RAPORT mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu liidu ja tema teenistujate vaheliste kohtuvaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse Euroopa Liidu Üldkohtule üleandmise kohta
2.5.2016 - (N8-0110/2015 – C8-0367/2015 – 2015/0906(COD)) - ***I
Õiguskomisjon
Raportöör: Mady Delvaux
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu liidu ja tema teenistujate vaheliste kohtuvaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse Euroopa Liidu Üldkohtule üleandmise kohta
(N8-0110/2015 – C8-0367/2015 – 2015/0906(COD))
(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud Euroopa Kohtu taotlust (N8-0110/2015),
– võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõike 2 teist lõiku, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 256 lõiget 1, artikli 257 esimest ja teist lõiku ning artikli 281 teist lõiku ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu artikli 106a lõiget 1, mille alusel esitati seadusandliku akti eelnõu Euroopa Parlamendile (C8-0367/2015),
– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõikeid 3 ja 15,
– võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrust (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta[1], eriti selle määruse põhjendust 9,
– võttes arvesse komisjoni arvamust (COM(2016)0081)[2],
– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,
– võttes arvesse õiguskomisjoni raportit ja põhiseaduskomisjoni arvamust (A8-0167/2016),
1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, Euroopa Kohtule, komisjonile ja liikmesriikide parlamentidele.
Muudatusettepanek 1 Määruse eelnõu Volitus 1 | |||||||||||||||||||
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
arvestades Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 19 lõike 2 teist lõiku, |
välja jäetud | ||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||
ELi lepingu artikli 19 lõige 2 ei ole kõnealuse määruse puhul sobiv õiguslik alus, kuna Üldkohtu kohtunike arvu ei muudeta. Õige õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikli 256 lõige 1 ning artiklid 257 ja 281 koos Euratomi asutamislepingu artikliga 106a. | |||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 2 Määruse eelnõu Artikkel 1 – punkt 1 | |||||||||||||||||||
Euroopa Kohtu eelnõu |
Muudatusettepanek | ||||||||||||||||||
1) Nõukogu 2. novembri 2004. aasta otsus (2004/752/EÜ, Euratom), millega asutatakse Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohus, ning selle tagajärjel protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikkel 62c ja selle põhikirja I lisa, arvestades tagapool artiklis 4 sätestatut; |
1) Nõukogu otsus 2004/752/EÜ, Euratom1a; | ||||||||||||||||||
|
_______________ | ||||||||||||||||||
|
1a Nõukogu 2. novembri 2004. aasta otsus 2004/752/EÜ, Euratom, millega asutatakse Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohus (ELT L 333, 9.11.2004, lk 7). | ||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||
Protokolli muudatusi on parem käsitleda artiklis 2, tunnistades sõnaselgelt kehtetuks ka nõukogu otsusega 2004/752/EÜ lisatud artiklid. | |||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 3 Määruse eelnõu Artikkel 2 – punkt 2 Protokoll nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta Artikkel 62c | |||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||
Puudub vajadus asendada artikkel 62c üldise viitega erikohtutele ja lisale, mida ei ole olemas. Terve erikohtute jaotise (mis sisaldab ainult seda artiklit) võib kehtetuks tunnistada. Muidugi võib selle tulevikus uuesti luua, kui moodustatakse erikohus, nagu 2004. aastal. | |||||||||||||||||||
Muudatusettepanek 4 Määruse eelnõu Artikkel 2 – punkt 2 a (uus) Protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta muudetakse järgmiselt: I lisa | |||||||||||||||||||
| |||||||||||||||||||
Selgitus | |||||||||||||||||||
I lisa on parem tunnistada sõnaselgelt kehtetuks artiklis, mis käsitleb protokolli muudatusi. |
SELETUSKIRI
Tegemist on neljanda määrusega, mis käsitleb Euroopa Kohtu reformi. Esimese määrusega tehti mitmesuguseid muudatusi Euroopa Kohtu ja Üldkohtu koosseisus ja menetluses ning teisega nähti Avaliku Teenistuse Kohtu juurde ette asenduskohtunikud.
Reformi kolmas osa oli kõige vaieldavam, kuna see puudutas Üldkohtu kohtunike arvu suurendamist. Esialgu oli kavas suurendada kohtunike arvu 28-lt 40-le. Lõpuks leppisid kaasseadusandjad nõukogu algatusel kokku suurendada Üldkohtu kohtunike arvu 56-ni, et iga liikmesriik saaks nimetada kaks kohtunikku. Selle suurendamise tingimus oli, et Avaliku Teenistuse Kohus tuleb kaotada ja viia avaliku teenistuse kohtuvaidlused tagasi Üldkohtusse.
Kõnealune määrus on seetõttu Euroopa Kohut reformiva kolmanda määruse järelmeede. Samaaegselt Üldkohtu kohtunike arvu suurendamise teise astmega (40-lt 47-le) tuleb kaotada Avaliku Teenistuse Kohus, kus on seitse kohtunikku.
Järelikult on Euroopa Kohtu ettepanek loogiline ja vastab kaasseadusandjate taotlusele. Selles tehakse üksnes ettepanek tunnistada kehtetuks Avaliku Teenistuse Kohtuga seotud sätted, lisaks sisaldab ettepanek mõnesid sellest tingitud muudatusi ja üleminekusätteid. Need tingitud muudatused hõlmavad muidugi Euroopa Kohtu reformi käsitleva teise määruse kehtetuks tunnistamist. Seepärast teeb raportöör ettepaneku, et Euroopa Parlament kiidaks ettepaneku heaks.
Raport sisaldab mõnesid tehnilisi muudatusettepanekuid, mida raportöör peab vajalikuks parema õigusloome huvides. Muutmissätted muudetakse selgemaks ja erikohtuid käsitlev osa tunnistatakse täiesti kehtetuks, kuna seda ei ole vaja seni, kuni moodustatakse jälle mõni erikohus. Siiski ei mõjuta need muudatusettepanekud ettepaneku sisu.
Raportöör soovib rõhutada, et ettepanek hõlmab Avaliku Teenistuse Kohtus pooleli olevate kohtuasjade Üldkohtule üleandmise menetlust. Avaliku Teenistuse Kohtus 31. augusti 2016. aasta seisuga pooleli olevad kohtuasjad antakse üle seisukorras, milles need on sel kuupäeval. Õiguskindluse huvides kohaldatakse nende kohtuasjade suhtes Üldkohtu kodukorda. Raportöör juhib tähelepanu sellele, et Üldkohtu kodukorda tuleks muuta, et võtta avaliku teenistuse kohtuvaidluste puhul arvesse erieeskirju, mis on praegu sätestatud Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorras, eriti artiklites 108 ja 109.
Muuta ei tule mitte ainult Üldkohtu kodukorda, vaid ka Üldkohtu sisest töökorraldust. Raportöör nõustub ettepanekuga, mille komisjon esitas oma arvamuses[1], ning on seisukohal, et rohkem kohtuasju, kui seda õigustab nende olulisus, tuleks anda arutada suuremale kohtunike koosseisule, et tagada kohtupraktika ühtsus ja kvaliteet. Samuti tuleks kaaluda võimalust kohandada kohtuasjade jagamise reegleid ja praktikat nii, et sellega luuakse temaatilist sünergiat.
Lõpuks soovib raportöör kommenteerida üht õiguslikku vaidlust, mis seda muudatust ümbritseb. On väidetud, et kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 257 antakse kaasseadusandjatele pädevus moodustada erikohtuid, kuid ei viidata sõnaselgelt erikohtute muutmisele või tõepoolest nende kaotamisele, ei saa Euroopa Parlament ja nõukogu kaotada erikohtuid, mille nad on loonud. Raportöör on arvamusel, et kui artikliga lubatakse institutsiooniline organ luua, näib loogiline järeldada, et selle artikliga lubatakse see implitsiitselt ka kaotada, kui see on vajalik muutunud asjaolude tõttu.
- [1] Komisjoni arvamus ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu ja selle teenistujate vaheliste vaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse üleandmist Euroopa Liidu Üldkohtule, COM(2016)0081, 22.2.2016, punkt 10.
ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA
Hr Pavel Svoboda
Esimees
Õiguskomisjon
BRÜSSEL
Teema: Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu ja selle teenistujate vaheliste vaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse üleandmist Euroopa Liidu Üldkohtule (COM(2016)0081 – C8-0367/2015 – 2015/0906(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta
Austatud esimees
Õiguskomisjon otsustas 2015. aasta märtsis esitada omal algatusel vastavalt kodukorra artikli 39 lõikele 5 arvamuse selle kohta, kas kõnealust ettepanekut käsitleva raporti projektis tehtud õigusliku aluse muudatus on sobiv.
Euroopa Kohtu pakutud õiguslikud alused on ühelt poolt Euroopa Liidu lepingu artikli 19 lõige 2, mis käsitleb Üldkohtu kohtunike arvu, ja teiselt poolt ELi toimimise lepingu artikli 256 lõige 1, artikkel 257 ja artikli 281 teine lõik, mis käsitlevad vastavalt Üldkohtu pädevust ja selle võimalikke muudatusi, erikohtute moodustamist teisese õiguse aktidega ning Euroopa Kohtu põhikirja muutmist teisese õiguse aktidega. Õiguslik alus hõlmab ka Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõiget 1, mis puudutab Euroopa Kohut sel määral, et see on ka Euratomi ühenduse kohus.
Määruse raportöör on arvamusel, et kõnealuse ettepaneku õigusliku alusena ei tohiks kasutada artikli 19 lõiget 2, kuna ettepanekuga ei muudeta Üldkohtu kohtunike arvu, ning ta esitas sellekohase muudatusettepaneku.
Käesoleva arvamuse eesmärk on teha kindlaks, kas muudatus, millega jäetakse artikli 19 lõige 2 õiguslikust alusest välja, on kehtiv ja sobiv.
I – Taust
Tegemist on neljanda määrusega, mis käsitleb Euroopa Kohtu reformi. Esimese määrusega tehti mitmeid muudatusi Euroopa Kohtu ja Üldkohtu koosseisus ja menetluses ning teisega nähti Avaliku Teenistuse Kohtu juurde ette asenduskohtunikud.
Reformi kolmas osa oli kõige vaieldavam, kuna see puudutas Üldkohtu kohtunike arvu suurendamist. Esialgu oli kavas suurendada kohtunike arvu 28-lt 40-le. Lõpuks leppisid kaasseadusandjad nõukogu algatusel kokku suurendada Üldkohtu kohtunike arvu 56-ni, et iga liikmesriik saaks nimetada kaks kohtunikku. Selle suurendamise tingimus oli, et Avaliku Teenistuse Kohus tuleb kaotada ja viia avaliku teenistuse kohtuvaidlused tagasi Üldkohtusse.
Kõnealune määrus on seetõttu Euroopa Kohut reformiva kolmanda määruse järelmeede. Samaaegselt Üldkohtu kohtunike arvu suurendamise teise astmega (40-lt 47-le) tuleb kaotada Avaliku Teenistuse Kohus, kus on seitse kohtunikku.
Euroopa Kohtu ettepanekus tehakse üksnes ettepanek tunnistada kehtetuks Avaliku Teenistuse Kohtuga seotud sätted, lisaks sisaldab ettepanek mõnesid sellest tingitud muudatusi ja üleminekusätteid. Need tingitud muudatused hõlmavad muidugi Euroopa Kohtu reformi käsitleva teise määruse kehtetuks tunnistamist.
On väidetud, et kuna Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 257 antakse kaasseadusandjatele pädevus moodustada erikohtuid, kuid ei viidata sõnaselgelt erikohtute muutmisele või tõepoolest nende kaotamisele, ei saa Euroopa Parlament ja nõukogu kaotada erikohtuid, mille nad on loonud. Raportöör on arvamusel, et kui artikliga lubatakse institutsiooniline organ luua, näib loogiline järeldada, et selle artikliga lubatakse see implitsiitselt ka kaotada, kui see on vajalik muutunud asjaolude tõttu.
II – Asjakohased aluslepingute artiklid (rõhuasetus lisatud)
Artikli 19 lõige 2 on sõnastatud järgmiselt:
ELi lepingu artikkel 19
[...]
2. Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast liikmesriigist. Kohut abistavad kohtujuristid.
Üldkohus koosneb vähemalt ühest kohtunikust liikmesriigi kohta.
Euroopa Kohtu kohtunikud ja kohtujuristid ning üldkohtu kohtunikud valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ja kes vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 253 ja 254 sätestatud tingimustele. Nad nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel kuueks aastaks. Neid võib uueks ametiajaks tagasi nimetada.
[...]
ELi toimimise lepingu artikli 256 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
ELi toimimise lepingu artikkel 256
1. Üldkohus on pädev arutama ja lahendama esimese astmena artiklites 263, 265, 268, 270 ja 272 osutatud hagisid või menetlusi, välja arvatud need, mis on määratud artikli 257 alusel moodustatud erikohtule või kuuluvad põhikirja järgi Euroopa Kohtu pädevusse. Põhikiri võib ette näha, et üldkohtul on pädevus muud liiki hagide või menetluste puhul.
Käesoleva lõike alusel tehtud üldkohtu otsuseid võib Euroopa Kohtusse edasi kaevata üksnes õigusküsimustes vastavalt põhikirjas sätestatud tingimustele ning ulatusele.
[...]
ELi toimimise lepingu artikkel 257 on sõnastatud järgmiselt:
ELi toimimise lepingu artikkel 257
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt moodustada üldkohtu juurde erikohtuid, mille ülesanne on esimese astmena lahendada teatavates valdkondades algatatud teatud liiki kohtuasju. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse määruste abil komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Kohtuga või Euroopa Kohtu taotlusel pärast konsulteerimist komisjoniga.
Erikohtu moodustamise määruses sätestatakse eeskirjad kohtu koosseisu ja talle antud pädevuse kohta.
[...]
ELi toimimise lepingu artikkel 281 on sõnastatud järgmiselt:
ELi toimimise lepingu artikkel 281
[...]
Euroopa Parlament ja nõukogu võivad seadusandliku tavamenetluse kohaselt teha muudatusi põhikirjas, välja arvatud selle I jaotises ja artiklis 64. Euroopa Parlament ja nõukogu teevad otsuse Euroopa Kohtu taotlusel pärast konsulteerimist komisjoniga või komisjoni ettepaneku põhjal pärast konsulteerimist Euroopa Kohtuga.
Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
Euratomi asutamislepingu artikkel 106a
1. Käesoleva lepingu suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingu artikleid 13–19, artikli 48 lõikeid 2–5 ja artikleid 49 ja 50, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 15, artikleid 223–236, artikleid 237–244, artiklit 245, artikleid 246–270, artikleid 272, 273 ja 274, artikleid 277–281, artikleid 285–304, artikleid 310–320, artikleid 322–325 ja artikleid 336, 342 ja 344 ning protokolli üleminekusätete kohta.
[...]
III – Õigusliku aluse valimise üldine põhimõte
Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu“[1]. Väära õigusliku aluse valimine võib seepärast olla kõnealuse õigusakti tühistamise põhjuseks.
Antud juhul tuleb seetõttu selgitada, kas ettepanek
1) taotleb mitut eesmärki või hõlmab mitut valdkonda, millest üks on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teised on kõrvalise tähtsusega, või
2) taotleb samaaegselt mitut eesmärki või hõlmab mitut valdkonda, mis on lahutamatult üksteisega seotud, ilma et üks oleks teisejärguline või teistega võrreldes kaudsem.
Euroopa Kohtu praktika kohaselt peab õigusakt esimesel juhul põhinema ühel õiguslikul alusel, nimelt sellel, mida nõuab peamine või ülekaalukas eesmärk või valdkond, ning teisel juhul vastavalt erinevatel õiguslikel alustel.[2]
Antud juhul on selge, et ELi toimimise lepingu artikli 256 lõiget 1 ning artikleid 257 ja 281 ning Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõiget 1 tuleb kasutada ühise õigusliku alusena, kuna need puudutavad sama probleemi erinevaid, kuid võrdselt tähtsaid aspekte, nagu näidatakse allpool.
IV – Ettepaneku eesmärk ja sisu
Ettepaneku artiklis 1 tunnistatakse kehtetuks
• nõukogu 2. novembri 2004. aasta otsus 2004/752/EÜ, millega asutatakse Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohus;
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 979/2012/EL Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu asenduskohtunike kohta.
Artikliga 2 lisatakse kohtu põhikirja kaks uut artiklit:
• uues artiklis 50a sätestatakse lõikes 1 ELi toimimise lepingu artikli 256 lõike 1 viimase lause kohaselt Üldkohtu pädevus avaliku teenistusega seoses. Lõikega 2 tuuakse uuesti sisse üleskutse avaliku teenistuse kohtuvaidluste eest vastutavale kohtule uurida vaidluste vastastikusel kokkuleppel lahendamise võimalusi;
• uues artiklis 62c on üldiselt ette nähtud, et erikohtu pädevust, koosseisu, korraldust ja menetlust reguleerivad sätted peavad sisalduma põhikirja lisas. Raporti projektis tehakse ettepanek seda artiklit mitte lisada, kuna erikohtute puudumise tõttu on see liigne.
Artiklid 3, 4 ja 5 sisaldavad pädevuse üleandmiseks vajalikke üleminekusätteid.
V – Analüüs ja sobiva õigusliku aluse kindlaksmääramine
Euroopa Kohtu ettepanek sisaldab viit õiguslikku alust:
• ELi lepingu artikli 19 lõige 2 ei ole sobiv õiguslik alus, kuna see käsitleb Üldkohtu kohtunike arvu, mida kõnealune ettepanek ei mõjuta;
• ELi toimimise lepingu artikli 256 lõige 1 on nõutav õiguslik alus, kuna see võimaldab põhikirja muuta, et anda Üldkohtu pädevusse täiendavad kohtuasjade kategooriad. See on oluline, kuna aluslepingutega ei anta sõnaselgelt Üldkohtu pädevusse töötajate vaidlusi, milles osalevad töötajad, kelle suhtes ei kehti personalieeskirjad (st Euroopa Keskpanga ja Euroopa Investeerimispanga töötajad);
• ELi toimimise lepingu artikkel 257 on nõutav õiguslik alus, kuna see võimaldab moodustada erikohtuid, nagu Avaliku Teenistuse Kohus. On ilmne, et seadusandja võib erikohtuid ka muuta või kaotada, kui asjaolud seda nõuavad: ELi toimimise lepingu artikli 257 kogu eesmärk on võimaldada piisavat paindlikkust liidu jurisdiktsioonistruktuuris;
• ELi toimimise lepingu artikli 281 teine lõik on nõutav õiguslik alus, kuna see võimaldab kaasseadusandjatel muuta Euroopa Kohtu põhikirja seadusandliku tavamenetluse kohaselt, eriti teha artikli 256 lõikega 1 ja artikliga 257 lubatud muudatusi;
• Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõige 1 on samuti nõutav õiguslik alus, kuna selles on ette nähtud, et ELi lepingu ja ELi toimimise lepingu erinevad institutsioonilised sätted, sealhulgas kõik ülalnimetatud artiklid, kehtivad ka Euratomi ühenduse suhtes. Sellele artiklile viitamata jätmine tähendaks, et ELi ja Euratomi jurisdiktsioonieeskirjad võivad erineda, mis ei ole tõsi.
Eelöeldust tulenevalt on sobivad ühised õiguslikud alused ELi toimimise lepingu artikli 256 lõige 1 (Üldkohtu pädevuse laiendamine), ELi toimimise lepingu artikli 257 esimene ja teine lõik (erikohtud ja nende moodustamine, muutmine või kaotamine), ELi toimimise lepingu artikli 281 teine lõik (Euroopa Kohtu põhikirja muutmine) ning Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõige 1 (kõigi ülalnimetatud muudatuste kohaldamine ka Euratomi ühenduse suhtes). ELi lepingu artikli 19 lõiget 2 ei tohiks kasutada õigusliku alusena, kuna kõnealune ettepanek ei puuduta Üldkohtu kohtunike arvu.
Nelja õiguslikku alust tuleb kasutada koostoimes, kuna need puudutavad muudatuse eri aspekte. Kui jätta ettepanekust mõni õiguslikest alustest välja, puuduks tulemuseks oleval määrusel aluslepingutes piisav alus.
VI – Järeldus ja soovitus
Ülalnimetatud ettepaneku sobiv õiguslik alus on neljaosaline: ELi toimimise lepingu artikli 256 lõige 1, ELi toimimise lepingu artikli 257 teine ja kolmas lõik, ELi toimimise lepingu artikli 281 teine lõik ning Euratomi asutamislepingu artikli 106a lõige 1. ELi lepingu artikli 19 lõige 2 ei ole ettepanekule sobiv õiguslik alus.
Õiguskomisjon otsustas 21. aprilli 2016. aasta koosolekul 16 poolt- ja 3 vastuhäälega ning 1 erapooletuga[3] seetõttu soovitada õiguskomisjonil ja täiskogul toetada õiguslikku alust muutvat muudatusettepanekut.
Lugupidamisega
Pavel Svoboda
- [1] Otsus kohtuasjas C-45/86: komisjon vs. nõukogu (üldised tariifsed soodustused), EKL 1987, lk 1439, punkt 5; otsus kohtuasjas C-440/05: komisjon vs. nõukogu EKL 2007, lk I-9097; otsus kohtuasjas C-411/06: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu EKL 2009, lk I-7585.
- [2] Vt otsus eespool osutatud kohtuasjas C-411/06, punktid 46–47.
- [3] Lõpphääletuse ajal olid kohal: Lidia Joanna Geringer de Oedenberg (1. aseesimees), Jean-Marie Cavada (2. aseesimees), Axel Voss (3. aseesimees), Mady Delvaux (4. aseesimees), Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Angel Dzhambazki, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, Emil Radev, József Szájer, Cecilia Wikström, Josef Weidenholzer (Evelyn Regneri asendusliige vastavalt kodukorra artikli 200 lõikele 2).
PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (21.4.2016)
õiguskomisjonile
mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb liidu ja selle teenistujate vaheliste vaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse üleandmist Euroopa Liidu Üldkohtule
(N8-0110/2015 – C8-0367/2015 – 2015/0906(COD))
Arvamuse koostaja: Danuta Maria Hübner
LÜHISELGITUS
28. märtsil 2011 esitas Euroopa Kohus ettepaneku Euroopa Liidu Kohtu põhikirja muutmise kohta ELi toimimise lepingu artikli 254 esimese lõigu ja artikli 281 teise lõigu alusel. Pärast Lissaboni lepingu jõustumist tuleks selline ettepanek võtta esimest korda vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.
Esitatud seadusandlik ettepanek sisaldab eraldi ettepanekuid Euroopa Liidu Kohtu kolme kohtu kohta.
Seoses Euroopa Kohtuga puudutavad ettepanekud peamiselt Euroopa Kohtu asepresidendi ametikoha loomist ning suurkoja koosseisu ja töökorraldust käsitlevate eeskirjade muutmist.
Ettepaneku teise osaga kavatsetakse lubada Avaliku Teenistuse Kohtu juurde asenduskohtunike nimetamist. Eraldi määruse eelnõus tehti ettepanek muuta kohtu põhikirja artiklit 62 c, nähes üldsõnaliselt ette võimaluse määrata erikohtute juurde asenduskohtunikke. Kohtu ettepanekutest tulenevalt võeti vastu kaks määrust[1].
Et tulla toime suurenenud tööhulgaga (aastatel 2000–2010 kasvas Üldkohtusse esitatud kohtuasjade arv 65 %; 2010. aasta lõpus oli pooleli 1300 kohtuasja, samal aastal sai lahenduse 527 kohtuasja), pidas Euroopa Kohus struktuurilise lahenduse leidmiseks vajalikuks suurendada kohtunike arvu vähemalt 12 võrra, millega kasvaks Üldkohtu kohtunike arv 39-ni.
Komisjon ja Euroopa Parlament[2] (esimesel lugemisel) nõustusid sellise kohtunike arvu suurendamisega. Kuid liikmesriigid ei suutnud leppida kokku 12 lisakohtuniku nimetamise menetluses. Kui suured liikmesriigid soovisid nende nimetamist pädevuse alusel, siis väikesed liikmesriigid nõudsid rotatsioonisüsteemi, mis tagaks neile vaheldumisi kohtus kaks kohtunikku.
2014. aasta juulis palus eesistujariik Itaalia kohtul sõnastada uue reformiettepaneku, mille Euroopa Kohtu president esitas 2014. aasta sügisel.
Kohtu ettepaneku ajakohastatud versioonis tehakse ettepanek kahekordistada kohtu kohtunike arvu ja suurendada seda kolmes etapis 56-ni. 2015. aastal loodaks kaksteist uut kohtuniku ametikohta. 2016. aastal arvataks Üldkohtu koosseisu seitse Avaliku Teenistuse Kohtu kohtunikku. Lõpuks loodaks 2019. aastal üheksa uut ametikohta.
Selle uue ettepaneku põhjal jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu kokkuleppele[3].
Vastu võetud määruse põhjenduses 9 on ette nähtud, et „2016. aasta septembris tuleks (...) Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu („Avaliku Teenistuse Kohus“) seitsme kohtuniku ametikohad (...) üle viia Üldkohtusse...“
Kaalumisel oleva ettepaneku eesmärk on rakendada eespool nimetatud määruses tehtud otsus viia Avaliku Teenistuse Kohtu seitsme kohtuniku ametikohad üle Üldkohtusse, andes Euroopa Liidu Üldkohtule üle ka Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus. Sellisena ei tekita ettepanek erilisi küsimusi ning arvamuse koostaja teeb ettepaneku see ilma muudatusteta vastu võtta.
******
Põhiseaduskomisjon palub vastutaval õiguskomisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepanek võtta vastu esimese lugemise seisukoht, võttes üle Euroopa Kohtu taotluse ilma muudatusteta.
NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Liidu ja tema teenistujate vaheliste kohtuvaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse Euroopa Liidu Üldkohtule üleandmine |
||||
Viited |
N8-0110/2015 – C8-0367/2015 – 2015/0906(COD) |
||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
JURI 26.11.2015 |
|
|
|
|
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev |
AFCO 26.11.2015 |
||||
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev |
Danuta Maria Hübner 3.12.2015 |
||||
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
15.3.2016 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
20.4.2016 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
19 3 1 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Mercedes Bresso, Fabio Massimo Castaldo, Kostas Chrysogonos, Richard Corbett, Esteban González Pons, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Constance Le Grip, Jo Leinen, Morten Messerschmidt, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, Paulo Rangel, György Schöpflin, Pedro Silva Pereira, Barbara Spinelli, Claudia Tapardel, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Max Andersson, Gerolf Annemans, David McAllister, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Axel Voss |
||||
- [1] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 979/2012/EL Euroopa Liidu avaliku teenistuse kohtu asenduskohtunike kohta, ELT L 303, 31.10.2012, lk 83–84.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. augusti 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 741/2012, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta ja selle I lisa, ELT L 228, 23.8.2012, lk 1–3. - [2] Euroopa Parlamendi poolt 12. detsembril 2013 vastu võetud muudatusettepanekud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus (02074/2011 – C7-0126/2012 – 2011/0901B(COD)) (1).
Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seadusandlik resolutsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse eelnõu kohta, millega muudetakse protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta seoses kohtunike arvu suurendamisega Üldkohtus (02074/2011 – C7-0126/2012 – 2011/0901B(COD)) (Seadusandlik tavamenetlus – esimene lugemine) - [3] Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL, Euratom) 2015/2422, millega muudetakse protokolli nr 3 Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta, ELT L 341, 24.12.2015, lk 14–17.
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
Pealkiri |
Liidu ja tema teenistujate vaheliste kohtuvaidluste esimeses kohtuastmes lahendamise pädevuse Euroopa Liidu Üldkohtule üleandmine |
||||
Viited |
N8-0110/2015 – C8-0367/2015 – 2015/0906(COD) |
||||
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev |
JURI 26.11.2015 |
|
|
|
|
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev |
AFCO 26.11.2015 |
|
|
|
|
Raportöörid nimetamise kuupäev |
Mady Delvaux 18.2.2016 |
|
|
|
|
Õigusliku aluse vaidlustamine JURI arvamuse kuupäev |
JURI 21.4.2016 |
|
|
|
|
Läbivaatamine parlamendikomisjonis |
15.3.2016 |
|
|
|
|
Vastuvõtmise kuupäev |
21.4.2016 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
15 4 0 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mady Delvaux, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, Emil Radev, József Szájer, Axel Voss |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Angel Dzhambazki, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Cecilia Wikström |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Josef Weidenholzer |
||||
Esitamise kuupäev |
2.5.2016 |
||||