Menetlus : 2015/2322(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0214/2016

Esitatud tekstid :

A8-0214/2016

Arutelud :

PV 12/09/2016 - 18
CRE 12/09/2016 - 18

Hääletused :

PV 13/09/2016 - 4.14
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0333

RAPORT     
PDF 529kWORD 126k
21.6.2016
PE 575.127v02-00 A8-0214/2016

teema „Energiaturu uue korralduse suunas“ kohta

(2015/2322(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: Werner Langen

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

teema „Energiaturu uue korralduse suunas“ kohta

(2015/2322(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114 ja 194,

  võttes arvesse 2015. aasta detsembri Pariisi kokkulepet, mis sõlmiti ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21),

  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050“ (COM(2011)0885),

–  võttes arvesse komisjoni 5. novembri 2013. aasta teatist „Elektrienergia siseturu saavutamine ning riigi sekkumise parim kasutamine“ (C(2013)7243) ning komisjoni talituste töödokumenti „Tootmise piisavus elektrienergia siseturul – suunised avaliku sekkumise puhul“ (SWD(2013)0438),

–  võttes arvesse komisjoni 9. aprilli 2014. aasta teatist „Keskkonna- ja energiaalase riigiabi suunised aastateks 2014–2020“(1),

–  võttes arvesse komisjoni 16. detsembri 2014. aasta teatist „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus“ (COM(2014)0910),

  võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2015. aasta teatist „Uued võimalused energiatarbijatele“ (COM(2015)0339),

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Energialiidu pakett – vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ (COM(2015)0080),

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Elektri 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamine. Euroopa elektrivõrgu tugevdamine 2020. aastaks“ (COM(2015)0082),

–  võttes arvesse komisjoni 15. juuli 2015. aasta teatist „Avaliku konsultatsiooni algatamise kohta energiaturu uue korralduse üle“ (COM(2015)0340),

–  võttes arvesse nõukogu 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldusi kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 kohta, 

–  võttes arvesse nõukogu 19. märtsi 2015. aasta järeldusi energialiidu kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 26. novembri 2015. aasta järeldusi energialiidu juhtimissüsteemi kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 713/2009, millega luuakse Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet(2),

  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrust (EÜ) nr 714/2009 võrkudele juurdepääsu tingimuste kohta piiriüleses elektrikaubanduses ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1228/2003(3),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrust (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009(4),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv)(5),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta määrust (EL) nr 256/2014, milles käsitletakse komisjoni teavitamist Euroopa Liidu energeetikataristu investeerimisprojektidest ning millega asendatakse nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 617/2010 ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 736/96(6),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. jaanuari 2006. aasta direktiivi 2005/89/EÜ elektrienergia varustuskindluse ja infrastruktuuriinvesteeringute kohta(7),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2011. aasta direktiivi 2011/83/EL tarbija õiguste kohta, millega muudetakse nõukogu direktiivi 93/13/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/44/EÜ ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 85/577/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 97/7/EÜ(8),

–  võttes arvesse kolmandat energiapaketti,

–  võttes arvesse oma 19. juuni 2008. aasta resolutsiooni Euroopa energiatarbijate õiguste harta kohta(9),

–  võttes arvesse oma 14. märtsi 2013. aasta resolutsiooni energia tegevuskava kohta aastani 2050 ja tuleviku kohta koos energiaga(10),

–  võttes arvesse oma 4. veebruari 2014. aasta resolutsiooni nutivõrkude arendamise kohalike ja piirkondlike tagajärgede kohta(11),

–  võttes arvesse oma 14. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni eesmärgi kohta sõlmida Pariisis uus rahvusvaheline kliimakokkulepe(12),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta(13),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiivi 2009/72/EÜ, mis käsitleb elektrienergia siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/54/EÜ(14),

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2013. aasta resolutsiooni toimiva energiaturu kohta(15),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta(16),

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni elektri 10 % ühendatuse eesmärgi saavutamise ja Euroopa elektrivõrgu tugevdamise kohta 2020. aastaks(17),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0214/2016),

A.  arvestades, et komisjoni kavad elektrituru suhtes peavad viima turu tõelisele ümberkorraldamisele, toetama tõhusust, varustuskindlust, taastuvate energiaallikate ja võrkudevaheliste ühenduste arendamist ning tagama Euroopa energia siseturu väljakujundamise;

B.  arvestades, et energiaturgude integreerimine koos kõigi turuosaliste, sealhulgas tootvate tarbijate kaasamisega aitab saavutada aluslepingus sätestatud kindla, taskukohase, tõhusa ja säästva energiavarustuse eesmärke;

C.  arvestades, et tuleviku energiasüsteemis vajatakse kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks rohkem paindlikkust, milleks tuleb investeerida kõigisse nelja paindlikkuslahendusse – paindlikku tootmisse, võrguarendusse, nõudlusse ja salvestusse;

D.  arvestades, et rohkem kui pool kogu ELi elektrienergiast toodetakse kasvuhoonegaase tekitamata;

E.  arvestades, et elektriturgude integreerimisel tuleb täita Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 194, mille kohaselt Euroopa energiapoliitika peab tagama energiaturu toimimise, energiaga varustamise kindluse, edendama energia tõhusat kasutamist ja säästmist, taastuvate energiaallikate arendamist ja energiavõrkude ühendamist; arvestades, et liikmesriikide energiaallikate jaotuse ja energiaressursside kasutustingimuste kindlaksmääramine kuulub endiselt riiklikku pädevusse;

F.  arvestades, et mitmepoolses koostöös saadud positiivsed kogemused on piirkondliku turuvastutuse tugevdamise eeskujuks (nt regionaalse turvalisuse koordineerimisalgatused, nagu Coreso ja põhivõrguettevõtjate turvalisuskoostöö (TSC), viiepoolne energiafoorum, Edela-Euroopa ühenduste kõrgetasemeline töörühm, Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava, ühine rahvusvaheline Põhjamaade reserv- ja reguleerimisturg ning turgude ühendamine Kesk- ja Ida-Euroopas); arvestades, et nende väljatöötamine hõlmab eeskirju, millega tagatakse võimsuse piisavalt varajane jaotamine, et anda investeerimissignaale vähem saastavate käitiste kasuks;

G.  arvestades, et mitmed liikmesriigid prognoosivad liiga väikest tootmisvõimsust, mis toob lähitulevikus kaasa elektrikatkestuste ohu, kui ei looda varumehhanisme;

H.  arvestades, et riiklikud võimsusturud raskendavad elektriturgude lõimimist ja on ühise energiapoliitika eesmärkidega vastuolus, mistõttu neid tuleks kasutada vaid viimase abinõuna, kui on kaalutud kõiki muid võimalusi, sealhulgas energiavõrkude suurem ühendamine naaberriikidega, tarbimiskaja meetmed ning muud piirkondliku turuintegratsiooni vormid;

I.  arvestades, et Euroopa on ülesandeks võtnud energiasüsteemi ümberkorraldamine edukalt lõpule viia ning eelkõige lihtsustada taastuvate energiaallikate integreerimist, mis tähendab uut vajadust paindlikkuse ja varustuskindlust tagavate turumeetmete rakendamise järele;

J.  arvestades, et aluslepingutes kindlaks määratud energiajulgeoleku eesmärk on oluline energialiidu tugevdamiseks ning arvestades, et seetõttu tuleb säilitada ja/või rakendada selle tagamiseks sobilikke vahendeid;

K.  arvestades, et avaliku sektori investeeringute maksimaalse tõhususe tagamiseks, võttes vajalikud meetmed kindla, jätkusuutliku ja konkurentsivõimelise energiaturu loomiseks, on oluline kombineerida Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi muude sihtotstarbeliste energiavaldkonna rahastamisvahenditega, näiteks Euroopa ühendamise rahastuga;

L.  arvestades, et suurem piirkondlik koostöö on hädavajalik ja peaks toimima katalüsaatorina, et süvendada Euroopa tasandi turuintegratsiooni;

M.  arvestades, et energiamaksud, kõrged maksustamiskulud, hindade valimatu reguleerimine, suur turukontsentratsioon, halduskoormus, subsiidiumid, piiriülese koostöö ja võrkudevaheliste ühenduste puudumine mõnes piirkonnas ja nõudluse juhtimise vähene kasutamine takistavad elektrienergia siseturu toimimist ning taastuvate energiaallikate täielikku turule lõimimist;

N.  arvestades, et kõik turuosalised peaksid süsteemi tasakaalustamisele kaasa aitama, et tagada ühiskonna ja majanduse jaoks mõistlike kulude eest maksimaalne energiavarustuse kindlus;

O.  arvestades, et kui tulude ja kulude analüüsi arvesse võttes teatavate liikmesriikide võrkude ühendatust keskmise ajavahemiku jooksul 15 %ni suurendada, et praeguseid kitsaskohti sihipäraselt kõrvaldada, võib see parandada varustuskindlust ja kaotada energiasaared; rõhutab, et peale kvantitatiivse eesmärgi on Euroopa elektrituru toimimise allesjäänud tõkete ületamiseks hädavajalik ka võrkudevaheliste ühenduste kättesaadavus ja avatud juurdepääs;

P.  arvestades, et mitmesuguste taastuvate energiaallikate kasvav osakaal elektrienergia allikate jaotuses eeldab stabiilset tugisüsteemi paindlike ja taastuvate energiaallikate ning paindliku tehnoloogia, nt salvestamise ja nõudlusele reageerimise näol;

Q.  arvestades, et energia salvestamine on peamine vahend energiaturgude paindlikkuse ja tõhususe suurendamiseks, kuid arvestades, et seni ei ole loodud reguleerimismehhanismi, mis võimaldaks tõhusat salvestussüsteemi kasutada;

R.  arvestades, et Rahvusvaheline Energiaagentuur esitas oma hiljutises uuringus „Re-Powering Markets“ („Turgude uuendamine“) olulised soovitused(18);

S.  arvestades, et hästi korraldatud ja nõuetekohaselt rakendatud Euroopa energiaturg võib märkimisväärselt suurendada ELi energiajulgeolekut ja -sõltumatust, eelkõige suuremate tarnijate suhtes, kellest liit on sõltuv;

T.  arvestades, et tõelise energiaturu loomiseks tuleb kiiresti kaotada ELi allesjäänud energiasaared;

1.  tunneb heameelt komisjoni 15. juuli 2015. aasta teatise üle, mis käsitleb energiaturu uut korraldust, ja toetab seisukohta, et ümberkorraldatud elektriturg ja kehtivate õigusaktide rakendamine peaks tugevdama piirkondlikku koostööd kõigis energia nõudluse ja pakkumise aspektides ning seejuures tuleks keskenduda turgude täiustamisele, detsentraliseerimisele ja paindlikkuse suurendamisele, et tagada hästi reguleeritud turupõhine süsteem, mis suudab täita kõik ELi 2030. aastaks seatud energia- ja kliimaeesmärgid;

2.  on seisukohal, et uuenduslikud elemendid, mis on tekitanud energiaturu ümberkorraldamise vajaduse, on järgmised:

–  turupõhise tasustamisega taastuvate energiaallikate suurenenud osakaal;

–  siseriiklike turgude tugevam integreerimine ühenduste arendamise kaudu;

–  arukate võrkude areng ning uued detsentraliseeritud tootmistehnoloogiad, mis võimaldavad tarbijatel nii tarbija kui ka tootjana aktiivsemalt tegutseda ja edendavad nõudluse paremat juhtimist;

3.  väljendab heameelt selle üle, et uue energialiidu strateegia eesmärk on muuta EL taastuvate energiaallikate valdkonna eestvedajaks, ning märgib, et selle saavutamiseks on vaja Euroopa elektrisüsteemi põhimõttelist muutust;

4.  väljendab heameelt selle üle, et uus energialiidu strateegia loob energiatarbijatele uusi hüvesid, pakub neile energiaturgudel osalemiseks palju laiemaid valikuvõimalusi ning tagab parema tarbijakaitse;

5.  nõuab Euroopa turgude kehtiva õigusraamistiku kohandamist, et võimaldada taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemist ja kaotada piiriülesed regulatiivsed lüngad; rõhutab, et elektrituru uus korraldus aina detsentraliseeritumas energiasüsteemis peab lähtuma niisugustest turupõhimõtetest, mis ergutaksid investeerimist, tagaksid VKEde juurdepääsu energiaturule ja looksid stabiilse, integreeritud ja aruka energiasüsteemi abil kestliku ning tõhusa elektrivarustuse; on seisukohal, et see raamistik peaks edendama ja tasustama paindlikke salvestuslahendusi, tarbimiskaja tehnoloogiat, paindlikku tootmist, arvukamate võrkudevaheliste ühenduste loomist ja turu edasist lõimimist, mis aitab suurendada taastuvenergiaallikate osakaalu ja neid turule lõimida; kinnitab, et varustuskindlus ja dekarboniseerimine eeldab likviidsete lühiajaliste (päev-ette ja päevasiseste) turgude ning pikaajaliste hinnasignaalide kombineerimist;

6.  on seisukohal, et kolmanda energiapaketi täielik rakendamine kõigis liikmesriikides on üks olulisemaid samme Euroopa energiaturu suunas; nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon tagaks praeguse reguleeriva raamistiku rakendamise;

7.  palub, et uus elektrituru korraldus hõlmaks terviklikku ettenägelikku lähenemisviisi, arvestades nn tootvate tarbijate kasvavat tähtsust taastuvatest energiaallikatest lähtuvas detsentraliseeritud elektritootmises; kutsub sellega seoses komisjoni üles juhtima osaluspõhist protsessi, et saavutada ELi tasandil praktiline ühine arusaam tootvate tarbijate määratlusest; palub komisjonil kaasata läbivaadatud taastuvenergia direktiivi uus, tootvaid tarbijaid käsitlev peatükk, et kõrvaldada peamised takistused ning suurendada investeerimist taastuvenergia isetootmisse ja omatarbimisse;

8.  on veendunud, et parim viis ELi-ülese integreeritud elektrituru loomiseks on määrata strateegiliselt kindlaks vajalik lõimumise tase, mis võimaldaks taastada turuosaliste usalduse ning eelkõige tagada kehtivate õigusaktide nõuetekohase rakendamise;

9.  kutsub liikmesriike üles ennetavamalt osalema ELi paindliku ja detsentraliseeritud elektri siseturu väljakujundamises, et tõhustama siseriiklike üleminekustrateegiate kooskõlastamist ja hoiduda püsivate võimsusturgude ja -mehhanismide kaudu ELi toimimise lepingu artiklite 114 ja 194 eesmärke kahjustamast;

10.  on veendunud, et Euroopa elektrienergia siseturg on võimalik, kui selle aluseks on tugevamad hulgituru hinnaimpulsid, nii et hinnad kajastaksid varude nappust ja ülejääki, kaasa arvatud hinnatõusud, mis koos muude meetmetega osutaksid vajadusele investeerida uude võimsusse ja paindlikkusteenustesse; tuletab meelde, et nappusel põhinevatele hindadele üleminek eeldab nõudlusele reageerimise ja salvestamise täiustamist koos tõhusa turujärelevalve ja kontrolliga, et vähendada turuvõimu kuritarvitamise ohtu, eelkõige selleks, et kaitsta tarbijaid; on veendunud, et tarbijate kaasamine on energiatõhususe tagamisel üks olulisemaid eesmärke ja et tuleks korrapäraselt üle vaadata, kas varude tegelikku nappust kajastavad hinnad toovad tegelikult kaasa piisava investeerimise elektritootmisvõimsusse;

11.  rõhutab, et ELi elektrienergia siseturgu mõjutab ka import kolmandatest riikidest, kus on hoopis teised õiguslikud ja reguleerivad süsteemid, sealhulgas tuumaohutust ja -julgeolekut, keskkonda ja kliimamuutusi käsitlevad nõuded; palub komisjonil seda energiaturu uue korralduse väljatöötamisel nõuetekohaselt arvesse võtta, et tagada ELi ja ELi-väliste riikide energiatootjatele võrdsed võimalused ning kindlustada Euroopa tarbijatele kindel, säästev ja taskukohane energia;

12.  on seisukohal, et energiavaldkonda investeerimine eeldab stabiilset ja prognoositavat pikaajalist raamistikku ning et ELi ülesandeks on suurendada usaldust uute eeskirjade tulemuslikkuse suhtes;

13.  nõuab kõigi arutatavate ettepanekute jaoks asjakohaseid üleminekuperioode koos üksikasjaliku kulude-tulude analüüsiga;

14.  rõhutab Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku (ENTSO-E) toetatava ühise süsteemi piisavuse analüüsi tähtsust piirkondlikul tasandil ja nõuab, et lähiturgude põhivõrguettevõtjad töötaksid selleks välja ühise metoodika, mis peab saama komisjoni heakskiidu; toonitab tugevdatud piirkondliku koostöö tohutut potentsiaali;

15.  rõhutab kooskõlastatud pikaajalise planeerimise tähtsust ülekandetaristu ja elektriturgude tõhusaks arenguks Euroopas; toonitab sellega seoses parema piirkondliku koostöö vajalikkust ning juhib tähelepanu olemasolevate piirkondliku turu lahenduste, näiteks Nord Pooli edule;

16.  kinnitab liikmesriikide õigust kindlaks määrata oma riiklike energiaallikate jaotusse kuuluvate energiaressursside kasutamistingimused, võttes arvesse aluslepingu sätteid, mille kohaselt Euroopa energiapoliitika tagab energiaturu toimimise ja energiavarustuse kindluse, edendab energia tõhusat kasutamist ja säästmist, taastuvate energiaallikate arendamist ning energiavõrkude sidumist; rõhutab, et piirkondlik koostöö võimaldaks Euroopa energiasüsteemile kulude kokkuhoidu ja eeliseid ning peaks põhinema standardsel läbipaistval piirkondliku süsteemi metoodikal, mille abil hinnatakse süsteemi piisavusega seotud pikaajalisi vajadusi ning lepitakse kokku, kuidas toimida elektrikriisi olukordades, eriti kui kriisil on piiriülene mõju; kutsub seetõttu komisjoni üles esitama raamistiku muutmise ettepanekut; samuti palub komisjonil kajastada seda seadusandlikus ettepanekus;

17.  tuletab meelde, et liikmesriigid, kes otsustavad tuumaenergiat kasutada, peaksid seda tegema kooskõlas ELi ohutusstandardite, energia siseturu eeskirjade ja riigiabi eeskirjadega;

18.  märgib, et energiatõhusus ja energia säästmine, tarbimiskaja, energia salvestusvõimsus ja võrgu laiendamine, eelkõige arukate võrkude, võrkudevaheliste ühenduste tõhusa kasutamise ning riiklike võrkude edasise laiendamise ja arendamise teel, on kasvava taastuvate energiaallikate osakaaluga elektrienergia siseturu saavutamiseks hädavajalik, ja tuletab meelde põhimõtet „tõhusus ennekõike“, mis tähendab, et enne võrgu- ja pakkumispoolseid investeeringuid tuleks kaaluda nõudlusepoolseid investeeringuid; peab kahetsusväärseks, et mõnedes liikmesriikides ja nende vahel on ikka veel olulisi võrguühenduse lünki, mis põhjustavad võrkude ülekoormamist ja kahandavad oluliselt toimimiskindlust ning piiriülest energiakaubandust; peab kahetsusväärseks ülekandevõimsuste piiramise tava, mille sihiks on riikliku tootmise tasakaalustamine ning riigisiseste kitsaskohtade ületamine; nõuab, et elektrivõrkude ühendamise eesmärke piirkonniti eristataks, nii et kajastaksid tegelikke turuliikumisi, et nende kohta koostataks asjakohane tulude ja kulude analüüs ja et need lähtuksid ENTSO-E kümne aasta võrgukavast, tingimusel, et Euroopa Liidule seatud miinimumeesmärgid täidetakse; peab sellega seoses samuti väga oluliseks võidelda koordineerimata ringvoogude vastu, eriti Kesk-ja Ida-Euroopa piirkonnas; rõhutab, et pärast piiriülese võimsuse loomist on samavõrd tähtis selle kättesaadavus, arvestades võimsuse üha kasvavat piiramist liikmesriikide poolt;

19.  märgib, et tuleks arendada uusi lähenemisviise, et vältida kitsaskohti ja saavutada detsentraliseeritud tootjate, tootvate tarbijate ja tarbijate pakutavate teenuste sujuvat integreerimist ja pakkumist võimaldav arukas jaotusvõrk;

20.  kordab oma toetust ELi piirkondlikele koostalitlusvõime eesmärkidele; mõistab samas, et olemasoleva taristu puudulik kasutamine ohustab niisuguste eesmärkide saavutatavust; rõhutab, et taristu optimaalne kasutamine on Euroopa energiaturule äärmiselt tähtis ning palub seetõttu komisjonil seda küsimust tulevastes õigusakti ettepanekutes käsitleda;

21.  nõuab elektri siseturu õigusraamistiku optimeeritud rakendamist ja jõustamist ning soovib, et komisjon ja ACER jätkaksid tegelemist hulgimüügiturgude probleemidega, kus praegused tavad ei ole kooskõlas määrusega (EÜ) 714/2009; palub ACERil suurendada olemasoleva ülekandevõimsuse piiramise regulatiivset järelevalvet;

22.  rõhutab, et võrgu sihipärane ja ulatuslik laiendamine ja võrkude struktuurse ülekoormuse kõrvaldamine on energia siseturu väljakujundamiseks ja seega ka konkurentsi suurendamiseks olulised tingimused; on seisukohal, et hinnatsoonide konfiguratsiooni tuleks arutada kõigi asjaomaste sidusrühmadega, võttes arvesse ACERi pädevust ning ENTSO-E pakkumispiirkondade ülevaadet; rõhutab, et pakkumistsoonide jaotamine võib olla viimase abinõuna mõistlik ja turumajanduslik lähenemisviis, et kajastada elektrienergia tegelikku nappust teatavates piirkondades; on seisukohal, et tihedalt integreeritud elektrivõrkudes tuleb hinnaklasside jaotus kindlaks määrata kõigi asjaomaste naabermaadega konsulteerides, et takistada võrkude ebatõhusat kasutamist ja piiriülese võimsuse vähenemist, mis ei ole siseturuga kooskõlas;

23.  mõistab, et energia madala hinna tõttu hulgimüügiturgudel ja selle mõju tõttu investeeringutele ning tulenevalt vajadusest luua mehhanismid tootmisvõimsuse paindlikuks kohandamiseks vastavalt nõudlusele, on mitu liikmesriiki üleeuroopalise lähenemisviisi puudumisel ja seoses oma tarbimisturu eriomadustega pidanud välja töötama võimsusmehhanismid;

24.  suhtub skeptiliselt puhtalt riiklikesse ja mitteturupõhistesse võimsusmehhanismidesse ja turgudesse, mis ei ole energia siseturu põhimõtetega ühitatavad ja põhjustavad turumoonutusi, väljakujunenud tehnoloogiale kaudsete toetuste andmist ja lõpptarbijale suuri kulusid; rõhutab seetõttu, et ELi võimsusmehhanismid tuleb kavandada piiriülese koostööga arvestades ja pärast põhjalikke vajalikkusuuringuid ning need peavad vastama ELi konkurentsi- ja riigiabieeskirjadele; on veendunud, et riigisisese energiatootmise parem integreerimine ELi energiasüsteemi ning omavaheliste ühenduste tugevdamine võib vähendada võimsusmehhanismide vajalikkust ja kulusid;

25.  nõuab, et piiriüleste võimsusmehhanismide kasutuselevõtmiseks antaks luba alles siis, kui on täidetud muu hulgas järgmised kriteeriumid:

a.  nende vajalikkust kinnitab üksikasjalik piirkondlik tootmise ja pakkumise piisavusanalüüs, mis hõlmab ühendusi, ladustamist, tarbimiskaja ja piiriüleseid tootmisressursse, põhineb kogu ELi hõlmaval ühtsel, standarditud ja läbipaistval metoodikal ja millega tuvastatakse selge tarnekatkeskuste oht;

b.  puuduvad võimalikud alternatiivsed meetmed, mis oleksid vähem kulukad ja vähem turgu häirivad, näiteks täielik piirkondlikule turule lõimumine, mis ei piira piiriülest elektrikaubandust ja on kombineeritud otstarbekate võrgu-/strateegiliste reservidega;

c.  nende ülesehitus on turupõhine ja niisugune, et ei diskrimineerita elektrisalvestustehnoloogia kasutamist, koondatud tarbimiskaja, stabiilseid taastuvenergiaallikaid ega teiste liikmesriikide ettevõtetes osalemist, ei põhjustata piiriülest ristsubsideerimist ega tööstuse või muude klientide diskrimineerimist ning on tagatud, et tasustatakse ainult varustuskindluse jaoks rangelt vajalikku võimsust;

d.  nende väljatöötamine hõlmab eeskirju, millega tagatakse võimsuse piisavalt varajane jaotamine, et anda asjakohaseid investeerimissignaale vähem saastavate käitiste kasuks;

e.  võetakse arvesse kestlikkuse ja õhukvaliteedi eeskirju, et välistada kõige saastavam tehnoloogia (siinjuures võiks kaaluda heitenormi kehtestamist);

26.  rõhutab, et lisaks energiaturu uuele korraldusele aitab taastuvenergia direktiivi ja energiatõhususe direktiivi peatne läbivaatamine avada energia salvestamisest tulenevaid võimalusi;

27.  on veendunud, et energiavaldkonna ülemineku hädavajalik element on uute ja olemasolevate elektrisalvestuslahenduste arendamine ning uued turukorralduse eeskirjad peaksid aitama luua mitmesuguse kaasatud tehnoloogia jaoks toetava raamistiku;

28.  on seisukohal, et energia salvestamine toob palju kasu, võimaldab muu hulgas tarbimiskaja, aitab võrku tasakaalustada ning võimaldab taastuvenergia tootmise ülejääke salvestada; kutsub üles kehtivat õigusraamistikku läbi vaatama, et edendada energiasalvestussüsteemide ja muude paindlike lahenduste kasutuselevõttu, mis võimaldab energiasüsteemi juhtida suurema osakaalu vahelduvaid taastuvenergiaallikaid (kas tsentraliseeritult või jaotatult), mille piirkulud on madalamad; rõhutab vajadust luua kehtivas õigusraamistikus elektri- või energiasalvestussüsteemide jaoks eraldi varaklass, arvestades energiasalvestussüsteemide kahetist olemust (tootmine ja nõudlus);

29.  nõuab seetõttu, et uue turukorraldusega kõrvaldataks tehnilised tõkked ja diskrimineerivad tavad energiasalvestuse võrgukoodides ning et tasusid ja makse kohaldataks õiglaselt, vältides topeltkulusid energia üles- ja allalaadimisel ning luues turu, mis soosib kiiresti reageerivaid paindlikke allikaid; arvab, et kui salvestusvõimalusi tekib juurde ning need muutuvad taskukohasemaks, kaob kiiresti ka võimsusturgude mõte;

30.  rõhutab vajadust edendada energiasalvestussüsteemide kasutamist ja luua võrdsed võimalused, et energia salvestamine võiks energiaturu tehnoloogianeutraalse ülesehituse alusel muude paindlikkusvõimalustega konkureerida;

31.  nõuab seepärast energiaturu tehnoloogianeutraalset ülesehitust, mis võimaldaks taastuvenergiaallikatel põhinevate energiasalvestuslahenduste abil, näiteks liitiumioonpatareid, soojuspumbad või vesinikkütuseelemendid, taastuvenergia tootmisvõimsust täiendada; nõuab lisaks selgelt määratletud mehhanismide loomist, et üleliigset tootmist ja piiranguid ära kasutada;

32.  kutsub komisjoni üles selgitama salvestamise positsiooni elektritarneahela eri etappides ning lubama ülekande- ja jaotusvõrguettevõtjatel võrgu tasakaalustamise ja muude lisateenuste eesmärgil investeerida energia salvestamise teenustesse ja neid kasutada;

33.  juhib tähelepanu laienevale energia- ja lisateenuste valikule, mida energia salvestamine võib tulevikus võimaldada; nõuab seetõttu niisugust elektrienergia salvestamise definitsiooni, mis hõlmaks selle kahetist iseloomu (elektrienergia salvestamine ja vabastamine), ning elektrienergia salvestamist takistavate regulatiivsete tõkete kõrvaldamist;

34.  nõuab praeguse reguleeriva raamistiku muutmist, et edendada energia salvestamise süsteemide kasutamist ja muid paindlikkusvõimalusi sihiga suurendada energiasüsteemis tsentraliseeritud või detsentraliseeritud alusel väikeste piirkuludega vahelduvate taastuvenergiaallikate osakaalu;

35.  nõuab, et reguleerivasse raamistikku lisataks elektrisüsteemi energiasalvesti määratlus;

36.  nõuab praeguses reguleerivas raamistikus eraldi elektrisalvestussüsteemide kategooria loomist lisaks elektri tootmise, võrkude käitamise ja tarbimise kategooriatele;

37.  rõhutab, et gaasiühendused ja riiklike eriolukorra meetmete kooskõlastamine on meetmed, mille kaudu liikmesriigid saavad tõsiste gaasitarnekatkestuste korral koostööd teha;

38.  märgib, et piiriülene konkurents, mis tähendab mitme energiatarnija olemasolu detsentraliseeritud turul, võib tarbijatele kasulik olla, tuues kaasa uute innovatiivsete energiateenuste ettevõtete tekke;

39.  nõuab ainult energiamüügile keskendunud turu edasiarendamist, kus kulud ja tulu jagatakse õiglaselt energia kasutajate ja tootjate vahel, lähtudes olemasolevate õigusaktide järjekindlast rakendamisest, ülekande- ja jaotustaristu sihipärasest laiendamisest, tugevamast piirkondlikust koostööst, parematest ühendustest, energiatõhususest, tarbimiskajaskeemidest ja salvestamisest, mis võib anda õigeid pikaajalisi signaale elektrisüsteemi turvaliseks haldamiseks ja taastuvate energiaallikate arendamiseks, võttes arvesse riiklikust elektrisüsteemist eraldatud piirkondade elektriturgude iseärasusi ja edendades sellega energia mitmekesistamist ning ergutades suuremale konkurentsile, et suurendada energiavarustuse kindlust;

40.  rõhutab, et energiatõhusus on energialiidu strateegia keskne põhimõte, sest see on tulemuslik viis vähendada heiteid, luua tarbijatele säästuvõimalusi ning vähendada ELi sõltuvust fossiilkütuste impordist;

41.  tunnistab, et energia paindlikkuse ja võimsuse teemad on praegu peamised ja tulevikukindla turukujunduse huvides tuleks neid teineteist täiendavate elementidena nõuetekohaselt hinnata;

42.  rõhutab, et Euroopa elektriturg peab olema turupõhine; rõhutab sellega seoses, et dünaamilisel hinnakujundusel on märguande- ja suunamisfunktsioon ning see on kahtlemata tähtis tegur, mis ajendab tõhususele mõtlema ja seega tagab elektrituru hea toimimise;

43.  juhib tähelepanu sellele, et ajas muutuvad energiahinnad võivad muuta nõudluse paindlikuks, mis võib aidata nõudlust ja pakkumist tasakaalustada ning taastuvenergia tootmise muutlikkust ühtlustada; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on, et elektrihinnad kajastaksid elektritootmise tegelikke kulusid;

44.  märgib, et tulevaste hinnatõusude ootus võib ergutada tootjaid ja investoreid investeerima paindlikesse lahendustesse, nagu energia salvestamine, energiatõhusus, nõudluse juhtimine, taastuvenergia tootmisvõimsus, suure tõhususega moodsad gaasielektrijaamad ja pump-akumulatsioonijaamad; nõuab, et ka suuremate hinnatõusude puhul ilmutataks jaeturule sekkumisel mõõdukust; nõuab, et tootmiskuludest madalamate reguleeritud jaehindade kaotamise kavades võetaks arvesse haavatavate tarbijate vajadusi, kes võivad kaotada kütteostuvõime;

45.  rõhutab, et taastuvate energiaallikate täielik energiaturule integreerimine on esmatähtis; nõuab, et ergutataks ja võimalikult suurendataks nende kaasamist reguleerimisteenustesse ja on seisukohal, et selle eesmärgi saavutamisele aitaks oluliselt kaasa energiatehingute sulgemisaegade lühendamine, kauplemisajavahemike ühtlustamine tasakaalustamisperioodiga ning eri liikmesriikides asuvatele tootjatele võimaluse andmine ühiselt pakkumisi esitada;

46.  nõuab siseturu ning tasakaalustamis- ja reserviteenuste lõplikku lõimimist, edendades likviidsust ja piiriülest kauplemist kõigis turgude ajaraamistikes; nõuab suuremaid jõupingutusi sihtmudeli ulatuslike eesmärkide saavutamiseks seoses päevasiseste ja reguleerimisturgudega, alustades sulgemisaja ühtlustamisest ja energiatoodete tasakaalustamisest;

47.  palub komisjonil esitada ettepanekud, et võimaldada vahendeid sissetulekuga seotud riskide leevendamiseks 20-30 aasta jooksul, nii et investeeringud vähese CO2-heitega uue põlvkonna tehnoloogiasse oleksid tegelikult turupõhised, näiteks ühisinvesteeringud riski lepingulise jagamisega suurtarbijate ja elektritootjate vahel või keskmisel kulul põhinevate pikaajaliste lepingute turg;

48.  nõuab, et energiavarustus- ja lisateenuste lepingud jagataks vaba turu põhimõttel; leiab, et selline avatud pakkumismenetlus, mis võidakse korraldada riigi piires või piiriüleselt, peaks olema tehnoloogiliselt neutraalne ja võimaldama ka energiasalvestusettevõtjate osalemist;

49.  toetab taastuvate energiaallikate edasist lõimimist ELi energiaturuga; rõhutab, kui olulised on stabiilsed ja kulutõhusad taastuvenergia toetuskavad pikaajaliste investeeringute tegemiseks, mis on lühemal ajavahemikul reageerimisvõimelised ja kohandatavad ning on kohandatud riikide vajaduste ja olukordadega, võimaldades väljakujundatud taastuvenergiatehnoloogia toetamise järk-järgult lõpetada; väljendab heameelt, et mitu taastuvenergiatehnoloogiat on kulude poolest kiiresti saamas tavapäraste elektritootmisviiside konkurentideks; märgib, et tuleks hoolitseda selle eest, et toetusskeemid oleksid hästi projekteeritud ja mõju energiamahukatele tööstusharudele, kus valitseb CO2-lekke oht, oleks võimalikult väike;

50.  toonitab digitehnoloogia tähtsust hinnasignaalide saatmiseks, mis võimaldavad tarbimiskaja toimimist paindlikkuse allikana; nõuab seetõttu ambitsioonikat energiasektori digiteerimise strateegiat, mis hõlmaks nii arukate võrkude ja nutiarvestite kasutamist kui ka mobiilirakenduste, veebiplatvormide ja andmejaamade arendamist;

51.  märgib, et liikmesriigid peavad 2020. aasta raamistikust lähtuvalt täitma konkreetseid kvantitatiivseid eesmärke taastuvate energiaallikate osakaalu kohta energia lõpptarbimises, sõltumata turuolukorrast, ning rõhutab seetõttu, et tähtis on taastuvenergiat edendada konkurentsile ja kulutõhususele suunatud meetmete abil, mööndes samas, et leidub arvukalt eri väljakujundamisjärgus ja erinevate omadustega taastuvenergiatehnoloogiaid, mistõttu neile ei saa kohaldada ühetaolist lähenemisviisi; tuletab meelde ELi heitkogustega kauplemise süsteemi tähtsat rolli ning leiab, et investeeringute edendamine on turuga rohkem kooskõlas kui fikseeritud sisendtariifid ja üldine eeliskohtlemine;

52.  nõuab, et seoses taastuvate energiaallikate kasvava tehnilise valmisoleku ja laialdase kasutamisega tuleb toetuseeskirju reguleerida turupõhiselt (nt soodustariifid), et hoida energiatarbijate kulud mõistlikes piirides;

53.  hoiatab energiavarustus- ja kliimapoliitika eesmärkide ühendamise eest; nõuab heitkogustega kauplemise süsteemi järjekindlat tugevdamist ning turu ümberkorraldamist paindlikkuse suurendamise eesmärgil, et tulevikus oleks võimalik taastuvate energiaallikate laiemat kasutuselevõttu CO2- ja kütusehindade abil rohkem toetada;

54.  tuletab meelde, et 2014. aasta riigiabi suunistes nõutakse, et alates 2016. aastast peavad suured taastuvenergiatootjad võtma tasakaalustamise kohustuse, mis tähendab tootjate kohustust likviidse päevaturu olemasolul hüvitada lühiajalised kõrvalekalded oma varasematest tarnelubadustest; rõhutab, et kui käitaja oma väljakuulutatud tegevuskavast kõrvale kaldub, tuleks nõuda sobivat kompenseerivat energiahinda; tuletab meelde taastuvenergia direktiivi sätteid, millega taastuvatest allikatest toodetud energiale tagatakse eelisjuurdepääs võrgule ja eelisjärjekorras kasutamine; teeb ettepaneku neid sätteid hinnata ja muuta, kui on rakendatud ümberkorraldatud elektriturg, mis tagab võrdsemad võimalused ja kus taastuvenergia tootmise iseloomu paremini arvesse võetakse;

55.  nõuab subsidiaarsuse põhimõtet arvesse võttes, et kui taastuvate energiaallikate kasutamist laiendatakse, tegutseksid liikmesriigid kooskõlastatult, alustades piirkondlikust tasandist, ja suurendaksid energiaturu tõhusust, et saavutada ühised Euroopa eesmärgid ja suurendada võrgu stabiilsust; on seisukohal, et liikmesriik ei tohiks teha naaberriike olulisel määral mõjutavat ühepoolset otsust ilma laiema aruteluta piirkondlikul või ELi tasandil; tuletab meelde, et taastuvatel energiaallikatel on enamasti tugev kohalik komponent; palub komisjonil taastuvenergia edendamiseks välja töötada ühtsem ELi raamistik;

56.  soovitab liikmesriikidel kaaluda õigusraamistikku, mis ergutaks lõpptarbijaid kasutama isetootmist ja kohalikku energiasalvestust;

57.  on veendunud, et taastuvate energiaallikate kõrval säilitavad energiatootmises oma koha kõik ohutud ja säästvad energiaallikad, mis teenivad CO2-heite järkjärgulise vähendamise eesmärki kooskõlas hiljutise ülemaailmse COP21-kokkuleppega;

58.  juhib tähelepanu sellele, kui oluline on ELi tasandi kooskõlastamine veejõu kasutamise kontsessioonikorra määratlemiseks ja sektori avamiseks konkurentsile, et vältida turumoonutusi ja edendada ressursside tõhusat kasutamist;

59.  märgib, et elektrituru ümberkorraldamine vastab tarbijate ootustele, sest uue tehnoloogia kasutamine toob reaalset kasu, eelkõige vähese CO2-heitega taastuvenergia valdkonnas, ja ELi liikmesriikide vahel tekib energiajulgeoleku vallas vastastikune sõltuvus;

60.  rõhutab, et kuni puudub täielikult ühendatud, piisavate salvestamisvõimalustega elektrivõrgusüsteem, jääb tavapärane baaskoormustootmine varustuskindluse tagamiseks endiselt väga oluliseks;

61.  rõhutab, et jaotusvõrguettevõtjate kohalikku ja piirkondlikku vastutust energialiidu eest tuleb rohkem arvesse võtta, kuna energiamaastik detsentraliseerub üha rohkem, 90 % taastuvatest energiaallikatest on jaotusvõrku ühendatud ja jaotusvõrguettevõtjad tegutsevad kohalikul tasandil; tuletab meelde, kui tähtis on, et kõik liikmesriigid rakendaksid kolmanda energiapaketi nõudeid põhi- ja jaotusvõrkude eraldamise kohta, võttes eelkõige arvesse jaotusvõrguettevõtjate suuremat rolli andmetele juurepääsul ja nende haldamisel; rõhutab, et rohkem tähelepanu tuleb pöörata põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate kokkupuutepinnale; on seisukohal, et sobivate ärimudelite, spetsiaalse taristu ja ühtlustatud toetuse rakendamine võib toetada tarbimiskaja tulemuslikku hoogustamist igas liikmesriikides ja piiriüleselt;

62.  nõuab, et liikmesriigid kehtestaksid vajalikud õigus- ja haldusmehhanismid, et toetada kohalike omavalitsuste kaasamist elektrienergia tootmisse, tehes neist väikesemahuliste taastuvenergiaprojektide sidusrühmad;

63.  rõhutab, et enamasti sisestatakse taastuvenergia jaotusvõrgu tasandil, tarbimistasandi lähedal, ning nõuab seetõttu, et jaotusvõrguettevõtjad seda protsessi tugevamalt toetaksid ja tihedamalt osaleksid Euroopa reguleeriva raamistiku kujundamises ning asjaomastes organites, kui koostatakse neid puudutavaid suuniseid, näiteks nõudluse haldamise, paindlikkuse ja salvestamise valdkonnas, samuti nõuab jaotus- ja põhivõrguettevõtjate tihedamat koostööd Euroopa tasandil;

64.  nõuab meetmete võtmist, et soodustada vajalikke investeeringuid nutivõrgutehnoloogiasse ja jaotussüsteemidesse, et kasvavaid taastuvenergiakoguseid paremini vastu võtta ja digiteerimiseks paremini valmis olla; leiab sellega seoses, et jaotusvõrguettevõtjatele tuleb anda andmete kogumisel ja jagamisel suurem roll ning et andmekaitse tuleb tagada igas olukorras, võttes arvesse nende riikide kogemusi, mis on täielikult nutiarvestitele üle läinud;

65.  rõhutab piirkondliku lähenemisviisi olulisust puuduva elektritaristu rajamisel, sest see on kestliku energiavarustuskindluse tagamiseks otsustavalt tähtis, et kaotada kitsaskohad (elektri)võrgus ja kujundada välja energia siseturg;

66.  peab jaotusvõrguettevõtjaid neutraalseteks turukorraldajateks, kes saavad eri allikatest andmeid, mille nad võivad volitatud kolmandatele isikutele mittediskrimineerival viisil kättesaadavaks teha, kui on selleks tarbija nõusoleku saanud, tagades nõnda, et tarbija säilitab kontrolli oma andmete üle; on seisukohal, et jaotusvõrguettevõtjad soodustavad turu arenemist ja neil on üha olulisem osa aktiivsete süsteemihaldajate, tehnoloogia edendajate, andmehaldurite ja uuendajatena; peab vajalikuks selgeid eeskirju, et tagada, et jaotusvõrguettevõtjad tegutsevad neutraalsete turukorraldajatena; märgib, et nagu teisedki turuosalised, võivad ka jaotusvõrguettevõtjad toetada kohalikke omavalitsusi, edastades neile andmeid, mis võimaldavad energiaüleminekut nende territooriumil;

67.  rõhutab, et kõigil otsustustasanditel tuleb kiirendada energiataristuprojektidele lubade andmist;

68.  peab mõttekaks suuremat koostööd piirkondade sees ja nende vahel ACERi juhtimisel ja koostöös ENTSO-Ega, eelkõige piiriülese mõju hindamisel, kuid ilma, et liikmesriigid loobuksid vastutusest varustuskindluse eest; rõhutab, et piiriülene koostöö ja ühendused on peamine varustuskindluse tagatis;

69.  tunneb heameelt ACERi töö üle ja nõuab, et ametile eraldataks piisavad rahalised ja inimressursid tema praeguste ülesannete ja kohustuste täitmiseks ning tegevuse usaldusväärseks strateegiliseks planeerimiseks keskmise ajavahemiku jooksul;

70.  märgib, et tähtis on Euroopa energiaturgude tõhus, erapooletu ja pidev järelevalve, sest see on peamine vahend, mis võimaldab tagada tegeliku energia siseturu, mida iseloomustavad vaba konkurents, õiged hinnasignaalid ja varustuskindlus; rõhutab, et ACERil on selles suur tähtsus, ja jääb ootama komisjoni seisukohta ACERi uute ja suurendatud volituste kohta piiriülestes küsimustes;

71.  nõuab, et ACER toetaks ja kooskõlastaks jõupingutusi põhivõrguettevõtjate piirkondliku koostöö suurendamiseks süsteemi turvalisuse ja piisavuse tagamisel; on seisukohal, et energiavarustuse kindlusega seotud volitused võiks riigiülestele institutsioonidele üle anda ainult siis, kui see annab kogu elektrisüsteemile selget kasu ja sellega kaasneb piisav aruandekohustus;

72.  nõuab ACERile otsustuspädevuse andmist suurenenud piiriülese koostöö koordineerimisel piiriülestes ja piirkondadevahelistes küsimustes, eriti regionaalse turvalisuse koordineerimisalgatuste raames, et optimeerida energiaressursside haldamist, samuti nõuab, et koordineerimisel võetaks arvesse riikide iseärasusi, järgitaks kulupõhisust ja kohaldataks turukriteeriume ning kujundataks asjakohased vahendid energiaturu tõhusaks seireks energialiidu loomise eesmärgil, ilma et selleks tuleks luua uut mammutasutust;

73.  märgib, et energiaturu uut korraldust käsitlevad komisjoni ettepanekud hõlmavad üksnes energiasektorit; palub komisjonil analüüsida võimalust vaadata läbi maagaasituru korraldus, et lahendada maagaasisektori probleeme (nt ELi maagaasinõudluse muutumine, kasutuskõlbmatud varad, hinnasüsteemid, turgude edasine integreerimine ning ACERi ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku (ENTSOG) rollid);

74.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikidele.

(1)

ELT C 200, 28.6.2014, lk 1.

(2)

ELT L 211, 14.8.2009, lk 1.

(3)

ELT L 211, 14.8.2009, lk 15.

(4)

ELT L 115, 25.4.2013, lk 39.

(5)

ELT L 149, 11.6.2005, lk 22.

(6)

ELT L 84, 20.3.2014, lk 61.

(7)

ELT L 33, 4.4.2006, lk 22.

(8)

ELT L 304, 22.11.2011, lk 64.

(9)

ELT C 286 E, 27.11.2009, lk 24.

(10)

ELT C 36, 29.1.2016, lk 62.

(11)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0065.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0359.

(13)

ELT L 140, 5.6.2009, lk 16.

(14)

ELT L 211, 14.8.2009, lk 55.

(15)

ELT C 93, 9.3.2016, lk 8.

(16)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0444.

(17)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0445.

(18)

http://www.iea.org/publications/freepublications/publication/REPOWERINGMARKETS.pdf


SELETUSKIRI

Euroopa Komisjon avaldas 15. juulil 2015 rea dokumente Euroopa siseturu kohta, sh käesolevas raportis käsitletud nõuandva teatise Euroopa elektrituru ülesehituse kohta.

Kõnealuses teatises nimetatakse tuleviku elektrituru kolm poliitilist eesmärki.

1. Luua tuleb uus ELi-ülene elektriturg selgete hinnasignaalidega uutele investeeringutele.

2. Luua tuleb energiavarustuse kindlust käsitlev Euroopa lähenemisviis.

3. Energiapoliitikas tuleb tugevdada piirkondlikku koostööd, eelkõige uutesse jõujaamadesse investeerimisel, võrkudevaheliste ühenduste ja toetuskavade puhul ning taastuvate energiaallikate integreerimisel Euroopa siseturgu.

Komisjoni teatisega algatati avalik arutelu teemal, missugune peaks uuendatud elektriturg olema, et oleks võimalik saavutada energiapoliitika eesmärgid (varustuskindlus, keskkonnasäästlikkus ning hinna ja kvaliteedi suhe). Seeläbi tuleb soodustada uusi tehnoloogiaid ja investeeringuid, eelkõige taastuvatesse energiaallikatesse ja vähese süsinikdioksiidiheitega elektrijaamadesse.

Energiavaldkonnas kuuluvad Euroopa väljakutsete hulka viimastel aastatel suurenenud sõltuvus nafta ja gaasi impordist, mitmekesistamise puudus, riigilõivude tõttu kujunenud kõrged energiahinnad, üldiselt suurenev üleilmne energianõudlus, turvalisuse ohud tootja- ja transiitriikidele, võitlus kliimamuutuste vastu, vähesed edusammud energiatõhususe valdkonnas, taastuvate energiaallikate osakaalu kasv, energiaturgude integreerimine ja omavaheline ühendamine ning turumoonutused erinevate toetussüsteemide kaudu.

Energiaturgude parem integreerimine ja kooskõlastamine pakub kindla, kulutõhusa ja keskkonnasõbraliku energiavarustuse alaste ühiste Euroopa eesmärkide saavutamiseks mitmeid võimalusi.

Siiski on energiaturud ja eriti elektriturud energiaallikate riikliku vastutuse alusel praegu veel tugevalt riikliku loomuga. Riiklike energiaallikate jõustamismeetmed on väga mitmesugused, need ulatuvad tuumaenergia tootmise lõpetamisest kuni taastuvate energiaallikate subsideerimise ja nn võimsusmehhanismide kindlaksmääramiseni teatavates liikmesriikides, et tagada varustuskindlus.

Prognoositavad energiahinnad ja varustuskindlus on eriti hädavajalikud kodumajapidamiste elatustaseme jaoks, aga ka energiamahukate ettevõtete töökohtade säilitamiseks.

Kõiki Euroopa Komisjoni soovitatud meetmeid tuleb seoses instrumentide, õigusliku aluse, rakendamise ja elektrivarustusele Euroopa mõõtme andmise võimalustega kontrollida.

Konsulteerimise eesmärk ei saa Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 194 kohaselt liikmesriikidele riiklike energiaallikate, energiavarustuse üldstruktuuri ja vastavate energiaressursside kasutamise vallas antud õiguste tühistamine.

Sealjuures tuleb lähtuda sellest, et Euroopa ühise energiapoliitika kõikides tahkudes on siseriiklikud tingimused ja nõuded kiirele turuintegratsioonile ning Euroopa elektrienergia siseturu loomisele lühiajaliselt takistuseks.

Nimetada tuleb näiteks tuumaenergia kasutamise erinevat hindamist, tarnimise eelisõigusega taastuvate energiaallikate subsideerimist ja pikema aja jooksul kindlasummalist hüvitamist, ühenduste puudumust üksikute piirkondade ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahel, asjaolu, et elektrienergiat on võimalik salvestada vaid piiratud ulatuses, ning küsimust, millisel tasandil on elektriturgusid võimalik kõige paremini kontrollida ja reguleerida, et tagada varustuskindlus.

Komisjon teeb siinkohal ettepaneku suure hulga meetmete kohta, mida hinnatakse käesolevas raportis. Seejuures tuleb käsitleda järgmisi küsimusi:

1. Nappust kajastavad hinnad võivad tuleviku turgu oluliselt kujundada, samas on kahtluseid, kas üksnes vaba hinnakujundus elektriturul saab tagada piisava varustuskindluse, sest vajalikke tootmisvõimsuse investeeringuid pidurdatakse seni, kuni on saavutatud selgus elektriturul konkreetse hindade kujunemises.

2. Euroopa Komisjoni kava laiendada vastavate tasakaalustavate energiaturgude valdkondi on võetud vastu pigem vaoshoitult. Enne asjaomaste meetmete võtmist on vajalik ulatuslik turuanalüüs, mille puhul on võib-olla osades liikmesriikides tasakaalustavad piirkonnad liiga väikesed selleks, et võimaldada varuelektri tõhusalt hoidmist. Õige on väide, et kapitalimahukad taastuvad energiaallikad vajavad stabiilset investeerimisraamistikku.

Seejuures tuleb igal juhul veel kaaluda olemasolevaid toetussüsteeme. Saksamaa elektrivõrku tarnimise eelisõiguse ning 20-aastaste garanteeritud hindade süsteem ei ole näiteks turu hinnasignaalide vahetuks vastuvõtmiseks sobiv. Alginvesteeringuid toetav toetussüsteem võimaldab rohkem kulusid katvat tootmist kui tegevusabid, mis on kujundatud vastavast turuhinnast sõltumata ning raskendavad seega konkurentsi teiste energiakandjatega.

3. Euroopa Komisjoni ettepanekut ELi eeskirjade ulatuslikuks laiendamiseks hinnatakse samuti kriitiliselt.

Senine ulatuslik riiklik organiseeritud regulatiivne järelevalve pole ebatõhus ega vastuolus Euroopa elektrituru soovitava loomisega. Isegi kui Euroopa Liidu amet ACER vajab oma ülesannete täitmiseks piisavalt inimressursse ja rahalisi vahendeid, oleks energiaturu järelvalve üleandmine seotud uue mammutasutuse loomisega. Seetõttu vastutab ACER seni üksnes asjaomaste riiklike reguleerivate asutuste koordineerimise ja nõustamise eest. Sellele võivad lisanduda uued ülesanded.

4. Varustuskindluse soovitavat Euroopa mõõdet hinnatakse positiivselt. Sellise Euroopa ülesandega tullakse toime vaid liikmesriikide vahelise piisava energiavõrkude ühendusvõimsuse korral. Tervitada tuleb Euroopa Komisjoni algatatud olemasolevate riiklike võimsusmehhanismide sektorite uurimist.

Raportöör on seisukohal, et taastuvate energiaallikate edendamine peab kuuluma tähtsaimate prioriteetide hulka; samal ajal ei tohi jätta tähelepanuta sellega seotud probleeme, mis puutub taskukohaste hindadega piisavat energiavarustust.

5. ELi kliimaeesmärkide saavutamist nõuavad erinevad meetmed, mille puhul peab taastuvate energiaallikate kõrval võrreldes suuri heitkoguseid põhjustavate tehnoloogiatega välja arvutama ka eelistatud vähese heitega tehnoloogiad. Seega oleks fossiilkütusest tootmise lühemas perspektiivis ja kategooriliselt välistamine väär, kuna võimalikult väikseid heitkogusid põhjustavatest fossiilkütusest energiatootmisel on keskpikas perspektiivis oluline roll taastuvatest energiaallikatest tootmise täiendamisel.

6. Raportöör on seisukohal, et Euroopa Komisjoni ettepanek energiapoliitika kohta, mida mõjutavad võrdselt kesksed ja detsentraliseeritud struktuurid, on põhimõtteliselt õige. Seepärast peab soovitav turu ülesehitus olema selline, et asjakohased muutusprotsessid ka tegelikult toimuda saavad, ilma turgusid moonutamata ja valeinvesteeringuid tegemata. Selliseid muutusprotsesse ei ole võimalik poliitikaga ennetada ega jõustada, vaid need peavad end turul läbi suruma.

Asjaolu, et mõned liikmesriigid on varustuskindluse tagamiseks juba võimsusmehhanismid kasutusele võtnud, ja et taastuvate energiaallikate osakaalu suurenemise puhul oleks vajalikku paindlikkust arvestades võimalik tagada piisav energia põhivarustus, ei saa kõrvale heita. Selliste võimsusmehhanismide loomine peaks aga toimuma piirkondlikul tasandil tootmise ja varustamise olukorra üksikasjaliku analüüsi alusel, võttes arvesse naaberriikide panust, olema avatud piiriüleseks osavõtuks ja tagama vaid varustuskindluse jaoks vajaliku võimsuse.

7. Raportöör julgustab Euroopa Komisjoni üldiselt lubama turu keskses juhtimisfunktsioonis hinnasignaale ja nende võimalikult vaba kujunemist. See kehtib ka eriti nappust kajastavatele hindadele. Need mõjutavad investorite pikaajalisi otsuseid nii nagu ka lühiajalisi otsuseid ja seega tarbija paindlikku turukäitumist. Seega tuleb kaotada reguleeritud jaehinnad kogu Euroopas.

Praegu on hulgimüügihind elektrijaamadesse investeerimise otsustes keskseks mõjuteguriks. Seepärast on Euroopa Komisjoni arvamus, et erainvestorid ehitavad elektrijaamad vaid minimaalsete aasta maksimumhindade ootuses, julge, eriti kuna puudub prognoos.

Kui ka hinnatõusud peaksid eriti just elektrienergia äärmise nappuse perioodidel kujunema ilma riikliku sekkumiseta, võtab elektriturg aluseks tootmise ja tarbimise prognoosid. Kõnealuseid prognoose kohandatakse kuni tegeliku täitmiseni ja need ergutavad ettevõtjaid elektriturul aktiivselt kauplema.

Nappust kajastavate hindadega peab aga kaasnema turvaline keskkond kapitalimahukateks pikaajalisteks investeeringuteks. See ei kehti vaid tavapärastele elektrijaamadele, võrkudele ja salvestusseadmetele, vaid ka taastuvatele energiaallikatele. Nii investeeriti pärast elektrituru liberaliseerimist tavapärasesse tootmisse Euroopas ilma pikaajaliste lepinguteta. Sellega kaasnenud usaldust õõnestati järgnevalt reguleeritud sekkumisega, kuigi turu reguleerimise kindluse ja stabiilsuse tagamine peaks olema avaliku sektori ülesanne.

8. Raportöör teeb ettepaneku katsetada Euroopa Komisjoni nõudmisel piiriüleselt suuremate piirkondlike turgude loomiseks katseprojekte uuenduslike turustruktuuride lähenemisviisiga, et neid vajaduse korral hiljem teistele liikmesriikidele laiendada.

Viiepoolne energiafoorum(1) võiks sellisel puhul olla piiriülese koostöö positiivseks näiteks. Võtmeroll on seejuures Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametil (ACER), mille kasutada peavad olema piisavad vahendid, et oma koordineerimise ülesandeid täita. Täiendavad põhimõttelised pädevuse muutused võivad kujutada endast ohte süsteemi turvalisusele, kuna praegune, omavastutusega energeetikasektorit reguleerivate asutuste süsteem toimib hästi.

ACER võiks saada piiratud ulatuses juurde täiendavad otsustuspädevusi, seda just piiriüleste aspektide puhul, kui riiklikud reguleerivad asutused ei ole varem jõudnud võrdväärse süsteemi ühtlustatud meetodi kindlaksmääramise või ühishuviga energiaprojektidele riikliku loa andmise menetluses osalemisemise ja selle toetamise suhtes üksmeelele.

9. Ettepanek ühtlustada jaotusvõrkude tasud ja eraldada jaotusvõrgud ka vähem kui 100 000 kasutaja puhul on seevastu ülearune ja kahjulik.

(1)

„Gemeinsamer Versorgungssicherheitsbericht“ (elektritootmise piisavuse hinnang), Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Šveitsi, Belgia, Madalmaade ja Luksemburgi ühine varustuskindluse aruanne, 5. märts 2015.


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.6.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

44

13

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Zigmantas Balčytis, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, Jerzy Buzek, Edward Czesak, Christian Ehler, Fredrick Federley, Adam Gierek, András Gyürk, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Jeppe Kofod, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Ernest Maragall, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Michel Reimon, Herbert Reul, Algirdas Saudargas, Sergei Stanishev, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Kathleen Van Brempt, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Flavio Zanonato

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pascal Arimont, Simona Bonafè, Rosa D’Amato, Cornelia Ernst, João Ferreira, Françoise Grossetête, Carlos Iturgaiz, Benedek Jávor, Werner Langen, Svetoslav Hristov Malinov, Vladimír Maňka, Luděk Niedermayer, Markus Pieper, Anneleen Van Bossuyt

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Daniela Aiuto, Reimer Böge, Lara Comi, Jakop Dalunde, Eleonora Evi, Arne Lietz, Axel Voss

Õigusteave - Privaatsuspoliitika