RAPORT ettepaneku kohta nimetada Rimantas Šadžius kontrollikoja liikmeks

24.5.2016 - (C8-0126/2016 – 2015/0805(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Bart Staes

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

ettepaneku kohta nimetada Rimantas Šadžius kontrollikoja liikmeks

(C8-0126/2016 – 2015/0805(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0126/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0183/2016),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 23. mai 2016. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab / ei toeta nõukogu ettepanekut nimetada Rimantas Šadžius kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

1. LISA: Rimantas ŠADŽIUSE ELULOOKIRJELDUS

HARIDUS:

  Kõrgharidus

2002  Lõpetas Vilniuse Ülikooli õigusteaduskonna ja omandas advokaadi kvalifikatsiooni ja õigusteaduste magistri kraadi.

1983  Lõpetas (cum laude) Lomonossovi nimelise Moskva Riikliku Ülikooli keemiateaduskonna ja omandas keemiku kvalifikatsiooni.

TÖÖKOGEMUS:

Alates 13. detsembrist 2012  Leedu Vabariigi rahandusminister

2009 – detsember 2012  Teaduspublikatsioonide kirjastusettevõte

Mai 2007 – detsember 2008  Leedu Vabariigi rahandusminister

Juuli 2006 – mai 2007  Leedu Vabariigi Rahandusministeerium, aseminister

Detsember 2004 – juuli 2006  Leedu Vabariigi Terviseministeerium, aseminister

November 2003 – detsember 2004  Leedu Vabariigi Sotsiaalkindlustus- ja Tööministeerium, aseminister

VARASEM TÖÖKOGEMUS:

Teadusuuringud kvantkeemia ja tahke keha füüsika vallas,teaduskirjanduse tõlkimine, toimetamine ja avaldamine,

samuti raamatupidamis- ja maksukonsultatsioonid.

VÕÕRKEELTE OSKUS:

Inglise keel, vene keel, poola keel, saksa keel – suurepärane, prantsuse keel – algteadmised.

KUULUMINE ERAKONDA JA VALITSUSVÄLISTESSE ORGANISATSIOONIDESSE:

Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei liige (partei volikogu liige).

  Leedu Füüsikute Liit

HUVIALAD: Klassikaline muusika, võõrkeeled.

2. LISA: Rimantas ŠADŽIUSE VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Töökogemus

1.  Palun loetlege oma ametialased kogemused riigi rahanduse valdkonnas eelarve planeerimise, eelarve täitmise või haldamise, eelarve kontrolli või auditeerimise alal.

Alates 2003. aastast on minu ametialane tegevus olnud alati tihedalt seotud riigi rahanduse valdkonnaga.

Sotsiaalkindlustus- ja tööministri asetäitjana kuulusid minu vastutusalasse sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalabi eelarvete küsimused. Üks oluline ettevõtmine, millesse andsin isiklikult suure panuse, oli riigiabi erikava väljatöötamine, millega toetatakse haavatavate elanikkonnarühmade töölevõtmist nn sotsiaalsete ettevõtete kaudu või uut liiki eraettevõtete kaudu, mis on spetsiaalselt loodud puudega inimeste, pikaajaliste töötute, endiste vangide jt töölevõtmiseks. Seoses Leedu ühinemisega Euroopa Liiduga 2004. aastal täitsin eriülesandeid, mis hõlmasid ELi ühinemiseelse abi vahenditest rahastatud projektide elluviimist ning ettevalmistuste tegemist ELi struktuuriabi kasutamiseks programmitöö perioodil 2004–2006.

Leedu Vabariigi Terviseministeeriumis oli minu ametialase huvi ja vastutuse üks peamisi valdkondi tervishoiu rahastamise kindlustamine riikliku haigekassa kaudu. See hõlmas tööd ressursse tagavate õigusaktidega, st füüsiliste ja juriidiliste isikute makstavate tervisekindlustusmaksetega, kuid samuti eelarveplaneerimist erinevate tervishoiuteenuste osutajate rahastamiseks ning keeruliste suhete lahendamist selle valdkonna avaliku ja erasektori osalejate vahel. See kogemus võimaldas mul üksikasjalikumalt uurida paljude teiste riikide tervishoiu rahastamise süsteeme.

Terviseministeerium vastutas ELi rahastatavate projektide elluviimise eest tervishoiu valdkonnas. Samal ajal juhatasin ministeeriumis projektide valimise komisjoni, kus arutati ressursiplaneerimise, tulemustele orienteerituse ja vastutustundliku eelarve juhtimisega seotud olulisi aspekte. Minu ametiajal alustati terviseministeeriumis ka järgmisel programmitöö perioodil 2007–2013 ELi struktuurifondide kasutamist käsitleva strateegia koostamist, mis tähendas Leedule täiesti uut ajajärku ja uusi väljakutseid eelarveplaneerimises, mis hõlmas nii tulemusnäitajaid kui ka ELi investeeringute tõhususe valdkondadevahelist hindamist.

Seda tööd jätkasin hiljem juba rahandusministeeriumis, esialgu aseministrina ja hiljem ministrina. Uue ELi programmitöö perioodi ettevalmistamisel nõudsid suuri pingutusi järgmised kolm valdkonda: esiteks strateegiliste dokumentide loetelu koostamine (strateegia ja rakenduskavad), mis suunaksid institutsioone ELi vahendite eelarve kavandamisel; teiseks uue institutsioonilise raamistiku loomine ELi vahendite haldamiseks kooskõlas ELi õigusaktidega ning kolmandaks ELi struktuuriabi integreerimine tavapärasesse riigieelarve konteksti. Siinkohal rõhutaksin eelkõige ELi struktuurifondide jaoks parema auditeerimissüsteemi loomist, mis hõlmas Leedu kõrgeima kontrolliasutuse – Leedu Vabariigi Riigikontrolli Ameti – kaasamist.

Programmitöö perioodi 2007–2013 edukas ettevalmistamine ja rakendamine pani ideaalse aluse järgmisele programmitöö perioodile 2014–2020.

Riigi rahanduse valdkonnas on minu teine isiklik kogemus seotud Leedu fiskaaldistsipliini raamistiku loomisega. Äramärkimist väärib fiskaaldistsipliini seaduse ettevalmistamine ja vastuvõtmine 2007. aastal ning fiskaalkokkuleppe rakendamist käsitleva riigiõiguse ettevalmistamine ja vastuvõtmine 2014. aastal (juba minu teisel ametiajal rahandusministrina), millesse andsin isikliku panuse. Arukas riigieelarve planeerimine, sealhulgas vastavate stiimulite loomine asutustele ja omavalitsusüksustele oli väga oluline Leedu ühinemisele euroalaga 2015. aastal.

Ministrina omistasin alati väga suurt tähelepanu avaliku sektori kulutuste tõhususe tagamisele teatavates valdkondades, eelarveprogrammide jaoks tulemustele suunatud kavandamis- ja hindamissüsteemi loomisele ning kulude sise- ja väliskontrolli tugevdamisele. Minu juhtimisel toimusid olulised positiivsed muutused ka riigivara haldamises ja riigiosalusega ettevõtete käitamises.

2.  Millised on olnud kõige tähtsamad saavutused Teie ametialase karjääri jooksul?

Rahandusministrina andsin panuse Leedu vastutustundlikusse eelarvepoliitikasse. Minu juhtimisel valmistas rahandusministeerium ette uue õigusliku aluse (mainimist väärivad Leedu Vabariigi fiskaaldistsipliini seadus ja fiskaalkokkuleppe rakendamist käsitlev riigiõigus) eesmärgiga suurendada usaldust riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkuse suhtes ning kehtestada fiskaaldistsipliini pikaajalised eeskirjad, tagades jätkusuutliku majanduskasvu. Institutsioonilise raamistiku osas oli oluliseks uuenduseks see, et sõltumatu eelarvepoliitika järelevalveasutuse (nn eelarvenõukogu) ülesanded omistati Leedu Vabariigi Riigikontrolli Ametile. Viimane koostab sõltumatu arvamuse Leedu Vabariigi Rahandusministeeriumi esitatud majandusarengu stsenaariumi kohta ja kontrollib eelarvekavasid.

Teine oluline valdkond, millele pöörasin väga suurt tähelepanu, oli maksude kogumine. Võttes arvesse kogu maailmas levinud tava, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide soovitusi, tehti maksude haldamise vallas mitu reformi ja parendust. Nn arukas maksuhaldussüsteem algas Leedus käibemaksudeklaratsioonide automaatkontrolliga, mis võimaldas ettevaatavalt riskihindamist, ettevõtete käitumise hindamist reaalajas, ristkontrolle ning maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise tõhusamat tuvastamist. See koos paari muu haldusmeetmega tõi kaasa olulise positiivse struktuurilise muutuse kogutud maksude osakaalus SKPst ning 2015. aastal oli avalik sektor lõpuks peaaegu tasakaalus.

Samuti andsin omapoolse panuse Leedu avaliku sektori raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse reformi, sealhulgas eelarveasutustes, riigi- ja munitsipaalettevõtetes, institutsioonides ja organisatsioonides. Reformi eesmärk on võtta avalikus sektoris kasutusele tekkepõhine raamatupidamisarvestus kooskõlas Leedu Vabariigi õigusaktidega ja rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ja rahvusvaheliste avaliku sektori raamatupidamise standarditega. Reform on suunatud sellele, et luua eelarve kavandamisele ja täitmisele usaldusväärsem ja läbipaistvam alus.

ELi vahendite tõhusamaks muutmine Leedus oli üks minu kõige olulisemaid isiklikke eesmärke. Juhtpõhimõtet „Investeerimine, mitte vahendite parem kasutamine“ väljendati selgelt Leedu Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks olemise ajal ning see on muutunud väga populaarseks. Programmitöö perioodi 2007–2013 jooksul oli Leedu üks esimestest riikidest ELis, kes võttis vastu väljakutse kasutada rahastamisvahendeid selleks, et parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele ja rahastada energiatõhususe projekte. Meie loodud rahastamisvahendid (kolm valdusfondi ja üks laenutagamisrahastu VKEde juurdepääsuks rahastamisele ning üks valdusfond energiatõhususe projektide jaoks) on juba tõestanud oma eeliseid – mõne rahastamisvahendi raha on juba tagasi makstud ja seda on korduvalt investeeritud. Aastatel 2014–2020 loodame saavutada ELi vahenditega parimad tulemused, võttes arvesse meie varasemaid kogemusi, kuid samuti kahekordistada rahastamisvahendite rahastamist ning laiendada nende kohaldamisala uutele valdkondadele (nt transport, tänavavalgustus, veetaristu jne). Riigiosalusega riiklik investeerimisplatvorm VIPA alustas 2013. aastal minu järelevalve all tegevust nende vahendite kapitaliressursside tõhusaks haldamiseks.

Minu juhtimisel toimusid olulised positiivsed muutused riigiosalusega ettevõtete juhtimises. Rahandusministeerium on Leedu suurima riigiosalusega ettevõtte, Balti riikide ühe suurima energiatootja Lietuvos Energija Groupi aktsionär. Äriühingu üldjuhtimisstruktuur ja -mudel võeti kasutusele rahandusministeeriumi juhtimisalaseid suuniseid järgides. Selleks kohaldasime kõige uuemat rahvusvahelist ja riiklikku tava, OECD soovitusi, NASDAQ OMZ Vilniuse börsi äriühingu üldjuhtimise koodeksit. Meie kogemust laiendatakse nüüd transpordi- ja muudele sektoritele.

Mul oli au olla Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) eesistuja 2013. aasta juulist kuni detsembrini. Leedu eesistumise peamised väljundid olid õigeaegne kokkulepe ELi 2014. aasta eelarve, ühtekuuluvuspoliitika (2014–2020), finantsteenuste ja maksustamise valdkonna eelnõude suhtes ning olulised edusammud pangandusliidu loomisel. Ühtse kriisilahenduskorra suhtes saavutatud kokkulepe oli kõige märkimisväärsem saavutus tugeva ja usaldusväärse pangandusliidu loomisel. Samuti mainiksin meie saavutusi auditeerimise vallas, kus saavutasime kokkuleppe Euroopa auditituru reformimise suhtes. Kokkuleppe põhipunktid hõlmasid audiitoritele ja audiitorühingutele mõeldud rangemaid eeskirju, mille eesmärk on eeskätt tugevdada avaliku huvi üksuste audiitorite sõltumatust ning tagada suurem mitmekesisus praegusel äärmiselt kontsentreeritud audititurul.

Ühtlasi olen väga uhke selle üle, et minu ametiajal ja minu juhatamisel ühines Leedu 1. jaanuaril 2015 edukalt euroalaga. Sellel päeval sai Leedust euroala 19. täieõiguslik liige, kes kasutab Euroopa Liidu ühisraha eurot. Euro kasutuselevõtt tähendab Leedu jaoks tihedamat lõimumist Euroopa Liiduga, mis pakub meile rohkem turvalisust ja kindlust nii majanduslikus kui ka poliitilises tähenduses.

3.  Milliseid ametialaseid kogemusi on Teil oma päritoluriigist väljaspool asuvate rahvusvaheliste multikultuursete ja mitmekeelsete organisatsioonide või institutsioonidega?

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) liikmena ja eelkõige ECOFINi eesistujana 2013. aasta teises pooles, kui Leedu oli Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, töötasin intensiivselt liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja teiste sidusrühmadega Euroopa ja selle kodanike huvide kaitsmise nimel sellistes olulistes valdkondades nagu majandus ja rahandus, hõlmates konkreetsemalt ELi ühtekuuluvuspoliitikat ja ELi eelarvet. Eesistumine oli minu jaoks ühtaegu nii katsumus kui ka võimalus. Sellest kogemusest järeldan, et neid suurepäraseid tulemusi, mida Euroopa kodanikud meilt ootavad, on võimalik saavutada üksnes siis, kui meie, st liikmesriigid ja Euroopa Liidu institutsioonid, teeme koostööd.

Alates 2012. aastast olen samuti olnud paljude rahvusvaheliste finantsasutuste juhataja: Maailmapanga Grupp, Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD), Euroopa Investeerimispank (EIP), Põhjamaade Investeerimispank (NIB) ning Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) asejuhataja.

Lisaks olen kaasatud eurorühma tegevusse ning täidan Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) juhataja ametikohustusi.

Kõik see on andnud mulle laialdased kogemused rahvusvahelise ja kultuuridevahelise koostöö vallas.

4.  Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Leedu õigusaktides ettenähtud heakskiidu andmise menetlus erineb mõnevõrra Euroopa Parlamendis kohaldatavast menetlusest. Iga-aastast eelarve täitmise aruannet, mille rahandusminister esitab valitsuse nimel, auditeerib kõrgeim kontrolliasutus ja seejärel kontrollib seda Leedu Vabariigi Seim (parlament). Kõikidel kordadel, kui ma ministrina neid aruandeid parlamendile esitasin ja neid parlamendi ees kaitsesin, kiitis parlament need heaks, võttes vastu vastava otsuse.

5.  Millistele Teie eelnevatest ametikohtadest on Teid nimetatud poliitilise otsusega?

Mind nimetati sotsiaalkindlustus- ja tööministeeriumi, terviseministeeriumi ja rahandusministeeriumi aseministri ametikohale ametlikult asjaomase valdkonna ministri poliitilise otsuse kohaselt. Pärast eelmise rahandusministri tagasiastumist 2007. aastal seadis peaminister üles minu kandidatuuri rahandusministri kohale ning Leedu Vabariigi president kinnitas mu ametisse. Sellegipoolest usun, et minu kandidatuuri ülesseadmisel olid iga kord põhiargumentideks minu kvalifikatsioon ja professionaalsed oskused, mitte poliitiline kuuluvus.

2012. aasta detsembris nimetati mind rahandusministrina ametisse teiseks ametiajaks. Pärast 2012. aasta üldvalimisi mõjutas ministrite kabineti moodustamise protsessi tugevalt eelseisev ELi eesistumine ja uue valitsuse eesmärk valmistuda nõuetekohaselt ELi ühisraha kasutuselevõtmiseks. Minu maine erapooletu, tulemusliku ja laialdaste teadmistega isikuna oli ilmselt eeltingimuseks minu nimetamisele järgmiseks ministriks.

Äramärkimist väärib asjaolu, et ma ei ole kunagi olnud parlamendi liige ega ühendanud ametikohti valitsuses ühegi parlamenditööga.

6.  Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma ametialase karjääri jooksul osalenud?

Need kolm valdkonda, kus minu isiklik panus ja pühendumine on osutunud määravaks, on järgmised:

Euro kasutuselevõtt Leedus. Eurole ülemineku jaoks oli vaja teha tohutul hulgal praktilisi ettevalmistustöid, millega seoses juhtisin protsessi juhtimissüsteemi loomist ning juhatasin isiklikult protsessi suunamisega tegelevat kõrgetasemelist töörühma. See tähendas ka õigete fiskaal- ja juriidiliste tingimuste loomist. Fiskaaldistsipliini raamistiku kasutuselevõtmine ja jõustamine, mis algas fiskaaldistsipliini seadusega 2007. aastal, oli üks minu tähtsamaid prioriteete. Leedul õnnestus võtta suund eelarvepuudujäägi vähenemisele ning valitsemissektori võla stabiliseerumisele, suurendades samal ajal riigiosalusega ettevõtete kulutuste tõhusust ja nendest ettevõtetest saadavat tulu.

Pangandusliidu loomine. ECOFINi eesistujana pidin mängima keskset rolli kauaoodatud kokkuleppe saavutamisel ühtse kriisilahenduskorra kui pangandusliidu ühe põhisamba suhtes. Kõnealune kokkulepe oli 2013. aastal tõepoolest kõrghetk Leedu eesistumises, mille jooksul tehti järjepidevalt suuri pingutusi, et kindlameelselt ehitada üles usaldusväärne Euroopa. Minu eesistujaks olemise ajal jõudsime Euroopa Parlamendiga samuti kokkuleppele pangandusliidu kahe eraldi komponendi suhtes: pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv, millega luuakse raamistik pankade ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamiseks ja kriisilahenduseks, kaitstes samal ajal maksumaksjate raha, ning hoiuste tagamise skeemi direktiiv, mille eesmärk on tagada piisavad rahalised vahendid skeemi fondides ja kiired väljamaksed hoiustajatele ebaõnnestunud finantsasutustest.

ELi vahendite haldamise ja auditeerimise tõhusamaks muutmine Leedus. ELi vahendite korraldusasutuseks on Leedus rahandusministeerium, mis vastutab ELi vahendite tõhusa ja läbipaistva kasutamise eest vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttele. Ministrina osalesin aktiivselt tõhusama institutsioonilise raamistiku loomisel 2007.–2013. aasta ELi vahendite haldamiseks kooskõlas ELi nõuete ja parimate tavadega. Näiteks auditeerimistegevuse kontrollimise parandamiseks ning selleks, et tagada vastavus audiitorite ja auditeeritavate (korraldusasutus, vahendusasutus, sertifitseerimisasutus) ülesannete lahususe põhimõtetele ja parimatele tavadele, otsustasime delegeerida vastutuse ELi vahendite auditeerimise eest rahandusministeeriumi vastavalt osakonnalt Leedu Vabariigi Riigikontrolli Ametile. Selleks ajaks olid eespool nimetatud ametil juba laialdased kogemused ELi vahendite auditeerimise ning haldus- ja kontrollisüsteemi toimimise iga-aastase hindamise vallas. See konkreetne muutus ja muud edusammud 2007.–2013. aasta ELi vahendite haldamise institutsioonilise raamistiku osas aitasid oluliselt kaasa ELi vahendite auditeerimisele ja usaldusväärsele finantsjuhtimisele Leedus: sellest annavad selgelt tunnistust Leedu kõige väiksemad veamäärad ELi liikmesriikide seas. Süsteemi kasutamist jätkatakse ka programmitöö perioodil 2014–2020.

Meie teine uuendus seisnes selles, et ELi vahendite erikontrolli tugevdamiseks ja kuritarvitamise vähendamiseks liitsime 2014.–2020. aasta ELi vahendite haldamise süsteemiga otse mitu teist asutust, nimelt Riigihangete Ameti, finantskuritegude uurimise teenistuse ja konkurentsinõukogu. See institutsiooniline skeem on tõepoolest osutunud tõhusaks.

Sõltumatus

7.  Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud“. Kuidas kavatsete seda tingimust oma tulevaste kohustuste täitmisel järgida?

Sõltumatuse põhimõte on audiitorite ja kontrolliasutuste üks aluspõhimõtetest. Kõrgeim kontrolliasutus saab täita oma ülesandeid objektiivselt ja efektiivselt ainult siis, kui ta on sõltumatu kontrollitavast üksusest ja kaitstud välismõjutuste eest. Audiitorid peavad jääma sõltumatuks, et nende aruanded oleksid sõltumatud ja ka sihtkasutajad näeksid neid sõltumatutena. Kontrollikoja liikmena sõltumatuse põhimõtet järgides tegutseksin kooskõlas aluslepingus, Euroopa Kontrollikoja eetikajuhistes, kontrollikoja liikmete käitumisjuhendis, kontrollikoja kodukorras ja kodukorra rakenduseeskirjades sätestatud nõuetega.

Kontrollikoja liikme kohustuste täitmisel hoiduksin igasugusest tegevusest, mille tagajärjeks on sõltumatuse kaotus, väldiksin kõiki olukordi, mis võiksid põhjustada huvide konflikti, ning võtaksin kõik vajalikud meetmed, et kõrvaldada sõltumatusele avalduvad ohud. Kohustuste täitmisel tegutseksin objektiivselt ja konstruktiivselt ega võtaks vastu juhiseid valitsustelt ega teistelt organitelt ning hoiduksin igasugusest muust ametialasest tegevusest ning eelkõige ei oleks poliitilistel ametikohtadel.

8.  Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanematel, vendadel või õdedel, seaduslikul elukaaslasel või lastel) on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga?

Ei, ma ei ole teadlik ühestki asjaolust, mis võiks sattuda vastuollu minu tulevase tööga.

9.  Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama?

Jah, ma olen valmis täitma kõiki kontrollikoja liikme suhtes kohaldatavaid avalikustamiskohustusi. Avaldan kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning vajaduse korral avalikustan need. Oma varasemate ja praeguste ametikohtade tõttu riigi avalikus teenistuses olen kooskõlas Leedu Vabariigi asjaomaste õigusaktidega, millega reguleeritakse teatavate avalike teenistujate majanduslike huvide ja muude kohustuste avaldamist, alates 2003. aastast korrapäraselt avaldanud ja avalikustanud enda ja perekonna majanduslikke huvisid ja muid kohustusi.

10.  Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Ei, ma ei ole praegu seotud ühegi kohtumenetlusega.

11.  Kas täidate aktiivset või täidesaatvat rolli poliitikas ning kui see nii on, siis millisel tasandil? Kas olete viimase 18 kuu jooksul tegutsenud poliitilisel ametikohal? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Olen alates 1990. aastast ehk pärast Leedu iseseisvuse taastamist Leedu Sotsiaaldemokraatliku Partei liige. Leedu koalitsioonivalitsuse rahandusministrina olen ka partei volikogu liige. Sellegipoolest ei ole mul varem olnud täidesaatvat rolli mitte ühelgi tasandil, ei parteis ega muudes poliitilistes organisatsioonides. Mind ei ole kunagi valitud parlamenti ja ma ei ole kunagi kuulunud parlamendifraktsioonidesse ega osalenud viimaste tegevuses. Kõikidel ametikohtadel olen täitnud oma ülesandeid professionaalsusest lähtuvalt.

12.  Kas astute kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobute igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

Jah, astun kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobun igasugusest aktiivsest tegevusest. Kontrollikoja liikmeks olemise ajal ei asu ma nimetatud ametikohtadele ega seo ennast nimetatud tegevusega.

13.  Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?

ELi eelarves on maksumaksja raha, mida tohib kasutada ainult ELi seadusandja poolt heakskiidetud poliitika elluviimiseks. Olen kindlalt veendunud, et kui ükskõik millist riigiosalusega äriühingut varjutavad korruptsioon, pettused või eeskirjade rikkumine, ei saavuta see kunagi oma eesmärke. Kui ma peaksin puutuma kokku korruptsiooni, pettuse või muu tõsise eeskirjade rikkumisega, mis võib avaldada negatiivset mõju ELi avaliku sektori vahenditele, olgu selleks siis ELi tulud, kulud või ELi asutustele kuuluvad varad, tegeleksin nende juhtumitega väga rangelt ja tagaksin, et asjast teavitataks OLAFit või muid pädevaid asutusi, kuid loomulikult vastavalt kontrollikoja eeskirjadele ja korrale. Kindlasti toimiksin nõnda olenemata asjassepuutuvast isikust või liikmesriigist, olgu selleks siis Leedu või keegi muu. Võrdne kohtlemine on ka sellega seoses nüüd ja edaspidi minu üheks tugevamaks isiklikuks põhimõtteks.

Kohustuste täitmine

14.  Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses? Kuidas saaks Euroopa Kontrollikoda selle tõhustamisele kaasa aidata?

Usaldusväärne finantsjuhtimine on hea valitsemistava kontseptsiooni oluline osa. Vastutus, läbipaistvus, õigusriigi põhimõte on hea valitsemistava jaoks avalikus sektoris võrdväärselt olulised. Avalik-õiguslikus organisatsioonis peaks usaldusväärse finantsjuhtimise kultuur panema aluse eeskujulikule käitumisele ja pidevale täiustumisele. See kultuur peab koosnema neljast olulisest elemendist: juhtrollist (väärtused, selge visioon, missioon ja eesmärgid), otsuste tegemisest ja struktuurist (selged rollid ja kohustused ning neid eesmärke toetav struktuur), inimestest (tõhus personalijuhtimine, sh koolitused ja teadmushaldus) ning tööprotsessidest ja süsteemidest (tulemuslikud ja tõhusad tööprotsessid ja riskijuhtimissüsteem).

Demokraatlik järelevalve eelarve täitmise üle peaks olema aruandekohusluse peamine element, mille kaudu teavitada maksumaksjaid sellest, kuidas nende raha kulutatakse, kas vastavalt asjaomastele eeskirjadele ja määrustele, või mis veelgi olulisem – kas nende raha kulutamisel saavutatakse soovitud tulemused.

Kõik see peab paika ka ELi tasandil. ELis on usaldusväärne finantsjuhtimine võetud kasutusele esmaste õigusaktide kaudu – ELi toimimise lepingu artiklis 317 on sätestatud, et „komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega [...] võttes arvesse usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid“ ning „liikmesriigid teevad komisjoniga koostööd, et tagada nende assigneeringute kasutamine usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt“.

ELi üldeelarve suhtes kohaldatavas finantsmääruses on põhjalikumalt kirjeldatud usaldusväärset finantsjuhtimist kolme põhimõtte – säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõtete – kaudu. Siinkohal tähendab säästlikkuse põhimõte, et vahendid, mida institutsioon oma tegevuses kasutab, tehakse õigel ajal kättesaadavaks ning nende kogus ja kvaliteet on sobivad ja nende hind võimalikult soodne; tõhususe põhimõte tähendab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel ning tulemuslikkuse põhimõte tähendab seatud eesmärkide ja kavandatud tulemuste saavutamist.

Lisaks eespool nimetatud usaldusväärse finantsjuhtimise kohustuslikele põhimõtetele on käimasolevad ülemaailmsed muutused toonud endaga kaasa hea valitsemistava muud jooned, mida avalik sektor peab järgima; näiteks kolm täiendavat põhimõtet (keskkonna, võrdsuse ja eetika põhimõtted).

Vaatamata ELi kokkulepitud eelarve üsna piiratud ulatusele võib tugeva usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri loomine ELi rahanduses olla minu arvates väga oluline Euroopa idee õnnestumiseks. Kuid selleks peavad ELi eelarvest tehtavad kulutused pakkuma ELile ja selle kodanikele esmalt selgeid ja nähtavaid eeliseid, mida ei oleks võimalik saavutada üksnes liikmesriigi rahaliste vahendite kasutamisega, toimides täielikus kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Täpselt see ongi Euroopa kulutõhususe kontseptsioon. Kahjuks suurendavad ELi vahendid liiga sageli pelgalt riigis olemasolevaid rahalisi vahendeid, lisamata neile erilist Euroopa väärtust. Ka kasutatakse ELi vahendeid tegevuste jaoks, mida liikmesriigid ja abisaajad oleksid nagunii ellu viinud (tühimõju). Ühtlasi pööratakse paljudel juhtudel endiselt liiga suurt tähelepanu ELi vahendite pelgale kulutamisele (sisendipõhine lähenemisviis), keskendudes eeskätt kulutuste vastavusele, hoolimata saavutatud tulemuste asjakohasusest.

Programmitöö perioodil 2014–2020 on asjad juba väga palju muutunud ning see pani proovile nii liikmesriikide kui ka Euroopa asutused, sealhulgas Euroopa Kontrollikoja. Praegusesse mitmeaastasesse finantsraamistikku (2014–2020) on lisatud usaldusväärse finantsjuhtimise erijooned, nt makromajanduslik tingimuslikkus, tulemusreservid, rohkem lihtsustamisvõimalusi, vahendite vaheline sünergia ja rahastamisvahendite ulatuslikum kasutamine (oluline panus sellesse protsessi anti Leedu eesistumise perioodil). Sellegipoolest tuleb teha veelgi rohkem. Tulemuspõhise ELi eelarvestamise loomine on komisjoni jaoks esmatähtis ning ma usun, et kontrollikoda on võimalik kaasata sellesse protsessi partnerina, loomulikult ohustamata sealjuures tema sõltumatust.

Leedus moodustavad ELi vahendid peaaegu 15% valitsemissektori kogukuludest ja seetõttu on need poliitikaeesmärkide saavutamisel otsustava tähtsusega. Rahandusministrina osalesin ELi rahaliste vahendite tulemustele suunatud juhtimis- ja kontrollisüsteemi loomisel. Leedu on üks edukam – kui mitte kõige edukam – liikmesriik ELi vahendite kasutussuutlikkuse poolest. Programmitöö perioodil 2014–2020 on minu prioriteedid usaldusväärse finantsjuhtimise vallas pettuste ennetamine, samuti proportsionaalsed kontrollid, lihtsustamine ja halduskoormuse vähendamine ning peale selle on põhitähelepanu suunatud väljunditele ja tulemustele, mis avaldavad majanduskasvule, töökohtade loomisele ja vaesuse vähendamisele pikaajalist positiivset mõju. Positiivsed tulemused on järgmised: Riigikontrolli Ameti auditeerimisasutuse kohaselt on jääkvigade määr Leedu ühtekuuluvuspoliitika puhul (nt 0,42% 2014. aastal) süsteemselt palju väiksem olulisuse piirmäärast (2%), mis on silmapaistev saavutus võrreldes kumuleerunud näitajaga ELi tasandil, kus näiteks 2014. aastal oli kontrollikoja hinnanguline veamäär ühtekuuluvuspoliitika puhul 5,7%. Peale selle näitavad järelhindamised ELi vahendite olulist positiivset mõju Leedu majandusele ja ühiskondlikule elule.

Ilmselgelt etendab Euroopa Kontrollikoda oma auditi ja muu töö kaudu ainulaadset rolli demokraatliku legitiimsuse ja jätkusuutlikkuse tugevdamisel kogu ELis. Toetan täielikult kontrollikoja möödunud aasta aastaaruandes esitatud üleskutset töötada välja täiesti uus lähenemisviis investeerida paremini ELi (ja riiklikke) vahendeid, et võtta arvesse ülemaailmseid väljakutseid, millega Euroopa praegu silmitsi seisab. Teisest küljest tuleks kontrollikoja auditi õigeaegsed ja asjakohased tulemused edastada ELi otsusetegijatele ja kõik osapooled peavad seejärel tagama auditi käigus esitatud soovituste parema rakendamise.

Ning lõpuks väljendan heameelt hiljutise reformi üle, mida kontrollikoda tutvustas kontrollikoja strateegias aastateks 2013–2017 ja mille abil muudetakse kontrollikoda tänapäevasemaks organisatsiooniks, tugevdades sellel eesmärgil veelgi enam head valitsemistava kontrollikojas endas. Loodan, et see võimaldab kontrollikojal kasutada paindlikumalt oma ressursse ja lihtsustada menetlusi, et koostada asjakohasemaid ja õigeaegsemaid aruandeid. Muutus peaks olema pideva arengu osa, kus iga kontrollikoja liige püüab proaktiivselt edendada usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri nii organisatsioonis kui ka kogu ELis. Olen valmis andma omapoolse panuse.

15.  Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas parandaksite veelgi kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi (eelkõige selle eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et suurendada nii avalikku järelevalvet üldkulude üle kui ka kulutõhusust?

Täielikku koostööd tegev kontrollisüsteem on oluline parlamentaarse järelevalve ja avaliku sektori auditeerimise vahel. Ma olen kindlalt veendunud, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni ja kontrollikoja vaheline koostöö on oluline element avaliku järelevalve tegemisel ELi maksumaksja raha üle. Mõlema asutuse vahelises pikaajalises koostöös on ilmnenud hea tava: korrapärased kohtumised auditi tulemuste esitlemiseks, konsulteerimised kõrge prioriteediga audititeemade valikul, iga-aastase tööprogrammi ettevalmistamine. Kuid kuna maailm on pidevas muutumises, tuleks otsida paremaid koostöö- ja sünergiavõimalusi, mis on kasulikud mõlemale osapoolele nende pädevuste teostamiseks aruandlusraamistikus.

Euroopa Parlament täidab oma põhifunktsiooni ehk parlamentaarset kontrolli täidesaatva võimu ehk Euroopa Komisjoni üle, mille käigus otsustab ta pärast nõukogult soovituse saamist, kas Euroopa Komisjon on tema vastutada oleva eelarve täitmisega rahuldavalt hakkama saanud. Kontrollikoja aastaaruanne koos eriaruannetega on oluline alus sellele menetlusele.

Aastaaruande koostamist käsitlevad asjakohased eeskirjad etendavad keskset rolli aruande õigeaegsel ja piisava kvaliteediga esitamisel Euroopa Parlamendile ja eelarvekontrollikomisjonile. Aastaaruannete kiirem koostamine jätaks eelarvekontrollikomisjonile rohkem aega nende kontrollimiseks. Sellega seoses võib olla kasu eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevate raportite koostamise eest vastutavate Euroopa Parlamendi raportööride täiendavast abistamisest ja süsteemsemast suhtlemisest nendega ning sama kehtib ka eriaruannete puhul.

Tulemusauditi alase töö väärtus sõltub suuresti koostatud eriaruannete asjakohasusest ja õigeaegsusest. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid peavad saama audititulemused mitmeaastase eelarvetsükli jooksul õigel ajal, et anda tõhus panus õigusloome protsessi. Vastasel juhul ei anna kontrollikoja aruanded loodetud tulemust ja napid ressursid lähevad raisku. Sellega seoses on uus säte, mille kohaselt võetakse eriaruanded vastu asjakohase ajavahemiku jooksul, mis ei ole pikem kui 13 kuud, tervitatav areng ja tuleb kasuks audititulemuste õigeaegsusele, kuid samuti suuremale tõhususele kontrollikojas.

Kontrollikoja oluline valdkonnaülene toode on ülevaatearuanded, mis koostatakse kontrollikoja uurimistulemuste ja kogunenud auditikogemuste alusel. Olen seisukohal, et sellised aruanded on täiendav tõendusmaterjal, mida kasutada Euroopa Parlamendi õigusloome ja järelevalve protsessis. Kontrollikoda võiks, kaasates vajaduse korral muu teadussuutlikkuse, nt Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse, arendada edasi järjepidevat ja sõltumatut hindamisvahendit.

Peale selle võib eelarvekontrollikomisjoni abiga olla oluline ja kasulik intensiivsem koostöö Euroopa Parlamendi valdkondlike komisjonidega. Asjakohased komisjonid võiksid olla otsustusprotsessis täiendavaks platvormiks, võttes arvesse nii kontrollikoja aruandeid kui ka arutades kontrollikojaga muid ühist huvi pakkuvaid küsimusi.

Lõpetuseks peaks kontrollikoda koos eelarvekontrollikomisjoniga hoidma tihedamaid sidemeid nõukogu ja riikide parlamentidega, mis on samamoodi ELi vahendite üle järelevalvet teostavad poliitilised asutused. Kontrollikoja liikmena oleks üks minu prioriteetidest aktiivsed töösuhted liikmesriikide parlamentidega ja samuti nõukoguga. Usun, et see võiks aidata kaasa aruandekohustuse paremale täitmisele, suuremale teadlikkusele EList ja suuremale usaldusele ELi vastu.

16.  Millist lisandväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Kontrollikojal on selged volitused tulemusauditite tegemiseks. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 287 lõikes 2 on sätestatud, et „kontrollikoda kontrollib, kas [...] finantshaldus on olnud usaldusväärne.“ Kõrgeimate kontrolliasutuste rahvusvaheline standard (ISSAI) juhendab kõrgeimaid kontrolliasutusi auditi tegemise osas üsna laialdaselt ning kontrollikoja tulemusauditi käsiraamat tugineb nõuetekohaselt nimetatud standardile.

Tulemusauditiga kontrollitakse sõltumatult, objektiivselt ja usaldusväärselt, kas ettevõtjad, süsteemid, toimingud, programmid, tegevused või organisatsioonid toimivad vastavalt säästlikkuse, tõhususe ja tulemuslikkuse põhimõttele ja kas on veel arenguruumi.

Nagu on öeldud eeltoodud tulemusauditi määratluses, täiendab tulemusaudit avalikku aruandekohuslust ja võimaldab kõrgeimal kontrolliasutusel anda väärtusliku panuse avaliku teenistuse paremasse toimimisse. Tulemusauditiga täidetakse olulisi ülesandeid nii seoses kodanikega kui ka kontrollitavate seadusandlike ja täidesaatvate organitega.

Demokraatia põhimõte tugineb kodanike õigusele pidada oma esindajaid vastutavaks tehtud otsuste ja tegude eest. Selle põhimõtte järgimisel eeldavad ELi kodanikud, et neid teavitatakse sellest, kuidas avaliku sektori vahendeid kasutatakse ja kuidas avalik teenistus toimib. Nende küsimuste kohta objektiivse ja usaldusväärse teabe andmise kaudu annab tulemusaudit panuse kogu ELi läbipaistvusesse ja aruandekohuslusse.

Tulemusaudit etendab samuti olulist rolli, et hoida poliitikakujundajaid kursis täidesaatva organi tegevustega ning otsuste tulemuste ja tagajärgedega. Mõlemad ELi seadusandlikud institutsioonid – Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu – vajavad usaldusväärset ja sõltumatut teavet programmide ja otsuste tulemuste ja mõjude kohta. Tulemusaudit on ainulaadne teabeallikas, kuna on sõltumatu ja objektiivne ning seda ei saa seostada ühegi poliitilise organiga ning sel moel, esitades tõsiseltvõetavad tõendid, aitab tulemusaudit kaudselt kaasa poliitilisele otsustusprotsessile.

Tulemusaudit soodustab avaliku sektori arengut ja muutumist, pakkudes uut teavet ja juhtides tähelepanu erinevatele takistustele. Samuti võib tulemusauditi abil käsitleda probleeme, mis mõnikord ulatuvad auditeeritavate volitustest kaugemale, hõlmates pelgalt poliitilisest tegevuskavast pärit küsimusi. Seega aitab tulemusaudit täiustada ja reformida avalikku sektorit. Sel moel saab tulemusaudit lisada väärtust, mis läheb oluliselt kaugemale pelgast kontrollifunktsioonist.

Kontrollikoja tulemusauditi lisandväärtus seisneb võimes näha üldpilti ning parimate tavade kogumises ja levitamises ning seda tehes annab tulemusaudit panuse avalikku järelevalvesse ELi eelarve täitmise üle ning teadlike otsuste tegemisse juhtimiskorra kohta, poliitika ja programmide kavandamisse ning ELi eelarvest tehtavatesse eraldistesse. Auditileiud, järeldused ja soovitused on tulemusauditi aruande kõige olulisemad osad. Ning auditileiud ja järeldused peavad viima resultaatideni. Seega peavad aruande soovitused olema teostatavad ja lisama väärtust, et anda panus finantsjuhtimise parandamisse kontrollitavates üksustes või avalikus sektoris tervikuna. Tulemuseks peaks olema rahaline kokkuhoid, paremate töömeetodite kasutuselevõtt, raiskamise ärahoidmine, kulutõhusate eesmärkide saavutamine ning pikaajalise positiivse mõju loomine. Sellegipoolest tuleks tugevat aruandlusraamistikku täiendada auditi järelmeetmetega ning nõuetekohase järelevalvega ja auditi soovituste elluviimisega.

Kontrollikoja tulemusauditi aruannete mõju hindamine ja mõõtmine on aruandlustsüklis vajalik element. Kontrollikoja eriaruannetes antud soovituste suhtes tuleks tööd jätkata, et kehtestada meetmed ja hinnata võetud meetmeid ja tehtud edusamme. Usun, et kontrollikoda peaks suurendama oma auditiaruannete tõhusust, tugevdades veelgi järelevalvet kontrollikoja soovituste elluviimise üle. Eelkõige võiks kontrollikoda võtta kasutusele menetluse, kus auditeeritav üksus, Euroopa Komisjon, koostab üksikasjalikud kontrollikoja soovituste rakenduskavad ning kontrollikoda jälgib ja võtab järelmeetmeid (kasutades oma üksikasjalikku andmebaasi) selle kohta, kuidas Euroopa Komisjon ja liikmesriigid täidavad oma kohustusi selliste kavade rakendamisel.

17.  Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Kontrollikoda teeb kõrgeimate kontrolliasutustega koostööd eeskätt Kõrgeimate Kontrolliasutuste Rahvusvahelise Organisatsiooni (INTOSAI) ja selle Euroopa piirkondliku rühma (EUROSAI) kaudu.

ELi tasandil sätestatakse ELi toimimise lepingus koostöö võimalus liikmesriikide auditeerimisasutustega. ELi toimimise lepingu artikli 287 lõikes 3 nähakse ette, et „liikmesriikides kontrollitakse koostöös riigi auditeerimisasutustega [...]. Kontrollikoda ja liikmesriikide auditeerimisasutused teevad usalduslikult koostööd, säilitades samal ajal oma sõltumatuse.“

Liikmesriigid jagavad vastutust ligikaudu 80 % ELi eelarve täitmise eest. Loomulikult tuleks kõrgeimad kontrolliasutused kaasata ELi vahendite auditeerimisse riigis, misläbi moodustuks auditiahel, mis ulatub kuni Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonini. Ideaalsel juhul ja kooskõlas ühtse auditi põhimõttega võiksid kõrgeimad kontrolliasutused auditeerida asjaomast rahvamajanduse arvepidamist ja muid ELi vahendite riigis kasutamist käsitlevaid aruandeid. Seejärel saaks kontrollikoda tugineda kõrgeimate kontrolliasutuste tehtud tööle ja kasutada osa nende antud kinnitusest, et kujundada arvamus ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohta. Tegelikkuses on aga kõrgeimad kontrolliasutused sõltumatud riiklikud organid, kes on aruandekohuslased oma riikide parlamentide ees ja tegutsevad riiklike raamistike kohaselt, mis on kogu ELis väga erinevad. Seega puudub ühtne mudel, mille alusel kõrgeimad kontrolliasutused auditeerivad ELi vahendeid, ja see ei ole tõenäoliselt ka teostatav, välja arvatud juhul, kui jõutakse poliitilisele kokkuleppele ja luuakse selleks õiguslik alus. Mõned kõrgeimad kontrolliasutused auditeerivad vabatahtlikult riiklikke kinnitusi ELi vahendite kasutamise kohta oma vastavates riikides. Mõned neist tegutsevad ELi vahendite sisekontrolli raamistikus ja annavad aru Euroopa Komisjonile (nt Leedu Riigikontrolli Amet ühtekuuluvuspoliitika auditeerimisasutuse rollis). Teised viivad läbi riiklikke vastavus- või tulemusauditeid, mille puhul eritähelepanu on suunatud ELi vahenditele.

Hiljutised arengud üldisemalt ELis ja liikmesriikides, eelkõige finantskriisist lähtuvad arengud ning majandus-, eelarve- ja rahapoliitika integratsiooni praegune seis näitavad selgelt, et vaja on rohkem koostööd Euroopa Kontrollikoja ja liikmesriikide kõrgeimate kontrolliasutuste vahel kas kahepoolsel või laiemal alusel, sõltuvalt arutlusel olevatest küsimustest. Praegune kontaktkomitee raamistik, kus kontrollikoda mängib keskset rolli, pakub lõputult koostöövõimalusi ja -vorme. Olen seisukohal, et lisaks erinevatele tegevustele töörühmades ja töökondades võiks kontaktkomitee olla ennetavam ühiste auditite algatamisel ühist huvi pakkuvatel teemadel, nt strateegia „Euroopa 2020“ rakendamine, ühendusesisesed käibemaksupettused, ELi teedevõrkude taristu, korruptsiooni vastu võitlemine. Eelarvekontrollikomisjon võiks sellega seoses olla selliste audititulemuste lõppkasutaja, millega kaasneb võimalus arutada ja kaaluda kogu ELi hõlmavaid küsimusi laiahaardelisemalt. Sellise koostöö hea näitena tooksin välja ühise auditeerimise, mida tehti 2014. aasta aruande 3. peatüki puhul, et hinnata, kuidas strateegia „Euroopa 2020“ mõjutab komisjoni ja liikmesriikide vahelisi partnerluslepinguid ja rahastamisprogramme.

ELi vahendite auditeerimise kulukate kattuvuste vähendamine on veel üks hea põhjus, miks teha koostööd. Kontrollikoda ja ELi kõrgeimad kontrolliasutused peaksid uurima kõiki võimalusi, mille abil vältida auditeerimise kulukat kattuvust, eeskätt tagades, et kõigi tasandite audiitorid saaksid asjakohaselt tugineda teiste audiitorite tööle. Selle eesmärgi saavutamiseks peaksid kontrollikoda ja liikmesriikide kõrgeimad kontrolliasutused tõhustama omavahelist koostööd.

18.  Kuidas arendaksite edasi Euroopa Kontrollikoja aruandlust, et anda Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete täpsuse kohta?

Kontrollikojal on tema volituste raames, mis on sätestatud aluslepingus ja finantsmääruses, kolm peamist väljundit: aastaaruanded, eriaruanded ja arvamused, ning uus neljas väljund on ülevaatearuanded. Kontrollikoja kõnealused tooted on oluline osa ELi aruandlusahelast, mis annab Euroopa Parlamendile ja teistele sidusrühmadele olulist teavet, et abistada neid avaliku sektori kulutuste järelevalves.

Aastaaruanded sisaldavad peamiselt ELi eelarve ja Euroopa Arengufondi kohta tehtud finants- ja vastavusauditite tulemusi. Iga-aastased eriaruanded sisaldavad finants- ja vastavusauditeid ametite, detsentraliseeritud asutuste ja muude ELi asutuste kohta.

Mul on hea meel, et kontrollikoda täiustab pidevalt aastaaruannet, et see sisaldaks rohkem teavet, millest on omakorda rohkem abi eelarvekontrollikomisjonile eelarve täitmisele heakskiidu andmisel: rohkem hinnanguid kulutuste ja tegevuse kvaliteedi kohta; järelevalve- ja kontrollisüsteemide olukord eri liikmesriikides; eelarve haldamine Euroopa Komisjonis. Kõnealune täiendav teave koos eelarve tulude ja kulude veamääradega ning ELi peamiste poliitikavaldkondade veamääradega täiendab aruandes esitatud kinnitavat avaldust pigem kvalitatiivse kui kvantitatiivse teabega.

Kui komisjon täidab eelarvet koostöös liikmesriikidega, delegeerib ta eelarve täitmisega seotud ülesanded liikmesriikidele. Liikmesriigid võtavad liidu finantshuvide kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, sh seadusandlikud, regulatiivsed ja haldusmeetmed, tagades, et eelarvest rahastatavad meetmed viiakse ellu korrektselt ja tulemuslikult ning eeskirjade kohaselt. Liikmesriigid jagavad vastutust ligikaudu 80 % ELi eelarve täitmise eest.

Asjaolu, et ELi eelarvest tehtavad maksed on 21 aastat järjest sisaldanud olulisel määral vigu, tähendab seda, et järelevalve- ja kontrollisüsteemid ei ole piisavalt tõhusad, kuna ei Euroopa Komisjon ega ka liikmesriigid pole suutnud hoida aktsepteeritavat veamäära alla 2%.

ELi vahendite finantsjuhtimise eest vastutamine tähendab, et liikmesriikidelt nõutakse, et nad esitaksid kontrolliaruandeid, raamatupidamise aastaaruandeid, vahendite haldaja kinnitusi, iga-aastaseid kokkuvõtteid riigile antud ELi vahendite seaduslikkuse ja korrektsuse auditite ja kontrollide kohta ning auditiarvamusi. Samas tunnistab komisjon aga ise oma koondaruandes, et endiselt on probleemiks liikmesriikide kontrolliaruannete usaldusväärsus. Seega peab komisjon parandama karistuste süsteemi juhuks, kui liikmesriigid edastavad kontrolliaruannetes ning ka teistes liikmesriigi esitatavates aruannetes ebaõiget teavet. Finantsmääruse kohaselt peab komisjon analüüsima püsivalt kõrge veamääraga valdkondi ning sellest tulenevalt tuvastama kontrollisüsteemide nõrkused, analüüsima võimalike parandusmeetmete kulu ja neist saadavat kasu ning võtma asjakohaseid meetmeid või tegema vastava ettepaneku seoses lihtsustamise, kontrollisüsteemide parandamise ning programmide või rakendussüsteemide ümberkorraldamisega, kui asjakohased andmed on kättesaadavad.

Sellega seoses peab kontrollikoja tähelepanu olema suunatud komisjoni esitatud teabe ja kinnituse usaldusväärsuse hindamisele sisekontrolli raamistiku alusel, mille tõhusus tugineb eeskätt liikmesriikide süsteemide kvaliteedile. Kontrollikoda peab tõhustama komisjoni töö hindamist liikmesriikide poolt esitatud andmete täpsuse kohta ning esitama eelarvekontrollikomisjonile sisulisema teabe vigade algpõhjuste kohta ning erimeetmete kohta, mille abil kõrvaldada tuvastatud puudused (auditis esitatud soovituste ja komisjoni koostatud rakenduskavade vormis, kus esitatakse tegevused, mis on seotud järelevalve- ja kontrollisüsteemide ennetava ja korrigeeriva mõju suurendamisega). Peale selle peab kontrollikoda jätkama oma tööd, et hinnata Eurostati tegevust liikmesriikides andmete kogumisel ja kvaliteetse usaldusväärse statistika tagamisel, et abistada teadlike otsuste tegemist ELi poliitika kohta.

Muud küsimused

19.  Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Minu kandidatuur Euroopa Kontrollikoja liikme kohale seati üles vastavalt demokraatlikule ja läbipaistvale menetlusele, mis hõlmas järgmist: (ühehäälne) kandidatuuri ülesseadmine Leedu Vabariigi koalitsioonivalitsuse poolt, Leedu Vabariigi presidendi nõusolek ning lõpuks heakskiitmine enamushääletuse teel Leedu Vabariigi Seimi (parlament) täiskogul. Usun, et kõnealune menetlus kinnitas eelkõige ka minu sõltumatust igasugusest poliitilisest mõjust minu riigis.

Olen veendunud, et kontrollikoja liikmele on väga oluline konstruktiivne ja siiras koostöö Euroopa Parlamendiga. Järelikult – kui Euroopa Parlamendi arvamus kandidaadist on negatiivne, võib see selgelt takistada sellise liikme sujuvat suhtlemist Euroopa Parlamendi ja selle komisjonidega, kui ta siiski peaks ametisse nimetatama.

Kuid ennekõike olen veendunud, et Euroopa Kontrollikojal kui institutsioonil peab samuti olema selge demokraatlik legitiimsus, mida saab oluliselt tõhustada, kui Euroopa Parlament ELi kodanike poolt otse valitud institutsioonina esitab positiivse arvamuse kontrollikoja liikme ametisse nimetamise kohta. Seega – kui Euroopa Parlament ei poolda minu nimetamist kontrollikoja liikmeks või esitab sellele olulisi vastuväiteid, esitan oma valitsusele avalduse kandidatuuri tagasivõtmiseks.

Usun, et väärin Euroopa Parlamendi usaldust ning täidan ustavalt oma missiooni Euroopa Kontrollikojas. Seetõttu loodan, et Euroopa Parlament toetab minu kandidatuuri.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	23.5.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	16 3 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Ryszard Czarnecki, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Georgi Pirinski, Claudia Schmidt, Bart Staes, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Brian Hayes, Benedek Jávor, Marian-Jean Marinescu, Julia Pitera, Miroslav Poche, Patricija Šulin
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Daniela Aiuto, Claudiu Ciprian Tănăsescu