SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu nimel infotehnoloogiatoodetega kauplemise laiendamist käsitleva deklaratsiooni vormis lepingu sõlmimise kohta
26.5.2016 - (COM(2016)0122 – C8-0000/2016 – 2016/0067(NLE)) - ***
Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Godelieve Quisthoudt-Rowohl
EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu nimel infotehnoloogiatoodetega kauplemise laiendamist käsitleva deklaratsiooni vormis lepingu sõlmimise kohta
(COM(2016)0122 – C8-0000/2016 – 2016/0067(NLE))
(Nõusolek)
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (06925/2016),
– võttes arvesse 16. detsembri 2015. aasta WTO ministrite deklaratsiooni infotehnoloogiatoodetega kauplemise laiendamise kohta (06926/2016),
– võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0141/2016),
– võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,
– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A8-0186/2016),
1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;
2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Maailma Kaubandusorganisatsioonile.
LÜHISELGITUS
Esimene infotehnoloogia leping (edaspidi „ITA“) sõlmiti Singapuris toimunud ministrite kohtumisel 1996. aasta detsembris ja see jõustus 1997. aastal. Kuigi algselt sõlmiti kõnealune leping vaid 29 Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmesriigi vahel, on praeguseks ITA-l 82 osalisriiki.
ITAga on ette nähtud, et iga lepinguosaline kaotab enamsoodustusrežiimi alusel tollimaksud kõigilt hõlmatud infotehnoloogiatoodetelt (edaspidi „IT-tooted“) ja kehtestab neile tollimaksu nullmääraga. ITA katab umbes 200 tariifirida, sh arvutid, telefonid, aga ka nende osad, komponendid ning IT-toodete tootmiseks vajalikud masinad. ITA osaliste antud tollimaksuvabastus on mänginud olulist rolli IT-sektori tohutus arengus ja kaubanduse mahu suurenemises viimase 20 aasta jooksul, mil ITAt on kohaldatud. Kaubanduse maht on selles sektoris neljakordistunud. Tehnoloogia areng on aga IT-sektorit selle aja jooksul tundmatuseni muutnud, samal ajal kui ITA sisu on jäänud samaks.
2012. aasta mais alustas kuus riiki läbirääkimisi lepinguga hõlmatud tootevaliku laiendamiseks (EL, USA, Jaapan, Korea, Taiwan ja Costa Rica). Nendega liitusid veel 21 liiget. 24. juulil 2015. aastal saavutati kokkulepe täiendava 201 IT-toodet sisaldava loetelu üle. Kõnealuse 201 toote aastane müügikäive on hinnanguliselt suurem kui 1,3 triljonit USA dollarit, mis moodustab umbes 10 % kogu tänapäeva maailmakaubandusest.
Kõnealuse lepinguga hõlmatud toodete hulka kuuluvad uue põlvkonna pooljuhid, GPSi navigatsioonisüsteemid, meditsiinitooted, mille hulka kuuluvad ka magnetresonantstomograafid, trükkplaatide valmistamise tööpingid, telekommunikatsioonisatelliidid ja puuteekraanid.
Kõnealuse lepingu kohaselt pidid lepinguosalised esitama kõikide toodete puhul loendid üleminekukohustuste kohta kuni seitse aastat kestval tollimaksude järkjärgulise kaotamise perioodil (kolm aastat tavapärase ülemineku korral, viis aastat tundlike toodete puhul ja seitse aastat erandjuhtude puhul). Kõnealuste läbirääkimiste tulemusel kaotatakse umbes 65 % tariifiridadest täielikult 1. juuliks 2016. aastal. 2019. aastaks saab peaaegu kogu asjaomaste toodete import olema tollimaksust vabastatud.
ITA laiendamist käsitleva deklaratsiooni vormis lepingu (ja osaliste üleminekukohustusi sisaldavad loendid) võtsid vastu osalisriikide ministrid 16. detsembril 2015. aastal Nairobis WTO 10. ministrite konverentsi ajal.
EL ekspordib ITA laiendamisega hõlmatud tooteid väärtuses 189 miljardit eurot ning pärast tariifide vähendamist on oodata selle arvnäitaja märkimisväärset kasvu. Kõnealuse lepinguga kaasnevad madalamad hinnad tarbijate jaoks, aga ka tootjate jaoks, kes sõltuvad imporditud komponentidest. Teatavates sektorites aga suureneb ka konkurents. Raportööril on seetõttu heameel näha, et EL saavutas läbirääkimiste teel pikema üleminekuaja teatavate toodete puhul, mida peeti tundlikeks, samas kui suurem osa mittetundlikke tariife kaotatakse lepingu jõustumisel.
ITA laiendamine kujutab endast märgilise tähtsusega kokkulepet (st esimest suurt tariifide vähendamise kokkulepet alates WTO loomisest), millel on väga suur potentsiaal luua töökohti ja edendada SKP kasvu, ning seetõttu teeb raportöör Euroopa Parlamendile ettepaneku anda nõusolek lepingu sõlmimiseks, kuid ta soovib rõhutada, et ELil täieliku kasu saamise võimaldamiseks on oluline tagada, et lepinguga liitub rohkem liikmeid.
VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
Vastuvõtmise kuupäev |
24.5.2016 |
|
|
|
|
Lõpphääletuse tulemus |
+: –: 0: |
30 3 4 |
|||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
Maria Arena, Tiziana Beghin, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Karoline Graswander-Hainz, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Alexander Graf Lambsdorff, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler, Jan Zahradil |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed |
Reimer Böge, Edouard Ferrand, Sander Loones, Lola Sánchez Caldentey, Judith Sargentini, Jarosław Wałęsa |
||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2) |
Dominique Bilde, Georg Mayer |
||||