SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelist raamlepingut Aserbaidžaani Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta, sõlmimise kohta

16.6.2016 - (05616/2014 – C8-0043/2014 – 2013/0420(NLE)) - ***

Väliskomisjon
Raportöör: Norica Nicolai

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelist raamlepingut Aserbaidžaani Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta, sõlmimise kohta

(05616/2014 – C8-0043/2014 – 2013/0420(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (05616/2014),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Aserbaidžaani Vabariigi vahelise partnerlus- ja koostöölepingu protokolli projekti, milles käsitletakse Euroopa Liidu ja Aserbaidžaani Vabariigi vahelist raamlepingut Aserbaidžaani Vabariigi liidu programmides osalemise üldpõhimõtete kohta (05618/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 212 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0043/2014),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse väliskomisjoni soovitust (A8-0210/2016),

1.  annab nõusoleku protokolli sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Aserbaidžaani Vabariigi valitsusele ja parlamendile.

LÜHISELGITUS

Protokolli eesmärk on kehtestada finants- ja tehnilised eeskirjad, mis võimaldavad Aserbaidžaanil osaleda teatavates Euroopa Liidu programmides, mis on avatud kolmandatele riikidele. Eritingimused, mis on seotud Aserbaidžaani osalemisega igas konkreetses programmis, määratakse seejärel kindlaks komisjoni ja Aserbaidžaani pädevate ametiasutuste vahelise lepinguga.

Komisjon kavandas teatavate liidu programmide järkjärgulist avamist Euroopa naabruses asuvatele riikidele juba 2006. aastal ja seadis selle Euroopa naabruspoliitika üheks osaks. Nõukogu kiitis selle lähenemisviisi heaks 2007. aastal ja esitas komisjonile suunised partnerriikidega läbirääkimiste pidamiseks, et sõlmida raamlepingud, mis osalemist lihtsustaksid. See lähenemisviis kiideti heaks ka Euroopa naabruspoliitika läbivaatamise raames 2011. aastal ning see on ühtlasi üks idapartnerluse elemente eesmärgiga tõhustada kahepoolset koostööd. Aserbaidžaan avaldas 2012. aasta oktoobris huvi liidu programmides osalemise vastu. Armeenia, Gruusia, Moldova ja Ukraina on sellised protokollid juba sõlminud.

ELi ja Aserbaidžaani partnerlus- ja koostööleping jõustus 1. juulil 1999. Alates 2010. aastast on EL ja Aserbaidžaan pidanud läbirääkimisi lepinguliste suhete uuendamise ja täiendamise üle vastavalt eesmärkidele seoses idapartnerlusega, milles Aserbaidžaan on osaline. Kahjuks seiskusid need läbirääkimised 2013. aastal. ELi ja Aserbaidžaani viisalihtsustusleping ja tagasivõtuleping jõustusid aga 1. septembril 2014. Aserbaidžaan on ELi jaoks ka oluline energiapartner. ELi-Aserbaidžaani suhete olulisus ei piirdu siiski energiajulgeolekuga ning partnerluse tähtsust tuleks vaadelda idapartnerluse raames kavandatud koostöö kõigist aspektidest. Viimastel kuudel on Euroopa Parlament väljendanud muret üha suuremate raskuste üle, millega puutuvad kokku kodanikuühiskonna osalejad ja organisatsioonid. Õigusriigi põhimõte, inimõigused ja demokraatia on jätkuvalt aluspõhimõtted, millele peaksid tuginema ELi suhted kolmandate riikidega. Sellega seoses on raamlepingu eesmärk edendada koostööd valdkondades ja soodustada inimeste vahelisi kontakte, mis peaksid ühiskonnale kasu tooma.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	14.6.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	51 5 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Lars Adaktusson, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Goffredo Maria Bettini, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Jacek Saryusz-Wolski, Jaromír Štětina, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans, Boris Zala
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Brando Benifei, Ana Gomes, Takis Hadjigeorgiou, Liisa Jaakonsaari, Javi López, Antonio López-Istúriz White, Norica Nicolai, Urmas Paet, Igor Šoltes, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Eleni Theocharous, Ernest Urtasun, Janusz Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Heidi Hautala, Hans-Olaf Henkel, Sofia Sakorafa