RAPORT István Ujhelyi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

14.7.2016 - (2015/2237(IMM))

Õiguskomisjon
Raportöör: Tadeusz Zwiefka

Menetlus : 2015/2237(IMM)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0229/2016
Esitatud tekstid :
A8-0229/2016
Arutelud :
Vastuvõetud tekstid :

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

István Ujhelyi puutumatuse äravõtmise taotluse kohta

(2015/2237(IMM))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse István Ujhelyi puutumatuse äravõtmise taotlust, mis esitati Pesti (Ungari) piirkonnakohtu 26. novembri 2014. aasta otsusega seoses selles kohtus poolelioleva kriminaalmenetlusega ja mille edastas 15. juulil 2015. aastal Ungari alaline esindaja ning mis tehti teatavaks Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 7. septembril 2015. aastal,

–  olles vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 5 István Ujhelyi 28. jaanuaril 2016. aastal ära kuulanud,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli nr 7 artikleid 8 ja 9 ning otsestel ja üldistel valimistel Euroopa Parlamendi liikmete valimist käsitleva 20. septembri 1976. aasta akti artikli 6 lõiget 2,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 12. mai 1964. aasta, 10. juuli 1986. aasta, 15. ja 21. oktoobri 2008. aasta, 19. märtsi 2010. aasta, 6. septembri 2011. aasta ja 17. jaanuari 2013. aasta otsuseid[1],

–  võttes arvesse Ungari põhiseaduse artikli 4 lõiget 2,

–  võttes arvesse Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikmete seisundit käsitleva Ungari 2004. aasta LVII akti artikli 10 lõiget 2,

–  võttes arvesse Ungari Rahvuskogu käsitleva 2012. aasta XXXVI akti artikli 74 lõiget 3 ja artikli 79 lõiget 2,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 5 lõiget 2, artikli 6 lõiget 1 ja artiklit 9,

–  võttes arvesse õiguskomisjoni raportit (A8-0229/2016),

A.  arvestades, et Pesti piirkonnakohus on taotlenud Euroopa Parlamendi liikme István Ujhelyi puutumatuse äravõtmist seoses kohtumenetlusega selles kohtus;

B.  arvestades, et kohtu taotlus on seotud laimamiskuritegu käsitleva kriminaalmenetlusega seoses väidetega, mille István Ujhelyi esitas 25. aprillil 2014. aastal Ungari üksikisiku kohta;

C.  arvestades, et protokolli nr 7 artikli 8 kohaselt ei või Euroopa Parlamendi liikmeid üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu;

D.  arvestades, et vastavalt protokolli nr 7 artiklile 9 on Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal Euroopa Parlamendi liikmetel oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

E.  arvestades, et Ungari põhiseaduse artikli 4 lõike 2 kohaselt on parlamendi liikmetel õigus puutumatusele ja tasule, et edendada nende sõltumatust;

F.  arvestades, et vastavalt Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikmete seisundit käsitleva Ungari 2004. aasta LVII akti artikli 10 lõikele 1 antakse Euroopa Parlamendi liikmele sama puutumatuse aste, nagu on Ungari parlamendi liikmel;

G.  arvestades, et vastavalt Ungari Rahvuskogu käsitleva 2012. aasta XXXVI akti artikli 74 lõikele 3 esitab puutumatuse äravõtmise taotluse spiikrile peaprokurör enne süüdistuse esitamist või kohus pärast süüdistuse esitamist;

H.  arvestades, et vastavalt Ungari Rahvuskogu käsitleva 2012. aasta XXXVI akti artikli 79 lõikele 2 on isikul, kes on registreeritud kandidaadina liikmete valimisel, samasugune puutumatus ja seetõttu võiksid 25. aprillil 2014. aastal esitatud väited olla hõlmatud Ungari parlamendi täieliku puutumatusega, välja arvatud asjaolu, et puutumatuse äravõtmise otsustab riiklik valimiskomisjon ja puutumatuse äravõtmise taotlus esitatakse riikliku valimiskomisjoni esimehele;

I.  arvestades, et kõnealused väited esitati 25. aprillil 2014. aastal, ajal, mil István Ujhelyi ei olnud Euroopa Parlamendi liige, vaid oli liikmesriigi parlamendi liige;

J.  arvestades, et István Ujhelyi vastu esitatud süüdistused ei ole seotud tema poolt Euroopa Parlamendi liikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamuse või antud häälega, ning arvestades, et seetõttu ei ole täielik puutumatus vastavalt protokolli nr 7 artiklile 8 kohaldatav;

1.  otsustab István Ujhelyi puutumatuse ära võtta;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus ja vastutava parlamendikomisjoni raport viivitamatult Ungari pädevatele ametiasutustele.

  • [1]  Kohtuotsus, Euroopa Kohus, 12. mai 1964, Wagner vs. Fohrmann ja Krier, 101/63, ECLI:EU:C:1964:28; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 10. juuli 1986, Wybot vs. Faure jt, 149/85, ECLI:EU:C:1986:310; kohtuotsus, Üldkohus, 15. oktoober 2008, Mote vs. parlament, T-345/05, ECLI:EU:T:2008:440; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 21. oktoober 2008, Marra vs. De Gregorio ja Clemente, C-200/07 ja C-201/07, ECLI:EU:C:2008:579; kohtuotsus, Üldkohus, 19. märts 2010, Gollnisch vs. parlament, T-42/06, ECLI:EU:T:2010:102; kohtuotsus, Euroopa Kohus, 6. september 2011, Patriciello, C-163/10, ECLI: EU:C:2011:543; kohtuotsus, Üldkohus, 17. jaanuar 2013, Gollnisch vs. parlament, T-346/11 ja T-347/11, ECLI:EU:T:2013:23.

SELETUSKIRI

I. FAKTID

President tegi 7. septembri 2015. aasta istungil vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 1 teatavaks, et ta sai 15. juulil 2015. aastal Ungari alaliselt esindajalt ELi juures kirja, millega edastatakse Pesti piirkonnakohtu (Pesti Központi Kerületi Bíróság) 26. novembri 2014. aasta otsus, milles nõutakse István Ujhelyi parlamendiliikme puutumatuse äravõtmist. Vastavalt kodukorra artikli 9 lõikele 1 edastas president taotluse õiguskomisjonile.

Pesti piirkonnakohtus algatatud kriminaalmenetluses süüdistati István Ujhelyit laimamiskuriteo toimepanemises vastavalt Ungari kriminaalseadustikku käsitleva 2012. aasta akti C artikli 226 lõikele 1.

Kohtu otsuse kohaselt on kriminaalmenetluse taust järgmine: 25. aprillil 2014. aastal väitis István Ujhelyi Ungari telekanali ATV saates Egyenes Beszéd („Otsekohene jutt“), et ta on vastu Tamás Sneideri kandideerimisele Ungari parlamendi aseesimehe kohale. Ta ütles hr Sneideri kohta, et „ta väitis, et tal oli kaklus mustlasest mafioosoga ja ta lõi teda kes teab mis esemetega, pesapallikurikatega“ ning et „igaüks ütleb, et ta oli maffialaadse organisatsiooni, skinhead’ide organisatsiooni kohalik boss“.

Vastavalt Ungari kriminaalseadustikku käsitleva 2012. aasta akti C artikli 226 lõikele 1 paneb isik, kes väidab teiste ees tõika, mis võib rikkuda isiku au, levitab kuulujuttu või kasutab sellisele tõigale otse viitavat väljendit, sellega toime laimamiskuriteo, mis on karistatav kuni üheaastase vangistusega. Lõike 2 punkti b kohaselt on karistuseks kuni kaheaastane vangistus, kui laimamine pannakse toime laiema publiku ees.

26. novembri 2014. aasta otsusega peatas Pesti piirkonnakohus István Ujhelyi vastu esitatud kriminaalhagi menetluse vastavalt Ungari kriminaalmenetluse seadustiku artikli 501 lõikele 2, artikli 266 lõike 1 punktile a ja artikli 188 lõike 1 punktile d ning kohus tegi vastavalt Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikmete õiguslikku seisundit käsitleva 2004. aasta LVII akti artikli 10 lõikele 2 ja artikli 12 lõikele 1 ning Ungari parlamendi liikmete õiguslikku seisundit käsitleva 1990. aasta LV akti artikli 5 lõikele 1 ettepaneku, et Euroopa Parlament võtaks tema puutumatuse ära.

István Ujhelyi on seisukohal, et Euroopa Parlament peaks tema puutumatust kaitsma, viitega asjaolule, et vastavalt Ungari Rahvuskogu käsitlevale 2012. aasta XXXVI aktile on Ungaris toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatidel parlamendiliikme puutumatus.

II. ÕIGUS

a) Euroopa Liidu õigusnormid

Euroopa Liidu toimimise lepingu protokoll nr 7 Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide kohta

Artikkel 8

Euroopa Parlamendi liikmeid ei või üle kuulata, nende suhtes tõkendit kohaldada ega neid kohtumenetlusele allutada nende poolt oma kohustuste täitmisel avaldatud arvamuste või antud häälte tõttu.

Artikkel 9

Euroopa Parlamendi istungjärkude ajal on Euroopa Parlamendi liikmetel:

a) oma riigi territooriumil samasugune immuniteet nagu selle riigi parlamendi liikmetel;

b) teise liikmesriigi territooriumil immuniteet tõkendite ja kohtumenetluse suhtes.

Euroopa Parlamendi liikmete immuniteet kehtib ka siis, kui nad sõidavad Euroopa Parlamendi istungipaika ja sealt tagasi.

Immuniteedile ei saa tugineda, kui parlamendiliige tabatakse õiguserikkumiselt, ning see ei takista Euroopa Parlamendil kasutamast õigust oma liikme immuniteet ära võtta.“

Euroopa Parlamendi kodukord

„Artikkel 6

Puutumatuse äravõtmine

1. Oma eesõiguste ja puutumatusega seotud volituste rakendamisel võtab parlament meetmeid enda kui demokraatliku legislatiivkogu puutumatuse säilitamiseks ja oma liikmete sõltumatuse tagamiseks nende ülesannete täitmisel. Puutumatuse äravõtmise taotlust hinnatakse Euroopa Liidu privileegide ja immuniteetide protokolli artiklite 7, 8 ja 9 ning käesolevas artiklis osutatud põhimõtete kohaselt.

Artikkel 7

Eesõiguste ja puutumatuse kaitse

3. Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotlus ei ole vastuvõetav, kui sama kohtumenetlusega seoses on juba esitatud sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmise või selle kaitsmise taotlus, olenemata sellest, kas otsus on selleks hetkeks juba vastu võetud või mitte.

4. Parlamendiliikme eesõiguste ja puutumatuse kaitsmise taotluse läbivaatamist ei jätkata, kui sama kohtumenetlusega seoses on esitatud taotlus sellelt parlamendiliikmelt puutumatuse äravõtmiseks.

5. Juhul kui on võetud vastu otsus parlamendiliikme eesõigusi ja puutumatust mitte kaitsta, võib parlamendiliige esitada koos uute asitõenditega otsuse uuesti läbivaatamise taotluse. Otsuse läbivaatamise taotlus ei ole vastuvõetav, kui otsuse vastu on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 263 alusel esitatud hagi või kui president ei pea uusi esitatud tõendeid piisavalt põhjendatuks, et läbivaatamist õigustada.“

b) Siseriiklikud õigusnormid

Ungari põhiseadus

„Artikli 4 lõige 2

Parlamendi liikmetel on õigus puutumatusele ja tasule, et edendada nende sõltumatust. Peaaktis loetletakse avaliku sektori ametikohad, millel parlamendi liikmed ei tohi olla, ja võidakse kindlaks määrata muud kokkusobimatuse kriteeriumid.“

Ungari Rahvuskogu käsitlev 2012. aasta XXXVI akt

73. 1) Liikmeid ei tohi võtta vastutusele kohtus või muu ametiasutuse ees nende mandaadi täitmise ajal või pärast mandaadi lõppu nende poolt antud häälte või nende mandaadiga seotud tõsiasjade ja arvamuste tõttu, mis esitatakse nende mandaadi täitmise käigus.

2) Lõikes 1 sätestatud puutumatust ei kohaldata liikmete vastutuse suhtes tsiviilõiguse alusel ega järgmiste kuritegude suhtes:

a) kihutustegevus kogukonna vastu, riigivapi laimamine, natsionaalsotsialistliku ja kommunistliku režiimi kuritegude avalik eitamine, rangelt salajaste või salajaseks liigitatud andmete väärkasutamine, konfidentsiaalseks liigitatud andmete väärkasutamine ja piiratuks liigitatud andmete väärkasutamine vastavalt kriminaalseadustikku käsitlevale 1978. aasta IV aktile, mis kehtis 30. juunini 2013,

b) kihutustegevus kogukonna vastu, riigivapi laimamine, natsionaalsotsialistliku ja kommunistliku režiimi kuritegude avalik eitamine, salastatud andmete väärkasutamine kriminaalseadustikku käsitleva 2012. aasta akti C kohaselt.“

74. 1) Kriminaalmenetluse või juhul, kui puutumatusest ei loobuta kõnealuses asjas vabatahtlikult, väärteomenetluse võib liikme vastu algatada või seda jätkata ning liikme vastu sunnimeetmeid kohaldada ainult parlamendi eelneval nõusolekul.

2) Liikme võib a) vahistada või võtta tema vastu muid sunnimeetmeid kriminaalõiguse alusel ainult siis, kui ta tabatakse kuriteo toimepanemiselt; b) vahistada või võtta tema vastu muid sunnimeetmeid väärteo eest ajal, mil ta tabatakse väärteo toimepanemiselt, kui väärteo korral vahistamise määruseid käsitlevas seaduses sätestatud tingimused on täidetud.

3) Puutumatuse äravõtmise taotluse esitab spiikrile peaprokurör enne süüdistuse esitamist või kohus pärast süüdistuse esitamist või tsiviilhagi või asendus-tsiviilhagi korral. Kui liige tabatakse teo toimepanemiselt, esitatakse taotlus viivitamata.

4) Väärteo korral teatab vastutav ametiasutus liikmele, et ta võib loobuda puutumatusest vabatahtlikult. Kui liige loobub puutumatusest vabatahtlikult kaheksa päeva jooksul, teatab vastutav ametiasutus spiikrile peaprokuröri vahendusel puutumatusest loobumisest või menetluse tulemusest, kui menetlus on lõplikult lõpule viidud. Spiiker edastab teabe puutumatuse, huvide konfliktide, distsipliini ja mandaadi kontrollimise komisjonile. Komisjoni esimees annab teabe komisjonile edasi selle järgmisel koosolekul. Kui väärteojuhtumisse segatud liige ei loobu puutumatusest kaheksa päeva jooksul alates teate kättesaamisest, esitab peaprokurör spiikrile vastutava ametiasutuse teate alusel puutumatuse äravõtmise taotluse. Menetluse ajal võib liige loobuda puutumatusest igal ajal asjaga tegeleva ametiasutuse ees ja hiljemalt parlamendi resolutsiooni vastuvõtmise ajaks.

...

79. 1) Puutumatus kehtib alates liikme valimise päevast.

2) Isikul, kes on registreeritud kandidaadina liikmete valimisel, on samasugune puutumatus, kuid puutumatuse äravõtmise otsustab riiklik valimiskomisjon ja puutumatuse äravõtmise taotlus esitatakse riikliku valimiskomisjoni esimehele.

Ungarist valitud Euroopa Parlamendi liikmete seisundit käsitlev Ungari 2004. aasta LVII akt

10. 1) Euroopa Parlamendi liikmel on eesõigused ja puutumatus vastavalt Euroopa ühenduste privileegide ja immuniteetide protokollile, mis on lisatud 8. aprilli 1965. aasta Euroopa ühenduste ühtse komisjoni asutamislepingule.

2) Euroopa Parlamendi liikmele antakse sama puutumatuse aste, nagu on Ungari parlamendi liikmel.

11. Isik, kes on registreeritud kandidaadina Euroopa Parlamendi liikmete valimisel, loetakse puutumatuse küsimuses Euroopa Parlamendi liikmeks.

III. ÜLDISED KAALUTLUSED JA KAVANDATUD OTSUSE PÕHJENDUS

Kuna kõnealused väited esitati 25. aprillil 2014. aastal, esitati need enne, kui István Ujhelyi sai Euroopa Parlamendi liikmeks pärast tema valimist Euroopa Parlamendi 2014. aasta valimistel.

Euroopa Kohtu arvamuse kohaselt tuleb protokolli artiklis 8 osutatud täieliku immuniteedi ulatus „kindlaks teha üksnes ühenduse õiguse alusel“[1]. Kohus on ka nentinud, et „väide, mille eurosaadik esitas väljaspool Euroopa Parlamendi hoonet ja mis andis tema päritoluriigis aluse kriminaalmenetluseks laimamises seisneva süüteo asjas, kujutab endast parlamendiliikme kohustuste täitmisel avaldatud arvamust nimetatud sätte tähenduses vaid juhul, kui see väide vastab subjektiivsele hinnangule, millel on otsene ja ilmselge seos nende kohustuste täitmisega“[2].

Juhtumi faktid, nagu need ilmnesid István Ujhelyi puutumatuse äravõtmise taotluses ja ärakuulamisel, näitavad, et väited esitati ajal, mil ta ei olnud Euroopa Parlamendi liige. Seetõttu on õiguskomisjon seisukohal, et kõnealuseid väiteid esitades ei täitnud István Ujhelyi oma kohustusi Euroopa Parlamendi liikmena. Asjaolu, et Ungari siseriiklike õigusnormide kohaselt võib riigi parlamendi või Euroopa Parlamendi valimiste kandidaatidel olla parlamendiliikme puutumatus vastavalt siseriiklikele menetlustele, ei muuda seda järeldust Euroopa Parlamendi menetlust silmas pidades.

Eeltoodud kaalutluste põhjal ja vastavalt kodukorrale ning pärast parlamendiliikme puutumatuse kaitsmise poolt- ja vastuargumentide arutamist soovitab õiguskomisjon Euroopa Parlamendil István Ujhelyi parlamendiliikme puutumatuse ära võtta.

  • [1]  Marra, viidatud eespool, punkt 26.
  • [2]  Patriciello, viidatud eespool, resolutiivosa.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

0

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean-Marie Cavada, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Mary Honeyball, Dietmar Köster, Gilles Lebreton, António Marinho e Pinto, Emil Radev, Julia Reda, Evelyn Regner, Pavel Svoboda, Tadeusz Zwiefka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Sergio Gaetano Cofferati, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Constance Le Grip, Stefano Maullu, Victor Negrescu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Maria Noichl