Menetlus : 2015/2225(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0174/2016

Esitatud tekstid :

A8-0174/2016

Arutelud :

PV 06/06/2016 - 18
CRE 06/06/2016 - 18

Hääletused :

PV 07/06/2016 - 5.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0251

RAPORT     
PDF 318kWORD 119k
10.5.2016
PE 571.716v02-00 A8-0174/2016

tehnoloogiliste lahenduste kohta säästva põllumajanduse jaoks ELis

(2015/2225(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon

Raportöör: Anthea McIntyre

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

tehnoloogiliste lahenduste kohta säästva põllumajanduse jaoks ELis

(2015/2225(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut(1), eriti selle artiklit 11, artikli 114 lõiget 3, artikli 168 lõiget 1 ja artiklit 191,

–  võttes arvesse nõukogu 3. detsembri 2013. aasta otsust 2013/743/EL, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni 2014.–2020. aasta raamprogrammi „Horisont 2020“ rakendamise eriprogramm ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2006/971/EÜ, 2006/972/EÜ, 2006/973/EÜ, 2006/974/EÜ ja 2006/975/EÜ(2),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1291/2013, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020“ aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1982/2006/EÜ(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta direktiivi 2009/128/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 233/2014, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend aastateks 2014–2020(7),

–  võttes arvesse nõukogu 24. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 870/2004, millega kehtestatakse ühenduse programm põllumajanduse geneetiliste ressursside säilitamise, kirjeldamise, kogumise ja kasutamise kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1467/94(8), ja komisjoni 28. novembri 2013. aasta aruannet „Põllumajanduslikud geeniressursid – säilitamisest jätkusuutliku kasutamiseni“ (COM(2013)0838),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrust (EÜ) nr 1829/2003 geneetiliselt muundatud toidu ja sööda kohta(9),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga 14. juuli 2014. aasta vastastikuse mõistmise memorandumit põllumajanduse ja maaelu arengu alase koostöö valdkonnas aastatel 2014–2020,

–  võttes arvesse oma 11. märtsi 2014. aasta resolutsiooni Euroopa aiandussektori tuleviku ja kasvustrateegia kohta(10),

–  võttes arvesse poliitikaosakonna B (struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika – põllumajandus ja maaelu areng) 2014. aasta uuringut „Täppispõllumajandus: võimalus ELi põllumajandustootjatele ja potentsiaalsed ÜPP toetused ajavahemikus 2014–2020“,

–  võttes arvesse teaduslike ja tehnoloogiliste valikute hindamise üksuse (STOA) 2013. aasta uuringut „Tehnoloogilised valikud 10 miljardi inimese äratoitmiseks“,

–  võttes arvesse komisjoni 29. veebruari 2012. aasta teatist Euroopa innovatsioonipartnerluse „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ kohta (COM(2012)0079),

–  võttes arvesse komisjoni 13. veebruari 2012. aasta teatist „Innovatsioon ja jätkusuutlik majanduskasv: Euroopa biomajandus“ (COM(2012)0060),

–  võttes arvesse komisjoni 16. oktoobri 2015. aasta otsust teadusnõustajate kõrgetasemelise töörühma loomise kohta (C(2015)6946),

–  võttes arvesse komisjoni 19. mai 2015. aasta teatist „Parem õigusloome paremate tulemuste saavutamiseks – ELi tegevuskava“ (COM(2015)0215),

–  võttes arvesse oma 17. detsembri 2015. aasta resolutsiooni patentide ja sordiaretajate õiguste kohta(11),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8-0174/2016),

A.  arvestades, et meie ühiskonnad puutuvad kokku arvukate põllumajandust puudutavate probleemidega ja peavad täitma oma rolli, ning arvestades, et hinnangute kohaselt suureneb maailma rahvastik 2050. aastaks 9,6 miljardini, mis tähendab, et maailmas on siis ligikaudu 2,4 miljardit inimest rohkem kui praegu;

B.  arvestades, et maailma rahvastiku eeldatav kasv nõuab nõudluse rahuldamiseks toidutootmise ja -tarnete suurendamist 60–110 protsendi võrra, lähtudes tervest reast hinnangutest, mis on saadud eri mudelite ja eelduste alusel(12); arvestades, et keskmiselt vähemalt üks kolmandik toodetud toidust ja mõnedes sektorites peaaegu pool läheb raisku, ning arvestades, et üks kõige tulemuslikumatest viisidest eeldatava nõudluse rahuldamiseks, ammendamata seejuures nappe ressursse, on tehnoloogiliste lahenduste rakendamine, et suurendada toodangut, parandada jaotusviise ja võidelda toidu raiskamise vastu;

C.  arvestades, et tungivalt on vaja toota ELi ja kogu maailma kodanikele rohkem toitu, mis on ohutu, tervislik ja toitev, et võidelda vaegtoitumuse, ülekaalulisuse, südame-veresoonkonna haiguste jne vastu; arvestades, et ELi kõrgeid toidu kvaliteedistandardeid tunnustatakse kogu maailmas;

D.  arvestades, et on olemas palju põllumajandusega konkureerivaid maakasutuse alternatiive, nagu linnastumine, tööstus, turism ja vaba aja veetmine;

E.  arvestades, et põllumajanduslikud toorained pakuvad perspektiivi keskkonnahoidliku keemia arenguks;

F.  arvestades, et põllumajanduse säästvamaks muutmine on muutumas ettevõtjate jaoks üha olulisemaks eesmärgiks, võttes ühelt poolt arvesse vajadust hoida sissetuleku tagamiseks kulud kontrolli all ja teiselt poolt reageerida loodusvarade (pinnas, vesi, õhk ja bioloogiline mitmekesisus) ammendumisele ja nende seisundi halvenemisele; arvestades, et põllumajanduses kasutatakse 70 % maailma mageveest, ning arvestades, et vee kättesaadavus piirab ELi ja maailma mõnes piirkonnas põllumajanduslikku tootmist juba suurel määral; arvestades, et joogivee kasutamist põllumajanduses saab märkimisväärselt vähendada, kasutades tulemuslikult kaasaegseid niisutustehnikaid ja kasvatades kohalikku kliimasse sobivaid põllukultuure;

G.  arvestades, et lämmastikväetised aitavad suurendada saaki, kuid nende tootmisele kulub ligikaudu 50 % põllumajanduslike tootmissüsteemide tarbitavast fossiilkütuseenergiast;

H.  arvestades, et eeldatavasti suureneb maailma energianõudlus 2030. aastaks 40 % võrra, ning arvestades, et praegu tuleb tõsiselt mõelda, kuidas seda nõudlust rahuldada suurema energiatõhususe ja kindla energiaallikate jaotuse abil, mis hõlmab taastuvaid energiaallikaid; arvestades, et uuringud on näidanud, et lühemad põllumajandusliku toidutööstuse ahelad võivad vajada vähem sisendenergiat, mis aitab kulusid kokku hoida ja keskkonda säästa;

I.  arvestades, et igal aastal hävib kuni 40 % maailma saagist taimekahjurite ja -haiguste tõttu, ning arvestades, et eeldatavasti suureneb see osakaal järgnevatel aastatel märkimisväärselt; arvestades, et tuleb astuda samme selle arvu edasise suurenemise ärahoidmiseks, sealhulgas kasutades süsteemset lähenemist ja kohandades olemasolevaid tootmismudeleid, ning arvestades, et kliimamuutused aitavad sellele hävimisele kaasa ning toovad kaasa ökoloogiliselt uudsete taimekahjurite ja -haiguste ilmumise;

J.  arvestades, et globaalne soojenemine tekitab äärmuslikke ilmastikunähtusi, mis toovad kaasa põua või üleujutused, mis põhjustavad märkimisväärset kahju nende all kannatavatele elanikkonnarühmadele ning tekitavad tõsiseid riske nende toiduga kindlustatusele; arvestades, et bioloogiliselt ja struktuurselt erinevate agroökosüsteemide vastupanuvõime kliimamuutustele võib aidata seda riski vähendada;

K.  arvestades, et ELi geneetilist saagipotentsiaali ei realiseerita järjepidevalt Euroopa põllumajandusettevõtetes, kus saagikus ei ole viimaste aastate jooksul tõusnud;

L.   arvestades, et taimede geneetiliste ressursside mitmekesisus ja kvaliteet etendavad põllumajanduse vastupanuvõime ja tootlikkuse puhul olulist rolli ning on seega pikaajalise põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse otsustavateks teguriteks;

M.  arvestades, et saagivahe kaotamine on eriti suur probleem säästva põllumajanduse teadusuuringute kava jaoks;

N.  arvestades, et täppispõllumajandus hõlmab automatiseerimise ja muu tehnoloogia kasutamist peamiste põllumajandustavade täpsuse ja tõhususe suurendamiseks, kasutades süsteemipõhiseid lähenemisviise andmete kogumiseks ja analüüsimiseks ning ilma, mulla, vee ja põllukultuuride koostoime optimeerimiseks, ning arvestades, et täppispõllumajanduse lõppeesmärk on vähendada pestitsiidide, väetiste ja vee kasutamist, parandades ühtlasi mullaviljakust ja optimeerides saagikust;

O.  arvestades, et mullateadus tõestab, et heas seisundis ja elus mullastik toetab ja kaitseb põllukultuure kasulike liikide abil, mis kaitsevad haigusetekitajate vastu ning varustavad kultuurtaimi toitainete ja veega, saades vastu suhkruid taimejuurte eritistest; arvestades, et põllumajandustavad võivad avaldada negatiivset mõju mulla bioloogilisele, keemilisele ja füüsilisele kvaliteedile, põhjustades muu hulgas mullaerosiooni, mullastruktuuride seisundi halvenemist ja viljakuse vähenemist;

P.   arvestades, et innovatiivsete tehnoloogiate kasutamisest saadav kasu ei peaks piirduma ainult üht liiki põllumajandustavadega ja see peab avalduma kõigi põllumajandusliku tootmise liikide puhul, olgu siis tegemist tavapärase või mahepõllumajanduse, loomakasvatuse või põllukultuuride kasvatamise, väike- või suurtootmisega;

Q.  arvestades, et ajavahemikul 1993–2009 vähendati pestitsiidide toimeainete arvu 70 % võrra, samal ajal kui haiguspuhangute esinemine on Euroopa Liidus suurenenud; arvestades, et lubade andmise protsess, sh toimeainete ja taimekaitsevahenditele alternatiiviks olevate uute ainete kindlaksmääramise kriteeriumid, muutub ELi põllumajanduse ja kodanike jaoks aina suuremaks probleemiks; arvestades, et kiiresti on vaja tegeleda väikeseks kasutuseks mõeldud toimeainete puudumisega;

R.  arvestades, et erikultuuride jaoks mõeldud taimekaitselahenduste ebapiisavus ohustab toidukultuuride kvaliteeti, mitmekesisust ja säästvat tootmist ELis, ning selle otsene mõju, sh kahjud kultuuride kasvatuses ja põllumajandustootjate kantavad lisakulud, on hinnanguliselt üle ühe miljardi euro;

S.  arvestades, et lühiajalised poliitikatsüklid ja teadustöö rahastamise prioriteedid võivad olla kahjulikud põllumajandusega seotud oskustele, taristule ja innovatsioonile, ning arvestades, et prioriteetseks tuleks pidada tõhusat teadustulemuste siiret teadusest põllumajandustootjatele ning teadusprogramme, milles keskendutakse põllumajanduse säästvamaks muutmisele, tootmiskulude vähendamisele ja konkurentsivõime suurendamisele;

Täppispõllumajandus

1.  märgib, et põllumajandussektor on alati tuginenud uutele põllumajandusettevõtluse mudelitele ja tavadele, mis hõlmavad uusi tehnoloogiaid ja tootmismeetodeid, et suurendada väljundeid ning kohaneda uue ja muutuva olukorraga; rõhutab, et ökosüsteemi teenused, nagu toitainete ringlus, on põllumajanduse jaoks keskse tähtsusega, ning et mõned funktsioonid, nagu CO2 sidumine, ulatuvad toidutootmisest kaugemale;

2.  on veendunud, et innovatsioon võib aidata kaasa ELi põllumajanduse säästvaks muutmisele ning peab täppispõllumajanduse tehnoloogiat edu säilitamiseks eriti tähtsaks, kuid tunnistab piiranguid selle ulatuslikul kasutuselevõtmisel, sh usaldusväärsus, juhitavus ja piiratud teadmised selle tehnoloogia kohta ning selle kohandatavus igat liiki ja iga suurusega põllumajandusettevõtetele;

3.  on seisukohal, et täppispõllumajanduse aluseks olevad põhimõtted võivad tuua olulist kasu keskkonnale, suurendada põllumajandustootjate sissetulekut, võimaldada põllumajandusmasinaid otstarbekamalt kasutada ja suurendada oluliselt ressursikasutuse, sh niisutamiseks vee kasutamise tõhusust; ergutab komisjoni seetõttu edendama meetmeid täppispõllumajanduse tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtmise stimuleerimiseks kõigi põllumajandusettevõtte liikide puhul, olenemata nende suurusest ja tootmisviisist ning sellest, kas tegeldakse taime- ja/või loomakasvatusega;

4.  rõhutab, et iseäranis tähtis on tagada, et täppispõllumajanduse innovatsiooniprotsess lahendaks suurte kulude probleemi teatava täppispõllumajanduse tehnoloogia väljatöötamises ja kasutamises ning et põllumajandustootjad ja kogu tarneahel oleks aktiivselt kaasatud selle tehnoloogia väljatöötamisse, et tagada selge kasu põllumajandusettevõtte tasandil ning aidata põllumajandusettevõtetel muutuda vastupanuvõimelisemateks;

5.   on veendunud, et majanduslik areng ja säästev tootmine ei välista üksteist ning on saavutatavad innovatsiooni kaudu; rõhutab vajadust toetada innovatsiooni tehnoloogia valdkonnas ja valitsemises õigusliku sidususe, selguse ja ettevõtlusvõimaluste tagamise kaudu, ning nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et asjaomaste õigusaktide tulevaste läbivaatamiste ja reformide puhul võetakse innovatsiooni konkreetselt arvesse; toonitab asjaolu, et Euroopa põllumajanduses suudetakse toota kvaliteetseid ja suure lisaväärtusega tooteid ning pakkuda kasumlikke ja teadmistepõhiseid lahendusi, et toita maailma üha kasvavat ja nõudlikumat elanikkonda;

6.  kutsub tööstust, komisjoni ja liikmesriike üles tegema partneritena koostööd, et suurendada robootika ja muude täppispõllumajanduse meetodite toimivust ja kohandatavust, et teadustöö rahastamist saaks põllumajanduse ja aianduse huvides tulemuslikult ära kasutada;

7.  kutsub tööstust lisaks üles kasutama ära innovatsioonist tulenevaid võimalusi selliste täppispõllumajanduse võimekuste arendamiseks, mis on kõigile juurdepääsetavad, suurendes nii puuetega inimeste võimalusi, edendades soolist võrdõiguslikkust ning laiendades oskuste baasi ja tööhõivevõimalusi maakogukondades;

8.  peab tervitatavaks täppispõllumajanduse robootika kaasamist hiljuti avaldatud raamprogrammi „Horisont 2020“ tööprogrammi aastateks 2016–2017, kuid peab kahetsusväärseks, et selle konkursi raames esitatud projektide puhul ei nõuta paljusid osalejaid hõlmavat lähenemisviisi, mis võib tähendada, et põllumajandustootjad jäävad innovaatilistest arengutest kõrvale; rõhutab, et täppispõllumajandus võib vähendada ressursikasutust vähemalt 15 % võrra; julgustab rakendama täppispõllumajandust, mis pakub uusi lähenemisviise kogu põllumajandusettevõtte juhtimisele, näiteks GPSi/GNSSi tehnoloogia abil juhitavaid masinaid ja kaugjuhitava õhusõiduki süsteeme (RPA-süsteemid);

Suurandmed ja informaatika

9.  juhib tähelepanu asjaolule, et põllumajandussektoris, nagu kõigis muudes majandussektorites, on toimumas muutused; rõhutab, et kaasaegne põllumajandus sai võimalikuks üksnes tänu teaduse ja tehnika progressi omaksvõtmisele, ning et digivaldkonna edusammud pakuvad samuti võimalust põllumajandussektori täiendavaks arenguks;

10.  rõhutab, et suurte integreeritud andmekogude võrdlemine ja analüüs võib edasi viia innovatsiooni põllumajanduses ning on eriti kasulik põllumajandustootjatele, majandusele, tarbijatele ja keskkonnale kasuliku tõhusa ja säästva toiduahela kavandamisel ja arendamisel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kaotama keerukate ja killustatud IKT-süsteemide integreerimist takistavad tõkked, soodustama investeeringuid ja katma koolituskulud ning muutma vajalikud rajatised põllumajandusele kättesaadavamaks;

11.  väljendab heameelt Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) edusammude üle täppispõllumajanduse arendamisel; on seisukohal, et ESA satelliit Sentinel 2B, mis saadetakse orbiidile 2016. aasta lõpus, võib anda selgema pildi kultuuride ja metsa all olevast pindalast, aidates põllumajanduspoliitikat tulemuslikumalt rakendada, ressursikasutust otstarbekamaks muuta ja saagikoristusperioode optimeerida; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama satelliidipõhiste süsteemide kasutamist;

Mulla, veevarude ja toitainete majandamine

12.  tunnistab, et mulla degradatsioon on peamine põllumajanduslikku tootmist piirav tegur, ning nõuab suuremaid ambitsioone ja jõupingutusi mulla ja veevarude majandamise tavade parandamiseks, eriti kliimamuutusi silmas pidades; peab tervitatavaks samal tehnorajal liikumisega (Controlled Traffic Farming – CTF) tehnoloogiate arendamist, mis vähendavad maa ülearusest töötlemisest tulenevaid mulla kahjustusi, ning peab tervitatavaks ka hiljutisi püüdlusi integreerida mahepõllumajandusse kõrge resolutsiooniga kaugseire tehnoloogiad; ergutab komisjoni kvantifitseerima nende uute tehnoloogiate keskkonna- ja tootmisalast kasu ning tagama teadlikkust ning teadmus- ja tehnosiiret;

13.  nõuab põllumajandustootjate kaasamist pinnase toitainete kaardistamise tehnoloogiate kavandamisse, katsetamisse ja levitamisse, et suurendada nende tulemuslikkust;

14.  peab kahetsusväärseks, et toitainete kasutamise tõhusus on ELis väga madal, ning rõhutab, et vaja on võtta meetmeid lämmastiku (N), fosfori (P) ja kaaliumi (K) kasutuse tõhususe parandamiseks, et vähendada nende mõju keskkonnale ning parandada toidu- ja energiatootmist; nõuab sihtotstarbelisi uuringuid (ja nende rakenduslikku kasutamist), et parandada toitainetõhususe seiret ja optimeerida veelgi muutuva laotusnormi tehnoloogiaid;

15.  nõustub, et uute tehnoloogiate ja innovatiivsete põllumajandustavade arendamine võib märkimisväärselt vähendada taimekaitsevahendite, väetiste ja vee kulu ning nende abil on võimalik võidelda mullaerosiooni vastu;

Geneetiline mitmekesisus

16.  on seisukohal, et geneetilise mitmekesisuse vähenemine viimase sajandi jooksul ohustab toiduga/söödaga kindlustatust ning kahjustab ELi poliitikat säästva põllumajanduse, bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja kliimamuutuste leevendamise strateegiate valdkonnas; usub, et selle vähenemise peamiseks põhjuseks on monokultuurid ja viljavahelduse puudumine; on seisukohal, et kõik taimesordid ja loomaliigid, sh maatõud, nende metsikud ja poolmetsikud sugulased ning vanad ja uuendsordid on hädavajalikud geneetilise mitmekesisuse, aretusprogrammide ning piisava, toitva ja tervisliku toidu tootmise säilitamiseks;

17.  on seisukohal, et ELi eeskirjad peaksid võimaldama põllumajandustootjatel ja sordiaretajatel selliseid geneetilisi ressursse kõige paremini ära kasutada, et kaitsta geneetilist mitmekesisust ja innovatsiooni, arendades uusi sorte; rõhutab, et ELi eeskirjadega tuleks alati püüda mitte kahjustada selliseid innovatiivseid protsesse sordiaretajatele ja põllumajandustootjatele tarbetu halduskoormuse tekitamisega;

18.  rõhutab vajadust suurema dialoogi järele geenipankade, era- ja avaliku sektori taimeuuringute, sordiaretajate, lõppkasutajate ja kõigi teiste geneetiliste ressursside säilitamises ja kasutamises osalejate vahel, et suurendada vastupidavust ja lahendada säästva põllumajanduse ees seisvad probleemid kogu Euroopas;

19.  juhib tähelepanu varasematele toetustele, mida põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat (AGRI) ning teadusuuringute ja innovatsiooni peadirektoraat (RTD) on andnud geneetiliste ressursside säilitamise jaoks, näiteks Euroopa kohalike seemnete säilitamise võrgustikule (ENSCONET), kuid nõuab jätkuprogramme, et jätkata põllukultuuride ja kariloomade geneetilise säilitamise toetamist, eriti geneetiliste ressursside kohapealsel kasutamisel põllumajandusettevõtetes rakendatavate meetmete kaudu;

20.  rõhutab, et oluline on avada geneetiliste ressursside säilitamine mitmekesisemate taime- ja loomaliikide jaoks ning et teadustöö rahastamine selles valdkonnas peab tooma kaasa tehnoloogia arengu põllumajanduses ja aianduses;

21.  palub komisjonil esitada ettepanekud Euroopa strateegia kohta geneetilise mitmekesisuse kaitsmiseks põllumajanduses, nagu näeb ette ELi bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva strateegia meede 10;

22.  mõistab vajadust kasutada iduplasma kogusid vastutustundlikult, et teha kindlaks ressursside kasutamise tõhususe, kahjuritele ja haigustele vastupidavuse ning muud kvaliteeti parandavad ja vastupidavust suurendavad tunnused ning neid iseloomustada; leiab, et seetõttu tuleb rohkem tähelepanu pöörata fenotüübi määramisele, mis on oluline kitsaskoht paljude põllukultuuride puhul;

23.  märgib, et kõige tulemuslikum viis geneetilise mitmekesisuse säilitamiseks põllumajanduses on selle kasutamine in vivo; märgib, et kolmest ELi ametlikele seemnekataloogidele kohaldatavast nõudest (eristatavus, ühtlikkus ja püsivus) ei ole ühtlikkus ja püsivus geneetiliselt mitmekesiste taimede loomupärased omadused; märgib, et kliimamuutustega kohanemine sõltub suurest geneetilisest varieeruvusest; märgib seemneturgude järjest ulatuslikumat koondumist ja varieeruvuse vähenemist liigi kohta; ergutab põllumajandusettevõtete seemnesüsteeme ja -vahetusi etendama suuremat rolli põllumajandustootjate mõjuvõimu suurendamisel ning tunnistab, et osalusaretus on maakogukondades pikaajaline innovatsioonitraditsioon;

24.   mõistab vajadust säilitada geneetilised ressursid ja neid kasutada pikaajalise toiduga kindlustatuse tagamiseks ning laiendada ajakohaste taime- ja loomaaretusprogrammide geneetilist baasi; tunnistab, et mahepõllumajandusettevõtetes napib uusi sorte, mis oleksid vastupidavad kahjuritele ja haigustele ning mida oleks võimalik kasvatada ilma taimekaitsevahendeid kasutamata; toetab juurdepääsu ja tulu jaotamise kontseptsiooni, kuid nõuab Nagoya protokolli pragmaatilist ja hõlbustavat rakendamist määruse (EL) nr 511/2014 ja rakendusmääruse (EL) nr 2015/1866 alusel, et keerukus ja loodusliku materjali kasutamisest tulenevad kulud ei heidutaks aretajaid loomast uusi tunnuseid, nagu vastupidavus kahjuritele ja haigustele, toiteväärtuslik kvaliteet ja vastupidavus keskkonnatingimustele; märgib, et seda tuleks teha läbi aastate liike hoidnud ja sorte aretanud maakogukondade õigusi piiramata;

25.  peab oluliseks säilitada kohalike tõugude jõudlus ja seda arendada, võttes arvesse nende võimet kohaneda oma loomuliku keskkonna tingimustega, ning austada põllumajandustootjate õigusi taimi iseseisvalt aretada ning varuda ja vahetada eri liikide ja sortide seemneid, et tagada Euroopa põllumajanduse geneetiline mitmekesisus;

26.  tunnistab vajadust toetada sobivaid külvikordi, mis on põllumajandustootjate jaoks endiselt kasumlikud; rõhutab samuti vajadust säilitada lisaks geneetilistele ressurssidele teatav hulk terve rea taimede jaoks sobivaid taimekaitsevahendeid; rõhutab, et ilma selliste vahenditeta väheneks oluliselt selliste põllukultuuride mitmekesisus, mida saab kasumlikult toota;

Täpsusaretus

27.   toetab vajadust järjepidevate edusammude järele innovatiivses taime- ja loomaaretuses, kohaldades turvalisi ja järeleproovitud meetodeid, mille eesmärk on suurendada mitte üksnes põllukultuuride kahjuritele ja haigustele vastupidavate tunnuste arvu, vaid ka suure toiteväärtusega ja tervisele kasulike omadustega toidutoorainete valikut turul;

28.  mõistab, kui tähtsad on praeguseks paljudesse aretusprogrammidesse hästi integreeritud markeritel põhinev valik (MAS) ja SMART-aretus, kuid samuti täpsusaretuse loodav potentsiaal põllukultuuride täiustamiseks, nt tsink-sõrme nukleaaside (ZFN) ja rühmitatud regulaarselt hajuskorduvate lühikeste palindroomsete kordusjärjestuste (CRISPR) kasutamine genoomide muutmisel, oligonukleotiid-suunatud mutagenees (ODM) ning tsütoplasmalise isalise steriilsusega (CMS) hübriidide kasutamine protoplastide fusioonis või koekultuuridel põhinevad meetodid;

29.  peab oluliseks tagada järjepidev toetus selliste tulevaste tehnoloogiliste vahendite arendamisele ja kasutamisele, mis võivad aidata aretusel edukalt tegeleda eelseisvate ühiskondlike väljakutsetega;

30.  rõhutab, et ilma kindlate teaduslike põhjendusteta ei tohi takistada täppisaretusmeetodite kasutamist ega neid hõlmavaid katseid, ning et õigusaktid peaksid olema eesmärgipärased, et pidada arenguga sammu nii, et need liiga koormavaks ei muutu;

31.  tunnistab, et uued tehnoloogiad võimaldavad arendada ja valida sihipäraselt loomade tunnuseid, sealhulgas heaolu ja tervisealast kasu andvaid tunnuseid, nagu sarvedeta kariloomad või resistentsus prioonhaiguste suhtes; rõhutab vajadust neid meetodeid enne nende rakendamist uurida ja asjakohaselt reguleerida, pidades silmas nende võimalikke mõjusid inimeste tervisele, loomade tervisele ja heaolule ning keskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele;

32.  leiab, et komisjonil on õige aeg avaldada uute meetodite töörühma käsitlev lõpparuanne ja kasutada oma teaduslikke tulemusi alusena muu hulgas praegu kontrollitavate aretusmeetodite õigusliku staatuse selgitamisel ning kasutada oma aruteludes usaldusväärset õiguslikku analüüsi;

33.  ergutab kõigi sidusrühmade ja üldsuse seas avatud ja läbipaistvat dialoogi aretusprogrammide jaoks väga täpsete innovatiivsete lahenduste vastutustundliku väljatöötamise, sealhulgas selle riskide ja kasu üle; märgib, et see nõuab jõupingutusi põllumajandustootjate ja üldsuse teadlikkuse ja uutest meetoditest arusaamise suurendamiseks; kutsub komisjoni üles tagama tarbijate ja põllumajandustootjate piisavalt harimist uute ja arenevate aretusmeetodite alal, et tagada avatud ja teadliku avaliku arutelu toimumine;

34.  väljendab muret Euroopa Patendiameti (EPO) laiendatud apellatsioonikomisjoni 25. märtsi 2015. aasta otsuse pärast juhtumite G2/12 ja G2/13 kohta;

Taimekaitsevahendid

35.  rõhutab kiireloomulist vajadust vaadata läbi taimekaitsevahendeid reguleeriva raamistiku rakendamine ning töötada välja sidus, tõhus, prognoositav, riskipõhine ja teaduslikult tõestatud hindamis- ja lubade andmise süsteem; peab oluliseks vähendada põllumajandustootjate sõltuvust pestitsiididest nii palju kui võimalik, märkides, et toidu ja sööda tootmine toimub konkurentsipõhises rahvusvahelises keskkonnas; peab oluliseks arendada välja taimekaitsevahendid, mis on kulutõhusad, ohutud kasutada ja keskkonnasõbralikud;

36.  peab tervitatavaks komisjoni 2016. aasta tööprogrammi REFIT algatusi, millega kohustatakse ELi viima läbi määruse (EÜ) nr 1107/2009 ja määruse (EÜ) nr 396/2005 hindamist; rõhutab, et REFITi protsess ei tohi tuua kaasa toiduohutus- ja keskkonnakaitsenormide leebemaks muutmist;

37.  palub komisjonil lisada parlamendile ja nõukogule esitatavasse aruandesse võimalused praeguste õigusaktide ning eelkõige lubade vastastikuse tunnustamise ja piirkondlike hindamiste protsessi toimimist käsitlevate õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks;

38.  rõhutab muret, et iganenud riiklike loa andmise meetodite jätkuva kasutamise tõttu piirkondlike lubade süsteem ei toimi, ning kutsub komisjoni üles heakskiitmise süsteemi ühtlustama, et tagada toodete vastastikune tunnustamine määruses (EÜ) nr 1107/2009 kindlaks määratud piirkondadesse kuuluvates liikmesriikides;

39.  väljendab heameelt hiljutise integreeritud taimekaitse alase Euroopa teadusvõrgustiku (IPM-ERANET) ning uue väikese kasutuse alase koordineerimisplatvormi üle, kuid on seisukohal, et platvormi võiks kasutada paremini ära teadusuuringute ja innovatsiooni hõlmamiseks, et tegeleda väikeseks kasutuseks ja erikultuuride jaoks mõeldud taimekaitselahenduste puudumisega;

40.  rõhutab toimeainete mõjude läbipaistva hindamise olulisust selleks, et tagada säästev põllumajandus kooskõlas ELi õigusega, ning toodete kasutamisega seotud riski ja ohtude põhjaliku hindamise olulisust; tuletab meelde, et kui ebakindluse tase on liiga kõrge selleks, et tagada rahvatervis või head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, tuleks kasutada ettevaatuspõhimõtet;

41.  palub tervise ja toiduohutuse peadirektoraadil (SANTE) kehtestada selged kriteeriumid väikese riskiga toimeainete määratlemiseks väikese riskiga pestitsiidide väljatöötamise ja kasutamise jaoks, võttes samal ajal arvesse arenevaid teaduslikke teadmisi ja tagades, et saavutatakse tervise- ja keskkonnakaitse alased eesmärgid, ning tagada, et kõikide võimalike väikese riskiga ainete suhtes kohaldatavate kriteeriumite puhul on olemas andmed ohutuse kohta;

42.  on seisukohal, et väikese riskiga ainete, sealhulgas taimekaitsevahendite mittekeemiliste alternatiivide (nagu bioloogiline tõrje) kasutamiseks tuleks anda esialgne luba ja käsitleda neid prioriteedina referentliikmesriikide ja Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) poolses hindamises, et aidata saavutada direktiivi 2009/128/EÜ integreeritud taimekaitse ja pestitsiidide säästva kasutamise alased eesmärgid, eelkõige seoses toodete kasutamisega vähe levinud ja erikultuuridel;

43.  rõhutab, et põllumajandustootjatel on vaja laiemat valikut vahenditest oma taimede kaitseks ja selle üle otsustamiseks, milline meede nende taimi kõige paremini kaitseb; julgustab seetõttu kasutama osana integreeritud taimekaitsest laialdasemalt mitmesuguseid alternatiive tavapärastele pestitsiididele, sh biopestitsiide, ning nõuab suuremate jõupingutuste tegemist kulutõhusamate alternatiivide arendamiseks, toetades mittekeemiliste alternatiivide ja väikese riskiga meetmete ning keskkonnasõbralikumate pestitsiidide alaseid väliuuringuid ja nende laiemat tutvustamist;

44.  märgib, et bioloogiline tõrje kujutab endast elusorganismide või looduslike ainete kasutamisel põhinevaid taimekaitsemeetodeid ja see võib vähendada tavapäraste pestitsiidide kasutamist ning aidata suurendada taimede vastupanuvõimet;

45.  kutsub komisjoni üles esitama tegevuskava ja looma eksperdirühma, et teha tööd säästvama taimekaitsesüsteemi nimel; rõhutab võimalusi, mida pakub taimekaitsesüsteem, mis parandab sordiaretuse püüdluste, loomulike kaitsesüsteemide ja pestitsiidide kasutamise vastastikust mõju;

46.  märgib, et kiirem lubade andmise protsess suurendaks väikese riskiga taimekaitsevahendite kättesaadavust turul ning vähendaks resistentsust toimeainete suhtes ja üldkasutatavate taimekaitsevahenditega seotud mõju mittesihtliikidele;

47.  on seisukohal, et kiirem lubade andmise protsess stimuleeriks uute väikese riskiga toimeainete, sh uute innovatiivsete väikese riskiga ainete väljatöötamise alaseid tööstusuuringuid, tagades nii, et põllumajandustootjatel on kasutada piisavalt taimekaitsevahendeid, ning võimaldaks neil hakata kiiremini kasutama säästvaid taimekaitsevahendeid ja suurendaks integreeritud taimekaitse tõhusust;

48.  peab kahetsusväärseks aeglast protsessi integreeritud taimekaitse ja direktiivi 2009/128/EÜ rakendamisel liikmesriikides ja rakendamise hindamisel komisjoni poolt;

Oskuste arendamine ja teadmussiire

49.  tunnistab, et põllumajandusega seotud tehnoloogia väljatöötamine nõuab erinevaid erialaoskusi ja valdkondadevahelisi teadmisi, mille hulka kuuluvad muu hulgas üldine taime-, looma- ja keskkonnateadus, füsioloogia ja inseneriteadus;

50.  peab kahetsusväärseks oskuste puudujäägi suurenemist paljudel nendest erialadest ning palub liikmesriikidel teha oma järgmiste maaelu arengu programmide, sh Euroopa innovatsioonipartnerluste loomisel koostööd tööstuse, teadusasutuste ja teiste asjaomaste sidusrühmadega, et teha kindlaks võimalused oskuste arendamise toetamiseks ja teadmiste edasiandmiseks nendes valdkondades, sh noorte põllumajandustootjate ja uute turuletulijate koolitamise ja praktika kaudu;

51.  palub põllumajandustehnoloogia sektoril suurendada põllumajandusettevõtetes toimuva tutvustustegevuse kooskõlastatust ja integratsiooni ning kasutada tutvustustegevust rohkem ja seirata põllumajandusettevõtteid parimate tavade jagamiseks piirkondlikul, riiklikul ja Euroopa tasandil, kasutades praegu olemasolevaid või uusi programme, algatusi ja ressursse;

52.  tunnistab täppispõllumajanduse ja digitehnoloogia integreerimise potentsiaali põllumajanduse noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivsemaks muutmisel ning uute majanduskasvu ja tööhõive võimaluste loomiseks maapiirkondades; on veendunud, et investeerimine nende tehnoloogiate arendamisse võib kiirendada põlvkondade vahetumist põllumajanduses;

Teadusuuringute ja rahastamise prioriteedid

53.  tunnistab säästva põllumajanduse ja aiandusega seotud pikaajalisi probleeme ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama alus- ja rakendusuuringute jaoks välja järjepideva rahastamisega pikaajalist investeerimiskava, pidades prioriteetseks sektoripõhist lähenemist, ning palub komisjonil ja liikmesriikidel parandada säästva põllumajanduse alaste spetsialistide koolitamist ja tagada, et võimalik on konsulteerimine ekspertidega;

54.  on seisukohal, et kava peaks sisaldama kulutõhusaid lahendusi ja olema kohaldatav väiketootjate suhtes, maapiirkondades ning äärepoolseimates ja mägipiirkondades; rõhutab, et põllumajandustootjad on peamised keskkonna haldajad Euroopas ning neil on vaja jätkuvat juurdepääsu innovatsioonile ja teadusuuringutele, mis võimaldavad neil toota toitu, sööta ja muid tooteid säästval ja kulutõhusamal viisil, kaitstes samal ajal keskkonda tulevaste põlvkondade jaoks ning edendades bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteemi teenuseid;

55.  peab tervitatavaks viimaste aastate jooksul rakendusuuringutes tehtud edusamme, kuid nõuab suuremaid jõupingutusi teadmiste lõppkasutajatele üleandmise tagamiseks ning põllumajandustootjate ja teiste põllumajandustehnoloogia ja -vahendite kasutajate, sh väikeste põllumajandusettevõtete kaasamiseks;

56.  nõuab ÜPP teises sambas sisalduva konkurentsivõimelise ja säästva põllumajanduse alase Euroopa innovatsioonipartnerluse tõhustamist, et luua partnerlusi innovaatiliste osaliste, sealhulgas kõigi põllumajandustootjate ja eelkõige väikepõllumajandustootjate vahel, kes on Euroopa otsustuskeskustest kaugemal;

57.  märgib, et liikmesriikides, kus kasutatakse arukalt avaliku ja erasektori partnerlusi, on hakatud rohkem tegelema rakendusuuringutega ja kaasama lõppkasutajaid;

58.  peab vajalikuks, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja projektid, milles keskendutakse ressursitõhusamate põllumajandustavade ja põllukultuuride sortide, sh kohalike sortide arendamisele, mille eesmärk on kaitsta ja parandada mullaviljakust ja toitainete vahetust, eelkõige arvestades vee ning väetiste teatavate peamiste koostisosade, nagu fosfaadi kättesaadavuse vähenemist; kutsub komisjoni üles pidama prioriteetseks investeerimist ringmajandusse ja kliimasõbralikesse põllumajandustavadesse, luues piisavaid stiimuleid teadusuuringute ja põllumajandustootjate poolse kasutuselevõtu rahastamiseks; rõhutab, et akvapoonika, suletud ahelas toitainete ringluse, agroökoloogia, sh agrometsanduse, keskkonnasäästliku põllumajanduse ja säästva metsamajanduse, sapropeeli, lühikeste söödaahelate, karjamaadel karjatamise ja madala ressursivajadusega tootmise häid külgi tuleks nõuetekohaselt hinnata, need teatavaks teha ja neid stimuleerida;

59.  on samuti seisukohal, et komisjoni ja liikmesriikide jaoks on oluline arendada innovatiivseid projekte toiduks mittekasutatavate toodete tootmiseks (biomajandus, taastuvenergia jne) ning teenuseid, et arendada välja ressursitõhusam (parem vee, energia, taime- ja loomasööda kasutus jne) ning autonoomsem põllumajandustööstus;

60.  märgib, et paljude ELi, sõltumatute või avaliku sektori rahastatavate haridus-, koolitus- ja innovatsioonikeskuste tase on langenud või need ei paku piisavalt valdkondadevahelisi lähenemisviise sellistes kujunemisjärgus olevates valdkondades nagu põllumajandustehnika; tunnistab, et mõnedes liikmesriikides on põllumajandustootjate kvalifikatsioon endiselt piiratud, mis raskendab juurdepääsu uutele tehnoloogiatele ja nende rakendamist, ning kutsub seetõttu komisjoni üles koostama Euroopa tehnilisse või kõrgema taseme põllumajanduslikku koolitusse ja väljaõppesse investeerimise kava;

61.  peab tervitatavaks hiljuti käivitatud Euroopa innovatsioonipartnerlust „Põllumajanduse tootlikkus ja jätkusuutlikkus“ (EIP-AGRI), mille eesmärk on ühendada teadustöö ja praktiline põllumajandustegevus, ning palub komisjonil etendada aktiivset rolli riikide ja piiriülesel tasandil koordineerimise parandamisel, et edendada programmiga „Horisont 2020“ seotud konkreetset innovatsiooni tegevuskava ning tagada piisav teadmiste üleandmine lõppkasutajatele;

62.  ergutab komisjoni ja liikmesriike tegema rohkem ära selleks, et suurendada üldsuse teadlikkust põllumajanduse väärtusest ELis ning arendada üleeuroopalisi põllumajanduse innovatsioonikeskusi, mis tutvustaksid innovatiivseid uusi tehnoloogiaid, säästvat põllumajandust, toiduga kindlustatust ja toiduainetega varustamise sõltumatust ning võimaldaksid neile asjakohast juurdepääsu;

63.  rõhutab, et nende keskuste tegevus peaks võimaldama uutele tehnoloogiatele juurdepääsu mitte üksnes säästva põllumajanduse, vaid ka maaelu säästva arengu jaoks, tehes koostööd kogukondades, maapiirkondade VKEde, ühistute ja tootjaorganisatsioonidega; rõhutab, et need peaksid olema läbipaistvad ja avatud üldsusele ja põllumajandustootjatele ning kasutama sektoritevahelist lähenemisviisi, edendades dialoogi sektorite vahel, mida innovatsioon võib eri viisil mõjutada;

64.  nõuab tungivalt, et komisjon tagaks, et koos tehnoloogilise ja teadusliku innovatsiooniga jätkaks õitsengut ka traditsioonilised tehnoloogiad ja põllumajandusettevõtted, arvestades nende tohutut väärtust kultuurilise, maapiirkondade, ajaloolise ja turismialase mitmekesisuse allikana ja elatisallikana arvukate Euroopa väikepõllumajandustootjate jaoks terves reas piirkondades;

65.  palub liikmesriikidel paremini kasutada Euroopa Komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga ühise vastastikuse mõistmise memorandumi alusel loodud finantsvahendeid põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnas ajavahemikuks 2014–2020,

66.  rõhutab nende vahenditega seotud lisaväärtust, eelkõige finantsvõimenduse ja laenutagatiste mõttes, mille eesmärk on säästva põllumajanduse ja metsanduse teadusuuringute kava rakendamise, sh programmi „Horisont 2020“ ühiskondliku väljakutse nr 2 edendamine; osutab eelkõige nende kasulikkusele selliste põllumajandustootjate investeerimisvajaduste ja riskide vähendamisel, kes soovivad võtta kasutusele kulukad täppispõllumajanduse tehnoloogia ja meetodid;

Euroopa kui teaduse arengu ja innovatsiooni keskuse säilitamine

67.  märgib, et tegelikud ja potentsiaalsed kliimamuutused mõjutavad rohkem maapiirkondi, sh äärepoolseimaid ja mägipiirkondi, mis muudab need vähem atraktiivseks ning suurendab rahvastiku vananemise ja rahvastikukao ohtu; tunnistab, et põllumajandusel tuleb võimaldada kohaneda muutuvate oludega, kasutades kõiki kättesaadavaid tehnoloogilisi lahendusi, et tagada põllumajandusmaa säästvam kasutamine;

68.  märgib, et kaasaegsed tehnoloogiad põllumajanduses ja laiem maakasutussektor võivad aidata neil sektoritel anda õiglase panuse ülemaailmsetesse kliimamuutuste leevendamiseks tehtavatesse jõupingutustesse; rõhutab selles kontekstis vajadust laiendada „tootliku põllumajanduse“ määratlust ning toetada täielikult ja kaitsta seda põllumajandusmaad, mis annab avalikke hüvesid kliimamuutuste leevendamisel ja CO2 sidumisel, sh agroökoloogilist põllumajandust;

69.  peab oluliseks põllumajandusmaa säilitamist sellistes piirkondades, nagu liidu mägised ja äärealad, ning toetab kõiki meetmeid, millega tagada seal asuvatele peamiselt väikeettevõtjatele samuti juurdepääs nende vajadustele kohandatud kõrgtehnoloogiale;

70.  peab hädavajalikuks, et ELis jätkataks kujunemisjärgus tehnoloogiate arendamist, neid ei takistataks ebavajalike ja koormavate eeskirjadega ning neil võimaldataks oma väärtust ja kasu demonstreerida ja neil avalduda lasta, arvestades et mõistlik ELi tasandil reguleerimine, mis on suunatud tarbijaohutusele ja tervise- ja keskkonnakaitsele ning põhineb sõltumatutel, vastastikuse eksperdihinnangu saanud teadustöödel, võimaldab ELi põllumajandustoodangul olla konkurentsivõimeline ja atraktiivne nii sise- kui ka maailmaturul, ning nõuab, et sellest põhimõttest peetaks kinni ka tulevikus;

71.  märgib, et praeguste ELi eeskirjade alusel on uue tehnoloogia ja säästvate toodete turuleviimine seotud eelkõige suurte kulude, pikkade ajavahemike ning kaubandusliku ja õigusliku ebakindlusega; märgib, et need tõsiasjad avalduvad veelgi selgemalt äärepoolseimates piirkondades, kaugetes maapiirkondades, vähem soodsates piirkondades ja mägipiirkondades;

72.  nõuab tungivalt, et komisjon kasutaks ja edendaks kõiki äärepoolseimate piirkondade eripärasid, viies läbi tehnoloogilise ja teadusliku innovatsiooni alaseid katseprojekte, mille eesmärk on leevendada sealseid ebasoodsaid looduslikke tingimusi ning – võttes arvesse nende väikest mastaapi – raskusi juurdepääsu saamisel uusimatele teaduslikele ja tehnoloogilistele arengutele ning nende rakendamisel;

73.  palub komisjonil parandada oma reguleerivat raamistikku kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega, et tagada õigeaegne, tõhus ja tulemuslik otsustamise kord, mis võiks aidata kaasa tehnoloogia arengule ELis;

74.  palub komisjonil kasutada oma uut teadusnõustamise mehhanismi (SAM), et arendada edasi reguleerivat raamistikku, milles uute tehnoloogiate, toodete ja tavade kasutusele võtmise või mittevõtmise riskide, ohtude ja kasu hindamisel keskendutakse enam riskipõhistele ja sõltumatutele teaduslikele tõenditele;

75.  juhib tähelepanu innovatsiooni põhimõtte vastuvõtmise ulatuslikule toetusele, mis eeldaks selle täielikku hindamist, millist mõju avaldavad ELi seadusandlikud ettepanekud innovatsioonile;

76.   kutsub komisjoni üles võtma kaugeleulatuvamaid meetmeid rahvusvahelisel tasandil tehtava teadusalase koostöö valdkonnas, et intensiivistada muu hulgas teabe vahetust ja teha kindlaks arenguvõimalusi;

77.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 326, 26.10.2012, lk 47–390.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 965.

(3)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 104.

(4)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.

(5)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 1.

(6)

ELT L 309, 24.11.2009, lk 71.

(7)

ELT L 77, 15.3.2014, lk 44.

(8)

ELT L 162, 30.4.2004, lk 18.

(9)

ELT L 268, 18.10.2003, lk 1.

(10)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0205.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0473.

(12)

FAO kõrgetasemeline ekspertkogu (Rooma 12.–13. oktoober 2009), Global agriculture towards 2050; Tilman, D. Blazer, C. Hill, J. & Befort, L.B. Global food demand and the sustainable intensification of agriculture, PNAS, 2011 (http://www.pnas.org/content/108/50/20260).


SELETUSKIRI

Maailma rahvastiku kasvades on tervisliku toidu ja optimaalse toitumise nõudluse rahuldamine suurimaid probleeme maailmas. Nõudlus toidu järele kasvab 2050. aastaks eeldatavasti 70 % võrra. Maa kättesaadavuse vähenemine, keskkonnakahju ja keskkonna seisundi halvenemine, veepuudus, energianõudluse suurenemine ning uute kahjurite ja haiguste teke avaldab märkimisväärset survet meie looduskeskkonnale. Selle tulemusena on põllumajandustootjate jaoks aina raskem toota toiduaineid säästval viisil.

Tähtis osa lahendusest on tehnoloogiline innovatsioon. Põllumajanduse tootlikkuse ja säästvuse suurendamise potentsiaal on eelkõige põllumajandustehnoloogial. Põllumajandustootjad tunnistavad ja mõistavad seda. Nimelt peavad paljud tehnoloogiat – geeni-, mehaanilist ja aina enam digitehnoloogiat – ainsaks realistlikuks viisiks praeguste probleemidega toime tulemiseks.

EL peaks saavutama maailmas juhtiva positsiooni põllumajandusliku tehnoloogia, innovatsiooni ja säästvuse valdkonnas. Käesoleva raporti eesmärk on tagada, et Euroopal oleks elujõuline põllumajandussektor, mis loob ulatuslikult innovatsiooni ja tehnoloogiat kõigis põllumajandusliikides, olgu tegemist tavapärase, mahe- või mis tahes muu põllumajandusega. Peame tagama, et tehnoloogilise innovatsiooni hüved on kättesaadavad kõigile meie põllumajandustootjatele. Sama tähtis kui paljude meie suurtootjate probleemide lahendamine on lahenduste leidmine, mis toimivad väiksemas mastaabis maakogukondades.

Tootlikkuse, konkurentsivõime ja keskkonnatoime parandamise vajadus ei hõlma ainult majandust. Maailmas kannatab ligi 805 miljonit inimest kroonilise alatoitumise all ja peaaegu kõik nad elavad arenguriikides ning Euroopal on kindel moraalne kohustus optimeerida põllumajandustoodangut ja suurendada tootlikkust, tehes seda samas kõige säästvamal viisil.

Maailma mure toiduga kindlustatuse ja keskkonnajulgeoleku pärast on viimaste aastate jooksul toonud uuesti tähelepanu keskmesse avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse, kuid Euroopa põllumajandus on jätkuvalt kehvemas olukorras kui paljudel konkurentidel. Selle suundumuse suudavad ümber pöörata ainult püsivad ja prioriteetsed investeeringud teadusbaasi.

Lähtepunkt peab olema sihipärane investeerimine translatiivsetesse ja rakendusuuringutesse. Teadusuuringuid ei rakendata piisavalt kommertskasutuses, nii et põllumajandustootjad ei saa ära kasutada uue tehnoloogia ja innovatsiooni pakutavaid võimalusi. Samamoodi ei vasta arendatav põllumajandustehnoloogia alati täielikult põllumajandustootjate vajadustele kas seetõttu, et tehnoloogiat ei ole veel optimeeritud või kohandatud kohalikele põllumajandustingimustele või kuna see on kapitalimahukas ning ei ole väiketootjatele kättesaadav.

Kuigi põllumajandustootjate ja teadlaste roll innovatsiooniprotsessis on erinev, on tulemusi võimalik parandada ainult poolte tihedama koostööga. Põllumajandustootjad on tootmis- ja juhtimistehnoloogia lõppkasutajad ning seda tehnoloogiat välja töötavad tarneahela osalejad peavad arvesse võtma nende praktilisi kogemusi. Samuti tuleks põllumajandustootjatele kohapeal konkreetse probleemi tekkimisel tagada võimalus võtta otse ühendust teadlastega ja kasutada lahenduste leidmiseks alusuuringuid.

EL ja liikmesriigid, akadeemilised ringkonnad ja tööstus, sh aretajad, põllumajanduslike kemikaalide sektor, põllumajandustootjad ja toiduainete tootjad, peavad tegema koostööd, et edendada uuringute kasutamist praktikas, laborist põllumajandusettevõtte ja toidulauani. See võimaldab Euroopal alustada uut põllumajandusliku innovatsiooni etappi.

Hiljutised investeeringud ja uued rahastamisprioriteedid liikmesriikide ja ELi tasandil on julgustav märk. Raamprogramm „Horisont 2020“ on läbi aegade ELi suurim teadusuuringute ja innovatsiooni programm, mis teeb seitsme aasta jooksul kättesaadavaks ligikaudu 80 miljardit eurot.

Uusi investeeringuid tehakse ka liikmesriikides. Näiteks Ühendkuningriigis investeerib Suurbritannia valitsus uude põllumajandustehnoloogia strateegiasse „Agri-Tech“, mille eesmärk on muuta Ühendkuningriik maailma juhtivaks riigiks põllumajandusliku tehnoloogia, innovatsiooni ja säästvuse valdkonnas. Strateegiat juba rakendatakse ja see hõlmab 70 miljoni naelsterlingi suurust investeeringut rahastamiskava „Agri-Tech Catalyst“ raames, et aidata kiirendada põllumajandusuuringute kasutamist kaubanduslikel eesmärkidel, ning täiendavat 90 miljonit naelsterlingit, et rajada põllumajandusliku innovatsiooni keskused, et toetada säästva põllumajanduse edendamist.

Selle kõige teostamiseks on vaja tagada asjakohased oskused ning meelitada sektorisse õigeid talente ja teadmisi. Sektori toetamiseks vajalikud teadustöö oskused muutuvad kiiresti ning agronoomias ja taimepatoloogias on tekkinud tõeline kõrgemate oskuste nappuse oht, sest paljud nende nišivaldkondade kogenud spetsialistid on jõudmas pensioniikka. Paljude Euroopa haridus-, koolitus- ja innovatsioonikeskuste tase on langenud ning neid tuleb elavdada, eelkõige kujunemisjärgus põllumajandusliku inseneriteaduse valdkonnas. Kokkuvõttes peavad EL ja liikmesriigid püüdma muuta Euroopa põllumajandussektori ligitõmbavamaks uute osalejate jaoks nii põllumajanduses, teadusuuringute kui ka tehnoloogia väljatöötamise valdkonnas. Lisaks peavad liikmesriigid tegema tihedamat koostööd tööstusega, et muuta tekkinud negatiivset arusaama, et sektoris on madalal tasemel oskused ja tehnoloogia, nii et põllumajandus meelitaks ligi vajalikke oskusi.

Ühtlasi on väga tähtis luua innovatsioonisõbralikum regulatiivne keskkond ja tagada, et ELi eeskirjad ei tõkesta innovatsiooni. Toetava regulatiivse korrata suundub Euroopa tööstus dünaamilisematele turgudele. Liiga sageli kehtestatakse ELi õigusaktidega toodetele ja tehnoloogiale piirangud, ilma et ohu kohta oleks piisavaid tõendeid. Innovatsiooni edendamiseks peavad ELi õigusaktid olema tõendipõhised.

Enamik põllumajandustootjatest ja maaomanikest on väikeettevõtjad ja nende VKEde halduskoormuse vähendamine on ülitähtis. Põllumajandussektori kasumimarginaalid on väikesed ja lisakulud ohustavad teatavate väikeste põllumajandusettevõtete püsimajäämist.

Samuti tuleks säästva põllumajanduse pikaajalisi probleeme käsitleda komisjoni ja liikmesriikide ühise lähenemisviisi kaudu, et tagada toetus tehnoloogilisele innovatsioonile, teaduslikel tõenditel ja riskil põhinev regulatiivne raamistik, alus- ja rakendusuuringute jätkumine ning põllumajandusega seotud oskuste arendamine.


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

23

14

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Bronis Ropė, Jordi Sebastià, Jasenko Selimovic, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Franc Bogovič, Jean-Paul Denanot, Jens Gieseke, Ivan Jakovčić, Norbert Lins, Anthea McIntyre, Sofia Ribeiro, Hannu Takkula, Ramón Luis Valcárcel Siso

Õigusteave - Privaatsuspoliitika