RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta
25.4.2016 - (2016/2020(INI))
Väliskomisjon
Raportöör: Andrey Kovatchev
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI SOOVITUS NÕUKOGULE
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Andrey Kovatchevi poolt fraktsiooni PPE nimel esitatud ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi soovitus nõukogule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta (B8-1374/2015),
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 21, 34 ja 36,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 70. istungjärku,
– võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2015. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 70. istungjärgul,
– võttes arvesse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja,
– võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja ÜRO inimõiguste konventsioone ning nende fakultatiivprotokolle,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee resolutsiooni Euroopa Liidu osalemise kohta Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni töös[1], millega antakse ELile õigus ÜRO Peaassambleel sekkuda, et esitada suulisi ettepanekuid ja muudatusettepanekuid, mis pannakse liikmesriigi taotlusel hääletusele, ning teostada vastulause esitamise õigust,
– võttes arvesse oma 25. novembri 2010. aasta resolutsiooni naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1325 (2000) kümnenda aastapäeva kohta[2],
– võttes arvesse oma 18. aprilli 2013. aasta soovitust nõukogule ÜRO kaitsekohustuse põhimõtte kohta[3],
– võttes arvesse oma 2. aprilli 2014. aasta soovitust nõukogule ÜRO Peaassamblee 69. istungjärgu kohta[4],
– võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke[5],
– võttes arvesse oma 21. jaanuari 2016. aasta resolutsiooni ELi prioriteetide kohta ÜRO Inimõiguste Nõukogu 2016. aasta istungjärkudeks[6] ja 17. juuli 2014. aasta resolutsiooni agressioonikuritegude kohta[7],
– võttes arvesse oma 4. veebruari 2016. aasta resolutsiooni usuvähemuste süstemaatilise massilise tapmise kohta nn ISISe/Daeshi poolt[8],
– võttes arvesse oma 8. märtsi 2016. aasta resolutsiooni naispagulaste ja -varjupaigataotlejate olukorra kohta ELis[9],
– võttes arvesse 12. detsembri 2015. aasta Pariisi kokkulepet,
– võttes arvesse 14. juuni 2012. aasta dokumenti „ELi poolt ÜRO rahuvalveoperatsioonidele osutatava ÜJKP toetuse tõhustamise tegevuskava“ ja 23. märtsi 2015. aasta dokumenti „ÜRO ning ELi rahuvalvet ja kriisiohjamist käsitleva strateegilise partnerluse tugevdamine: prioriteedid aastatel 2015–2018“[10],
– võttes arvesse 2007. aasta novembri Oslo suuniseid välisriikide sõjaliste ja kodanikukaitse vahendite kasutamise kohta suurõnnetuste korral,
– võttes arvesse ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 (2000) ja Julgeolekunõukogu hiljutist resolutsiooni 2242 (2015) naiste, rahu ja julgeoleku kohta,
– võttes arvesse ÜRO 15. mai 2015. aasta hindamisaruannet õiguste tagamise ja abi andmisega seotud jõupingutuste kohta seoses rahuvalveoperatsioonidel ÜRO ja seotud personali poolt toime pandud seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamisega,
– võttes arvesse Maailma Terviseorganisatsiooni 2014. aasta aprillis avaldatud esimest ÜRO aruannet antibiootikumiresistentsuse kohta, milles antibiootikumiresistentsus liigitatakse ülemaailmse rahvatervise tõsiseks ohuks,
– võttes arvesse hiljutisi paljastusi seoses Panamas asuva õigusbüroo Mossack Fonseca tegevusega ja seotud algatusi rahvusvahelise koostöö tihedamiseks, et võidelda maksudest kõrvalehoidumisega,
– võttes arvesse kodukorra artikli 134 lõiget 3 ja artiklit 113,
– võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0146/2016),
A. arvestades, et ELi pühendumus tõhusale mitmepoolsusele ja heale ülemaailmsele juhtimisele, milles on keskne roll ÜRO-l, on ELi välispoliitika lahutamatu osa ja selle aluseks on veendumus, et üleilmsete kriiside, probleemide ja ohtudega tegelemiseks sobib enim mitmepoolne süsteem, mis põhineb universaalsetel normidel ja väärtustel, mida tuleb austada ja järgida;
B. arvestades, et EL peaks aktiivselt osalema sellise ÜRO väljaehitamisel, mis suudaks tõhusalt kaasa aidata ülemaailmsete lahenduste leidmisele ning rahu, julgeoleku, arengu, inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtetel rajaneva rahvusvahelise korra saavutamisele;
C. arvestades, et ELi liikmesriigid peavad tegema kõik jõupingutused selleks, et viia kooskõlla oma tegevus ÜRO süsteemi organites ja üksustes, lähtudes ELi lepingu artikli 34 lõikes 1 sätestatud mandaadist;
D. arvestades, et ülemaailmne ja piirkondlik julgeolekukeskkond on järsult halvenemas, muutudes veel keerulisemaks ning hägustades piire sise- ja välisjulgeoleku vahel; arvestades, et ÜRO-l on endiselt juhtroll ülemaailmse julgeoleku ja stabiilsuse tagamises;
E. arvestades, et ülemaailmse võimu ümberpaigutamise ja hajutamise tõttu on vaja ÜRO raames põhjalikult ümber hinnata tõhusad mitmepoolsuse vahendid; arvestades, et nende vahendite puhul tuleb rohkem kaasata kõiki sidusrühmi, nii riiklikke kui ka muid sidusrühmi võrdselt, muu hulgas konfliktide ennetamise ja kriisiohjamisprotsessidesse;
F. arvestades, et EL ja selle liikmesriigid on kokku ÜRO süsteemi suurimaks rahastajaks, tagades umbes ühe kolmandiku ÜRO korralisest eelarvest, ligi kaks viiendikku ÜRO rahuvalve-eelarvest ning ligi poole kõigist ÜRO fondidesse ja programmidesse suunatud maksetest;
G. arvestades, et EL teeb jõupingutusi keskkonnasäästlikkuse heaks, eelkõige võitluses kliimamuutustega, edendades sel eesmärgil rahvusvahelisi meetmeid keskkonna kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks ning loodusvarade säästvaks majandamiseks;
H. arvestades, et EL on üks kõige kindlameelsem inimõiguste, põhivabaduste, kultuuriväärtuste ja mitmekesisuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtete kaitsja ning edendaja;
I. arvestades, et ELi julgeolekukeskkond muutub üha ebastabiilsemaks ja kõikuvamaks, tingituna paljudest pikaajalistest või esilekerkivatest uutest probleemidest, sealhulgas vägivaldsetest konfliktidest, terrorismist, organiseeritud kuritegevusest, enneolematutest rändevoogudest ja kliimamuutustest, mida on võimatu lahendada riikide tasandil ja mis nõuavad piirkondlikke ja ülemaailmseid vastuseid;
J. arvestades, et uued väljakutsed, sealhulgas hübriid- ja teabesõda, küberohud, biotehnoloogia, autonoomsed surmavad relvasüsteemid, nanotehnoloogia, relvade miniaturiseerimine ning kahesuguse kasutusega tehnoloogia laialdane levik muudavad vajalikuks mitmepoolsete kokkulepete väljatöötamise, mille jaoks ÜRO raamistik on kõige sobivam;
K. arvestades, et massihävitusrelvade ja nende levitamisvahendite laialdase leviku alased hiljutised arengud teevad relvastuskontrolli ja desarmeerimise järjest raskemaks ning nõrgendavad ülemaailmset julgeolekut ja stabiilsust; arvestades, et ÜRO on sobiv raamistik, et edendada uue põlvkonna relvastuskontrolli ja desarmeerimismeetmetele suunatud jõupingutusi koos oma seisukohti jagavate partneritega;
1. edastab nõukogule järgmised soovitused:
Rahu ja julgeolek
a) võtta aktiivseid meetmeid tagamaks, et kõik relvakonfliktide otsesed või kaudsed osapooled ning nende organisatsioonid täidavad täielikult rahvusvahelisi kohustusi ning rahvusvahelise õiguse standardeid ning toetavad igasuguste konfliktide rahumeelseid ja diplomaatilisi lahendusi; nõuda tungivalt, et see peaks hõlmama ka kohustust tagada abivajajatele humanitaarabi kättesaadavus;
b) jätkuvalt toetada mitmepoolseid jõupingutusi, et leida püsivad poliitilised ja rahumeelsed lahendused kestvatele konfliktidele Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas; jätkuvalt toetada ÜRO peasekretäri Süüria erisaadiku, ÜRO Liibüa eriesindaja ja Liibüa toetusmissiooni juhi, ÜRO peasekretäri Jeemeni erisaadiku, ÜRO Lähis-Ida rahuprotsessi erikoordinaatori ja ÜRO peasekretäri Lääne-Sahara eriesindaja tegevust; nõuda, et rahvusvaheline üldsus jätkaks humanitaar-, finants- ja poliitilise abi andmist humanitaarolukorra parandamise ning vägivalla viivitamatu lõpetamise eesmärgil; mõista hukka ühepoolsed ja koordineerimata meetmed mis tahes kriisipiirkonnas;
c) toetada Süüria-siseseid läbirääkimisi, mis lähtuvad Julgeolekunõukogu resolutsioonist 2254 (2015); toetada tööd, mida teevad rahvusvahelise Süüria toetamise rühma loodud rakkerühmad, kes kontrollivad hädavajaliku humanitaarabi toimetamist tuhandete süürlasteni ümberpiiratud ja raskesti juurdepääsetavatel aladel, samuti sõjategevuse lõpetamist, mis kiideti heaks ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2268 (2016); mõista otsustavalt hukka laialdased inimõiguste ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumised Süürias ning toetada kodanikuühiskonna organisatsioonide tööd sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja muude inimõiguste rikkumiste dokumenteerimisel; rõhutada, et konfliktile tuleb leida poliitiline lahendus ja tagada naiste osalemine rahukõnelustes; nõuda tungivalt, et kõik ÜRO liikmesriigid teeksid kättesaadavaks kõik vajalikud rahalised ja inimressursid, et aidata kohalikke elanikke ja pagulasi;
d) tagada, et ÜRO Peaassamblee kindlustab koostöös ELi ja USAga kõik vahendid, et tagada, et kahe riigi lahendus, mille aluseks oleksid 1967. aasta piirid ja mõlema riigi pealinnaks saaks Jeruusalemm ning mille puhul turvaliste ja tunnustatud piiridega Iisraeli riik ning tema naabrina sõltumatu, demokraatlik, ühtne ja elujõuline Palestiina riik eksisteerivad kõrvuti rahus ja julgeolekus, oleks jätkusuutlik ja tulemuslik; tegutseda kooskõlas nõukogu 18. jaanuaril 2016 vastu võetud järeldustega Lähis-Ida rahuprotsessi kohta seoses asustuste jätkuva laiendamisega, mis takistab rahu saavutamist;
e) rõhutada vajadust kooskõlastatud humanitaartegevuse järele ÜRO juhtimisel Jeemenis; nõuda tungivalt, et kõik osalised lubaksid riiki tuua ja kätte toimetada kiiresti vajatavat toitu, ravimeid, kütust ja muud vajalikku abi ÜRO ja rahvusvaheliste humanitaarkanalite kaudu, et rahuldada kriisist mõjutatud tsiviilelanike pakilised vajadused, kooskõlas erapooletuse, neutraalsuse ja sõltumatuse põhimõtetega; nõuda humanitaarvaherahu väljakuulutamist, mis võimaldaks elupäästval abil kiiremas korras Jeemeni rahvani jõuda; nõuda kõigi väidetavate rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse rikkumiste, sealhulgas hiljutiste humanitaartaristu ja -töötajate vastu suunatud rünnakute erapooletut ja sõltumatut uurimist; kutsuda kõiki osalisi üles austama kõigi Jeemeni kodanike inimõigusi ja vabadusi ning rõhutada, et oluline on parandada kõigi riigis rahu- ja humanitaarmissioonidel osalevate isikute, sh abitöötajate, arstide ja ajakirjanike turvalisust; ergutada Saudi Araabia ja Iraani lähenemist, et maandada piirkondlikke pingeid ja aidata kaasa konfliktide lahendamisele Jeemenis ja mujal;
f) nõuda jätkuvalt Ida-Euroopa ja Lõuna-Kaukasuse riikide, sealhulgas Gruusia, Moldova ja Ukraina rahvusvaheliselt tunnustatud piiride ja territoriaalse terviklikkuse täielikku austamist, pidades silmas rahvusvahelise õiguse rikkumisi nendel aladel, ja nende riikide vaba ja suveräänse valiku austamist liikuda Euroopa suunas; toetada ja elavdada diplomaatilisi jõupingutusi, et leida nendele kestvatele ja külmutatud konfliktidele rahumeelne lahendus; nõuda tungivalt, et rahvusvaheline üldsus rakendaks täielikult Krimmi ebaseadusliku annekteerimise mittetunnustamise poliitikat; survestada aktiivselt Venemaad kui ÜRO Julgeolekunõukogu alalist liiget, et lahendada Ukraina konflikt;
g) nõuda, et tugevamini toetataks rahvusvahelise üldsuse ja piirkondlike organisatsioonide jõupingutusi julgeolekukriiside ohjamiseks Aafrikas, eelkõige Somaalias, Sudaanis, Lõuna-Sudaanis, Kesk-Aafrika Vabariigis, Malis, Nigeerias, Burundis ja Ida-Aafrika järvede piirkonnas üldiselt; õhutada ÜRO liikmesriike tugevdama toetust Aafrika Liidu rolli ja suutlikkuse suurendamiseks rahuvahendamise ja kriiside ohjamise osas, püüdes samal ajal saavutada täiendavust ÜRO rahukindlustamise toetusosakonnaga; toetada Aafrika Liidu, Ida-Aafrika Ühenduse ja ÜRO püüdlusi Burundi kriisi edasise eskaleerumise vältimiseks ning töötada selle nimel, et edendada kiireloomulist Burundi-ülest kaasavat ja tõelist dialoogi valitsuse ja opositsiooni vahel; toetada sõltumatut rahvusvahelist uurimist, et uurida kõiki väidetavaid inimõiguste rikkumisi ning aidata süüdlased vastutusele võtta ja kohtu ette tuua;
h) toetada praegu tehtavaid ulatuslikke jõupingutusi, et tugevdada ÜRO rahuoperatsioone ja organisatsiooni suutlikkust konfliktidega tegeleda; uurida uusi väljavaateid ELi ja ÜRO tugevdatud koostööks ja ergutada seda seoses nende kahe organisatsiooni julgeolekualaste strateegiliste visioonide ümberkujundamisega, ühelt poolt ELi uue üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia kaudu ning teiselt poolt ÜRO rahuoperatsioonide, rahukindlustamisstruktuuride ning naisküsimuste, rahu ja julgeoleku tegevuskava (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325) läbivaatamise raames, samuti nendevahelise sünergia edendamise teel; seista hea selle eest, et ÜRO rahu tagamise struktuuri läbivaatamisel edendataks kaitsmise kohustuse põhimõtte järgimist ja naiste osa tähtsustamist rahu kindlustamisel;
i) kiita heaks ÜRO Julgeolekunõukogu hiljutise naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva resolutsiooni 2242 vastuvõtmine ja toetada selle resolutsiooni rakendamist, milles seatakse naised kesksele kohale kõigis jõupingutustes tegelemisel ülemaailmsete küsimustega, ning nõuda täiendavate jõupingutuste tegemist naisküsimuste, rahu ja julgeoleku tegevuskava integreerimiseks kõikidesse rahuvalve erinevatesse mõõtmetesse; rõhutada, kui oluline on naiste võrdne, täielik ja aktiivne osalemine konfliktide ennetamises ja lahendamises ning rahuläbirääkimistes ja rahu ülesehitamise protsessis; tagada, et sõjas vägistamisohvriks langenud naistele pakutakse vajalikku turvalist arstiabi;
j) arendada ennetuskultuuri ÜRO süsteemis, et parandada selle suutlikkust reageerida kiiremini tekkejärgus kriisidele ning potentsiaalsetele rahu- ja julgeolekuohtudele, eelkõige tulemuslikuma ennetava diplomaatia, usalduse suurendamise ja vahendusalaste jõupingutuste kaudu; püüda edendada varajase hoiatamise süsteeme ja varajast teavitamist ning jätkata ELi, ÜRO ja muude, rahvusvahelises rahus ja julgeolekus järjest tähtsamat rolli täitvate piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide vaheliste kriisikonsultatsiooni menetluste arendamist, et paremini koordineerida nende reageerimist kriisidele ja vältida tarbetut dubleerimist; teha koostööd ÜROga, et tugevdada piirkondlike ja allpiirkondlike organisatsioonide rolli ja võimekust rahuvalves, konfliktide ennetamisel, tsiviil- ja sõjalise kriisi ohjamisel ja konfliktide lahendamisel;
k) suurendada liikmesriikide toetust ÜRO rahuoperatsioonidele ja rahukindlustamisoperatsioonidele, mis hõlmavad inimõiguste komponenti ja selgeid väljumisstrateegiaid, eriti personali ja varustuse näol, ning tugevdada sellega seoses ELi vahendajarolli; jätkata selliste menetluste väljatöötamist, mis võimaldaksid ELi ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat kasutada ÜRO operatsioonide toetuseks, muu hulgas ELi lahingurühmade või suutlikkuse suurendamise ja julgeolekusektori reformi käsitlevate algatuste kaudu, pöörates samal ajal piisavat tähelepanu sellistele teemadele nagu inimõigused, jätkusuutlik areng ja massilise rände algpõhjused;
l) edendada inimeste turvalisuse käsituse laia definitsiooni, viies selle soolise võrdõiguslikkuse ja inimõigustega tugevamalt kooskõlla, ja kaitsmise kohustuse põhimõtet ning jätkuvalt toetada jõupingutusi kaitsmise kohustuse toimivaks muutmiseks; toetada ÜROd ülimalt tähtsa ülesande täitmises – riikide abistamises kaitsmise kohustuse rakendamisel, et kaitsta õigusriigi põhimõtteid ja rahvusvahelist humanitaarõigust; edendada käitumisjuhendit, milles käsitletakse ÜRO Julgeolekunõukogu meetmeid genotsiidi ning inimsusvastaste ja sõjakuritegude vastu, mis kohustab ÜRO liikmesriike toetama ÜRO Julgeolekunõukogu meetmeid selliste kuritegude vältimiseks või lõpetamiseks ning mitte hääletama vastava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastu;
Terrorismivastane võitlus
m) kinnitada veel kord, et mõistame kategooriliselt hukka terrorismi ja toetame täielikult meetmeid, mille eesmärk on terroriorganisatsioonide, eelkõige nn ISISe/Daeshi tagasilöömine ja hävitamine, kuna viimatinimetatud organisatsioon kujutab endast selget ohtu piirkondlikule ja rahvusvahelisele julgeolekule, kuid tuletades seejuures meelde, et võetavad meetmed peaksid olema alati täielikult kooskõlas rahvusvahelise inimõigustealase õigusega; toetada kõikide aspektide edendamist, mida on käsitletud ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonis 2178 (2014) terroristidest välisvõitlejate põhjustatud ohu vastu võitlemise kohta ning Madridi juhtpõhimõtetes terroristidest välisvõitlejate liikumise takistamise kohta;
n) tõhustada jõupingutusi terroristide värbamise tõkestamiseks ja võitluseks terroristliku propaganda vastu, mida levitatakse nii sotsiaalmeedia platvormidel kui ka radikaliseerunud ja viha õhutavate jutlustajate võrgustike kaudu; toetada radikaliseerumisvastaseid ja deradikaliseerumist toetavaid meetmeid kooskõlas ÜRO vägivaldse ekstremismi tõkestamise tegevuskavaga;
o) jätkata koostööd ÜROga terrorismi rahastamise vastases võitluses, sealhulgas kasutada olemasolevaid mehhanisme terroristlike isikute ja organisatsioonide kindlakstegemiseks, tugevdada kogu maailmas varade külmutamise mehhanisme ning järgida samal ajal nõuetekohast menetlust ja õigusriigi põhimõtteid puudutavaid rahvusvahelisi standardeid;
p) toetada ÜRO terrorismivastast töökonda, et tagada ÜRO ülemaailmse terrorismivastase võitluse strateegia kooskõlastatud ja sidus rakendamine, kasutades 25 ÜRO süsteemi üksuse ja Interpoli vahendeid ja oskusteavet, tuletades alati meelde, et terrorismivastast võitlust ei tohi kasutada siselahkhelide mahasurumise ega elanikkonna õiguste rikkumise ettekäändena;
q) edendada koordineeritud rahvusvaheliste jõupingutuste tegemist isetehtud lõhkekehade põhjustatud kasvava ohu vastu võitlemiseks, eelkõige püüdeid mõista isetehtud lõhkekehade vastaste meetmete ja terrorismivastase võitluse vahelisi seoseid, kasutades ära ÜRO süsteemi kuuluvate üksuste ja Interpoli vahendeid ja oskusteavet, et võimaldada suuremat õiguskaitsealast ja sõjalist koostööd;
r) korrata sellega seoses, et vaja on julgeolekut, õiguskaitset, inimõigusi ja sotsiaalmajandust käsitlevate vahendite asjakohast paketti, mis võimaldaks Daeshi, Al Qaeda, Al Shabaabi, Boko Harami jt organisatsioonide terrorismi ja vägivaldse ekstremismi ohu muutustele asjakohasemalt reageerida;
s) toetada ELi suuremat osalust ÜRO suutlikkuse suurendamise algatustes seoses võitlusega terroristidest välisvõitlejate ja vägivaldse ekstremismi vastu;
Relvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine
t) toetada ÜRO jõupingutusi, mille eesmärk on takistada valitsusvälistel toimijatel ja terrorirühmitustel välja töötada, toota, omandada või edasi toimetada massihävitusrelvi ja nende kandesüsteeme, ning aidata kaasa ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 põhjalikule läbivaatamisele 2016. aastal; nõuda tuumarelva leviku tõkestamise lepingu, keemiarelvade keelustamise konventsiooni ning bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsiooni täielikku täitmist ning tuumarelvakatsetuste üldise keelustamise lepingu ratifitseerimise lõpuleviimist; ergutada kõiki ÜRO liikmesriike allkirjastama ja ratifitseerima jalaväemiinide kasutamise, ladustamise, tootmise ja üleandmise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni; väljendada heameelt selle üle, et ÜRO Peaassamblee subsidiaarse organina on loodud tähtajata töörühm, mille eesmärk on saavutada edusamme tuumadesarmeerimise mitmepoolsetel läbirääkimistel, ning nõuda kõikide ELi liikmesriikide osalemist selle töörühma tegevuses; nõuda, et ÜRO liikmed võtaksid aktiivselt meetmeid ülemaailmse desarmeerimise edendamiseks, võttes nõuetekohaselt arvesse nii tuumarelvade küsimuse julgeoleku- kui ka humanitaarmõõdet;
u) aidata kaasa relvakaubanduslepingu täielikule rakendamisele ning kutsuda kõiki ÜRO liikmesriike üles seda lepingut allkirjastama ja sellega ühinema;
v) tegutseda tulemuslikumalt relvade ja laskemoona kõrvalejuhtimise ja ebaseadusliku relva- ja laskemoonakaubanduse vastu, hõlmates ka väike- ja kergrelvi, ning eelkõige töötada välja relvastuse jälgimise süsteem;
w) edendada maailma tasandil poliitikameetmeid relvastatud droonide kasutamise kohta, et nende kasutamine toimuks rangelt rahvusvahelise inimõigustealase õiguse ja rahvusvahelise humanitaarõiguse piires; toetada täisautonoomsete, inimese osaluseta rünnakuid võimaldavate relvade väljatöötamise, tootmise ja kasutamise keelustamist; tagada, et kõigis kolmandate riikidega terrorismivastaste meetmete üle peetavates dialoogides käsitletakse inimõigusi;
x) toetada rohkem ÜRO jätkuvaid jõupingutusi küberruumis vastutustundliku ja turvalise käitumise normide väljatöötamisel, mis hõlmavad ka küberrünnakute vastast mitmepoolset raamistikku, et tagada kehtiva rahvusvahelise õiguse ja inimõigustealase õiguse kohaldamine;
Ränne
y) rohkem toetada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tööd nende rahvusvaheliste volituste täitmisel, mis sellele ametile on pagulaste kaitsmiseks antud, pöörates erilist tähelepanu sellistele haavatavatele rühmadele nagu naised ja lapsed; rõhutada, et ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti eelarvevajaduste ja saadud vahendite vahel on suur rahalise katteta tühimik, ja nõuda suuremat ülemaailmset solidaarsust; nõuda ÜRO poolt ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti põhitegevuseks eraldatavate korraliste eelarvevahendite suurendamist, et tagada selle toimimine;
z) tuletada meelde, et rändepoliitika välis- ja sisedimensioonid ning arengu- ja välispoliitika tegevuskavad peavad olema omavahel paremini seostatud ja koordineeritud;
a a) nõuda suuremaid jõupingutusi ebaseadusliku rände tõkestamiseks ning inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse vastu võitlemiseks, eelkõige võideldes kuritegelike võrgustike vastu asjakohase luureteabe õigeaegse ja efektiivse vahetuse teel ning järgides samal ajal rahvusvahelist inimõigustealast õigust; parandada ohvrite tuvastamise ja kaitse meetodeid ning tõhustada kolmandate riikidega tehtavat koostööd, et asjaomases valdkonnas kuritegelikul teel saadav tulu tuvastada, arestida ja tagasi nõuda; korrata ÜRO tasandil, kui oluline on rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise ÜRO konventsiooni ja selle protokollide – maa-, mere- ja õhuteed pidi üle riigipiiri välismaalaste ebaseaduslikku toimetamist tõkestava protokolli ning naiste ja lastega kaubitsemise ning muu inimkaubanduse ärahoidmise ja selle kuriteo eest karistamise protokolli – ratifitseerimine ja täies ulatuses rakendamine; toetada rändajate inimõigustega tegeleva ÜRO eriraportööri tööd;
a b) toetada 19. septembril 2016. aastal korraldatavat ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelist täiskogu istungit, kus käsitletakse pagulaste ja rändajate suuri voogusid, ja nõuda, et sellel keskendutaks rände algpõhjustele, pöörates vajalikku tähelepanu vaesuse kaotamisele ja inimõiguste teostamisele ning stabiilsusele;
Inimõigused, demokraatia ja õigusriik
a c) korrata selgelt ja kindlalt, et kõik ÜRO konventsioonidega kokkulepitud inimõigused on universaalsed, lahutamatud, üksteisest sõltuvad ja omavahel seotud ning need õigused tuleb maksma panna; juhtida tähelepanu inimõiguste rikkumisele ja kuritarvitustele kogu maailmas; nõuda arvamus- ja sõnavabaduse kaitsmist; rõhutada, kui oluline on terve ühiskonna jaoks vaba ajakirjandus ja iga kodanik, ning kaitsta ühinemis- ja kogunemisvabadust;
a d) jätkata usu- ja veendumusvabaduse kaitsmist; nõuda tungivalt, et tehtaks suuremaid jõupingutusi usu- ja teiste vähemuste õiguste kaitseks; nõuda usuvähemuste suuremat kaitset tagakiusamise ja vägivalla eest; nõuda, et tühistataks seadused, millega muudetakse karistatavaks jumalateotus ja usust taganemine ja mida võidakse kasutada usuvähemuste ja mitteusklike tagakiusamise ettekäändena; toetada ÜRO usu- ja veendumusvabaduse eriraportööri tegevust; töötada aktiivselt selle suunas, et ÜRO tunnistaks nn ISISe/Daeshi poolt vähemuste vastu toime pandud genotsiidi, ning et inimsusevastaste kuritegude, sõjakuritegude ja genotsiidi arvatavad juhtumid suunataks Rahvusvahelisesse Kriminaalkohtusse;
a e) edendada jätkuvalt ja aktiivselt võrdõiguslikkust ja mittediskrimineerimist; nõuda tungivalt, et ÜRO toetaks aktiivselt soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise alaseid algatusi oma tegevuses ja programmides ning toetada jätkuvalt ÜRO naiste õiguste agentuuri tööd; toetada meetmeid, millega suurendatakse naiste juhtimist ja osalust kõigil otsuste tegemise tasanditel; võidelda vägivalla ja diskrimineerimise vastu, mida inimesed kogevad oma seksuaalse sättumuse, soolise identiteedi või sooväljenduse tõttu; nõuda selliste õigusaktide tühistamist ÜRO liikmesriikides, millega rikutakse lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste ehk LGBTI-inimeste õigusi; pidada kiiduväärseks ÜRO Julgeolekunõukogu esimest LGBTI-inimeste õiguste teemalist kohtumist, mis toimus 2015. aastal; nõuda, et ÜRO liikmesriigid rakendaksid rassismi, rassilise diskrimineerimise, ksenofoobia ja nendega seotud sallimatuse tänapäevaste vormidega tegeleva ÜRO eriraportööri soovitusi;
a f) edendada laste õigusi, eelkõige aidates tagada laste juurdepääsu veele, sanitaartingimustele, tervishoiule ja haridusele, sealhulgas konfliktipiirkondades ja pagulaslaagrites, ja kaotada laste tööjõu kasutamine, piinamine, inimkaubandus, laste abielud ja seksuaalne ärakasutamine; toetada ja tugevdada ÜRO kaudu rahvusvahelisi jõupingutusi, et teha lõpp laste kasutamisele relvakonfliktides ning tegeleda tõhusamalt konfliktide ja konfliktijärgsete olude mõjuga naistele ja tütarlastele; toetada kooskõlas ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooniga inimõigustel põhinevat lähenemisviisi puude teemale ohtlikes ja hädaolukordades;
a g) nõuda tungivalt, et kõik riigid, sh ELi liikmesriigid, ratifitseeriksid kiirelt majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvahelise pakti fakultatiivprotokolli, millega nähakse ette kaebuste esitamise ja uurimismehhanismid;
a h) anda oma panus sellesse, et rahvusvaheliste korporatsioonide ja teiste ettevõtjate tegevuse reguleerimisega inimõiguste osas tegeleva valitsustevahelise töörühma töö tulemused oleksid edukad; toetada veelgi ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtete rakendamist ÜRO liikmesriikide poolt; julgustada ÜRO liikmesriike töötama välja ja rakendama riiklikke tegevuskavasid; toetada ÜRO inimõiguste ülemvoliniku aruandekohustuse ja õiguskaitsevahendite projekti, et tõhustada siseriiklikus õiguses ette nähtud õiguskaitsevahendeid, eelkõige raskete inimõiguste rikkumise juhtumite jaoks ärisektoris; kutsuda ÜRO liikmesriike üles tõstatama inimõiguste küsimust rahvusvaheliste ja riikide spordiorganisatsioonidega;
a i) edendada surmanuhtluse suhtes jätkuvalt nulltolerantsi poliitikat ning jätkata tegutsemist selle kaotamiseks kogu maailmas, et valmistada ette ÜRO Peaassamblee uus resolutsioon surmanuhtluse kasutamisele moratooriumi kehtestamise kohta; mõista hukka surmanuhtluse kasutamise sagenemine uimastitega seotud kuritegude puhul ja nõuda surmanuhtluse mittekasutamist selliste kuritegude puhul;
a j) tuletada meelde ÜRO Peaassamblee kohustust, et ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeid valides tuleb arvesse võtta kandidaatide austavat suhtumist inimõiguste, õigusriigi põhimõtete ja demokraatia edendamisse ja kaitsesse; nõuda inimõiguste valdkonnas selgete tulemuspõhiste kriteeriumide koostamist, mis oleks ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmesuse eeltingimuseks, ning nõuda ÜRO Inimõiguste Nõukogu kümnendat aastapäeva silmas pidades nõukogu töömeetodite ja mõju hindamist;
a k) tugevdada Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd rahvusvahelisele üldsusele muret tekitavate kõige raskemate kuritegude toimepanijate karistamatuse lõpetamisel ning sõjakuritegude, inimsusevastaste kuritegude ja genotsiidi ohvritele õigluse tagamisel; toetada poliitiliselt, diplomaatiliselt, rahaliselt ja logistiliselt Rahvusvahelise Kriminaalkohtu igapäevast tegevust; kutsuda kõiki ÜRO liikmesriike üles kohtu tegevuses osalema ning ergutada ratifitseerima selleks Rooma statuudi ja Kampala muudatused; edendada ÜRO ja selle ametite ja asutuste tugevat koostööd kohtuga ning laiendada selle suhteid ÜRO Julgeolekunõukoguga; nõuda, et ÜRO Julgeolekunõukogu suunaks Korea Rahvademokraatliku Vabariigi olukorra küsimuse Rahvusvahelisse Kriminaalkohtusse;
a l) konsulteerida üldsusega ja korraldada põhjalik arutelu kõikide ÜRO Peaassamblee liikmetega selle üle, kui oluline on järgida kogu maailmas presidendivolituste puhul põhiseadusega kehtestatud piire;
a m) paluda ÜRO-l käsitleda õigusalaseid lünki kliimapagulase terminis, sealhulgas selle võimalikku rahvusvahelist määratlemist;
Areng
a n) teha tööd säästva arengu tegevuskavast (aastani 2030) tulenevate säästva arengu eesmärkide täitmiseks; töötada tulevaste põlvkondade elu parandamise nimel ning julgustada riike võtma endale vastutust ja looma riiklikke raamistikke 17 eesmärgi saavutamiseks ning toetada neid selles; ergutada ÜRO liikmesriike täitma oma kohustusi seoses arenguabikulutustega ja nõuda kindla näitajate raamistiku kasutuselevõtmist ja statistiliste andmete kasutamist, et jälgida edusamme ja tagada kõigi vastutus; rõhutada, et säästva arengu kõrgetasemelisest poliitilisest foorumist peaks kujunema peamine otsustusorgan, mille pädevuses on tagada säästva arengu eesmärkide rakendamise järelmeetmed ja läbivaatamine, ning esitada ELi ühine seisukoht säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamise kohta enne 2016. aasta säästva arengu kõrgetasemelist poliitilist foorumit;
a o) rõhutada vajadust tugevdada poliitikavaldkondade arengusidusust ÜRO tööstruktuurides, et kõik säästva arengu mõõtmed tulemuslikult integreerida; rõhutada, kui oluline on üldise, eeskirjadel põhineva, avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva, kaasava ja õiglase mitmepoolse kaubavahetussüsteemi olemasolu, ja et on vajalik viia lõpule Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha arenguvoor; tuletada meelde, et areng ei ole võimalik ilma rahuta ja rahu ei ole võimalik ilma arenguta, rõhutades, kui tähtis on rahu, õiglust ja valitsemistava käsitlev säästva arengu 16. eesmärk, mis peaks olema arengukoostöö rahastamise üks prioriteete; kutsuda ÜROd üles süstemaatiliselt integreerima suutlikkuse arendamist ja head valitsemistava pikaajalistesse arengustrateegiatesse;
a p) väljendada heameelt ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2014. aasta pöördelise tähtsusega resolutsiooni 68/304 üle, milles tunnustati iga riigi suveräänset õigust ise oma võlga restruktureerida, mida ei tohiks takistada mitte mingi teisest riigist tulenev meede, ja märgiti murelikult, et rahvusvahelisel finantssüsteemil puudub riigivõla korrapäraseks ja prognoositavaks restruktureerimiseks kindel õigusraamistik, ning algatati protsess riigivõla restruktureerimisprotsesside mitmepoolse õigusraamistiku vastuvõtmiseks; kutsuda ÜRO süsteemi tervikuna üles seda protsessi täielikult toetama; kutsuda ELi ja selle liikmesriike üles selles protsessis aktiivselt osalema;
a q) töötada ÜRO ametite suhtes välja palju tõhusam ja strateegilisem käsitlusviis, eriti seoses välisrahastamisvahendeid käsitleva programmitööga, et tagada ELi abi parem nähtavus kohapeal;
a r) teha aktiivset tööd, et parandada poliitilist juhtimist säästva arengu valdkonnas ÜRO Keskkonnaprogrammi tugevdamise kaudu, ning tegeleda ettepanekuga luua rahvusvaheline keskkonnakuritegude kriminaalkohus keskkonnapoliitiliste õigusnormide paremaks jõustamiseks kogu maailmas;
a s) teha tööd rahvusvahelise maksualase koostöö tugevdamise nimel, toetades rahvusvahelise maksuorgani loomist ÜRO süsteemi raames; võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesuga ülemaailmse automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas ja ühise ülemaailmse maksuparadiiside musta nimekirja koostamisega;
a t) koostada ülemaailmne kava võitluseks antimikroobikumiresistentsuse vastu, et takistada resistentsete superbakterite edasist levikut;
Kliimamuutused
a u) tagada, et EL jääb kliimamuutuste vastases võitluses esirinda ja jätkab selles valdkonnas koostööd ÜROga; tagada 2015. aastal Pariisis ÜRO kliimamuutuste konverentsil vastuvõetud otsuste kiire elluviimine;
EL ja ÜRO süsteemi reform
a v) toetada ÜRO Julgeolekunõukogu põhjalikku reformimist ulatusliku konsensuse põhjal, et see peegeldaks paremini maailma uut olukorda ning tagada, et nõukogu saaks tulemuslikult tegeleda rahvusvahelise rahu ja julgeoleku ohtudega; töötada pikaajalise eesmärgi suunas tagada ELile koht ÜRO reformitud Julgeolekunõukogus; nõuda tungivalt, et ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed hoiduksid vetoõiguse kasutamisest juhtumite puhul, mis puudutavad inimsusevastaseid kuritegusid;
a w) aidata kaasa ÜRO Peaassamblee töö taaselavdamisele ning kõigi ÜRO institutsioonide tegevuse paremale kooskõlastatusele ja seostatusele, mis peaks suurendama süsteemi tõhusust, tulemuslikkust, legitiimsust, läbipaistvust, vastutust, suutlikkust ja esinduslikkust; toetada ja tugevdada ÜRO uue peasekretäri valikuprotsessis suuremat läbipaistvust ning seda silmas pidades korraldada kandidaatide esitlused ÜRO Peaassambleel; edendada peasekretäri parima kandidaadi leidmise ja ametisse määramise käigus soolisel ja geograafilisel tasakaalul põhinevat võrdseid ja õiglaseid võimalusi ning toetada naise valimist järgmiseks peasekretäriks, kui kandidaadid on sarnaselt silmapaistvalt kvalifitseeritud;
a x) arvestades ÜRO 2015. aasta aruannet ja hiljuti Prantsusmaa ja ÜRO sõdurite vastu esitatud laste kuritarvitamise süüdistusi Kesk-Aafrika Vabariigis, tagada, et ÜRO, ELi liikmesriigid ja ELi ÜJKP organid viiksid viivitamata ja äärmiselt otsustavalt läbi uurimise kõigi ÜRO, riikide ja ELi töötajate suhtes, kes on pannud toime seksuaalvägivallaakte, esitaksid neile süüdistuse ja mõistaksid nende üle kohut;
a y) paluda Euroopa Kontrollikojal tugevdada oma koostööd ÜRO sekretariaadi asjaomaste järelevalveasutustega, eelkõige siseauditi teenistuse (OIOS), sõltumatu auditi nõuandekomitee (IAAC) ja audiitorkoguga, et suurendada läbipaistvust ning vastastikust arusaamist rahastamisest ja toimimisest;
a z) luua ÜRO rikkumisest teatajate kaitseks tõhus süsteem;
b a) arvestades hiljutist huvide konflikti juhtumit seoses ÜRO Liibüa eriesindajaga, koostada siduv käitumisjuhend, mis kohustab ametiisikuid säilitama erapooletust, nagu on sätestatud ÜRO suunistes tulemusliku vahendamise kohta;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjoni asepresidendile ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, Euroopa Liidu inimõiguste eriesindajale, Euroopa välisteenistusele, komisjonile ning teavitamise eesmärgil ÜRO Peaassambleele ning ÜRO peasekretärile.
2.12.2015
ETTEPANEK VÕTTA VASTU SOOVITUS NÕUKOGULE B7-1374/2015
vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärgu kohta
Andrey Kovatchev
fraktsiooni PPE nimel
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 71. istungjärku,
– võttes arvesse nõukogu 22. juuni 2015. aasta järeldusi ELi prioriteetide kohta ÜRO Peaassamblee 70. istungjärgul,
– võttes arvesse oma 2. aprilli 2014. aasta soovitust nõukogule ÜRO Peaassamblee 69. istungjärgu kohta[11],
– võttes arvesse ÜRO põhikirja,
– võttes arvesse oma 24. novembri 2015. aasta resolutsiooni ELi rolli kohta ÜROs – kuidas saavutada paremini ELi välispoliitika eesmärke[12],
– võttes arvesse kodukorra artikli 134 lõiget 1,
A. arvestades, et ELi pühendumus tõhusale mitmepoolsusele, milles on keskne roll ÜRO-l, on ELi välispoliitika lahutamatu osa ja selle aluseks on veendumus, et üleilmsete kriiside, probleemide ja ohtudega tegelemiseks sobivaim on universaalsetel normidel ja väärtustel põhinev mitmepoolne süsteem;
B. arvestades, et EL, kes on maailma suurim ÜRO eelarvesse panustaja ning üks aktiivsemaid osalejaid Addis Abeba tegevuskava ja säästva arengu tegevuskava 2030 väljatöötamisel, on pühendunud selle tegevuskava edendamisele nii ELis kui ka ELi välispoliitika kaudu, toetades jõupingutusi teistes riikides, eriti enim abi vajavates riikides;
C. arvestades, et ELi julgeolekuolukord on paljude pikaajaliste või hiljuti esile kerkinud julgeolekuprobleemide tõttu muutumas üha ebastabiilsemaks ja heitlikumaks;
D. arvestades, et EL pooldab kogu ÜRO süsteemis läbipaistvamaid, demokraatlikumaid ja tõhusamaid valimisi;
1. edastab nõukogule järgmised soovitused:
ELi ja ÜRO koostöö uute julgeolekustrateegiate, rahuvalve ja kriisiohje kavandamisel
a) korrata, et võttes arvesse ELi vahetus läheduses toimuvaid vägivaldseid konflikte, Euroopa üha suuremat kokkupuudet hübriidsõja, küberterrorismi ja välisvõitlejatega, enneolematut pagulaste tulva ning aina hägusemat piiri sisemiste ja väliste ohtude vahel, on üksikutel riikidel või piirkondadel Euroopa julgeolekuolukorda üha raskem üksinda kontrollida; sellega seoses (i) toetada seisukohta, et Euroopa kaitse- ja luurealast koostööd ei käsitletaks enam mitte pelga poliitilise valiku, vaid strateegilise ja majandusliku paratamatusena, ning (ii) tugevdada koostööd ÜROga sellistes valdkondades nagu rahu ja julgeolek, terrorism, organiseeritud kuritegevus, piirkondlikud konfliktid, ebaõnnestunud riigid ja massihävitusrelvade levik;
b) uurida võimalikke uusi väljavaateid ELi ja ÜRO tugevdatud koostööks nende julgeoleku valdkonna strateegilise visiooni ümberkujundamisel ühelt poolt Euroopa uue julgeolekustrateegia abil ning teiselt poolt ÜRO rahutagamisoperatsioonide ja rahukindlustamisstruktuuride läbivaatamise teel;
c) selleks et varustada ÜROd tõhusamate konfliktide lahendamise vahenditega, toetada rahu tagamist ja rahuvalvemissioone, andes vajaduse korral rohkem ELi abi (tehniline või rahaline abi, seadmed või ELi relvajõud);
Olukord Süürias
d) korrata oma täielikku toetust Viini kõnelustel osalenute poolt kokkulepitud ja ÜRO Julgeolekunõukogu poolt heaks kiidetud seisukohale, et Iraagi ja Levandi Islamiriik (Daesh), Jabhat al-Nusrah ning teised ÜRO Julgeolekunõukogu nimetatud terroristlikud rühmitused tuleb kahjutuks teha;
e) (i) teha vastavalt Viini rahukõnelustel saavutatud kokkuleppele tööd vägivalla kohese lõpetamise ja üleminekuvalitsuse loomise nimel ning (ii) toetada poliitilise protsessi alustamist Süüria valitsuse ja opositsiooni vahel, et tagada usaldusväärne, kaasav ja ilmalik riigivalitsemine koos uue põhiseaduse ning ÜRO järelevalve all korraldatavate valimistega; (iii) aidata välja kujundada luure- ja sõjaväeliste organite esindajate ühist arusaama rühmitustest ja üksikisikutest, mis aitaks tuvastada potentsiaalseid terroriste ja mida tuleks teha enne poliitilise protsessi alustamist ÜRO egiidi all;
Terrorismivastane võitlus
f) teha ÜRO Peaassambleega koostööd, et võidelda inimkaubanduse vastu ning lõigata ära terroristlikesse rühmitustesse uute liikmete värbamise ja terroristlike rühmituste rahastamise võimalused, ennetades ja takistades terroristidest võitlejate värbamist, organiseerumist, transiiti ja varustamist ning nende reisimise ja tegevuse rahastamist;
Lähis-Ida konflikt
g) jätkata mitmepoolseid jõupingutusi praeguste Lähis-Ida konfliktide lahendamiseks, keskendudes eelkõige Iisraeli ja Palestiina konfliktile, mille puhul on vaja uusi süstemaatilisi ja põhjalikke rahupüüdlusi;
2015. aasta järgne arengukava ja säästva arengu tegevuskava aastani 2030
h) võtta arvesse, et hiljuti vastu võetud säästva arengu tegevuskavas 2030 ettenähtud säästva arengu eesmärkide poole püüdlemine annab ELile võimaluse viia oma säästva arengu valdkonnas võetud kohustused ellu konkreetsete meetmete abil, nagu muu hulgas ELi ringmajanduse pakett, juhtalgatus „Innovaatiline liit”, energialiit, digitaalne ühtne turg ja Pariisi kliimamuutuste konverents; soovitada, et komisjon kaasaks kõik Euroopa Komisjoni asjaomased peadirektoraadid 2030. aasta tegevuskava ühendamisse strateegia „Euroopa 2020” tulevase läbivaatamisega;
ÜRO 2015. aasta kliimakonverents
i) tagada, et EL jääb kliimamuutuste vastases võitluses esirinda ja jätkab selles valdkonnas koostööd ÜROga; toetada ELi ja ÜROd ühiste jõupingutuste suurendamisel, et tagada ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 21. konverentsil vastu võetud otsuste kiire elluviimine pärast 2015. aastal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste konverentsil sõlmitud ambitsioonikate eesmärkidega ja õiguslikult siduvat kokkulepet; tagada, et see kokkulepe sisaldaks kõikide riikide jaoks selgeid, õiglasi ja tulemuslikke sihttasemeid, tagaks korrapärased läbivaatamised ja riikide sihttasemete suurendamise, pidades silmas eesmärki hoida kliima soojenemine alla 2 °C, ning kohustaks kõiki riike vastutama nii üksteise kui ka üldsuse ees oma sihttasemete saavutamise eest;
EL ja ÜRO süsteemi reform
j) toetada aktiivselt ÜRO süsteemi ja eriti ÜRO Julgeolekunõukogu põhjalikku reformimist, et suurendada selle legitiimsust, piirkondlikku esindatust, vastutust ja tõhusust; töötada pikaajalise eesmärgi suunas tagada ELile koht ÜRO laiendatud Julgeolekunõukogus;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule ja teavitamise eesmärgil komisjonile.
16.3.2016
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
väliskomisjonile
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee 71. istungjärku käsitleva soovituse kohta
Arvamuse koostaja: Paavo Väyrynen
ETTEPANEKUD
Arengukomisjon palub vastutaval väliskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:
1. juhib tähelepanu asjaolule, et selleks, et anda ÜROle vahendeid, millega kujundada ja juhtida säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamist, on vaja põhjalikku muutust; rõhutab vajadust integreerida jätkusuutlikkuse kolm aspekti tulemuslikumalt nii strateegilisel tasandil kui ka kohapeal ÜRO institutsioonide praktilise koostöö kaudu;
2. väljendab heameelt säästva arengu kõrgetasemelise poliitilise foorumi loomise üle; on veendunud, et säästva arengu kõrgetasemelisest poliitilisest foorumist peab kujunema peamine otsustusorgan, mille pädevuses on tagada säästva arengu eesmärkide rakendamise järelmeetmed ja läbivaatamine, mis tagaks seega kooskõlastatud ja tulemusliku vajaduste hindamise ja säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamiseks vajalike tegevuskavade ja otsuste vastuvõtmise; nõuab säästva arengu kõrgetasemelise poliitilise foorumi ja komisjoni vahel korrapärast dialoogi tehtud edusammude kohta vastavalt läbipaistvuse ja jagatud vastutuse põhimõtetele;
3. rõhutab, et ELi juhtrolli ja usaldusväärsuse jaoks ülemaailmsel arengumaastikul on väga oluline esitada ühine seisukoht säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamise kohta enne 2016. aasta säästva arengu kõrgetasemelist poliitilist foorumit; palub komisjonil sellega seoses anda välja teatis säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamise kohta nii, et parlamendil oleks enne säästva arengu kõrgetasemelist poliitilist foorumit aega lisada nõukogu järeldustele oma panus;
4. rõhutab, kuivõrd oluline on säästva arengu tegevuskava 2030 tulemuslik ja ulatuslik rakendamine, sealhulgas õigustel põhineva lähenemisviisi kaudu; nõuab tungivalt, et ÜRO tagaks tulevikku vaatavate kohustuste võtmise säästva arengu eesmärkide saavutamiseks ja võtaks kasutusele kindla näitajate raamistiku ning kasutaks statistilisi andmeid, et jälgida edusamme ja tagada kõigi vastutus; julgustab kõiki riike, nii arenenud kui ka arenguriike, võtma vastutust ja looma 17 eesmärgi saavutamiseks riiklikke raamistikke, sealhulgas integreeritud riiklikke finantsraamistikke;
5. rõhutab vajadust tugevdada poliitikavaldkondade arengusidusust ÜRO tööstruktuurides, et kõik säästva arengu mõõtmed tulemuslikult integreerida;
6. tunnistab, et ilma julgeolekuta ei ole säästev areng ega vaesuse kaotamine võimalik ning et jätkusuutlik areng on julgeoleku, stabiilsuse, sotsiaalsete õiguste ja demokraatia jaoks vajalik eeltingimus; on seisukohal, et poliitika kujundamine rahvusvahelisel tasandil peaks seda rahu, julgeoleku ja arengu vahelist seost paremini kajastama; kutsub ÜROd üles süstemaatiliselt integreerima suutlikkuse arendamist ja head valitsemistava oma pikaajalistesse arengustrateegiatesse;
7. tuletab meelde, et areng ei ole võimalik ilma rahuta ja rahu ei ole võimalik ilma arenguta ja kumbki ei ole võimalik, kui inimõiguste austamine ei ole tagatud; kordab sellega seoses säästva arengu tegevuskava 2030 kõige innovaatilisemat eesmärki – säästva arengu 16. eesmärki, mis käsitleb rahu, õiglust ja valitsemistava; usub, et säästva arengu 16. eesmärgis toodud eesmärkide rakendamine on säästva arengu tegevuskava 2030 õnnestumise jaoks keskse tähtsusega;
8. rõhutab, kui oluline on üldise, eeskirjadel põhineva, avatud, läbipaistva, mittediskrimineeriva, kaasava ja õiglase mitmepoolse kaubavahetussüsteemi olemasolu, ja et on vajalik viia lõpule Maailma Kaubandusorganisatsiooni Doha arenguvoor, ning usub, et ÜRO saab kasutada oma unikaalset positsiooni selleks, et tagada kõnealuste läbirääkimiste edukus arengumaade seisukohast;
9. tervitab üleskutset rohkem toetada ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti tööd pagulaste kaitseks mõeldud rahvusvahelise mandaadi rakendamisel;
10. väljendab heameelt otsuse üle korraldada 19. septembril 2016. aastal ÜRO kõrgetasemeline täiskogu istung, et arutada suurest pagulaste ja migrantide voolust tekkivaid probleeme, ja arvab, et selles tuleks keskenduda rände algpõhjustele, pöörates erilist tähelepanu vaesuse kaotamisele, sotsiaalsele võrdsusele ning inimõiguste teostamisele ja stabiilsusele;
11. nõuab tungivalt, et EL töötaks rahvusvahelise maksualase koostöö tugevdamise nimel, toetades rahvusvahelise maksuorgani loomist ÜRO süsteemi raames;
12. väljendab heameelt ÜRO Peaassamblee 9. septembri 2014. aasta pöördelise tähtsusega resolutsiooni nr 68/304 üle, milles tunnustati iga riigi suveräänset õigust ise oma võlga restruktureerida, mida ei tohiks takistada mitte mingi teisest riigist tulenev meede, ja märgiti murelikult, et rahvusvahelisel finantssüsteemil puudub riigivõla korrapäraseks ja prognoositavaks restruktureerimiseks kindel õigusraamistik, ning algatati protsess riigivõla restruktureerimisprotsesside mitmepoolse õigusraamistiku vastuvõtmiseks; kutsub ÜRO süsteemi tervikuna üles seda protsessi täielikult toetama; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selles protsessis aktiivselt osalema.
NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
15.3.2016 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
19 3 2 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Louis Aliot, Nicolas Bay, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Pedro Silva Pereira, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Juan Fernando López Aguilar, Louis-Joseph Manscour, Paul Rübig, Jan Zahradil, Joachim Zeller |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Michèle Rivasi, Estefanía Torres Martínez |
||||
VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
19.4.2016 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
49 11 5 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Michèle Alliot-Marie, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Goffredo Maria Bettini, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Iveta Grigule, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Ilhan Kyuchyuk, Barbara Lochbihler, Ulrike Lunacek, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Tonino Picula, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Sofia Sakorafa, Charles Tannock, László Tőkés, Geoffrey Van Orden, Boris Zala |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Luis de Grandes Pascual, Marielle de Sarnez, Neena Gill, Andrzej Grzyb, András Gyürk, Takis Hadjigeorgiou, Marek Jurek, Javi López, Norica Nicolai, Soraya Post, Jean-Luc Schaffhauser, Helmut Scholz, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Janusz Zemke |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Doru-Claudian Frunzulică, Monika Hohlmeier, Zdzisław Krasnodębski, Marian-Jean Marinescu, Indrek Tarand, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Ivan Štefanec |
||||
- [1] A/RES/65/276, 3. mai 2011.
- [2] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2010)0439.
- [3] ELT C 45, 5.2.2016, lk 89.
- [4] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0259.
- [5] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0403.
- [6] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0020.
- [7] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2014)0013.
- [8] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0051.
- [9] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0073.
- [10] EEAS(2015)458, nõukogu dokument 7632/15.
- [11] Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0259.
- [12] Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0403.