RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega nähakse ette otseselt siseturu toimimist mõjutava maksustamise vältimise vastased eeskirjad

27.5.2016 - (COM(2016)0026 – C8-0031/2016 – 2016/0011(CNS)) - *

Majandus- ja rahanduskomisjon
Raportöör: Hugues Bayet

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega nähakse ette otseselt siseturu toimimist mõjutava maksustamise vältimise vastased eeskirjad

(COM(2016)0026 – C8-0031/2016 – 2016/0011(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (COM(2016)0026),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 115, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0031/2016),

–  võttes arvesse Malta Esindajatekoda ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamust, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A8-0189/2016),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1)  Praegused poliitilised prioriteedid rahvusvahelise maksustamise valdkonnas toovad esile vajaduse tagada, et maksu makstakse seal, kus kasum ja väärtus tekib. Seetõttu on hädavajalik taastada usaldus maksusüsteemide õigluse vastu ja võimaldada riikide valitsustel oma maksusuveräänsust tõhusalt teostada. Need uued poliitilised eesmärgid väljenduvad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) vastase algatuse raames antud konkreetsetes tegevussuunistes. Pidades silmas vajadust tagada õiglasem maksustamine, esitas komisjon 17. juuni 2015. aasta teatises Euroopa Liidus äriühingute õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskava3 (tegevuskava).	(1)  Praegused poliitilised prioriteedid rahvusvahelise maksustamise valdkonnas toovad esile vajaduse tagada, et maksu makstakse seal, kus kasum tekib ja väärtus luuakse. Seetõttu on hädavajalik taastada usaldus maksusüsteemide õigluse vastu ja võimaldada riikide valitsustel oma maksusuveräänsust tõhusalt teostada. Need uued poliitilised eesmärgid väljenduvad Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) poolt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) vastase algatuse raames antud konkreetsetes tegevussuunistes. Pidades silmas vajadust tagada õiglasem maksustamine, esitas komisjon 17. juuni 2015. aasta teatises Euroopa Liidus äriühingute õiglase ja tõhusa maksustamise tegevuskava3 (tegevuskava), milles ta tunnistab, et täielikult väljakujundatud äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas koos asjakohaste ja õiglaste jaotamispõhimõtetega oleks tõeline suunamuutja võitluses kunstlike maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise (BEPS) strateegiate vastu. Seda arvestades peaks komisjon avaldama võimalikult kiiresti ambitsioonika ettepaneku äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi loomiseks ning seadusandlik võim peaks viima selle olulise ettepaneku üle peetavad läbirääkimised võimalikult kiiresti lõpule.
	Euroopa Parlamendi 19. aprilli 2012. aasta seadusandlikku resolutsiooni ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv ettevõtte tulumaksu ühtse konsolideeritud maksustamisbaasi (CCCTB) kohta tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta.
__________________	__________________
3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda COM(2015) 302 (final), 17. juuni 2015.	3 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule: Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda COM(2015) 302 (final), 17. juuni 2015.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a)  Liit on seisukohal, et võitlus maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu on poliitiline prioriteet, kuna agressiivne maksuplaneerimine on vastuvõetamatu tegevus siseturu terviklikkuse ja sotsiaalse õigluse seisukohalt.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)  Enamik liikmesriike on OECD liikmetena kohustunud rakendama 15 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastast meedet, mis avaldati 5. oktoobril 2015. Seepärast on siseturu hea toimimise jaoks oluline, et vähemalt liikmesriigid täidaksid BEPS-tegevuskava raames võetud kohustusi ning võtaksid üldisemalt piisavalt sidusal ja kooskõlastatud viisil meetmeid maksustamise vältimise tõkestamiseks ning liidus õiglase ja tõhusa maksustamise tagamiseks. Turul, kus turuosaliste majandused on omavahel tihedalt lõimunud, on vaja ühtset strateegilist lähenemisviisi ja koordineeritud tegevust, et parandada siseturu toimimist ja maksimeerida BEPS-algatuse positiivset mõju. Lisaks on ainult ühise raamistiku abil võimalik vältida turu killustumist ning kõrvaldada olemasolevad ebakõlad ja turumoonutused. Lõpuks annavad riiklikud rakendusmeetmed, mis järgivad kogu liidus samu põhimõtteid, maksumaksjatele õiguskindluse selle suhtes, et need meetmed on liidu õigusega kooskõlas.	(2)  Enamik liikmesriike on OECD liikmetena kohustunud rakendama 15 maksubaasi tõelise kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastast meedet, mis avaldati 5. oktoobril 2015. Seepärast on siseturu hea toimimise jaoks oluline, et vähemalt liikmesriigid täidaksid BEPS-tegevuskava raames võetud kohustusi ning võtaksid üldisemalt piisavalt sidusal ja kooskõlastatud viisil meetmeid maksustamise vältimise tõkestamiseks ning liidus õiglase ja tõhusa maksustamise tagamiseks. Turul, kus turuosaliste majandused on omavahel tihedalt lõimunud, on vaja ühtset strateegilist lähenemisviisi ja koordineeritud tegevust, et parandada siseturu toimimist ja maksimeerida tõeliste BEPS-strateegiate vastu suunatud algatuse positiivset mõju, kandes samal ajal piisavalt hoolt siseturul tegutsevate äriühingute konkurentsivõime eest. Lisaks on ainult ühise raamistiku abil võimalik vältida turu killustumist ning kõrvaldada olemasolevad ebakõlad ja turumoonutused. Lõpuks annavad riiklikud rakendusmeetmed, mis järgivad kogu liidus samu põhimõtteid, maksumaksjatele õiguskindluse selle suhtes, et need meetmed on liidu õigusega kooskõlas. Liidus, mida iseloomustab riikide turgude väga suur erinevus, on kõigi oodatavate meetmete kõikehõlmav mõjuhinnang väga oluline, et tagada sellele ühisele seisukohale liikmesriikide ulatuslik toetus.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a)  Arvestades, et OECD võib liigitada maksuparadiisid läbipaistvaks, tuleks esitada ettepanekud usaldusfondide ja sihtasutuste läbipaistvuse suurendamiseks.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a)  Väga oluline on anda maksuhalduritele asjakohased vahendid tulemuslikuks võitluseks BEPSi vastu, millega suurendatakse läbipaistvust suurte hargmaiste ettevõtjate tegevuse osas, eriti seoses kasumi, kasumi pealt tasutavate maksude, saadud subsiidiumide, tulust tehtava mahaarvamise, töötajate arvu ja varadega.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 b)  Järjepidevuse tagamiseks püsivate tegevuskohtade käsitamisel on väga oluline, et liikmesriigid kohaldaksid nii asjaomastes õigusaktides kui ka kahepoolsetes maksulepingutes ühtset püsiva tegevuskoha mõistet makse ja tulusid käsitleva OECD näidislepingu artikli 5 kohaselt.
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 4 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 c)  Selleks et hoida ära kasumi vastuoluline omistamine püsivatele tegevuskohtadele, tuleks liikmesriikidel järgida püsivale tegevuskohale omistatud kasumit käsitlevaid eeskirju, mis on makse ja tulusid käsitleva OECD näidislepingu artikli 7 kohased, ning nad peaksid viima oma kohaldatavad õigusaktid ja kahepoolsed lepingud kooskõlla nende eeskirjadega, kui need eeskirjad läbi vaadatakse.
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5)  On vaja kehtestada eeskirjad siseturul maksubaasi vähenemise ja kasumi siseturult ümberpaigutamise vastu. Selleks et aidata kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele, tuleb eeskirjad kehtestada järgmistes valdkondades: intresside mahaarvatavuse piiramine, maksustamine riigist lahkumisel, asendamisklausel, üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsete lahknevuste käsitlemise raamistik. Kui nende eeskirjade kohaldamine põhjustab topeltmaksustamist, peaksid maksumaksjad saama maksusoodustust õigusena arvata maha teises liikmesriigis või kolmandas riigis tasutud maks. Seega peaks nende eeskirjade eesmärk olema mitte üksnes võidelda maksustamise vältimisega, vaid hoida ära ka muid takistusi turul, nagu topeltmaksustamine.	(5)  On vaja kehtestada eeskirjad siseturul maksubaasi vähenemise ja kasumi siseturult ümberpaigutamise vastu. Selleks et aidata kaasa kõnealuse eesmärgi saavutamisele, tuleb eeskirjad kehtestada järgmistes valdkondades: intresside ja litsentsitasude mahaarvatavuse piiramine, põhilised kaitsemehhanismid maksuparadiiside või madalate maksudega riikide kasutamise vastu BEPSi eesmärgil, maksustamine riigist lahkumisel, püsiva tegevuskoha selge määratlemine, siirdehindu reguleerivad täpsed eeskirjad, raamistik patenditulu maksustamise erikorra jaoks, asendamisklausel, kui puudub sarnast mõju omav usaldusväärne maksuleping kolmanda riigiga, üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad, välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad ja hübriidsete lahknevuste käsitlemise raamistik. Kui nende eeskirjade kohaldamine põhjustab topeltmaksustamist, peaksid maksumaksjad saama maksusoodustust õigusena arvata maha teises liikmesriigis või kolmandas riigis tasutud maks. Seega peaks nende eeskirjade eesmärk olema mitte üksnes võidelda maksustamise vältimisega, vaid hoida ära ka muid takistusi turul, nagu topeltmaksustamine. Nende eeskirjade nõuetekohase kohaldamise tagamiseks tuleb liikmesriikide maksuhalduritele anda nõuetekohased ressursid. Samas tuleb kiiresti kehtestada ka ühtsed eeskirjad liidu piiriüleste äriühingute maksustatava kasumi arvutamiseks selliselt, et ettevõtjate kontserne käsitatakse maksustamise eesmärgil ühe tervikuna, et tugevdada siseturgu ja kõrvaldada praeguse äriühingu tulumaksu raamistiku paljud nõrkused, mis teevad võimalikuks agressiivse maksuplaneerimise.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)  Piiriülesed kontsernid on üha enam hakanud oma üldise maksukoormuse vähendamiseks kasumit ümber paigutama (tihti suurendatud intressimäära kaudu) kõrgema maksumääraga territooriumilt madalamat maksumäära kohaldatavatesse riikidesse. Intresside mahaarvamise kord on niisuguse tegevuse tõkestamiseks vajalik, kuna see piirab maksumaksja netokulutuste kogusummat (st summat, mille võrra finantskulu ületab finantstulu). Seepärast on vaja kindlaks määrata mahaarvamise koefitsient, mis lähtub maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA). Maksuvaba finantstulu ei tohiks finantskuludega tasaarvestada. Seda seetõttu, et mahaarvatava intressi suuruse kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta üksnes maksustatavat tulu. Selleks et aidata maksumaksjaid, kelle puhul on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise oht väike, peaks netointress olema alati mahaarvatav teatud kindla ülemmäärani, mida kohaldatakse siis, kui mahaarvamist võidakse teha suuremas ulatuses kui EBITDAst lähtuva koefitsiendi alusel. Kui maksumaksja kuulub konsolideeritud aruannet esitavasse kontserni, tuleks talle suuremate netokukude mahaarvamise õiguse andmisel arvesse võtta kontserni üldist võlakoormust. Intressidest mahaarvamise korda tuleks kohaldada maksumaksja netokulutuste kogusummale, sõltumata sellest, kas need tulenevad võlakohustusest, mis tekkis siseriiklikult, teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Ehkki üldise arusaama kohaselt tuleks ka finantsettevõtjate, st finantsasutuste ja kindlustusandjate suhtes kohaldada intresside mahaarvamisel piiranguid, on samuti üldteada, et neil kahel sektoril on eriomased tunnused, mis nõuavad enam kohandatud lähenemisviisi. Võttes arvesse, et kõnealuses valdkonnas ei ole rahvusvahelise ja liidu tasandi arutelud veel piisavaid tulemusi andnud, ei ole finants- ja kindlustussektoris seni olnud võimalik kehtestada konkreetseid eeskirju.	(6)  Piiriülesed kontsernid on üha enam hakanud oma üldise maksukoormuse vähendamiseks kasumit ümber paigutama (tihti suurendatud intressimäära või lisentsitasude kaudu) kõrgema maksumääraga territooriumilt madalamat maksumäära kohaldatavatesse riikidesse. Intresside ja litsentsitasude mahaarvamise kord on tõelise BEPS-tegevuse tõkestamiseks vajalik, kuna see piirab maksumaksja netokulutuste kogusummat (st summat, mille võrra finantskulu ületab finantstulu) ja litsentsitasusid. Seepärast on intressikulude osas vaja kindlaks määrata mahaarvamise koefitsient, mis lähtub maksumaksja intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA). Maksuvaba finantstulu ei tohiks finantskuludega tasaarvestada. Seda seetõttu, et mahaarvatava intressi suuruse kindlaksmääramisel tuleks arvesse võtta üksnes maksustatavat tulu. Selleks et aidata maksumaksjaid, kelle puhul on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise oht väike, peaks netointress olema alati mahaarvatav teatud kindla ülemmäärani, mida kohaldatakse siis, kui mahaarvamist võidakse teha suuremas ulatuses kui EBITDAst lähtuva koefitsiendi alusel. Kui maksumaksja kuulub konsolideeritud aruannet esitavasse kontserni, tuleks talle suuremate netokukude mahaarvamise õiguse andmisel arvesse võtta kontserni üldist võlakoormust. Intressidest mahaarvamise korda tuleks kohaldada maksumaksja netokulutuste kogusummale, sõltumata sellest, kas need tulenevad võlakohustusest, mis tekkis siseriiklikult, teises liikmesriigis või kolmandas riigis. Üldise arusaama kohaselt tuleks ka finantsettevõtjate, st finantsasutuste ja kindlustusandjate suhtes kohaldada intresside mahaarvamisel piiranguid, võib-olla enam kohandatud lähenemisviisi abil.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 a)  Avalikku huvi pakkuvate pikaajaliste taristuprojektide rahastamise korral kolmandalt isikult võetud laenuga, kui laenusumma ületab käesoleva direktiiviga kehtestatud vabastusläve, peaks liikmesriigil olema võimalik teha teatavatel tingimustel erand kolmanda osapoole antavatele laenudele, millega rahastatakse avalikke taristuprojekte, kuna intresside mahaarvamist käsitlevate kavandatavate sätete kohaldamine oleks sellisel juhul kahjulik.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(6 b)  Kasumi ümberpaigutamine maksuparadiisidesse või madalate maksudega riikidesse seab ohtu eelkõige liikmesriikide maksutulud ning maksustamist vältivate ja maksukuulekate nii suurte kui ka väikeste ettevõtjate õiglase ja võrdse kohtlemise. Lisaks selles direktiivis kõigile jurisdiktsioonidele kavandatud üldkohaldatavatele nõuetele on väga oluline takistada seda, et maksuparadiisid ja madalate maksudega riigid tugineksid äriühingu tulumaksu ja õiguskeskkonna kujundamisel maksustamise vältimise tulemusel saadud kasumi varjamisele, rakendamata samas asjakohaselt hea maksuhaldustava ülemaailmseid standardeid (nagu maksuteabe automaatne vahetamine) või jättes need standardid vaikimisi täitmata, jõustamata rakendamise osas võetud poliitilistele kokkulepetele vaatamata nõuetekohaselt maksuõigust ja rahvusvahelisi lepinguid. Seetõttu soovitatakse võtta konkreetseid meetmeid, et kasutada seda direktiivi vahendina, millega tagatakse see, et praegused maksuparadiisid ja madalate maksudega riigid järgiksid rahvusvahelisi meetmeid maksualase läbipaistvuse ja õigluse saavutamiseks.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)  Riigist lahkumisel maksustamise eesmärk on tagada, et kui maksukohustuslane viib vara või maksuresidentsuse ühe riigi maksujurisdiktsioonist välja, maksustab see riik tema territooriumil tekkinud mis tahes kapitalikasumi majanduslikku väärtust, isegi kui seda kasumit ei ole riigist lahkumise hetkeks veel realiseeritud. Seetõttu on vaja täpsustada olukorrad, kus maksumaksja suhtes kehtivad riigist lahkumisel maksustamise eeskirjad ja maksustatakse tema realiseerimata kapitalitulu, mis on osa üleviidavast varast. Nende summade arvutamiseks on oluline määrata reaalturuväärtuse põhimõttel kindlaks ülekantud vara turuväärtus. Euroopa Liidus tuleb käsitleda riigist lahkumisel maksustamise kohaldamist ja välja tuua tingimused, mis peavad olema täidetud selleks, et maksustamine riigist lahkumisel oleks liidu õigusega kooskõlas. Sellistel juhtudel peaks maksumaksjatel olema õigus kas maksta kohe riigist lahkumisel tasumisele kuuluv kindlaksmääratud maksusumma või hajutada maksu ning võimalike intresside ja garantii tasumine teatavatele aastatele ning maksta tasumisele kuuluv maks ajatatud maksetena. Riigist lahkumisel tasumisele kuuluvat maksu ei peaks nõudma juhul, kui vara kantakse üle ajutiselt ja kui vara kavatsetakse paigutada tagasi vara ülekandja liikmesriiki, juhul kui vara kantakse üle usaldatavusnõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks või kui tegemist on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu või tagatiseks antud varaga.	(7)  Riigist lahkumisel maksustamise eesmärk on tagada, et kui maksukohustuslane viib vara ja kasumi või maksuresidentsuse ühe riigi maksujurisdiktsioonist välja, maksustab see riik tema territooriumil tekkinud mis tahes kapitalikasumi majanduslikku väärtust, isegi kui seda kasumit ei ole riigist lahkumise hetkeks veel realiseeritud. Seetõttu on vaja täpsustada olukorrad, kus maksumaksja suhtes kehtivad riigist lahkumisel maksustamise eeskirjad ja maksustatakse tema realiseerimata kapitalitulu, mis on osa üleviidavast varast või kasumist. Nende summade arvutamiseks on oluline määrata reaalturuväärtuse põhimõttel kindlaks ülekantud vara turuväärtus või kasum. Euroopa Liidus tuleb käsitleda riigist lahkumisel maksustamise kohaldamist ja välja tuua tingimused, mis peavad olema täidetud selleks, et maksustamine riigist lahkumisel oleks liidu õigusega kooskõlas. Sellistel juhtudel peaks maksumaksjatel olema õigus kas maksta kohe riigist lahkumisel tasumisele kuuluv kindlaksmääratud maksusumma või hajutada maksu ning võimalike intresside ja garantii tasumine teatavatele aastatele ning maksta tasumisele kuuluv maks ajatatud maksetena. Riigist lahkumisel tasumisele kuuluvat maksu ei peaks nõudma juhul, kui vara või kasum kantakse üle ajutiselt ja kui vara või kasum kavatsetakse paigutada tagasi ülekandja liikmesriiki, juhul kui vara või kasum kantakse üle usaldatavusnõuete täitmiseks või likviidsuse juhtimiseks või kui tegemist on väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingu või tagatiseks antud varaga. Liikmesriikidel peaks siiski olema võimalus selliste juhtumite puhul mahaarvamist lubada.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a)  Hargmaised ettevõtjad kasutavad liiga sageli skeeme kasumi viimiseks maksuparadiisidesse makse maksmata või makstes makse väga madalate maksumääradega. Püsiv tegevuskoht võimaldab täpselt ja siduvalt määrata kindlaks kriteeriumid, millele vastamine tõendab hargmaise ettevõtja asumist kõnealuses riigis. See sunnib hargmaised ettevõtjaid õiglaselt makse maksma.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 b)  „Siirdehindade“ mõiste osutab hargmaise ettevõtja (sh tütarettevõtjad ja riiulifirmad, kelle kasum võõrandatakse emaettevõtjaks olevale hargmaisele ettevõtjale) siseselt tehtud tehingutega seotud tingimustele ja korrale. Tegemist on hindadega, mida eri riikides asuvad sidusettevõtjad kasutavad kontsernisiseste tehingute, nt kaupade ja teenuste üleandmise korral. Kuna hinnad on määratud sama hargmaise ettevõtjaga seotud ja temast sõltuvate ettevõtjate poolt, ei pruugi need kajastada objektiivset turuhindu. Liit peab olema veendunud, et hargmaiste ettevõtjate teenitud maksustatavat kasumit ei viidaks asjaomase liikmesriigi jurisdiktsioonist välja ning et hargmaiste ettevõtjate poolt riigis deklareeritud maksubaas kajastab seal toimunud majandustegevust. Maksumaksja huvides on väga oluline piirata topeltmaksuvabastuse ohtu, mis võib tekkida juhul, kui kaks riiki on eriarvamusel selles osas, kuidas määrata sidusettevõtjatega tehtavate rahvusvaheliste tehingute puhul kindlaks reaalturuväärtuse kohane hind. See süsteem ei välista kunstlike skeemide kasutamist, eriti toodete puhul, millel puudub turuhind (nt frantsiis või ettevõtetele osutatavad teenused).
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 c)  OECD on töötanud patenditulu maksustamise erikorra reguleerimiseks välja muudetud seosepõhise lähenemisviisi. Selle meetodiga tagatakse, et patenditulu maksustamise erikorra raames kohaldatakse maksusoodustust ainult selle tulu suhtes, mis on seotud kulutustega teadus- ja arendustegevusele. Samas on juba näha, et liikmesriikidel on raskusi seosepõhisuse ja majandusliku sisu mõistete kohaldamisega patenditulu maksustamise erikorra suhtes. Juhul kui liikmesriigid ei ole 2017. aasta jaanuariks muudetud seosepõhist lähenemisviisi ikka veel täielikult ja ühetaoliselt kasutusele võtnud, et kaotada ära praegu kehtivad kahjulikud patenditulu maksustamise erikorrad, peaks komisjon esitama uue siduva seadusandliku ettepaneku Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 116 alusel. Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas peaks kaotama ära intellektuaalomandiga seonduva kasumi maksuplaneerimise kaudu ümberpaigutamise probleemi.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 d)  Riigist lahkumisel tasumisele kuuluvat maksu ei peaks nõudma, kui ülekantud vara on aktiivset tulu andev materiaalne vara. Sellise vara ülekandmine kuulub vältimatult vahendite efektiivse jaotamise juurde ettevõttes ning selle esmane eesmärk ei ole maksude optimeerimine ega maksustamise vältimine ning seetõttu tuleks see tegevus jätta nendest sätetest välja.
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8)  Võttes arvesse välisriigis tasutud maksude suhtes maksusoodustuste andmisega seotud püsivaid raskusi, kalduvad riigid üha enam välismaal saadud tulu maksust vabastama. Niisuguse lähenemisviisi tahtmatu negatiivne tagajärg on, et see võib aidata kaasa niisuguste olukordade tekkimisele, kus maksustamata või madala maksumääraga maksustatud tulu tuuakse siseturule, misjärel see ringleb liidus – tihti maksustamata kujul – liidu õiguses ette nähtud võimalusi ära kasutades. Sellise tegevuse tõkestamiseks kasutatakse tavaliselt asendamisklauslit. Seepärast on vaja ette näha asendamisklausel, mis kuulub kohaldamisele teatavat liiki välismaisele tulule nagu kasumieraldised, aktsiate või osade võõrandamisest saadud tulu ja püsiva tegevuskoha kasum, mis on liidus maksust vabastatud ja pärineb kolmandast riigist. Niisugune tulu peaks olema liidus maksustatav, kui seda on kolmandas riigis maksustatud teatavast künnisest allapoole jäävas määras. Kuna asendamisklausli alusel puudub kohustus madala maksumääraga maksustatavat üksust kontrollida ja seetõttu ei pruugi selle üksuse kohustuslik aastaaruanne olla kättesaadav, võib see muuta tasumisele kuuluva maksumäära arvutamise väga keeruliseks. Seepärast peaksid liikmesriigid asendamisklausli kohaldamisel kasutama seadusjärgset maksumäära. Liikmesriigid, kes kohaldavad asendamisklauslit, peaks lubama välisriigis tasutud maksu suhtes maksusoodustust, et vältida topeltmaksustamist.	(8)  Võttes arvesse välisriigis tasutud maksude suhtes maksusoodustuste andmisega seotud püsivaid raskusi, kalduvad riigid üha enam välismaal saadud tulu maksust vabastama. Niisuguse lähenemisviisi tahtmatu negatiivne tagajärg on, et see võib aidata kaasa niisuguste olukordade tekkimisele, kus maksustamata või madala maksumääraga maksustatud tulu tuuakse siseturule, misjärel see ringleb liidus – tihti maksustamata kujul – liidu õiguses ette nähtud võimalusi ära kasutades. Sellise tegevuse tõkestamiseks kasutatakse tavaliselt asendamisklauslit. Seepärast on vaja ette näha asendamisklausel, mis kuulub kohaldamisele teatavat liiki välismaisele tulule nagu kasumieraldised, aktsiate või osade võõrandamisest saadud tulu ja püsiva tegevuskoha kasum, mis on liidus maksust vabastatud. Niisugune tulu peaks olema liidus maksustatav, kui seda on päritoluriigis maksustatud teatavast künnisest allapoole jäävas määras ja kui puudub sarnast mõju omav usaldusväärne maksuleping selle riigiga. Liikmesriigid, kes kohaldavad asendamisklauslit, peaks lubama välisriigis tasutud maksu suhtes maksusoodustust, et vältida topeltmaksustamist.
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9)  Üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad on maksusüsteemides ette nähtud selleks, et võidelda nende kuritarvitavate maksutavadega, mida ei ole konkreetsete sätetega veel reguleeritud. Seega on üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk täita lünki ja need ei tohiks mõjutada konkreetsete kuritarvituste vastaste eeskirjade kohaldamist. Liidus peaks üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade kohaldamine piirduma kokkulepetega, mis on „puhtalt kunstlikud” (fiktiivsed); muul juhul peaks maksumaksjal olema õigus valida oma majandustegevuse jaoks maksustamise seiskohalt kõige tõhusam ülesehitus. Lisaks on oluline tagada, et üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad kuuluksid ühetaoliselt kohaldamisele liikmesriigi sees, liidu piires ja suhetes kolmandate riikidega, nii et nende kohaldamisala ja kohaldamise tagajärjed ei oleks siseriiklikes ja piiriülestes olukordades erinevad.	(9)  Üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad on maksusüsteemides ette nähtud selleks, et võidelda nende kuritarvitavate maksutavadega, mida ei ole konkreetsete sätetega veel reguleeritud. Seega on üldiste kuritarvitamise vastaste eeskirjade eesmärk täita lünki ja need ei tohiks mõjutada konkreetsete kuritarvituste vastaste eeskirjade kohaldamist. Liidus peaks üldisi kuritarvitamise vastaseid eeskirju kohaldama skeemide suhtes, mida peetakse kahjulikuks. Lisaks on oluline tagada, et üldised kuritarvitamise vastased eeskirjad kuuluksid ühetaoliselt kohaldamisele liikmesriigi sees, liidu piires ja suhetes kolmandate riikidega, nii et nende kohaldamisala ja kohaldamise tagajärjed ei oleks siseriiklikes ja piiriülestes olukordades erinevad.
	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 537/2014 tuleks muuta, et nõuetekohaselt käsitada audiitorühingutele maksunõustamisel tekkida võivaid huvide konflikte.
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a)  Skeeme või nende rida võib pidada fiktiivseks, kui selle skeemi või skeemide rea tulemusel maksustatakse erinevalt teatud laadi tulu, nt. patentidelt saadud tulu.
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 b)  Liikmesriigid peaksid rakendama üksikasjalikumaid sätteid, millega selgitatakse, mida mõeldakse maksujurisdiktsiooni ära kasutavate fiktiivsete skeemide all. Selliseid fiktiivseid skeeme soodustavate äriühingute suhtes tuleks kohaldada karistusi. Parema kaitse tagamiseks maksustamise vältimise vastu peaksid liikmesriigid võtma sihikule skeemid, mille loomise peamine põhjus või üks peamisi põhjuseid on saada ebaõiglast maksusoodustust.
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 c)  Liikmesriigid peaksid kehtestama siseriiklikus õiguses sätestatud karistuste süsteemi ning peaksid komisjoni sellest teavitama.
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 d)  Ettevõtjad peaksid vastama artiklis 2 sätestatud püsiva tegevuskoha ja minimaalse majandusliku sisu määratlustele, et hoida ära selliste eriotstarbeliste majandusüksuste nagu varifirmade või madalamaid makse maksvate riiulifirmade loomine.
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 e)  Liidus tegutsevatel maksumaksjatel peaks olema keelatud kasutada varifirmasid. Maksumaksjad peaksid iga-aastase riigipõhise aruandluskohustuse raames esitama maksuhalduritele tõendid kontserni kuuluva iga üksuse majandusliku sisu kohta.
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 f)  Jaanuariks 2017 tuleks kasutusele võtta selgemate eeskirjade ja rangemate tähtaegadega vaidluste lahendamise mehhanism, et parandada praegust piiriüleste maksuvaidluste lahendamise mehhanismi liidus, pöörates tähelepanu mitte ainult topeltmaksustamise juhtumitele, vaid ka topeltmaksuvabastusele.
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 9 g (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 g)  Maksumaksjate nõuetekohane tuvastamine on maksuhaldurite vahelise tulemusliku teabevahetuse seisukohalt väga oluline. Parim tuvastamisvahend oleks ühtlustatud ühtse Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri (TIN) kasutuselevõtmine. See võimaldaks kõigil kolmandatel isikutel tuvastada ja salvestada piiriüleste suhete korral kiiresti, hõlpsasti ja õigesti maksukohustuslasena registreerimise numbrid ning see oleks ka efektiivse automaatse teabevahetuse aluseks liikmesriikide maksuhaldurite vahel. Komisjon peaks tegema ka aktiivselt tööd sarnase registreerimisnumbri loomiseks ülemaailmsel tasandil, nt regulatiivse järelevalvekomitee juriidiliste isikute ülemaailmse tunnuse (LEI) eeskujul.
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)  Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisel omistatakse madala maksumääraga maksustatava kontrollitava tütarettevõtja tulu emaettevõtjale. Seejärel maksustatakse emaettevõtja selliselt saadud tulu riigis, kus ta on maksuresident. Asjaomase riigi poliitilistest prioriteetidest sõltuvalt võivad välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad hõlmata kõiki madala maksumääraga maksustatavaid tütarettevõtjaid või piirduda sellega, et käsitlevad tulu, mis on tütarettevõtjale kunstlikult omistatud. Soovitav on käsitleda nii kolmandates riikides kui ka liidus tekkida võivaid olukordi. Selleks et liidus kehtivad eeskirjad oleksid kooskõlas põhivabadustega, peaks nende mõju piirduma niisuguste olukordadega, kus tulu kantakse kunstlikult emaettevõtja asukohaliikmesriigist välismaisesse kontrollitavasse äriühingusse. Sellisel juhul tuleks emaettevõtjale omistatud tulu suurust reaalturuväärtuse põhimõtte alusel korrigeerida, nii et emaettevõtja liikmesriik maksustaks välismaise kontrollitava äriühingu tulu ainult selles ulatuses, mis ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade reguleerimisalast tuleks välja jätta finantsettevõtjad, kes on ELi maksuresidendid, sealhulgas nende ettevõtjate liidus asuvad püsivad tegevuskohad. Seda seetõttu, et välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade õiguspärase kohaldamise ala liidus peaks piirduma kunstlike olukordadega, millel puudub majanduslik sisu, mis tähendab, et rangelt reguleeritud finants- ja kindlustussektor tõenäoliselt nende eeskirjade kohaldamisalasse ei kuulu.	(10)  Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamisel omistatakse madala maksumääraga maksustatava kontrollitava tütarettevõtja tulu emaettevõtjale. Seejärel maksustatakse emaettevõtja selliselt saadud tulu riigis, kus ta on maksuresident. Asjaomase riigi poliitilistest prioriteetidest sõltuvalt võivad välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad hõlmata kõiki madala maksumääraga maksustatavaid tütarettevõtjaid või piirduda sellega, et käsitlevad tulu, mis on tütarettevõtjale kunstlikult omistatud. Soovitav on käsitleda nii kolmandates riikides kui ka liidus tekkida võivaid olukordi. Liidus kehtivate eeskirjade mõju peaks laienema kõigile skeemidele, mille üks peamine eesmärk on kanda tulu kunstlikult emaettevõtja asukohaliikmesriigist välismaisesse kontrollitavasse äriühingusse. Sellisel juhul tuleks emaettevõtjale omistatud tulu suurust reaalturuväärtuse põhimõtte alusel korrigeerida, võttes arvesse nõuetevastaseid maksutavasid, nt kaptiivedasikindlustust, nii et emaettevõtja liikmesriik maksustaks välismaise kontrollitava äriühingu tulu ainult selles ulatuses, mis ei ole selle põhimõttega kooskõlas. Vältida tuleks välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade ja asendamisklausli kattuvust.
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11)  Hübriidsed lahknevused on maksete (finantsinstrumentide) või majandusüksuste erineva õigusliku kvalifitseerimise tulemus ja need lahknevused tulevad esile olukorras, kus kokku puutuvad kahe jurisdiktsiooni õigussüsteemid. Selliste lahknevuste tulemusel toimub tihti topeltmahaarvamine (st mahaarvamine mõlemas riigis) või juhtub see, et tulu arvatakse maha ühes riigis, ilma et seda teises riigis deklareeritaks. Sellise tulemuse ärahoidmiseks on vaja kehtestada eeskirjad, mille kohaselt üks kahest jurisdiktsioonist, kelle vahel lahknevus tekkis, kvalifitseerib hübriidinstrumendi või üksuse õiguslikult ja teine jurisdiktsioon peaks sellise kvalifitseerimisega nõustuma. Kuigi liikmesriigid on äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma raames kokku leppinud suunistes hübriidmajandusüksuste4 ja püsivate hübriidtegevuskohtade5 maksustamise kohta liidus ning hübriidmajandusüksuste maksustamise kohta suhetes kolmandate riikidega, on sellegipoolest vaja kehtestada siduvad eeskirjad. Lõpuks on vaja piirata nende eeskirjade kohaldamisala hübriidsete lahknevustega liikmesriikide vahel. Hübriidseid lahknevusi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel tuleb veel täiendavalt uurida.	(11)  Hübriidsed lahknevused on maksete (finantsinstrumentide) või majandusüksuste erineva õigusliku kvalifitseerimise tulemus ja need lahknevused tulevad esile olukorras, kus kokku puutuvad kahe jurisdiktsiooni õigussüsteemid. Selliste lahknevuste tulemusel toimub tihti topeltmahaarvamine (st mahaarvamine mõlemas riigis) või juhtub see, et tulu arvatakse maha ühes riigis, ilma et seda teises riigis deklareeritaks. Sellise tulemuse ärahoidmiseks on vaja kehtestada eeskirjad, mille kohaselt üks kahest jurisdiktsioonist, kelle vahel lahknevus tekkis, kvalifitseerib hübriidinstrumendi või üksuse õiguslikult ja teine jurisdiktsioon peaks sellise kvalifitseerimisega nõustuma. Kui selline lahknevus tekib liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel, peab liikmesriik tagama sellise tegevuse nõuetekohase maksustamise. Kuigi liikmesriigid on äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma raames kokku leppinud suunistes hübriidmajandusüksuste4 ja püsivate hübriidtegevuskohtade5 maksustamise kohta liidus ning hübriidmajandusüksuste maksustamise kohta suhetes kolmandate riikidega, on sellegipoolest vaja kehtestada siduvad eeskirjad.
__________________	__________________
4 Code of Conduct (Business Taxation) — Aruanne nõukogule, 16553/14, FISC 225, 11.12.2014).	4 Code of Conduct (Business Taxation) — Aruanne nõukogule, 16553/14, FISC 225, 11.12.2014).
5 Käitumisjuhend (äriühingute maksustamine) — Aruanne nõukogule, 9620/15, FISC 60, 11.6.2015).	5 Käitumisjuhend (äriühingute maksustamine) — Aruanne nõukogule, 9620/15, FISC 60, 11.6.2015).
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(11 a)  Tuleks töötada välja kogu liidus kehtiv mõiste ja koostada täielik „must nimekiri“ maksuparadiisidest ja riikidest (sh liidu liikmesriikidest), kes maksusoodustuste tegemisega konkurentsi moonutavad. Mustale nimekirjale tuleks lisada loetelu sanktsioonidest, mida kohaldatakse koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ja maksuparadiisides tegutsevate finantsasutuste suhtes.
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a)  Maksuhaldurite jaoks seisneb üks peamine probleem selles, et rahvusvaheliste ettevõtjate maksuplaneerimise strateegiate kohta ei ole võimalik saada õigeaegselt terviklikku ja asjakohast teavet. Selline teave tuleks teha kättesaadavaks, et maksuhalduritel oleks võimalik kiiresti reageerida maksudega seotud riskidele neid riske paremini hinnates, kontrolli sihipärastades ja tuues välja muudatused, mida on vaja teha kehtivatesse õigusaktidesse.
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)  Pidades silmas, et käesoleva direktiivi peamine eesmärk on suurendada siseturu kui terviku vastupidavust piiriülestele maksustamise vältimise tavadele, ei ole seda eesmärki võimalik piisavalt saavutada, kui iga liikmesriik tegutseb teistest eraldi. Riiklikud äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Tulemuseks on kooskõlastuse puudumine. Kuna ebatõhusus siseturul tekitab eeskätt piiriüleseid probleeme, tuleks liidu tasandil vastu võtta parandusmeetmed. Seetõttu on oluline võtta vastu lahendused, mis toimivad siseturul tervikuna, ning seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit kehtestada meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades miinimumkaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus.	(14)  Pidades silmas, et käesoleva direktiivi peamine eesmärk on suurendada siseturu kui terviku vastupidavust piiriülestele maksustamise vältimise tavadele, ei ole seda eesmärki võimalik piisavalt saavutada, kui iga liikmesriik tegutseb teistest eraldi. Riiklikud äriühingu maksustamise süsteemid on erinevad ja liikmesriikide sõltumatu tegevus vaid säilitaks siseturu praeguse killustatuse otsese maksustamise valdkonnas. See omakorda laseb erinevate riiklike meetmete koostoimes tekkinud lünkadel ja moonutustel püsima jääda. Tulemuseks on kooskõlastuse puudumine. Kuna ebatõhusus siseturul tekitab eeskätt piiriüleseid probleeme, tuleks liidu tasandil vastu võtta parandusmeetmed. Seetõttu on oluline võtta vastu lahendused, mis toimivad siseturul tervikuna, ning seda on võimalik paremini saavutada liidu tasandil. Seega võib liit kehtestada meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. Kehtestades miinimumkaitse siseturul, on käesoleva direktiivi eesmärk üksnes saavutada see, et liidu siseselt toimuks nende eesmärkide saavutamisel minimaalne kooskõlastus. Maksualase õigusliku raamistiku ümberkujundamine selliselt, et maksubaasi kahjustavaid tavasid käsitatakse reguleerimise abil, oleks siiski võimaldanud kindlustada paremad tulemused võrdsete tingimuste tagamise osas siseturul.
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 a)  Komisjon peaks tegema kulude ja tulude analüüsi ja hindama kõrge maksutaseme võimalikku mõju kapitali kodumaale tagasi toomisele madala maksumääraga kolmandatest riikidest.
Muudatusettepanek    32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(14 b)  Kõik liidu osalusega kaubandus- ja majanduspartnerluslepingud peaksid sisaldama sätteid hea maksuhaldustava edendamise kohta, selleks et suurendada läbipaistvust ja võidelda kahjulike maksutavade vastu.
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15)  Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist kolme aasta jooksul pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis selleks hindamiseks vajalik on,	(15)  Komisjon peaks kehtestama eriotstarbelise järelevalvemehhanismi käesoleva direktiivi nõuetekohase rakendamise ning selle meetmete ühetaolise tõlgendamise tagamiseks liikmesriikides. Komisjon peaks hindama käesoleva direktiivi rakendamist kolme aasta jooksul pärast selle jõustumist ja esitama selle kohta aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Liikmesriigid peaksid esitama Euroopa Parlamendile ja komisjonile kogu teabe, mis selleks hindamiseks vajalik on.
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a)  „maksumaksja“ – käesoleva direktiivi kohaldamisalasse jääv äriühing;
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 a)  „litsentsikulu” – igasugused kulud, mis tekivad seoses maksetega kirjandus-, kunstiteose või teadustöö, kaasa arvatud kinofilmide ja tarkvara autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disainilahenduse või mudeli, kava, salajase valemi või protsessi või tööstus-, äri- või teaduskogemusi käsitleva teabe või mis tahes muu immateriaalse vara kasutamise või kasutusõiguse eest; makseid tööstuslike, kaubanduslike või teaduslike seadmete kasutamise või kasutusõiguse eest peetakse litsentsikuluks;
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(4 b)  „maksuparadiis või madalate maksudega riik“ – iga jurisdiktsioon, mis vastab alates 31. detsembrist 2016 mõnele järgmistest kriteeriumitest:
	(a)  puudub OECD ühise aruandlusstandardi kohane automaatne teabevahetus kõigi mitmepoolsele pädevate asutuste kokkuleppele alla kirjutanud osalistega;
	(b)  puudub äriühingute, usaldusfondide ja samaväärsete õiguslike struktuuride lõplike tegelike tulusaajate register, mis vastaks vähemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2015/8491 a määratletud miinimumstandarditele;
	(c)  õigus- või haldussätted või tavad, millega ettevõtjatele antakse maksusoodustusi olenemata sellest, kas neil on kõnealuses riigis tegelik majandustegevus või kas nad on selle riigi majanduses märkimisväärselt esindatud;
	(d)  seadusjärgne äriühingu tulumaksumäär, mis on alla 60% äriühingute keskmisest kaalutud tulumaksust liidus;
	__________________
	1 a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).
Muudatusettepanek    37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a)  „püsiv tegevuskoht“ – liikmesriigis asuv kindel tegevuskoht, mille kaudu toimub tervikuna või osaliselt teise liikmesriigi äriühingu tegevus; niisugune määratlus peaks hõlmama ka olukordi, kus täielikult elektroonilise digitaaltegevusega tegelevate äriühingute püsivaks tegevuskohaks loetakse liikmesriiki, kui nad on selle riigi majanduses märkimisväärselt esindatud;
Muudatusettepanek    38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 b)  „maksuparadiis“ – jurisdiktsioon, mida iseloomustab üks või mitu järgmistest kriteeriumitest:
	(a)  mitteresidente ei maksustata või maksustatakse üksnes väga madala määraga;
	(b)  seadused või haldustavad ei võimalda vahetada teiste valitsustega tulemuslikult maksualast teavet;
	(c)  õigus- või haldusnormid ei võimalda maksualast läbipaistvust või puudub olulise majandustegevuse toimumise nõue;
Muudatusettepanek    39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 c)  „minimaalne majanduslik sisu“ – faktilised kriteeriumid, sh digitaalmajanduses, mida saab kasutada äriühingu määratlemiseks, nt iseloomulike inim- ja materiaalsete ressursside olemasolu, iseseisev juhtimine, õiguslik reaalsus ja vajaduse korral varade laad;
Muudatusettepanek    40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 d)  „Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number“ – number, mille mõiste on esitatud komisjoni 6. detsembri 2012. aasta teatises, mis sisaldab tegevuskava maksupettuse ja maksudest kõrvalehoidumise vastase võitluse tugevdamiseks;
Muudatusettepanek    41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 e)  „siirdehinnad“ – hinnad, millega ettevõtja annab sidusettevõtjatele üle materiaalset või immateriaalset vara või osutab neile teenuseid;
Muudatusettepanek    42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 f (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 f)  „patenditulu maksustamise erikord“ – süsteem sellise intellektuaalomandist saadud tulu arvutamiseks, mille suhtes on võimalik kohaldada maksusoodustusi, luues seose intellektuaalomandi loomisel kantud soodustuste tegemiseks kõlblike kulude (väljendatakse osana intellektuaalomandi loomisel kantud kogukuludest) ja intellektuaalomandist saadud tulu vahel; süsteemiga piiratakse intellektuaalomand patentide või võrdväärse funktsiooniga immateriaalse varaga ning seda saab kasutada soodustuste tegemiseks kõlblike kulude, kogukulude ja intellektuaalomandist saadud tulu määratlemiseks;
Muudatusettepanek    43 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 g (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 g)  „varifirma“ – mis tahes juriidiline isik, millel puudub majanduslik sisu ja mis on loodud ainult maksustamise otstarbel.
Muudatusettepanek    44 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 h (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 h)  „maksumaksjaga seotud isik või ettevõtja“ – olukord, kus esimese isiku osalus teises on enam kui 25 % või kolmanda isiku osalus mõlemas on enam kui 25 %.
Muudatusettepanek    45 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 7 i (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 i)  „hübriidne lahknevus“ – ühe liikmesriigi maksumaksja ja asjaomases äriühingute maksustamise süsteemis määratletud teise liikmesriigi või kolmanda riigi sidusettevõtja vaheline olukord, mille puhul erinevused finantsinstrumendi või üksuse õiguslikus kvalifitseerimises toovad kaasa järgmise:
	(a)  sama makse, kulu või kahjum arvatakse maha nii selles liikmesriigis, kust makse pärineb, kus kulu kanti või kahjum tekkis, kui ka teises liikmesriigis või kolmandas riigis („topeltmahaarvamine“); või
	(b)  makse arvatakse maha liikmesriigis või kolmandas riigis, kust makse pärineb, ilma et sedasama makset teises liikmesriigis või kolmandas riigis kirjendataks („mahaarvamine ilma kirjendamata“).
Muudatusettepanek    46 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Ülejäänud laenukasutuse kulu võib maha arvata sellel majandusaastal, mil need kanti, kuid ainult kuni 30 protsendini maksumaksja EBITDAst või kuni 1 000 000 euro suuruses summas, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. EBITDA arvutatakse, liites maksustatavale tulule netointressikulu maksuga korrigeeritud summa ja muud intressikuluga samaväärsed kulud ning maksuga korrigeeritud kulumi- ja amortisatsioonisummad.	2.  Ülejäänud laenukasutuse kulu võib maha arvata sellel majandusaastal, mil need kanti, kuid ainult kuni 20 % ulatuses maksumaksja EBITDAst või kuni 2 000 000 euro suuruses summas, olenevalt sellest, kumb summa on suurem. EBITDA arvutatakse, liites maksustatavale tulule netointressikulu maksuga korrigeeritud summa ja muud intressikuluga samaväärsed kulud ning maksuga korrigeeritud kulumi- ja amortisatsioonisummad.
Muudatusettepanek    47 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a.  Liikmesriigid võivad jätta lõike 2 kohaldamisalast välja liigse laenukasutuse kulu, mis tekkis kolmanda osapoole antavate laenude puhul, mida kasutati sellise avaliku taristuprojekti rahastamiseks, mis kestab vähemalt 10 aastat ja mida liikmesriik või liit loeb üldist avalikku huvi pakkuvaks.
Muudatusettepanek    48 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4.  Majandusaasta EBITDA, mida maksumaksja ei ole sellel või eelmisel majandusaastal laenukasutuse kuluna täielikult ära kasutanud, võib edasi kanda järgmistesse maksuaastatesse.	4.  Majandusaasta EBITDA, mida maksumaksja ei ole sellel või eelmisel majandusaastal laenukasutuse kuluna täielikult ära kasutanud, võib edasi kanda järgmistesse maksuaastatesse viie aasta jooksul.
Muudatusettepanek    49 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5.  Laenukasutuse kulu, mida ei või lõike 2 kohaselt jooksval majandusaastal maha arvata, võib maha arvata kuni 30 protsendini järgmiste majandusaastate EBITDAst samamoodi nagu neil aastatel tekkinud laenukasutuse kulu.	5.  Laenukasutuse kulu, mida ei või lõike 2 kohaselt jooksval majandusaastal maha arvata, võib maha arvata kuni 20 % ulatuses viie järgmise majandusaasta EBITDAst samamoodi nagu neil aastatel tekkinud laenukasutuse kulu.
Muudatusettepanek    50 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6.  Lõikeid 2–5 ei kohaldata finantsettevõtjate suhtes.	6.  Lõikeid 2–5 ei kohaldata finantsettevõtjate suhtes. Komisjon peab vaatama käesoleva artikli kohaldamisala läbi, kui OECD tasandil saavutatakse kokkulepe ning kui komisjon otsustab, et OECD kokkulepet on võimalik liidu tasandil rakendada.
Muudatusettepanek    51 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 a
	Püsiv tegevuskoht
	1.  Maksumaksja kasutatavat kindlat tegevuskohta loetakse püsivaks tegevuskohaks, kui sama maksumaksja või temaga lähedalt seotud isik teostab äritegevust samas kohas või samas riigis asuvas muus kohas ja kui:
	(a)  see koht või muu koht on maksumaksja või temaga lähedalt seotud isiku jaoks käesoleva artikli sätete alusel püsiv tegevuskoht või
	(b)  üldine tegevus, mis tuleneb maksumaksja ja temaga lähedalt seotud isiku poolt samas kohas teostatud tegevustest või sama maksumaksja või temaga lähedalt seotud isikute poolt mõlemas kohas teostatud tegevustest, ei ole ettevalmistavat või abistavat laadi, tingimusel, et maksumaksja ja temaga lähedalt seotud isiku poolt samas kohas või sama maksumaksja või temaga lähedalt seotud isikute poolt mõlemas kohas teostatud äritegevused on täiendava olemusega ja kuuluvad ühtse äritegevuse juurde.
	2.  Kui isik tegutseb riigis maksumaksja nimel, sõlmides tavapäraselt lepinguid või täites tavapäraselt juhtivat rolli, mis viib lepingute sõlmimiseni, mida maksumaksja oluliste muudatusteta süstemaatiliselt sõlmib, ja kui need lepingud on:
	(a)  maksumaksja nimel või
	(b)  mõeldud sellise vara omandiõiguse üleandmiseks, mis kuulub sellele maksumaksjale või mille kasutusõigus tal on, või mõeldud selle vara kasutusõiguse andmiseks või
	(c)  mõeldud teenuste osutamiseks selle maksumaksja poolt, siis loetakse selle maksumaksja püsivaks tegevuskohaks see riik seoses kõigi tegevustega, mida isik maksumaksja nimel teostab, välja arvatud juhul, kui isiku tegevus on ettevalmistavat või abistavat laadi selliselt, et selle teostamine kindlas tegevuskohas ei muudaks kindlat tegevuskohta käesoleva lõike kohaselt püsivaks tegevuskohaks.
	3.  Liikmesriigid viivad oma kohaldatavad õigusaktid ja mis tahes kahepoolsed topeltmaksustamise vältimise lepingud selle määratlusega kooskõlla.
	4.  Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad ettevalmistava või abistava laadi määratlust.
Muudatusettepanek    52 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 b
	Püsivale tegevuskohale omistatav kasum
	1.  Liikmesriigis saadud kasum, mis on omistatav artiklis 4 a osutatud püsivale tegevuskohale, on samuti kasum, mida püsiv tegevuskoht oleks võinud – eelkõige ettevõtja teiste osadega toimuvate toimingute puhul – saada, tegutsedes eraldiseisva ja sõltumatu ettevõtjana samal tegevusalal ja sarnastel tingimustel, võttes arvesse püsivate tegevuskohtadega seotud varasid ja riske.
	2.  Kui liikmesriik kohandab lõikes 1 osutatud püsivale tegevuskohale omistatavat kasumit ja seda vastavalt maksustab, tuleks kasumit ja maksu teistes liikmesriikides sellele vastavalt kohandada, et vältida topeltmaksustamist.
	3.  OECD BEPSi-vastase 7. meetme osana vaatab OECD praegu läbi OECD näidislepingu artiklis 7 määratletud püsivatele tegevuskohtadele omistatud kasumit käsitlevaid eeskirju, ning kui need eeskirjad on ajakohastatud, viivad liikmesriigid oma kohaldatavad õigusaktid nendega kooskõlla.
Muudatusettepanek    53 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 4 c
	Maksuparadiisid ja madalate maksudega riigid
	1.  Liikmesriigid võivad pidada kinni maksu selles liikmesriigis asuva üksuse maksetelt maksuparadiisis või madalate maksudega riigis asuvale üksusele.
	2.  Lõige 1 hõlmab ka makseid, mida ei suunata vahetult maksuparadiisis või madalate maksudega riigis asuvale üksusele, kuid mille puhul võib mõistlikult eeldada, et need suunatakse sellise üksuseni jõudma kaudselt, näiteks teistes riikides asuvate vahendajate kaudu.
	3.  Kõnealuse kollektiivse kaitsemeetme kasutuselevõtmist segavate õiguslike takistuste kõrvaldamiseks ajakohastavad liikmesriigid õigeaegselt oma topeltmaksustamise vältimise lepinguid, mis praegu ei võimalda sellisel määral maksude kinnipidamist.
Muudatusettepanek    54 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Maksumaksja peab maksu tasuma summas, mis võrdub ülekantava vara turuväärtusega riigist väljaviimise hetkel, millest on maha arvatud selle vara maksustamisväärtus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:	1.  Maksumaksja peab maksu tasuma summas, mis võrdub ülekantava vara turuväärtusega vara riigist väljaviimise hetkel, millest on maha arvatud selle vara maksustamisväärtus, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
Muudatusettepanek    55 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)  maksumaksja kannab vara oma registrijärgsest asukohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta;	(a)  maksumaksja kannab vara oma registrijärgsest asukohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta niivõrd, kuivõrd registrijärgse asukoha liikmesriigil ei ole ülekandmisest tulenevalt enam õigust ülekantud vara maksustada;
Muudatusettepanek    56 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  maksumaksja kannab vara liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse registrijärgsesse asukohta või püsivasse tegevuskohta;	(b)  maksumaksja kannab vara oma liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvasse registrijärgsesse asukohta või püsivasse tegevuskohta niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha liikmesriigil ei ole ülekandmisest tulenevalt enam õigust ülekantud vara maksustada;
Muudatusettepanek    57 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d)  maksumaksja viib oma püsiva tegevuskoha liikmesriigist välja.	(d)  maksumaksja viib oma püsiva tegevuskoha üle teise liikmesriiki või kolmandasse riiki niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha liikmesriigil ei ole üleviimisest tulenevalt enam õigust ülekantud vara maksustada.
Muudatusettepanek    58 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimese lõigu punkti c kohaldamisel peetakse seda, kui maksumaksja kannab vara esimeses liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast, millega vara tegelikult seotud on, edasi kolmandasse riiki, vara võõrandamiseks selle turuväärtuses.	Esimese lõigu punkti c kohaldamisel peetakse seda, kui maksumaksja kannab vara, sealhulgas kasumi, esimeses liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast, millega vara tegelikult seotud on, edasi kolmandasse riiki, vara võõrandamiseks selle turuväärtuses.
Muudatusettepanek    59 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)  maksumaksja kannab vara oma registrijärgsest asukohast teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (EMP leping) osalisest kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta;	(a)  maksumaksja kannab vara, sealhulgas kasumi, oma registrijärgsest asukohast teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu (EMP leping) osalisest kolmandas riigis asuvasse püsivasse tegevuskohta;
Muudatusettepanek    60 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  maksumaksja kannab vara liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast teises liikmesriigis või EMP lepingu osalisest kolmandas riigis asuvasse registrijärgsesse asukohta või teise püsivasse tegevuskohta;	(b)  maksumaksja kannab vara, sealhulgas kasumi, liikmesriigis asuvast püsivast tegevuskohast teises liikmesriigis või EMP lepingu osalisest kolmandas riigis asuvasse registrijärgsesse asukohta või teise püsivasse tegevuskohta;
Muudatusettepanek    61 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  ülekantud vara on edasi kantud kolmandasse riiki;	(b)  ülekantud vara, sealhulgas kasum, on edasi kantud kolmandasse riiki;
Muudatusettepanek    62 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 4 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d)  maksumaksja on pankrotis või lõpetatud.	(d)  maksumaksja on alustanud oma võlausaldajatega kokkuleppele jõudmise menetlust, pankrotis või lõpetatud.
Muudatusettepanek    63 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7.  Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui vara kantakse üle ajutiselt ja see kavatsetakse paigutada tagasi vara ülekandja liikmesriiki.	7.  Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui vara kantakse üle ajutiselt ja see kavatsetakse paigutada tagasi vara ülekandja liikmesriiki, ega sellise materiaalse vara ülekandmiste suhtes, mis on üle kantud selleks, et saada tulu aktiivsest majandustegevusest. Maksu tasumisest vabastuse saamiseks peab maksumaksja tõendama oma maksuhalduritele, et välismaalt saadud tulu on pärit aktiivsest majandustegevusest. Selleks võib kasutada välisriikide maksuhaldurite väljastatud tõendit.
Muudatusettepanek    64 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 5 a
	Siirdehinnad
	1.   OECD 2010. aasta dokumendi „Siirdehindade alased suunised rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele“ kohaselt võib lisada ettevõtja kasumile ja vastavalt maksustada kasumi, mida see ettevõtja oleks saanud, kuid mida ta ei saanud järgmiste tingimuste tõttu:
	(a)  ühe riigi ettevõtja osaleb otse või kaudselt teise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollimises või kapitalis või
	(b)  ühed ja samad isikud osalevad otse või kaudselt ühe riigi ettevõtja ja teise riigi ettevõtja juhtimises, kontrollimises või kapitalis ning
	(c)  kummalgi juhul on mõlemad ettevõtjad oma äri- või rahandussuhetes seotud kokkulepitud või kehtestatud tingimustega, mis on teistsugused kui oleksid sõltumatute ettevõtjate vahel kokku lepitud tingimused.
	2.  Kui üks riik arvab selle riigi ettevõtja kasumi hulka – ja maksustab vastavalt – kasumi, mis on maksustatud teise riigi ettevõtja kasumina selles teises riigis ja mille oleks saanud esimesena nimetatud riigi ettevõtja, kui ettevõtjad oleksid omavahelistes suhetes järginud samu tingimusi nagu iseseisvad ettevõtjad, korrigeerib teine riik asjakohaselt sellelt kasumilt tasutavat maksusummat. Korrektsiooni kindlaksmääramisel võetakse nõuetekohaselt arvesse käesoleva direktiivi muid sätteid ja vajaduse korral konsulteerivad riikide maksuhaldurid üksteisega.
Muudatusettepanek    65 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Liikmesriigid ei vabasta maksumaksjat selliselt välimaalt saadud tulult tasumisele kuuluvast maksust, mille ta sai kolmanda riigi üksuse poolt kasumi jaotamisel või kolmanda riigi üksuse aktsiate või osade võõrandamisel või kolmandas riigis asuva püsiva tegevuskoha tuluna, kui see üksus või püsiv tegevuskoht on oma asukohariigis kohustatud tasuma tulumaksu seadusjärgse äriühingu tulumaksu määras, mis on madalam kui 40 protsenti seadusjärgsest maksumäärast, mida oleks kohaldatud maksumaksja liikmesriigis kohaldatava äriühingu tulumaksu süsteemi alusel. Sellisel juhul on maksumaksja kohustatud maksma välisriigist saadud tulult maksu, arvates maksuresidentsuse riigis maksustatavast summast maha maksu, mille ta tasus kolmandas riigis. Maha ei või arvata suuremat summat kui selle tuluga seotud maksusumma enne mahaarvamist, millelt maksu võib nõuda.	1.  Liikmesriigid ei vabasta maksumaksjat maksu tasumisest välismaalt saadud tulult, mis ei ole saadud aktiivsest majandustegevusest ja mille maksumaksja sai kolmanda riigi üksuse poolt kasumi jaotamisel või kolmanda riigi üksuse aktsiate või osade võõrandamisel või kolmandas riigis asuva püsiva tegevuskoha tuluna, kui see üksus või püsiv tegevuskoht on oma asukohariigis kohustatud tasuma tulumaksu äriühingu tulumaksu määras, mis on madalam kui 15 %. Sellisel juhul on maksumaksja kohustatud maksma välisriigist saadud tulult maksu, arvates maksuresidentsuse riigis maksustatavast summast maha maksu, mille ta tasus kolmandas riigis. Maha ei või arvata suuremat summat kui selle tuluga seotud maksusumma enne mahaarvamist, millelt maksu võib nõuda. Maksu tasumisest vabastuse saamiseks peab maksumaksja tõendama oma maksuhalduritele, et välismaalt saadud tulu on pärit aktiivsest majandustegevusest. Selleks võib kasutada välisriikide maksuhaldurite väljastatud tõendit.
Muudatusettepanek    66 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a.  Lõiget 1 kohaldatakse ka liidu piires.
Muudatusettepanek    67 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6 – lõige 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Lõiget 1 ei kohaldata järgmise kahjumi suhtes:	2.  Lõiget 1 ei kohaldata välismaal saadud kahjumi suhtes.
Muudatusettepanek    68 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Fiktiivseid skeeme või nende rida, mille peamine eesmärk on saada maksusoodustust, mis on vastuolus muul juhul kohaldamisele kuuluvate maksuõigusnormide eesmärgiga, ei võeta äriühingu maksukohustuse arvutamisel arvesse. Need skeemid võivad koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.	1.  Fiktiivseid skeeme või nende rida, mille loomise peamine põhjus või üks peamisi põhjuseid on saada maksusoodustust, mis on vastuolus muul juhul kohaldamisele kuuluvate maksuõigusnormide eesmärgiga, ja mis on kõiki asjaomaseid fakte ja asjaolusid arvesse võttes fiktiivsed, ei võeta äriühingu maksukohustuse arvutamisel arvesse. Need skeemid võivad koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.
Muudatusettepanek    69 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3.  Kui skeeme või skeemide rida ei võeta lõike 1 alusel arvesse, arvutatakse maksukohustus siseriiklike õigusnormide alusel majanduslikust sisust lähtudes.	3.  Kui skeeme või skeemide rida ei võeta lõike 1 alusel arvesse, arvutatakse maksukohustus vastavalt artiklile 2 majanduslikust sisust lähtudes.
Muudatusettepanek    70 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.  Liikmesriigid annavad oma riiklikele maksuhalduritele ja eelkõige maksuaudiitoritele piisavalt töötajaid, eksperditeadmisi ja eelarvevahendeid ning samuti vahendeid maksuhaldustöötajate koolitamiseks, keskendudes piiriülesele koostööle maksupettuste ja maksustamise vältimise alal ning automaatsele teabevahetusele, et tagada käesoleva direktiivi täielik rakendamine.
Muudatusettepanek    71 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Maksumaksja maksustatava summa hulka arvestatakse kolmanda riigi residendist majandusüksuse jaotamata kasum, kui on täidetud järgmised tingimused:	1.  Maksumaksja maksustatava summa hulka arvestatakse kolmanda riigi residendist majandusüksuse kasum, kui on täidetud järgmised tingimused:
Muudatusettepanek    72 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b)  üksuse asukohariigis kehtiva üldise korra kohaselt kuulub kasum maksustamisele äriühingu tulumaksu määraga, mis on madalam kui 40 protsenti sellest äriühingu tulumaksu määrast, mis oleks tasumisele kuulunud maksumaksja liikmesriigis kohaldatavas äriühingute maksustamise süsteemis;	(b)  üksuse kasum kuulub maksustamisele äriühingu tulumaksu määraga, mis on madalam kui 15 %; seda määra hinnatakse kasumi alusel enne, kui kohaldatakse nende riikide poolt kehtestatud meetmeid tulumaksuga maksustatava maksubaasi vähendamiseks; määr vaadatakse igal aastal läbi, võttes arvesse majanduslikke muutusi maailmakaubanduses;
Muudatusettepanek    73 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c)  enam kui 50 protsenti üksuse tulust kuulub mõnesse järgmisesse kategooriasse:	(c)  enam kui 25 % üksuse tulust kuulub mõnesse järgmisesse kategooriasse:
Muudatusettepanek    74 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c – alapunkt vii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(vii a)  maksumaksja või tema sidusettevõtjate kaubavahetusest saadud tulu, v.a selliste standarditud kaupade puhul, mida vahetatakse regulaarselt sõltumatute osapoolte vahel ja mille puhul on olemas avalikult jälgitavad hinnad;
Muudatusettepanek    75 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lõike 1 punkti c kohaldatakse finantsettevõtjate suhtes üksnes siis, kui enam kui 50 % ettevõtja eespool loetletud kategooriatesse kuuluvast tulust pärineb tehingutest maksumaksja või tema sidusettevõtjatega.	Lõike 1 punkti c kohaldatakse finantsettevõtjate suhtes üksnes siis, kui enam kui 25 % ettevõtja eespool loetletud kategooriatesse kuuluvast tulust pärineb tehingutest maksumaksja või tema sidusettevõtjatega.
Muudatusettepanek    76 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Liikmesriigid ei kohalda lõiget 1 juhul, kui üksus on liikmesriigi või EMP lepingu osalisest kolmanda riigi maksuresident, ega kolmanda riigi üksuse püsiva tegevuskoha suhtes, mis asub liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui üksuse püsiv tegevuskoht on puhtalt kunstlik või kui üksus osaleb oma majandustegevuse käigus fiktiivsetes skeemides, mille peamine eesmärk on saada maksusoodustust.	2.  Liikmesriigid ei kohalda lõiget 1 juhul, kui üksus on liikmesriigi või EMP lepingu osalisest kolmanda riigi maksuresident, ega kolmanda riigi üksuse püsiva tegevuskoha suhtes, mis asub liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui üksuse püsiv tegevuskoht ei läbi majandusliku sisu testi või kui üksus osaleb oma majandustegevuse käigus fiktiivsetes skeemides, mille peamine eesmärk on saada maksusoodustust. Kindlustusandjate puhul loetakse fiktiivseks asjaolu, kui emaettevõtja kindlustab oma riskid edasi omaenda tütarettevõtjate kaudu.
Muudatusettepanek    77 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hübriidsed lahknevused	Hübriidsed lahknevused liikmesriikide vahel
Muudatusettepanek    78 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui kaks liikmesriiki kvalifitseerivad õiguslikult sama maksumaksjat (hübriidüksus), sealhulgas selle üksuse ühes või mitmes liikmesriigis asuvaid püsivaid tegevuskohti erinevalt, ja kui see toob endaga kaasa olukorra, kus sama makse, kulu või kahjum arvatakse maha nii selles liikmesriigis, kust makse pärineb, kulu kanti ja kahjum tekkis, kui ka teises liikmesriigis, või olukorra, kus makse arvatakse maha liikmesriigis, kust makse pärineb, ilma et sedasama makset teises liikmesriigis deklareeritaks, siis seda, kuidas hübriidüksust on õiguslikult kvalifitseeritud liikmesriigis, kust makse pärineb, kulu kanti ja kahjum tekkis, tuleb järgida teistes asjaomastes liikmesriikides.	Kui kaks liikmesriiki kvalifitseerivad õiguslikult sama maksumaksjat (hübriidüksus), sealhulgas selle üksuse ühes või mitmes liikmesriigis asuvaid püsivaid tegevuskohti erinevalt, ja kui see toob endaga kaasa olukorra, kus sama makse, kulu või kahjum arvatakse maha nii selles riigis, kust makse pärineb, kulu kanti ja kahjum tekkis, kui ka teises riigis, või olukorra, kus makse arvatakse maha riigis, kust makse pärineb, ilma et sedasama makset teises riigis kirjendataks, siis seda, kuidas hübriidüksust on õiguslikult kvalifitseeritud riigis, kust makse pärineb, kulu kanti ja kahjum tekkis, tuleb järgida teises asjaomases riigis.
Muudatusettepanek    79 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui kaks liikmesriiki kvalifitseerivad õiguslikult sama makset (hübriidinstrument) erinevalt, ja kui see toob endaga kaasa olukorra, kus makse arvatakse maha liikmesriigis, kust makse pärineb, ilma et sedasama makset teises liikmesriigis deklareeritaks, siis seda, kuidas hübriidinstrumenti on õiguslikult kvalifitseeritud liikmesriigis, kust makse pärineb, tuleb järgida teistes asjaomastes liikmesriikides	Kui kaks riiki kvalifitseerivad õiguslikult sama makset (hübriidinstrument) erinevalt, ja kui see toob endaga kaasa olukorra, kus makse arvatakse maha riigis, kust makse pärineb, ilma et sedasama makset teises riigis kirjendataks, siis seda, kuidas hübriidinstrumenti on õiguslikult kvalifitseeritud riigis, kust makse pärineb, tuleb järgida teises asjaomases riigis.
Muudatusettepanek    80 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – lõik 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Liikmesriigid ajakohastavad oma topeltmaksustamise vältimise lepinguid kolmandate riikidega või sõlmivad läbirääkimiste teel kollektiivselt samaväärsed lepingud, et muuta käesoleva artikli sätted kohaldatavaks liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes piiriülestes suhetes.
Muudatusettepanek    81 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 10 a
	Hübriidsed lahknevused seoses kolmandate riikidega
	Kui hübriidne lahknevus liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel toob kaasa topeltmahaarvamise, keeldub liikmesriik sellise makse mahaarvamisest, kui kolmas riik ei ole juba nii teinud.
	Kui hübriidne lahknevus liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel toob kaasa mahaarvamise ilma kirjendamata, keeldub liikmesriik vastavalt sellise makse mahaarvamisest või kirjendamata jätmisest, kui kolmas riik ei ole juba nii teinud.
Muudatusettepanek    82 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 10 b
	Tegelik maksumäär
	1.  Komisjon töötab välja ühise meetodi tegeliku maksumäära arvutamiseks igas liikmesriigis, et võimaldada koostada võrdlustabel tegelikest maksumääradest liikmesriikides.
Muudatusettepanek    83 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 10 c
	Maksulepingute kuritarvitamise vastased meetmed
	1.  Liikmesriigid viivad oma kahepoolsetesse maksulepingutesse järgmised sätted:
	(a)  klausli, millega tagatakse, et mõlemad lepinguosalised võtavad omale kohustuse, et maks makstakse seal, kus toimub majandustegevus ja kus väärtus luuakse;
	(b)  lisa, milles selgitatakse, et lisaks topeltmaksustamise vältimisele on kahepoolsete lepingute eesmärk võidelda maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastu;
	(c)  klausli peamise eesmärgi katsel põhineva üldise kuritarvituste vastase eeskirja kohta, nagu see on määratletud komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta soovituses maksulepingute kuritarvitamise vastaste meetmete rakendamise kohta (C (2016) 271 final);
	(d)  püsiva tegevuskoha mõiste, nagu see on määratletud makse käsitleva OECD näidislepingu artiklis 5.
	2.  Komisjon esitab 31. detsembriks 2017 ettepaneku maksulepinguid käsitleva Euroopa lähenemisviisi kohta, et luua maksulepingute Euroopa mudel, mis võiks lõpuks asendada liikmesriikide sõlmitud tuhandeid kahepoolseid lepinguid.
	3.  Liikmesriigid tühistavad kahepoolsed lepingud või hoiduvad nende sõlmimisest jurisdiktsioonidega, mis ei austa hea maksuhaldustava põhimõtete kohaseid liidu miinimumstandardeid.
Muudatusettepanek    84 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 d (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 10 d
	Hea maksuhaldustava
	1.  Komisjon lisab liidu osalusega rahvusvahelistesse kaubandus- ja majanduspartnerluslepingutesse sätted hea maksuhaldustava edendamise kohta, selleks et suurendada läbipaistvust ja võidelda kahjulike maksutavade vastu.
Muudatusettepanek    85 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 e (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 10 e
	Karistused
	Liikmesriigid kehtestavad eeskirjad karistuste kohta, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste eeskirjade rakendamine. Ette nähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni viivitamata kõnealustest eeskirjadest ja meetmetest ning kõikidest nende hilisematest muudatustest.
Muudatusettepanek    86 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Järelevalve	Läbivaatamine ja järelevalve
Muudatusettepanek    87 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist kolm aastat pärast direktiivi jõustumist ja esitab selle kohta nõukogule aruande.	1.  Komisjon hindab käesoleva direktiivi rakendamist kolm aastat pärast direktiivi jõustumist ja esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.
Muudatusettepanek    88 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.  Liikmesriigid edastavad komisjonile kogu teabe, mis on vajalik, et hinnata käesoleva direktiivi rakendamist.	2.  Liikmesriigid edastavad Euroopa Parlamendile ja komisjonile kogu teabe, mis on vajalik, et hinnata käesoleva direktiivi rakendamist.
Muudatusettepanek    89 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a.  Komisjon kehtestab eriotstarbelise järelevalvemehhanismi käesoleva direktiivi täieliku ja piisava ülevõtmise ning kõikide esitatud mõistete ja nõutud meetmete korrektse tõlgendamise tagamiseks liikmesriikide poolt, et saavutada kooskõlastatud Euroopa lähenemisviis võitluses BEPSi vastu.
Muudatusettepanek    90 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 a
	Euroopa maksukohustuslasena registreerimise number
	Komisjon esitab 31. detsembriks 2016 seadusandliku ettepaneku ühtlustatud ühtse Euroopa maksukohustuslasena registreerimise numbri kohta, et muuta maksuteabe automaatne vahetamine liidus tõhusamaks ja usaldusväärsemaks.
Muudatusettepanek    91 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 b
	Kohustuslik automaatne teabevahetus maksustamise valdkonnas
	Täieliku läbipaistvuse ja käesoleva direktiivi sätete nõuetekohase rakendamise tagamiseks on teabevahetus maksustamise valdkonnas automaatne ja kohustuslik, nagu on sätestatud nõukogu direktiivis 2011/16/EL1 a.
	_______________
	1 aNõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

SELETUSKIRI

OECD uuringu kohaselt jääb hargmaiste ettevõtjate agressiivse maksude optimeerimise tõttu riikidel üle kogu maailma igal aastal eelarvesse laekumata 100–240 miljardit dollarit. See moodustab 4–10% äriühingute tulumaksust saadavast maksutulust. Riikidele on see oluline tulude kaotus, mis vähendab nende võimet investeerida meetmetesse, mille abil edendada tööhõivet, võidelda vaesuse vastu või töötada välja kõigi jaoks mõeldud tõhusaid tervishoiusüsteeme.

Majandus- ja rahaliidu rajamine peab käima maksustamise ühtlustamise kaudu Euroopas. Ühtne turg peab toetuma äriühingute õiglasele ja tõhusale maksustamisele.

Usaldusväärse ühtse turu välja kujundamiseks peavad liikmesriigid maksustamise osas kokkuleppele jõudma.

Ühtse turu hea toimimise tagamiseks ja kapitaliturgude liidu edukuseks on väga oluline saavutada koordineeritud ja ühtlustatud lähenemisviis maksusüsteemide rakendamise osas.

Raportöör väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle, mida ta peab edasiminekuks hargmaiste ettevõtjate maksudest kõrvalehoidumise piiramise suunas. Raportöör on siiski arvamusel, et esitatud muudatusettepanekute abil on võimalik muuta ettepanek selgemaks ja tõhusamaks.

Käesoleva raporti peamine eesmärk on see, et ettevõtjad maksaksid tulumaksu seal, kus nad teenivad kasumit.

Selle eesmärgiga otsustas raportöör lisada täpse ja siduva määratluse tingimuste kohta, mille abil on võimalik tõendada hargmaise ettevõtja tegevuskohta riigis. See on ainuke viis sundida ettevõtjat õiglaselt makse maksma. Praegu viivad hargmaised ettevõtjad kasumi sageli maksuparadiisidesse ilma makse maksmata.

Raportöör täpsustas ja ühtlustas ka patente käsitlevaid sätteid. Praegu kasutavad hargmaised ettevõtjad patenditulu maksustamise erikordasid oma kasumi kunstlikuks vähendamiseks. See aga avaldab kahjulikku mõju ka tegelikult innovaatilistele riikidele. Euroopa Parlament teeb ettepaneku kohaldada nende ettevõtjate suhtes maksustamist riigist lahkumisel, kui nad kannavad patenditulu üle madalate maksudega riikidesse.

Raportöör tugevdas ka Euroopa Parlamendi rolli. Euroopa Parlament peaks olema organ, mis kontrollib käesoleva direktiivi tõhusat rakendamist 28 liikmesriigis. Lisaks peaks Euroopa Parlament teostama sõltumatu hindamise, et hinnata direktiivi tulemuslikkust.

Raportöör peab kahetsusväärseks, et komisjon ei ole veel esitanud seadusandlikku ettepanekut äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta. Äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas peaks andma ettevõtjatele ühtse kontaktpunkti süsteemi maksudeklaratsioonide täitmiseks ning liidus saadud kasumi ja kahjumi konsolideerimiseks.

VÄHEMUSE ARVAMUS

mille on vastavalt kodukorra artikli 56 lõikele 3

esitanud Bernd Lucke

Raportis esitatakse nõue kohaldada intressimaksete suhtes maksuvabastust mitte rohkem kui 20 % ulatuses EBITDAst. Mina pean sellist korda kohatuks, kahjulikuks ja investeeringuid takistavaks. Intressimaksed on investeerimisprojektide kulud. Neid peaks alati sellistena ka näidata saama. Vastasel korral esitatakse maksustatav tulu liiga suurena. Ka OECD BEPSivastases tegevuskavas soovitatud piirmäär 30 % on seda arvesse võttes problemaatiline.

Bayeti raportis esitatud ettepanekuga kahjustatakse paljusid tõsiste investeerimiskavatsustega ettevõtjaid. On vale võtta maksualase väärkäitumise vastu võitlemiseks vastu eeskirjad, millega piiratakse ka ettevõtjaid, kes oma makse ausalt maksavad. Eelkõige kontsernisisesed laenud on need, mida kasutatakse maksustamise vältimise eesmärgil selleks, et viia kasum üle madalate maksudega riikidesse. Seetõttu oleks olnud mõttekam piirata intresside mahaarvatavust üksnes kontsernisiseste laenude puhul. Intressimaksed välistele kolmandatele isikutele peaksid olema seevastu piiramatult mahaarvatavad.

Bayeti raportis ette nähtud võimalusest intressimakseid, mida maha arvata ei saa, kuni viis aastat edasi kanda, on eelkõige tegelikke investeeringuid rahastavatel ettevõtjatel vähe kasu. Suure investeerimisprojekti puhul tekivad paljude aastate jooksul suured intressikulud, mis tähendab, et intresside edasikandmiseks ei jää mingit mänguruumi.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Eeskirjad siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise tavadega võitlemiseks
Viited	COM(2016)0026 – C8-0031/2016 – 2016/0011(CNS)
EPga konsulteerimise kuupäev	10.2.2016
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	ECON 25.2.2016
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	AFET 25.2.2016	IMCO 25.2.2016	LIBE 25.2.2016
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	AFET 23.2.2016	IMCO 23.2.2016	LIBE 17.2.2016
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Hugues Bayet 21.1.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	11.4.2016	23.5.2016
Vastuvõtmise kuupäev	24.5.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	20 15 21
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerolf Annemans, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Markus Ferber, Jonás Fernández, Elisa Ferreira, Sven Giegold, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Petr Ježek, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Sander Loones, Bernd Lucke, Ivana Maletić, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Peter Simon, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Ramon Tremosa i Balcells, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Beatrix von Storch, Pablo Zalba Bidegain
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Laura Agea, Enrique Calvet Chambon, David Coburn, Eva Joly, Thomas Mann, Emmanuel Maurel, Siôn Simon, Roberts Zīle
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Kostas Chrysogonos, Sylvie Guillaume, Sabine Lösing, Virginie Rozière, Jutta Steinruck, Jarosław Wałęsa
Esitamise kuupäev	27.5.2016