RAPORT ELi Alpi piirkonna strateegia kohta

13.7.2016 - (2015/2324(INI))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Mercedes Bresso

Muudatusettepanekud

• 001-004 (PDF - 103 KB)
• 001-004 (DOC - 301 KB)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

ELi Alpi piirkonna strateegia kohta

(2015/2324(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 192, artikli 265 lõiget 5 ja artiklit 174,

–  võttes arvesse komisjoni teatist seoses Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegiaga (COM(2015)0366) ning sellele lisatud tegevuskava ja toetavat analüütilist dokumenti,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 („ühissätete määrus“)[1],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 erisätete kohta, mis käsitlevad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetuse andmist Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgil[2],

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1302/2013, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1082/2006 Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse (ETKR) kohta, et selgitada, lihtsustada ja parandada nende rühmituste asutamist ja toimimist[3],

–  võttes arvesse 28. juuli 2015. aasta tegevuskava, mis on lisatud teatisele Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia kohta (SWD(2015)0147),

–  võttes arvesse nõukogu 19. ja 20. detsembri 2013. aasta järeldusi Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 28. juuli 2015. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia kohta (SWD(2015)0147) ning nõukogu 19. ja 20. detsembri 2013. aasta asjaomaseid järeldusi,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 8. oktoobri 2015. aasta arvamust komisjoni Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegiat käsitleva teatise kohta (COM(2015)0366),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3. detsembri 2014. aasta arvamust Euroopa Liidu Alpide makropiirkondliku strateegia kohta (CDR 2994/2014),

–  võttes arvesse oma 3. juuli 2012. aasta resolutsiooni ELi makropiirkondlike strateegiate arengu, selle praeguste tavade ja tulevikuväljavaadete kohta, sealhulgas Vahemere piirkonnas[4],

–  võttes arvesse oma 23. mai 2013. aasta resolutsiooni Alpide makropiirkondliku strateegia kohta[5],

–  võttes arvesse komisjoni 20. mai 2014. aasta aruannet Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele makropiirkondlike strateegiate juhtimise kohta COM(2014)0284),

–  võttes arvesse komisjoni 26. jaanuari 2011. aasta töödokumenti „Kestlikku kasvu toetav regionaalpoliitika Euroopa 2020. aasta strateegias“ (COM(2011)0017),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/52/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiivi 2001/42/EÜ teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsust 2005/370/EÜ keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni sõlmimise kohta Euroopa Ühenduse nimel (Århusi konventsioon),

–  võttes arvesse 25. ja 26. jaanuaril 2016. aastal Brdos (Sloveenia) toimunud Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia käivitamise konverentsi,

–  võttes arvesse 17. septembril 2016. aastal Innsbruckis toimunud ELi Alpi piirkonna strateegia sidusrühmade konverentsi,

–  võttes arvesse 1. ja 2. detsembril 2014. aastal Milanos toimunud Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia sidusrühmade konverentsi,

–  võttes arvesse nõukogu 26. veebruari 1996. aasta otsust (96/191/EÜ), mis käsitleb Alpide kaitse konventsiooni (Alpi konventsiooni) sõlmimist,

–  võttes arvesse komisjoni kokkuvõtvat aruannet Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia avaliku arutelu tulemustest,

–  võttes arvesse 18. oktoobril 2013. aastal Grenoble’is vastu võetud ELi Alpi piirkonna strateegia rakendamise poliitilises resolutsioonis sisalduvaid sidusrühmade seisukohti,

–   võttes arvesse Euroopa Parlamendi sisepoliitika peadirektoraadi (poliitikaosakond B: struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika) 2015. aasta jaanuaris avaldatud uuringut „Makropiirkondade uus roll Euroopa territoriaalses koostöös“,

–  võttes arvesse komisjoni 1. aprilli 2009. aasta valget raamatut pealkirjaga „Kliimamuutustega kohanemine: Euroopa tegevusraamistik“ (COM(2009)0147),

–  võttes arvesse komisjoni innovatsiooniliidu 2015. aasta tulemustabelit,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine“ (COM(2013)0249),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1299/2013 Euroopa territoriaalse koostöö (ETK) kohta,

–  võttes arvesse komisjoni 2014. aasta juhenddokumenti koostoime võimaldamise kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, programmi „Horisont 2020“ ning liidu muude teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime alaste programmide vahel,

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale pealkirjaga „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse 17. septembril 2014. aastal Innsbruckis toimunud konverentsi teemal „Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia“,

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 3. detsembri 2014. aasta arvamust Euroopa Liidu Alpide makropiirkondliku strateegia kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, transpordi- ja turismikomisjoni ning põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni arvamusi (A8-0226/2016),

A.  arvestades, et igakülgse harmoonilise arengu edendamiseks tuleb kogu ELis tugevdada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust;

B.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad on praegu kõige tähtsam vahend majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärgi saavutamiseks; arvestades, et neid strateegiaid toetab kolme eituse põhimõte: ei uutele õigusaktidele, ei uuele rahastamisele ning ei uutele institutsioonidele;

C.  arvestades, et Alpide makropiirkondlik strateegia võib aidata peatada majanduslanguse suundumuse teadusuuringutesse, innovatsiooni ja ettevõtete toetamisse investeerimisega, võttes arvesse piirkonna ainulaadsust ja väärtust;

D.  arvestades, et makropiirkondlike strateegiate eesmärgiks peaks olema eri piirkondade ühiste eesmärkide parem saavutamine vabatahtliku ja koordineeritud lähenemise abil, mis ei hõlmaks täiendava reguleerimise loomist;

E.  arvestades, et kliimamuutused toimuvad Alpi piirkonnas kiiremini kui maailmas keskmiselt ja seetõttu põhjustavad need rohkem selliseid loodusõnnetusi nagu laviinid ja üleujutused;

F.  arvestades, et makropiirkondliku strateegiaga püütakse kindlaks teha ressursid ning kasutada ära piirkonna ühise arendamise potentsiaal;

G.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad on mitmetasandilise valitsemise mudel, milles kohalikke, piirkondlikke ja riiklikke tasandeid esindavate sidusrühmade kaasamine on strateegiate edu jaoks väga tähtis; arvestades, et tuleb ergutada vastastikust koostööd eri makropiirkondade vahel, et parandada nende poliitikavaldkondade sidusust kooskõlas Euroopa eesmärkidega;

H.  arvestades, et makropiirkondlikud strateegiad võivad olla abiks piiriüleste strateegiate ja rahvusvaheliste projektide väljatöötamisel, et luua koostöövõrgustikke, millest saaks kasu kogu piirkond;

I.  arvestades, et Alpi piirkonna piirkondlik identiteet ja kultuuripärand, täpsemalt rahvakultuur ja tavad väärivad erikaitset;

J.  arvestades, et Alpi ala piirkondade tugev alt üles lähenemisviis on viinud Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia väljaarendamiseni, mille eesmärk on tõhusalt lahendada kogu Alpi piirkonnas levinud probleeme;

K.  arvestades, et Alpi piirkonnal on oluline osa liikmesriikide majandusarengus ning see pakub arvukaid ökosüsteemi teenuseid sellega piirnevatele linna- ja linnalähedastele piirkondadele;

L.  arvestades, et Alpi piirkonna makrostrateegia mõjutab 80 miljonit inimest, kes elavad seitsme riigi (millest viis on ELi liikmesriigid (Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, ja Sloveenia) ja kaks riiki väljastpoolt ELi (Liechtenstein ja Šveits)) 48 piirkonnas;

M.  arvestades, et ELi Alpi piirkonna strateegia peab ühitama keskkonnasäästlikkuse ja majandusarengu loodusliku keskkonnaga piirkonnas, mis on ka oluline turismisihtkoht;

N.  arvestades, et rahvastikukadu on mõne Alpi piirkonna peamine probleem ning enamik Alpi piirkonna elanikke ei saa elatuda üksnes alpiturismist, mis tähendab, et nad peavad arendama edasi põllumajandust, metsandust ning teisi keskkonnahoidlikke tööstuseid ja teenuseid;

O.  arvestades, et strateegiaga hõlmatud piirkondade vahelised erinevused on märkimisväärsed ja seetõttu on vaja kooskõlastada meetmeid ja sektoreid nii eri piirkondade vahel (horisontaalselt) kui ka iga piirkonna piires (vertikaalselt);

P.  arvestades, et Alpi piirkonnal on ainulaadne geograafiline ja looduslik eripära ning arvestades, et see piirkond kujutab endast tihedalt seotud makropiirkonda ja transiidiala, millel on oluline arengupotentsiaal; arvestades, et on vaja konkreetseid lahendusi probleemidele keskkonna, rahvastiku, transpordi, turismi, energia, hooajalisuse ja eri tegevustega seotuse valdkonnas ning et koordineeritud territoriaalne planeerimine võiks Alpi ja selle jalamil asuvatel aladel kaasa tuua paremaid territoriaalse ühtekuuluvuse tulemusi ning lisaväärtust;

Q.  arvestades, et Alpi piirkond on Euroopa veeallikas ja Alpid annavad piisavalt vett, et rahuldada suvel mägede jalamil asuvate alade vajadused kuni 90 % ulatuses; rõhutab, et vesi on oluline hüdroenergia, põllumajandusmaa niisutamise, säästva metsamajandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku säilitamise ning joogiveega varustamise jaoks; arvestades, et oluline on säilitada Alpides vee kvaliteet ja jõgede minimaalne vooluhulk ning leida õige tasakaal kohaliku elanikkonna huvide ja keskkonna vajaduste vahel;

R.  arvestades, et Alpi piirkonda läbivad mitmed piirid ja nende tõkete kõrvaldamine on eeltingimus selles piirkonnas koostöö tegemiseks, isikute, teenuste, kaupade ja kapitali vabaks liikumiseks ning sellega seoses majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnaalase koostoime tekitamiseks; arvestades, et Alpi piirkonna strateegia annab võimaluse piiriülese koostöö sisseseadmiseks, inimeste ja majandustegevuste ühendamiseks ja võrgustike loomiseks ning piiride ja nende loodavate tõkete kaotamiseks;

S.  arvestades, et komisjon rõhutab oma Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegiat käsitlevas teatises vajadust vähendada Alpe läbiva transpordi mõju, et kaitsta Alpide looduskeskkonda, ning vajadust viia ellu strateegia kohaliku elanikkonna jaoks tervislikuma ja paremini hoitud elukeskkonna saavutamiseks;

T.  arvestades, et isikute vaba liikumine on põhiõigus ning eelkõige piirialadel majandusliku, sotsiaalse, territoriaalse ja keskkonnaalase ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamise eeltingimus, et tagada tugev ja jätkusuutlik konkurentsivõime ning võrdne juurdepääs tööhõivele;

U.  arvestades, et Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia ala moodustavad selle keskel asuvad mägipiirkonnad ja Alpi jalamil asuvad alad, k.a suurlinnad, mis on üksteisega seotud tiheda koostoime ja funktsionaalsete suhetega, mis kõik mõjutab majandus-, sotsiaalset ja keskkonna arengut;

V.  arvestades, et kõnealune kaitsealuste ökosüsteemide ja teenustega piirkond võib luua aluse paljudele majandustegevusaladele, milles pannakse rõhku põllumajandusele, metsandusele, turismile ja energeetikale, võttes arvesse selle piirkonna kultuuri- ja looduspärandit;

W.  arvestades, et Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia kui esimene mägipiirkonnaga seotud makropiirkondlik strateegia võib anda teistele ELi mägipiirkondadele eeskuju ja innustust;

X.  arvestades, et varasemad ELi makropiirkondlikud strateegiad on tõestanud seda liiki koostöökorra edu ning pakkunud kasulikke kogemusi uute makropiirkondlike strateegiate koostamiseks;

Üldkaalutlused ja juhtimine

1.  väljendab heameelt ELi Alpi piirkonna strateegiat käsitleva komisjoni teatise ning sellele lisatud tegevuskava üle; on seisukohal, et see on samm edasi piirkonna arendamises kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu eesmärgiga; märgib, et strateegia ja tegevuskava võivad etendada olulist rolli kõnealuse piirkonna elanikkonna kahanemistendentsi ümberpööramiseks tehtavates jõupingutustes, eelkõige seoses noorte väljavooluga;

2.  toonitab väärt kogemusi, mis saadi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnalaseid huve tasakaalustava Alpi konventsiooni rakendamisel; palub, et osalevad riigid järgiksid saavutatud kokkuleppeid ning säilitaksid kindla pühendumuse Alpi piirkonna jätkusuutlikule arengule ja kaitsele;

3.  väljendab heameelt asjaolu üle, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid pakuvad strateegia jaoks potentsiaalselt tähtsaid ressursse ning laia valikut vahendeid ja võimalusi; nõuab suuremat koostoimet, et edendada kooskõlastamist ja täiendavust Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning muude strateegia seisukohtast tähtsate fondide ja vahendite, eelkõige programmi „Horisont 2020“, Euroopa ühendamise rahastu, programmi LIFE, programmi COSME VKEde jaoks ja projekti Interreg Alpi piirkonna programmi ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi vahel, millega seoses peaks komisjon uurima spetsiaalsete projektikonkursside võimalikku lisaväärtust, millega keskendutakse Alpi piirkonna konkreetsetele probleemidele;

4.  palub, et komisjon ning riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud asutused, mis vastutavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide programmide ettevalmistamise, juhtimise ja rakendamise eest, rõhutaksid makropiirkondlike projektide ja meetmete olulisust; ootab suuremat koostegevust selliste ELi poliitikavaldkondade, programmide ja strateegiate koordineerimise abil, mis etendavad rolli Alpide piirkonnas, ja palub, et komisjon kontrolliks kõnealuste programmide tegelikku kohaldamist, et vältida kattumisi ning maksimeerida täiendavust ja lisaväärtust; kutsub komisjoni lisaks sellele üles tagama nii Euroopa Liidu kodanike kui ka liikmesriikide institutsioonide jaoks lihtsat juurdepääsu asjakohastele dokumentidele, et tagada järgitava menetluse täielik läbipaistvus;

5.  kordab, kui tähtis on kolme eituse põhimõte, sest makropiirkonnad on raamistikud, mis toetuvad koostööalgatuste lisaväärtusele ja ELi erinevate rahastamisvahendite koostoimele;

6.  kutsub liikmesriikide pädevaid ametiasutusi ja osalevaid piirkondi ühtlustama oma poliitikameetmeid ja asjakohaseid rahalisi vahendeid nii riiklikul kui ka piirkondlikul tasandil, integreerides võimaluse korral ELi Alpi piirkonna strateegia meetmed ja eesmärgid, kutsub ühtlasi kohandama oma vastuvõetud rakenduskavasid tagamaks, et ELi Alpi piirkonna strateegiaga hõlmatud projektid rakendatakse kiiresti ning et korraldusasutused võtavad rakenduskavasid rakendades (nt sihtotstarbeliste projektikonkursside, boonuspunktide või sihtotstarbelise eelarve kaudu) arvesse ELi Alpi piirkonna strateegia esmaseid eesmärke; nõuab makropiirondliku lähenemisviisi tugevdamist, pidades silmas ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgset reformi, ning rõhutab terviklike makropiirkondlike projektide ja meetmete tähtsust;

7.  kutsub Euroopa Investeerimispanka (EIP) uurima koostöös komisjoniga, kas oleks võimalik luua Alpi piirkonna investeerimisplatvorm, mis võimaldaks kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid; kutsub piirkonna jaoks looma projektide reservi, mis aitaks äratada investorite tähelepanu; sellega seoses ergutab komisjoni, Euroopa Investeerimispanka (EIP) ning osalevaid riike kasutama täielikult ära Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi pakutavad võimalused projektide rahastamiseks selles piirkonnas, et saavutada jätkusuutlik areng ja majanduskasv ning stimuleerida tööhõivet makropiirkondlikul tasandil;

8.  rõhutab vajadust asjakohaste ELi Alpi piirkonna strateegiat käsitlevate teabekampaaniate järele ning ergutab liikmesriike tagama, et strateegia on küllaldaselt nähtav ning selle eesmärkide ja tulemuste kohta antakse piisavalt teavet kõikidel tasanditel, sealhulgas piiriülesel ja rahvusvahelisel tasandil; nõuab kooskõlastamise ja parimate tavade vahetamise edendamist ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise puhul, eriti säästvate turismilahenduste loomise eesmärgil loodus- ja kultuuripärandi majandamise valdkonnas;

9.  nõuab makropiirkondlikul tasandil ELi Alpi piirkonna strateegia haldusorganite tugistruktuuri loomist koostöös ja kokkuleppel komisjoni, liikmesriikide ja piirkondadega; tunneb lisaks heameelt parlamendi esindatuse üle oma juhtorganites ning on veendunud, et parlament tuleks kaasata strateegia rakendamise järelevalvesse;

10.  kutsub komisjoni võtma aktiivset rolli ELi Alpi piirkonna strateegia rakendusetapis; on seisukohal, et ta peaks subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet järgides ja ühisele haldamisele tuginedes koostöös liikmesriikide ja piirkondadega osalema strateegia projektide kavandamise ja elluviimise kõikides etappides, et tagada muu hulgas ametivõimudest, majandus- ja sotsiaalpartneritest ja kodanikuühiskonna esindavatest organisatsioonidest koosnevate kohalike ja piirkondlike sidusrühmade tõhus osalemine makropiirkonnaga seotud küsimustes ning nõuetekohane kooskõlastamine muude ELi toetatavate strateegiate ja rahastamiskokkulepetega;

11.  kutsub komisjoni objektiivsete kriteeriumide ja mõõdetavate näitajatega hindama ELi Alpi piirkonna strateegia rakendamist;

12.  toetab strateegilist planeerimist nii Alpi piirkonna linna- kui ka maapiirkondades, et järjepideva, koordineeritud ja integreeritud poliitika raamistikus edendada võrkude loomist ja ühiseid sihte (nt seoses taastuvenergia, heaolu, logistika ja ettevõtluse ning sotsiaalse innovatsiooniga); innustab jagama parimaid tavasid säästva turismi valdkonnas, näiteks piirkondade vahel ning teiste olemasolevate makropiirkondlike strateegiatega;

13.  toonitab, et otsustusprotsessi jaoks peab kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, kes tegutsevad partnerluses kohaliku ja piirkondliku kodanikuühiskonnaga, olema juhtroll strateegia juhtorganites ning operatiiv-, tehnilistes ja rakendusorganites, võttes täielikult arvesse subsidiaarsuse ja mitmetasandilise valitsemise põhimõtteid;

14.  on seisukohal, et investeeringuid tuleks suunata sellele, et piirkonna kogu elanikkonnal oleks võrdne ja tulemuslik juurdepääs tervishoiule ning esmaabile ja kiirabiteenusele eelkõige maapiirkondades, et ennetada rahvaarvu vähenemist;

15.  palub, et komisjon esitaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga kahe aasta tagant aruande ELi Alpi piirkonna strateegia rakendamise kohta, mis põhineks objektiivsetel kriteeriumitel ja mõõdetavatel näitajatel, et hinnata strateegia toimimist ja lisaväärtust majanduskasvu ja töökohtade loomise, ebavõrdsuse vähendamise ja säästva arengu osas;

16.  kutsub osalevaid riike jätkama oma jõupingutusi energiavarustuse allikate mitmekesistamiseks, võttes arvesse keskkonda; rõhutab vajadust säästvuse, konkurentsivõime ja moderniseerimise järgi seoses praeguse hüdroenergiataristuga, mis töötati välja väga varajases etapis, võttes samal ajal arvesse mõju, mida hüdroenergiataristu võib avaldada keskkonnale ja geoloogiale, ning edendades väikesi (mini-, mikro- ja piko-) hüdroenergiataristuid; rõhutab, et veeressursi integreeritud haldamine ja kaitse täidab Alpi piirkonna säästvas arengus esmatähtsat rolli ning seepärast peaks kohalikul elanikkonnal olema võimalik panustada hüdroenergiale ning kasutada selle loodavat lisaväärtust; kutsub osalevaid riike üles toetama hästitoimivate elektri taristuvõrkude loomist makropiirkonnas, et tagada seega energiavarustuse kindlus ning luua struktuurid piiriülese koostöö alaste parimate tavade vahetamiseks;

17.  rõhutab vajadust tugevdada täiendavalt sotsiaalset mõõdet, et tagada püüdlemine sellise kasvumudeli poole, millega saab kindlustada jätkusuutliku majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkaitse kõigile, eelkõige piirialadel; rõhutab sellega seoses, kui tähtis on seada prioriteete ja võtta meetmeid igasuguse diskrimineerimise vastu;

18.  tuletab meelde, et avalike teenuste üldkättesaadavuse põhimõte tuleb tagada kogu ELi territooriumil, eriti hariduse, tervishoiu, sotsiaalteenuste ja liikuvuse valdkonnas, ning erilist tähelepanu tuleb pöörata puuetega isikute vajadustele; toonitab, et osalevad riigid peavad ergutama Alpi piirkonnas alternatiivseid ja innovaatilisi lahendusi avalike teenuste osutamisel, mis hõlmavad kohalikele ja piirkondlikele vajadustele kohandatud lahendusi; sellega seoses kutsub osalevaid riike üles looma stiimuleid avaliku ja erasektori partnerluste arendamiseks; tuletab siiski meelde kvaliteetsete avalike teenuste taskukohasuse ja kättesaadavuse põhimõtet kõikide jaoks;

19.  väljendab muret ökosüsteemide seisukorra halvenemise pärast ning looduskatastroofide ohu pärast teatavates Alpi piirkonna osades; rõhutab vajadust kohaldada igakülgselt looduskatastroofi riski juhtimise ja kliimamuutustega kohanemise strateegiaid; rõhutab vajadust töötada välja ja rakendada ühiseid hädaolukorra lahendamise plaane piiriülese reostuse probleemiga tegelemiseks; nõuab ühise kiirreageerimisrühma loomist turismialade jaoks, mida mõjutavad sellised looduskatastroofid nagu mudalaviinid, maalihked ja üleujutused; sellega seoses viitab vajadusele edendada paremini ELi kodanikukaitse mehhanismi;

Töökohad, majanduskasv ja innovatsioon

20.  kutsub Euroopa Investeerimispanka (EIP) uurima koostöös komisjoniga, kas oleks võimalik luua Alpi piirkonna investeerimisplatvorm, mis võimaldaks kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid; kutsub piirkonna jaoks looma projektide reservi, mis aitaks äratada investorite tähelepanu;

21.  tunnistab, et Alpi piirkonnal on oma tohutute looduslike maastikega ning ökosüsteemide erakordse mitmekesisusega alates mägipiirkondadest kuni tasandikeni ja isegi Vahemere rannikuni oma keskkonnapärand, mida tuleb hoida, et tagada seeläbi inimeste ja looduse kooseksisteerimisel põhinev majanduspiirkond ja elupaik; rõhutab seepärast vajadust põllumajandustootmise ja muu majandustegevuse vahelise aktiivse koostoimelise koostöö järele piirkonnas asuvatel kaitsealadel (Natura 2000 kohad, rahvuspargid jne), et töötada välja integreeritud turismitooteid, ning vajadust säilitada ja kaitsta mägipiirkondade ainulaadset elupaika;

22.  toonitab võimalusi, mida strateegia pakub tööturu arenguks, kus esineb / võib täheldada suurt hulka mitmesugust piiriülest töölkäimist; on seisukohal, et töötajate kvalifikatsiooni tõstmine ning uute töökohtade loomine rohelises majanduses peaksid olema osa Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegia investeerimisprioriteetidest; rõhutab, et VKEd, mis sageli on pereettevõtted, nagu väikesed põllumajanduslikud pereettevõtted ja väikesed töötlemisettevõtted, on Alpi piirkonna põllumajanduses, turismis, kaubanduses, töönduses ja tootmistegevuses integreeritud ja säästval viisil keskse majandusliku tähtsusega, mistõttu need on Alpi piirkonna elu-, kultuuri- ja looduskeskkonna alustalad ning tööhõive tähtis allikas; toonitab vajadust Alpi piirkonna majandustegevuse ja tööhõivevõimaluste edasise mitmekesistamise järele;

23.  rõhutab vajadust seada esikohale investeerimine digitaaltaristusse ning seda, kui tähtis on tagada kiire ja tõhus juurdepääs kiirele internetiühendusele ning seeläbi digitaal- ja internetiteenustele, näiteks e-kaubandusele ning digitaalsete turustuskanalite ja kaugtöö kasutamisele ning muude võimaluste pakkumisele suurtest linnakeskustest kaugel eemal elavatele inimestele, edendades samal ajal alternatiive füüsiliselt ühest kohast teise sõitmisele;

24.  leiab, et innovatsioon ja uute tehnoloogiate kasutamine tähtsates majandusvaldkondades, mis on ajendatud aruka spetsialiseerumise strateegiatest ning mida rahastatakse olemasolevatest ELi rahastamisallikatest (nt ERF, ESF, COSME, Horisont 2020 või Erasmus+), võivad aidata luua kvaliteetseid töökohti strateegilistelt tähtsates sektorites, näiteks bioteaduste, biomajanduse, energeetika, mahetoodete, uute materjalide või e-teenuste valdkonnas; tuletab meelde, kui tähtis on tagada VKEdele tugev toetamine, mis võib aidata pöörata ümber Alpi piirkonna osadel aladel ja territooriumitel täheldatav rahvastikukao suundumus;

25.  kutsub liikmesriikide ja Alpi piirkonnas asuvate piirkondade pädevaid asutusi pidama Euroopa Komisjoniga dialoogi, et kaaluda, kas järgmisel programmitöö perioodil oleks ELi toimimise lepingu artikli 185 alusel võimalik ellu viia ühisprogrammi, millega toetada Alpi piirkonna teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna tegevuse integreerimist Euroopa väärtusahelatesse, mis on ühtlustatud aruka spetsialiseerumise strateegiatega;

26.  julgustab klastrite loomist ja koostööd avaliku ja erasektori ettevõtete, ülikoolide, teadusasutuste ning muude asjaomaste sidusrühmade vahel eesmärgiga edendada innovatsiooni ja muuta võimalikuks kasu saamine Alpi piirkonna ja lähedaste piirkondade koostoimest; leiab, et kavandatud tegevused peaksid tuginema riiklikel ja piirkondlikel aruka piirkondliku spetsialiseerumise innovatsioonistrateegiatel, et tagada tõhusamad ja mõjusamad investeeringud;

27.  tunnistab, kui oluline on arendada ELi Alpi piirkonna strateegia puhul projekte ühenduste ja institutsioonide ning kultuuri- ja loomesektori mikroettevõtjate ja VKEde jaoks, pidades silmas nende tähtsust investeeringute, majanduskasvu, innovatsiooni ja tööhõive seisukohast, aga ka nende tähtsat rolli kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilitamisel ja edendamisel;

28.  rõhutab, et Alpide makropiirkondlik strateegia peaks mitte ainult pakkuma võimalusi traditsioonilise majandustegevuse vormide, näiteks põllumajanduse ja metsanduse ning käsitööndusliku majandustegevuse säilitamiseks, toetamiseks ja vajaduse korral kohandamiseks, vaid ka soodustama näiteks algatuse InnovFin kaudu innovatsiooni ja uusi algatusi selles valdkonnas; juhib tähelepanu asjaolule, et väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele tuleb pakkuda hõlpsamat juurdepääsu toetusele ja rahastamisele, pidades meeles nende rolli töökohtade loomisel;

29.  rõhutab, et turismi edasise arengu tagamiseks piirkonnas laiemalt on vaja osalevate piirkondade koostööd, eelkõige piiriülest koostööd; ergutab looma olemasoleval loodus- ja kultuuripärandil, jätkusuutlikkusel ja innovatsioonil põhinevaid turismistrateegiaid; rõhutab Alpi piirkonna eri traditsioonide ja kommete sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke mõõtmeid, mida tuleks edendada ja säilitada kogu nende mitmekesisuses;

30.  märgib, et röövlindude ja -loomade majandamist ja reintroduktsiooni Alpi piirkonnas viiakse ellu riiklikul ja kohalikul tasandil, kuid need liigid ei tunnista halduspiire, ning et ränne on piiriülene nähtus; nõuab selle reintroduktsiooniga seonduvate kokkupõrgete vältimiseks, et liikmesriigid parandaksid teabevahetuse abil erinevate ametiasutuste vahelist kooskõlastamist ning et vahetataks parimaid tavasid, et parandada põllumajandus- ja karjaloomade majandamist ja kaitset Alpi strateegia osana ja seoses Alpi konventsiooni suurkiskjate, looduslike kabiloomade ja ühiskonna platvormiga;

31.  toetab turismi pakkumise mitmekesistamist uute, piirkondlike oludega kohandatud ja piirkondlikke ressursse kasutavate turismivõimaluste abil, nagu teemapargid ja marsruudid turistide jaoks, toidu- ja veiniturism ning kultuuri-, tervise-, hariduse- ja sporditurism, et pikendada turismihooaega, vähendades samal ajal survet taristule ning saavutades aastaringse tööhõive turismitsüklis, samuti agroturism, et meelitada külastajaid harrastama maaelu ja elusloodusega seotud tegevusi peavoolust väljaspool asuvates hotellides, ning turismisihtkohtade konkurentsivõime ja säästvuse edendamist; toetab selliste uute turismitegevuste edendamist, mis kohanevad paremini kliimamuutuste ja keskkonnakaitsega;

32.  toetab meetmeid, millega vähendatakse transporditaristu koormust koolivaheaegade ja nendega seotud puhkuseperioodide hajutamise kaudu, nutikate teemaksude kaudu ning reisimise kõrghooajal ja tippkoormuse ajal turismiteenuse pakkujate pakutavate stiimulite kaudu;

33.  tuletab meelde kui suurt majanduslikku tähtsust omab pehmete ja säästvate turismitegevuste arendamine kogu Alpi piirkonnas, sealhulgas järve- ja kuurortlinnades; ergutab liikmesriike kasutama jalgratta kasutamist kombinatsioonis rongisõiduga või ühendveoteenustega; juhib tähelepanu parimatel tavadel põhinevatele turismiplatvormidele, mis on loodud osaliselt ELi poolt rahastatavate projektide raames;

34.  märgib, et aasta jooksul peab üks ja sama inimene sageli tegelema mitme eri tegevusega, mõnikord ka piiriüleselt; kutsub komisjoni, liikmesriike ning piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi üles ergutama kutseõppe (nii algse kui ka täiendõppe) pakkujaid koostööd tegema; rõhutab piiriüleseks õppeks ette nähtud programmi Erasmus + võimalikku kasu;

Liikuvus ja ühendused

35.  rõhutab, kui oluline on osalevates riikides parandada transpordi- ja energiaühendusi, sealhulgas kohalikku, piirkondlikku ja rahvusvahelist transporti, ning mitmeliigilisi ühendusi sisemaaga (sealhulgas suurte linnastutega), et soodustada piirkonna arengut, parandada selle elanike elutingimusi ja meelitada ligi uusi elanikke, hinnates samal ajal, kas juba olemasolevaid võrgustikke oleks võimalik üleeuroopalise transpordivõrgu võrgustike parema rakendamise üldise eesmärgi raames renoveerida ja/või laiendada; rõhutab aruka taristu rajamise tähtsust; on seisukohal, et äsja rajatud taristutest peavad saama tõelised tehnoloogilised koridorid, mille raames saaks rajada kõik eraldiseisvad taristud, nagu elektri- ja telefoniliinid, lairiba- ja ultralairibaühendused, gaasitorud, valguskaabelvõrgud, veetorustikud jne;

36.  nõuab, et Alpi transpordi- ja keskkonnapoliitika tulevane kujundamine ja rakendamine oleks terviklik; sellega seoses rõhutab vajadust seada esikohale transpordiliikide üleminek maanteetranspordilt raudteetranspordile, eelkõige kaubaveo puhul, ning palub komisjonil seda üleminekut toetada; nõuab sellega seoses ka maanteetranspordist saadud tulude kasutamist tõhusa ja keskkonnahoidliku, reisijate ja kauba vedamiseks kasutatava raudteetranspordisüsteemi väljaehitamiseks ning müra ja keskkonnasaaste vähendamiseks, ning võtab teadmiseks projektid sellistes valdkondades nagu liikluskorraldus, tehnoloogiline innovatsioon, koostalitlusvõime jne; nõuab lisaks sellele olemasoleva taristu, sealhulgas mitmeliigiliste ja koostalitlevate kvaliteedisüsteemide pikendamist Alpi piirkonnas; rõhutab vajadust tagada juurdepääsetavus ja ühenduvus kõikidele selle piirkonna elanikele;

37.  rõhutab, et oluline on ühendada transpordiliinid muude Euroopa piirkondadega ning siduda need üleeuroopalise transpordivõrgu koridoridega, kasutades seejuures optimaalselt ära olemasolevat taristut; märgib, et mägine maastik on takistuseks ELi kodanike üksteisele lähendamisel ja et EL on võtnud kohustuse suurendada piiriülese transporditaristu rahastamist; kutsub osalevaid riike suunama oma jõupingutused selliste säästvate ja kaasavate lisaprojektide rakendamisele ja kavandamisele, samal ajal ühendades ja edendades üleeuroopalise transpordivõrgu võrku;

38.  juhib tähelepanu tõhusate transpordiühenduste puudumisele mägipiirkondades ning mägi- ja kõrvalpiirkondade vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike soodustama puhtaid, vähese CO₂-heitega ja paremaid ühendusi – eriti raudteevõrkudes – piirkondlikul ja kohalikul tasemel, et suurendada ühtekuuluvust ja elukvaliteeti nendes piirkondades; ergutab ja toetab enda sisseseadmist Alpi piirkonnas;

39.  kutsub makropiirkondlikus strateegias osalevaid riike üles võtma arvesse piiriüleste töötajate eriolukorda ning töötama Alpide makropiirkonna jaoks välja piiriüleseid töötajaid käsitlevad kokkulepped;

40.  toetab uuenduslike kohalike nõudetranspordi vormide arendamist, nagu nutikas transporditeave, liikluskorraldus ja telemaatika ning mitmeliigilisus, võttes arvesse ka selles valdkonnas tegevuste piiriülese jagamise potentsiaali;

41.  juhib tähelepanu tõhusate digitaalsete ühenduste puudumisele mägipiirkondades; kutsub komisjoni ja liikmesriike parandama ühendusi piirkondlikul ja kohalikul tasemel, et suurendada elukvaliteeti ning edendada uute tegevuste arendamist ja töövõimaluste loomist nendes piirkondades ning julgustada ümberasumist;

42.  rõhutab riiklike investeeringute tähtsust mägipiirkondades, et tegeleda turu suutmatusega pakkuda nendes piirkondades digitaalseid ühendusi; rõhutab, et lünkadeta ja kogu piirkonda kattev lairibainterneti-ühendus on oluline ka mägipiirkondades, et tagada kaugelasuvate ja majanduspiirkondade elujõulisus; kutsub komisjoni üles esitama konkreetseid ettepanekuid selle probleemi lahendamiseks;

Keskkond, bioloogiline mitmekesisus, kliimamuutused ja energia

43.  rõhutab, kui oluline on kaitsta ja edendada bioloogilist mitmekesisust Alpi piirkonnas; nõuab ühiste jõupingutuste tegemist selle säilitamisele ja hoidmisele suunatud innovatiivsete meetmete rakendamiseks ning nõuab samal ajal ka suurkiskjate rolli täpset kontrollimist ja kohandamismeetmete võimalikku rakendamist, järgides samal ajal täielikult liidu acquis’d, mis käsitleb keskkonnakaitset, bioloogilist mitmekesisust ja vett; rõhutab, kui oluline on tagada, et võetakse kõik võimalikud meetmed juba olemasolevate õigusandlike algatuste dubleerimise vältimiseks;

44.  rõhutab, et Alpi makropiirkond pakub suuri võimalusi innovatiivseteks lahendusteks, mis võiksid nimetatud piirkonna muuta ainulaadseks ringmajanduse katselaboriks; teeb sellega seoses ettepaneku, et ELi 2017. aasta eelarvemenetlusse lisataks katseprojekt, milles uuritakse kõnealuse piirkonna potentsiaali, et töötada välja ringmajandusega seotud konkreetsed strateegiad, näiteks tootmise, tarbimise ja jäätmekäitluse valdkonnas;

45.  rõhutab, kui tähtis on toetada energia oma tarbeks tootmist, suurendada energiatõhusust ja toetada kõige tõhusamate taastuvate energiaallikate arendamist piirkonnas, hüdro-, päikese- ja tuuleenergiast kuni geotermilise energiani, ning edendada uute, Alpidele iseloomulike taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu; võtab teadmiseks küttesektoris kasutatavate eri liiki põletusseadmete mõju õhukvaliteedile; toetab metsapuidu säästvat kasutamist ilma olemasoleva metsaala vähendamiseta, mis on tähtis mäepiirkondade ökosüsteemi tasakaalustamiseks ning kaitseb laviinide, mudavoolude ja üleujutuste eest;

46.  rõhutab kiireloomulist vajadust töötada välja uued strateegiad võitluseks õhusaastega, mis põhjustab ohtu rahvatervisele, ning kliimamuutustega, eelkõige makropiirkonna tööstuslikemates ja tihedama asustusega aladel, tehes samal ajal kindlaks olemasolevad saasteallikad ja kontrollides tihedalt saasteainete heiteid; kutsub liikmesriike vastavalt üles kehtestama säästvat transpordipoliitikat kooskõlas Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu eesmärkidega ning toetama ökosüsteemi teenuste säilitamise ja ülalpidamist kogu Alpi makropiirkonnas;

47.  rõhutab energiatranspordi taristu tähtsust ja toetab arukaid energia jaotus-, salvestus- ja edastamissüsteeme ning investeerimist energiataristusse nii elektri ja gaasi tootmise kui ka transpordi vallas kooskõlas üleeuroopalise energiavõrguga (TEN-E) ja rakendades energiaühenduse huviprojektide loetelusse kuuluvaid konkreetseid projekte; rõhutab, kui oluline on kasutada kohalikke ja eelkõige taastuvaid energiaallikaid, et vähendada sõltuvust impordist; nõuab detsentraliseeritud / oma toodetava energia tootmise edendamist ning energiatõhususe suurendamist kõikides sektorites;

48.  nõuab tungivalt, et osalevad riigid teeksid ühiseid jõupingutusi, et rakendada ruumilist planeerimist ning alade integreeritud haldamist, kaasates mitmeid piirkonna sidusrühmi (riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke asutusi, teaduskogukonda, vabaühendusi jne);

49.  kutsub üles tugevdama koostööd ja tööd, mida tehakse maailma liustike seire teenuse raames, arvestades hiljutise Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgu otsuseid ja pärast seda järgitavat strateegiat;

50.  rõhutab, et kliimamuutused ja temperatuuri tõus ohustavad suurtel kõrgustel elavate liikide säilimist väga suurel määral ning et veel üks murettekitav probleem on liustike sulamine, sest sellel on suur mõju põhjaveevarudele; nõuab ulatusliku rahvusvahelise kava väljatöötamist, et võidelda liustike sulamise ja kliimamuutuste vastu kogu Alpide mäestiku piirkonnas;

51.  kutsub osalevaid riike jätkama oma jõupingutusi energiavarustuse allikate mitmekesistamiseks ja energiatootmise kombinatsioonis olemasolevate taastuvenergiaallikate (nagu päikese- ja tuuleenergia) arendamiseks; rõhutab veejõujaamade kestlikkust ja konkurentsivõimet; kutsub osalevaid riike üles toetama hästitoimivate elektri taristuvõrkude loomist makropiirkonnas;

52.  rõhutab, et energiavarustuse allikate mitmekesistamine parandab makropiirkonna energiajulgeolekut ja toob kaasa suuremat konkurentsi, mis on väga kasulik piirkonna majanduslikule arengule;

53.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ning valitsustele ja riiklikele ja piirkondlikele parlamentidele riikides, mis osalevad ELi Alpi piirkonna strateegias (Prantsusmaa, Itaalia, Šveits, Liechtenstein, Austria, Saksamaa ja Sloveenia).

• [1]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 320.
• [2]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 259.
• [3]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 303.
• [4]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0269.
• [5]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0229.

SELETUSKIRI

Lähtudes algatusest, mis sai Alpi piirkonnast alguse juba 2011. aasta lõpus, palus Euroopa Ülemkogu 2013. aasta detsembris komisjonil koostada ELi Alpi piirkonna strateegia. Sellele vastuseks koostas komisjon 2015. aasta juulis strateegia tegevuskava.

See on neljas ELi makropiirkonna strateegia, mille puhul saab ära kasutada ELi Läänemere piirkonna strateegiast, ELi Doonau piirkonna strateegiast ning Aadria ja Joonia mere piirkonna strateegiast saadud kogemust.

Makropiirkondade strateegiad on siiani saanud alguse valitsustevahelistest algatustest meie maailmajao aladel, mis on pikka aega olnud killustatud sõdade ja raudse eesriide tõttu, ning nende eesmärk on taastada nende territooriumide vahel institutsiooniline ja majanduslik koostöö.

Need on saanud võimalikuks tänu sellele, et Lissaboni lepingusse lisati territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärk ja seetõttu tuleks neid tänapäeval sügavamalt integreerida ühenduse meetodiga, väärtustades alt üles toimiva strateegilise territoriaalse programmitöö erakordset potentsiaali võrreldes komisjoni traditsiooniliste ülalt alla tegevustega, mis põhinevad sellistel vahenditel nagu ESPON.

Seetõttu oleks vajalik Euroopa Komisjoni rohkem kaasata nii makropiirkonna strateegiate käivitamisetapis kui ka kavandamise ja programmitöö etapis ning eelkõige rakendamise ja koordineerimise etapis muude liidu strateegiate ja üldisema territoriaalse ühtekuuluvuse poliitikaga. Samuti oleks vajalik ametlikult kaasata Euroopa Parlamenti tema kaasseadusandja rollis nii strateegia käivitamis- ja heakskiitmise etapis kui ka saavutatavate tulemuste jälgimiseks.

Ei ole tõenäoline, et olulised liidu arengustrateegiad, mis on paratamatult seotud liidu tuleviku ning kättesaadavate materiaalsete ja projektipõhiste ressursside kasutamisega ja mis laienevad järk-järgult suurele osale Euroopast (lisaks Läänemere, Doonau, Aadria mere ja Alpi piirkondadele arendatakse ka muid algatusi Atlandi ookeanist kuni Vahemereni ja muude Euroopa mägipiirkondadeni), ei hõlmaks lisaks valijate poolt valitud demokraatlikult legitiimsetele subjektidele ka otseselt seadusandliku algatuse eest demokraatlikult vastutavaid subjekte ja liidu juhtorganeid.

Seega oleks vajalik määratleda teistsugused menetlused, millega tagatakse tulevaste makropiirkondade strateegiate käivitamine, kinnitamine ja järgnev rakendamine ning koordineerimine liidu muude poliitikavaldkondadega sellise õigusakti kaudu, millega määratletakse kontekst, milles arendatakse tulevikus ka juba kinnitatud strateegiaid.

Selline õiguslik kontekst peaks samuti paremini sõnastama vastavalt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele olemasolevate ja tuleviku strateegiate juhtimise, piirates riiklike ja ühenduse ametiasutuste rolli algse tõuke andmise ja koordineerimisega, samuti kontrollimise ja toetamise kohustustega, jättes projektide juhtimise ja elluviimise hoopis piirkondlike ja kohalike asutuste hooleks, kes peavad vastavalt territoriaalsele ja arengupoliitikale olema tegelikud tegutsejad.

ELi Alpi piirkonna strateegiat rakendatakse kontekstis, mida iseloomustavad kõnealuses piirkonnas juba olemasolevad koostöövormid, nagu Alpi Ruum ja Alpide konventsioon ning erinevad rahvusvahelised INTERREG programmid. ELi Alpi piirkonna strateegia hõlmab 48 piirkonda ja seitset riiki, millest viis (Itaalia, Prantsusmaa, Sloveenia, Austria, Saksamaa) kuuluvad ja kaks (Šveits ja Liechtenstein) ei kuulu ELi. See piirkond, kus elab üle 80 miljoni inimese, on atraktiivne inimlikust, looduslikust, majanduslikust ja kultuurilisest vaatepunktist. Selle piirkonna ajalugu iseloomustavad Alpi piiridega seotud killustumine ja sõjad, aga ka riiklike struktuuride tekkimine ja arenemine nimetatud piiride vahel. Alpi tasandik ja mägipiirkond on osa lahutamatust looduslikust ja inimlikust süsteemist, mille omavahelised sõltuvused on mõjutanud kogu piirkonna ajalugu. Tasandikupiirkondade majanduslik areng on olnud võimalik tänu kõrgendike hüdroloogilistele ja geoloogilistele ressurssidele, samas kui turismisektori kiire areng Alpi üüratutel aladel on olnud võimalik tänu tasandike suurele rahvastikule. Siiski on raskused ühenduste ja tööstusliku logistika valdkonnas sageli mõjutanud mägipiirkondade arengut. Samas on Alpi makropiirkond tänapäeval väga haavatav kliimamuutuste tagajärgede poolt. Avaliku sektori asutused peavad seetõttu vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele tegelema Alpi makropiirkonna majanduslike ja ökoloogiliste probleemidega.

Junckeri komisjon on otsustanud võtta suuna investeeringute taaskäivitamise poole investeerimiskava ja sellest lähtuva Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kaudu. Selle piirkonna riikide jaoks kujutab see endast võimalust taaskäivitada ja lõpule viia ühised investeeringud. ELi Alpi piirkonna strateegia pakub võimalust suunata strateegilised investeeringud kogu piirkonna hüvanguks. Alpide makropiirkonnal on suur potentsiaal, mida saab arendada Alpi ala riikide ja piirkondade ühendatud projektisuutlikkuse abil, kaasates tihedalt kohalikke asutusi ja kõiki selle ala avaliku ja erasektori tegutsejaid. Komisjon peab koostöös EIP ja muude rahvusvaheliste tegutsejatega etendama erilist rolli, näidates strateegia elluviimisel suunda ja pakkudes toetust.

Seoses sellega pakub ELi Alpi piirkonna strateegia selle piirkonna riikidele võimalust investeerida ühisprojektidesse, mille mõju ei ulatu üksnes piirkondadevahelisele, vaid ka Euroopa tasandile. Samuti arendatakse strateegiaga mitmetasandilise valitsemise uusi vorme, lähtudes piirkondadest ja Euroopa Liidu institutsioonide panusest.

Parlament etendab ühtekuuluvuspoliitika valdkonna kaasseadusandjana olulist rolli strateegia loomise ja elluviimise etappides.

Arvestades, et osades mägipiirkondades (sisealadel) esineb ressursside alakasutus ja tasandikel on kõrge tööstuse kontsentratsioon, tuleb rakendada integreeritud majandusstrateegiaid. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2014.–2020. aasta programmide eesmärkidega ning eelkõige innovatsiooni põhimõtete ja aruka spetsialiseerumise strateegiaga.

ELi Alpi piirkonna strateegia ei asenda juba olemasolevat piirkondade- ja rahvusvahelist koostööd, vaid annab sellele lisaväärtuse. Tarvis on tegeleda kogu piirkonna jaoks ühiste eesmärkidega kooskõlas Euroopa 2020. aasta strateegias sätestatud suurte üleeuroopaliste eesmärkidega jätkusuutliku arengu, keskkonna ja energeetika valdkondades. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb välja töötada ja ellu viia makropiirkondade mõõtmetega projekte.

Seoses sellega on ELi Alpi piirkonna strateegia piirkondlikud ametiasutused institutsioonilised subjektid, kes võivad algatada programmitööd alt üles vastavalt territooriumite vajadustele, kuid vajaliku piirkondadevahelise koordineerimisega Euroopa tasandil koostöös Euroopa Liidu institutsioonidega.

Prioriteedid ja ettepanekud

Pärast mitu kuud kestnud arutelusid strateegiast huvitatud osalistega ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil kaasatud riikides on selgunud järgmised arenguprioriteedid, ideed ja ettepanekud:

I sammas (Alpi piirkonna konkurentsivõime, jõukuse ja ühtekuuluvuse suurendamine)

Arendada Alpi piirkonna VKEde innovatsioonisuutlikkust, kasutades asjaomaste riikide ja piirkondade aruka majanduskasvu strateegiaid, mis peaksid olema omavahel ühtlustatud.

Arendada Alpi piirkondade arendamiseks välja kohapõhine lähenemisviis.

Arendada koostööd makropiirkonna avaliku ja erasektori vahel, eelkõige strateegia vaatepunktist olulistes sektorites.

Arendada säästvat ja konkurentsivõimelist turismi (mitmekesine turismiteenuste pakkumine, säästev ja vastutustundlik turismi juhtimine).

Pakkumise ja turismitoodete mitmekesistamine eesmärgiga vältida hooajalisust – riikidevahelised teemarajad, loodus- ja kultuuripärandi väärtustamine turismi kaudu, uute turismitaristute (nt teemapargid) loomine, makropiirkonna turismitoodete ja -teenuste brändimine, piirkonna turundamine maailmaturgudel, konkreetsetele sihtrühmadele (nt eakad, konverentside korraldamine või äriturism) suunatud turundus, piirkonna esitlemine sobiva sihtkohana eri hooaegadel.

Kõrgem kvaliteet ja rohkem innovatsiooni turismisektoris – IKT, haridus, tehnosiire, kaubandusüksuste ühendamine võrguga, klastrid, heade tavade vahetamine, sidemete loomine kohalike põllumajandus-, turismi- ja toiduainesektorite vahel, innovatsiooni edendamine/turundamine.

Alpi ja selle jalami orgudes nii mäestikust põhjas kui ka lõunas asuva erakordse järvestiku väärtustamine ja kaitsmine.

Makropiirkonnas olemasolevate suurte sporditaristute integreerimine, et soodustada nende ühiskasutust ka suurte spordiürituste raames.

Parem juurdepääs turismitoodetele ja -teenustele – parandada konkreetseid pädevusi ja teenuseid, koolitada töötajaid, edendada teavet ja selle kättesaadavust, teha koostööd turistide liikuvuse soodustamiseks, ühtlustada riiklikku statistikat eesmärgiga lihtsustada sektoripõhise ja tulevikku suunatud kavandamise ning poliitikameetmete kehtestamise mõjude mõõtmist.

ELi rahastamisvahendite tõhusam kasutamine – soodustada juurdepääsu rahastamisele uute innovaatiliste ja jätkusuutlike idufirmade ja VKEde jaoks, mis keskenduvad teadusuuringutele ja aruka majanduskasvu strateegiale.

Klastrite ja säästva turismi ettevõtjate võrgustik.

Kutseõpe ja ettevõtlussuutlikkuse suurendamine turismisektoris – ergutada innovatsiooni ning pakkumiste ja turismitoodete mitmekesistamist.

Tagada ELi Alpi piirkonna strateegia projektide integreerimine Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud piirkondlikesse ja riiklikesse tööprogrammidesse ning väärtustada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide piirkondlike programmide integreerimist otsese juurdepääsu programmidega, eelkõige algatusega Horisont 2020, kasutades näiteks märgile „seal of excellence“ analoogseid vahendeid makropiirkonna tasandil.

Arendada makropiirkonna avaliku ja erasektori teadusuuringute võrgustikke, mis on suunatud ELi Alpi piirkonna strateegia projektide arendamisele.

Toetada makropiirkonna üliõpilasrände projekte, sealhulgas toetusfondide abil, mis kuuluvad selliste olemasolevate Euroopa programmide raamesse nagu ERASMUS.

II sammas – tagada kõikide Alpi piirkonna elanike jaoks juurdepääsetavus ja ühendused (rahvusvaheline transport, ühendvedude ühendused sisemaaga).

Itaalia-Prantsuse ja Itaalia-Austria koridoride rajamine ning täielik ühendumine hiljuti valminud Itaalia-Šveitsi koridoriga ja selle kasutamine, et paremini ühendada Põhja- ja Lõuna-Euroopat.

Transporditaristu süstemaatiline tugevdamine selliste uute taristute restruktureerimise või ehitamise kaudu, mis ühendavad suuri keskusi, ning konkurentsi soodustamine transporditeenuste turul kooskõlas ELi õigusaktidega.

Innovaatiliste süsteemide arendamine, et toetada ühistransporti või avalikku transporditeenust ja suurendada ühistranspordi atraktiivsust kõigi transpordiliikide puhul.

Partnerluse rakendamine avaliku ja erasektori vahel transporditeenuste valdkonnas.

Transpordi ohutust käsitlevate pikaajaliste programmide kavandamine, eelkõige maanteeliikluse valdkonnas.

Innovaatiliste ja koordineeritud süsteemide arendamine piiripunktide haldamiseks.

Uuringud piiripunktide ja piirkondliku transpordi integreeritud tasude süsteemi teostatavuse kohta.

Üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamate ühenduste parandamine sisemaaga ja ühendvedude arendamise tagamine Alpi piirkonnas. Logistikaga seotud innovaatiliste süsteemide arendamine.

Eelkõige piiriülese kaubanduse arendamisele suunatud süsteemide arendamine.

Sise- ja äärealade isoleerituse vähendamine, parandades nende juurdepääsu energia- ja transporditeenustele.

Energiataristu võrgustiku arendamine.

IKT-võrgustike väljatöötamine, ratsionaliseerimine ja ühtlustamine, eeskätt piiriülestes sektorites.

Ühendvedude ja logistiliste tegevuste/teenuste ümberkorraldamine terves piirkonnas.

Mägipiirkondade juurdepääsetavuse parandamine innovaatiliste süsteemide abil, mis põhinevad ka kõnealuse ala riikide ja piirkondade aruka spetsialiseerumise strateegiatel;

piirkonnas juba olemasolevate või kavandatavate ühendamisega seotud suurte taristuprojektide koordineerimine.

III sammas – tagada Alpi piirkonnas jätkusuutlikkus: kaitsta Alpi piirkonna pärandit ja edendada looduslike ja kultuuriliste ressursside (keskkond, piiriülesed maismaa elupaigad ja bioloogiline mitmekesisus) säästvat kasutamist.

Kliimamuutustest tulenevate ohtude vähendamine investeeringute kaudu veesektorisse (nt veehoidlate ehitamine).

Alpi piirkonna põllumajanduse toetamine tasakaalustatud ja jätkusuutliku arengu raames.

Bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide kaitsmine ja taastamine, tagades Natura 2000 võrgustiku jaoks sobiva järelevalve-, teavitus- ja haldussüsteemi ja tagades looduse säästva haldamise.

Alpi piirkondade majanduse jätkusuutliku arengu ja ressursside säästva kasutamise edendamine ja saavutamine.

Suurema teadlikkuse saavutamine Alpi piirkonna keskkonnast, ergutades ühiseid teadusuuringuid Alpi piirkonna bioloogilise mitmekesisuse seisukorra kohta.

Makropiirkonna kaitsealade loomine ja edendamine – luua suutlikkus tagada juurdepääs ökosüsteemidele ning kaardistada olulised alad liikide ja prioriteetsete elupaigatüüpide kaitsmiseks eesmärgiga ühendada ökoloogiliste koridoride abil kõik makropiirkonna arvukad kaitsealad.

Parimate tavade vahetamine Alpi piirkonna kaitsealasid haldavate ametiasutuste vahel.

Ühise hädaolukordade plaani väljatöötamine ja rakendamine.

Maismaa elupaiku ja bioloogilist mitmekesisust käsitlevate siseriiklike seaduste ühtlustamine ja kohaldamine – linnaplaneerimist, loodus-, keskkonna- ja kultuuripärandi kaitset käsitlevate õigusaktide viimine kooskõlla Euroopa maastikukonventsiooniga.

TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (2.5.2016)

regionaalarengukomisjonile

ELi Alpi piirkonna strateegia kohta
(2015/2324(INI))

Arvamuse koostaja: Jérôme Lavrilleux

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  võttes arvesse komisjoni teatist seoses Euroopa Liidu Alpi piirkonna strateegiaga (COM(2015)0366) ning sellele lisatud tegevuskava,

B.  arvestades, et Alpi piirkond on üks Euroopa dünaamilisemaid, innovaatilisemaid, tootlikumaid ja konkurentsivõimelisemaid piirkondi, mida iseloomustavad vastavad tööstuspiirkonnad ja mitmed tippkeskused ning millel on ainulaadsed geograafilised, loodus- ja majandustingimused, sealhulgas kohalikud tooted ja ajaloolist huvi pakkuvad objektid, maastik ja kultuur;

C.  arvestades, et makropiirkonna strateegia on sündinud vajadusest parema koostöö ja koordineerimise järele teatavates piiriülestes piirkondades, et tegeleda ühiste probleemidega tõhusamalt ja tulemuslikumalt, kui see oleks võimalik üksikult, ning soovist hõlbustada probleemide lahendamist suhteliselt väikeses riikide ja piirkondade ringis, et reaalselt tugevdada kodanike ühtekuuluvust Euroopa Liidus;

D.  arvestades, et Alpi piirkonnale iseloomulike eri tüüpi alade, näiteks mägipiirkondade, Alpi kõrgendiku, maa- ja linnapiirkondade vahel on märkimisväärseid erinevusi;

E.  arvestades, et konkreetseid lahendusi vajavad järgmised Alpi piirkonna probleemid: globaliseerumine; negatiivsed demograafilised suundumused, sh madal iive ja vananev elanikkond; väike rahvastikutihedus; ajude äravool; uued rändesuundumused; majanduskriis ning majanduslik ja demograafiline ebavõrdsus; kliimamuutused; ulatuslike loodusõnnetuste oht; energiaprobleemid; hooajalisus tööhõives ja sissetulekus ning vajadus töötada mitmel töökohal; jäätmete vähendamine; ning vajadus tagada ressursside säästev kasutamine;

F.  arvestades, et demograafilised muutused – mida iseloomustavad eelkõige elanikkonna vananemine, madal sündimus ja väljaränne, aga ka madal rahvastikutihedus mägipiirkondades – kujutavad endast Alpi piirkonna jaoks suurt probleemi ning mõjutavad tööturu arengut, investeeringuid ja avalike teenuste pakkumist;

G.  arvestades, et Alpi piirkonnas on järk-järgult väljakujunenud põlvkondadevahelisel sidususel, kaugematel sugulussidemetel ja pereettevõtetel suur sotsiaalne tähtsus;

H.  arvestades, et madal rahvastikutihedus on muude tegurite hulgas seotud elanikkonnale pakutavate põhiteenuste nappusega; arvestades, et mägipiirkonnad on sotsiaal- ja meditsiiniteenuste pakkumise seisukohalt ebasoodsas olukorras;

I.  arvestades, et Alpi piirkonna arengu tulevikku seostatakse maapiirkondade, maaelu arengu, nn külade tuleviku ja põllumajandusega;

J.  arvestades, et isikute vaba liikumise põhiõigus on eelkõige piirialadel majandusliku, sotsiaalse, territoriaalse ja keskkonnaalase ühtekuuluvuse eesmärkide ning jätkusuutliku konkurentsivõime saavutamise ning tööhõivele võrdse juurdepääsu tagamise eeltingimus;

K.  arvestades, et mäejalamite elanikkond on üks mägipiirkondade vaesemaid ja teda ähvardab suur töötuse ja rahvastikukao oht, kuna traditsiooniline tööstustootmine viiakse üle linnapiirkondadesse ja on sinna koondunud;

L.  arvestades, et Alpi piirkonna strateegia puhul tuleks võtta eeskuju juba kehtivatest edukatest makropiirkondade strateegiatest Läänemere piirkonna, Doonau piirkonna ning Aadria ja Joonia mere piirkonna kohta;

M.  arvestades, et mägipiirkondades, eeskätt kõige eraldatumates piirkondades valitsevad sageli sellised probleemid nagu madalam haridustase, kvalifitseeritud tööjõu puudus, avalike teenuste väiksem kättesaadavus ja lairibaühenduse halb kättesaadavus; arvestades, et juurdepääsetavamad piirkonnad võivad reeglina arvestada elavama majandusega ja meelitada ligi rohkem investeeringuid;

N.  arvestades, et Alpi piirkonna strateegia puhul tuleks seada prioriteediks alad, kus sellel võiks olla reaalne lisaväärtus ja suurem piirkondlik sidusus;

O.  arvestades, et rahalised vahendid tuleks suunata mägipiirkondade konkreetsete vajaduste rahuldamiseks;

1.  peab komisjoni teatist Alpi piirkonna kohta ja sellega kaasnevat tegevuskava tervitatavaks, kuid rõhutab vajadust tugevdada täiendavalt sotsiaalset mõõdet, et tagada püüdlemine sellise kasvumudeli poole, millega saab kindlustada jätkusuutliku majanduskasvu, sotsiaalse kaasatuse ja sotsiaalkaitse kõigile, eelkõige piirialadel; rõhutab, kui oluline on ergutada sotsiaalse taristu loomist ja edendada sotsiaalinvesteeringuid;

2.  rõhutab, et oluline on suurendada selliste strateegiliste sektorite majanduslikku potentsiaali nagu põllumajandus, metsandus, säästev ja kõiki põlvkondi väärtustav turism, säästev energia, mahemajandus, mahetooted, tervishoid ja kõrgtehnoloogiasektor ning toetada ulatuslikult VKEsid, sh selles kategoorias toimivaid pereettevõtteid, ning edendada sotsiaalset ettevõtlust koostöös uurimiskeskustega, et luua piirkondadevahelisi võrgustikke ja ühendusi; rõhutab vajadust edendada kohalikku tootmist ja soodustada uusi investeeringuid, lihtsustades ka noorte ettevõtjate juurdepääsu laenudele ja jätkusuutlike töökohtade loomist vastavalt ILO inimväärse töö tegevuskavale, mille raames järgitakse kollektiivläbirääkimisi ja kollektiivlepinguid, kui need on olemas;

3.  rõhutab, kui olulised on piiriülene identiteet ja muud piirkondlikud identiteedivormid;

4.  rõhutab vajadust muuta kvaliteetsed avalikud teenused kõigi jaoks kättesaadavaks ja taskukohaseks, eelkõige hariduse, tervishoiu, sotsiaalteenuste ja liikuvuse valdkonnas; rõhutab vajadust arendada taristuid ja tehnoloogiaid, mis tagavad Alpi piirkonnas elavatele inimestele jätkusuutlike ja nende vajadustele kohandatud teenuste olemasolu; palub asjaomastel liikmesriikidel võtta rohkem arvesse kõige äärepoolsematel aladel elavate inimeste vajadusi;

5.  rõhutab vajadust mehhanismide, sealhulgas piisavate inspekteerimiste ja kontrollide loomise järele, et tagada Alpi piirkonna hooajatöötajate jaoks inimväärsed töö- ja elamistingimused ning vältida hooajalise tööjõu kuritarvitamist; rõhutab vajadust tagada üldiselt tööga seotud õiguste, tööstandardite ja kvaliteetsete töötingimuste järgimine;

6.  rõhutab vajadust tugevdada töötajate kohanemisvõimet ümberõppe, elukestva õppe ja mitmekeelsuse edendamise kaudu ning toetada kavasid heade töötingimuste, sotsiaalkindlustuse, soolise võrdõiguslikkuse ja puuetega inimeste juurdepääsetavuse edendamiseks;

7.  rõhutab, et on vaja luua keskkond, mis soodustab innovatsiooni ja teadusuuringuid koos aruka spetsialiseerumise strateegiate ja Alpi piirkonna täiendavate eeliste ja huvide parema seostamise abil, ning rõhutab vajadust piirkondlike klastrite loomise järele, et tagada jätkusuutlike võrgustike loomine teadusuuringute, teaduse ja majanduse jaoks; rõhutab, et sotsiaalkindlustuse kõrgem tase, oskuslik ja haritud tööjõud, uuenduslikud ettevõtted ja ainulaadsed geograafilised iseärasused on Alpi piirkonna konkurentsieelised;

8.  on arvamusel, et tuleks ergutada mitme oskuse omandamise koolitusi ja koolituskursusi, mis vastavad jätkusuutliku tööturu ja selle strateegiliste, tulevikku suunatud sektorite vajadustele, kasutades selleks eeskätt eri koolituskeskusi ja piirkonna mitmekeelset elektroonilist tööhõivekeskust; on veendunud, et tööturu vajadustest lähtuvalt tuleks keskenduda kvaliteetsele õpipoisiõppele ja seda pakkuda;

9.  rõhutab, et säästev turism, kohalik tootmine ja tõhusad avaliku transpordi süsteemid võivad kaasa aidata rahvastikukao takistamisele ja töökohtade kindlustamisele selles piirkonnas;

10.  juhib tähelepanu asjaolule, et koolituskeskuste vahel valitseb konkurents ning nad peaksid seetõttu saama eritoetust vaid juhul, kui tõestatakse, et nad on kvaliteedi ja majanduslikel kaalutlustel absoluutselt hädavajalikud;

11.  kutsub üles parandama piirkonnasiseseid transpordiühendusi ning piirkonda ülejäänud Euroopaga ühendava transpordi säästvust ja tõhusust ning soodustama piirkonna arengu ja elanike heaolu nimel transpordiliikide koostalitlusvõimet; rõhutab, kui oluline on toetada koordineeritud rahvusvahelist poliitikat ja uusi lähenemisviise territooriumidevahelise jagatud vastutuse ja õiglase koostöö (näiteks vertikaalsed sidemed suurte linnade ja maa-, mägi- ja turismipiirkondade vahel) valdkonnas;

12.  rõhutab, et suurtest linnakeskustest kaugel eemal elavatele inimestele on oluline tagada juurdepääs kiirele internetiühendusele ja seega digitaal- ja internetiteenustele ning kaugtööle ja muudele võimalustele, et luua neile juurdepääs internetis, sealhulgas EURESi veebiportaalis avaldatud töökuulutustele, ning arvukatele internetipõhistele teenustele, mis muudavad igapäevaelu lihtsamaks, hõlbustavad töökohtade loomist, suurendavad tööviljakust ja sissetulekuid, aitavad ületada digitaalset lõhet ning edendavad kõigi sotsiaalset ja majanduslikku kaasamist; rõhutab vajadust paremini ühendada koole, ülikoole ja teadusuuringute keskusi, edendada e-õppe programme, innovatsiooni ning piirkondlikul oskusteabel ja piirkondlikel ettevõtetel põhinevate klastrite arendamist ning digitaalsete külade ja piirkondade terviklikku arendamist, kus oleks jätkusuutlik, elamisväärne ja peresõbralik keskkond;

13.  rõhutab Alpi piirkonna ühise strateegia sotsiaalset mõõdet ja nõuab innovaatilist koostööd, nt demograafilise arengu edendamiseks koostöömeetmete abil, et tagada Alpi maapiirkondades turvalised ja terviklikud sünnitusabivõimalused;

14.  tuletab meelde, et avalike teenuste üldkättesaadavuse põhimõte tuleb tagada kogu ELi territooriumil, ning rõhutab sellega seoses vajadust selle järele, et liikmesriigid ja piirkonnad edendaksid mägipiirkondade jaoks alternatiivseid ja innovaatilisi lahendusi, sh individuaalseid lahendusi, mida on kohandatud kohalikele ja piirkondlikele vajadustele;

15.  rõhutab vajadust edendada ringmajanduse ideel põhinevaid tootmismudeleid, toetada energiatõhusust ja nn rohelise taristu loomist bioloogilise mitmekesisuse ja loodusvarade säilitamiseks ning pakkuda uusi võimalusi turismi ja kvaliteetsete töökohtade loomise jaoks;

16.  nõuab tungivalt, et komisjon võtaks soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise meetmeid horisontaalsel ja vertikaalsel tasandil iga poliitikavaldkonna raames, pöörates eritähelepanu mägipiirkondades elavatele naistele, et võidelda mis tahes tasakaalutusega;

17.  rõhutab Alpi piirkonna eri traditsioonide ja kommete sotsiaalseid, kultuurilisi ja majanduslikke mõõtmeid, mida tuleks edendada ja säilitada kogu nende mitmekesisuses ka piiriüleses kontekstis;

18.  nõuab piirkondade, omavalitsuste ja üksikisikute otsest kaasamist kõikidesse ELi Alpi piirkonna strateegia algatustesse, sest see on nende edu jaoks keskse tähtsusega.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD

LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.4.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 4 5
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Laura Agea, Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Vilija Blinkevičiūtė, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Jane Collins, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Rina Ronja Kari, Jan Keller, Ádám Kósa, Kostadinka Kuneva, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Morten Løkkegaard, Dominique Martin, Anthea McIntyre, Joëlle Mélin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Daniela Aiuto, Georges Bach, Rosa Estaràs Ferragut, Tania González Peñas, Krzysztof Hetman, Paloma López Bermejo, Evelyn Regner, Flavio Zanonato

KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (19.4.2016)

regionaalarengukomisjonile

ELi Alpi piirkonna strateegia kohta
(2015/2324(INI))

Arvamuse koostaja: Renata Briano

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 11, 191 ja 193 kohaselt on liidul volitused võtta meetmeid kõigis keskkonnapoliitika valdkondades, nagu õhu- ja veereostus, jäätmekäitlus ja kliimamuutused;

B.  arvestades, et direktiivi 2002/49/EÜ[1] artiklis 1 on selgelt sätestatud, et Euroopa Liidus tuleb määratleda ühtne lähenemisviis, et „vältida, ennetada või vähendada keskkonnamüraga kokkupuutumisest tingitud kahjulikke mõjusid, sealhulgas häirivust, nende tähtsuse järjekorras“;

C.  arvestades, et Alpi piirkonna riigid (Austria, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Liechtenstein, Monaco, Sloveenia ja Šveits) ja EL on alla kirjutanud Alpi konventsioonile, mis näeb ette Alpi piirkonna jätkusuutlikku arengut ja kaitset;

D.  arvestades keskkonnapoliitika valdkonnaülesust ja seda, et Alpi piirkonna strateegia valikul tuleb ühendada keskkonnasäästlikkus ja majanduslik areng; arvestades, et kliimamuutuste leevendamise ja bioloogilise mitmekesisuse poliitikas on vaja tagada ökosüsteemide vastupanuvõime piisavate elupaikade ühenduvusega, et võimaldada liikide rännet;

E.  arvestades, et Alpi piirkond on bioloogilise mitmekesisuse seisukohast Euroopas suuruselt teine ja moodustab ühe Euroopa peamistest valgaladest, kus vesi ei ole tähtis mitte ainult hüdroenergia, vaid ka põllumajandusmaa niisutamise, metsade jätkusuutliku majandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku säilitamise ning joogiveega varustamise jaoks;

F.  arvestades, et põllumajandusel ja turismil on Alpi piirkonnas keskkonna, traditsiooniliste maastike ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisel väga suur mõju;

G.  arvestades, et selle piirkonna ajaloo- ja kultuuripärand on üks tema peamisi varasid;

H.  arvestades, et Euroopa Parlament võttis 23. mail 2013. aastal vastu resolutsiooni Alpide makropiirkondliku strateegia kohta[2];

1.  rõhutab, et Alpid on looduslik keskkond, kus elab ja töötab ligi 14 miljonit ühise kultuuritaustaga inimest, aga see on ka tähtis turismisihtpunkt, kuhu saabub igal aastal umbes 120 miljonit külalist;

2.  märgib, et mõned Alpi piirkonna põllumajanduslikud mudelid, milles on ühendatud toidutootmine, metsandus, maastiku kaitsmine turismi eesmärgil ja ökosüsteemiteenuste osutamine, nagu kaitse lumelaviinide eest, on olnud edukad; on veendunud, et neid mudeleid, millel on mitu eesmärki ja vähene keskkonnamõju, tuleks igal võimalikul juhul edasi arendada;

3.  tunnistab, et Alpi piirkond on oma tohutute looduslike maastikega turismipotentsiaaliga sotsiaalmajanduslik piirkond; juhib tähelepanu selle piirkonna ökosüsteemide erakordsele mitmekesisusele alates mägipiirkondadest kuni tasandikeni ja isegi Vahemere rannikuni ning seal olevatele tundlikele veeökosüsteemidele, nagu järved, jõed ja ojad; märgib, et piirkond on bioloogilise mitmekesisuse, kuid ka loodusvarade poolest, nagu vesi ja puit, erakordselt rikas, ja seda tuleks säilitada;

4.  väljendab heameelt asjaolu üle, et nendele piirkondadele on ELi Alpi piirkonna strateegias suurt tähelepanu pööratud;

5.  on veendunud, et erilist tähelepanu tuleks pöörata piirkonna hõredalt asustatud alade asustuse säilitamisele;

6.  märgib, et Alpi piirkond hõlmab nii suuresti inimeste poolt rajatud linnakeskkonda kui ka hõredalt asustatud mägiseid maapiirkondi; on seisukohal, et strateegias peaksid sisalduma sidusad meetmed, mida rakendatakse kogu piirkonnas, kuid milles on võetud nõuetekohaselt arvesse piirkonna struktuuris esinevaid ebavõrdsusi, ning milles pööratakse tähelepanu peamiselt Alpi mägipiirkondadele, sest seal on tohutu jätkusuutliku majanduskasvu potentsiaal; märgib, et maapiirkondade elanikkond on üheks teguriks, mis on põhjustanud teatavate piirkondade hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse, millel võib olla mõju kogu piirkonnale (üleujutused, maalihked); rõhutab hoolekandeteenuste keskset rolli jätkusuutlikus arengus ja mägipiirkondade rahvastikukao ärahoidmisel ning viitab vajadusele edendada paremini ELi kodanikukaitse mehhanismi;

7.  märgib, et mägipiirkondades on põllumajandusel Alpide hüdrogeoloogilise stabiilsuse seisukohalt väga suur tähtsus; märgib, et mägipiirkondade põllumajandust ähvardavad siiski kliimaga seotud looduskatastroofid, nagu üleujutused, lume- ja mudalaviinid; nõuab seepärast riskiennetusmeetmete edendamist (nt üleujutusvastase kaitse skeemid);

8.  on mures asjaolu pärast, et kliimamuutused kujutavad endast hüdrogeoloogilisele tasakaalule ja bioloogilisele mitmekesisusele tõsist ohtu; rõhutab, et temperatuuri tõus ohustab suurtel kõrgustel elavate liikide säilimist väga suurel määral ning et veel üks murettekitav probleem on liustike sulamine, sest sellel on suur mõju põhjaveevarudele; juhib seepärast tähelepanu vajadusele makropiirkondliku kliimamuutustega kohanemise poliitika ning Alpi piirkonna jõgede, järvede ja ojade kaitsmise ja jätkusuutliku majandamise järele;

9.  peab väga vajalikuks viia ellu kliimamuutuste poliitikat, mis põhineb sellistel tootmis- ja tarbimismustritel, mis on kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega ja lühikeste toidutarne ahelatega, ning asetada rõhk kohalike materjalide ja loodusvarade, sh heitvee ja põllumajandusjäätmete ratsionaalsele kasutamisele ja korduskasutamisele ning keskkonnahoidlike riigihangete põhiste teenuste jagamisele ja tihedatele sidemetele kohalike tootjate ja tarbijate vahel; tuletab meelde, et kliimamuutustega seotud riskide ohjamisel tuleks võtta arvesse Alpi piirkonna ühiskonna struktuurset ja organisatsioonilist haavatavust; rõhutab vajadust kiirendada parimate tavade vahetust ja piiriülest koostööd kliimaga seotud riskide ohjamises, võttes arvesse kõiki territoriaalselt tundlikke küsimusi;

10.  peab vajalikuks, et strateegiaga hõlmatud piirkonnad kasutaksid liidu rahalisi vahendeid kooskõlas ühtekuuluvuspoliitikaga ja edendaksid keskkonnaga seotud investeeringuid, mille eesmärkide hulka kuuluvad kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning hüdrogeoloogilise ebastabiilsuse vastased meetmed, kuid ka säästev metsandus, turism, põllumajandus (sh mahepõllumajandus) ja karjakasvatus, mis kõik omavad maa majandamises olulist rolli;

11.  rõhutab, et vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ eesmärkide saavutamiseks ei ole tehtud piisavalt pingutusi; palub komisjonil vee raamdirektiivi 2000/60/EÜ rakendamisel jälgida direktiivi 92/43/EÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta, et tagada säästvam veemajandus; rõhutab, et nii toimides tuleks reguleerimisele eelistada koostööd;

12.  on seisukohal, et probleemi, mis seisneb mobiililevi üksikute nn valgete laikude säilimises piirkonnas, saab muuta nii ökoturismi kui ka meditsiinilisi uuringuid silmas pidades hoopis võimaluseks;

13.  tuletab meelde, et veevarude terviklik majandamine on Alpi piirkonna jätkusuutliku arengu üks põhitingimusi; tuletab meelde, et loodusega seotud ohtudel, sh veega seotud ohtudel, võib olla tasandikele ja hoonestatud aladele ülekanduv mõju; rõhutab seetõttu vajadust tihendada seoses Alpi konventsiooni veemajandusplatvormiga parimate tavade vahetust ja piiriülest koostööd riigiasutuste vahel, kes vastutavad veemajanduse ja vesikondade eest, et tegelda kliimamuutustest tingitud ühiste probleemidega;

14.  on seisukohal, et investeeringud tuleks suunata sellele, et piirkonna kogu elanikkonnal oleks võrdne ja tulemuslik juurdepääs tervishoiule;

15.  leiab, arvestades turismi majanduslikku tähtsust kogu Alpi piirkonna jaoks, et on vaja jätkata nn pehme turismi arengu toetamist; juhib tähelepanu parimatel tavadel põhinevatele saavutustele, millest tuleks lähtuda, näiteks turismiplatvorm „Alpine Pearls“, mis loodi ELi rahastatud projekti „Alps Mobility“ raames,

16.  peab vajalikuks näha ette energiatõhususe ja -säästmise poliitika ning poliitika, mille abil oleks võimalik tänu vee-, metsa- ja maastikuvarade nõuetekohasele majandamisele edendada taastuvaid ja säästvaid alternatiivseid energiaallikaid; peab tähtsaks laiendada detsentraliseeritud ja kohaliku energiatootmise ja -varustuse mudelit, muu hulgas võrkudega sidumise ja energia säilitamisega; nõuab seetõttu rohkem selle valdkonna uuringuid, milles pühendataks erilist tähelepanu mägipiirkondade konkreetsetele vajadustele; rõhutab, kui oluline on innustada tarbijaid, ettevõtteid ja riigiasutusi investeerima taastuvenergiasse kui võimalusse suurendada energiajulgeolekut ja hoida ära kütteostuvõimetust; rõhutab, kui oluline on hüdroenergia mägipiirkondade energiavarustusele, ja nõuab, et kohalikud omavalitsused edendaksid elanikkonna vajaduste rahuldamiseks hüdroenergia ja ka muude taastuvallikate kasutamist;

17.  peab kahetsusväärseks, et põllumajandusliku maa pindala muutub maa mittepõllumajanduslikul otstarbel kasutamise tõttu (nt tee-ehitus ja ehitusmaana määratlemine) järjest väiksemaks; nõuab praktilise toetuse skeemide ja nõuete kehtestamist, et tagada maa pikaajaline kättesaadavus põllumajandusmaana ja metsana kasutamiseks; toonitab, et maa kasutamise küsimus on linnastunud piirkondades kriitilise tähtsusega; nõuab seetõttu, et maakasutust ja linnastumist, milles kasutatakse väärtuslikke loodusvarasid, viidaks ellu jätkusuutlikult;

18.  nõuab, et Alpi transpordi- ja keskkonnapoliitika tulevane kujundamine ja rakendamine oleks terviklik, et arbitraaži- ja siirdemõju ei ohustaks ühise eesmärgi saavutamist;

19.  peab rasket ligipääsu majanduspiirkondadele kahetsusväärseks, sest see kahjustab tõhusat mägipõllumajandust Alpides ja seega ka nende piirkondade konkurentsivõimet; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid looksid asjakohase taristusüsteemi, mis hõlmaks sobivate põllu- ja metsateede ning Alpi radade arendamist ning juurdepääsu kiirele mobiilandmesidevõrgule Alpi piirkonnas;

20.  juhib tähelepanu sellele, kui tähtis on säästev turism, mis lähtub bioloogilise mitmekesisuse kaitsmisest ja austusest ökosüsteemide vastu, mida on näidanud parkide hea eeskuju;

21.  rõhutab, kui olulised on kaitsealad keskkonnakaitsega seotud algatustele hoo andmisel, nagu on sätestatud Alpi konventsioonis; peab vajalikuks koostada selline poliitika, milles pargid määratletakse aladena, kus saab edendada keskkonnakaitsealast tegevust; on veendunud, et kaitsealad on inimeste ja looduse seisukohast eriti tundlikud alad; on veendunud, et need võivad saada elupaikade kaitset ja säästvat majandust (mahe- ja kvaliteetne põllumajandus, kohalike toodete edendamine, nn pehme turism ja liikuvus, looduslike liikide majandamine jne) ühendavate parimate tavade arendamise ja rakendamise tulemusena piiriülese mõõtme ning neid saab laiendada kõikidesse Alpi piirkonna osadesse ja isegi kaugemale;

22.  märgib, et transpordiga seoses on vaja leida viisid, mis võimaldaksid säästva liikuvuse raames korralikku juurdepääsu kõige äärepoolsematesse piirkondadesse, mida hüljatakse järjest rohkem;

23.  peab vajalikuks arendada uute säästvate transpordiliikide taristut, rakendada kaupade ja teenuste jagamise poliitikat, edendada ühendatust vähim arenenud piirkondades ning soodustada kaugtöö arendamist;

24.  märgib, et röövlindude ja -loomade majandamist ja reintroduktsiooni Alpi piirkonnas viiakse ellu riiklikul ja kohalikul tasandil, kuid need liigid ei tunnista halduspiire, ning et ränne on Alpi piirkonnas piiriülene nähtus; peab ülimalt vajalikuks, et selles valdkonnas tihendataks Alpi piirkonna strateegia ning Alpi konventsiooni suurkiskjate, metsikute kabjaliste ja sotsiaalplatvormi raames parimate tavade vahetust;

25.  on veendunud, et kohalikud kogukonnad, piirkondlikud asutused ja kodanikuühiskond, sh sellised majandustegevuses osalejad nagu kohaliku põllumajanduse ja metsanduse sidusrühmad, peaksid olema kaasatud avatud, läbipaistva ja teadliku protsessi kaudu otsuste tegemisse;

26.  rõhutab, kui tähtis on Alpi strateegia kooskõlla viimine selliste koostööalgatustega nagu Alpi konventsioon ja selle hilisemad protokollid, aga ka asjaomases valdkonnas toimuva rahvusvahelise koostöö ja võrkude loomise arvestamine, et jõuda ühise poliitika ja eesmärkide täitmiseni;

27.  märgib, et aktiivne põllumajandus ja metsandus on bioloogilise mitmekesisuse säilitamiseks Alpi piirkonnas hädavajalikud ning annavad samas ka olulise panuse muudesse sektoritesse, nt turismi;

28.  nõuab, et Alpi strateegia alla kuuluva makromajandusliku poliitika rahastamine liikmesriikide ja Euroopa Liidu poolt toimuks eesmärgipärase käsituse alusel;

29.  peab vajalikuks tugevdada kohalike ja piirkondlike asutuste rolli ELi poliitika rakendamisel ning asetada mitmetasandilise valitsemise põhimõte Alpi strateegia planeerimise ja rakendamise keskmesse;

30.  palub komisjonil kehtestada Alpi kaubaveol mürareostuse piirmäärad ja mõjuvamad soodustusmehhanismid, et ergutada investeerimist müra vähendamise meetmetesse peamistel veomarsruutidel;

31.  nõuab, et makse, lõive ja taristu kasutamise tasusid käsitlevates olemasolevates ja tulevastes reguleerivates meetmetes kehtestataks tegelike kulude põhimõte ja väliskulude arvessevõtmise põhimõte, võttes arvesse Alpi piirkonna laiahaardelist strateegiat ja vajadust ära hoida siirde- ja arbitraažimõju;

32.  nõuab sellist makropiirkondlikku Alpi piirkonna strateegiat, mis võimaldaks maa ja looduse säästvat kasutamist ja seega majanduspiirkonda ja biosfääri, mis põhinevad looduse ja inimese kooseksisteerimisel, et ära hoida elanikkonna edasist väljarännet, millel on kahjulik mõju looduse ja maastiku kaitsele.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD

LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	19.4.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	64 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Cristian-Silviu Buşoi, Nessa Childers, Alberto Cirio, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Angélique Delahaye, Jørn Dohrmann, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Tibor Szanyi, Estefanía Torres Martínez, Dame Glenis Willmott, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Paul Brannen, Mark Demesmaeker, Jacqueline Foster, Elena Gentile, Martin Häusling, Krzysztof Hetman, Merja Kyllönen, Mairead McGuinness, Gesine Meissner, Ulrike Müller, James Nicholson, Christel Schaldemose, Jasenko Selimovic, Bart Staes, Keith Taylor, Tom Vandenkendelaere, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Angel Dzhambazki, Bronis Ropė, Marco Valli

• [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega – Komisjoni avaldus direktiiviga seotud lepituskomitees, mis käsitleb keskkonnamüra hindamist ja kontrollimist, ELT L 189, 18.7.2002, lk12.
• [2]  ELT C 55, 12.2.2016, lk 117.

TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (25.5.2016)

regionaalarengukomisjonile

ELi Alpi piirkonna strateegia kohta
(2015/2324(INI))

Arvamuse koostaja: Daniela Aiuto

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et Alpi piirkond, nagu see on Alpi konventsioonis määratletud, kujutab endast sarnaselt muudele Euroopa mägipiirkondadele Euroopa transpordisüsteemi jaoks suurt väljakutset, kuivõrd seda iseloomustavad madal rahvastikutihedus, äärmiselt spetsiifilised ühendused ja teenuste kättesaadavus ning eripärane kohalik majandus;

B.  arvestades, et selle makropiirkonna eripärast geomorfoloogiat ei tuleks käsitleda ühenduvuse vaatepunktist takistusena, vaid pigem võimalusena arendada jätkusuutlikke ühendveoteenuseid, mis põhinevad piirkonna parimate tavade mudelitel ning millega kaasneb loodusliku, keskkonnaalase ja kultuurilise pärandi ja bioloogilise mitmekesisuse kaitse ja edendamine ning kliimamuutuste leevendamine;

C.  arvestades, et rahalised vahendid tuleks suunata ja investeerida peamiselt Alpi piirkonna avaliku sektori transpordiühenduste arendamisse, võttes aluseks näitajad, mis vastavad mägipiirkondade eritingimustele, parandades selleks olemasolevaid raudteeühendusi, eelkõige piiriülest transporti, aga ka väikelinnade keskuste arendamisse, parandades juurdepääsetavust tööle ja jätkusuutlikele turismirajatistele, ning heade tervishoiu-, haridus- ja lastehoiuteenuste tagamisse, edendades selleks uue kvaliteediga kohaliku tööhõive loomist ning kaitstes keskkonda ja loodusvarasid, sh veeressursse;

D.  arvestades, et rahvastikukadu maapiirkondadest ja vananev elanikkond mõjutavad Alpi piirkonda negatiivselt; arvestades, et tõhus avaliku sektori transporditeenus, suure kiirusega internetiühendus ja säästev aastaringne turism võiksid aidata muuta Alpi piirkonda noortele ligitõmbavamaks ja soodustada juurdepääsu tööle;

E.  arvestades, et läbi Alpide läheb viis koridori üheksast üleeuroopalise transpordivõrgu põhikoridorist, mis on Euroopa ja piirkondliku arengu ning transpordi valges raamatus seatud eesmärkide saavutamiseks ülitähtsad, ja arvestades, et nende elluviimiseks on vaja liikmesriikide ühiseid ja kooskõlastatud rahalisi pingutusi kuni aastani 2030;

F.  arvestades, et selleks, et jõustada raamkonventsioonis sätestatud põhimõtted ja praktikas rakendatavad algatused, on vastu võetud rida protokolle ja vastastikuse mõistmise memorandumeid, milles nähakse ette konkreetsed meetmed paljude eri valdkondade kohta, sh transport, turism, mullakaitse, ruumiline planeerimine, säästev areng, looduskaitse ja maastikukaitse, et viia ellu ühised üleeuroopalise transpordivõrguga seotud projektid, ning arvestades, et liikmesriigid on seepärast sõlminud kahepoolsed kokkulepped Euroopa ühendamise rahastu vahendite kasutamiseks koos omaenda eelarvevahenditega;

G.  arvestades, et komisjoni makropiirkondliku strateegiaga soovitakse pakkuda vahendeid, mis tugevdavad piirkondlikku suutlikkust, eelkõige säästvate transpordiühenduste, ühendvedude ja koostalitlusvõime edendamise kaudu reisijate ja kaubaveo valdkonnas, et saavutada üleminek maanteevedudelt raudteevedudele; arvestades, et mitmed piirkonnad, mis kuuluvad muude naabruses asuvate makropiirkondade alla (Aadria, Doonau), peaksid kattuvaid alasid ära kasutama, et parandada ühendatust, juurdepääsetavust ja ühendvedusid;

H.  arvestades, et komisjon rõhutab oma ELi Alpi piirkonna strateegiat käsitlevas teatises nii vajadust vähendada Alpe läbiva transpordi mõju, et kaitsta Alpide looduspärandit, kui ka seda, kui tähtis on viia ellu strateegia, mis parandaks inimeste elukeskkonda; arvestades, et transporditaristu ja piirkondliku keskkonnakaitse vahelise tasakaalu saavutamine on olnud juba aastakümneid suur probleem; arvestades, et iga tootlik investeering peaks sellegipoolest põhinema olelusringi hindamisel koos keskkonnamõju hindamisega, mis on vajalikud selleks, et sellises haavatavas piirkonnas nagu Alpid suuri looduskatastroofe ära hoida;

1.  võtab teadmiseks Alpi konventsioonis ja sellega seotud transpordi- ja turismiprotokollides ette nähtud territoriaalsed piirid ning komisjoni tegevuskava, mille eesmärk on parandada transpordiühenduste jätkusuutlikkust piirkonna sees ja piirkonnale ligipääsul ning edendada ühendvedusid ja koostalitlusvõimet ning ühendvedude ja liikuvussüsteemide kvaliteeti kooskõlas parimate tavade mudelitega;

2.  peab tervitatavaks Gotthardi põhitunneli avamist 1. juunil 2016; palub komisjonil ja vastavatel Alpi piirkonna liikmesriikidel enne täiendavate põhitunnelite kavandamist hinnata, kuidas on seoses uute tunnelitega muutunud liiklusvood ja kauba osakaal, näiteks mööda Brenneri liini; nõuab, et vajaduse korral oleks koridoride juures piisaval arvul raudtee-/maanteeterminale, et edendada kaubaliikluse suunamist maanteelt raudteele;

3.  palub komisjonil ja liikmesriikidel tugevdada mitmetasandilist juhtimist transpordi planeerimisel ning rakendada enamasti mägises Alpi piirkonnas eelkõige säästvat, kaasavat ja piirkonna suhtes mitteinvasiivset transporditaristu arendamise poliitikat, mis säilitaks seda piirkonda ja edendaks majanduslikult nõrgemate piirkondade ja alade tasakaalustatud arengut turismi, sotsiaalse sidususe, majandusliku edasimineku ja tööhõive seisukohast; rõhutab, et transporditaristu poliitika kavandamisel peaks olema esmatähtis muu hulgas hinnata ja vähendada kahjulikku mõju ka keskkonnale; nõuab toetuse tagamist, et innustada järkjärgulist üleminekut maanteetranspordilt raudteetranspordile ning alternatiivenergiaallikatel töötavatele transpordiliikidele, et vähendada saasteainete heidet;

4.  palub komisjonil keskenduda ka olemasoleva taristuvõrgu läbilaskevõime optimeerimisele, mille üldeesmärk on üleeuroopalise transpordivõrgu parem rakendamine; rõhutab, et taristuprojekte, mille tulemuseks oleks välditav või ebaproportsionaalne oht keskkonnale, loodusvaradele või rahvatervisele, ei tuleks rahastada;

5.  rõhutab, et piirkonna ühenduvust ja juurdepääsetavust päeval ja öösel ning nädalalõppudel tuleks parandada ja edendada ning selleks tuleks tagada keskkonna ning veevarude ja maavarade kaitse ning kaasata kohalikke elanikke, kaasates täielikult kõigi tasandite poliitilised jõud ja otsusetegijad, eelkõige piirkondlikul ja kohalikul tasandil, ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, ning edendada ka avalikke konsultatsioone;

6.  on seisukohal, et taristu arendamine mägipiirkondades võimaldaks VKEde arengut ja suurendaks nende atraktiivsust ning soodustaks nendes piirkondades spetsiifiliste majandusharude loomist, mis saaksid tänu keskkonnale (temperatuur, puhas õhk) kasu oma asukohast, looksid uusi töökohti ja aitaksid kaasa piirkonna jätkusuutlikule arengule; julgustab liikmesriike turismi eesmärgil remontima ja parandama vanu mittekasutatavaid raudteid, neid ajakohastama ja uuesti kasutusele võtma, et neid ei hüljataks ega lastaks laguneda ning hoitaks ära võimalik hüdrogeoloogiline ebastabiilsus;

7.  palub Alpi piirkonna liikmesriikidel teha koostööd tagamaks, et transiiditasud oleksid nii ühtlased kui võimalik ja kooskõlas Euroopa standarditega, eelkõige riikide puhul, mis oma geograafilise asukoha tõttu vajavad transiiti läbi muude riikide;

8.  peab vajalikuks parandada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendamist ja sellele juurdepääsu, pakkudes kiiremaid ja tõhusamaid teenuseid ning pakkudes ja edendades füüsiliselt ühest kohast teise sõitmisele alternatiive, näiteks kaugtöö, et vähendada nii edasi-tagasi sõitmist ja sellega kaasnevat kahjulikku välismõju, nagu saasteainete heitkogused, ning hõlbustada töö ja eraelu paremat ühitamist;

9.  palub asjaomastel riikidel teha kindlaks strateegilised taristuprojektid, mis aitaksid tugevdada sidusust ja vähendada liiklusummikuid, kasutades selleks turismipiirkondadele ja kohaliku majanduse kasvuks sobivaid ühendveoteenuseid, soodustades nii töökohtade loomist; rõhutab, et piirkondlikel lennujaamadel ja sadamatel on Alpi jalami / Vahemere piirkonnas Alpi piirkonnale juurdepääsu ja selle ühendatuse seisukohalt tähtis roll; peab oluliseks ühendada need maantee- ja raudteevõrkudega;

10.  palub liikmesriikidel investeerida kohalikesse töökohtade loomise programmidesse ja turismitaristusse; nõuab sellise strateegilise käsituse vastuvõtmist, mis vähendaks turismi hooajalisust, soodustaks säästvat juurdepääsu turismisihtkohtadele (nt suusakuurordid) avaliku sektori transporditeenustega ja hõlbustaks jalgratta kasutamist kombinatsioonis rongisõiduga; rõhutab, kui oluline on toetada võrkude loomist ja parimate tavade näidete avalikustamist säästvate turismialgatuste kohta (nt passiivenergia kasutamiseks kavandatud struktuurid, ressursitõhusus ja säästvate energiaallikate kasutamine);

11.  märgib, et kliimamuutused on eriti tähendusrikkad just selliste piirkondade jaoks nagu Alpid, mille morfoloogia ja looduslikud elupaigad on eriti haavatavad; toonitab, et EL ja Alpi piirkonna liikmesriigid on Alpi konventsiooni transpordi- ja turismiprotokollid ratifitseerinud; palub liikmesriikidel jälgida õhusaaste piirmäärasid tähelepanelikult ja rakendada Pariisi COP21 eesmärkidele vastavat säästvat transpordipoliitikat; on seisukohal, et tuleks teha pingutusi, et ergutada VKEsid investeerima innovatsiooni ja arengusse, nagu näevad ette COP21 eesmärgid;

12.  palub, et komisjon tagaks nii Euroopa kodanikele kui ka institutsioonidele hõlpsa ja lihtsa juurdepääsu dokumentidele, et tagada läbipaistvus avaliku sektori vahendite kasutamises, ning on veendunud, et kui juurdepääsu taotletakse esmatähtsatel põhjustel, kaasa arvatud tervise ja keskkonnaga seotud põhjused, tuleks neid pidada ülimuslikuks mis tahes konkurentsi kaitse või äriandmete puutumatusega seotud kaalutluste suhtes; märgib, et liikmesriigid peavad investeerima Alpi strateegia rakendamise jaoks eraldatud ELi sihtotstarbelisi vahendeid läbipaistval viisil, võttes arvesse keskkonnamõju uuringute tulemusena ilmsiks tulnud piiranguid, ja tegema seda parema koostöö vaimus, et parandada parimate tavade vahetust; on seisukohal, et Euroopa Parlament ja Euroopa Kontrollikoda peaksid igal aastal tulemusliku rakendamise, eesmärkide saavutamise ja ressursside ökonoomse kasutuse läbi vaatama;

13.  on seisukohal, et Alpi piirkonna teemaksudest ja erimaksudest Alpi piirkonna transpordiprojektidele laekuvad tulud tuleks sihtotstarbeliselt eraldada esiteks üleeuroopalise transpordivõrgu Alpi koridoride, teiseks piirkondlike juurdepääsumarsruutide ja kolmandaks kohalike marsruutide arendamiseks;

14.  palub liikmesriikidel ja piirkondadel tagada, et vähem juurdepääsetavatele piirkondadele oleks samuti võimalik juurde pääseda ja hädaabi anda ning et transpordi mõttes ebasoodsamates piirkondades oleks tagatud tervishoiu- ja kiirabiteenus, võttes sealjuures arvesse nende kaugust suurematest haiglatest.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD

LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	24.5.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	40 2 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marie-Christine Arnautu, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Luis de Grandes Pascual, Andor Deli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Merja Kyllönen, Miltiadis Kyrkos, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Cláudia Monteiro de Aguiar, Renaud Muselier, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Gabriele Preuß, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, David-Maria Sassoli, Claudia Schmidt, Jill Seymour, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Knut Fleckenstein, Maria Grapini, Karoline Graswander-Hainz, Werner Kuhn, Curzio Maltese, Jozo Radoš, Ulrike Rodust, Davor Škrlec, Evžen Tošenovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Beatrix von Storch

PÕLLUMAJANDUSE JA MAAELU ARENGU KOMISJONI ARVAMUS (26.4.2016)

regionaalarengukomisjonile

ELi Alpi piirkonna strateegia kohta
(2015/2324(INI))

Arvamuse koostaja: Ulrike Müller

ETTEPANEKUD

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab Alpi piirkonna tähtsust looduskeskkonna ning inimeste elu-, töö- ja puhkepaigana, tulenevalt põllu- ja metsamajanduse, aastaringse säästva turismi ning käsitöönduse olulisest panusest; rõhutab, et need sektorid on piirkonna säästva arengu ja loodusvarade säästva majandamise seisukohast määrava tähtsusega, kuna tagavad kvaliteetse toiduga varustatuse, hoiavad alal ääremaade elanikkonda ning säilitavad kultuurmaastikku ja ökosüsteeme, kaitstes bioloogilist mitmekesisust, mullastikku ja vett; väljendab heameelt ELi Alpi piirkonna strateegia kui integreeriva raamistiku ning Alpi piirkonna säästva majandus-, keskkonna-, taristu ja sotsiaaldemograafilise arengu parandamise ja elavdamise viisi üle; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta arvesse ELi teiste makropiirkondlike strateegiate rakendamisel saadud õppetunde;

2.  rõhutab vajadust algatuste järele, mille abil parandada liikuvust, digitaristut, energiavarustust, sotsiaalset rännet ja demograafilisi väljavaateid ning tõhustada koostööd ja kooskõlastamist eri tasandite ametiasutuste vahel, et lahendada ühiseid probleeme teatavates piiriülestes piirkondades tõhusamalt ja tulemuslikumalt, kui see oleks võimalik eraldiseisvate meetmete abil; rõhutab, et strateegias tuleks käsitleda ka globaliseerumisest ja deindustrialiseerimisest tulenevaid probleeme; rõhutab vajadust parandada avalike teenuste ja taristu kättesaadavust, et suurendada kõnealuste piirkondade juurdepääsetavust ja nende atraktiivsust, samuti vajadust peatada väike- ja perefarmide hääbumine, kuna need on piirkonna majandus- ja sotsiaalse elu olulised alustalad; peab strateegia rakendamisel vajalikuks säilitada maakasutuse, käsitöönduse ja turismi traditsioonide eripära;

3.  rõhutab, et mägipiirkondade põllumajanduse majanduslikku, sotsiaalset ja keskkondlikku rolli tuleb toetada sihipärase poliitikaga, mis kompenseerib mägipiirkondade põllumajandustootjatele nende ebasoodsamat olukorda, ning tunnustada nende panust suure osa Euroopa keskkonna ja sotsiaalse jätkusuutlikkuse heaks; rõhutab, et erilist tähelepanu tuleks pöörata väiketaludele, mis on enamasti pereettevõtted, ja naiste rollile Alpide põllumajanduses, mis on üks majanduskasvu tegureid, mida tuleks rohkem toetada ja tunnustada; kordab, et mägipiirkondade jätkusuutlik areng on maaelanikkonna heaolu, põlvkondadevahelise ühtekuuluvuse ja perepõllumajandusettevõtete tulevikuväljavaadete jaoks oluline tegur;

4.  kordab, et Alpi piirkonna arengu tulevik on seotud maapiirkondade, maaelu arengu, nn külade tuleviku ja eelkõige põllumajandusega;

5.  peab murettekitavaks ökosüsteemide seisundi halvenemist ja loodusõnnetuste ohtu Alpide teatavates piirkondades ning nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid maa ja metsa säästva majandamise, mis on kohandatud kohalikele tingimustele vastavaks, pöörates erilist tähelepanu mulla seisundile, ning ergutaksid sellist arengut, et säilitada piirkonna kultuuriline ja keskkonna mitmekesisus ja kindlustada majanduslikud tulevikuväljavaated, kaitstes püsivalt loodusvarasid; rõhutab ringmajanduse põhimõtete rakendamise olulisust ning põllumajandustootmise ja muu majandustegevuse aktiivse koostoimelise koostöö tähtsust Natura 2000 võrgustiku ja kõikidel muudel kaitsealadel;

6.  peab kahetsusväärseks põllumajandusmaa üha suuremat söötijätmist ja võsastumist, mis mõjub negatiivselt mitte ainult maastikule, põllumajanduse tootlikkusele ja eriti väikesemahulise loomakasvatuse ja põllukultuuride kasvatuse traditsioonilistele tavadele, vaid ka veemajandusele, hüdrogeoloogilisele tasakaalule, bioloogilisele mitmekesisusele ja säästvale energiatootmisele;

7.  märgib, et Alpi piirkond on Euroopa veeallikas ja Alpid annavad piisavalt vett, et rahuldada suvel mägede jalamil asuvate alade vajadused kuni 90 % ulatuses; märgib lisaks, et Alpid on ka Euroopa peamine biomassireservuaar; rõhutab, et vesi on oluline hüdroenergia, põllumajandusmaa niisutamise, säästva metsamajandamise, bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku säilitamise ning joogiveega varustamise jaoks, ning muutub kliimamuutusi arvestades lähiaastatel veelgi olulisemaks; rõhutab seetõttu vajadust tihendada seoses Alpi konventsiooni veemajandusplatvormiga parimate tavade vahetust ja piiriülest koostööd riigiasutuste vahel, kes vastutavad veemajanduse ja vesikondade eest;

8.  märgib, et Alpi piirkond on juba väga ammusest ajast kasutanud oma veeteid hüdroenergia tootmiseks; on seisukohal, et ELi fondidest tuleks toetada heade tavade vahetamist ja struktuuride moderniseerimist, et reageerida suuremale energianõudlusele ja turistide voole;

9.  taunib praegust arengut, kus taimestiku, loomastiku ja elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ ja bioloogilise mitmekesisuse strateegia rakendamise raames suureneb kaudne maaomanike maade sundvõõrandamine; palub komisjonil panustada omandiõiguste kui Alpi piirkondade arendamise elementaarse osa säilitamisse;

10.  juhib tähelepanu sellele, et suurte röövloomade tagasitulek seab traditsioonilise põllumajanduse ja karjamaal loomakasvatuse paljudes Alpi orgudes ohtu, kuna kiskjad ründavad üha rohkem lambaid, kitsi ja veiseid; märgib, et röövlindude ja -loomade majandamist ja reintroduktsiooni tuleb eri ametkondade vahel paremini kooskõlastada ning tõhustada teabe ja heade tavade vahetust, et parandada Alpi strateegia osana ja seoses Alpi konventsiooni suurkiskjate, metsikute kabjaliste ja ühiskonna platvormiga nende liikide piiriülest kaitset ja majandamist;

11.  rõhutab, et strateegia peaks aitama kaasa ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) seatud eesmärkide saavutamisele ning andma ülevaate sellest, kuidas piirkond tuleb toime kliimamuutustest tingitud probleemidega, arvestades piirkonna haavatavust ja vastuvõtlikkust loodusõnnetuste suhtes (nt maalihked, metsatulekahjud);

12.  juhib tähelepanu sellele, et taastuvate loodusvarade astmeline kasutamine on põhimõte, mis – juhul kui see on seadusega reguleeritud ja seda nõutakse – võib suuresti riivata omandiõigust ja takistada innovatsiooni, eriti VKEde jaoks;

13.  rõhutab, et põllumajandusstruktuuride ja asustuse säilitamiseks peavad mägipiirkondades olema jätkuvalt võimalikud traditsioonilised põllukultuuride kasvatuse ja loomakasvatusvormid; nõuab järelevalvemenetluste ja nõuetele vastavuse tingimuste ühtlustamist, lihtsustamist ja vähendamist eelkõige mägipiirkondade ja väikepõllumajandustootjate jaoks;

14.  peab oluliseks piirkondlike programmide loomist, et edendada põllumajandus- ja metsandustoodete töötlemise ja turustamise detsentraliseeritud makropiirkondlikke struktuure (nt kooperatiivid ja tootjaorganisatsioonid), mis tõhustaksid tootjate positsiooni puidu ja toiduainete väärtusahelas ning parandaksid piirkonnas tööhõivet, toidutarneahelat ja innovatsiooni; juhib tähelepanu ulatuslikult mitmekesiste turuvõimaluste kindlustamise eelistele;

15.  nõuab põllumajandustoodete väärtuse suurendamist, ergutades algatusi, mille eesmärk on suurendada ja levitada märgise „mägitoode“ kasutamist praktilise korralduse abil, edendades Alpi piirkonna toodetel kaitstud geograafilist tähist ja arendades välja uusi kvaliteetseid tooteid, et reageerida tarbijanõudlusele ja anda neile teavet kõnealuste toodete aluseks olevate traditsioonide, nende eripära ja kvaliteedi kohta; on seisukohal, et Alpi piirkonnast pärit või kaitstud geograafilise tähisega toodete jäljendajate ja piraattootjate vastu on vaja tõhusamat kaitset; kutsub lisaks komisjoni üles võtma kasutusele spetsiaalseid tööprogramme kvaliteetsete mägitoodete jaoks, et parandada nende toodete reklaami ja turustamist;

16.  rõhutab piimatootmise olulisust Alpi mägipiirkondades ja eriti sellest piimast tehtud kvaliteetsete piimatoodete tähtsust; juhib tähelepanu sellele, et paljudel juhtudel ei suuda Alpi piirkonna piimatööstus konkureerida soodsamates asukohtades asuvate tööstustega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma ÜPP raames tootjate jaoks kasutusele konkreetseid tasakaalustavaid meetmeid, tagamaks et loomakasvatus ja piimatootmine mägipiirkondades on rahaliselt jätkusuutlik, pidades seejuures eelkõige silmas väikseid ja keskmise suurusega perepõllumajandusettevõtteid, samuti tuleks ette näha toetus töötlejatele, kes valmistavad Alpi piimast kvaliteetseid tooteid;

17.  rõhutab, et oluline on hoogustada mägipõllumajandusettevõtete konkurentsivõimet muu hulgas tootjaorganisatsioonide moodustamisega, samuti kohalike tootjate tegevuse stimuleerimisega avalike hangete algatamise teel; rõhutab, et mägipõllumajandustootjate võrgustike loomine ja ühenduste moodustamine võib tugevdada nende tootjate läbirääkimispositsioone turustajate suhtes ja leevendada üldiselt mägipõllumajanduse struktuurseid puudusi; on lisaks arvamusel, et lühikesed tarneahelad mägipiirkondades ja kohalikel turgudel on äärmiselt olulised nendes piirkondades asuvates väikestes põllumajandusettevõtetes toomise säilimiseks;

18.  on arvamusel, et põllumajandustoodete turustamist saaks parandada, lisades need tooted asjaomase geograafilise piirkonna üldiste turismitoodete hulka;

19.  peab eriti oluliseks anda noortele põllumajandustootjatele pikaajalised tulevikuväljavaated, et lahendada maapiirkondade rahvastikukao probleem Alpi piirkonnas; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama riikideüleseid algatusi, et toetada ettevõtlust, uusi arenevaid tööstusharusid ja tööturgu põlumajanduses ja metsanduses; rõhutab, et oluline on integreerida põllumajandus tõhusamalt kohalikku majandusse, eelkõige turismi, käsitöönduse ja VKEde sektorisse, et suurendada põllumajandustootjate sissetulekut ja muuta põllumajandusega seotud töökohad noorte jaoks atraktiivsemaks;

20.  toonitab taluturismi olulisust sissetulekuallikana väikepõllumajandustootjate jaoks (nt talupuhkus); kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama programme, et toetada investeeringuid ja ettevõtlust; peab oluliseks toetada selliseid põllumajandusettevõtteid konkreetsete turismikampaaniate abil;

21.  rõhutab, et Alpi piirkondade kliima- ja topograafilised eripärad raskendavad põllu- ja metsamajanduse intensiivistamist; palub komisjonil ja liikmesriikidel edendada teadus- ja arendustegevust rohumaade kasutamise, loomakasvatuse ja metsanduse valdkonnas, luues suutlikkuse, et parandada tootmise tõhusust, säilitada traditsioonilised põllumajandusvormid ja põllumajandusloomade tõud ning toetada metsade ümberkujundamist kliimamuutustele vastupanuvõimelisteks segametsadeks;

22.  kutsub komisjoni üles laiendama haridus- ja nõustamisstruktuure põllumajandus- ja metsandustöötajatele (nt koolitus alpi põllumajandusnõustajatele), nägema ette makropiirkondlikku koolitusvõrgustikku ja intensiivistama koostööd ja võrgustike moodustamist haridus-, majandus- ja teadusvaldkonna toimijate vahel (nt harudevahelised koolituskavad ja vahetusprogrammid), et edendada jätkusuutlikku majanduskasvu ühiste, piiriüleste ja rahvusvaheliste teadusuuringute programmide ja projektide kontekstis; märgib, et mägipiirkonnad on alati olnud oluliseks innovatsiooniallikaks, eelkõige seetõttu, et vaja on ületada ebasoodsaid looduslikke tingimusi; märgib, et Alpides peab üks ja sama inimene aasta jooksul sageli tegelema mitme eri tegevusega, mõnikord ka piiriüleselt; kutsub komisjoni, liikmesriike ja kohalikke ametiasutusi üles ergutama koostööd (algset ja alalist) kutseõppe pakkujatega; on arvamusel, et väikeste põllumajandustootjate ja perepõllumajandusettevõtete konkurentsivõime suurendamiseks tuleb pakkuda koolitust ja teavet innovaatilise põllumajanduse ja metsanduse kohta;

23.  juhib tähelepanu põllumajanduse ja maaressursside olulisusele sotsiaalsete ja hariduslike tugiteenuste pakkumisel eelkõige haavatavas olukorras inimeste jaoks; kutsub komisjoni üles edendama sotsiaalset põllumajandustegevust, arvestades, et eriti mägipõllumajandustootjate jaoks on see uus alternatiivsete teenuste pakkumise viis;

24.  juhib tähelepanu sellele, et oluline on kiire internetiühenduse ja digitaalteenuste kättesaadavus, ning nõuab lisaks üksnes infrastruktuurilisele arengule ka nn digitaalsete külade ja piirkondade terviklikku arendamist ning jätkusuutlike, elamisväärsete ja peresõbralike keskkondade loomist;

25.  märgib, et Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist rahaliste vahendite taotlemisel tekivad mägipiirkondade VKEdel haldusprobleemid; palub komisjonil kohandada asjakohaseid toetusprogramme, et tagada parem juurdepääs rahalistele vahenditele ja edukam rakendamine, mis tõotaks väikestele omavalitsustele suuremat kasu;

26.  nõuab eelkõige ÜPP raames tulevase ja kehtiva kogu Alpi piirkonna põllumajandusettevõtteid reguleeriva raamistiku ühtlustamist ja lihtsustamist; juhib tähelepanu vajadusele konkreetse lisatoetuse järele, mis põhineb sellistel teguritel nagu mulla hinnang ja kallakud, et teha võimalikuks jätkusuutlik põllumajandus järskudel mäenõlvadel;

27.  väljendab heameelt Alpi piirkonna makropiirkondliku juhtimismudeli loomise üle, et edendada piiriülest koostööd põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas; peab sellega seoses oluliseks paremat riikideülest teabe ja kogemuste vahetamist tootjaorganisatsioonide ja -ühenduste vahel loomakasvatuse, põllukultuuride kasvatamise ja metsanduse valdkonnas, korraldades selleks korrapärased sümpoosionid;

28.  rõhutab, et uute algatuste arendamine eeldab piirkondlikke lahendusi ja osaluspõhiseid lähenemisviise, sh olemasolevate ja uute algatuste ühtlustamist, et saada maksimaalset kasu Alpide mägipõllumajandusest ja vähendada haldustõkkeid; nõuab piirkondade, kohalike ametiasutuste ja üksikisikute otsest kaasamist kõikidesse ELi Alpi piirkonna strateegia meetmetesse, pöörates erilist tähelepanu põllumajanduse ja metsanduse sidusrühmadele, kes peaksid piirkondlikul tasandil olema komisjoni tegevuskava elluviimises kesksel kohal; juhib tähelepanu sellele, et arvesse tuleb võtta Alpi konventsiooni, ELi ühtekuuluvuspoliitikat ja olemasolevaid ELi algatusi;

29.  peab oluliseks, et ELi Alpi piirkonna strateegia viidaks ellu olemasolevate rahaliste vahenditega, nagu 2014.–2020. aasta struktuuri- ja investeerimisfondid, ja ei võetaks kasutusele uusi vahendeid; rõhutab, et vahendeid tuleb kasutada tõhusalt, jälgides, et strateegia viiakse ellu kooskõlastatumal viisil;

30.  palub komisjonil ja liikmesriikidel laiendada maaelu arengu poliitika raames selliseid toetusprogramme nagu INTERREG ja LEADER põllu- ja metsamajanduse väikeettevõtjatele, et vahetada teavet ja häid tavasid ning arendada eri programmide vahelist koostoimet, keskendudes piiratud arvule selgelt määratletud prioriteetidele; rõhutab sellega seoses multifunktsionaalse väikepõllumajandustootmise olulisust Alpi piirkonnas;

31.  märgib, et mägine maastik on takistuseks ELi kodanike üksteisele lähendamisel ja et EL on võtnud kohustuse suurendada piiriülese transporditaristu rahastamist.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD

LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	26.4.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	36 5 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, José Bové, Paul Brannen, Daniel Buda, Nicola Caputo, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Paolo De Castro, Albert Deß, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Edouard Ferrand, Luke Ming Flanagan, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Jan Huitema, Peter Jahr, Jarosław Kalinowski, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Mairead McGuinness, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Marijana Petir, Laurenţiu Rebega, Bronis Ropė, Jordi Sebastià, Jasenko Selimovic, Maria Lidia Senra Rodríguez, Czesław Adam Siekierski, Marc Tarabella, Janusz Wojciechowski, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pilar Ayuso, Franc Bogovič, Jean-Paul Denanot, Jens Gieseke, Ivan Jakovčić, Anthea McIntyre, Sofia Ribeiro, Ramón Luis Valcárcel Siso

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUD

LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	16.6.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 2 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Andrew Lewer, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Jens Nilsson, Younous Omarjee, Konstantinos Papadakis, Stanislav Polčák, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Ángela Vallina, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Kerstin Westphal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Andor Deli, Tunne Kelam, Tonino Picula, Claude Rolin, Bronis Ropė, Claudia Schmidt, Remo Sernagiotto, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Dominique Martin, Vladimir Urutchev, Marco Valli