktile alla kirjutada ja korraldada kokkuleppel nõukogu peasekretäriga selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

7.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI LISA

Komisjoni avaldus raudteeameti haldusnõukogu ning tegevdirektori valimise ja ametist vabastamise menetluse kohta

Komisjon peab kahetsusväärseks asjaolu, et võrreldes komisjoni esitatud originaalettepanekuga, kaldub uue raudteeameti määruse kokku lepitud tekst kõrvale olulistest sätetest, milles Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon leppisid kokku 2012. aastal ELi detsentraliseeritud asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi raames. See puudutab komisjoni esindajate arvu haldusnõukogus ning tegevdirektori valimise ja ametist vabastamise menetlust. Komisjon rõhutab eriti, et haldusnõukogu liikmete hulgast vaatleja nimetamine, et jälgida komisjoni valikumenetlust tegevdirektori ametisse nimetamisel, ei tohiks tuua kaasa kattuvaid ülesandeid valiku- ja ametisse nimetamise menetlustes (artikli 51 lõige 1).

Komisjoni avaldus vajalike eelarvevahendite kohta

Neljanda raudteepaketiga antakse raudteeametile uusi pädevusi, eelkõige volitus anda välja veeremiüksuste lubasid ja ohutustunnistusi otse sektorile. Ei saa välistada olukorda, kus üleminekuajal ei ole raudteeameti käsutuses veel lõive ja tasusid, aga töötajaid tuleb tööle võtta ja koolitada. Et vältida häireid raudteeturul, püüab komisjon näha ette vajaliku eelarve asjaomaste töötajate kulude katmiseks.

SELETUSKIRI

1. Neljanda raudteepaketi tehniline sammas

Varasemad kolm raudteepaketti olid juba toonud kaasa olulisi muudatusi, mille eesmärk oli muuta Euroopa raudteed konkurentsi- ja koostalitlusvõimelisemaks, samal ajal aga säilitada kõrge ohutustase. Kuid sektoris esineb endiselt konkurentsitõkkeid ja diskrimineerimist ning puudub liberaliseeritud, dünaamiline ja ettevõtjasõbralik keskkond. Olemas on liiga palju erinevaid riiklikke eeskirju ning menetlusi ja standardeid, mis ei ole piisavalt läbipaistvad.

Sektori tulemuslikkuse ja konkurentsivõime parandamiseks ning raudteeteenuste kvaliteedi ja tõhususe parandamiseks esitas komisjon neljanda raudteepaketi. Ettepanek võtta vastu määrus Euroopa Liidu Raudteeameti kohta ning ettepanekud sõnastada uuesti raudteeohutuse direktiiv 2004/49/EÜ ja koostalitusvõime direktiiv 2008/57/EÜ moodustavad selle paketi tehnilise samba.

Samba eesmärk on parandada taristu, raudteeveeremi, signaalimissüsteemi ja muude raudteesüsteemi osade tehnilist ühilduvust, samuti lihtsustada kogu Euroopa raudteevõrgus kasutamiseks mõeldud veeremi heakskiitmise menetlust. Kolm nimetatud ettepanekut on omavahel tihedalt seotud, muu hulgas selle pärast, et paljud raudteeameti ülesanded sätestatakse direktiivides.

2. Euroopa Parlamendi prioriteedid

Parlament on järjekindlalt toetanud Euroopa raudteepiirkonna suuremat lõimimist, kuna tema arvates annab see transpordiliik jätkusuutlikuma panuse töökohtade loomisse ja majanduskasvu. Esimesel lugemisel püüdis parlament selgitada raudteeameti rolli, otsides lahendusi, mis vähendaksid kulusid ja bürokraatiat ning samal ajal tooksid kasu kõigile sidusrühmadele. Eesmärk oli tagada paremad ettevõtlustingimused ja konkurentsivõimalused kõigile turuosalistele ning seeläbi osutada parema kvaliteediga, odavamaid teenuseid lõppkasutajatele sõltumata sellest, kas need on seotud kauba- või reisijaveoga.

Parlamendi muudatusettepanekutega püüti seetõttu saavutada järgmist:

•  kehtestada ühine lähenemisviis ohutus- ja koostalitluseeskirjadele, et suurendada mastaabisäästu kogu ELis tegutsevate raudteeveo-ettevõtjate jaoks;

•  võimaldada raudteeametil pakkuda tõhusaid ja kliendisõbralikke lubade andmise ja sertifitseerimise menetlusi, sealhulgas ühtset kontaktpunkti;

•  tagada, et Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi (ERTMS) elementide kohta lubade andmise meetod looks paljude riiklike süsteemide asemel ühtse Euroopa süsteemi;

•  tegeleda võimalike huvide konfliktidega ning

•  kiirendada haldusmenetlusi, vältides seejuures varjatud diskrimineerimist.

Väljendati ka arvamust, et paketis tuleks arvesse võtta nende raudteevõrkude eriolukorda, mille rööpmelaius erineb liidu standardsest 1 435 mm rööpmelaiusest; eelkõige käib see Balti riikide ja Soome kohta. Need võrgud on hästi integreeritud Venemaa ja SRÜ riikide 1 520 mm rööpmelaiusega võrku, kuid on isoleeritud ELi põhiraudteevõrgust.

Lisaks püüdsid kolm raportööri võtta vastu järjepidevat lähenemisviisi, arvestades nende kolme ettepaneku suurt vastastikust mõju.

3. Raskelt kätte võideldud kokkulepe

Parlamendi ja nõukogu üheksa kuud kestnud mitteametlike läbirääkimiste lõpul saavutati kokkulepe, millega

•  kaotatakse vajadus mitme taotluse järele: raudteeamet annab välja kõik load piiriüleste vedude jaoks mõeldud veeremiüksustele ja kõik ohutustunnistused piiriüleseid teenuseid osutavatele raudtee-ettevõtjatele. Üksnes riigisiseses transpordis osalevate veeremiüksuste ja raudteeveo-ettevõtjate puhul saab taotleja valida, kas tema taotlust menetleb raudteeamet või riiklik asutus;

•  antakse raudteeametile suurem roll ERTMSi arendamisel. Projektide koostalitlusvõime tagamiseks hindab raudteeamet kavandatud tehnilisi lahendusi enne ERTMSi raudteeäärsete seadmetega seotud hangete väljakuulutamist;

•  võimaldatakse raudteeametil luua ühtne kontaktpunkt, mis on ühtne kõikide taotluste vastuvõtmise koht. Selline teabe- ja suhtlussüsteem muudab menetlused lihtsaks ja läbipaistvaks. See võimaldab nii raudteeametil kui ka riiklikel ohutusasutustel jälgida taotluse eri etappe kogu menetluse käigus;

•  võetakse kasutusele koostöölepingud raudteeameti ja riiklike ohutusasutuste vahel. Koos ühtse kontaktpunktiga tagavad need koostöölepingud selge ülesannete jaotuse Euroopa ja riiklike asutuste vahel. Samuti tagavad need ühtsuse sarnaste lubade või tunnistuste kohta erinevate taotluste esitamise korral; ning

•  palutakse raudteeameti nõukogul võtta vastu eeskirjad huvide konfliktide ärahoidmise ja lahendamise kohta ning menetlused koostöö tegemiseks riiklike õigusasutustega.

4. Edasine tegevus

Eeldatavasti suurendab kokkulepe raudtee-ettevõtjate ja -tootjate mastaabisäästu kogu ELis. See vähendab halduskulusid ja kiirendab menetlusi, säilitades seejuures praeguse kõrge ohutustaseme. Samal ajal aitab see vältida varjatud diskrimineerimist, eriti turule siseneda soovivate uute äriühingute diskrimineerimist. See vähendab ka märgatavalt siseriiklike eeskirjade arvu valdkondades, kus kehtestatakse ELi tasandi ühtlustatud õigusaktid.

Kuid selle täieliku tõhususe tagamiseks peavad raudteeamet ja riiklikud asutused tegema tihedat koostööd, jagama erialateadmisi ja teavet. Kuigi tugev, hästi varustatud ja tõhus raudteeamet on Euroopa raudteeturu arenemise ja toimimise eeltingimus, ei saa raudteeamet püüda teha kõike.

Samal ajal peavad riiklikud asutused tunnistama raudteeametiga ja üksteisega koostöö tegemise tähtsust, et luua lõimitud, dünaamiline ja piiriülene raudteesüsteem. Koostöövajadus on veelgi suurem 1 520 mm rööpmelaiust kasutavate riikide puhul, kuna nad peavad sõlmima raudteeametiga mitmepoolse kokkuleppe, milles määratletakse tingimused, mille korral kehtib veeremiüksuse luba ka teistes asjaomastes liikmesriikides. Alles siis, kui selline mitmepoolne kokkulepe on sõlmitud, saab piirkond täielikult ära kasutada täiendavat paindlikkust, mida tehniline sammas pakub eesmärgiga vähendada sellistel juhtudel taotlejate finants- ja halduskoormust.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu Raudteeamet ja määruse (EÜ) nr 881/2004 kehtetuks tunnistamine
Viited	10578/1/2015 – C8-0415/2015 – 2013/0014(COD)
EP 1. lugemise kuupäev – P-number	26.2.2014                     T7-0151/2014
Komisjoni ettepanek	COM(2013)0027 - C7-0029/2013
Nõukogu esimese lugemise seisukoha kättesaamisest istungil teada andmise kuupäev	4.2.2016
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	TRAN 4.2.2016
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Roberts Zīle 16.7.2014
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	16.2.2016
Vastuvõtmise kuupäev	15.3.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 2 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Dieter-Lebrecht Koch, Stelios Kouloglou, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Gesine Meissner, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Tomasz Piotr Poręba, Gabriele Preuß, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Keith Taylor, Pavel Telička, Peter van Dalen, Wim van de Camp, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Francisco Assis, Rosa D’Amato, Karoline Graswander-Hainz, Werner Kuhn, Franck Proust
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Mylène Troszczynski
Esitamise kuupäev	31.3.2016

• [1]  ELT C 327, 12.11.2013, lk 122.
• [2]  ELT C 356, 5.12.2013, lk 92.
• [3]  Vastuvõetud tekstid, 26.2.2014, P7_TA(2014)0151.
• [4]  Roberts Zīle ja Anrijs Matīss juhatasid õigusakti üle peetud läbirääkimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu nimel.