Menetlus : 2015/0229(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0147/2016

Esitatud tekstid :

A8-0147/2016

Arutelud :

PV 09/05/2016 - 18
CRE 09/05/2016 - 18

Hääletused :

PV 10/05/2016 - 6.4
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0209

SOOVITUS     ***
PDF 400kWORD 98k
25.4.2016
PE 575.130v02-00 A8-0147/2016

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse neljaks aastaks kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(12773/2015 – C8-0354/2015 – 2015/0229(NLE))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Gabriel Mato

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse neljaks aastaks kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(12773/2015 – C8-0354/2015 – 2015/0229(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12773/2015),

–  võttes arvesse protokolli eelnõu, millega määratakse neljaks aastaks kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus (12776/2015),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43, artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a ning artikli 218 lõikele 7 (C8-0354/2015),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust ning arengukomisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0147/2016),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ja Mauritaania Islamivabariigi valitsusele ja parlamendile.

LÜHISELGITUS

Uue protokolli taust ja iseärasused

Esimene kalandusleping Mauritaaniaga pärineb aastast 1989 ja sellest ajast peale on mitmesugused hilisemad lepingud võimaldanud Euroopa laevadel selle riigi vetes kala püüda. Aastal 2006 jõustus praegune partnerlusleping, mida pikendati 2012. aastal kahe aasta võrra, st 2014. aasta lõpuni.

Pärast pikki läbirääkimisi parafeerisid Euroopa Liit ja Mauritaania 10. juulil 2015 uue protokolli, mis võimaldab ELi kaluritel püüda Mauritaania vetes kala nelja aasta jooksul. Protokolliga, mida ajutiselt kohaldatakse alates 16. novembrist 2015, kehtestatakse püügivõimalused vähilaadsete, v.a langustide ja krabide püüdmiseks ettenähtud laevadele; senegali merluusi püügi traaleritele (mitte külmutustraalerid) ja põhjaõngejadalaevadele; põhjalähedaste liikide püügiks ettenähtud laevadele; tuuniseineritele; tuunipüügi ritvõngelaevadele ja triivõngelaevadele; pelaagilisi traalnootasid kasutavatele külmutustraaleritele ja värske pelaagilise püügi laevadele. Kõige suurema kategooria moodustavad pelaagilisi traalnootasid kasutavad külmutustraalerid, mille püügikvoot on 247 000 tonni, kusjuures kogu laevastikule on ette nähtud kokku 281 500 tonni.

Viimase kategooria jaoks ettenähtud kvooti, mis eelmise protokolli kohaselt oli 300 000 tonni, on märkimisväärselt vähendatud, et võtta arvesse nende laevade kasutamistaset, millel on otsene mõju rahalisele toetusele, mida maksab Euroopa Liit Mauritaaniale. Vaatamata püügivõimaluste vähenemisele võib loota, et laevad kasutavad kvoote paremini ära tänu olulistele muudatustele, mis Mauritaania on teinud tehnilistes tingimustes ja kohustuses võtta laevadele tööle Mauritaania meremehi.

Mauritaania on võtnud kohustuse vaadata partnerluslepingu kohaselt moodustatud ühiskomitees läbi Euroopa laevadele ettenähtud kvoodid, et võimaluse korral eraldada põhjalähedaste liikide püügiks mõeldud külmutustraaleritele muid püügivõimalusi tingimusel, et on olemas püügivõimaluste ülejääk. Nii saavad selle kategooria laevad tulla tagasi Mauritaania vetesse, kus nad on juba varem töötanud.

Liidu laevade juurdepääsu eest Mauritaania kalapüügipiirkonnale maksab Euroopa Liit rahalist toetust 55 miljonit eurot aastas. Eelmise protokolli kohaselt oli toetus 67 miljonit eurot. Sellele lisandub eritoetus summas 16,5 miljonit eurot kogu lepingu kehtivusajal (4,125 miljonit eurot aastas eelmises protokollis ettenähtud 3 miljoni asemel). Selle eesmärk on soodustada kalapüügi säästvat arengut ning merekaitsealade ja ranniku looduskeskkonna kaitset. Valdkondlikku toetust on suurendatud, et EL saaks paremini toetada Mauritaania uue riikliku strateegia rakendamist säästva kalapüügi arendamisel.

Uue lepinguga parandatakse mõned puudujäägid eelmises protokollis, mille kohaldamiskõlblikkus jättis palju soovida. Laevadele kehtestatud piirangute tõttu kasutati püügivõimalusi vähe ja seda mõjutas äärmiselt tugevalt asjaolu, et loobuti peajalgsete püügist, mis on Euroopa laevade traditsiooniline valdkond.

Karpide ja pelaagiliste väikeliikide püügiks ettenähtud kalalaevade püügipiirkondi on kohandatud, et neid paremini ühitada Mauritaania laevade tegevusega, ning suurendatud on püügivõimalusi senegali merluusi püügi traaleritele ja põhjaõngejadalaevadele.

Eriti suur muudatus tehti ELi laevadele kohustuslikult võetavate Mauritaania meeskonnaliikmete arvestamises. Kuigi samaks on jäänud 60 protsendi määr, ei arvestata selle hulka mehhanismidel töötamisega seotud ametikohti, millega lahendatakse Mauritaania meremeeste kvalifikatsioonitasemega seotud probleemid.

Uues protokollis on samuti tehtud parandusi pika rändega liike püüdvatele laevadele, mis võivad nüüd kala püüda kolmandate riikidega samadel tingimustel pärast seda, kui on ühtlustatud kontrollimeetmed ja juurdepääs, mis on kehtestatud muudes tuunilepingutes.

Ühtlasi on oluliselt parandatud ja selgitatud metoodikat, kuidas täita kohustust, mille kohaselt ELi laevad peavad loovutama 2 % pelaagilisest püügist puudustkannatavate inimeste heaks.

Protokollis on tehtud ka põhjalikke muudatusi, peamiselt artiklis 1, ja nende eesmärk on suurendada vastastikust usaldust ja liidu laevade mittediskrimineerimist võrreldes muude välismaiste kalalaevadega, mis peaks tagama, et nende suhtes kohaldatakse samu kaitsenõudeid kui liidu laevadele. Mauritaania kohustub parema läbipaistvuse huvides avaldama kõik riiklikud ja eralepingud kolmandate riikidega ja tagama Euroopa laevadele eelisjuurdepääsu püügivõimaluste ülejäägile.

Raportööri seisukoht

Uus protokoll on varasemaga võrreldes suur samm edasi ning tervitatavad on Mauritaania võetud uued kohustused seoses läbipaistvusega ja eelisjuurdepääsu andmisega ELi laevadele, võttes arvesse eelmiste aastate kurba kogemust, kui Mauritaania avas peajalgsete püügi välismaistele laevadele, kuid samas ei lubanud seda teha Euroopa laevadel.

Mauritaaniaga sõlmitud leping peaks olema eeskujuks Euroopa Liidu poolt edaspidi kolmandate riikidega lepingute sõlmimisel ja seetõttu ergutab raportöör Euroopa Komisjoni tegutsema sama läbipaistvalt kõigi kahepoolsete kokkulepete üle peetavatel läbirääkimistel.

Euroopa Liidu ja kolmanda riigi vahel sõlmitud kõige olulisema protokolli pikendamine neljaks aastaks tagab Mauritaania vetes tegutsevatele kalalaevadele suurema stabiilsuse.

Peajalgsete kategooria kaotamine eelmises lepingus oli väga äärmuslik muudatus Euroopa laevade jaoks ja seetõttu oli isegi vaja laevu kasutusest kõrvaldada. Seepärast palub raportöör komisjonil tähelepanelikult uurida kõnealuste varude praegust seisu ja jälgida liidu laevadele eelisjuurdepääsu andmist püügivõimaluste ülejäägile.

Teisalt on Euroopa kalurite silmis uue protokolli usaldusväärsuse suurendamiseks äärmiselt oluline täielikult tagada, et kolmandate riikide laevade suhtes kohaldatakse samu tehnilisi nõudeid kalavarude säilitamisel ja majandamisel ning et Mauritaania kohaldaks samasuguseid finantssätteid laevaomanike makstavate tasude ja avaliku sektori finantsosaluse suhtes.

Esiletõstmist väärib ka asjaolu, et parem tasakaal on saavutatud rahalise toetuse ja antavate kalapüügivõimaluste vahel. Nii on oluliselt paranenud Mauritaaniaga sõlmitud lepingu kulutasuvus, millele aitavad samuti kaasa tehniliste meetmete muudatused.

Suurem toetus Mauritaania kohalikule kalapüügile näitab, et Euroopa Liit on kindlalt otsustanud toetada kalalaevastiku arengut riikides, kellega ta on lepingu sõlminud, ja soovib levitada keskkonna, majanduse ja ühiskonna jätkusuutliku arendamise mudelit, mida ta oma kalanduspoliitikaga edendab.

Kuigi raportöör avaldab tunnustust läbirääkijate tehtud jõupingutustele, peab ta siiski kahetsusväärseks, et Mauritaania on vastu lossimisele La Luz'i/Las Palmase sadamas, mis sunnib Euroopa laevu randuma Nouadhibous, mis tähendab suurt kahju tööhõivele eespool nimetatud ühenduse sadamas. Raportöör nõuab, et Euroopa Komisjon arutaks seda probleemi ühiskomitee koosolekutel, et leida lahendus, mis võimaldab lossida Gran Canaria sadamates, kus on paremad tingimused püügikontrolli tegemiseks, kuni ajani, mil Mauritaania sadamates on infrastruktuur rohkem arenenud.

Ühiskomitee peaks ühtlasi tõsiselt uurima, kas on olemas reaalseid võimalusi Euroopa laevadele eraldatud püügikvootide suurendamiseks, võttes arvesse kalavarude arengut ja lisades, kui üldse võimalik, peajalgsete kategooria, kuigi esialgu piirdub nende liikide püük vaid katsepüügiga, ning suurendada püügivõimalusi krabide püügi traaleritele.

Raportöör nõuab ühtlasi, et komisjon toetaks kindlalt Mauritaania ja Euroopa ettevõtjate algatusi, nagu projekt MACAPEL, milleks on loodud ettevõtluspartnerlus tehnoloogiliselt kõrgtasemelise ja säästva tootmisstruktuuri arendamiseks ja tugevdamiseks Mauritaania pelaagilise kalapüügisektoris ja sellega seotud valdkondades.

Tuletab sellega seoses meelde Euroopa Parlamendi resolutsiooni ühtekuuluvuspoliitika rolli kohta Euroopa Liidu äärepoolseimates piirkondades ELi 2020. aasta strateegiat silmas pidades (2011/2195(INI)), milles osutatakse „vajadusele otsida konkreetseid uuenduslikke vorme, mis aitavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide vaheliste ühiste programmide ja projektide kaudu kaasa tegelikule piirkondlikule integratsioonile“.

Raportöör tuletab ühtlasi meelde, et Euroopa Parlament palus oma hiljutises algatusraportis ühise kalanduspoliitika välisaspektide kohta (2015/2091(INI)) võtta kolmandate riikidega kahepoolsete lepingute üle peetavatel läbirääkimistel arvesse ka äärepoolseimaid piirkondi. Mõne nimetatud piirkonna lähedus Mauritaania vetele õigustaks täielikult nende erikohtlemist Mauritaaniga sõlmitud kalanduslepingu raames.

17.3.2016

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS

kalanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse neljaks aastaks kindlaks Euroopa Ühenduse ning Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(12773/2015 – C8-0354/2015 – 2015/0229(NLE))

Arvamuse koostaja: Ignazio Corrao

LÜHISELGITUS

Mauritaania on maailma vähimarenenud riikidest üks vaesemaid: 2014. aasta inimarengu indeksi põhjal on ta 187 riigi hulgas 161. kohal. 42% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri (USAID).

Majandus on jätkuvalt nõrk. Mauritaania kannatab struktuurse toiduainetepuuduse all, kuna põllumajandusmaa kaldub kõrbestuma ja tootmisvahendid on piiratud ning seega on põllumajanduslikuks kasutuseks saadaval vaid 0,5% maast. Majanduse keskmes on seetõttu kaevandustegevus ja kalandus ning kalapüük annab ligikaudu 5–10% riigi aastasest SKPst. Riigi veed on kohati maailma kõige kalarikkamad, kuid selle loodusvara kaudu majanduse arendamise võimalust kasutatakse vähe, kuna Mauritaania sadamates maha laaditava või kohapeal töödeldava püügi kogused on väga väikesed.

30% elanikkonnast (42,9% noortest) on töötud. Protokollis esitatud nõue võtta tööle Mauritaania kalureid (60% krevetipüügilaevade ja pelaagilise püügi traalerite meeskonnast) on seetõttu tervitatav.

2015. aasta alguses kannatas ligikaudu 20–30% elanikkonnast tõsise toiduga kindlustamatuse all (ÜRO Maailma Toiduprogramm). 2012. aasta Saheli toidukriisi järel sattus kolmandik Mauritaania elanikkonnast (ligi miljon inimest) raskekujulise ägeda alatoitluse ohtu. Mauritaanias viibib üle 66 000 Mali pagulase, mis mõjutab jätkuvalt toiduga kindlustatuse olukorda, kuna kohalikud toiduvarud ja ressursid on suurema surve all. Sellega seoses on protokollis esitatud kohustus jagada 2% pelaagilisest väljapüügist puudustkannatavatele inimestele.

Protokoll peaks kehtima neli aastat ajavahemikul 2015–2019. Tegemist on mitut liiki hõlmava lepinguga. Rahaline toetus on 55 000 000 eurot aastas juurdepääsu eest ning lisaks 4 125 000 euro suurune aastatoetus säästva kalapüügi edendamiseks.

******

Arengukomisjon palub, et vastutav kalanduskomisjon soovitaks parlamendil heaks kiita ettepaneku võtta vastu nõukogu otsus protokolli (millega määratakse neljaks aastaks kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ettenähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.3.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

2

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Nicolas Bay, Ignazio Corrao, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Pedro Silva Pereira, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Louis-Joseph Manscour, Paul Rübig, Jan Zahradil, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Michèle Rivasi, Estefanía Torres Martínez

16.3.2016

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS

kalanduskomisjonile

nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Euroopa Liidu nimel protokolli (millega määratakse neljaks aastaks kindlaks Euroopa Ühenduse ning Mauritaania Islamivabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimist

(12773/2015 – C8‑0354/2015 – 2015/0229(NLE))

Arvamuse koostaja: Eider Gardiazabal Rubial

LÜHISELGITUS

Ajavahemikku 2012–2014 hõlmav protokoll kaotas kehtivuse 15. detsembril 2014. Seetõttu katkes Euroopa laevade püügitegevus Mauritaania Islamivabariigi kalapüügipiirkonnas kuni uue protokolli allakirjutamise ja ajutise kohaldamise alguseni.

Nõukogu andis Euroopa Komisjonile volituse pidada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi, et uuendada protokolli, millega määratakse kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelise kalandusalase partnerluslepinguga ette nähtud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus. Läbirääkimiste lõpus kirjutati 10. juulil 2015 alla uuele protokollile. Uus protokoll hõlmab nelja-aastast ajavahemikku alates protokolli ajutise kohaldamise kuupäevast, milleks on protokolli allakirjutamise kuupäev.

Protokolli eesmärk on sätestada Euroopa Liidu laevade kalapüügivõimalused Mauritaania vetes kalavarude kasutamata ülejäägi piires, võttes arvesse eelkõige Kesk-Atlandi idaosa kalastuskomitee (CECAF) teadusalaseid hinnanguid ning lähtudes teadusuuringutest ja järgides Rahvusvahelise Atlandi Tuunikala Kaitse Komisjoni (ICCAT) soovitusi.

Lisaks on partnerluslepingu eesmärk tihendada koostööd Euroopa Liidu ja Mauritaania vahel, et luua mõlema lepinguosalise huvides partnerlusraamistik säästva kalanduspoliitika ja kalavarude vastutustundliku kasutuse arenguks Mauritaania Islamivabariigi kalapüügipiirkonnas. Võrreldes eelmise perioodiga on valdkondlikku toetust suurendatud, et toetada Mauritaania Islamivabariiki uue riikliku strateegia rakendamisel kalanduse jätkusuutliku arengu tagamiseks.

Rahaline toetus on 59 125 000 eurot aastas ning see koosneb järgmistest osadest:

•  protokolli kohaselt on püügikategooriate 1, 2, 3, 6 ja 7 lubatud kogupüük kokku 261 500 tonni ning kategooriate 4 ja 5 võrdluskogus on 20 000 tonni, millele juurdepääsu eest makstakse 55 000 000 eurot aastas ja

•  eritoetus Mauritaania Islamivabariigi kalandussektori poliitikameetmete edendamiseks on 4 125 000 eurot aastas. Toetus vastab riikliku kalanduspoliitika eesmärkidele ja eelkõige Mauritaania vajadustele seoses teaduse ja tehnika alase koostöö toetamisega, koolitamisega, kalapüügiseirega, keskkonnakaitsega ja arendustaristutega.

******

Eelarvekomisjon palub, et vastutav kalanduskomisjon soovitaks parlamendil heaks kiita nõukogu otsuse eelnõu protokolli (millega määratakse neljaks aastaks kindlaks Euroopa Ühenduse ja Mauritaania Islamivabariigi vahelises kalandusalases partnerluslepingus sätestatud kalapüügivõimalused ja rahaline toetus) sõlmimise kohta.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

16.3.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

2

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Monika Hohlmeier, Anneli Jäätteenmäki, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Siegfried Mureşan, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Indrek Tarand, Inese Vaidere, Marco Valli, Daniele Viotti, Marco Zanni, Auke Zijlstra, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Nils Torvalds

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

19.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

21

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Ulrike Rodust, Remo Sernagiotto, Ricardo Serrão Santos, Isabelle Thomas, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Izaskun Bilbao Barandica, Anja Hazekamp, Maria Lidia Senra Rodríguez

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Laura Ferrara

Õigusteave - Privaatsuspoliitika