Menetlus : 2015/0268(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0238/2016

Esitatud tekstid :

A8-0238/2016

Arutelud :

PV 14/09/2016 - 20
PV 04/04/2017 - 17
CRE 04/04/2017 - 17

Hääletused :

PV 15/09/2016 - 11.6
CRE 15/09/2016 - 11.6
Selgitused hääletuse kohta
PV 05/04/2017 - 9.8

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0353
P8_TA(2017)0110

RAPORT     ***I
PDF 1140kWORD 762k
19.7.2016
PE 578.833v02-00 A8-0238/2016

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus väärtpaberite avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti kohta

(COM(2015)0583 – C8-0375/2015 – 2015/0268(COD))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Petr Ježek

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus väärtpaberite avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti kohta

(COM(2015)0583 – C8-0375/2015 – 2015/0268(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0583),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 114, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0375/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 16. märtsi 2016. aasta arvamust(1),

–  võttes arvesse Euroopa Keskpanga 17. märtsi 2016. aasta arvamust(2),

–  pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamust (A8-0238/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

EUROOPA PARLAMENDI MUUDATUSED(3)*

komisjoni ettepanekule

---------------------------------------------------------

2015/0268 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS

väärtpaberite avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti kohta

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust(4),

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust(5), pärast konsulteerimist

Regioonide Komiteega,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)  Käesolev määrus on oluline samm kapitaliturgude liidu lõpuleviimise teel, nagu on kirjas komisjoni 30. septembri 2015. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava“. Kapitaliturgude liidu eesmärk on aidata ettevõtetel võtta kasutusele rohkem erinevatest allikatest pärit kapitali kõikjalt Euroopa Liidust (edaspidi „liit“), muuta turgude toimimine tõhusamaks ja pakkuda investoritele ja hoiustajatele täiendavaid võimalusi panna oma raha teenima, et suurendada majanduskasvu ja luua töökohti.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/71/EÜ(6) on sätestatud ühtsed põhimõtted ja eeskirjad seoses väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel koostatava, kinnitatava ja avaldatava prospektiga. Arvestades õiguslikku ja turu arengut alates direktiivi jõustumisest, tuleks nimetatud direktiiv asendada.

(3)  Teabe avalikustamine väärtpaberite avalikul pakkumisel või nende reguleeritud turul kauplemisele võtmisel on väga oluline, et kaitsta investoreid, kaotades teabe ebasümmeetria nende ja emitentide vahel. Sellise avalikustamise ühtlustamine võimaldab kehtestada piiriülese loamehhanismi, mis hõlbustab siseturu tõhusat toimimist paljude eri väärtpaberite puhul.

(4)  Erinevad käsitlused killustaksid siseturgu, kuna emitentidele, pakkujatele ja kauplemisele võtmise taotlejatele kehtiksid eri liikmesriikides erinevad reeglid ja ühes liikmesriigis kinnitatud prospekte ei pruugiks olla võimalik kasutada teistes liikmesriikides. Kui puudub ühtne raamistik, et tagada avalikustamise ühtsus ja loamehhanismi toimimine liidus, on tõenäoline, et liikmesriikide õigusaktide erinevused takistaksid väärtpaberite siseturu tõrgeteta toimimist. Seetõttu on asjakohane kehtestada prospektide õigusraamistik liidu tasandil, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja parandada selle toimimise tingimusi, eelkõige seoses kapitaliturgudega, ning tagada tarbijate ja investorite kõrgetasemeline kaitse.

(5)  On asjakohane ja vajalik, et teabe avalikustamise reeglid väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise korral oleksid seadusandlikult määruse vormis, tagamaks, et sätteid, millega kehtestatakse väärtpaberite avaliku pakkumisega ja reguleeritud turul kauplemisele võtmisega seotud isikutele vahetult kohustusi, kohaldatakse kogu liidus ühetaoliselt. Kuna prospekte käsitlevate sätete õigusraamistik peab hõlmama meetmeid, mis täpsustavad prospektide kõigi aspektidega seotud konkreetseid nõudeid, siis isegi väikesed erinevused nende aspektide käsitlemisel võivad oluliselt takistada väärtpaberite piiriülest pakkumist, reguleeritud turgudel mitmekordset noteerimist ja ELi tarbijakaitse eeskirjade järgimist. Seega peaks vahetult kohaldatava ja siseriiklikke õigusakte mittevajava määruse kasutamine vähendama võimalust, et liikmesriikide tasandil võetakse erinevaid meetmeid, ning tagama ühtse lähenemisviisi, suurema õiguskindluse ja ennetama märkimisväärsete takistuste ilmnemist seoses piiriülese pakkumise ja mitmekordse reguleeritud turgudele kauplemisele võtmisega. Määruse kasutamine tugevdab ka usaldust liidu turgude läbipaistvuse vastu ja vähendab regulatiivset keerukust ning äriühingute otsingu- ja vastavuskulusid.

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/73/EL(7) hindamine on näidanud, et direktiiviga tehtud teatavad muudatused ei ole täitnud esialgseid eesmärke ning liidus on vaja prospektikorda veelgi muuta, et lihtsustada ja parandada selle kohaldamist, suurendada selle tõhusust ja tõsta liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, aidates seeläbi vähendada halduskoormust.

(7)  Käesoleva määruse eesmärk on tagada investorite kaitse ja turu tõhusus, samal ajal tõhustades ühtset kapitaliturgu. Sellise teabe esitamine, mis vastavalt emitendi ja väärtpaberite olemusele on vajalik selleks, et investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse, tagab koos äritegevuse eeskirjadega investorite kaitse. Peale selle on see teave tõhus vahend väärtpaberite vastu usalduse suurendamisel, millega aidatakse kaasa väärtpaberiturgude nõuetekohasele toimimisele ja nende arengule. Sobiv viis selle teabe kättesaadavaks tegemiseks on prospekti avaldamine.

(8)  Käesoleva määruse avalikustamisnõuded ei takista liikmesriiki või pädevat asutust või börsi kehtestamast oma eeskirjadega muid asjakohaseid nõudeid, mis on seotud väärtpaberite kauplemisele võtmisega reguleeritud turul (eriti äriühingu üldjuhtimise osas). Niisugused nõuded ei tohi otseselt ega kaudselt piirata pädeva asutuse kinnitatava prospekti koostamist, sisu ega levitamist.

(9)  Käesolev määrus ei peaks hõlmama mittekapitaliväärtpabereid, mille on emiteerinud liikmesriik või tema piirkondlik või kohalik asutus või avalik-õiguslik rahvusvaheline organisatsioon, kuhu kuulub vähemalt üks liikmesriik, või Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank, ja seega ei tohiks määrus neid mõjutada.

(10)  Selleks et tagada investorite kaitse, peaks prospektinõue hõlmama nii kapitaliväärtpabereid kui ka mittekapitaliväärtpabereid, mida avalikult pakutakse või mis võetakse reguleeritud turgudel kauplemisele. Mõned käesoleva määrusega hõlmatud väärtpaberid annavad omanikule õiguse omandada võõrandatavaid väärtpabereid või saada sularahaarvelduse teel rahasumma, mis määratakse kindlaks muude instrumentide põhjal, eeskätt võõrandatavate väärtpaberite, valuutade, intressimäärade või tootluse, kauba- või muude indeksite või mõõtarvude põhjal. Käesolev määrus hõlmab eelkõige ostutähti, kaetud ostutähti, sertifikaate, hoidmistunnistusi ja vahetusväärtpabereid, näiteks investori valikul vahetatavaid väärtpabereid.

(11)  Selleks et tagada prospekti kinnitamine ja sellele loa andmine ning käesolevale määrusele vastavuse järelevalve, eelkõige seoses reklaamitegevusega, tuleb iga prospekti puhul teha kindlaks pädev asutus. Seega tuleks käesolevas määruses selgelt kindlaks määrata päritoluliikmesriik, kellel on kõige paremad võimalused prospekti kinnitamiseks.

(12)  Väärtpaberite avalike pakkumiste puhul, mille koguväärtus liidus on alla 1 000 000 euro, ei ole käesoleva määruse kohase prospekti koostamise kulud pakkumise kavandatud tuluga tõenäoliselt proportsionaalsed. Seetõttu on asjakohane, et nii väikestele pakkumistele ei kohaldata nõuet koostada prospekt käesoleva määruse alusel. Liikmesriigid ei peaks laiendama käesoleva määruse kohase prospekti koostamise nõudeid neile väärtpaberite pakkumistele, mille koguväärtus jääb alla nimetatud piirmäära. Liikmesriigid peaksid ka hoiduma kehtestamast riiklikul tasandil muid avalikustamisnõudeid, mis võiksid tekitada ebaproportsionaalse või ebavajaliku koormuse selliste pakkumistega seoses ja suurendaksid seega siseturu killustatust. Juhul kui liikmesriigid kehtestavad sellised riiklikud avalikustamisnõuded, peaksid nad teavitama kohaldatavatest eeskirjadest komisjoni ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalvet (ESMA).

(12 a)  Komisjon peaks selliseid riiklikke avalikustamisnõudeid analüüsima ja integreerima saadud tulemused oma tegevusse ühisrahastamise valdkonnas, arvestades vajadusega hoida ära siseturu killustatus. On oluline, et liidu tasandi õiguskeskkond tagaks äriühingutele piisavad kapitali kaasamise võimalused. Komisjon peaks seetõttu kapitaliturgude liidu vaimus ja investeeringute vabastamise eesmärgil esitama seadusandliku algatuse ühisrahastamise tavade reguleerimiseks ja ühtlustamiseks kogu liidus.

(13)  Arvestades finantsturgude erinevaid suurusi liidus, on ühtlasi asjakohane anda liikmesriikidele võimalus vabastada käesolevas määruses sätestatud prospektikohustusest väärtpaberite avalikud pakkumised, mille väärtus ei ületa 5 000 000 eurot. Eelkõige peaksid liikmesriigid saama vabalt sätestada oma siseriiklikus õiguses piirmäära vahemikus 1 000 000 eurot kuni 5 000 000 eurot, väljendatuna pakkumise koguväärtusena liidus 12kuulise perioodi jooksul, alates millest seda erandit peaks kohaldama, arvestades nende poolt asjakohaseks peetavat riigisiseste investorite kaitse taset. Liikmesriigid peaksid teavitama valitud piirmäärast komisjoni ja ESMAt. Väärtpaberite avalikele pakkumistele, mille suhtes sellist vabastust kohaldatakse, ei tohiks laieneda käesoleva määruse kohane loa andmise kord. Ka tuleks selliste pakkumiste puhul selgelt ära näidata, et avalik pakkumine ei ole piiriülest laadi ning sellesse ei tohiks aktiivselt kaasata investoreid väljastpoolt seda liikmesriiki.

(13 a)  Juhul kui liikmesriik otsustab vabastada prospektikohustusest väärtpaberite avalikud pakkumised, mille koguväärtus ei ületa 5 000 000 eurot, ei tohiks miski käesolevas määruses takistada seda liikmesriiki kehtestamast riikliku tasandi eeskirju, mis võimaldavad mitmepoolsetel kauplemissüsteemidel määrata kindlaks, millise sisuga peab olema dokument, mis emitendil tuleb oma väärtpaberite esmaseks kauplemisele võtmiseks esitada. Sellisel juhul võiks olla asjakohane, et mitmepoolse kauplemissüsteemi operaator määrab kindlaks, kuidas toimub loadokumendi läbivaatamine, mis ei pea tingimata eeldama pädeva asutuse või mitmepoolse kauplemissüsteemi ametlikku kinnitust.

(14)  Kui väärtpaberite pakkumine on suunatud üksnes piiratud ringile investoritele, kes ei ole kutselised investorid või muud investorid, kes täidavad määruse (EL) nr 345/2013 artikli 6 lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimusi, on prospekti koostamine ebaproportsionaalne koormus, arvestades nende isikute väikest arvu, kellele pakkumine on suunatud, ja seega ei tohiks prospekti nõuda. See peaks kehtima näiteks pakkumisele, mis on suunatud äriühingu juhtide sugulastele või isiklikele tuttavatele.

(15)  Juhtide ja töötajate motiveerimisel omandama oma äriühingu väärtpabereid võib olla positiivne mõju äriühingute üldjuhtimisele ja see võib aidata luua pikaajalist väärtust, tugevdades töötajate pühendumust ja omanditunnet, ühtlustades aktsionäride ja töötajate huvisid ning pakkudes viimastele investeerimisvõimalusi. Töötajate osalus oma äriühingus on eriti oluline väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) jaoks, kelle puhul võib üksikutel töötajatel olla äriühingu edukuses tõenäoliselt väga oluline roll. Seetõttu ei tohiks kehtestada nõuet koostada prospekt pakkumiste puhul, mis tehakse liidus töötajate osalusskeemi raames, tingimusel et kättesaadav on dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja laadi kohta ning pakkumise põhjusi ja üksikasju, et tagada investorite kaitse. Selleks et tagada kõigile juhtidele ja töötajatele võrdne juurdepääs töötajate osalusskeemidele sõltumata sellest, kas nende tööandja on asutatud liidus või väljaspool liitu, ei tuleks eespool nimetatud dokumendi kättesaadavaks tegemise korral enam nõuda samaväärsuse otsust kolmanda riigi turu kohta. Seega saavad kõik töötajate osalusskeemides osalejad kasu võrdsest kohtlemisest ja teabest.

(16)  Kapitali lahjendav aktsiate või neile juurdepääsu andvate väärtpaberite emissioon viitab sageli tehingutele, millel on oluline mõju emitendi kapitalistruktuurile, väljavaadetele ja finantsolukorrale, mille kohta on vaja prospektis sisalduvat teavet. Seevastu, kui emitendi aktsiad on juba reguleeritud turul kauplemisele võetud, siis ei peaks prospekti nõudma mis tahes hilisemal samade aktsiate samal reguleeritud turul kauplemisele võtmisel, kaasa arvatud siis, kui sellised aktsiad tulenevad muude väärtpaberite vahetamisest või asendamisest või muude väärtpaberitega kaasnevate õiguste teostamisest, tingimusel et äsja turul kauplemisele võetud aktsiad esindavad piiratud osa sama klassi aktsiatest, mis on samal reguleeritud turul juba emiteeritud, välja arvatud juhul, kui kauplemisele võtmist kombineeritakse avaliku pakkumisega, mis kuulub käesoleva määruse kohaldamisalasse. Sama põhimõtet tuleks kohaldada laiemalt väärtpaberite suhtes, mis on vahetatavad väärtpaberite vastu, mis on reguleeritud turul juba kauplemisele võetud.

(17)  Kui kasutatakse mõistet „väärtpaberite avalik pakkumine“, siis peaks otsustavaks kriteeriumiks olema investori võime teha individuaalne otsus osta või märkida väärtpabereid. Seega, kui väärtpabereid pakutakse ilma saaja individuaalse valikuvõimaluseta, muu hulgas väärtpaberite eraldamised, kui eraldamist ei või tühistada, siis ei tohiks sellised tehingud kuuluda käesolevas määruses sätestatud määratluse „väärpaberite avalik pakkumine“ alla.

(18)  Emitendid, pakkujad või isikud, kes taotlevad reguleeritud turul kauplemisele võtmist väärtpaberitele, mille puhul ei ole prospekti avaldamine kohustuslik, peaksid omama õigust koostada vabatahtlikul alusel käesoleva määruse kohane täielik prospekt või vajaduse korral ELi kasvuprospekt. Seetõttu peaksid nad saama kasu ühtsest loast, kui nad otsustavad seda määrust vabatahtlikult täita.

(19)  Prospekti teel teabe avalikustamist ei tohiks nõuda pakkumiste puhul, mis on suunatud üksnes kutselistele investoritele. Seevastu avalik edasimüük või avalik kauplemine reguleeritud turul kauplemisele võtmise kaudu eeldab prospekti avaldamist.

(20)  Emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku koostatud kehtiv prospekt, mis on avalikkusele kättesaadav väärtpaberite lõplikul pakkumisel finantsvahendajate kaudu või väärtpaberite mis tahes hilisemal edasimüügil, annab investoritele piisavalt teavet teadlike investeerimisotsuste tegemiseks. Seetõttu peaks finantsvahendajatel, kes teevad väärtpaberite pakkumisi või neid hiljem edasi müüvad, olema õigus tugineda emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku avaldatud algsele prospektile seni, kuni see on kehtiv ja nõuetekohaste lisadega ning emitent või prospekti koostamise eest vastutav isik nõustub selle kasutamisega. Emitendil või prospekti koostamise eest vastutaval isikul peaks olema võimalus lisada nõusolekule oma tingimusi. Nõusolek prospekti kasutamiseks, sealhulgas sellega kaasnevad mis tahes tingimused, tuleks anda kirjalikus lepingus, mis võimaldab asjaomastel pooltel hinnata, kas väärtpaberite edasimüük või lõplik pakkumine vastab lepingu tingimustele. Kui prospekti kasutamiseks on nõusolek antud, siis peaks emitent või algse prospekti koostamise eest vastutav isik vastutama selles esitatud teabe eest ning põhiprospekti puhul lõplike tingimuste koostamise ja esitamise eest ning muud prospekti ei tohiks nõuda. Kui emitent või algse prospekti koostamise eest vastutav isik ei anna selle kasutamiseks nõusolekut, tuleks finantsvahendajalt siiski nõuda uue prospekti avaldamist. Sel juhul peaks finantsvahendaja vastutama prospektis sisalduva teabe, sealhulgas viidetena esitatud teabe eest ning põhiprospekti puhul lõplike tingimuste eest.

(21)  Prospektis sisalduva teabe ühtlustamine peaks tagama liidu tasandil investorite võrdväärse kaitse. Et investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse, peaks käesoleva määruse kohaselt koostatav prospekt sisaldama asjakohast ja vajalikku teavet seoses väärtpaberitesse investeerimisega, mida investor põhjendatult vajab, et kõiki asjaolusid teades hinnata emitendi ja mis tahes garantii andja vara ja kohustusi, finantsseisundit, kasumit ja kahjumit ning väljavaateid ja kõnealuste väärtpaberitega seotud õigusi. Selline teave tuleks koostada ja esitada hõlpsasti analüüsitavas, sisutihedas ja arusaadavas vormis ja seda tuleks kohandada käesoleva määruse kohaselt koostatud prospekti liigi suhtes, sealhulgas nende prospektide suhtes, mille puhul järgitakse teiseste emissioonide suhtes kehtivat lihtsustatud avalikustamiskorda ja ELi kasvuprospekti korda. Prospekt ei tohiks sisaldada teavet, mis ei ole oluline või eriomane asjaomase emitendi ja asjaomaste väärtpaberite puhul, kuna sellega võidakse varjata investoritele olulist teavet ning seega kahjustada investorite kaitset. Seetõttu tuleks prospektis sisalduvat teavet kohandada selliselt, et see kajastaks emitendi laadi ja asjaolusid, väärtpaberite liiki, investori, kellele pakkumine või reguleeritud turul kauplemisele võtmine on suunatud, liiki ning selliste investorite tõenäolisi teadmisi ning sellistele investoritele kättesaadavat teavet, kuna see on muude õiguslike või regulatiivsete nõuete kohaselt avalikustatud.

(22)  Prospekti kokkuvõte peaks olema investoritele, eriti jaeinvestoritele kasulik teabeallikas. See peaks olema prospekti eraldi osa ja selles tuleks keskenduda põhiteabele, mida investorid vajavad, et otsustada, milliseid pakkumisi ja väärtpaberite kauplemisele võtmisi nad soovivad edasi kaaluda, vaadates teadliku investeerimisotsuse tegemise eesmärgil prospekti tervikuna läbi. See tähendab, et kokkuvõttes esitatud teavet ei korrata prospekti põhiosas, kui see ei ole tingimata vajalik. Selline põhiteave peaks sisaldama emitendi, garantii andjate ja pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberitega seotud peamisi aspekte ja riske, sh kordumatuid tunnuseid, nagu pakkumises osalevate juriidiliste isikute ülemaailmne tunnus (LEI) ning rahvusvaheline väärtpaberite identifitseerimisnumber (ISIN-kood). See peaks samuti sisaldama pakkumise üldtingimusi. Eelkõige peaks kokkuvõttes esitatud riskitegurid piirduma konkreetsete riskide valikuga, mida emitent peab kõige olulisemateks investori jaoks investeerimisotsuse tegemisel. Kokkuvõttes sisalduv riskitegurite kirjeldus peaks olema konkreetse pakkumise seisukohalt oluline ja see tuleks koostada ainult investorite kasu silmas pidades, mitte investeerimisriske käsitlevate üldiste avalduste tegemiseks ega emitendi, pakkuja või nende nimel tegutseva mis tahes isiku vastutuse piiramiseks.

(22 a)  Kokkuvõte peaks sisaldama selget hoiatust, milles tuuakse välja riskid, eriti jaeinvestorite jaoks, juhul kui väärtpaberite emitendid on pangad, mille suhtes kohaldatakse kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL(8) (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv) kohaselt.

(23)  Prospekti kokkuvõte peaks olema lühike, lihtne, selge ja investoritele kergesti arusaadav. Kokkuvõtted tuleks koostada lihtsas, mittetehnilises keeles ning teave tuleks esitada lihtsasti mõistetaval moel. See ei tohiks olla pelgalt prospektist tehtud väljavõtete kogum. On asjakohane kehtestada kokkuvõtte maksimaalne pikkus, et investorid ei loobuks sellega tutvumisest, ja julgustada emitente valima teabe, mis on investoritele oluline. Erakorralistel juhtudel peaks pädeval asutusel siiski olema võimalus lubada emitendil koostada pikem kokkuvõte, mis on prindituna kuni 10 A4 lehekülge, juhul kui emitendi tegevuse keerukus, emissiooni või emiteeritavate väärtpaberite laad seda eeldab ja kui lisateabe esitamata jätmine kokkuvõttes eksitaks investorit.

(24)  Prospekti kokkuvõtte ühtse ülesehituse tagamiseks tuleks kindlaks määrata üldised jaod ja alamrubriigid koos suunava sisuga ning mille emitent peaks täitma lühikese, jutustava kirjeldusega ja vajaduse korral arvudega. Seni, kuni emitendid esitavad ausa ja tasakaalustatud ülevaate, peaksid nad saama ise valida, mida nad peavad oluliseks ja tähendusrikkaks.

(25)  Prospekti kokkuvõtte koostamisel tuleks võimalikult suures ulatuses eeskujuks võtta põhiteabedokument, mida nõutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1286/2014(9). Kui väärtpaberid kuuluvad nii käesoleva määruse kui ka määruse (EL) nr 1286/2014 kohaldamisalasse, tuleks kokkuvõttes lubada kasutada põhiteabedokumendi sisu täielikult uuesti, et vähendada vastavuskulusid ja halduskoormust emitentide jaoks. Kokkuvõtte esitamise nõudest ei tohiks siiski loobuda, kui põhiteabedokument on nõutav, kuna viimane ei sisalda olulist teavet emitendi ja asjaomaste väärtpaberite avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise kohta.

(26)  Ühegi isiku suhtes ei tohiks kohaldada tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte, k.a selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti asjakohaste osadega vastuolus. Kokkuvõttes tuleks selle kohta esitada selgesõnaline hoiatus.

(27)  Kapitaliturgudel korduvalt rahalisi vahendeid kaasavatele emitentidele tuleks luua registreerimisdokumentide ja prospektide konkreetsed vormid, samuti erikord nende esitamiseks ja kinnitamiseks, et pakkuda neile suuremat paindlikkust ja võimaldada neil kasutada turul tekkivaid võimalusi. Igal juhul peaksid emitendid saama otsustada, kas nad soovivad neid vorme ja seda korda kasutada.

(28)  Kõigi mittekapitaliväärtpaberite puhul, sealhulgas juhul, kui neid emiteeritakse kestvalt või korduvalt või osana pakkumiskavast, tuleks emitentidel lubada koostada prospekt põhiprospekti kujul. Põhiprospekt ja selle lõplikud tingimused peaksid sisaldama prospektiga sama teavet.

(29)  On asjakohane selgitada, et põhiprospekti lõplikud tingimused peaksid sisaldama ainult sellist väärtpaberikirjeldusega seotud teavet, mis puudutab konkreetset emissiooni ning mille saab kindlaks määrata üksnes selle konkreetse emissiooni ajal. Selline teave võib näiteks hõlmata rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit (ISIN-kood), emissioonihinda, lõpptähtaega, kupongiintressi, täitmise kuupäeva, täitmis- ja lunastushinda ning muid tingimusi, mis ei ole teada põhiprospekti koostamise ajal. Kui põhiprospekt ei sisalda lõplikke tingimusi, siis ei peaks pädev asutus neid kinnitama, vaid need tuleks üksnes talle esitada. Muu uus teave, mis võib emitendi ja väärtpaberite hindamist mõjutada, tuleks lisada ainult prospekti lisasse. Lõplikke tingimusi ega lisa ei tohiks kasutada selleks, et lisada väärtpaberite liike, mida ei ole põhiprospektis kirjeldatud.

(30)  Põhiprospekti alusel peaks emitent iga konkreetse emissiooni kohta koostama ainult kokkuvõtte, et vähendada halduskoormust ja parandada loetavust investorite jaoks. See emissioonipõhine kokkuvõte tuleks lisada lõplikele tingimustele ja pädev asutus peaks selle kinnitama üksnes siis, kui lõplikud tingimused sisalduvad põhiprospektis või selle lisas.

(31)  Selleks et suurendada põhiprospekti paindlikkust ja kulutõhusust, tuleks emitendil lubada koostada põhiprospekt eraldi dokumentidena. Sagedastel emitentidel tuleks lubada kasutada universaalset registreerimisdokumenti põhiprospekti osana.

(32)  Sagedasi emitente tuleks julgustada koostama prospekti eraldi dokumentidena, mis vähendab nende käesolevale määrusele vastavuse kulusid ja võimaldab neil kiiresti reageerida turul avanevatele võimalustele. Seega peaks emitentidel, kelle väärtpaberid on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel või mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, olema võimalus, kuid mitte kohustus, koostada ja avaldada igal majandusaastal universaalne registreerimisdokument, mis sisaldab õigus-, äri-, finants- ja raamatupidamisteavet ning teavet aktsionäride kohta ja milles kirjeldatakse emitenti sellel majandusaastal. See peaks võimaldama emitendil teavet uuendada ja koostada prospekt, kui turutingimused on soodsad pakkumise tegemiseks või kauplemisele võtmiseks, lisades väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Universaalne registreerimisdokument peaks olema mitmeotstarbeline, kuivõrd selle sisu peaks olema ühesugune, sõltumata sellest, kas emitent kasutab seda hiljem kapitali-, võlaväärtpaberite või tuletisinstrumentide pakkumise tegemiseks või kauplemisele võtmise taotlemiseks. See peaks sisaldama lähteandmeid emitendi kohta ning andma investoritele ja analüütikutele miinimumteabe, mida on vaja teadliku otsuse tegemiseks äriühingu tegevuse, finantsseisundi, tulude ja väljavaadete, üldjuhtimise ja aktsionäride kohta.

(33)  Emitenti, kes on esitanud ja saanud universaalse registreerimisdokumendi kinnituse kahel järjestikusel aastal, võib pidada pädevale asutusele tuntuks. Seega tuleks lubada esitada kõik hilisemad universaalsed registreerimisdokumendid ja nende muudatused ilma pädeva asutuse eelneva kinnituseta ning pädev asutus peaks need tagantjärele läbi vaatama juhul, kui ta peab seda vajalikuks, välja arvatud juhul, kui muudatused puudutavad teabe väljajätmist, olulist viga või ebatäpsust, mis tõenäoliselt eksitab avalikkust seoses faktide ja asjaoludega, mis on emitendi teadliku hindamise jaoks üliolulised. Iga pädev asutus peaks otsustama sellise läbivaatamise sageduse üle, võttes näiteks arvesse oma hinnangut emitendiga seotud riskidele, emitendi varasemate avalikustamiste kvaliteeti või aega, mis on möödunud sellest, kui esitatud universaalne registreerimisdokument viimati läbi vaadati.

(34)  Seni kuni universaalne registreerimisdokument ei ole muutunud kinnitatud prospekti osaks, peaks seda saama muuta kas vabatahtlikult emitendi poolt – näiteks kui tema struktuuris või finantsseisundis toimuvad olulised muutused – või pädeva asutuse nõudmisel seoses esitamisjärgse läbivaatamisega, kui täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuded ei ole täidetud. Need muudatused tuleks avaldada vastavalt samale korrale, mida kohaldatakse universaalse registreerimisdokumendi suhtes. Eelkõige juhul, kui pädev asutus tuvastab teabe väljajätmise või olulise vea või ebatäpsuse, peaks emitent muutma oma universaalset registreerimisdokumenti ja tegema muudatused avalikkusele põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks. Kui väärtpaberite avalikku pakkumist või kauplemisele võtmist ei toimu, siis peaks universaalse registreerimisdokumendi muutmise menetlus olema eristatud prospekti täiendamise menetlusest, mida tuleks kohaldada üksnes pärast prospekti kinnitamist.

(35)  Kui emitent koostab eraldi dokumentidest koosneva prospekti, siis tuleks kõik selle osad kinnitada, sealhulgas vajaduse korral universaalne registreerimisdokument ja selle muudatused, kui need on varem pädevale asutusele esitatud, kuid ei ole kinnitatud. Sagedase emitendi puhul ei peaks universaalse registreerimisdokumendi mis tahes muudatusi olema vaja eelnevalt kinnitada, vaid selle asemel peaks pädeval asutusel olema võimalik teha neile järelkontrolli.

(36)  Selleks et kiirendada prospekti koostamise protsessi ja lihtsustada kulutõhusal viisil kapitaliturgudele juurdepääsu, tuleks sagedastele emitentidele, kes esitavad universaalse registreerimisdokumendi, pakkuda kiiremat kinnitamisprotsessi, kuna prospekti peamise osa on pädev asutus kas juba kinnitanud või see on läbivaatamiseks juba saadaval. Seega tuleks prospekti kinnitamiseks vajalikku aega lühendada, kui registreerimisdokumendi vormiks on universaalne registreerimisdokument.

(37)  Tingimusel et emitent täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ(10) artiklites 4 ja 5 sätestatud korraldatud teabe esitamise, levitamise ja salvestamise korda ning tähtaegu, peaks tal olema lubatud avaldada direktiivis 2004/109/EÜ nõutavad majandusaasta aruanded ja poolaasta vahearuanded osana universaalsest registreerimisdokumendist, välja arvatud juhul, kui emitendi päritoluliikmesriik on käesoleva määruse ja direktiivi 2004/109/EÜ kohaldamisel erinev ja kui universaalse registreerimisdokumendi keel ei vasta direktiivi 2004/109/EÜ artikli 20 tingimustele. See peaks leevendama korduvate esitamistega seotud halduskoormust, mõjutamata avalikkusele kättesaadavat teavet või nende aruannete direktiivi 2004/109/EÜ kohast järelevalvet.

(38)  Aegunud teabel põhinevate investeerimisotsuste vältimiseks tuleks kehtestada prospekti selge kehtivusaeg. Õiguskindluse suurendamiseks peaks prospekt hakkama kehtima selle kinnitamise hetkest, mida pädev asutus saab kergesti kontrollida. Väärtpaberite avalik pakkumine põhiprospekti alusel peaks kestma põhiprospekti kehtivusest kauem ainult juhul, kui järgnev põhiprospekt kinnitatakse enne kehtivuse lõppemist ja see hõlmab kestvat pakkumist.

(39)  Loomu poolest saab prospektis esitada ainult üldist teavet väärtpaberitelt teenitava tulu maksustamise kohta, mille informatsiooniline väärtus üksikule investorile on väike. Kuna selline teave peab hõlmama mitte ainult emitendi registrijärgse asukoha riiki, vaid ka riike, kus pakkumine tehakse või kus kauplemisele võtmist taotletakse, juhul kui prospektile on antud luba, siis on selle koostamine kulukas ja võib olla takistuseks piiriüleste pakkumiste korral. Seega peaks prospekt sisaldama ainult hoiatust, et investori liikmesriigi ja emitendi asutamise liikmesriigi maksuõigus võib mõjutada väärtpaberitelt teenitavat tulu. Prospekt peaks siiski sisaldama asjakohast teavet maksustamise kohta, kui kavandatavale investeeringule kohaldatakse konkreetset maksustamiskorda, näiteks väärtpaberiinvesteeringute puhul, mis tagavad investorile soodsa maksustamise.

(40)  Kui väärtpaberite klass on võetud reguleeritud turul kauplemisele, avalikustab emitent investoritele püsivalt teavet vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 596/2014(11) ja direktiivile 2004/109/EÜ. Seega ei ole vajadus täieliku prospekti järele nii pakiline, kui emitent teeb avalikkusele hiljem pakkumisi või taotleb hiljem kauplemisele võtmist. Seega peaks teiseste emissioonide puhul olema kasutamiseks eraldi lihtsustatud prospekt ning selle sisunõuded peaksid olema võrreldes tavakorraga leebemad, võttes arvesse juba avalikustatud teavet. Investoritele tuleb siiski esitada konsolideeritud ja hästi struktureeritud teavet selliste elementide kohta nagu pakkumise tingimused ja selle taust ▌. Seetõttu peaks teisese emissiooni lihtsustatud prospekt sisaldama asjakohast vähendatud teavet, mida investorid põhjendatult vajavad, et mõista emitendi ja mis tahes garantii andja väljavaateid, väärtpaberitega seotud õigusi, emissiooni põhjuseid ja selle mõju emitendile, eelkõige käibekapitali aruannet, kapitalisatsiooni ja võlgade avalikustamist, mõju üldisele kapitalistruktuurile ning määruse (EL) nr 596/2014 kohaselt alates viimase emissiooni kuupäevast avalikustatud asjakohase teabe lühikokkuvõtet.

(41)  Teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskorda tuleks laiendada väärtpaberitele, millega kaubeldakse VKEde kasvuturgudel, kuna nende turukorraldajad peavad vastavalt direktiivile 2014/65/EL kehtestama ja kohaldama eeskirju, mis tagavad asjakohase ja pideva avalikustamise emitentide poolt, kelle väärtpaberitega nendes kohtades kaubeldakse. Seda avalikustamiskorda tuleks kohaldada ka muude mitmepoolsete kauplemissüsteemide kui VKEde kasvuturgude suhtes, kui neil mitmepoolsetel kauplemissüsteemidel on samaväärsed avalikustamisnõuded, mida nõutakse VKEde kasvuturgudelt direktiivi 2014/65/EL kohaselt.

(42)  Teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskord peaks olema kasutatav üksnes pärast miinimumaja möödumist emitendi väärtpaberite klassi esmakordsest kauplemisele võtmisest. 18kuuline viivitus peaks tagama, et emitent on vähemalt üks kord täitnud kohustuse avaldada majandusaasta aruanne vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ või VKEde kasvuturu korraldaja või samaväärsete avalikustamisnõuetega mitmepoolse kauplemissüsteemi eeskirjadele.

(43)  Kapitaliturgude liidu üks kesksetest eesmärkidest on liidus kapitaliturgudel rahastamisele juurdepääsu hõlbustamine VKEde jaoks. Kuna sellistel äriühingutel on tavaliselt vaja kaasata suhteliselt väiksemaid summasid kui teistel emitentidel, võib täieliku prospekti koostamise kulu olla ebaproportsionaalselt suur ja see võib neid sundida hoiduma oma väärtpaberite avalikust pakkumisest. Samal ajal võib VKEdega nende suuruse ja lühema eelneva kogemuse tõttu seonduda võrreldes suuremate emitentidega spetsiifiline investeerimisrisk ja nad peaksid avalikustama piisavalt teavet, et investorid saaksid investeerimisotsuse teha. Ka tuleks käesoleva määrusega tagada erilise tähelepanu pööramine VKEde kasvuturgudele, et julgustada VKEsid kaasama rahalisi vahendeid kapitaliturgudelt. VKEde kasvuturud on paljulubav vahend, mis võimaldab väiksematel kasvavatel äriühingutel kapitali kaasata. Selliste platvormide edukus sõltub aga sellest, kui huvipakkuvad nad teatava suurusega äriühingute jaoks on. Ka saaksid lihtsamast juurdepääsust kapitaliturgude kaudu rahastamisele kasu emitendid, kelle väärtpaberite avalike pakkumiste koguväärtus liidus ei ületa 20 000 000 eurot, et kasvada ja saavutada täielik potentsiaal, ning neil peaks olema võimalik kaasata rahalisi vahendeid ebaproportsionaalselt suurte kuludeta. Seetõttu on asjakohane kehtestada käesoleva määrusega konkreetne proportsionaalne ELi kasvuprospekti koostamise kord, mida võivad kasutada VKEd, emitendid, kes pakuvad avalikkusele väärtpabereid, mis kavatsetakse võtta kauplemisele VKEde kasvuturul, ja emitendid, kes pakuvad avalikkusele väärtpabereid, mille koguväärtus liidus ei ületa 20 000 000 eurot. Seega tuleks VKEde suhtes kohaldatavate ELi kasvuprospekti sisu nõuete kohandamisel leida sobiv tasakaal finantsturgudele kulutõhusa juurdepääsu ja investorite kaitse vahel ning seetõttu tuleks selle eesmärgi saavutamiseks töötada VKEde jaoks välja konkreetne avalikustamiskord. Pärast kinnitamist võiks ELi kasvuprospektidele laieneda käesoleva määruse kohane loa andmise kord ning seetõttu peaksid need prospektid kehtima kõigile avalikele väärtpaberite pakkumistele kogu liidus.

(44)  Vähendatud teavet, mida ELi kasvuprospektides tuleb avalikustada, tuleks kohandada selliselt, et keskendutakse teabele, mis on emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel oluline ja asjakohane, ning tuleks tagada proportsionaalsus ühelt poolt äriühingu suuruse ja selle rahaliste vahendite kaasamise vajaduse ning teiselt poolt prospekti koostamise kulude vahel. Tagamaks et sellised äriühingud saaksid koostada prospekte ilma nende suuruse ja seega nende kaasatavate rahaliste vahendite suhtes ebaproportsionaalseid kulusid tekitamata, peaks ELi kasvuprospekti koostamise kord olema reguleeritud turgudel olevate äriühingute suhtes kohaldatavast korrast paindlikum, tagades samas investoritele vajaliku olulise teabe avaldamise.

(45)  ELi kasvuprospektide proportsionaalne avalikustamiskord ei peaks olema kättesaadav, kui väärtpaberid on kavas võtta kauplemisele reguleeritud turul, ei peaks saama seda korda siiski kasutada, kuna reguleeritud turgudel tegutsevad investorid peaksid saama olla kindlad, et emitendid, kelle väärtpaberitesse nad investeerivad, täidavad ühtseid avalikustamisreegleid. Seega ei tohiks väärtpaberite reguleeritud turgudel kauplemisele võtmisel kehtida emitendi suurusest sõltuv kahetasandiline avalikustamisstandard.

(46)  ELi kasvuprospekt peaks olema standarditud dokument, mida emitentidel on lihtne täita ja mis peaks sisaldama põhiteavet emitendi, väärtpaberite ja pakkumise kohta. Komisjon peaks töötama välja delegeeritud õigusaktid, et täpsustada standarditud ELi kasvuprospekti vähendatud sisu ning vormi. ELi kasvuprospektide proportsionaalse avalikustamiskorra üksikasjade kindlaksmääramisel peaks komisjon võtma arvesse vajadust tagada, et ELi kasvuprospekti puhul oleksid halduskoormus ja emissioonikulud tegelikult märkimisväärselt väiksemad kui täieliku prospekti puhul, vajadust lihtsustada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele, tagades samal ajal investorite usalduse sellistesse äriühingutesse investeerimise vastu, vajadust vähendada VKEde kulusid ja koormust, vajadust saada konkreetset liiki teavet, mis on VKEde jaoks eriliselt oluline, emitendi suurust ja seda, kui kaua ta on tegutsenud, pakkumiste eri liike ja tunnusjooni ning eri liiki teavet, mida investorid erinevat liiki väärtpaberite kohta vajavad.

(48)  Riskitegurite prospekti lisamise peamine põhjus on tagada, et investorid saaksid neid riske teadlikult hinnata ja teha investeerimisotsuseid, teades kõiki asjaolusid. Seetõttu peaks riskitegurite puhul piirduma nendega, mis on olulised ning emitendile ja tema väärtpaberitele omased ja mida prospekti sisu kinnitab. Prospekt ei peaks sisaldama riskitegureid, mis on üldised ja mille eesmärk on üksnes vastutuse välistamine, kuna need võivad varjata konkreetsemaid riskitegureid, millest investorid peaksid teadlikud olema, seega takistades prospektis teabe esitamist hõlpsasti analüüsitaval, sisutihedal ja arusaadaval kujul. ESMA peaks töötama riskitegurite spetsiifilisuse ja olulise hindamiseks välja suunised, mis aitavad pädevatel asutustel hinnata riskitegureid viisil, mis soodustab asjakohast ja sihipärast riskitegurite avalikustamist emitentide poolt.

(49)  Teatavatel juhtudel tuleks lubada pädeva asutuse tehtava erandina tundlikku teavet prospektist välja jätta, et vältida emitenti kahjustavaid olukordi.

(50)  Liikmesriigid avaldavad oma finantsseisundi kohta suurel hulgal teavet, mis on üldiselt avalikkusele kättesaadav. Seega, kui liikmesriik tagab väärtpaberite pakkumist, siis ei peaks olema sellist teavet vaja prospektis esitada.

(51)  Emitentidele antav luba viidata prospektis või põhiprospektis dokumentidele, mis sisaldavad avalikustatavat teavet, tingimusel et sellised dokumendid on eelnevalt elektrooniliselt avaldatud, peaks lihtsustama prospekti koostamist ja vähendama emitentide kulutusi, ohustamata investorite kaitset. Prospekti koostamise lihtsustamise ja selle kulude vähendamise eesmärki ei tohiks siiski saavutada nii, et kahjustatakse muid huvisid, mida prospekt on mõeldud kaitsma, muu hulgas teabe kättesaadavust. Keel, mida kasutatakse viidetena esitatud teabe puhul, peaks vastama prospektidele kehtivatele keelenõuetele. Viidetena esitatud teave võib viidata varasematele andmetele, ent kui see teave ei ole enam olulise muutuse tõttu asjakohane, peaks see prospektis selgelt märgitud olema ning lisaks tuleks esitada ka ajakohastatud teave. Lisaks peaks sagedastel emitentidel olema vabadus viidata prospektis mis tahes universaalse registreerimisdokumendi muudatustele, kasutades selleks dünaamilist viitamist. Sellise dünaamilise viitamisega tagataks, et lugeja suunatakse alati tutvuma universaalse registreerimisdokumendi kõige uuema versiooniga ja puudub vajadus lisade järele. Dünaamilise viitamise kasutamine lisa asemel ei tohiks mõjutada investori taganemisõigust.

(52)  ▌Korraldatud teavet peaks saama prospekti lisada viidete abil. Emitentidel, kelle väärtpaberitega kaubeldakse mitmepoolses kauplemissüsteemis, ja emitentidel, kes on vabastatud majandusaasta aruannete ja poolaasta vahearuannete avaldamisest vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 8 lõike 1 punktile b, peaks samuti olema lubatud esitada prospektis viidetena kogu aastane finantsteave või vahekokkuvõtte finantsteave, teave auditiaruannetest, finantsaruannetest, juhtimisaruannetest või äriühingu üldjuhtimise aruannetest või osa sellest teabest, tingimusel et need aruanded on elektrooniliselt avaldatud.

(53)  Kõik emitendid ei pääse ligi piisavale teabele ning suunistele kontrolli- ja kinnitamisprotsessi ning prospekti kinnitamiseks vajalike sammude kohta, kuna liikmesriikide pädevad asutused kasutavad erinevaid käsitlusviise. Selle määrusega peaks need erinevused kaotatama tänu kontrolli- ja kinnitamisprotsessile kehtivate reeglite ühtlustamisele ning liikmesriikide pädevate asutuste kinnitamisprotsessi ühetaoliseks muutmisele, millega tagatakse, et kõik pädevad asutused kasutavad ühtset käsitlusviisi prospektis sisalduva teabe täielikkuse, järjepidevuse ja arusaadavuse kontrollimisel. Suunised selle kohta, kuidas hankida prospektile kinnitus, peaksid olema avalikult kättesaadavad pädevate asutuste kodulehtedel. ESMA peaks mängima põhirolli selles valdkonnas järelevalve ühtluse edendamisel, kasutades talle Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010(12) antud volitusi. Eelkõige peaks ESMA tegema vastastikuseid eksperdihindamisi, mis hõlmavad käesoleva määruse kohast pädevate asutuste tegevust, asjakohase aja jooksul enne käesoleva määruse läbivaatamist ja vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010. ESMA peaks töötama välja keskse töökorraldussüsteemi, mis hõlmaks prospekti kinnitamisprotsessi selle algatamisest kuni kinnitamiseni ja võimaldaks pädevatel asutustel, ESMA-l ja emitentidel hallata ja jälgida kinnitamistaotlusi võrgupõhiselt. Selles süsteemis oleks esitatud põhiteave ja see toimiks ESMA ja pädevate asutuste jaoks vahendina, millega soodustatakse prospektide kinnitamisprotsesside ja menetluste ühtlustamist kogu liidus ja tagatakse, et tulevikus kinnitatakse kõik prospektid kogu liidu ulatuses ühtmoodi.

(53 a)   ESMA peaks koos riikide pädevate asutustega hindama kapitaliturgude liidu raames keskse töökorraldussüsteemi ülesehitust, rahastamist ja toimimist.

(54)  Liikmesriikide turgudele juurdepääsu lihtsustamiseks on oluline, et pädevate asutuste võetavad lõivud prospektide ja nendega seotud dokumentide kinnitamise ja esitamise eest oleksid mõistlikud ja avalikud. Kolmandas riigis asutatud emitentidele kehtestatud tasud peaksid kajastama sellise emissiooniga kaasnevat koormust.

(55)  Kuna internet tagab teabele hõlpsa juurdepääsu ning selleks, et tagada investoritele parem juurdepääs, tuleks kinnitatud prospektid avaldada alati elektrooniliselt. Prospekt tuleks avaldada emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja kodulehel eraldi jaotises või vajaduse korral väärtpabereid suunatult pakkuvate või müüvate finantsvahendajate, sealhulgas makseasutuste kodulehel või selle reguleeritud turu, millel kauplemisele võtmist taotletakse, või mitmepoolse kauplemissüsteemi operaatori kodulehel, ja pädev asutus peaks selle esitama koos liigitamist võimaldavate asjakohaste andmetega ESMA-le. ESMA peaks looma keskse prospektide säilitamise mehhanismi, mis võimaldab tasuta avalikku juurdepääsu ja asjakohaseid otsinguvõimalusi. Selleks et tagada investorite juurdepääs usaldusväärsetele andmetele, mida on võimalik kasutada ja analüüsida õigeaegselt ja tulemuslikult, peaks prospektides sisalduv põhiteave, nagu ISIN-kood väärtpaberite identifitseerimiseks ning LEI emitentide, pakkujate ja garantii andjate tuvastamiseks, olema masinloetav, sh metaandmete kasutamisel. Prospektid peaksid jääma avalikult kättesaadavaks vähemalt kümneks aastaks pärast nende avaldamist, et tagada, et nende avalikkusele kättesaadavuse periood kattuks majandusaasta ja poolaasta vahearuannete kättesaadavuse perioodiga vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ. Prospektid peaksid siiski alati olema investoritele nõudmisel püsival andmekandjal tasuta kättesaadavad.

(56)  Samuti on vaja ühtlustada reklaamimist, et vältida avalikkuse usalduse vähenemist ja finantsturgude nõuetekohase toimimise kahjustamist. Reklaamide õigsus ja täpsus ning nende vastavus prospekti sisule on investorite, sealhulgas jaeinvestorite kaitseks äärmiselt tähtis. Ilma et see mõjutaks käesoleva määruse kohast loa andmise korda, on reklaamide üle teostatav järelevalve ▌pädevate asutuste rolli keskne osa. Selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaami levitatakse, peaks olema õigus teostada kontrolli selle üle, kas väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmisega seotud reklaamitegevus on kooskõlas käesolevas määruses esitatud põhimõtetega. Vajaduse korral peaks päritoluliikmesriik aitama selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaami levitatakse, hinnata reklaami vastavust prospektis sisalduvale teabele. Ilma et see piiraks artikli 30 lõikes 1 sätestatud volitusi, ei tuleks pädeva asutuse poolt reklaami üle kontrolli teostamist käsitada üheski vastuvõtvas liikmesriigis avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise eeltingimusena.

(57)  Investorid peaksid asjakohaselt hindama iga uut olulist asjaolu, viga või ebatäpsust, mis võib mõjutada investeeringu hindamist ja mis ilmneb pärast prospekti avaldamist, kuid enne pakkumise lõppemist või kauplemise algust reguleeritud turul; see eeldab prospekti lisa kinnitamist ja levitamist asjatu viivituseta.

(58)  Õiguskindluse parandamiseks tuleks täpsustada tähtaegu, mille jooksul emitent peab prospekti lisa avaldama ja mille jooksul investoritel on õigus taganeda pakkumise vastuvõtmisest pärast lisa avaldamist. Ühest küljest peaks prospekti lisa avaldamise kohustus kehtima kuni pakkumisperioodi lõpliku lõppemiseni või kuni kõnealuste väärtpaberitega hakatakse kauplema reguleeritud turul, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem. Teisest küljest tuleks pakkumise vastuvõtmisest taganemise õigust kohaldada üksnes juhul, kui prospekt on seotud väärtpaberite avaliku pakkumisega ja kui uus asjaolu, viga või ebatäpsus ilmnes enne pakkumisperioodi lõppemist ja väärtpaberite üleandmist. Seega peaks taganemisõigus olema seotud lisa koostamise põhjustanud uue asjaolu, vea või ebatäpsuse ilmnemise hetkega ning tuleks eeldada, et selline määrav sündmus toimus veel kehtiva pakkumise ajal ning enne väärtpaberite üleandmist. Õiguskindluse tugevdamiseks tuleks prospekti lisas täpsustada, millal taganemisõigus lõpeb. Finantsvahendajad peaksid lihtsustama menetlust, kui investorid teostavad oma õigust pakkumise vastuvõtmisest taganeda.

(59)  Emitendi kohustus tõlkida kogu prospekt kõikidesse asjakohastesse ametlikesse keeltesse pärsib piiriülest pakkumist või kauplemist mitmel turul. Piiriülese pakkumise hõlbustamiseks juhul, kui prospekt on koostatud rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles, tuleks ainult kokkuvõte tõlkida vastuvõtva liikmesriigi või päritoluliikmesriigi (vastuvõtvate liikmesriikide või päritoluliikmesriikide) ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse või ühte ametlikest keeltest, mida kasutatakse selles liikmesriigi osas, kus investeerimistoodet levitatakse.

(60)  ESMA-l ja vastuvõtva liikmesriigi pädeval asutusel peaks olema õigus saada päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt tunnistus, milles kinnitatakse, et prospekt või, juhul kui on kinnitatud üksnes universaalne registreerimisdokument, siis see konkreetne dokument on koostatud käesoleva määruse kohaselt. Päritoluliikmesriigi pädev asutus peaks teatama emitendile või prospekti ja vajaduse korral universaalse registreerimisdokumendi koostamise eest vastutavale isikule prospekti kinnitamistunnistusest, mis on adresseeritud vastuvõtva liikmesriigi asutusele, et tagada emitendile või prospekti ja vajaduse korral universaalse registreerimisdokumendi koostamise eest vastutavale isikule kindlus selles, kas ja millal on teade tegelikult esitatud.

(61)  Käesoleva määruse eesmärkide täieliku saavutamise tagamiseks on vaja arvata selle kohaldamisalasse ka väärtpaberid, mille on emiteerinud emitendid, kelle suhtes kohaldatakse kolmandate riikide õigust. ▌Käesoleva määruse tulemusliku täitmisega seotud teabevahetuse ja koostöö tagamiseks kolmandate riikide asutustega peaksid pädevad asutused sõlmima koostöökokkulepped kolmandate riikide asjaomaste asutustega. Isikuandmete edastamine kõnealuste kokkulepete alusel peaks toimuma vastavalt direktiivile 95/46/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001.

(62)  Asjaolu, et liikmesriikides on mitmeid erinevate ülesannetega pädevaid asutusi, võib põhjustada tarbetuid kulusid ja ülesannete kattumist, loomata seejuures lisaväärtust. Igas liikmesriigis tuleks määrata üks pädev asutus, kes kinnitab prospekte ja vastutab määruse täitmise järelevalve eest. Selline pädev asutus peaks olema haldusasutus, mis on loodud sellisena, et oleks tagatud selle sõltumatus ettevõtjatest ning välistatud huvide konfliktid. Prospektide kinnitamise eest vastutava pädeva asutuse määramine ei tohiks välistada koostööd selle pädeva asutuse ja muude üksuste, näiteks pangandust ja kindlustust reguleerivate asutuste või noteerimisasutuste vahel, et tagada prospektide tõhus kontroll ja kinnitamine emitentide, investorite, turuosaliste ning turgude huvides. Pädeva asutuse ülesannete delegeerimist teisele üksusele tohiks lubada ainult siis, kui see on seotud kinnitatud prospektide avaldamisega.

(63)  Liikmesriikide pädevatele asutustele antud tõhusad vahendid, volitused ja ressursid tagavad järelevalve tulemuslikkuse. Käesoleva määrusega tuleks seega eelkõige ette näha minimaalselt vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused, mis tuleks anda liikmesriikide pädevatele asutustele vastavalt siseriiklikule õigusele. Neid volitusi tuleks kasutada pädevate õigusasutuste kaudu, kui riigi õigusaktid seda nõuavad. Pädevad asutused ja ESMA peaksid oma käesoleva määruse järgseid volitusi kasutades tegutsema objektiivselt ja erapooletult ning jääma otsuste tegemisel sõltumatuks.

(64)  Käesoleva määruse rikkumiste avastamiseks on vaja, et pädevad asutused saaksid siseneda dokumentide äravõtmiseks muudesse ruumidesse kui füüsiliste isikute eluruumid. Pääs sellistesse ruumidesse on vajalik, kui on olemas põhjendatud kahtlus, et eksisteerivad kontrolli või uurimise objektiga seotud dokumendid ja muud andmed, mis võivad olla asjakohased käesoleva määruse rikkumise tõendamisel. Lisaks on juurdepääs ruumidele vajalik, kui isik, kellele on juba teabenõue esitatud, ei täida seda või kui on põhjendatult alust kahtlustada, et nõude esitamisel seda ei täideta või et teabenõudega seotud dokumendid või teave kõrvaldatakse, võltsitakse või hävitatakse.

(65)  Kooskõlas komisjoni 8. detsembri 2010. aasta teatisega „Sanktsioonide tõhustamine finantsteenuste sektoris“ ning selleks, et tagada määruses sätestatud nõuete täitmine, on oluline, et liikmesriigid võtaksid vajalikke meetmeid, et tagada käesoleva määruse rikkumise korral asjakohaste halduskaristuste ja -meetmete kohaldamine. Need karistused ja haldusmeetmed peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagama liikmesriikides ühise lähenemisviisi ja hoiatava mõju. Käesolev määrus ei tohiks piirata liikmesriikide õigust kehtestada karmimaid halduskaristusi.

(66)  Selleks et tagada, et pädevate asutuste tehtud otsustel oleks laiemale avalikkusele hoiatav mõju, tuleks need üldjuhul avalikustada, välja arvatud juhul, kui pädev asutus peab vajalikuks vastavalt käesolevale määrusele avaldada karistused anonüümselt, viivitada nende avaldamisega või neid mitte avaldada.

(67)  Ehkki liikmesriigid võivad sama õigusrikkumise eest ette näha nii haldus- kui ka kriminaalkaristuse, ei tuleks liikmesriikidelt nõuda normide kehtestamist halduskaristuste kohaldamiseks käesoleva määruse selliste rikkumiste korral, mille suhtes kohaldatakse siseriiklikku kriminaalõigust enne [lisada käesoleva määruse kohaldamise kuupäev]. Kooskõlas siseriikliku õigusega ei ole liikmesriigid kohustatud määrama sama rikkumise eest nii haldus- kui ka kriminaalkaristusi, kuid nad peaksid saama seda teha, kui siseriiklik õigus seda võimaldab. Kriminaalkaristuste säilitamine halduskaristuste asemel käesoleva määruse rikkumiste suhtes ei peaks aga vähendama ega muul viisil mõjutama pädevate asutuste võimet käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil teha koostööd teiste liikmesriikide pädevate asutustega, vahetada nendega õigeaegselt teavet ja omada sellisele teabele õigeaegselt juurdepääsu, sealhulgas pärast asjaomasest rikkumisest pädevatele õigusasutustele teatamist kriminaalvastutusele võtmiseks.

(68)  Rikkumistest teatajad võivad pädevatele asutustele esitada uut teavet, mis aitab pädevatel asutustel avastada käesoleva määruse rikkumisi ning nende eest karistusi määrata. Seetõttu tuleks käesoleva määrusega tagada, et kehtestatakse asjakohane kord, mis võimaldab isikutel teatada pädevatele asutustele käesoleva määruse tegelikust või potentsiaalsest rikkumisest ning kaitseb neid kättemaksu eest.

(69)  Käesolevas määruses sätestatud nõuete täpsustamiseks tuleks volitused võtta vastu õigusakte vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 290 delegeerida komisjonile seoses ▌artikli 1 lõike 3 punktides f ja g ning artikli 1 lõike 4 punktides d ja e viidatud dokumentide miinimumteabe sisuga, artikli 2 mõistete kohandamisega, ▌prospekti, põhiprospekti ja lõplike tingimuste vormiga ning prospektis sisalduva konkreetse kohustusliku teabega, universaalses registreerimisdokumendis sisalduva minimaalse teabega, lihtsustatud prospektis teisese emissiooni ja VKE emissiooni puhul sisalduva vähendatud teabega, käesoleva määrusega sätestatud ELi kasvuprospekti vähendatud konkreetse sisu ja vormiga, määruse kohaldamisalasse jäävate väärtpaberite reklaamimisega ning kolmandate riikide emitentide koostatud prospektide üldiste vastavuskriteeriumidega. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealuseid konsultatsioone korraldatakse kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peaksid Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peaks olema pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(70)  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse rakendamiseks seoses kolmandate riikide prospektialaste õigusaktide samaväärsusega, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused selle samaväärsuse üle otsustamiseks. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011(13).

(71)  Finantsteenuste tehnilised standardid peaksid tagama investorite ja tarbijate piisava kaitse kogu liidus. Kuna ESMA-l on põhjalikud eriteadmised, oleks tõhus ja asjakohane teha talle ülesandeks töötada komisjonile esitamiseks välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, mille puhul ei ole vaja teha poliitilisi otsuseid.

(72)  Komisjon peaks võtma vastu ESMA väljatöötatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega: kokkuvõttesse lisatava varasema põhilise finantsteabe sisu ja esitamisvorm, universaalse registreerimisdokumendi kontroll, kinnitamine, esitamine ja läbivaatamine, samuti selle muutmise või uuendamise tingimused ja tingimused, mille puhul võidakse sagedase emitendi staatus kaotada, viidetena esitatav teave ja liidu õiguse alusel nõutavate muude dokumentide liigid, prospekti kontrolli- ja kinnitamismenetlused, prospekti avaldamine, ESMA hallatavas andmete säilitamise mehhanismis prospektide klassifitseerimiseks vajalikud andmed, reklaami puudutavad sätted, olukorrad, kus uus oluline asjaolu, viga või ebatäpsus seoses prospektis sisalduva teabega teeb vajalikuks prospekti lisa avaldamise, pädevate asutuste ja ESMA vahel koostöökohustusest tulenevalt vahetatav teave ning kolmandate riikidega sõlmitud koostöökokkulepete minimaalne sisu. Komisjon peaks võtma need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud vastu delegeeritud õigusaktidega vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 290 ja määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitele 10–14.

(73)  Komisjonile tuleks anda ka õigus võtta rakendusaktidega vastu rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 291 ning määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15. ESMA-le tuleks teha ülesandeks koostada komisjonile esitamiseks rakenduslike tehniliste standardite eelnõud seoses järgmisega: standardvormid, -mallid ja -menetlused kinnitamistunnistusest, prospektist, prospekti lisast ning prospekti ja/või selle kokkuvõtte tõlkest teavitamiseks, pädevate asutuste vahelise koostöö ja teabevahetuse standardvormid, -mallid ja -menetlused ning pädevate asutuste ja ESMA vahelise teabevahetuse menetlused ja vormid.

(74)  Delegeeritud ja rakendamisvolituste teostamisel kooskõlas käesoleva määrusega peaks komisjon järgima järgmisi põhimõtteid:

–  vajadus tagada jaeinvestorite ja VKEde hulgas usaldus finantsturgude vastu, edendades finantsturgude läbipaistvuse kõrgeid standardeid;

–  vajadus kohandada prospekti avalikustamisnõudeid, arvestades emitendi suurust ja teavet, mille avaldamist emitendilt juba nõutakse vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ ja määrusele (EL) nr 596/2014;

–  vajadus lihtsustada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele, tagades seejuures investorite usalduse sellistesse äriühingutesse investeerimise vastu;

–  vajadus anda investoritele suur hulk konkureerivaid investeerimisvõimalusi ning tagada nende olukorrale vastav avalikustamine ja kaitse;

–  vajadus tagada, et sõltumatud reguleerivad asutused jõustaksid eeskirju järjekindlalt, eriti võitluses majanduskuritegevuse vastu;

–  vajadus tagada suur läbipaistvus ja konsulteerimine kõikide turuosaliste ning Euroopa Parlamendi ja nõukoguga;

–  vajadus soodustada uuendusi finantsturgudel, et need oleksid dünaamilised ja tõhusad;

–  vajadus tagada finantssüsteemi stabiilsus finantsuuenduste hoolika jälgimise ja nendele reageerimise abil;

–  kapitalikulu vähendamise ja kapitali kättesaadavuse suurendamise tähtsus;

–  vajadus pikaajaliselt tasakaalustada turuosalistele mis tahes rakendusmeetmest tulenevat kulu ja tulu;

–  vajadus tõsta liidu finantsturgude rahvusvahelist konkurentsivõimet, ilma et see piiraks rahvusvahelise koostöö hädavajalikku laiendamist;

–  vajadus luua võrdsed võimalused kõikidele turuosalistele, kehtestades vajaduse korral alati liidu õigusnorme;

–  vajadus tagada kooskõla muude liidu õigusaktidega kõnealuses valdkonnas, sest teabe tasakaalustamatus ja läbipaistvuse puudumine võivad ohustada turgude toimimist ja tekitada kahju eelkõige tarbijatele ja väikeinvestoritele.

(75)  Käesoleva määruse raames toimuv isikuandmete töötlemine, näiteks isikuandmete vahetus või edastamine pädevate asutuste poolt, peaks vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 95/46/EÜ(14) ning mis tahes ESMA-poolne teabevahetus või teabe edastamine peaks toimuma vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 45/2001(15).

(76)  Hiljemalt viie aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest peaks komisjon vaatama käesoleva määruse kohaldamise läbi ja hindama eelkõige seda, kas teiseste emissioonide ja VKEde suhtes kehtiv avalikustamiskord, universaalne registreerimisdokument ja prospekti kokkuvõte on endiselt asjakohased, et saavutada käesoleva määruse eesmärgid.

(77)  Käesoleva määruse nõuete kohaldamist tuleks edasi lükata, et võimaldada võtta vastu delegeeritud õigusaktid ja rakendusaktid ning võimaldada turuosalistel kohanduda ja kavandada uute meetmete kohaldamist.

(78)  Kuna käesoleva määruse eesmärke, milleks on kapitaliturgude liidu loomisega seoses investorite kaitse ja turu tõhususe parandamine, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid selle toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(79)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat määrust tõlgendada ja kohaldada kooskõlas nende õiguste ja põhimõtetega.

(80)  Euroopa andmekaitseinspektoriga on konsulteeritud kooskõlas määruse (EÜ) nr 45/2001 artikli 28 lõikega 2 ▌.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Eesmärk ja kohaldamisala

1.  Käesoleva määruse eesmärk on sätestada väärtpaberite avalikul pakkumisel või mõnes liikmesriigis asutatud reguleeritud turul kauplemisele võtmisel avaldatava prospekti koostamise, kinnitamise ja levitamise nõuded.

2.  Käesolevat määrust, v.a selle artiklit 4, ei kohaldata järgmiste väärtpaberite liikide suhtes:

a)  osakud, mille on emiteerinud ▌ühisinvesteerimisettevõtjad;

b)  mittekapitaliväärtpaberid, mille on emiteerinud liikmesriik või tema piirkondlik või kohalik asutus või avalik-õiguslik rahvusvaheline organ, kuhu kuulub vähemalt üks liikmesriik, või Euroopa Keskpank või liikmesriigi keskpank;

c)  liikmesriikide keskpankade kapitaliosad;

d)  väärtpaberid, millele liikmesriik või tema piirkondlik või kohalik asutus on andnud tingimusteta ja tühistamatu garantii;

e)  väärtpaberid, mille on emiteerinud juriidilise isiku staatusega ühingud või liikmesriigi tunnustatud mittetulundusühingud, selleks et hankida rahalisi vahendeid oma kasumitaotluseta eesmärkide saavutamiseks;

g)  mittevahetatavad kapitaliosad, mille põhieesmärk on anda omanikule õigus vallata korterit või mõnda muud kinnisasja või selle osa ja mille müümisel tuleb sellest õigusest loobuda;

i)  mittekapitaliväärtpaberid, mida krediidiasutus emiteerib jätkuvalt või korduvalt ja mille puhul on väärtpaberite pakkumise agregeeritud koguväärtus liidus väiksem kui 75 000 000 eurot krediidiasutuse kohta, kusjuures seda arvestatakse 12kuulise perioodi kohta, tingimusel et need väärtpaberid:

i)  ei ole allutatud, vahetatavad ega asendatavad;

ii)  ei anna õigust märkida ega omandada muud liiki väärtpabereid ega ole seotud tuletisväärtpaberitega.

3.  Käesolevat määrust, v.a selle artiklit 4, ei kohaldata väärtpaberite avalike pakkumiste järgmiste liikide suhtes:

a)  ▌pakkumine üksnes kutselistele investoritele;

b)  ▌pakkumine vähem kui 350-le sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule liikmesriigi kohta ja kokku mitte rohkem kui 4 000-le füüsilisele või juriidilisele isikule liidus, kes ei ole kutselised investorid või muud investorid, kes täidavad määruse (EL) nr 345/2013 artikli 6 lõike 1 punktides a ja b sätestatud tingimusi;

c)  ▌pakkumine investoritele, kes omandavad väärtpabereid vähemalt 100 000 euro eest investori kohta iga eraldi pakkumise puhul;

d)  ▌pakkumine, mille koguväärtus liidus on vähem kui 1 000 000 eurot, kusjuures seda arvestatakse 12kuulise perioodi kohta;

e)  aktsiad, mis emiteeritakse juba emiteeritud samasse klassi kuuluvate aktsiate asendamiseks, kui selliste uute aktsiate emissiooniga ei kaasne emiteeritud kapitali suurenemine;

f)  väärtpaberid, mida pakutakse seoses ülevõtmisega vahetuspakkumise teel, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

g)  väärtpaberid, mida pakutakse, jaotatakse või kavatsetakse jaotada seoses ühinemise või jagunemisega, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

h)  dividendid, mis makstakse olemasolevatele aktsionäridele välja aktsiatena, mis kuuluvad samasse klassi aktsiatega, millega seoses selliseid dividende makstakse, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet aktsiate arvu ja laadi kohta ning pakkumise põhjusi ja üksikasju;

i)  väärtpaberid, mida tööandja või selle sidusettevõtja pakub, jaotab või kavatseb jaotada oma praegustele või endistele juhtidele või töötajatele, olenemata sellest, kas nad asuvad liidus või mitte, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja laadi kohta ning pakkumise või jaotamise põhjusi ja üksikasju.

Liikmesriigid ei laienda käesoleva määruse kohase prospekti koostamise nõuet nendele väärtpaberite pakkumistele, millele on viidatud esimese lõigu punktis d. Lisaks hoiduvad liikmesriigid kehtestamast sellistele väärtpaberite pakkumiste liikidele muid riikliku tasandi avalikustamisnõudeid, mis võiksid põhjustada ebaproportsionaalset või ebavajalikku koormust. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ESMAt võimalikest riiklikul tasandil kohaldatavatest avalikustamisnõuetest, sh asjaomaste sätete tekstist.

4.  Käesolevat määrust ei kohaldata järgmist liiki väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes:

a)  samale reguleeritud turule juba kauplemisele võetud väärtpaberite vastu vahetatavad väärtpaberid, tingimuselt et need esindavad 12kuulise perioodi jooksul vähem kui 20 % nende väärtpaberite arvust, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud;

b)  aktsiad, mis tulenevad muude väärtpaberite vahetamisest või asendamisest või muude väärtpaberitega kaasnevate õiguste kasutamisest, kui kõnealused aktsiad kuuluvad samasse klassi aktsiatega, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud, tingimusel et tulenevad aktsiad esindavad 12kuulise perioodi jooksul vähem kui 20 % selliste samasse klassi kuuluvate aktsiate arvust, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud. Kui aktsiatele ligipääsu andvate väärtpaberite avalikul pakkumisel või nende kauplemisele võtmisel koostati prospekt vastavalt käesolevale määrusele või direktiivile 2003/71/EÜ või kui aktsiatele ligipääsu andvad väärtpaberid emiteeriti enne käesoleva määruse jõustumist, siis ei kohaldata käesolevat määrust tulenevate aktsiate reguleeritud turul kauplemisele võtmise suhtes, sõltumata nende osakaalust sama klassi aktsiate arvus, mis on juba võetud reguleeritud turule kauplemisele;

c)  aktsiad, mis emiteeritakse selliste samasse klassi kuuluvate aktsiate asendamiseks, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud, kui selliste aktsiate emissiooniga ei kaasne emiteeritud kapitali suurenemine;

d)  väärtpaberid, mida pakutakse seoses ülevõtmisega vahetuspakkumise teel, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

e)  väärtpaberid, mida pakutakse, jaotatakse või kavatsetakse jaotada seoses ühinemise või jagunemisega, tingimusel et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet, millega kirjeldatakse tehingut ja selle mõju emitendile;

f)  aktsiad, mida pakutakse, jaotatakse või kavatsetakse jaotada olemasolevatele aktsionäridele tasuta, ning dividendid, mis makstakse välja aktsiatena, mis kuuluvad samasse klassi aktsiatega, millega seoses selliseid dividende makstakse, tingimusel et kõnealused aktsiad kuuluvad samasse klassi aktsiatega, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud, ja et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet aktsiate arvu ja laadi kohta ning pakkumise või jaotamise põhjusi ja üksikasju;

g)  väärtpaberid, mida tööandja või selle sidusettevõtja pakub, jaotab või kavatseb jaotada oma praegustele või endistele juhtidele või töötajatele, olenemata sellest, kas nad asuvad liidus või mitte, tingimusel et kõnealused väärtpaberid kuuluvad samasse klassi väärtpaberitega, mis on juba samale reguleeritud turule kauplemisele võetud, ja et tehakse kättesaadavaks dokument, mis sisaldab teavet väärtpaberite arvu ja laadi kohta ning pakkumise või jaotamise põhjusi ja üksikasju;

h)  väärtpaberid, mis on juba võetud kauplemisele mõnel teisel reguleeritud turul, tingimusel et:

i)  nende väärtpaberitega või samasse klassi kuuluvate väärtpaberitega on lubatud sellel teisel reguleeritud turul kaubelda juba rohkem kui 18 kuud;

ii)  väärtpaberite puhul, mis võeti esimest korda reguleeritud turule kauplemisele pärast 1. juulit 2005, eeldas sellel teisel reguleeritud turul kauplemisele võtmine prospekti koostamist, mis on kinnitatud ja avaldatud vastavalt direktiivile 2003/71/EÜ;

iii)  väärtpaberite puhul, mis noteeriti esimest korda pärast 30. juunit 1983, kinnitati noteerimisprospekt nõukogu direktiivi 80/390/EMÜ(16) või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/34/EÜ(17) nõuete kohaselt, välja arvatud alapunktiga ii hõlmatud juhud;

iv)  pidevad kohustused, mis käsitlevad kauplemist sellel teisel reguleeritud turul, on täidetud ja

v)  isik, kes taotleb käesoleva erandi alusel väärtpaberi kauplemisele võtmist reguleeritud turul, teeb selle reguleeritud turu liikmesriigis, kus kauplemisele võtmist taotletakse, avalikkusele artikli 20 lõikes 2 sätestatud viisil kättesaadavaks dokumendi, mille sisu vastab artiklile 7 ning mis koostatakse keeles, mida tunnustab selle liikmesriigi pädev asutus, mille reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse. Nimetatud dokumendis märgitakse, kust on võimalik saada kõige viimane prospekt ja kus on kättesaadav finantsteave, mida emitent avaldab oma pideva avalikustamiskohustuse raames.

6.  Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse käesoleva artikli lõike 3 punktides f ja g ning lõike 4 punktides d ja e osutatud dokumentide minimaalne teave.  

Artikkel 2

Mõisted

1.  Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)  „väärtpaberid“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 44 määratletud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, välja arvatud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 17 määratletud rahaturuinstrumendid, mille lõpptähtaeg on lühem kui 12 kuud;

b)  „kapitaliväärtpaberid“ – aktsiad ja muud vabalt võõrandatavad väärtpaberid, mis on samaväärsed äriühingute aktsiatega, samuti mis tahes muud liiki vabalt võõrandatavad väärtpaberid, mis annavad õiguse omandada eespool nimetatud väärtpabereid kas nende vahetamise või nendega kaasnevate õiguste kasutamise teel, tingimusel et need muud liiki väärtpaberid on emiteerinud aluseks olevate aktsiate emitent või kõnealuse emitendi gruppi kuuluv üksus;

c)  „mittekapitaliväärtpaberid“ – kõik väärtpaberid, mis ei ole kapitaliväärtpaberid;

d)  „väärtpaberite avalik pakkumine“ – mis tahes vormis ja vahendite abil isikutele suunatud teade, milles esitatakse piisavalt teavet pakkumistingimuste ja pakutavate väärtpaberite kohta, et investor saaks otsustada nende väärtpaberite ostmise või märkimise üle. See määratlus hõlmab ka väärtpaberite suunatud pakkumist finantsvahendajate kaudu;

e)  „kutselised investorid“ – direktiivi 2014/65/EL II lisa I jaotise punktides 1–4 loetletud isikud või üksused ja isikud või üksused, keda taotluse korral koheldakse kutseliste klientidena vastavalt direktiivi 2014/65/EL II lisa II jaotisele või keda tunnistatakse võrdsete vastaspooltena vastavalt direktiivi 2014/65/EL artiklile 30, välja arvatud juhul, kui nad on taotlenud enda kohtlemist mittekutseliste klientidena. Investeerimisühingud ja krediidiasutused teatavad taotluse korral emitendile oma liigituse, ilma et see piiraks asjaomaste andmekaitsealaste õigusaktide kohaldamist;

f)  „väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd)“ –

–  äriühingud, kes oma viimase raamatupidamise aastaaruande või konsolideeritud aruande kohaselt vastavad vähemalt kahele järgmisest kolmest kriteeriumist: töötajate keskmine arv majandusaastal on väiksem kui 250, bilansimaht ei ületa 43 000 000 eurot ja aasta netokäive ei ületa 50 000 000 eurot või

–  väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 13;

g)  „krediidiasutus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013(18) artikli 4 lõike 1 punktis 1 määratletud ettevõtja;

h)  „emitent“ – juriidiline isik, kes emiteerib väärtpabereid või kavatseb neid emiteerida;

i)  „pakkuja“ – juriidiline või füüsiline isik, kes pakub väärtpabereid avalikkusele;

j)  „reguleeritud turg“ – direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 21 määratletud reguleeritud turg;

k)  „reklaam“ – kuulutused, mis:

–  käsitlevad väärtpaberite konkreetset avalikku pakkumist või reguleeritud turul kauplemisele võtmist;

–  on avaldatud emitendi, pakkuja, reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotleva isiku või garantii andja poolt või tema nimel ja

–  mille eesmärk on eelkõige edendada väärtpaberite võimalikku märkimist või omandamist;

l)  „korraldatud teave“ – kogu teave, mille emitent või mis tahes muu isik, kes taotleb väärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmist emitendi loata, on kohustatud avaldama direktiivi 2004/109/EÜ kohaselt või nimetatud direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti k ning määruse nr 596/2014 artiklite 17 ja 19 kohaselt vastu võetud liikmesriigi õigus- ja haldusnormide kohaselt;

m)  „päritoluliikmesriik” –

i)  kõikide liidus asutatud ja alapunktis ii nimetamata väärtpaberiemitentide puhul liikmesriik, kus on emitendi registrijärgne asukoht;

ii)  selliste mittekapitaliväärtpaberite emissioonide puhul, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 1 000 eurot või mis annavad õiguse omandada vabalt võõrandatavaid väärtpabereid või saada sularaha nende vahetamise või nendega kaasnevate õiguste kasutamise teel, tingimusel et mittekapitaliväärtpaberite emitent ei ole aluseks olevate väärtpaberite emitent ega viimase gruppi kuuluv üksus, on selleks emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja valikul liikmesriik, kus on emitendi registrijärgne asukoht või kus väärtpaberid on võetud või võetakse kauplemisele reguleeritud turul või kus väärtpabereid pakutakse avalikkusele. Sama kohaldatakse muus vääringus kui eurodes väljendatud mittekapitaliväärtpaberite suhtes, tingimusel et nende minimaalne nimiväärtus vastab ligikaudu 1 000 eurole;

iii)  kõikide väärtpaberiemitentide puhul, kes on asutatud kolmandas riigis ja keda ei ole nimetatud alapunktis ii, on selleks emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja valikul liikmesriik, kus väärtpabereid kavatsetakse avalikkusele pakkuda esimest korda või kus esitatakse esimene taotlus reguleeritud turul kauplemisele võtmiseks, kui kolmandas riigis asutatud emitentide hilisemast valikust ei tulene hiljem teisiti järgmistel asjaoludel:

–  kui päritoluliikmesriiki ei ole määratud nende emitentide valikul;

vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 2 punkti 1 alapunkti i alapunktile iii;

n)  „vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, kus tehakse väärtpaberite avalik pakkumine või taotletakse reguleeritud turul kauplemisele võtmist, kui see on muu riik kui päritoluliikmesriik;

n a)  „pädev asutus“ – iga liikmesriigi poolt vastavalt artiklile 29 määratud asutus, kui käesolevas määruses ei ole täpsustatud teisiti;

o)  „▌ühisinvesteerimisettevõtja“ – vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks loodud ettevõtjad (eurofondid), millele on antud luba Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artikli 5 kohaselt, ning alternatiivsed investeerimisfondid (AIFid) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/61/EL artikli 4 lõike 1 punkti a tähenduses;

p)  „ühisinvesteerimisettevõtja osakud“ – ühisinvesteerimisettevõtja emiteeritud väärtpaberid, mis tõendavad sellises ettevõtjas osalejate õigust tema varale;

q)  „kinnitamine“ – päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt kontrolli tulemusena antud positiivne hinnang prospektis esitatud teabe täielikkusele, järjepidevusele ja arusaadavusele;

r)  „põhiprospekt“ – käesoleva määruse artikli 8 kohane prospekt, mis sisaldab emitendi soovi korral pakkumise lõplikke tingimusi;

s)  „tööpäevad“ – käesoleva määruse kohaldamisel asjaomase pädeva asutuse tööpäevad, v.a laupäevad, pühapäevad ja riigipühad, nagu on määratletud selle pädeva asutuse suhtes kohaldatavas siseriiklikus õiguses;

t)  „mitmepoolne kauplemissüsteem“ – mitmepoolne kauplemissüsteem, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 22;

u)  „VKEde kasvuturg“ – VKEde kasvuturg, nagu on määratletud direktiivi 2014/65/EL artikli 4 lõike 1 punktis 12;

v)  „kolmanda riigi emitent“ – kolmandas riigis asutatud emitent;

v a)  „püsiv andmekandja“ – iga vahend, mis

i)  võimaldab kliendil säilitada isiklikult talle saadetud teavet nii, et see on hilisemaks kasutamiseks kättesaadav teabe otstarbele vastava aja jooksul, ja

ii)  võimaldab säilitatud teavet muutmata kujul taasesitada.

2.  Komisjoni volitatakse finantsturgude tehnilise arengu arvessevõtmiseks võtma vastavalt artiklile 42 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada tehnilisi elemente käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud määratlustes, v.a väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) määratluses lõike 1 punktis f, võttes arvesse erinevate riigisiseste turgude olukorda, ▌liidu õigusakte ▌ning majanduse arengusuundi.

Artikkel 3

Prospekti avaldamise kohustus ja sellest tehtav erand

1.  Liidu avalikkusele pakutakse väärtpabereid alles pärast sellele eelnevat prospekti avaldamist kooskõlas käesoleva määrusega.

2.  Ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, võib liikmesriik otsustada teha väärtpaberite avalikule pakkumisele erandi lõikes 1 sätestatud prospekti avaldamise nõudest, tingimusel et pakkumise koguväärtus liidus ei ületa 5 000 000 eurot, arvutatuna 12kuulise perioodi jooksul ▌.

Esimeses lõigus sätestatud erandi kohaselt tehtavate avalike pakkumiste korral

  a)   ei laiene neile käesoleva määruse kohane loa andmise kord ning seetõttu ei kohaldata määruse artikleid 23 ja 24;

  b)   peab olema selgelt ära näidatud, et avalik pakkumine ei ole piiriülest laadi, ja

  c)   ei tohi aktiivselt kaasata investoreid väljastpoolt esimeses lõigus osutatud liikmesriiki.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ESMAt kõikidest esimese lõigu kohaselt tehtud otsustest ja selles osutatud koguväärtuse jaoks valitud piirmäärast.

3.  Väärtpaberid võetakse kauplemisele liidus asutatud reguleeritud turul alles pärast sellele eelnevat prospekti avaldamist.

3 a.  Vahetuskursi kõikumiste, sh inflatsiooni ja muude vääringute kui euro kursside arvesse võtmiseks võib komisjon võtta artikli 42 kohaste delegeeritud õigusaktidega vastu meetmed käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud piirmäära täpsustamiseks.

Artikkel 4

Vabatahtlik prospekt

Emitendil, pakkujal või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejal on õigus koostada vabatahtlikult prospekt või vajaduse korral ELi kasvuprospekt vastavalt käesolevale määrusele, kui väärtpaberite avalik pakkumine või nende reguleeritud turul kauplemisele võtmine ei kuulu käesoleva määruse kohaldamisalasse, nii nagu on täpsustatud artiklis 1.

Sellise vabatahtlikult koostatud prospektiga, mille on kinnitanud vastavalt artikli 2 lõike 1 punktile m kindlaks määratud päritoluliikmesriigi pädev asutus, kaasnevad kõik õigused ja kohustused, mis kehtivad käesoleva määrusega ▌nõutavale prospektile, ja selle suhtes kohaldatakse selle pädeva asutuse järelevalve all kõiki käesoleva määruse sätteid.

Artikkel 5

Väärtpaberite hilisem edasimüük

Vastavalt artikli 1 lõike 3 punktidele a–d käesoleva määruse kohaldamisalast välja arvatud ühe või mitme väärtpaberite pakkumise liigiga hõlmatud olnud väärtpaberite hilisemat edasimüüki käsitatakse eraldi pakkumisena ning selleks, et otsustada, kas kõnealune edasimüük on väärtpaberite avalik pakkumine, kohaldatakse artikli 2 lõike 1 punktis d esitatud määratlust. Väärtpaberite pakkumine finantsvahendajate kaudu eeldab prospekti avaldamist juhul, kui ükski artikli 1 lõike 3 punktides a–d loetletud tingimustest ei ole lõpliku pakkumise puhul täidetud.

Väärtpaberite mis tahes hilisemal edasimüügil või lõplikul pakkumisel finantsvahendajate kaudu täiendavat prospekti ei nõuta, kui kehtiv prospekt on kättesaadav vastavalt artiklile 12 ning kui emitent või sellise prospekti koostamise eest vastutav isik nõustub kirjalikus lepingus selle kasutamisega.

II PEATÜKK

PROSPEKTI KOOSTAMINE

Artikkel 6

Prospekt

1.  Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2 ja artikli 17 lõike 2 kohaldamist, sisaldab prospekt asjakohast ja vajalikku teavet, mida investor väärtpaberitesse investeerimisega seoses põhjendatult vajab, et suuta kõiki asjaolusid teadvalt hinnata järgmist:

a)   emitendi ja garantii andjate vara ja kohustusi, finantsseisundit, kasumit ja kahjumit ja väljavaateid ning

b)  kõnealuste väärtpaberitega seotud õigusi.

See teave koostatakse ja esitatakse hõlpsasti analüüsitavas, sisutihedas ja arusaadavas vormis ning see võib erineda, sõltuvalt järgmisest:

a)  emitendi laad;

b)  väärtpaberite liik;

c)  emitendi olukord;

d)  kui see on asjakohane, investorite liik, kellele avalik pakkumine või kauplemisele võtmine on suunatud, sellist liiki investori tõenäolised teadmised, ja turg, millel väärtpaberid kauplemisele võetakse;

e)  kogu teave, mis tehakse investoritele kättesaadavaks väärtpaberite emitentidele liidu või siseriikliku õiguse või mis tahes pädeva asutuse või kauplemiskoha, kus emitendi väärtpaberid on noteeritud või kauplemisele võetud, eeskirjade kohaselt kehtestatud nõuetele vastavalt ja millega on võimalik tutvuda direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 21 osutatud ametlikult kindlaksmääratud süsteemis;

f)  artiklites 14 ja 15 sätestatud mis tahes lihtsustatud või proportsionaalse avalikustamiskorra kohaldatavus.

2.  Emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemise võtmise taotleja võib koostada prospekti üheainsa või mitme eraldi dokumendina.

Eraldi dokumentidest koosnevas prospektis jaguneb nõutav teave registreerimisdokumendi, väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte vahel, ilma et see piiraks artikli 8 lõike 7 ja artikli 7 lõike 1 teise lõigu kohaldamist. Registreerimisdokument sisaldab emitenti käsitlevat teavet. Väärtpaberikirjeldus sisaldab teavet avalikkusele pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta.

Artikkel 7

Prospekti kokkuvõte

1.  Prospekt sisaldab kokkuvõtet, milles esitatakse põhiteave, mida investorid vajavad selleks, et saada aru emitendi, garantii andja ja pakutavate väärtpaberite või reguleeritud turule kauplemisele võetavate väärtpaberite laadist ja riskidest, mida tuleb lugeda koos prospekti muude osadega, et aidata investoreid, kes kaaluvad sellistesse väärtpaberitesse investeerimist.

  Erandina esimesest lõigust ei ole kokkuvõte nõutav, kui prospekt on seotud üksnes kutselistele investoritele pakutavate mittekapitaliväärtpaberite reguleeritud turul kauplemisele võtmisega.

2.  Kokkuvõtte sisu peab olema täpne, õige ja selge ega tohi olla eksitav. Seda tuleb lugeda kui prospekti sissejuhatust ja see peab olema kooskõlas prospekti muude osadega.

3.  Kokkuvõte koostatakse lühidokumendina, mis on sisutihe ja printimisel maksimaalselt kuuel A4 leheküljel.

Ainult erakorralistel juhtudel võib pädev asutus siiski lubada emitendil koostada pikema kokkuvõtte, mis on prindituna kuni kümnel A4 leheküljel, juhul kui emitendi tegevuse keerukus, emissiooni või emiteeritavate väärtpaberite laad seda eeldab ja kui kokkuvõttes lisateabe esitamata jätmisega kaasneb investori eksitamise oht.

Kokkuvõte:

a)  esitatakse ja vormistatakse kergesti loetaval kujul, kasutades selleks loetavas suuruses tähemärke;

b)  on kirjutatud keeleliselt ja stiililiselt nii, et see hõlbustab teabest arusaamist, eelkõige keeleliselt selgelt, mittetehniliselt, sisutihedalt ja asjaomase investorite liigi jaoks arusaadavalt.

4.  Kokkuvõte peab koosnema järgmisest neljast jaost:

a)  üldisi ja konkreetseid hoiatusi sisaldav sissejuhatus, sh millises ulatuses võivad investorid oma investeeringutest halvima stsenaariumi korral ilma jääda;

b)  põhiteave emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja kohta;

c)  põhiteave väärtpaberite kohta;

d)  põhiteave pakkumise enda ja/või kauplemisele võtmise kohta.

5.  Kokkuvõtte sissejuhatus peab sisaldama järgmist:

a)   väärtpaberite nimetust ja rahvusvahelist väärtpaberite identifitseerimisnumbrit (ISIN-kood);

b)  emitendi ▌nime ja kontaktandmeid, sh juriidiliste isikute ülemaailmset tunnust (LEI);

c)  pakkuja nime ja kontaktandmeid, sh LEI, kui pakkuja on juriidiline isik, või kauplemisele võtmise taotleja nime ja kontaktandmeid;

d)  päritoluliikmesriigi pädeva asutuse nime ja kontaktandmeid ning dokumendi kuupäeva.

Kui prospekt koosneb eraldi dokumentidest, mille on heaks kiitnud erinevad pädevad asutused, tuuakse kõik need pädevad asutused esimese lõigu punktis d sätestatud eesmärkidel kokkuvõtte sissejuhatuses välja ja esitatakse nende kontaktandmed.

Kokkuvõte peab sisaldama hoiatusi selle kohta, et:

a)  kokkuvõtet tuleks lugeda kui prospekti sissejuhatust;

b)  väärtpaberitesse investeerimise üle otsustamisel peaks investor tuginema prospektile tervikuna;

c)  kui kohtule esitatakse prospektis sisalduva teabega seonduv nõue, võib hagejast investorile liikmesriikide siseriiklike õigusaktide alusel langeda kohustus kanda prospekti tõlkimise kulud enne kohtumenetluse algatamist;

d)  tsiviilvastutust kohaldatakse üksnes selliste isikute suhtes, kes on esitanud kokkuvõtte, kaasa arvatud selle tõlked, kuid üksnes juhul, kui kokkuvõte on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus või kui see ei anna koos prospekti muude osadega lugedes põhiteavet, mis aitaks investoritel otsustada sellistesse väärtpaberitesse investeerimise üle.

6.  Lõike 4 punktis b osutatud jagu sisaldab järgmist teavet:

a)  alajaos pealkirjaga „Kes on väärtpaberite emitent?“ – väärtpaberite emitendi lühikirjeldus, muu hulgas vähemalt järgmine teave:

–  tema asukoht ja õiguslik vorm, tema LEI, õigusaktid, mille alusel ta tegutseb ja tema asutamise riik;

–  tema põhitegevusala;

–  tema peamised aktsionärid, muu hulgas, kas ja kes teda otseselt või kaudselt omab või kontrollib;

–  tema peamiste tegevdirektorite ja juhatuse liikmete nimed;

–  tema vannutatud audiitorite nimed;

b)  alajaos pealkirjaga „Milline on emitenti puudutav põhiline finantsteave?“ – valik varasemast põhilisest finantsteabest, sealhulgas vajaduse korral pro forma teave, mis esitatakse iga varasema finantsteabega hõlmatud perioodi majandusaasta kohta ja järgneva vaheperioodi kohta ning millele lisatakse võrdlusandmed sama perioodi kohta eelmisel majandusaastal. Võrdleva bilansiteabe nõue on täidetud, kui esitatakse bilansiteave aastalõpu seisuga;

c)  alajaos pealkirjaga „Millised on emitendiga seotud konkreetsed põhiriskid?“ – prospektis sisalduva ja emitendiga seotud kuni kümne sellise kõige märkimisväärsema riskiteguri lühikirjeldus, sh eriti tegevus- ja investeerimisrisk.

7.  Lõike 4 punktis c osutatud jaos esitatakse järgmine teave:

a)  alajaos pealkirjaga „Mis on väärtpaberite põhitunnused?“ – pakutavate väärtpaberite ja/või kauplemisele võetavate väärtpaberite lühikirjeldus, muu hulgas vähemalt järgmine teave:

–  nende liik ja klass, nende ISIN-kood, nende vääring, nimiväärtus, valuutapariteet, emiteeritud väärtpaberite arv, väärtpaberite tähtaeg;

–  väärtpaberitega kaasnevad õigused;

–  väärtpaberite suhteline nõudeõiguse järk emitendi kapitalistruktuuris maksejõuetuse korral, sh vajaduse korral teave väärtpaberi allutatuse taseme ja käsitamise kohta kriisilahenduse korral pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi kohaselt;

–  väärtpaberite vaba võõrandatavuse mis tahes piirangud;

–  vajaduse korral dividendide või väljamaksete põhimõtted;

b)  alajaos pealkirjaga „Kus väärtpaberitega kaubeldakse?“ – viide sellele, kas pakutavate väärtpaberite jaoks taotletakse hetkel või tulevikus reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele võtmist, ning kõik turud, kus väärtpaberitega kaubeldakse või hakatakse kauplema;

c)  alajaos pealkirjaga „Kas väärtpaberitel on garantii?“ – garantii olemasolu korral selle laadi ja ulatuse lühikirjeldus, samuti garantii andja lühikirjeldus, sh tema LEI;

d)  alajaos pealkirjaga „Mis on väärtpaberitele omased põhiriskid?“ – prospektis sisalduva ja väärtpaberitega seotud kuni kümne kõige märkimisväärsema riskiteguri lühikirjeldus.

Kui vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1286/2014(19) nõutakse põhiteabedokumendi koostamist, võib emitent, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja asendada käesolevas lõikes sätestatud sisu teabega, mis on sätestatud määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 8 lõike 3 punktides b–i. Kui üks kokkuvõte hõlmab mitut väärtpaberit, mis erinevad ainult väga vähestes üksikasjades, näiteks emissioonihind või lõpptähtaeg, siis vastavalt artikli 8 lõike 8 viimasele lõigule pikendatakse lõikes 3 sätestatud pikkust kolme A4 lisalehekülje võrra iga täiendava väärtpaberi kohta.

8.  Lõike 4 punktis d osutatud jaotises esitatakse järgmine teave:

a)  alajaos pealkirjaga „Millistel tingimustel ja millise ajakava alusel saan ma sellesse väärtpaberisse investeerida?“ – vajaduse korral pakkumise üldtingimused ja eeldatav ajakava, kauplemisele võtmise üksikasjad, jaotuskava, pakkumisest tuleneva kohese lahjenduse summa ja osakaal ning emissiooni ja/või pakkumise hinnangulised kogukulud, sealhulgas hinnangulised kulud, mille hüvitamist emitent või pakkuja nõuab investorilt;

b)  jaos pealkirjaga „Miks emitent selle prospekti koostas?“ – pakkumise või kauplemisele võtmise põhjuste lühikirjeldus jutustavas vormis, samuti laekuva tulu kasutamine ja hinnanguline netosumma.

9.  Emitent võib vajaduse korral lisada alapealkirju igasse lõigetes 6, 7 ja 8 kirjeldatud jakku.

10.  Kokkuvõte ei tohi sisaldada ristviiteid prospekti muudele osadele ega viidetena esitatud teavet.

11.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse lõike 6 punktis b osutatud varasemate perioodide põhilise finantsteabe sisu ja esitamise vormi, võttes arvesse erinevaid väärtpaberite ja emitentide liike ning tagades selle, et koostatav teave on lühike, tihe ja mõistetav.

ESMA esitab need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 8

Põhiprospekt

1.  Mittekapitaliväärtpaberite puhul võib prospekt emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja valikul koosneda põhiprospektist, mis sisaldab asjakohast teavet emitendi ja avalikult pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta.

2.  Põhiprospekt sisaldab järgmist teavet:

a)  loetelu teabest, mis lisatakse pakkumise lõplikesse tingimustesse;

b)  vorm nimetusega „Lõplike tingimuste vorm“, mis tuleb täita iga konkreetse emissiooni kohta;

c)  veebisaidi aadress, kus lõplikud tingimused avaldatakse.

3.  Lõplikud tingimused esitatakse eraldi dokumendina või lisatakse põhiprospekti või selle lisasse. Lõplikud tingimused koostatakse kergesti analüüsitaval ning arusaadaval kujul.

Lõplikud tingimused sisaldavad üksnes teavet, mis on seotud väärtpaberikirjeldusega, ning neid ei lisata põhiprospektile. Sellistel juhtudel kohaldatakse artikli 17 lõike 1 punkti a.

4.  Kui lõplikke tingimusi ei lisata ei põhiprospekti ega selle lisasse, siis teeb emitent need avalikkusele kättesaadavaks vastavalt artiklile 20 ja esitab need päritoluliikmesriigi pädevale asutusele nii kiiresti kui võimalik enne avaliku pakkumise või kauplemisele võtmise algust.

Lõplikele tingimustele lisatakse arusaadav ja selgesõnaline avaldus, milles märgitakse,

a)  et lõplikud tingimused on koostatud määruse kohaldamiseks ja kogu asjakohase teabe saamiseks tuleb neid lugeda koos põhiprospekti ja selle lisa(de)ga;

b)  kus põhiprospekt ja selle lisa(d) vastavalt artiklile 20 avaldatakse;

c)  et lõplikele tingimustele on lisatud konkreetse emissiooni kokkuvõte.

5.  Põhiprospekti võib koostada ühe dokumendina või eraldi dokumentidena.

Kui emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja on varem esitanud registreerimisdokumendi konkreetset liiki mittekapitaliväärtpaberi kohta või artiklis 9 määratletud universaalse registreerimisdokumendi ning otsustab hiljem koostada põhiprospekti, siis peab põhiprospekt sisaldama järgmist:

a)  registreerimisdokumendis või universaalses registreerimisdokumendis sisalduv teave;

b)  teave, mis sisalduks muul juhul asjakohases väärtpaberikirjelduses, välja arvatud lõplikud tingimused, kui need ei sisaldu põhiprospektis.

6.  Konkreetne teave iga põhiprospektis sisalduva erineva väärtpaberi kohta peab olema selgelt eraldatud.

7.  Kokkuvõte koostatakse ainult juhul, kui lõplikud tingimused lisatakse lõike 3 kohaselt põhiprospekti või esitatakse, ning kokkuvõte peab olema eriomane igale konkreetsele emissioonile.

8.  Konkreetse emissiooni kokkuvõttele kehtivad lõplike tingimustega samad nõuded, nagu on sätestatud käesolevas artiklis, ja kokkuvõte lisatakse neile tingimustele.

Konkreetse emissiooni kokkuvõte peab olema kooskõlas artikliga 7 ja selles tuleb esitada põhiteave põhiprospekti ja lõplike tingimuste kohta. See peab sisaldama järgmist:

a)  teave põhiprospekti kohta, mis puudutab üksnes konkreetset emissiooni, sealhulgas oluline teave emitendi kohta;

b)  põhiprospektis esitatud valikulisest teabest see osa, mis on oluline ainult konkreetse emissiooni puhul ja on kindlaks määratud lõplikes tingimustes;

c)  lõplikes tingimustes esitatud asjakohane teave, mille puhul põhiprospektis oli varem jäetud lünk.

Kui lõplikud tingimused on seotud mitme väärtpaberiga, mis erinevad ainult väga vähestes üksikasjades, näiteks emissioonihind või lõpptähtaeg, võib lisada ühe konkreetse emissiooni kokkuvõtte kõigi nende väärtpaberite kohta, tingimusel et eri väärtpaberitega seotud erinev teave on selgelt eraldatud.

9.  Põhiprospektis sisalduvat teavet täiendatakse vajaduse korral artikli 22 kohaselt ajakohase teabega emitendi ja avalikult pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta.

10.  Avalik pakkumine võib jätkuda pärast selle põhiprospekti, mille alusel see algas, kehtivuse lõppemist, tingimusel et järgnev põhiprospekt kinnitatakse hiljemalt eelneva põhiprospekti kehtivuse viimasel päeval. Sellise pakkumise lõplikud tingimused peavad esimesel lehel sisaldama selgesõnalist hoiatust, milles osutatakse eelneva põhiprospekti kehtivuse viimasele päevale ja sellele, kus järgnev põhiprospekt avaldatakse. Järgnev põhiprospekt peab sisaldama lõplike tingimuste vormi algsest põhiprospektist või see tuleb esitada viitena ning selles tuleb viidata lõplikele tingimustele, mis on kestva pakkumise puhul olulised.

Artikli 22 lõike 2 alusel antud taganemisõigust kohaldatakse ka investorite suhtes, kes on nõustunud eelneva põhiprospekti kehtivusperioodi ajal ostma või märkima väärtpabereid, välja arvatud juhul, kui väärtpaberid on neile juba üle antud.

Artikkel 9

Universaalne registreerimisdokument

1.  Emitent, kelle registreeritud asukoht on liikmesriigis ja kelle väärtpaberid on võetud reguleeritud turul või mitmepoolses kauplemissüsteemis kauplemisele, võib igal majandusaastal koostada registreerimisdokumendi universaalse registreerimisdokumendi vormis, milles kirjeldatakse äriühingu korraldust, tegevust, finantsseisundit, tulusid ja väljavaateid, üldjuhtimist ja aktsionäride struktuuri.

2.  Iga emitent, kes otsustab igal majandusaastal koostada universaalse registreerimisdokumendi, esitab selle kinnitamiseks oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vastavalt artikli 19 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatud korrale.

Kui pädev asutus on emitendi universaalse registreerimisdokumendi kahel järjestikusel majandusaastal kinnitanud, siis võib edaspidi universaalseid registreerimisdokumente või selliste universaalsete registreerimisdokumentide muudatusi pädevale asutusele esitada ilma eelneva kinnituseta, välja arvatud juhul, kui muudatused puudutavad teabe väljajätmist, olulist viga või ebatäpsust, mis tõenäoliselt eksitab avalikkust seoses faktide ja asjaoludega, mis on emitendi teadliku hindamise jaoks üliolulised.

Kui emitent ei esita seejärel ühe majandusaasta kohta universaalset registreerimisdokumenti, siis kaotab ta õiguse esitada dokument ilma kinnituseta ja kõik järgnevad universaalsed registreerimisdokumendid tuleb esitada pädevale asutusele kinnitamiseks, kuni teise lõigu tingimus on jälle täidetud.

3.  Emitentidel, kellel on enne käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäeva vastavalt määruse (EÜ) nr 809/2004(20) I või XI lisale koostatud ja pädeva asutuse poolt vähemalt kahel järjestikusel aastal kinnitatud registreerimisdokument ja kes on seejärel vastavalt direktiivi 2003/71/EÜ artikli 12 lõikele 3 esitanud selle registreerimisdokumendi igal aastal või saanud sellele kinnituse, lubatakse esitada universaalne registreerimisdokument ilma eelneva kinnituseta vastavalt lõike 2 teisele lõigule alates käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast.

4.  Kui universaalne registreerimisdokument ja selle muudatused, millele on osutatud lõigetes 7 ja 9, on kinnitatud või esitatud ilma kinnituseta, siis tehakse need põhjendamatu viivituseta avalikult kättesaadavaks vastavalt artiklis 20 sätestatud korrale.

5.  Universaalne registreerimisdokument peab vastama artiklis 25 sätestatud keelenõuetele.

6.  Universaalses registreerimisdokumendis võib teavet esitada viidetena vastavalt artiklis 18 sätestatud tingimustele.

7.  Emitent võib pärast universaalse registreerimisdokumendi esitamist või kinnitamist igal ajal selle teavet ajakohastada, esitades pädevale asutusele universaalse registreerimisdokumendi muudatuse.

8.  Pädev asutus võib igal ajal vaadata läbi ilma eelneva kinnituseta esitatud universaalse registreerimisdokumendi ja ka selle muudatuste sisu.

Pädeva asutuse läbivaatamine seisneb universaalses registreerimisdokumendis ja selle muudatustes esitatud teabe täielikkuse, järjepidevuse ja arusaadavuse kontrollis.

9.  Kui pädev asutus leiab läbivaatamise käigus, et universaalne registreerimisdokument ei vasta täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuetele ja/või et seda on vaja muuta või esitada lisateavet, siis teavitab ta sellest emitenti.

Pädeva asutuse poolt emitendile esitatud muudatuste või täiendava teabe taotlust peab emitent võtma arvesse üksnes järgneva majandusaasta kohta esitatavas universaalses registreerimisdokumendis, välja arvatud juhul, kui emitent soovib universaalset registreerimisdokumenti kasutada kinnitamiseks esitatava prospekti osana. Sellisel juhul esitab emitent universaalse registreerimisdokumendi muudatuse hiljemalt koos artikli 19 lõikes 5 osutatud taotluse esitamisega.

Erandina teisest lõigust, kui pädev asutus teatab emitendile, et tema muudatuse taotlus puudutab teabe väljajätmist või olulist viga või ebatäpsust, mis tõenäoliselt eksitab avalikkust seoses faktide ja asjaoludega, mis on emitendi teadliku hindamise jaoks üliolulised, esitab emitent universaalse registreerimisdokumendi muudatuse ilma põhjendamatu viivituseta.

10.  Lõigete 7 ja 9 sätteid kohaldatakse ainult juhul, kui universaalset registreerimisdokumenti ei kasutata prospekti osana. Kui universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse prospekti osana, kohaldatakse artikli 22 sätteid prospekti lisade koostamise kohta ainult pärast prospekti kinnitamist, kuid enne avaliku pakkumise lõppemist või, sõltuvalt asjaoludest, reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

11.  Lõike 2 esimeses ja teises lõigus või lõikes 3 kirjeldatud tingimustele vastaval emitendil on sagedase emitendi staatus ja ta saab kasutada artikli 19 lõikes 5 kirjeldatud kiiremat kinnitamisprotsessi, tingimusel et:

a)  emitent esitab iga universaalse registreerimisdokumendi esitamisel või kinnitamiseks esitamisel pädevale asutusele kirjaliku kinnituse selle koha, et kogu korraldatud teave, mille ta peab avalikustama vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ, kui seda kohaldatakse, ja määrusele (EL) nr 596/2014, on esitatud ja avaldatud vastavalt nimetatud õigusaktide nõuetele, ja

b)  kui pädev asutus teostab lõikes 8 osutatud läbivaatamise, siis muudab emitent oma universaalset registreerimisdokumenti vastavalt lõikes 9 sätestatud korrale.

Kui emitent ei täida ühte eespool nimetatud tingimust, kaotab ta sagedase emitendi staatuse.

12.  Kui pädevale asutusele esitatud või selle kinnitatud universaalne registreerimisdokument tehakse avalikuks hiljemalt nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu ja see sisaldab teavet, mis tuleb avalikustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ(21) artiklis 4 osutatud majandusaasta aruandes, siis loetakse, et emitent on täitnud kohustuse avaldada nimetatud artiklis nõutud majandusaasta aruanne.

Kui universaalne registreerimisdokument või selle muudatus esitatakse pädevale asutusele või ta kinnitab selle ning see tehakse avalikuks hiljemalt kolme kuu jooksul pärast majandusaasta esimese kuue kuu lõppu ja see sisaldab teavet, mis tuleb avalikustada direktiivi 2004/109/EÜ artiklis 5 osutatud poolaasta vahearuandes, siis loetakse, et emitent on täitnud kohustuse avaldada kõnealuses artiklis nõutud poolaasta vahearuanne

Esimeses või teises lõigus kirjeldatud juhtudel peab emitent:

a)  lisama universaalsesse registreerimisdokumenti ristviidete loendi, milles näidatakse, kust universaalsest registreerimisdokumendist leiab majandusaasta aruannetes ja poolaasta vahearuannetes nõutava teabe;

b)  esitama universaalse registreerimisdokumendi vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 19 lõikele 1 ja tegema selle kättesaadavaks direktiivi 2004/109/EÜ artikli 21 lõikes 2 osutatud ametlikult kindlaksmääratud süsteemis;

c)  lisama universaalsesse registreerimisdokumenti vastutust käsitleva kinnituse vastavalt direktiivi 2004/109/EÜ artikli 4 lõike 2 punktile c ja artikli 5 lõike 2 punktile c.

13.  Lõiget 12 kohaldatakse ainult juhul, kui emitendi päritoluliikmesriik käesoleva määruse tähenduses on päritoluliikmesriik ka direktiivi 2004/109/EÜ tähenduses ja kui universaalse registreerimisdokumendi keel vastab direktiivi 2004/109/EÜ artikli 20 nõuetele.

14.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada universaalse registreerimisdokumendi kontrolli, kinnitamise, esitamise ja läbivaatamise korda ning samuti selle muutmise tingimusi ja tingimusi, mille korral võidakse sagedase emitendi staatus kaotada.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 10

Eraldi dokumentidest koosnev prospekt

1.  Emitent, kelle registreerimisdokumendi on pädev asutus juba kinnitanud, peab väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel koostama üksnes väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Sellisel juhul kinnitatakse väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte eraldi.

Kui pärast registreerimisdokumendi kinnitamist ilmneb uus oluline asjaolu, viga või ebatäpsus, mis on seotud registreerimisdokumendis sisalduva teabega ja mis võib mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist, siis esitatakse koos väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõttega kinnitamiseks registreerimisdokumendi lisa. Sellisel juhul ei kohaldata artikli 22 lõike 2 kohast nõusolekust taganemise õigust.

Registreerimisdokument ja asjakohasel juhul selle lisa, millele on lisatud väärtpaberikirjeldus ja kokkuvõte, moodustavad prospekti, kui need on pädeva asutuse poolt kinnitatud.

2.  Emitent, kelle universaalse registreerimisdokumendi on pädev asutus juba kinnitanud või kes on esitanud universaalse registreerimisdokumendi ilma kinnituseta vastavalt artikli 9 lõike 2 teisele lõigule, peab väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel koostama üksnes väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõtte. Sellisel juhul kinnitatakse eraldi väärtpaberikirjeldus, kokkuvõte ja universaalse registreerimisdokumendi kõik muudatused, mis on esitatud pärast selle kinnitamist või esitamist, v.a sagedase emitendi universaalse registreerimisdokumendi muudatused kooskõlas artikli 19 lõikega 5.

Kui emitent on esitanud universaalse registreerimisdokumendi ilma kinnituseta, siis vajavad kinnitust kõik dokumendid, sealhulgas universaalse registreerimisdokumendi muudatused, vaatamata asjaolule, et need dokumendid jäävad eraldiseisvaks.

Kooskõlas artikli 9 lõikega 7 või 9 muudetud universaalne registreerimisdokument koos sellele lisatud väärtpaberikirjelduse ja kokkuvõttega moodustavad prospekti, kui need on pädeva asutuse poolt kinnitatud.

Artikkel 11

Prospektiga seotud vastutus

1.  Liikmesriigid tagavad, et vastutus prospektis sisalduva teabe eest lasub emitendil või tema haldus-, juhtimis- või järelevalveorganitel, pakkujal, reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejal või garantii andjal. Vastutavad isikud tõstetakse prospektis selgelt esile, esitades nende nime ja ametikoha või juriidiliste isikute puhul nende nime ja registrijärgse asukoha ning nende isikute kinnituse, et neile teadaolevalt vastab prospektis sisalduv teave tõele ja et prospektist ei ole välja jäetud asjaolusid, mis võivad mõjutada prospekti tähendust.

2.  Liikmesriigid tagavad, et nende tsiviilvastutust käsitlevaid õigus- ja haldusnorme kohaldatakse isikute suhtes, kes vastutavad prospektis sisalduva teabe eest.

Liikmesriigid tagavad siiski, et ühegi isiku suhtes ei kohaldata tsiviilvastutust ainuüksi kokkuvõtte, sealhulgas selle tõlke põhjal, välja arvatud juhul, kui see on eksitav, ebatäpne või prospekti muude osadega vastuolus või ei anna koos prospekti muude osadega lugedes põhiteavet, mis aitaks investoritel otsustada asjaomastesse väärtpaberitesse investeerimise üle. Kokkuvõttes esitatakse selle kohta selgesõnaline hoiatus.

3.  Universaalses registreerimisdokumendis esitatud teabe eest vastutavad lõikes 1 osutatud isikud ainult juhul, kui universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse kinnitatud prospekti osana. Seda kohaldatakse, ilma et see piiraks direktiivi 2004/109/EÜ artiklite 4 ja 5 kohaldamist, kui nende artiklite kohane teave sisaldub universaalses registreerimisdokumendis.

Artikkel 12

Prospekti, põhiprospekti ja registreerimisdokumendi kehtivusaeg

1.  Avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise puhul kehtib prospekt või põhiprospekt, mis koosneb ühestainsast dokumendist või eraldi dokumentidest, 12 kuud pärast selle kinnitamist, tingimusel et prospektile on lisatud kõik artiklis 22 nõutavad lisad.

Kui prospekt või põhiprospekt koosneb eraldi dokumentidest, siis hakkab see kehtima alates väärtpaberikirjelduse kinnitamisest.

2.  Varem esitatud või kinnitatud registreerimisdokument, sealhulgas artiklis 9 osutatud universaalne registreerimisdokument, kehtib prospekti osana kasutamiseks 12 kuud pärast selle esitamist või kinnitamist.

Sellise registreerimisdokumendi kehtivuse lõppemine ei mõjuta selle prospekti kehtivust, mille osa see on.

III PEATÜKK

PROSPEKTI SISU JA VORM

Artikkel 13

Miinimumteave ja vorm

1.  Komisjon võtab vastavalt artiklile 42 vastu delegeeritud õigusaktid seoses prospekti, põhiprospekti ja lõplike tingimuste vormiga ning prospekti lisatava konkreetse teabe loeteluga, millega välditakse teabe dubleerimist, kui prospekt koosneb eraldi dokumentidest

Erinevate prospektiloetelude koostamisel võetakse eelkõige arvesse järgmist:

a)  mitmesugust liiki teave, mida investorid vajavad kapitaliväärtpaberite kohta võrreldes mittekapitaliväärtpaberitega; teabe suhtes, mida prospektis nõutakse samalaadsete majanduslike omadustega väärtpaberite, eeskätt tuletisväärtpaberite kohta, rakendatakse järjepidevat lähenemisviisi;

b)  mittekapitaliväärtpaberite pakkumiste ja reguleeritud turul kauplemisele võtmiste eri liigid ja tunnusjooned;

c)  põhiprospektides kasutatav vorm ja nõutav teave seoses mittekapitaliväärtpaberite, sealhulgas igat liiki ostutähtedega;

d)  emitendi avalik-õiguslik seisund, kui see on asjakohane;

e)  emitendi tegevuse konkreetne laad, kui see on asjakohane.

Komisjon koostab eelkõige kaks eraldiseisvat ja olemuslikult erinevat prospektiloetelude komplekti, milles on sätestatud mittekapitaliväärtpaberitele kohaldatavad teabenõuded, kohandatuna erinevatele investorite klassidele (kutselised või mittekutselised), kellele pakkumine on suunatud, võttes arvesse nende investorite erinevaid teabevajadusi.

2.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusaktid, sätestades loetelu, milles määratakse kindlaks universaalses registreerimisdokumendis sisalduv minimaalne teave, samuti loetelu krediidiasutuste universaalse registreerimisdokumendi jaoks.

Sellise loeteluga tagatakse, et universaalne registreerimisdokument sisaldab kogu vajalikku teavet emitendi kohta, nii et sama universaalset registreerimisdokumenti saab samavõrra kasutada kapitaliväärtpaberite, võlaväärtpaberite või tuletisväärtpaberite järgneval avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel. Finantsteabe, tegevus- ja finantsülevaate ning väljavaadete ja äriühingu üldjuhtimise osas tuleb teavet võimalikult palju ühtlustada teabega, mille avalikustamist nõutakse direktiivi 2004/109/EÜ artiklites 4 ja 5 osutatud majandusaasta aruannetes ja poolaasta vahearuannetes, sealhulgas tegevusaruandes ja ühingujuhtimise aruandes.

3.  Lõigetes 1 ja 2 osutatud delegeeritud õigusaktid põhinevad finants- ja muud teavet käsitlevatel normidel, mille on kehtestanud rahvusvahelised väärtpaberijärelevalve organisatsioonid, eeskätt Rahvusvaheline Väärtpaberijärelevalve Organisatsioon (IOSCO), ning käesoleva määruse I, II ja III lisal. Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt [kuus kuud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva].

Artikkel 14

Teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskord

1.  Järgmised isikud võivad otsustada koostada väärtpaberite avalikul pakkumisel või reguleeritud turul kauplemisele võtmisel lihtsustatud prospekti vastavalt teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskorrale:

a)  emitendid, kelle väärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul või muus mitmepoolses kauplemissüsteemis kui VKEde kasvuturg (millel on vähemalt samaväärsed avalikustamisnõuded kui VKEde kasvuturul vastavalt finantsinstrumentide turgude direktiivi artikli 33 lõike 3 punktidele d, e, f ja g) vähemalt 18 kuud, ja kes emiteerivad juurde sama klassi väärtpabereid;

b)  emitendid, kelle kapitaliväärtpaberitega on lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul või muus mitmepoolses kauplemissüsteemis kui VKEde kasvuturg (millel on vähemalt samaväärsed avalikustamisnõuded kui VKEde kasvuturul vastavalt finantsinstrumentide turgude direktiivi artikli 33 lõike 3 punktidele d, e, f ja g) vähemalt 18 kuud, ja kes emiteerivad mittekapitaliväärtpabereid;

c)  pakkujad, kelle väärtpaberite klassiga on lubatud kaubelda reguleeritud turul või VKEde kasvuturul või muus mitmepoolses kauplemissüsteemis kui VKEde kasvuturg (millel on vähemalt samaväärsed avalikustamisnõuded kui VKEde kasvuturul vastavalt finantsinstrumentide turgude direktiivi artikli 33 lõike 3 punktidele d, e, f ja g) vähemalt 18 kuud.

Esimeses lõigus sätestatud lihtsustatud prospekt koosneb artikli 7 kohasest kokkuvõttest, konkreetsest registreerimisdokumendist, mida võivad kasutada punktides a, b ja c osutatud isikud, ja konkreetsest väärtpaberikirjeldusest, mida võivad kasutada punktides a ja c osutatud isikud.

Esimese lõigu punktides a, b ja c sätestatud eesmärkidel avaldab ESMA nimekirja muudest mitmepoolsetest kauplemissüsteemidest kui VKEde kasvuturud, millel on vähemalt samaväärsed avalikustamisnõuded kui VKEde kasvuturul vastavalt finantsinstrumentide turgude direktiivi artikli 33 lõike 3 punktidele d, e, f ja g, ja ajakohastab seda korrapäraselt.

2.  Vastavalt artikli 6 lõikes 1 sätestatud põhimõtetele ja ilma et see piiraks artikli 17 lõike 2 kohaldamist, sisaldab lõikes 1 osutatud lihtsustatud prospekt asjakohast vähendatud teavet, mida investor seoses teiseste emissioonidega põhjendatult vajab, et hinnata teadlikult järgmist:

a)  emitendi ja mis tahes garantii andja väljavaateid, mis põhinevad prospektis sisalduval või viidete abil esitatud ja ainult viimast majandusaastat hõlmaval finantsteabel,

b)  väärtpaberitega kaasnevaid õigusi,

c)  emissiooni põhjuseid ja selle mõju emitendile, eelkõige käibekapitali aruannet, kapitalisatsiooni ja võlgade avalikustamist, mõju üldisele kapitalistruktuurile ning lühikokkuvõtet määruse (EL) nr 596/2014 alusel alates viimase emissiooni kuupäevast avalikustatud asjakohasest teabest.

Kokkuvõte hõlmab üksnes teiseste emissioonide lihtsustatud avalikustamiskorra kohaselt nõutavat asjakohast teavet.

Lõikes 1 osutatud lihtsustatud prospektis sisalduv teave koostatakse ja esitatakse hõlpsasti analüüsitavas, sisutihedas ja arusaadavas vormis ning see peab võimaldama investoritel teha teadliku investeerimisotsuse.

3.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada lõikes 2 osutatud vähendatud teabekogust, mis tuleb lisada loeteludesse, mida kohaldatakse vastavalt lõikes 1 osutatud lihtsustatud avalikustamiskorrale.

Täpsustades vähendatud teabekogust, mis tuleb lisada loeteludesse, mida kohaldatakse vastavalt lihtsustatud avalikustamiskorrale, võtab komisjon arvesse vajadust lihtsustada juurdepääsu kapitaliturgudele, kapitalikulu vähendamise ja kapitali kättesaadavuse suurendamise tähtsust ning teavet, mida emitent juba peab avalikustama vastavalt direktiivile 2004/109/EÜ, kui seda kohaldatakse, ja määrusele (EL) nr 596/2014 ▌. Et hoida ära emitentidele tarbetu koormuse tekitamine, kohandab komisjon nõudeid selliselt, et need keskenduksid teabele, mis on teisese emissiooni seisukohalt oluline ja asjakohane, ning oleksid proportsionaalsed.

Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt [kuus kuud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva].

Artikkel 15

ELi kasvuprospekt

1.  Järgmised üksused võivad ▌koostada väärtpaberite avalikul pakkumisel ELi kasvuprospekti vastavalt käesolevas artiklis sätestatud proportsionaalsele avalikustamiskorrale, v.a juhul kui väärtpaberid kavatsetakse võtta kauplemisele reguleeritud turul:

a)  VKEd;

b)  muud emitendid kui VKEd, kui avalik pakkumine puudutab väärtpabereid, mis kavatsetakse võtta kauplemisele VKEde kasvuturul;

c)  muud kui punktides a ja b osutatud emitendid, kui väärtpaberite avaliku pakkumise koguväärtus liidus ei ületa 20 000 000 eurot, mida arvestatakse 12kuulise perioodi kohta.

Artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud tingimustel kehtib käesoleva artikli kohaselt kinnitatud ELi kasvuprospekt mis tahes väärtpaberite avaliku pakkumise puhul ükskõik kui paljudes vastuvõtvates liikmesriikides.

Esimeses lõigus osutatud proportsionaalse avalikustamiskorra kohane ELi kasvuprospekt on standarditud dokument, mida emitentidel on lihtne täita.

1 a.  ELi kasvuprospekt sisaldab kolme järgmist põhielementi:

a)  põhiteave emitendi kohta, näiteks

i)  emitendi ja prospekti koostamise eest vastutavate isikute nimed;

ii)  ülevaade emitendi äritegevusest ning teave tema praeguse kauplemise ja väljavaadete kohta;

iii)  emitendiga seotud riskitegurid;

iv)  finantsteave, mille võib esitada viidetena;

b)  põhiteave väärtpaberite kohta, näiteks

i)  pakkumise osaks olevate väärtpaberite arv ja laad;

ii)  väärtpaberite tingimused ja väärtpaberitega kaasnevate õiguste kirjeldus;

iii)  väärtpaberitega seonduvad riskitegurid;

c)  põhiteave pakkumise kohta, näiteks

i)  pakkumise tingimused, sealhulgas emissioonihind;

ii)  pakkumise põhjused ja laekuva netotulu kavandatav kasutamine.

3.  Komisjon võtab kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusaktid, et täpsustada vähendatud sisu ning lõigetes 1 ja 1 a osutatud standarditud ELi kasvuprospektile omast vormi. Nendes õigusaktides täpsustatakse prospektiloeteludes nõutud teavet lihtsas keeles, kasutades vajaduse korral andmete esitamist viidetena.

Konkreetse vähendatud sisu ning standarditud ELi kasvuprospekti vormi täpsustamisel kohandab komisjon teabenõudeid selliselt, et need keskenduksid järgmisele:

a)  teave, mis on oluline ja asjakohane investorite jaoks emiteeritud väärtpaberitesse investeerimisel;

b)  vajadus tagada proportsionaalsus äriühingu suuruse ja selle rahaliste vahendite kaasamise vajaduste vahel ning

c)  prospekti koostamise kulud.

Seda tehes võtab komisjon arvesse järgmist:

  vajadust tagada, et ELi kasvuprospekti puhul oleksid halduskoormus ja emissioonikulud tegelikult märkimisväärselt väiksemad kui täieliku prospekti puhul;

  vajadust lihtsustada VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele, tagades samal ajal investorite usalduse sellistesse äriühingutesse investeerimise vastu;

  vajadust vähendada VKEde kulusid ja koormust;

  vajadust saada konkreetset liiki teavet, mis on VKEde jaoks eriliselt oluline;

  emitendi suurust ja seda, kui kaua ta on tegutsenud;

  pakkumiste eri liike ja tunnusjooni;

  eri liiki teavet, mida investorid erinevat liiki väärtpaberite kohta vajavad.

Kõnealused delegeeritud õigusaktid võetakse vastu hiljemalt [kuus kuud enne käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva].

Artikkel 16

Riskitegurid

1.  Prospektis nimetatavad riskitegurid piiratakse riskidega, mis on seotud konkreetselt emitendi ja/või väärtpaberitega ning on teadliku investeerimisotsuse tegemiseks olulised, mida kinnitab registreerimisdokumendi ja väärtpaberikirjelduse sisu. ▌

1 a.  Riskitegurid hõlmavad ka neid, mis tulenevad väärtpaberi allutatuse tasemest, ning mõju väärtpaberite omanikele tehtavate eeldatavate maksete summale või ajastusele pankroti või mis tahes muu sarnase menetluse korral, sealhulgas – kui see on asjakohane – krediidiasutuse maksejõuetuse või selle kriisilahenduse või restruktureerimise korral vastavalt direktiivile 2014/59/EL (pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiv).

2.  ESMA töötab välja suunised ▌selle kohta, kuidas hinnata riskitegurite spetsiifilisust ja olulisust, ning riskitegurite ▌jaotamise kohta. Lisaks töötab ESMA välja suunised, mis aitavad pädevatel asutustel hinnata riskitegureid viisil, mis soodustab asjakohast ja sihipärast riskitegurite avalikustamist emitentide poolt.

Artikkel 17

Teabe väljajätmine

1.  Juhul kui avalikult pakutavate väärtpaberite lõplikku pakkumishinda ja/või arvu ei saa prospekti märkida:

a)  avalikustatakse prospektis kriteeriumid ja/või tingimused, mille põhjal eespool nimetatud elemendid kindlaks määratakse, või hinna puhul kõrgeim hind, või

b)  võib nõusolekust väärtpabereid osta või märkida taganeda vähemalt kahe tööpäeva jooksul pärast avalikkusele pakutavate väärtpaberite lõpliku pakkumishinna ja/või arvu teatavakstegemist.

Väärtpaberite lõplik pakkumishind ja arv teatatakse päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja need andmed avaldatakse vastavalt artikli 20 lõikele 2.

2.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus võib lubada prospektist välja jätta teatava teabe, mis tuleb prospekti lisada, kui ta leiab, et täidetud on ükskõik milline järgmistest tingimustest:

a)  sellise teabe avalikustamine oleks vastuolus avaliku huviga;

b)  sellise teabe avalikustamine kahjustaks tõsiselt emitenti, tingimusel et sellise teabe väljajätmine ei eksita tõenäoliselt avalikkust oluliste asjaolude ja olukordade suhtes, mida on vaja emitendi, pakkuja ja asjakohasel juhul garantii andja ning prospektiga hõlmatud väärtpaberitega kaasnevate õiguste teadlikuks hindamiseks;

c)  sellisel teabel on konkreetse pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise seisukohast vähene tähtsus ning see ei mõjuta emitendi, pakkuja või garantii andja finantsseisundi ja väljavaadete hindamist.

Pädev asutus esitab igal aastal ESMA-le aruande teabe kohta, mille väljajätmist ta on lubanud.

3.  Kui erandjuhul on teatavad andmed, mis tuleb prospektis esitada, emitendi tegevusvaldkonna või õigusliku seisundi või prospektiga hõlmatud väärtpaberite suhtes ebaolulised, sisaldab prospekt nõutavate andmetega samaväärseid andmeid, välja arvatud juhul, kui sellist teavet ei eksisteeri, ilma et see piiraks investorite nõuetekohast teavitamist.

4.  Kui väärtpabereid tagab liikmesriik, on emitendil, pakkujal või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejal prospekti koostamisel vastavalt artiklile 4 õigus sellist liikmesriiki käsitlev teave välja jätta.

5.  ESMA võib töötada välja suuniste kavandi, et sätestada juhud, mil võib teavet välja jätta vastavalt lõikele 2, võttes arvesse lõikes 2 nimetatud pädevate asutuste poolt ESMA-le esitatavaid aruandeid.

Artikkel 18

Teabe esitamine viidetena

1.  Prospektis või põhiprospektis võib teavet esitada viidetena, kui see on varem avaldatud või avaldatakse samal ajal elektrooniliselt, on koostatud keeles, mis vastab artikli 25 nõuetele, ja on esitatud seoses liidu õiguses sisalduvate avalikustamisnõuetega või on esitatud vastavalt kauplemiskoha või VKEde kasvuturu eeskirjadele:

a)  dokumendid, mille ▌pädev asutus on kinnitatud või mis on sellele esitatud kooskõlas käesoleva määrusega;

b)  artikli 1 lõike 3 punktides f ja g ning artikli 1 lõike 4 punktides d ja e osutatud dokumendid;

c)  korraldatud teave vastavalt artikli 2 lõike 1 punkti l määratlusele;

d)  aasta ja vahekokkuvõtte finantsteave;

e)  auditiaruanded ja finantsaruanded;

f)  juhtimisaruanded, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL(22) artiklis 19;

g)  ühingujuhtimise aruanded, nagu on määratletud direktiivi 2013/34/EL artiklis 20;

h)  [[muudetud aktsionäride õiguste direktiivi(23)] artiklis [X] määratletud tasuaruanded];

h a)  direktiivi 2011/61/EL artiklite 22 ja 23 kohaselt nõutavad aastaaruanded või mis tahes avalikustatav teave;

i)  asutamisleping ja põhikiri.

See teave peab olema kõige hilisem emitendi käsutuses olev teave.

Kui viidetena esitatakse ainult teatavad dokumendi osad, siis lisatakse prospekti selgitus selle kohta, et lisamata osad ei ole kas investori jaoks olulised või neid käsitletakse mujal prospektis.

2.  Teabe esitamisel viidetena tagab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja sellele ligipääsu. Eelkõige tuleb prospektis esitada ristviidete loend, et investorid leiaksid hõlpsasti konkreetse teabe, ja prospekt peab sisaldama hüperlinke kõigile dokumentidele, mis sisaldavad viidetena esitatud teavet.

3.  Võimaluse korral esitab emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja koos pädevale asutusele esitatava prospekti esimese kavandiga (kuid igal juhul prospekti läbivaatamise käigus) otsinguvõimalusega elektroonilises vormis kogu teabe, mis on prospektis esitatud viidetena, välja arvatud juhul, kui selle teabe on pädev asutus juba kinnitanud või kui see on juba esitatud prospekti kinnitavale pädevale asutusele.

4.  ▌ESMA võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et uuendada lõikes 1 sätestatud dokumentide loetelu, lisades täiendavaid dokumentide liike, mida vastavalt liidu õigusele tuleb pädevale asutusele esitada või selle poolt kinnitada.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

IV PEATÜKK

PROSPEKTI KINNITAMISE JA AVALDAMISE KORD

Artikkel 19

Prospekti kontrollimine ja kinnitamine

1.  Ühtegi prospekti ei avaldata enne, kui päritoluliikmesriigi asjaomane pädev asutus on selle või kõik selle osad kinnitanud.

2.  Pädev asutus teatab emitendile, pakkujale või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejale 10 tööpäeva jooksul alates prospekti kavandi esitamisest oma otsusest, mille ta on teinud prospekti kinnitamise küsimuses.

▌Pädev asutus teavitab ESMAt prospekti ja selle mis tahes lisa kinnitamisest samal ajal, kui sellest teavitatakse emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat.

3.  Lõikes 2 osutatud tähtaega pikendatakse 20 tööpäevani, kui avalik pakkumine hõlmab väärtpabereid, mille on emiteerinud emitent, kelle väärtpabereid ei ole varem reguleeritud turul kauplemisele võetud ja kes ei ole väärtpabereid varem avalikult pakkunud.

20tööpäevast tähtaega kohaldatakse ainult prospekti kavandi algsel esitamisel. Kui lõike 4 kohaselt on vajalik hilisem andmete esitamine, siis kohaldatakse lõikes 2 sätestatud tähtaega.

4.  Kui pädev asutus leiab, et prospekti kavand ei vasta selle kinnitamiseks vajalikele täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse nõuetele ja/või kui on vaja muudatusi või lisateavet:

a)  teavitab ta emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat 10 tööpäeva jooksul alates prospekti kavandi ja/või lisateabe esitamisest ning esitab oma otsuse üksikasjaliku põhjenduse ja

b)  lõigetes 2 ja 3 osutatud tähtaegu kohaldatakse seejärel üksnes kuupäevast, mil muudetud prospekti kavand ja/või lisateave esitatakse pädevale asutusele.

5.  Erandina lõigetest 2 ja 4 lühendatakse artikli 9 lõikes 11 osutatud sagedaste emitentide puhul neis lõigetes osutatud tähtaega 5 tööpäevani. Sagedane emitent teavitab pädevat asutust vähemalt 5 tööpäeva enne kuupäeva, mil kinnitamistaotlus on kavas esitada.

Sagedane emitent esitab pädevale asutusele taotluse, mis sisaldab kinnitamiseks esitatud universaalse registreerimisdokumendi muudatusi, kui see on kohaldatav, väärtpaberikirjeldust ja kokkuvõtet.

Sagedaselt emitendilt ei nõuta universaalse registreerimisdokumendi muudatuste kinnitamist, välja arvatud juhul, kui muudatused puudutavad teabe väljajätmist, olulist viga või ebatäpsust, mis tõenäoliselt eksitab avalikkust seoses faktide ja asjaoludega, mis on emitendi teadliku hindamise jaoks üliolulised.

6.  Pädevad asutused annavad oma veebisaidil suuniseid kontrolli- ja kinnitamisprotsessi kohta, et aidata kaasa prospektide tõhusale ja õigeaegsele kinnitamisele. Suunistele lisatakse kinnitustega seotud kontaktpunktid. Prospekti kinnitamise protsessi käigus on emitendil või prospekti koostamise eest vastutaval isikul võimalik vahetult suhelda pädeva asutuse personaliga.

9.  Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse poolt prospektide, registreerimisdokumentide, sealhulgas universaalsete registreerimisdokumentide, lisade ja muudatuste kinnitamise ning universaalsete registreerimisdokumentide, nende muudatuste ja lõplike tingimuste esitamise eest võetavad lõivud on mõistlikud ja proportsionaalsed ning need avalikustatakse üldsusele vähemalt pädeva asutuse veebisaidil.

10.  ESMA võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada prospekti täielikkuse, arusaadavuse ja järjepidevuse kontrolli ja prospekti kinnitamise menetlused.

  Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

11.  ESMA kasutab oma volitusi vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010, et soodustada järelevalvealast ühtlustamist seoses pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitamisprotsessidega prospektis sisalduva teabe täielikkuse, järjepidevuse ja arusaadavuse hindamiseks. Eelkõige toetab ESMA ühtlustamist seoses prospektis esitatud teabe pädevate asutuste poolse kontrollimise tõhususe, meetodite ja ajastusega, kasutades vajaduse korral vastastikuseid eksperdihindamisi.

11 a.  ESMA töötab välja keskse töökorraldussüsteemi, mis hõlmab prospekti kinnitamisprotsessi selle algatamisest kuni kinnitamiseni ja võimaldab pädevatel asutustel, ESMA-l ja emitentidel hallata ja jälgida kinnitamistaotlusi võrgupõhiselt kogu liidus.

12.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 30 kohaldamist, korraldab ja teeb ESMA vähemalt ühe pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitamismenetluste, sealhulgas pädevate asutuste vahelise kinnitustest teavitamise vastastikuse eksperdihindamise. Vastastikuse eksperdihindamise käigus hinnatakse samuti pädevate asutuste kontrolli ja kinnitamise eri käsitlusviiside mõju emitentide võimele kaasata kapitali Euroopa Liidus. Vastastikuse eksperdihindamise aruanne avaldatakse hiljemalt kolme aasta möödumisel ▌käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäevast. Vastastikuse eksperdihindamise kontekstis võtab ESMA arvesse määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu ▌nõuandeid.

Artikkel 20

Prospekti avaldamine

1.  Pärast kinnitamist teeb emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja prospekti avalikkusele kättesaadavaks mõistliku aja jooksul enne asjakohaste väärtpaberite avalikku pakkumist või kauplemisele võtmist või hiljemalt siis, kui algab nende avalik pakkumine või kui need võetakse kauplemisele.

Juhul kui on tegemist sellisesse klassi kuuluvate aktsiate esmakordse avaliku pakkumisega, mis võetakse reguleeritud turul kauplemisele esimest korda, on prospekt kättesaadav vähemalt kuus tööpäeva enne pakkumise lõppu.

2.  Prospekti, mis võib koosneda kas ühest dokumendist või eraldi dokumentidest, käsitatakse avalikkusele kättesaadavana, kui see on avaldatud elektrooniliselt ühel järgmistest veebisaitidest:

a)  emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja veebisaidil;

  b)  väärtpaberite pakkumise või müügiga tegelevate finantsvahendajate, sealhulgas makseagentide veebisaidil;

  c)  selle reguleeritud turu veebisaidil, kus kauplemisele võtmist taotletakse, või mitmepoolse kauplemissüsteemi korraldaja veebisaidil, kui see on kohaldatav.

3.  Prospekt avaldatakse veebisaidi eraldi jaotises, mis on veebisaidi avalehelt kergesti ligipääsetav. Seda peab saama alla laadida, välja printida ja see peab olema otsinguid võimaldavas elektroonilises vormis, mida ei saa muuta.

Dokumendid, mis sisaldavad prospektis viidetena esitatud teavet, ning prospekti lisad ja/või sellega seotud lõplikud tingimused on kättesaadavad koos prospektiga samas jaotises, sealhulgas vajaduse korral hüperlinkide kaudu.

Ilma et see piiraks artikli 22 lõikes 2 sätestatud taganemisõigust, võivad artikli 9 lõikes 11 osutatud sagedased emitendid otsustada esitada universaalse registreerimisdokumendi mis tahes muudatused lisa asemel prospektis, kasutades dünaamilist viitamist universaalse registreerimisdokumendi kõige viimasele versioonile.

4.  Prospektile juurdepääs ei sõltu registreerimisprotsessi lõpuleviimisest, juriidilise vastutuse piiramisega nõustumisest ega lõivu maksmisest.

5.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus avaldab oma veebisaidil kas kõik kinnitatud prospektid või vähemalt kinnitatud prospektide loetelu, sealhulgas hüperlingi lõikes 3 osutatud veebisaidi eraldi jaotistele, ning teabe vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) kohta, kui prospektidest teavitatakse vastavalt artiklile 24. Avaldatud loetelu, sealhulgas hüperlingid, hoitakse ajakohastatuna ja iga kanne on veebisaidil kättesaadav lõikes 7 osutatud aja jooksul.

Samal ajal ESMA teavitamisega prospekti või selle lisade kinnitamisest esitab pädev asutus ESMA-le prospekti ja selle lisade elektroonilise koopia ning selle lõikes 6 osutatud andmete säilitamise mehhanismis ESMA poolt liigitamiseks vajalikud andmed ja artiklis 45 osutatud aruandeks vajalikud andmed.

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus avaldab oma veebisaidil teabe kõigi vastavalt artiklile 24 saadud teavituste kohta.

6.  Hiljemalt pärast asjaomaste väärtpaberite avaliku pakkumise algust või kauplemisele võtmist avaldab ESMA oma veebisaidil kõik pädevatelt asutustelt saadud prospektid, sealhulgas vajaduse korral nende lisad, lõplikud tingimused ja seotud tõlked, ning teabe vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) kohta, kui prospektidest teavitatakse vastavalt artiklile 24. Avaldamine tagatakse andmete säilitamise mehhanismiga, mille kasutamine on avalikkusele tasuta ja millel on otsingumootor. Prospektides sisalduv põhiteave, nagu ISIN-kood väärtpaberite identifitseerimiseks ning LEI emitentide, pakkujate ja garantii andjate tuvastamiseks, peab olema masinloetav, sealhulgas metaandmete kasutamisel.

7.  Kõik kinnitatud prospektid on digitaalsel kujul avalikult kättesaadavad vähemalt 10 aastat pärast nende avaldamist lõigetes 2 ja 6 nimetatud veebisaitidel.

8.  Mitmest dokumendist koosneva ja/või viidetena esitatud teavet sisaldava prospekti puhul võib prospektiga hõlmatud dokumente ja teavet avaldada ja levitada eraldi, tingimusel et kõnealused dokumendid tehakse avalikkusele lõike 2 kohaselt kättesaadavaks. Igas prospekti moodustavas dokumendis märgitakse ära see, kust on võimalik saada pädeva asutuse poolt juba kinnitatud ja/või sellele esitatud muid dokumente

9.  Avalikkusele kättesaadavaks tehtud prospekti ja/või selle lisade tekst ja vorm on alati sama mis päritoluliikmesriigi pädeva asutuse kinnitatud algsel versioonil.

10.  Emitent, pakkuja, kauplemisele võtmise taotleja või väärtpaberite pakkumise või müügiga tegelev finantsvahendaja annab füüsilisele või juriidilisele isikule tema taotluse korral prospekti tasuta koopia püsival andmekandjal. Prospekti koopia andmist piiratakse jurisdiktsioonidega, kus avalik pakkumine või kauplemisele võtmine toimub vastavalt käesolevale määrusele.

11.  Selleks et tagada käesolevas artiklis sätestatud menetluste järjekindel ühtlustamine, võib ESMA töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada prospekti avaldamist käsitlevaid nõudeid.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

12.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, milles täpsustatakse andmed, mis on vajalikud lõikes 5 osutatud prospektide liigitamiseks.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 21

Reklaam

1.  Igasugune reklaam, mis käsitleb väärtpaberite avalikku pakkumist ▌või reguleeritud turul kauplemisele võtmist, peab olema kooskõlas käesolevas artiklis esitatud põhimõtetega.

2.  Reklaamis märgitakse, et prospekt on avaldatud või avaldatakse, ja teatatakse koht, kust investorid seda saada võivad.

3.  Reklaam on sellisena selgesti äratuntav. Reklaamis sisalduv teave ei tohi olla ebatäpne või eksitav. Samuti peab reklaamis sisalduv teave olema kooskõlas prospektis sisalduva teabega, kui prospekt on juba avaldatud, või juhul, kui prospekt avaldatakse hiljem, teabega, mis tuleb prospektis esitada.

4.  Kogu teave, mis käsitleb väärtpaberite avalikku pakkumist või reguleeritud turul kauplemisele võtmist ja mis avalikustatakse suuliselt või kirjalikult, peab olema kooskõlas prospektis sisalduvaga, isegi kui seda teavet ei edastata reklaami eesmärgil.

  Kui emitent või pakkuja avalikustab olulise teabe ja adresseerib selle suuliselt või kirjalikult ühele või mitmele valitud investorile, avalikustatakse selline teave kõigile teistele investoritele, kellele pakkumine on suunatud, olenemata sellest, kas käesoleva määruse kohaselt on prospekt nõutav või mitte. Kui nõutakse prospekti avaldamist, sisaldub selline teave prospektis või artikli 22 lõike 1 kohaselt selle lisas.

5.  Selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaami levitatakse, on õigus teostada kontrolli selle üle, kas väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmisega seotud reklaam on kooskõlas lõigetes 2–4 esitatud põhimõtetega.

  Vajaduse korral aitab päritoluliikmesriigi pädev asutus selle liikmesriigi pädeval asutusel, kus reklaami levitatakse, hinnata reklaami vastavust prospektis sisalduvale teabele.

Ilma et see piiraks artikli 30 lõikes 1 sätestatud volitusi, ei käsitata pädeva asutuse poolt reklaami üle kontrolli teostamist üheski vastuvõtvas liikmesriigis väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise eeltingimusena.

5 b.  Pädev asutus ei nõua käesoleva artikli kohase reklaamide kontrollimise eest mingit tasu.

5 c.  Selle liikmesriigi pädev asutus, kus reklaami levitatakse, võib leppida päritoluliikmesriigi pädeva asutusega kokku, kui viimane on erinev pädev asutus, et päritoluliikmesriigi pädeval asutusel on õigus teostada reklaamitegevuse nõuetele vastavuse üle lõike 5 kohast kontrolli. Sellise kokkuleppe korral teavitab päritoluliikmesriigi pädev asutus sellest viivitamata emitenti ja ESMAt.

6.  ESMA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täiendavalt täpsustada käesoleva määruse lõigetes 2–4 ja 5 a sätestatud reklaami käsitlevaid sätteid, sealhulgas täpsustada reklaami levitamist käsitlevaid sätteid ning kehtestada päritoluliikmesriigi ja reklaami levitamise koha liikmesriigi pädevate asutuste vahelise koostöö tegemise kord.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

Artikkel 22

Prospekti lisad

1.  Prospekti lisas märgitakse põhjendamatu viivituseta ära kõik uued olulised asjaolud, vead või ebatäpsused, mis on seotud prospektis sisalduva teabega ja mis võivad mõjutada väärtpaberite kohta hinnangu andmist ning mis ilmnevad või mida täheldatakse pärast prospekti kinnitamist, kuid enne avaliku pakkumise lõppemist või reguleeritud turul kauplemise alustamist, olenevalt sellest, kumb toimub hiljem.

Selline lisa kinnitatakse kõige enam viie tööpäeva möödumisel sama menetluse kohaselt kui prospektki ja avaldatakse vähemalt sama range korra kohaselt, mida kohaldati algse prospekti avaldamisel vastavalt artiklile 20. Lisas sisalduva uue teabe arvessevõtmiseks täiendatakse vajaduse korral ka kokkuvõtet ja selle mis tahes tõlkeid.

2.  Kui prospekt on seotud väärtpaberite avaliku pakkumisega, on investoritel, kes on juba nõustunud ostma või märkima väärtpabereid enne lisa avaldamist, õigus taganeda oma nõusolekust viie tööpäeva jooksul pärast lisa avaldamist, juhul kui lõikes 1 osutatud uus asjaolu, viga või ebatäpsus tekkis enne avaliku pakkumise lõppemist või väärtpaberite üleandmist, olenevalt sellest, kumb on varasem. Emitent või pakkuja võib kõnealust tähtaega pikendada. Taganemisõiguse lõppkuupäev sätestatakse lisas.

  Kui emitent otsustab artikli 20 lõike 3 kohaselt esitada universaalse registreerimisdokumendi mis tahes muudatused lisa asemel prospektis, kasutades dünaamilist viitamist universaalse registreerimisdokumendi kõige viimasele versioonile, ei mõjuta see esimeses lõigus sätestatud investori taganemisõigust.

3.  Kui emitent koostab lisa põhiprospektis esitatud teabe kohta, mis on seotud ainult ühe või mitme konkreetse emissiooniga, kohaldatakse lõike 2 kohast investorite nõusolekust taganemise õigust üksnes asjaomas(t)e emissiooni(de) ning mitte muude põhiprospekti kohaselt korraldatavate väärtpaberite emissioonide suhtes.

4.  Kui lõikes 1 osutatud uus oluline asjaolu, viga või ebatäpsus puudutab ainult registreerimisdokumendis või universaalses registreerimisdokumendis sisalduvat teavet ja kui seda registreerimisdokumenti või universaalset registreerimisdokumenti kasutatakse samal ajal mitme prospekti koostisosana, siis koostatakse ja kinnitatakse ainult üks lisa. Sellisel juhul nimetatakse lisas kõik prospektid, mida see puudutab.

5.  Ilma et see mõjutaks artikli 20 lõike 3 lõigu 2 a kohaldamist, võib pädev asutus ▌enne kinnitamist toimuval lisa kontrollimisel nõuda, et selle lisas esitataks täiendatud prospekti konsolideeritud versioon, kui see on vajalik prospektis esitatud teabe arusaadavuse tagamiseks. Seda taotlust loetakse artikli 19 lõike 4 kohaseks lisateabe taotluseks.

6.  Käesoleva artikli järjekindla ühtlustamise tagamiseks ja finantsturgude tehnilise arengu arvessevõtmiseks koostab ESMA regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada, millisel juhul uus oluline asjaolu, viga või ebatäpsus prospektis esitatud teabes nõuab prospekti lisa avaldamist.

ESMA esitab kõnealused regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud komisjonile hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid määruse (EL) nr 1095/2010 artiklites 10–14 sätestatud korras.

V PEATÜKK

PIIRIÜLENE PAKKUMINE JA KAUPLEMISELE VÕTMINE NING KEELTE KASUTAMINE

Artikkel 23

Prospektide ja universaalsete registreerimisdokumentide kehtivus kogu liidus

1.  Kui väärtpabereid kavatsetakse avalikult pakkuda või reguleeritud turul kauplemisele võtta ühes või mitmes liikmesriigis või muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriik, kehtivad päritoluliikmesriigi kinnitatud prospekt ja selle võimalikud lisad väärtpaberite avalikkusele pakkumiseks või kauplemisele võtmiseks ükskõik kui paljudes vastuvõtvates liikmesriikides, tingimusel et ESMAt ja iga vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust on teavitatud artikli 24 kohaselt, ilma et see piiraks artikli 35 kohaldamist. Vastuvõtva liikmesriigi pädevad asutused ei kohalda prospektide suhtes ühtegi kinnitamis- ega haldusmenetlust.

  Lõike 1 esimese lõigu sätteid kohaldatakse mutatis mutandis juba kinnitatud universaalsete registreerimisdokumentide suhtes.

Kui prospekt on esitatud kinnitamiseks ühes või mitmes liikmesriigis ning sisaldab universaalset registreerimisdokumenti, mis on juba kinnitatud mõnes teises liikmesriigis, ei hakka prospekti kinnitamise taotlust käsitlev pädev asutus universaalset registreerimisdokumenti uuesti läbi vaatama, vaid aktsepteerib selle eelnevat kinnitamist.

2.  Kui pärast prospekti kinnitamist ilmneb artiklis 22 osutatud olulisi uusi asjaolusid, vigu või ebatäpsusi, nõuab päritoluliikmesriigi pädev asutus prospekti lisa avaldamist, mis tuleb kinnitada vastavalt artikli 19 lõikele 1. ESMA ja vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võivad teavitada päritoluliikmesriigi pädevat asutust vajadusest uue teabe järele.

Artikkel 24

Teavitamine

1.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus saadab vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku taotlusel kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist, või kui taotlus esitatakse koos prospekti kavandiga, siis ühe tööpäeva jooksul pärast prospekti kinnitamist kinnitamistunnistuse, mis tõendab, et prospekt on koostatud käesoleva määruse kohaselt, ja edastab koos sellega kõnealuse prospekti elektroonilise koopia. ESMA loob portaali, kuhu iga liikmesriigi pädev astutus sellist teavet edastab.

Vajaduse korral lisatakse esimeses lõigus osutatud teavitusele prospekti ja/või kokkuvõtte tõlge, mis on tehtud emitendi või prospekti koostamise eest vastutava isiku vastutusel.

Kui universaalne registreerimisdokument on kinnitatud vastavalt artiklile 9, kohaldatakse käesoleva lõike esimest ja teist lõiku mutatis mutandis.

Lisaks vastuvõtva liikmesriigi pädevale asutusele teavitatakse kinnitamistunnistusest samaaegselt ka emitenti või prospekti või vajaduse korral universaalse registreerimisdokumendi koostamise eest vastutavat isikut.

2.  Artikli 17 lõigete 2 ja 3 sätete kohaldamine märgitakse tunnistuses ning põhjendatakse seda.

3.  Päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab ESMAt prospekti kinnitamistunnistusest samal ajal, kui sellest teavitatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust.

4.  Kui põhiprospekti lõplikke tingimusi, millest on varem teavitatud, ei lisata ei põhiprospekti ega selle lisasse, edastab päritoluliikmesriigi pädev asutus need nende esitamise järel nii kiiresti kui võimalik elektrooniliselt vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) pädevale asutusele ja ESMA-le.

5.  Päritoluliikmesriigi või vastuvõtva(te) liikmesriigi (liikmesriikide) pädevad asutused ei nõua prospektidest ja nende lisadest või vajaduse korral universaalsest registreerimisdokumendist teavitamise või nende kohta teabe vastuvõtmise ega mis tahes seotud järelevalvetegevuse eest lõivu.

6.  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva määruse kohaldamiseks ja võtta arvesse finantsturgude tehnilist arengut, võib ESMA töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et kehtestada standardvormid, -mallid ja -menetlused kinnitamistunnistusest, prospektist, selle lisast või universaalsest registreerimisdokumendist ning prospekti ja/või kokkuvõtte tõlkest teavitamiseks.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 25

Kasutatavad keeled

1.  Kui avalik pakkumine tehakse või reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse ainult päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt selle liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles või ühes ametlikest keeltest, mida kasutatakse selles liikmesriigi osas, kus investeerimistoodet levitatakse.

2.  Kui avalik pakkumine tehakse või reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse ühes või mitmes liikmesriigis, kuid mitte päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja valikul kas nende liikmesriikide pädevate asutuste tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib nõuda üksnes artiklis 7 osutatud kokkuvõtte tõlkimist oma ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse või ühte ametlikest keeltest, mida kasutatakse selles liikmesriigi osas, kus investeerimistoodet levitatakse, kuid ei saa nõuda prospekti muude osade tõlkimist.

Selleks et päritoluliikmesriigi pädev asutus saaks prospekti kontrollida ja selle kinnitada, koostatakse see emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja valikul kas selle asutuse tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

3.  Kui avalik pakkumine tehakse või reguleeritud turul kauplemisele võtmist taotletakse mitmes liikmesriigis, sealhulgas päritoluliikmesriigis, koostatakse prospekt päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles ja tehakse emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja valikul kättesaadavaks kas iga vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse tunnustatavas keeles või rahvusvahelises rahanduses üldkasutatavas keeles.

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib nõuda üksnes artiklis 7 osutatud kokkuvõtte tõlkimist oma ametlikku keelde või ametlikesse keeltesse, kuid ei saa nõuda prospekti muude osade tõlkimist.

4.  Konkreetse emissiooni lõplikud tingimused ja kokkuvõte koostatakse kinnitatud põhiprospektiga samas keeles.

Kui lõplikest tingimustest teavitatakse vastuvõtva liikmesriigi pädevat asutust või, kui vastuvõtvaid liikmesriike on rohkem kui üks, vastuvõtvate liikmesriikide pädevaid asutusi, kohaldatakse lõplike tingimuste ja neile lisatud konkreetse emissiooni kokkuvõtte suhtes käesolevas artiklis sätestatud keelenõudeid.

VI PEATÜKK

KOLMANDATES RIIKIDES ASUTATUD EMITENTIDELE KEHTIVAD ERIREEGLID

Artikkel 26

Väärtpaberite avalik pakkumine või kauplemisele võtmine käesoleva määruse kohaselt koostatud prospekti alusel

1.  Kui kolmanda riigi emitent ▌kavatseb pakkuda avalikult väärtpabereid liidus või taotleda väärtpaberite liidus asutatud reguleeritud turul kauplemisele võtmist käesoleva määruse kohaselt koostatud prospekti alusel, peab ta hankima oma prospektile artikli 19 kohaselt kinnituse oma päritoluliikmesriigi pädevalt asutuselt ▌.

Kui prospekt on vastavalt esimesele lõigule kinnitatud, kaasnevad sellega kõik õigused ja kohustused, mis kehtivad käesoleva määruse kohasele prospektile, ning prospekti ja kolmanda riigi emitendi suhtes kohaldatakse kõiki käesoleva määruse sätteid päritoluliikmesriigi pädeva asutuse järelevalve all.

Artikkel 27

Väätpaberite avalik pakkumine või kauplemisele võtmine kolmanda riigi õigusaktide kohaselt koostatud prospekti alusel

1.  Kolmanda riigi emitendi päritoluliikmesriigi pädev asutus võib kinnitada väärtpaberite avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise prospekti, mis on koostatud ja mida reguleeritakse vastavalt kolmanda riigi emitendi riigisisestele õigusaktidele, eeldusel et:

a)  selle kolmanda riigi õigusaktides kehtestatud teabenõuded on samaväärsed käesoleva määruse nõuetega ja

b)  päritoluliikmesriigi pädev asutus on sõlminud kolmanda riigi emitendi asjaomaste järelevalveasutustega koostöökokkulepped vastavalt artiklile 28.

2.  Kolmanda riigi emitendi emiteeritud väärtpaberite muus liikmesriigis kui päritoluliikmesriigis avaliku pakkumise või reguleeritud turul kauplemisele võtmise korral kohaldatakse artiklites 23, 24 ja 25 sätestatud nõudeid.

  Selliste emitentide puhul lubatakse päritoluliikmesriigi pädeval asutusel nõuda lisatasu, mis kajastab sellise emissiooniga kaasnevat koormust.

3.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 42 vastu delegeeritud õigusakte, et kehtestada üldise samaväärsuse kriteeriume artiklites 6, 7, 8 ja 13 sätestatud nõuetest lähtuvalt.

Eespool nimetatud kriteeriumide põhjal võib komisjon võtta ▌vastu rakendusotsuse, milles sätestatakse, et kolmanda riigi õigusaktides kehtestatud teabenõuded on samaväärsed käesoleva määruse nõuetega. Selline rakendusotsus võetakse vastu kooskõlas artikli 43 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikkel 28

Koostöö kolmandate riikidega

1.  Artikli 27 kohaldamiseks ja vajaduse korral artikli 26 kohaldamiseks sõlmivad liikmesriikide pädevad asutused kolmandate riikide järelevalveasutustega koostöökokkulepped kolmandate riikide järelevalveasutustega peetava teabevahetuse kohta ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste jõustamise kohta kolmandates riikides, välja arvatud juhul, kui kõnealune kolmas riik on kantud komisjoni koostööd mittetegevate riikide nimekirja. Kõnealused koostöökokkulepped tagavad vähemalt tõhusa teabevahetuse, mis võimaldab pädevatel asutustel täita määrusest tulenevaid ülesandeid.

Kui pädev asutus teeb sellise kokkuleppe sõlmimise ettepaneku, teavitab ta sellest ESMAt ja teisi pädevaid asutusi.

2.  Artikli 27 kohaldamiseks ja vajaduse korral artikli 26 kohaldamiseks lihtsustab ja koordineerib ESMA koostöökokkulepete sõlmimist liikmesriikide pädevate asutuste ja kolmandate riikide asjaomaste järelevalveasutuste vahel.

ESMA lihtsustab ja koordineerib vajaduse korral ka sellise teabe vahetamist liikmesriikide pädevate asutuste vahel, mis saadakse kolmandate riikide järelevalveasutustelt ja mis võib olla oluline artiklite 36 ja 37 alusel meetmete võtmise seisukohast.

3.  Pädevad asutused sõlmivad kolmandate riikide järelevalveasutustega teabevahetust reguleerivad koostöökokkulepped üksnes tingimusel, et avaldatava teabe suhtes kohaldatakse vähemalt samaväärseid ametisaladuse hoidmise tagatisi, nagu on sätestatud artiklis 33. Selline teabevahetus peab olema ette nähtud kõnealuste pädevate asutuste ülesannete täitmiseks.

3 a.  ESMA võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõikes 1 osutatud koostöölepingute miinimumsisu.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

3 b.  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva artikli kohaldamiseks, võib ESMA töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et sätestada näidiskoostöökokkulepe, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad kasutama.

VII PEATÜKK

ESMA JA PÄDEVAD ASUTUSED

Artikkel 29

Pädevad asutused

1.  Iga liikmesriik määrab ühe pädeva haldusasutuse, kes vastutab käesolevas määruses sätestatud ülesannete täitmise eest ja tagab käesoleva määruse kohaselt vastu võetud sätete kohaldamise. Liikmesriigid teavitavad vastavalt komisjoni, ESMAt ja teiste liikmesriikide pädevaid asutusi.

Pädev asutus on ▌turuosalistest ▌sõltumatu.

2.  Liikmesriigid võivad lubada oma pädeval asutusel kinnitatud prospektide internetis avaldamise ülesandeid delegeerida.

Mis tahes ülesannete delegeerimine üksustele tehakse eraldi otsusega, milles loetletakse vastavad ülesanded ja nende täitmise tingimused ning mis sisaldab klauslit, mis kohustab asjaomast üksust tegutsema ja olema korraldatud nii, et välditaks huvide konflikte ja et delegeeritud ülesannete täitmisel saadud teavet ei kasutataks ebaõiglaselt või konkurentsi välistamiseks. Sellises otsuses märgitakse ära kokkulepped pädeva asutuse ja üksuse vahel, millele ülesanded delegeeritakse.

Lõppvastutus käesoleva määruse täitmise järelevalve ja prospektide kinnitamise eest lasub lõike 1 kohaselt määratud pädeval asutusel.

Liikmesriigid teatavad teises lõigus osutatud otsusest, sealhulgas delegeerimise täpsetest tingimustest komisjonile, ESMA-le ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele.

3.  Lõiked 1 ja 2 ei piira liikmesriigi võimalust kehtestada eraldi õigus- ja halduskorraldus Euroopa ülemereterritooriumide suhtes, kelle välissuhete eest see liikmesriik vastutab.

Artikkel 30

Pädevate asutuste volitused

1.  Selleks et täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, on pädevatel asutustel kooskõlas riigisisese õigusega vähemalt järgmised järelevalve- ja uurimisvolitused:

a)  kohustada emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat esitama prospektis lisateavet, kui see on vajalik investorite kaitsmiseks;

b)  kohustada emitenti, pakkujat või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejat ja isikuid, kes neid kontrollivad või kes on nende kontrolli all, esitama teavet ja dokumente;

c)  kohustada emitendi, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja audiitoreid ja juhte ning finantsvahendajaid, kellele on tehtud ülesandeks avalik pakkumine teha või kauplemisele võtmist taotleda, esitama teavet;

d)  peatada avalik pakkumine või kauplemisele võtmine maksimaalselt 25 järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

e)  keelata või peatada reklaam või nõuda emitendilt, pakkujalt või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotlejalt või asjakohastelt finantsvahendajatelt, et nad lõpetaksid või peataksid reklaami kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

f)  keelata avalik pakkumine, kui nad leiavad, et käesoleva määruse sätteid on rikutud või kui on põhjendatult alust kahtlustada, et neid võidakse rikkuda;

g)  peatada või nõuda, et asjakohased reguleeritud turud peatavad reguleeritud turul kauplemise kuni kümneks järjestikuseks tööpäevaks korraga, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

h)  keelata kauplemine reguleeritud turul, kui nad leiavad, et käesoleva määruse sätteid on rikutud;

i)  avalikustada asjaolu, et emitent, pakkuja või reguleeritud turul kauplemisele võtmise taotleja ei täida oma kohustusi;

j)  peatada kinnitamiseks esitatud prospekti kontroll või peatada avalik pakkumine või kauplemisele võtmine, kui pädev asutus kasutab õigust rakendada keeldu või piirangut vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014(24) artiklile 42, kuni keelu või piirangu lõppemiseni;

k)  keelduda kinnitamast teatava emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja koostatud prospekti maksimaalselt viis aastat, kui emitent, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja on korduvalt ja raskelt rikkunud käesoleva määruse sätteid;

l)  avalikustada või kohustada emitenti avalikustama kogu olulise teabe, mis võib mõjutada hinnangut reguleeritud turul kauplemisele võetud väärtpaberitele, et tagada investorite kaitse või turu tõrgeteta toimimine;

m)  peatada või nõuda, et asjakohane reguleeritud turg peataks väärtpaberitega kauplemise, kui nad leiavad, et emitendi olukord on selline, et kauplemine kahjustaks investorite huve;

n)  teostada kohapealset kontrolli või uurimist muudes kohtades kui füüsiliste isikute elukohad ja siseneda sel eesmärgil ruumidesse, et saada juurdepääs dokumentidele ja muudele mis tahes kujul andmetele, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et kontrolli või uurimisega seotud dokumendid ja muud andmed võivad olla olulised käesoleva määruse rikkumise tõendamiseks.

Kui see on riigisisese õiguse kohaselt vajalik, võib pädev asutus paluda asjaomasel õigusasutusel otsustada esimeses lõigus osutatud volituste kasutamise üle. ESMA-l on vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21 õigus osaleda punktis n osutatud kohapealses kontrollis, kui seda viivad ühiselt läbi kaks või enam pädevat asutust.

2.  Pädevad asutused täidavad oma lõikes 1 osutatud ülesandeid ja teostavad oma volitusi nii suures ulatuses, kui on vaja selleks, et täita oma vastutust käesoleva määruse täitmise järelevalve ja prospektide kinnitamise eest, ühel järgmistest viisidest:

a)  otse;

b)  koostöös teiste asutustega;

c)  omal vastutusel, delegeerides küsimuse sellistele asutustele;

d)  suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.

3.  Liikmesriigid tagavad asjakohaste meetmete olemasolu, nii et pädevatel asutustel on kõik nende ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja uurimisvolitused.

4.  Isikut, kes annab pädevale asutusele käesoleva määruse kohaselt teavet, ei käsitata olevat rikkunud teabe avaldamisele lepingu või õigus- või haldusnormidega kehtestatud piirangut ning ta ei kanna kõnealuse teatamisega seoses mingit vastutust.

5.  Lõiked 1–3 ei piira liikmesriigi võimalust kehtestada eraldi õigus- ja halduskorraldus Euroopa ülemereterritooriumide suhtes, kelle välissuhete eest see liikmesriik vastutab.

Artikkel 31

Pädevate asutuste vaheline koostöö

1.  Käesoleva määruse kohaldamisel teevad pädevad asutused koostööd omavahel ja ESMAga. Nad vahetavad põhjendamatu viivituseta teavet ning teevad koostööd uurimise, järelevalve ning õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamise käigus.

Kui liikmesriigid otsustavad artikli 36 kohaselt kehtestada kriminaalkaristused, mida kohaldatakse käesoleva määruse sätete rikkumiste korral, tagavad nad, et võetakse asjakohaseid meetmeid, et pädevatel asutustel oleksid kõik vajalikud volitused teha koostööd nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate õigusasutustega, et saada konkreetset teavet, mis on seotud käesoleva määruse võimaliku rikkumisega seoses algatatud kriminaaluurimise või -menetlusega, ja esitavad selle teabe muudele pädevatele asutustele ja ESMA-le, et täita oma kohustust teha määruse kohaldamisel koostööd üksteisega ja ESMAga.

2.  Pädev asutus võib keelduda uurimisega seoses teabe esitamise või koostöö tegemise taotluse korral tegutsemisest vaid järgmistel erandlikel asjaoludel:

a)  kui taotluse rahuldamine kahjustaks tõenäoliselt tema enda uurimistegevust või õigus- ja haldusnormide täitmise tagamise vahendite kasutamist või kriminaaluurimist;

b)  kui sama teo ja sama isiku suhtes on juba algatatud kohtumenetlus taotluse saanud liikmesriigis;

c)  kui taotluse saanud liikmesriigis on nende isikute suhtes juba tehtud lõplik kohtuotsus seoses sama teoga.

3.  Pädevad asutused esitavad taotluse korral koheselt kogu teabe, mida nõutakse käesoleva määruse kohaldamiseks.

4.  Pädev asutus võib kohapealse kontrolli või uurimisega seoses taotleda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt.

Taotluse esitanud pädev asutus teavitab esimeses lõigus osutatud taotlusest ESMAt. Piiriülese mõjuga uurimise või kontrolli korral peab ESMA pädeva asutuse taotluse korral uurimist või kontrolli koordineerima.

Kui pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse viia läbi kohapealne kontroll või uurimine, võib ta:

a)  kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia;

b)  lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealses kontrollis või uurimises osaleda;

c)  lubada taotluse esitanud pädeval asutusel kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia;

d)  määrata audiitorid või eksperdid kohapealset kontrolli või uurimist läbi viima, ja/või

e)  jagada teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate asutustega.

5.  Pädevad asutused võivad teatada ESMA-le juhtudest, kui koostöötaotlus, eelkõige teabe vahetamise taotlus, on tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud. Ilma et see piiraks Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaldamist, võib ESMA esimeses lauses osutatud juhtudel tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

6.  ESMA võib töötada välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud, et täpsustada teavet, mida pädevad asutused peavad vastavalt lõikele 1 vahetama.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artiklitega 10–14.

7.  ESMA võib välja töötada rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, millega kehtestatakse standardvormid, -mallid ja -menetlused teabevahetuseks pädevate asutuste vahel.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu kolmandas lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 32

Koostöö ESMAga

1.  Pädevad asutused teevad käesoleva määruse kohaldamisel koostööd ESMAga vastavalt määrusele (EL) nr 1095/2010.

2.  Pädevad asutused esitavad vastavalt määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 35 ESMA-le viivitamata kogu teabe, mis on tema ülesannete täitmiseks vajalik.

3.  Selleks et tagada ühetaolised tingimused käesoleva artikli kohaldamiseks, võib ESMA töötada välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõud, et määrata kindlaks lõikes 2 osutatud teabevahetuse kord ja vormid.

Komisjonile antakse õigus võtta vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 15.

Artikkel 33

Ametisaladus

1.  Kogu käesoleva määruse alusel pädevate asutuste vahel vahetatavat teavet, mis puudutab äri- või tegevustingimusi ja muid majanduslikke või isiklikke küsimusi, peetakse konfidentsiaalseks ja selle suhtes kohaldatakse ametisaladuse nõudeid, välja arvatud juhul, kui pädev asutus märgib teavet esitades, et selle võib avaldada, või kui avaldamise kohustus tuleneb kohtumenetlusest.

2.  Ametisaladuse hoidmise kohustust kohaldatakse kõikide isikute suhtes, kes töötavad või on töötanud pädeva asutuse heaks või üksuse heaks, millele pädev asutus on ülesandeid delegeerinud. Ametisaladuse alla kuuluvat teavet ei avaldata ühelegi teisele isikule ega ametiasutusele, välja arvatud juhul, kui avaldamise kohustus tuleneb liidu või liikmesriigi õigusest.

Artikkel 34

Andmekaitse

Seoses isikuandmete töötlemisega käesoleva määruse raames, täidavad pädevad asutused käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikke ülesandeid kooskõlas riigisiseste õigus- ja haldusnormidega, millega võetakse üle direktiiv 95/46/EÜ.

Töödeldes isikuandmeid käesoleva määruse raames, järgib ESMA määrust (EÜ) nr 45/2001.

Artikkel 35

Ettevaatusabinõud

1.  Kui vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus leiab, et emitent, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja või avaliku pakkumise eest vastutav finantseerimisasutus on rikkunud õigusnorme või et need isikud on rikkunud kohustusi, mis on neil vastavalt käesolevale määrusele, teatab ta sellest päritoluliikmesriigi pädevale asutusele ja ESMA-le.

2.  Kui olenemata päritoluliikmesriigi pädeva asutuse võetud meetmetest jätkab emitent, pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja või avaliku pakkumise eest vastutav finantseerimisasutus käesoleva määruse asjakohaste sätete rikkumist, võtab vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus pärast päritoluliikmesriigi pädeva asutuse ja ESMA teavitamist kõik vajalikud meetmed, et kaitsta investoreid, ning teatab neist komisjonile ja ESMA-le nii kiiresti kui võimalik.

3.  Lõikes 2 osutatud juhtudel võib ESMA tegutseda talle määruse (EL) nr 1095/2010 artikliga 19 antud volituste kohaselt.

VIII PEATÜKK

HALDUSMEETMED JA -KARISTUSED

Artikkel 36

Haldusmeetmed ja -karistused

1.  Ilma et see piiraks artikli 30 kohaseid pädevate asutuste järelevalve- ja uurimisvolitusi ning liikmesriikide õigust näha ette ja kohaldada kriminaalkaristusi, annavad liikmesriigid pädevatele asutustele riigisisese õiguse kohaselt õiguse võtta asjakohaseid haldusmeetmeid ja kohaldada halduskaristusi, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Kõnealuseid haldusmeetmeid ja -karistusi kohaldatakse vähemalt järgmiste rikkumiste korral:

a)  käesoleva määruse artikli 3, artikli 5, artikli 6, artikli 7 lõigete 1–10, artikli 8, artikli 9 lõigete 1–13, artikli 10, artikli 11 lõigete 1 ja 3, artikli 12, artikli 14 lõike 2, artikli 15 lõigete 1 ja 2, artikli 16 lõike 1, artikli 17 lõigete 1 ja 3, artikli 18 lõigete 1–3, artikli 19 lõike 1, artikli 20 lõigete 1–4 ja lõigete 7–10, artikli 21 lõigete 2–4, artikli 22 lõigete 1, 2 ja 4 ning artikli 25 rikkumine;

b)  artikliga 30 hõlmatud koostööst keeldumine või uurimises või kontrollis mitteosalemine või taotlusele vastamata jätmine.

Liikmesriigid võivad hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] otsustada mitte kehtestada esimeses lõigus osutatud eeskirju halduskaristuste kohta, kui esimese lõigu punktides a ja b osutatud rikkumiste eest kohaldatakse juba riigisisese õiguse kohaselt kriminaalkaristusi. Kui liikmesriigid nii otsustavad, siis teevad nad komisjonile ja ESMA-le üksikasjalikult teatavaks nende kriminaalõiguse asjaomased sätted.

Liikmesriigid teevad esimeses ja teises lõigus osutatud eeskirjad komisjonile ja ESMA-le üksikasjalikult teatavaks hiljemalt [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Nad teavitavad komisjoni ja ESMAt viivitamata eeskirjade mis tahes hilisematest muudatustest.

2.  Liikmesriigid tagavad kooskõlas riigisisese õigusega, et pädevatel asutustel on lõike 1 punktis a osutatud rikkumiste korral õigus kehtestada vähemalt järgmisi halduskaristusi ja võtta järgmisi haldusmeetmeid:

a)  avalik teadaanne, milles on märgitud vastutav füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad kooskõlas artikliga 40;

b)  ettekirjutus, millega nõutakse, et vastutav füüsiline või juriidiline isik lõpetaks rikkumist põhjustava tegevuse;

c)  maksimaalne rahaline halduskaristus, mis vastab vähemalt kahekordsele rikkumise tulemusel saadud kasule või välditud kahjule, kui kõnealust kasu või kahju on võimalik kindlaks määrata;

d)  juriidilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 5 000 000 euro ulatuses või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastava summa ulatuses omavääringus [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] seisuga või 3 % selle juriidilise isiku kogu aastakäibest vastavalt kõige värskemale finantsaruandele, mille juhtkond on kinnitanud.

Kui juriidiline isik on emaettevõtja või selle emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid vastavalt direktiivile 2013/34/EL, siis on asjakohane aastane kogukäive vastavalt liidu asjakohastele raamatupidamisalastele õigusaktidele aastane kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on kinnitanud lõpliku emaettevõtja juhtorgan;

e)  füüsilise isiku puhul maksimaalne rahaline halduskaristus vähemalt 700 000 euro ulatuses või liikmesriigis, kus euro ei ole ametlik vääring, vastava summa ulatuses omavääringus [käesoleva määruse jõustumise kuupäev] seisuga.

3.  Liikmesriigid võivad kehtestada lisakaristusi või -meetmeid või suuremaid haldustrahve võrreldes käesolevas määruses sätestatuga.

Artikkel 37

Järelevalvevolituste kasutamine ja karistuste kohaldamine

1.  Pädevad asutused võtavad halduskaristuste ja -meetmete liigi ja suuruse otsustamisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist:

a)  rikkumise raskusaste ja kestus;

b)  rikkumise eest vastutava isiku vastutuse ulatus;

c)  rikkumise eest vastutava isiku finantsseisundi tugevus, millele osutab vastutava juriidilise isiku kogukäive või vastutava füüsilise isiku aastane sissetulek ja netovarad;

d)  rikkumise mõju jaeinvestorite huvidele;

e)  rikkumise eest vastutava isiku poolt rikkumise tulemusena saadud kasu, ära hoitud kahju või kolmandale isikule tekitatud kahju olulisus, kui neid saab kindlaks määrata;

f)  rikkumise eest vastutava isiku valmidus teha pädeva asutusega koostööd, ilma et see mõjutaks vajadust tagada selle isiku saadud kasu või ära hoitud kahju tagastamist;

g)  rikkumise eest vastutava isiku varasemad rikkumised;

h)  abinõud, mille rikkumise eest vastutav isik on tarvitusele võtnud, et ära hoida rikkumise kordumine.

2.  Pädevad asutused teevad artikli 36 alusel halduskaristuste määramise ja muude haldusmeetmete kohaldamise õiguse kasutamisel tihedat koostööd, tagamaks, et nende järelevalve- ja uurimisvolitused ning nende määratavad halduskaristused ja kohaldatavad haldusmeetmed on käesoleva määruse alusel tõhusad ja asjakohased. Nad koordineerivad oma tegevust, et vältida võimalikku dubleerimist ja tegevuse kattumist järelevalve- ja uurimisvolituste kasutamisel ning halduskaristuste ja -meetmete kohaldamisel piiriüleste juhtumite korral.

Artikkel 38

Kaebuse esitamise õigus

Liikmesriigid tagavad, et käesoleva määruse sätete alusel vastu võetud otsused on asjakohaselt põhjendatud ja nende peale võib esitada kaebuse kohtule.

Artikkel 39

Rikkumistest teatamine

1.  Pädevad asutused kehtestavad tõhusa korra, mille abil julgustada ja võimaldada neile käesoleva määruse tegelikest või võimalikest rikkumistest teada anda.

2.  Lõikes 1 osutatud kord hõlmab vähemalt järgmist:

a)  tegeliku või võimaliku rikkumise teadete vastuvõtmise kord ja nende järelmeetmed, sh turvaliste sidekanalite loomine nende teadete esitamiseks;

b)  asjakohase kaitse tagamine vähemalt kättemaksu, diskrimineerimise ja muud laadi ebaõiglase kohtlemise eest tööandja või kolmandate isikute poolt töölepingu alusel töötavatele isikutele, kes rikkumisest teatavad;

c)  nii rikkumisest teatanud isiku kui ka väidetavalt rikkumise toimepanemise eest vastutava füüsilise isiku identiteedi ja isikuandmete kaitse kõigis menetluse etappides, välja arvatud juhul, kui nende andmete avalikustamine on liikmesriigi õigusest tulenevalt nõutav edasise uurimise või järgneva kohtumenetluse raames.

3.  Liikmesriigid võivad käesoleva määruse tegelike või võimalike rikkumiste kohta olulist teavet esitavatele isikutele ette näha rahalised hüved kooskõlas riigisisese õigusega, kui sellistel isikutel ei ole muid eelnevaid õiguslikke ega lepingulisi kohustusi sellist teavet esitada, ja kui teave on uus ja kui selle tulemusel määratakse käesoleva määruse rikkumise eest haldus- või kriminaalkaristus või kohaldatakse mõnda muud haldusmeedet.

4.  Liikmesriigid nõuavad tööandjatelt, kelle tegevusala reguleeritakse finantsteenuseid käsitlevate normidega, asjakohase korra kehtestamist, mille alusel nende töötajad peavad tegelikest või võimalikest rikkumistest teatama organisatsioonisiseselt eraldiseisva sõltumatu ja autonoomse kanali kaudu.

Artikkel 40

Otsuste avaldamine

1.  Pädevad asutused avaldavad käesoleva määruse rikkumise eest halduskaristuse määramise või haldusmeetme võtmise otsuse oma ametlikul kodulehel kohe pärast seda, kui otsusest puudutatud isikule on sellest otsusest teada antud. Avaldatakse vähemalt teave rikkumise liigi ja laadi kohta ning andmed rikkumise eest vastutava isiku kohta. Kõnealune kohustus ei kehti otsuste suhtes, mis käsitlevad uurimise käigus võetavaid meetmeid.

2.  Kui pädev asutus, olles hinnanud iga üksikjuhtumi puhul eraldi selliste andmete avaldamise proportsionaalsust, peab juriidilise isiku identiteedi või füüsilise isiku identiteedi või isikuandmete avaldamist ebaproportsionaalseks või kui andmete avaldamine võib ohustada finantsturgude stabiilsust või käimasolevat uurimist, siis tagavad liikmesriigid, et pädevad asutused kas:

a)  lükkavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamise edasi, kuni vastava teabe avaldamisest hoidumise põhjused lakkavad eksisteerimast;

b)  avaldavad karistust või meedet käsitleva otsuse kohta anonüümsed andmed kooskõlas riigisisese õigusega, kui selline anonüümsete andmete avaldamine tagab asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse; kui karistuse või meetme kohta otsustatakse avaldada anonüümsed andmed, võib asjakohaste andmete avaldamise edasi lükata mõistliku aja võrra, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümsete andmete avaldamise põhjused kaovad;

c)  jätavad karistust või meedet käsitleva otsuse avaldamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada:

i)  et finantsturgude stabiilsust ei seataks ohtu;

ii)  sellise otsuse avaldamise proportsionaalsus vähem oluliseks peetava meetme puhul.

3.  Kui karistuse või meetme kohaldamise otsuse peale saab esitada kaebuse liikmesriigi asjaomasele kohtule või muule asutusele, avalikustavad pädevad asutused kohe oma ametlikul kodulehel ka sellekohase teabe ning kogu edasise teabe esitatud kaebuse tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse otsused varasemate karistuse määramise või meetme võtmise otsuste tühistamise kohta.

4.  Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud teavet hoitakse nende ametlikul veebisaidil vähemalt viis aastat alates selle avaldamisest. Avaldatud teabe hulgas esinevad isikuandmed esitatakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil üksnes sellise aja jooksul, mis on vajalik kooskõlas kohaldatavate andmekaitse-eeskirjadega.

Artikkel 41

Karistustest ESMA-le teatamine

1.  Pädev asutus esitab ESMA-le igal aastal koondteabe kõigi artikli 36 kohaselt määratud halduskaristuste ning võetud muude haldusmeetmete kohta. ESMA avaldab selle teabe aastaaruandes.

Kui liikmesriigid on kooskõlas artikli 36 lõikega 1 otsustanud kehtestada artikli 36 lõikes 1 osutatud sätete rikkumise eest kriminaalkaristused, esitavad nende pädevad asutused ESMA-le kord aastas anonüümsed koondandmed kõigi algatatud kriminaaluurimiste ja määratud kriminaalkaristuste kohta. ESMA avaldab määratud kriminaalkaristuste andmed aastaaruandes.

2.  Kui pädev asutus on avalikustanud haldus- või kriminaalkaristused või muud haldusmeetmed, teatab ta kõnealustest halduskaristustest või meetmetest samaaegselt ESMA-le.

3.  Pädevad asutused teavitavad ESMAt kõikidest määratud, kuid artikli 40 lõike 2 punkti c kohaselt avaldamata jäetud halduskaristustest või -meetmetest, sh nendega seotud kaebustest ja kaebuste lahendamise tulemustest. Liikmesriigid tagavad, et pädevaid asutusi teavitatakse määratud kriminaalkaristustest ja nendega seotud lõppotsustest ning et nad esitavad selle teabe ESMA-le. ESMA peab talle teatatud karistuste keskset andmebaasi üksnes pädevate asutuste vahel teabe vahetamise eesmärgil. Sellele andmebaasile pääsevad ligi ainult pädevad asutused ja seda ajakohastatakse pädevate asutuste antud teabe põhjal.

IX PEATÜKK

DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID JA RAKENDUSAKTID

Artikkel 42

Delegeeritud volituste rakendamine

1.  Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.  Artikli 1 lõikes 6, artikli 2 lõikes 2, ▌artikli 13 lõigetes 1 ja 2, artikli 14 lõikes 3, artikli 15 lõikes 3 ▌ja artikli 27 lõikes 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].

3.  Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 1 lõikes 6, artikli 2 lõikes 2, ▌artikli 13 lõigetes 1 ja 2, artikli 14 lõikes 3, artikli 15 lõikes 3 ▌ja artikli 27 lõikes 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.  Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5.  Artikli 1 lõike 6, artikli 2 lõike 2, ▌artikli 13 lõigete 1 ja 2, artikli 14 lõike 3, artikli 15 lõike 3 ▌ja artikli 27 lõike 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

Artikkel 43

Komiteemenetlus

1.  Komisjoni abistab Euroopa väärtpaberikomitee, mis on loodud komisjoni otsusega 2001/528/EÜ(25). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.  Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

X PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 44

Kehtetuks tunnistamine

1.  Direktiiv 2003/71/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates [käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev].

2.  Viiteid direktiivile 2003/71/EÜ käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse kooskõlas käesoleva määruse IV lisas esitatud vastavustabeliga.

4.  Prospektide suhtes, mis on kinnitatud kooskõlas direktiivi 2003/71/EÜ üle võtvate riigisiseste õigusaktidega enne [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], kohaldatakse jätkuvalt riigisisest õigust kuni prospektide kehtivuse lõppemiseni või kuni 12 kuu möödumiseni [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev], olenevalt sellest, kumb on varasem.

Artikkel 45

ESMA aruanne prospektide kohta

1.  ESMA avaldab artikli 20 lõikes 6 osutatud mehhanismis avalikuks tehtud dokumentide alusel igal aastal aruande, mis sisaldab statistikat liidus kinnitatud ja teavitatud prospektide kohta ning suundumuste analüüsi, võttes arvesse emitentide liike, eelkõige VKEsid, ja emissioonide liike, eelkõige pakkumiste väärtust, võõrandatavate väärtpaberite liiki, kauplemiskohtade liiki ja nimiväärtuseid.

2.  See aruanne sisaldab eelkõige:

a)  analüüsi, millises ulatuses kasutatakse kogu liidus artiklites 14 ja 15 sätestatud avalikustamiskordi ja artiklis 9 sätestatud universaalset registreerimisdokumenti;

b)  statistikat põhiprospektide ja lõplike tingimuste ning eraldi dokumentidena või ühe dokumendina koostatud prospektide kohta;

c)  statistikat keskmise ja kogusumma kohta, mille on saanud väärtpaberite käesoleva määruse kohase avaliku pakkumise teel noteerimata äriühingud, äriühingud, mille väärtpaberitega kaubeldakse mitmepoolsetes kauplemissüsteemides, sealhulgas VKEde kasvuturgudel, ja äriühingud, mille väärtpaberid on võetud kauplemisele reguleeritud turgudel. Vajaduse korral esitatakse statistikas jaotus esmakordse avaliku pakkumise ja järgnevate pakkumiste ning kapitali- ja mittekapitaliväärtpaberite järgi;

c a)  statistikat prospektide koostamise kulude kohta, esitatuna vähemalt eri emitentide klasside, emissiooni mahu ja asukohtade, samuti emitentide makstud lõivude ja tasude klasside ning neid võtnud teenuseosutajate klasside kaupa; statistikaga koos esitatakse prospektide koostamises osalevate teenuseosutajate vahelise konkurentsi tulemuslikkuse analüüs ja soovitused, kuidas kulusid vähendada.

Artikkel 46

Läbivaatamine

Enne [5 aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.

Muu hulgas hinnatakse aruandes, kas prospekti kokkuvõte, artiklites 14 ja 15 sätestatud avalikustamiskorrad ja artiklis 9 sätestatud universaalne registreerimisdokument on nende eesmärke arvestades asjakohased. Aruandes võetakse arvesse artikli 19 lõikes 12 nimetatud vastastikuse eksperdihindamise tulemusi.

Artikkel 47

Jõustumine ja kohaldamine

1.  Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

2.  Seda kohaldatakse alates [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

2 a.  Erandina lõikest 2 võivad liikmesriigid otsustada kohaldada artikli 1 lõike 3 punktis d sätestatud erandi tegemiseks või artikli 3 lõikes 2 sätestatud valikuõiguse andmiseks kehtestatud piirmäärasid alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

3.  Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et tagada vastavus artiklile 11, artikli 19 lõikele 8, artiklile 29, artiklile 30, artiklile 36, artiklile 37, artiklile 38, artiklile 39, artiklile 40 ja artiklile 41 hiljemalt [24 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

President  Eesistuja

I LISA

PROSPEKT

I.  Kokkuvõte

II.  Juhatuse ja nõukogu liikmete, nõustajate ja audiitorite nimed

Eesmärk on nimetada äriühingu esindajad ja muud isikud, kes on seotud pakkumise või kauplemisele võtmisega; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest, ja isikud, kes vastutavad raamatupidamisaruannete auditeerimise eest.

III.  Andmed pakkumise kohta ja eeldatav ajakava

Siin tuleb esitada iga pakkumise olulisemad andmed ja selle pakkumisega seotud olulised kuupäevad.

A. Pakkumise võtmenäitajad

B. Meetod ja eeldatav ajakava

IV.  Oluline teave

Siin tuleb kokku võtta äriühingu finantsseisundit, kapitalisatsiooni ja riskitegureid käsitlev põhiteave. Kui dokumendis sisalduvaid raamatupidamisaruandeid muudetakse, et peegeldada olulisi muutusi äriühingu struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A. Väljavalitud finantsandmed

B. Kapitalisatsioon ja võlad

C. Pakkumise põhjendus ja tulu kasutamine

D. Riskitegurid

V.  Teave äriühingu kohta

Eesmärk on anda teavet äriühingu äritegevuse, valmistatavate toodete või osutatavate teenuste ja äritegevust mõjutavate tegurite kohta. Samuti on eesmärgiks anda teavet, mis käsitleb äriühingu materiaalsete põhivarade piisavust ja sobivust ning tema plaane võimsust tulevikus suurendada või vähendada.

A. Äriühingu minevik ja areng

B. Äritegevuse ülevaade

C. Organisatsiooniline struktuur

D. Materiaalsed põhivarad

VI.  Tegevus- ja finantsülevaade ning väljavaated

Eesmärk on esitada juhtkonna selgitused tegurite kohta, mis on mõjutanud äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi raamatupidamisaruannetega hõlmatud varasematel perioodidel, ja juhtkonna hinnang teguritele ja suundumustele, mis eeldatavasti mõjutavad oluliselt äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi tulevastel aruandeperioodidel.

A. Tegevustulemused

B. Likviidsus ja kapital

C. Uurimis- ja arendustegevus, patendid ja litsentsid jne

D. Suundumused

VII.  Juhatuse ja nõukogu liikmed ning töötajad

Eesmärk on anda teavet äriühingu juhtide kohta, mis võimaldab investoritel hinnata nende kogemusi, oskusi ja palgataset ning nende suhet äriühinguga.

A. Juhatuse ja nõukogu liikmed

B. Töötasu

C. Juhatuse ja nõukogu töökord

D. Töötajad

E. Osalus aktsiakapitalis

VIII.  Suuraktsionärid ja tehingud seotud isikutega

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb suuraktsionäre ja muid isikuid, kes kontrollivad või võivad kontrollida äriühingut. Samuti antakse teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud isikutega, kes on äriühinguga seotud, ja selle kohta, kas nende tehingute tingimused on kooskõlas äriühingu huvidega.

A. Suuraktsionärid

B. Tehingud seotud isikutega

C. Ekspertide ja nõustajate huvid

IX.  Finantsteave

Eesmärk on täpsustada, millised raamatupidamisaruanded peavad dokumendis sisalduma ja milliseid ajavahemikke tuleb katta ning kui vanad võivad raamatupidamisaruanded ja muud finantsandmed olla. Raamatupidamisaruannete koostamisel ja auditeerimisel kasutatavad raamatupidamis- ja auditeerimispõhimõtted määratakse kindlaks rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite kohaselt.

A. Konsolideeritud raamatupidamisaruanne ja muud finantsandmed

B. Olulised muudatused

X.  Pakkumise ja kauplemisele võtmise üksikasjad

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb väärtpaberite pakkumist ja kauplemisele võtmist, nende jaotamise kava ja muid asjakohaseid küsimusi.

A. Pakkumine ja kauplemisele võtmine

B. Jaotuskava

C. Turud

D. Müüvad väärtpaberiomanikud

E. Kapitali lahjendamine (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

F. Emiteerimiskulud

XI.  Lisateave

Eesmärk on esitada teavet, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A. Osakapital

B. Asutamisleping ja põhikiri

C. Olulised lepingud

D. Valuutakontroll

E. Hoiatus maksutagajärgede kohta

F. Dividendid ja makseagendid

G. Ekspertide arvamus

H. Saadavad dokumendid

I. Teave tütarettevõtjate kohta

II LISA

REGISTREERIMISDOKUMENT

I.  Juhatuse ja nõukogu liikmete, nõustajate ja audiitorite nimed

Eesmärk on nimetada äriühingu esindajad ja muud isikud, kes on seotud pakkumise või kauplemisele võtmisega; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest, ja isikud, kes vastutavad raamatupidamisaruannete auditeerimise eest.

II.  Emitenti käsitlev oluline teave

Siin tuleb kokku võtta äriühingu finantsseisundit, kapitalisatsiooni ja riskitegureid käsitlev põhiteave. Kui dokumendis sisalduvaid raamatupidamisaruandeid muudetakse, et peegeldada olulisi muutusi äriühingu struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A. Väljavalitud finantsandmed

B. Kapitalisatsioon ja võlad

C. Riskitegurid

III.  Teave äriühingu kohta

Eesmärk on anda teavet äriühingu äritegevuse, valmistatavate toodete või osutatavate teenuste ja äritegevust mõjutavate tegurite kohta. Samuti on eesmärgiks anda teavet, mis käsitleb äriühingu materiaalsete põhivarade piisavust ja sobivust ning tema plaane võimsust tulevikus suurendada või vähendada.

A. Äriühingu minevik ja areng

B. Äritegevuse ülevaade

C. Organisatsiooniline struktuur

D. Materiaalsed põhivarad

IV.  Tegevus- ja finantsülevaade ning väljavaated

Eesmärk on esitada juhtkonna selgitused tegurite kohta, mis on mõjutanud äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi raamatupidamisaruannetega hõlmatud varasematel perioodidel, ja juhtkonna hinnang teguritele ja suundumustele, mis eeldatavasti mõjutavad oluliselt äriühingu finantsseisundit ja äritegevuse tulemusi tulevastel aruandeperioodidel.

A. Tegevustulemused

B. Likviidsus ja kapital

C. Uurimis- ja arendustegevus, patendid ja litsentsid jne

D. Suundumused

V.  Juhatuse ja nõukogu liikmed ning töötajad

Eesmärk on anda teavet äriühingu juhtide kohta, mis võimaldab investoritel hinnata nende kogemusi, oskusi ja palgataset ning nende suhet äriühinguga.

A. Juhatuse ja nõukogu liikmed

B. Töötasu

C. Juhatuse ja nõukogu töökord

D. Töötajad

E. Osalus aktsiakapitalis

VI.  Suuraktsionärid ja tehingud seotud isikutega

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb suuraktsionäre ja muid isikuid, kes kontrollivad või võivad kontrollida äriühingut. Samuti antakse teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud isikutega, kes on äriühinguga seotud, ja selle kohta, kas nende tehingute tingimused on kooskõlas äriühingu huvidega.

A. Suuraktsionärid

B. Tehingud seotud isikutega

C. Ekspertide ja nõustajate huvid

VII.  Finantsteave

Eesmärk on täpsustada, millised raamatupidamisaruanded peavad dokumendis sisalduma ja milliseid ajavahemikke tuleb katta ning kui vanad võivad raamatupidamisaruanded ja muud finantsandmed olla. Raamatupidamisaruannete koostamisel ja auditeerimisel kasutatavad raamatupidamis- ja auditeerimispõhimõtted määratakse kindlaks rahvusvaheliste raamatupidamis- ja auditeerimisstandardite kohaselt.

A. Konsolideeritud raamatupidamisaruanne ja muud finantsandmed

B. Olulised muudatused

VIII.  Lisateave

Eesmärk on esitada teavet, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A. Osakapital

B. Asutamisleping ja põhikiri

C. Olulised lepingud

D. Ekspertide arvamus

E. Saadavad dokumendid

F. Teave tütarettevõtjate kohta

III LISA

VÄÄRTPABERIKIRJELDUS

I.  Juhatuse ja nõukogu liikmete, nõustajate ja audiitorite nimed

Eesmärk on nimetada äriühingu esindajad ja muud isikud, kes on seotud pakkumise või kauplemisele võtmisega; need on isikud, kes vastutavad prospekti koostamise eest, ja isikud, kes vastutavad raamatupidamisaruannete auditeerimise eest.

II.  Andmed pakkumise kohta ja eeldatav ajakava

Siin tuleb esitada iga pakkumise olulisemad andmed ja selle pakkumisega seotud olulised kuupäevad.

A. Pakkumise võtmenäitajad

B. Meetod ja eeldatav ajakava

III.  Emitenti käsitlev oluline teave

Siin tuleb kokku võtta äriühingu finantsseisundit, kapitalisatsiooni ja riskitegureid käsitlev põhiteave. Kui dokumendis sisalduvaid raamatupidamisaruandeid muudetakse, et peegeldada olulisi muutusi äriühingu struktuuris või raamatupidamispõhimõtetes, tuleb ka väljavalitud finantsandmeid vastavalt muuta.

A. Kapitalisatsioon ja võlad

B. Pakkumise põhjendus ja tulu kasutamine

C. Riskitegurid

IV.  Ekspertide huvid

Eesmärk on anda teavet tehingute kohta, mis äriühing on teinud ekspertide või nõustajatega, kes töötavad äriühingu heaks tulemustasu alusel.

V.  Pakkumise ja kauplemisele võtmise üksikasjad

Eesmärk on anda teavet, mis käsitleb väärtpaberite pakkumist ja kauplemisele võtmist, nende jaotamise kava ja muid asjakohaseid küsimusi.

A. Pakkumine ja kauplemisele võtmine

B. Jaotuskava

C. Turud

D. Müüvad väärtpaberiomanikud

E. Kapitali lahjendamine (üksnes kapitaliväärtpaberite puhul)

F. Emiteerimiskulud

VI.  Lisateave

Eesmärk on esitada teavet, mille andmine on enamasti ette nähtud õigusnormidega ja mida mujal prospektis ei leidu.

A. Valuutakontroll

B. Hoiatus maksutagajärgede kohta

C. Dividendid ja makseagendid

D. Ekspertide arvamus

E. Saadavad dokumendid

IV LISA

Vastavustabel

(osutatud artiklis 44)

Direktiiv 2003/71/EÜ

Käesolev määrus

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 1

Artikli 1 lõige 2, v.a artikli 1 lõike 2 punkt h

Artikli 1 lõige 2

Artikli 1 lõike 2 punkt h

Artikli 1 lõike 3 punkt d

Artikli 1 lõige 3

Artikkel 4

Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 lõike 5 punktid a ja b

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 1

Artikli 2 lõige 4

Artikli 2 lõige 2

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõige 1

Artikli 3 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 3 punkt a

Artikli 3 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 3 punkt b

Artikli 3 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 3 punkt c

Artikli 3 lõike 2 punkt d

-

Artikli 3 lõike 2 punkt e

-

Artikli 3 lõike 2 teine ja kolmas lõik

Artikkel 5

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 3

Artikli 3 lõige 4

Artikli 1 lõike 5 punkt b

Artikli 4 lõike 1 punkt a

Artikli 1 lõike 3 punkt e

Artikli 4 lõike 1 punkt b

Artikli 1 lõike 3 punkt f

Artikli 4 lõike 1 punkt c

Artikli 1 lõike 3 punkt g

Artikli 4 lõike 1 punkt d

Artikli 1 lõike 3 punkt h

Artikli 4 lõike 1 punkt e

Artikli 1 lõike 3 punkt i

Artikli 4 lõike 1 teine kuni viies lõik

-

Artikli 4 lõike 2 punkt a

Artikli 1 lõike 4 punkt a

Artikli 4 lõike 2 punkt b

Artikli 1 lõike 4 punkt c

Artikli 4 lõike 2 punkt c

Artikli 1 lõike 4 punkt d

Artikli 4 lõike 2 punkt d

Artikli 1 lõike 4 punkt e

Artikli 4 lõike 2 punkt e

Artikli 1 lõike 4 punkt f

Artikli 4 lõike 2 punkt f

Artikli 1 lõike 4 punkt g

Artikli 4 lõike 2 punkt g

Artikli 1 lõike 4 punkt b

Artikli 4 lõike 2 punkt h

Artikli 1 lõike 4 punkt h

Artikli 4 lõige 3

Artikli 1 lõige 6

Artikli 5 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 5 lõige 2

Artikkel 7

Artikli 5 lõige 3

Artikli 6 lõige 2

Artikli 5 lõike 4 esimene lõik

Artikli 8 lõige 1

Artikli 5 lõike 4 teine lõik

Artikli 8 lõige 9

Artikli 5 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 8 lõige 4 ja artikli 24 lõige 4

Artikli 5 lõige 5

Artikli 13 lõige 1

Artikli 6 lõige 1

Artikli 11 lõige 1

Artikli 6 lõige 2

Artikli 11 lõige 2

Artikli 7 lõige 1

Artikli 13 lõike 1 esimene lõik

Artikli 7 lõike 2 punkt a

Artikli 13 lõike 1 teise lõigu punkt a

Artikli 7 lõike 2 punkt b

Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkt b

Artikli 7 lõike 2 punkt c

Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkt c

Artikli 7 lõike 2 punkt d

Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkt c

Artikli 7 lõike 2 punkt e

Artikkel 15

Artikli 7 lõike 2 punkt f

Artikli 13 lõike 2 teise lõigu punkt d

Artikli 7 lõike 2 punkt g

Artikkel 14

Artikli 7 lõige 3

Artikli 13 lõige 3

Artikli 7 lõige 4

-

Artikli 8 lõige 1

Artikli 17 lõige 1

Artikli 8 lõige 2

Artikli 17 lõige 2

Artikli 8 lõige 3

Artikli 17 lõige 3

Artikli 8 lõige 3a

Artikli 17 lõige 4

Artikli 8 lõige 4

Artikli 17 lõige 5

Artikli 8 lõige 5

-

Artikli 9 lõige 1

Artikli 12 lõige 1

Artikli 9 lõige 2

Artikli 12 lõige 1

Artikli 9 lõige 3

Artikli 12 lõige 1

Artikli 9 lõige 4

Artikli 12 lõige 2

Artikli 11 lõige 1

Artikli 18 lõige 1

Artikli 11 lõige 2

Artikli 18 lõige 2

Artikli 11 lõige 3

Artikli 18 lõige 4

Artikli 12 lõige 1

Artikli 10 lõike 1 esimene lõik

Artikli 12 lõige 2

Artikli 10 lõike 1 teine lõik

Artikli 12 lõige 3

-

Artikli 13 lõige 1

Artikli 19 lõige 1

Artikli 13 lõige 2

Artikli 19 lõige 2

Artikli 13 lõige 3

Artikli 19 lõige 3

Artikli 13 lõige 4

Artikli 19 lõige 4

Artikli 13 lõige 5

Artikli 19 lõige 7

Artikli 13 lõige 6

Artikli 19 lõige 8

Artikli 13 lõige 7

Artikli 19 lõige 10

Artikli 14 lõige 1

Artikli 20 lõige 1

Artikli 14 lõige 2

Artikli 20 lõige 2

Artikli 14 lõige 3

-

Artikli 14 lõige 4

Artikli 20 lõige 5

Artikli 14 lõige 4a

Artikli 20 lõige 6

Artikli 14 lõige 5

Artikli 20 lõige 8

Artikli 14 lõige 6

Artikli 20 lõige 9

Artikli 14 lõige 7

Artikli 20 lõige 10

Artikli 14 lõige 8

Artikli 20 lõige 11

Artikli 15 lõige 1

Artikli 21 lõige 1

Artikli 15 lõige 2

Artikli 21 lõige 2

Artikli 15 lõige 3

Artikli 21 lõige 3

Artikli 15 lõige 4

Artikli 21 lõige 4

Artikli 15 lõige 5

-

Artikli 15 lõige 6

Artikli 21 lõige 5

Artikli 15 lõige 7

Artikli 21 lõige 6

Artikli 16 lõige 1

Artikli 22 lõige 1

Artikli 16 lõige 2

Artikli 22 lõige 2

Artikli 16 lõige 3

Artikli 22 lõige 6

Artikli 17 lõige 1

Artikli 23 lõige 1

Artikli 17 lõige 2

Artikli 23 lõige 2

Artikli 18 lõige 1

Artikli 24 lõige 1

Artikli 18 lõige 2

Artikli 24 lõige 2

Artikli 18 lõike 3 esimene lõik

Artikli 24 lõige 3

Artikli 18 lõike 3 teine lõik

Artikli 20 lõike 5 kolmas lõik ja artikli 20 lõige 6

Artikli 18 lõige 4

Artikli 24 lõige 6

Artikli 19 lõige 1

Artikli 25 lõige 1

Artikli 19 lõige 2

Artikli 25 lõige 2

Artikli 19 lõige 3

Artikli 25 lõige 3

Artikli 19 lõige 4

-

Artikli 20 lõige 1

Artikli 27 lõige 1

Artikli 20 lõige 2

Artikli 27 lõige 2

Artikli 20 lõige 3

Artikli 27 lõige 3

Artikli 21 lõige 1

Artikli 29 lõige 1

Artikli 21 lõige 1a

Artikli 32 lõige 1

Artikli 21 lõige 1b

Artikli 32 lõige 2

Artikli 21 lõige 2

Artikli 29 lõige 2

Artikli 21 lõike 3 punkt a

Artikli 30 lõike 1 punkt a

Artikli 21 lõike 3 punkt b

Artikli 30 lõike 1 punkt b

Artikli 21 lõike 3 punkt c

Artikli 30 lõike 1 punkt c

Artikli 21 lõike 3 punkt d

Artikli 30 lõike 1 punkt d

Artikli 21 lõike 3 punkt e

Artikli 30 lõike 1 punkt e

Artikli 21 lõike 3 punkt f

Artikli 30 lõike 1 punkt f

Artikli 21 lõike 3 punkt g

Artikli 30 lõike 1 punkt g

Artikli 21 lõike 3 punkt h

Artikli 30 lõike 1 punkt h

Artikli 21 lõike 3 punkt i

Artikli 30 lõike 1 punkt i

Artikli 21 lõike 3 teine lõik

Artikli 30 lõike 1 teine lõik

Artikli 21 lõike 4 punkt a

Artikli 30 lõike 1 punkt l

Artikli 21 lõike 4 punkt b

Artikli 30 lõike 1 punkt m

Artikli 21 lõike 4 punkt c

-

Artikli 21 lõike 4 punkt d

Artikli 30 lõike 1 punkt n

Artikli 21 lõike 4 teine lõik

Artikli 30 lõike 1 kolmas lõik

Artikli 21 lõige 5

Artikli 29 lõige 3 ja artikli 30 lõige 5

Artikli 22 lõige 1

Artikli 33 lõige 2

Artikli 22 lõike 2 esimene lõik

Artikli 31 lõige 1

Artikli 22 lõike 2 teine lõik

-

Artikli 22 lõike 2 kolmas lõik

Artikli 31 lõige 5

Artikli 22 lõige 3

-

Artikli 22 lõige 4

Artikli 31 lõiked 6 ja 7

Artikli 23 lõige 1

Artikli 35 lõige 1

Artikli 23 lõige 2

Artikli 35 lõige 2

Artikkel 24

Artikkel 43

Artikli 24a lõige 1

Artikli 42 lõige 2

Artikli 24a lõige 2

Artikli 42 lõige 4

Artikli 24a lõige 3

Artikli 42 lõige 1

Artikkel 24b

Artikli 42 lõige 3

Artikkel 24c

Artikli 42 lõige 5

Artikli 25 lõige 1

Artikli 36 lõige 1

Artikli 25 lõige 2

Artikkel 40

Artikkel 26

Artikkel 38

Artikkel 27

-

Artikkel 28

-

Artikkel 29

-

Artikkel 30

-

Artikkel 31

Artikkel 46

Artikkel 32

Artikkel 47

Artikkel 33

Artikkel 47

(1)

ELT C 177, 18.5.2016, lk 9.

(2)

ELT C 195, 2.6.2016, lk 1.

(3)

*   Muudatused: uus või muudetud tekst on märgistatud paksus kaldkirjas, välja jäetud tekst on tähistatud sümboliga ▌.

(4)

  ELT C 177, 18.5.2016, lk 9.

(5)

  ELT C 195, 2.6.2016, lk 1.

(6)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64).

(7)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta direktiiv 2010/73/EL, millega muudetakse direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta ja direktiivi 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele (ELT L 327, 11.12.2010, lk 1).

(8)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/59/EL, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik ning muudetakse nõukogu direktiivi 82/891/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 2001/24/EÜ, 2002/47/EÜ, 2004/25/EÜ, 2005/56/EÜ, 2007/36/EÜ, 2011/35/EL, 2012/30/EL ja 2013/36/EL ning määruseid (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 190).

(9)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(10)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(11)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1).

(12)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84).

(13)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(14)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31).

(15)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1).

(16)

  Nõukogu 17. märtsi 1980. aasta direktiiv 80/390/EMÜ, millega kooskõlastatakse väärtpaberite väärtpaberibörsil ametlikuks noteerimiseks avaldatavate noteerimisprospektide koostamise, ülevaatamise ja levitamise nõuded (EÜT L 100, 17.4.1980, lk 1).

(17)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. mai 2001. aasta direktiiv 2001/34/EÜ, mis käsitleb väärtpaberite ametlikku noteerimist väärtpaberibörsil ja nende väärtpaberite kohta avaldatavat teavet (EÜT L 184, 6.7.2001, lk 1).

(18)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(19)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. novembri 2014. aasta määrus (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 9.12.2014, lk 1).

(20)

  Komisjoni 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 809/2004, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ, mis puudutab prospektides sisalduvat informatsiooni nagu ka selliste prospektide formaati, andmete esitamist viidetena ja selliste prospektide avaldamist ning reklaamide levitamist (ELT L 149, 30.4.2004, lk 1).

(21)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38).

(22)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(23)

  [ELT C , , lk ].

(24)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrus (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 173, 12.6.2014, lk 84).

(25)

  Komisjoni 6. juuni 2001. aasta otsus 2001/528/EÜ Euroopa väärtpaberikomitee loomise kohta (EÜT L 191, 13.7.2001, lk 45).


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (29.6.2016)

majandus- ja rahanduskomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti kohta

(COM(2015)0583 – C8-0375/2015 – 2015/0268(COD))

Arvamuse koostaja: Vicky Ford

LÜHISELGITUS

Taust

Praeguse prospektidirektiiviga (2003/71/EÜ) ühtlustatakse prospektide avaldamise eeskirju olukordades, kus ettevõtted soovivad kaasata kapitali kas aktsiate noteerimise või üldsusele investeerimisvõimaluste pakkumise kaudu. Prospekt peab sisaldama teavet, mida investoritel on vaja teadlike investeerimisotsuste tegemiseks.

Kapitaliturgude liidu osana on komisjon teinud ettepaneku prospektidirektiiv põhjalikult läbi vaadata, et teha ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks kapitali kaasamine ja potentsiaalsetele investoritele, sh jaeinvestoritele selge teabe andmine lihtsamaks ja odavamaks.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon vastutab tarbijate huvidega seotud õigusliku järelevalve eest paljudes valdkondades, mille hulka kuuluvad ka finantsteenused, samuti konkurentsivõime suurendamine ühtsel turul. Oluline on teha jaeinvestoritele kättesaadavaks asjakohane teave, et nad saaksid teha teadlikke otsuseid.

Kokkuvõte

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku nimetada „kokkuvõte“ ümber „sissejuhatavaks kokkuvõtteks“, et täpsemalt kajastada selle eesmärki. Arvamuse koostaja on seisukohal, et kokkuvõtte esitamine peaks olema kohustuslik üksnes juhul, kui väärtpabereid pakutakse jaeinvestoritele. See peaks olema sisutihe ja kergesti võrreldav lühidokument.

Arvamuse koostaja on siiski veendunud, et komisjoni ettepaneku kohane kokkuvõtet käsitlev süsteem on teatavates aspektides liiga ettekirjutav, nt seades maksimumpikkuseks kuus lehekülge ja riskitegurite arvuks viis. Ta ootaks hea meelega sellel teemal kommentaare.

Keel

Arvamuse koostaja toetab ideed, mille kohaselt peaks investor saama kokkuvõtet lugeda ühes oma päritoluliikmesriigi ametlikest keeltest, ja teeb ettepaneku, et prospekti kokkuvõte tuleks vajaduse korral tõlkida, järgides keelenõuete puhul sama korda, mis on kokku lepitud kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) määruses.

Mittekapitaliväärtpaberid

Arvamuse koostaja toetab mittekapitaliväärtpaberite turu avamist jaeinvestoritele ja üle 100 000 eurose nimiväärtusega võlakirjadele tehtud erandi kaotamist, kuid peab vajalikuks jätta alles kutseliste ja mittekutseliste investorite eristamine avalikustamisega seoses.

Künnised

Majandus- ja rahanduskomisjoni raportöör on teinud ettepaneku tõsta ja alandada teatavaid künniseid, et hõlbustada kapitaliturgudele pääsu nende VKEde jaoks, kes seda soovivad. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja on seisukohal, et VKEde rahastamisele juurdepääsu parandamine on kasulik ja et tarbijad võiksid samuti investeerimisvõimaluste kasvust kasu saada. Pidades silmas seda, millist liiki tarbijad tõenäoliselt neisse pakkumistesse investeerivad, on siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja veendunud, et künniste muutmine ei avalda tõenäoliselt olulist mõju tarbijakaitsele. Ta soovitab siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil siiski kõnealused künnised läbi vaadata ning esitab seetõttu uuesti asjaomased muudatusettepanekud siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonis hääletamisele.

Teisesed emissioonid

Komisjoni ettepanekus on esitatud teiseste emissioonide puhul minimaalne avalikustamiskord. Sellega vähenevad halduskulud märkimisväärselt umbes 70 % emissioonide puhul. Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni arvamuse koostaja toetab seda tingimusel, et ei ole tehtud olulisi muudatusi, ja esitab sellega seoses muudatusettepaneku.

Ühisrahastamine

Arvamuse koostaja on teadlik, et komisjon kaalub ühisrahastamisega seonduvat, ja on veendunud, et jaeinvestorid on ühisrahastamise poolt pakutavad võimalused selgelt omaks võtnud. Ta on veendunud, et platvormid peaksid pakkuma vajalikul tasemel tarbijakaitset, ja esitab sellega seoses muudatusettepaneku.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Käesolev määrus on oluline samm kapitaliturgude liidu lõpuleviimise teel, mis on sätestatud komisjoni 30. septembri 2015. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mille pealkiri on „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava”. Kapitaliturgude liidu eesmärk on aidata ettevõtetel kasutusele võtta rohkem erinevatest allikatest pärit kapitali kõikjal Euroopa Liidus (edaspidi „liit”), muuta turgude toimimine tõhusamaks ja pakkuda investoritele ja säästjatele täiendavaid võimalusi panna oma raha teenima, et suurendada majanduskasvu ja luua töökohti.

  Käesolev määrus on oluline samm kapitaliturgude liidu lõpuleviimise teel, mis on sätestatud komisjoni 30. septembri 2015. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele, mille pealkiri on „Kapitaliturgude liidu loomise tegevuskava”. Kapitaliturgude liidu eesmärk on aidata ettevõtetel kasutusele võtta rohkem erinevatest allikatest pärit kapitali kõikjal Euroopa Liidus (edaspidi „liit“), muuta turgude toimimine tõhusamaks ja pakkuda investoritele ja säästjatele täiendavaid võimalusi panna oma raha teenima, et suurendada majanduskasvu ja luua töökohti, eelkõige VKEde jaoks.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Teabe avalikustamine väärtpaberite üldsusele pakkumisel või nende reguleeritud turul kauplemisele lubamisel on väga oluline, et kaitsta investoreid, eemaldades teabe ebasümmeetria nende ja emitentide vahel. Sellise avalikustamise ühtlustamine võimaldab kehtestada piiriülese passimehhanismi, mis hõlbustab siseturu tõhusat toimimist eri väärtpaberite puhul.

(3)  Teabe avalikustamine väärtpaberite üldsusele pakkumisel või nende reguleeritud turul kauplemisele lubamisel on väga oluline, et kaitsta investoreid, vähendades teabe ebasümmeetriat nende ja emitentide vahel. Sellise avalikustamise ühtlustamine võimaldab kehtestada piiriülese passimehhanismi, mis hõlbustab siseturu tõhusat toimimist eri väärtpaberite puhul.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Määruse eesmärk on tagada investorite kaitse ja turu tõhusus, samal ajal tõhustades ühtset kapitaliturgu. Info esitamine, mis vastavalt emitendi ja väärtpaberite laadile on vajalik, et investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse, tagab koos ärieetika eeskirjadega investorite kaitse. Peale selle on see teave tõhus vahend väärtpaberite vastu usalduse suurendamisel, millega aidatakse kaasa väärtpaberiturgude nõuetekohasele toimimisele ja nende arengule. Sobiv viis selle teabe kättesaadavaks tegemiseks on prospekti avaldamine.

(7)  Määruse eesmärk on tagada investorite kaitse ja turu tõhusus, samal ajal tõhustades ühtset kapitaliturgu ning hõlbustades VKEde juurdepääsu sellele turule. Info esitamine, mis vastavalt emitendi ja väärtpaberite laadile on vajalik, et investorid saaksid teha teadliku investeerimisotsuse, tagab koos ärieetika eeskirjadega investorite kaitse. Peale selle on see teave tõhus vahend väärtpaberite vastu usalduse suurendamisel, millega aidatakse kaasa väärtpaberiturgude nõuetekohasele toimimisele ja nende arengule. Sobiv viis selle teabe kättesaadavaks tegemiseks on prospekti avaldamine.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Väärtpaberite üldsusele pakkumiste puhul, mille väärtus on alla 500 000 euro, ei ole käesoleva määruse kohaselt prospekti koostamise kulud pakkumise kavandatud tuluga tõenäoliselt proportsionaalsed. Seetõttu on asjakohane, et nõuet koostada käesoleva määruse alusel prospekt ei kohaldataks pakkumistele, mis on nii väikesed. Liikmesriigid peaksid hoiduma riiklikul tasandil kehtestamast avalikustamisnõudeid, mis tekitaksid ebaproportsionaalse või ebavajaliku koorma selliste pakkumistega seoses ja seega suurendaksid siseturu killustatust.

(12)  Väärtpaberite üldsusele pakkumiste puhul, mille koguväärtus liidus on väiksem kui 1 000 000 eurot, ei ole käesoleva määruse kohaselt prospekti koostamise kulud pakkumise kavandatud tuluga tõenäoliselt proportsionaalsed. Seetõttu on asjakohane, et nõuet koostada käesoleva määruse alusel prospekt ei kohaldataks pakkumistele, mis on nii väikesed. Liikmesriigid peaksid lisaks hoiduma riiklikul tasandil kehtestamast avalikustamisnõudeid, mis tekitaksid ebaproportsionaalse või ebavajaliku koorma selliste pakkumistega seoses ja seega suurendaksid siseturu killustatust.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(12 a)  Kuigi proportsionaalsuse huvides võiks jätta käesoleva määruse kohaldamisalast välja selliste väärtpaberite üldsusele pakkumise, mille koguväärtus on väiksem kui 1 000 000 eurot, tuleks siiski tagada tarbijakaitse miinimumtase seoses selliste pakkumistega, nt sellistes valdkondades nagu ühisrahastamine. Tarbijakaitse hulka võivad muu hulgas kuuluda selgelt nähtavad riskihoiatused, avalikustamisega seotud ja organisatsioonilised põhinõuded, tühistamisõigus ja investeeritavatele summadele seatav ülempiir.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kui üldsusele pakutavad väärtpaberid on suunatud ainult riigisisestele investoritele ühes liikmesriigis ja seega ei oma need pakkumised piiriülest mõju ning kui pakkumise koguväärtus ei ületa 10 000 000 eurot, siis ei ole määrusega ettenähtud passimehhanism vajalik ja prospekti koostamise kulud võivad osutuda ebaproportsionaalseks. Seetõttu on asjakohane lubada liikmesriikidel otsustada vabastada sellised pakkumised käesolevas määruses sätestatud prospektikohustusest, arvestades nende poolt asjakohaseks peetavat riigisiseste investorite kaitse taset. Eelkõige peaksid liikmesriigid saama vabalt sätestada riigisiseses õiguses künnise vahemikus 500 000 eurot kuni 10 000 000 eurot, väljendatuna pakkumise koguväärtusena 12kuulise perioodi jooksul, alates millest seda erandit peaks kohaldama.

(13)   Kui üldsusele pakutavad väärtpaberid on suunatud ainult riigisisestele investoritele ühes liikmesriigis ja seega ei oma need pakkumised piiriülest mõju ning kui pakkumise koguväärtus ei ületa 10 000 000 eurot väljendatuna pakkumise koguväärtusena 12-kuulise perioodi jooksul, siis ei ole määrusega ettenähtud passimehhanism vajalik ja prospekti koostamise kulud võivad osutuda ebaproportsionaalseks. Seetõttu peaksid liikmesriigid vabastama sellised pakkumised käesolevas määruses sätestatud avalikustamiskohustusest.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 22

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(22)  Prospekti kokkuvõte peaks olema investoritele, eriti jaeinvestoritele kasulik teabeallikas. See peaks olema prospekti eraldi osa ja selles tuleks keskenduda põhiteabele, mida investorid vajavad, et otsustada, milliseid pakkumisi ja väärtpaberitega kauplemise lubasid lisaks kaaluda. Selline põhiteave peaks sisaldama emitendi, võimaliku tagaja ja pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpaberitega seotud peamisi aspekte ja riske. See peaks samuti sisaldama pakkumise üldtingimusi. Eelkõige peaks kokkuvõttes esitatud riskitegurid piirduma konkreetsete riskide valikuga, mida emitent peab kõige olulisemateks.

(22)  Prospekti kokkuvõte peaks olema investoritele, eriti jaeinvestoritele ja VKEdele kasulik teabeallikas. See peaks olema prospekti eraldi osa ja selles tuleks keskenduda põhiteabele, mida investorid vajavad, et otsustada, milliseid pakkumisi ja väärtpaberitega kauplemise lubasid lisaks kaaluda. Selline põhiteave peaks sisaldama emitendi, võimaliku tagaja ja pakutavate või reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpaberitega seotud peamisi aspekte ja riske. See peaks samuti sisaldama pakkumise üldtingimusi. Eelkõige peaks kokkuvõttes esitatud riskitegurid piirduma konkreetsete riskide valikuga, mida emitent peab kõige olulisemateks.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 43

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(43)  Kapitaliturgude liidu üks kesksetest eesmärkidest on liidus rahastamisele juurdepääsu hõlbustamine VKEde jaoks. Kuna sellised äriühingud vajavad võrreldes teiste emitentidega suhteliselt väiksemate summade kaasamist, võib prospekti koostamise kulu olla ebaproportsionaalselt kõrge ja see võib neid sundida hoiduma oma väärtpaberite üldsusele pakkumisest. Samal ajal võib VKEdega nende suuruse ja lühema eelneva kogemuse tõttu seonduda võrreldes suuremate emitentidega suurem investeerimisrisk ja nad peaksid avalikustama piisavalt teavet, et investorid saaksid investeerimisotsuse teha. Seega tuleks leida sobiv tasakaal finantsturgudele kulutõhusa juurdepääsu ja investorite kaitse vahel VKEde suhtes kohaldatavate prospektide sisu kohandamisel ning seega tuleks selle eesmärgi saavutamiseks töötada välja konkreetne avalikustamiskord VKEdele.

(43)  Kapitaliturgude liidu üks kesksetest eesmärkidest on liidus rahastamisele juurdepääsu hõlbustamine VKEde jaoks, kes on ELi majanduse peamine liikumapanev jõud. Kuna sellised äriühingud vajavad võrreldes teiste emitentidega suhteliselt väiksemate summade kaasamist, võib prospekti koostamise kulu olla ebaproportsionaalselt kõrge ja keerulised haldusmenetlused võivad neid sundida hoiduma oma väärtpaberite üldsusele pakkumisest. Samal ajal võib VKEdega nende suuruse ja lühema eelneva kogemuse tõttu seonduda võrreldes suuremate emitentidega suurem investeerimisrisk ja nad peaksid avalikustama piisavalt teavet, et investorid saaksid investeerimisotsuse teha. Seega tuleks leida sobiv tasakaal finantsturgudele kulutõhusa juurdepääsu ja investorite kaitse vahel VKEde suhtes kohaldatavate prospektide sisu kohandamisel ning seega tuleks selle eesmärgi saavutamiseks töötada välja konkreetne avalikustamiskord VKEdele.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44)  Miinimumteavet, mida VKEd peavad vastavalt konkreetsele avalikustamiskorrale avaldama, tuleks kohandada selliselt, et keskendutakse teabele, mis on oluline ja sellise suurusega äriühingute ja nende investorite puhul asjakohane, ja selle eesmärk peaks olema ühelt poolt tagada proportsionaalsus äriühingu suuruse ja selle rahaliste vahendite hankimise vajaduse ning teiselt poolt prospekti koostamise kulude vahel. Et tagada, et VKEd saaksid koostada prospekte ilma nende suuruse ja seega nende hangitavate rahaliste vahendite suhtes ebaproportsionaalseid kulusid tekitamata, peaks VKEde avalikustamiskord olema reguleeritud turul olevate äriühingute suhtes kohaldatavast korrast paindlikum sel määral, et sellega tagataks investoritele vajaliku põhiteabe avaldamine.

(44)  Vähendatud teabes, mida VKEd peavad vastavalt konkreetsele avalikustamiskorrale avaldama, tuleks keskenduda teabele, mis on oluline ja sellise suurusega äriühingute ja nende investorite puhul asjakohane. Selle eesmärk peaks olema ühelt poolt tagada proportsionaalsus äriühingu suuruse ja selle rahaliste vahendite hankimise vajaduse ning teiselt poolt prospekti koostamise kulude vahel. Et tagada, et VKEd saaksid koostada prospekte ilma nende suuruse ja seega nende hangitavate rahaliste vahendite suhtes ebaproportsionaalseid kulusid tekitamata, peaks VKEde avalikustamiskord olema reguleeritud turul olevate äriühingute suhtes kohaldatavast korrast paindlikum sel määral, et sellega tagataks investoritele vajaliku põhiteabe avaldamine.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 47

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(47)  100 000 eurost suurema nimiväärtusega mittekapitaliväärtpaberite emissioonidele kohaldatav sooduskord võib moonutada võlakirjaturgude ülesehitust, takistada portfellide piisavat mitmekesistamist ja elektrooniliste kauplemisplatvormide arengut, millega vähendatakse teisese turu likviidsust ja mis võib piirata jaeinvestorite investeerimisvalikuid, võttes neilt võimaluse omandada investeerimisjärgu äriühingu võlakirju. Seega on asjakohane jätta välja prospektierand mittekapitaliväärtpaberite pakkumisel, kui nende nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot, ja leebem avalikustamisstandard, mida pakutakse selliste mittekapitaliväärtpaberite prospektidele, mida algselt hõlmas direktiiv 2003/71/EÜ. Eelkõige on asjakohane ühtlustada mittekapitaliväärtpaberite prospektide minimaalse teabe nõuded, asendades kahetasandilise avalikustamisstandardi, kus eristatakse ainult kutselistele investoritele suunatud emissioone ja mittekutselistele investoritele suunatud emissioone.

välja jäetud

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 49

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(49)  Teatavatel juhtudel peaks pädev asutus lubama tundliku teabe prospektist välja jätta, et vältida emitenti kahjustavaid olukordi.

(49)  Teatavatel juhtudel peaks pädev asutus lubama tundliku teabe prospektist välja jätta, et vältida emitenti kahjustavaid olukordi, tingimusel et selline väljajätmine ei eksita tõenäoliselt üldsust seoses emitendi, pakkuja või tagaja teadlikuks hindamiseks vajalike faktide ja asjaoludega.

Selgitus

Põhjendus tuleks viia kooskõlla ettepaneku vastava artikliga (artikkel 17, lõige 2, punkt b)

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  väärtpaberite pakkumine vähem kui 150-le sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule liikmesriigi kohta, kes ei ole kutselised investorid;

(b)  väärtpaberite pakkumine on suunatud vähem kui 500-le sellisele füüsilisele või juriidilisele isikule liikmesriigi kohta, kes ei ole kutselised investorid; nende isikute arvu kindlaksmääramisel, kellele pakkumine on suunatud, ei arvestata olemasolevaid aktsionäre ja töötajaid;

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 – punkt c a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

c a)  väärtpaberite pakkumine, millest igaühe nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot;

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  väärtpaberite pakkumine, mille koguväärtus liidus on vähem kui 500 000 eurot, kusjuures seda arvestatakse kaheteistkümne kuu kohta;

(d)  väärtpaberite pakkumine, mille koguväärtus liidus on vähem kui 1 000 000 eurot, kusjuures seda arvestatakse kaheteistkümne kuu kohta;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1 – punkt v a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

v a)  „jaeinvestor“ – jaeinvestor määruse (EL) nr 1286/2014 artikli 4 punkti 6 tähenduses;

Selgitus

Lisatakse kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) määruses sisalduv „jaeinvestori“ mõiste.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriik võib teha üldsusele pakutavatele väärtpaberitele erandi lõikes 1 ettenähtud prospektinõudest, tingimusel et:

2.  Üldsusele pakutavatele väärtpaberitele tehakse erand lõikes 1 ettenähtud prospektinõudest, tingimusel et:

(a)   pakkumine tehakse ainult selles liikmesriigis ja

(a)   pakkumise suhtes ei kohaldata teavitamist kooskõlas artikliga 24 ning

(b)   pakkumise koguväärtus on väiksem kui 12 kuu jooksul arvutatud rahaline summa, mis ei ületa 10 000 000 eurot.

(b)   pakkumise koguväärtus on väiksem kui 12 kuu jooksul arvutatud rahaline summa, mis ei ületa 10 000 000 eurot.

Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja ESMAt käesoleva lõikega ette nähtud valikuõiguse kasutamisest, sealhulgas pakkumise väärtusest, alla mida kohaldatakse riigisiseste pakkumiste suhtes kehtivat erandit.

Liikmesriigid ei kehtesta ega säilita avalikustamisnõudeid pakkumiste suhtes, millele on käesoleva lõike alusel erand tehtud.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Erandina esimesest lõigust ei ole kokkuvõte nõutav, kui prospekt on seotud selliste mittekapitaliväärtpaberite lubamisega reguleeritud turul kauplemisele, mida pakutakse üksnes kutselistele investoritele või mille nimiväärtus on vähemalt 100 000 eurot.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kokkuvõtte sisu peab olema täpne, õige ja selge ega tohi olla eksitav. See on kooskõlas prospekti muude osadega.

2.  Kokkuvõtte sisu peab olema täpne, õige ja selge, sisaldama kogu asjakohast teavet ega tohi olla eksitav. See on kooskõlas prospekti muude osadega.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kokkuvõte koostatakse lühidokumendina, mis on sisutihe ja printimisel maksimaalselt kuuel A4 leheküljel. See:

Kokkuvõte koostatakse lühidokumendina, mis on sisutihe ja printimisel maksimaalselt kuuel A4 leheküljel, kuid vajaduse korral võib selle mahtu suurendada kuni 10 leheküljeni. See:

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 3 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  on kirjutatud keeleliselt ja stiililiselt nii, et see hõlbustab teabest arusaamist, eelkõige keeleliselt selgelt, mittetehniliselt, sisutihedalt ja arusaadavalt.

(b)  on kirjutatud keeleliselt ja stiililiselt nii, et see hõlbustab teabest arusaamist, eelkõige keeleliselt selgelt, mittetehniliselt, sisutihedalt ja asjaomase investori liigi jaoks arusaadavalt.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 4 – punkt a

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a)   hoiatusi sisaldav sissejuhatus;

(a)  hoiatusi sisaldav sissejuhatus, mis muu hulgas sisaldab teavet selle kohta, millises ulatuses võivad investorid oma investeeringutest halvima stsenaariumi korral ilma jääda;

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 5 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Kokkuvõtte sissejuhatus peab sisaldama väärtpaberite nimetust, emitendi, pakkuja või loa taotleja nime ja kontaktandmeid, päritoluliikmesriigi pädeva asutuse nime ja kontaktandmeid ning dokumendi kuupäeva. See peab sisaldama hoiatusi selle kohta, et:

5.  Lõike 4 punktis a osutatud jaotis peab sisaldama väärtpaberite nimetust, emitendi, pakkuja või loa taotleja nime ja kontaktandmeid, päritoluliikmesriigi pädeva asutuse nime ja kontaktandmeid ning dokumendi kuupäeva. See peab sisaldama hoiatusi selle kohta, et:

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 6 – punkt c

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  alajaotises pealkirjaga „Mis on emitendiga seotud konkreetsed põhiriskid?“ – kuni viie sellise kõige olulisema riskiteguri lühikirjeldus, mis on emitendiga seotud ja mis kuuluvad vastavalt artiklile 16 kõige olulisemate riskide kategooriasse.

(c)  alajaotises pealkirjaga „Mis on emitendiga seotud konkreetsed põhiriskid?“ – kuni viie sellise kõige olulisema riskiteguri lühike ja selge kirjeldus, mis on emitendiga seotud ja mis kuuluvad vastavalt artiklile 16 kõige olulisemate riskide kategooriasse; vajaduse korral võib riskitegurite arvu suurendada kuni kaheksani.

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 7 – punkt d

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(d)  alajaotises pealkirjaga „Mis on väärtpaberitele omased põhiriskid?“ – kuni viie sellise kõige olulisema riskiteguri lühikirjeldus, mis on väärtpaberitega seotud ja mis kuuluvad vastavalt artiklile 16 kõige olulisemate riskide kategooriasse.

(d)  alajaotises pealkirjaga „Mis on väärtpaberitele omased põhiriskid?“ – kuni viie sellise kõige olulisema riskiteguri lühike ja selge kirjeldus, mis on väärtpaberitega seotud ja mis kuuluvad vastavalt artiklile 16 kõige olulisemate riskide kategooriasse; vajaduse korral võib riskitegurite arvu suurendada kuni kaheksani.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Kui algse prospekti osana esitatud registreerimisdokumendis sisalduvas teabes puuduvad olulised muudatused, ei nõuta teisese emissiooni puhul konkreetse registreerimisdokumendi kinnitamist pädeva asutuse poolt enne selle avaldamist.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

VKEd võivad otsustada koostada väärtpaberite üldsusele pakkumisel prospekti vastavalt VKEde miinimumteabe avalikustamise korrale, tingimusel et neil ei ole reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpabereid.

Emitendid võivad otsustada koostada väärtpaberite üldsusele pakkumisel prospekti vastavalt käesolevas artiklis kehtestatud proportsionaalsele avalikustamise korrale, tingimusel et neil ei ole reguleeritud turul kauplemisele lubatud väärtpabereid ja tingimusel, et nad:

 

(a)   kas pakuvad üldsusele väärtpabereid, mille koguväärtus liidus ei ületa 10 000 000 eurot, arvestatuna 12 kuu kohta, ja sellest teatatakse vastavalt artiklile 24; või

 

(b)   on VKEd, kes pakuvad üldsusele väärtpabereid vähemalt ühes liikmesriigis.

 

(„Proportsionaalse“ avalikustamise korra kasutamine „miinimumteabe“ avalikustamise korra asemel on horisontaalne ja nõuab vastavaid muudatusi kogu tekstis.)

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Prospektis nimetatud riskitegurid piiratakse riskidega, mis on konkreetselt emitendi ja/või väärtpaberitega seotud, ning on teadliku investeerimisotsuse tegemiseks olulised, nagu on kinnitatud registreerimisdokumendi ja väärtpaberikirjelduse sisus. Need jagatakse kõige rohkem kolmeks eraldi kategooriaks, milles neid eristatakse nende suhtelise olulisuse põhjal, lähtudes emitendi hinnangust nende esinemise tõenäosusele ning nende negatiivse mõju eeldatavast ulatusest.

1.  Prospektis nimetatud riskitegurid piiratakse riskidega, mis on konkreetselt emitendi ja/või väärtpaberitega seotud, ning on teadliku investeerimisotsuse tegemiseks olulised, nagu on kinnitatud registreerimisdokumendi ja väärtpaberikirjelduse sisus.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja suunised pädevatele asutustele, kuidas hinnata riskitegurite spetsiifilisust ja olulisust ning riskitegureid kategooriate vahel jagada.

2.  Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve töötab välja suunised, kuidas hinnata riskitegurite spetsiifilisust ja olulisust. Lisaks töötab Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve välja suunised, mis aitavad pädevatel asutustel hinnata riskitegureid viisil, mis soodustab asjakohast ja sihipärast riskitegurite avalikustamist emitentide poolt.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

9.  Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse prospektide, registreerimisdokumentide, sealhulgas universaalsete registreerimisdokumentide, lisade ja muudatuste kinnitamise ning universaalsete registreerimisdokumentide, nende muudatuste ja lõplike tingimuste eest võetavad lõivud avalikustatakse üldsusele vähemalt pädeva asutuse kodulehel.

9.  Päritoluliikmesriigi pädeva asutuse prospektide, registreerimisdokumentide, sealhulgas universaalsete registreerimisdokumentide, lisade ja muudatuste kinnitamise ning universaalsete registreerimisdokumentide, nende muudatuste ja lõplike tingimuste eest võetavad lõivud on proportsionaalsed ja avalikustatakse üldsusele vähemalt pädeva asutuse kodulehel.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 19 – lõige 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 30 kohaldamist, korraldab ja teeb ESMA vähemalt ühe pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitamismenetluste, (sealhulgas pädevate asutuste vahelise kinnitustest teatamise) vastastikuse hindamise. Vastastikuse hindamise käigus hinnatakse samuti pädevate asutuste kontrolli ja kinnitamise eri käsitlusviiside mõju emitentide võimele kaasata kapitali Euroopa Liidus. Vastastikuse hindamise aruanne avaldatakse hiljemalt kolm aastat pärast määruse avaldamist. Vastastikuse hindamise kontekstis peab ESMA vajaduse korral paluma määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust või nõuandeid.

12.  Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 1095/2010 artikli 30 kohaldamist, korraldab ja teeb ESMA ka vähemalt ühe pädevate asutuste kontrolli- ja kinnitamismenetluste, (sealhulgas pädevate asutuste vahelise kinnitustest teatamise) vastastikuse hindamise. Vastastikuse hindamise käigus hinnatakse samuti pädevate asutuste kontrolli ja kinnitamise eri käsitlusviiside mõju emitentide võimele kaasata kapitali Euroopa Liidus. Vastastikuse hindamise aruanne avaldatakse hiljemalt kolm aastat pärast määruse avaldamist. Aruanne on ka internetis kättesaadav. Vastastikuse hindamise kontekstis peab ESMA vajaduse korral paluma määruse (EL) nr 1095/2010 artiklis 37 osutatud väärtpaberituru sidusrühmade kogu arvamust või nõuandeid.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 21 – lõige 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

5 a.  Pädeva asutuse mis tahes nõutud tasu käesoleva artikli kohaselt toimuvaks reklaamide kontrollimiseks peab olema proportsionaalsel tasemel.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 2 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib nõuda üksnes artiklis 7 osutatud kokkuvõtte tõlkimist oma riigikeelde (riigikeeltesse), kuid ei saa nõuda prospekti muude osade tõlkimist.

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus nõuab artiklis 7 osutatud kokkuvõtte koostamist liikmesriigi ametlikes keeltes või ühes nendest ametlikest keeltest, mida kasutatakse selles liikmesriigi osas, kus väärtpaberit pakutakse, või muus keeles, mida kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad; mõnes muus keeles koostatud dokument tõlgitakse ühte kõnealustest keeltest.

 

Tõlge peab tõeselt ja täpselt kajastama algupärase kokkuvõtte sisu.

 

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus ei nõua prospekti muude osade tõlkimist.

 

Kui väärtpaberit pakutakse liikmesriigis turustusdokumentidega, mis on kirjutatud selle liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles, peab kokkuvõte olema vähemalt asjaomastes ametlikes keeltes.

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) määruse artiklil 7.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 25 – lõige 3 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus võib nõuda üksnes artiklis 7 osutatud kokkuvõtte tõlkimist oma riigikeelde (riigikeeltesse), kuid ei saa nõuda prospekti muude osade tõlkimist.

Iga vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus nõuab artiklis 7 osutatud kokkuvõtte koostamist liikmesriigi ametlikes keeltes või ühes nendest ametlikest keeltest, mida kasutatakse selles liikmesriigi osas, kus väärtpaberit pakutakse, või muus keeles, mida kõnealuse liikmesriigi pädevad asutused aktsepteerivad; mõnes muus keeles koostatud dokument tõlgitakse ühte kõnealustest keeltest.

 

Tõlge peab tõeselt ja täpselt kajastama algupärase kokkuvõtte sisu.

 

Vastuvõtva liikmesriigi pädev asutus ei nõua prospekti muude osade tõlkimist.

 

Kui väärtpaberit pakutakse liikmesriigis turustusdokumentidega, mis on kirjutatud selle liikmesriigi ühes või mitmes ametlikus keeles, peab kokkuvõte olema vähemalt asjaomastes ametlikes keeltes.

Selgitus

Muudatusettepanek põhineb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) määruse artiklil 7.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 28 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artikli 27 kohaldamiseks ja vajaduse korral artikli 26 kohaldamiseks sõlmivad liikmesriikide pädevad asutused kolmandate riikide järelevalveasutustega koostöökokkulepped teabevahetuse kohta ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise kohta kolmandates riikides. Kõnealused koostöökokkulepped peavad tagama vähemalt tõhusa teabevahetuse, mis võimaldab pädevatel asutustel täita määrusest tulenevaid ülesandeid.

Artikli 27 kohaldamiseks ja vajaduse korral artikli 26 kohaldamiseks sõlmivad liikmesriikide pädevad asutused kolmandate riikide pädevate asutustega järelevalvealased koostöökokkulepped teabevahetuse kohta ja käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmise kohta kolmandates riikides. Kõnealused järelevalvealased koostöökokkulepped peavad tagama tõhusa teabevahetuse, mis võimaldab pädevatel asutustel täita määrusest tulenevaid ülesandeid.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 39 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada optimaalne aruandluskord seoses käesoleva määruse rikkumisega.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatav prospekt

Viited

COM(2015)0583 – C8-0375/2015 – 2015/0268(COD)

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

ECON

18.1.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

 istungil teada andmise kuupäev

IMCO

18.1.2016

Arvamuse koostaja

 nimetamise kuupäev

Vicky Ford

2.2.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

20.4.2016

23.5.2016

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

14.6.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

15

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Lara Comi, Anna Maria Corazza Bildt, Daniel Dalton, Nicola Danti, Pascal Durand, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Antonio López-Istúriz White, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Mylène Troszczynski, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Lucy Anderson, Pascal Arimont, Biljana Borzan, Edward Czesak, Jussi Halla-aho, Morten Løkkegaard, Roberta Metsola, Dariusz Rosati, Marc Tarabella, Sabine Verheyen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Daniela Aiuto


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Väärtpaberite avalikul pakkumisel või kauplemisele võtmisel avaldatav prospekt

Viited

COM(2015)0583 – C8-0375/2015 – 2015/0268(COD)

EP-le esitamise kuupäev

24.11.2015

 

 

 

Vastutav komisjon

 istungil teada andmise kuupäev

ECON

18.1.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

 istungil teada andmise kuupäev

IMCO

18.1.2016

JURI

18.1.2016

LIBE

18.1.2016

 

Arvamuse esitamisest loobumine

 otsuse kuupäev

JURI

24.5.2016

LIBE

14.12.2015

 

 

Raportöörid

 nimetamise kuupäev

Petr Ježek

26.11.2015

 

 

 

Endised raportöörid

Philippe De Backer

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

15.2.2016

7.4.2016

13.7.2016

 

Vastuvõtmise kuupäev

13.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

45

7

5

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Burkhard Balz, Hugues Bayet, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Sylvie Goulard, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Petr Ježek, Barbara Kappel, Othmar Karas, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Werner Langen, Olle Ludvigsson, Marisa Matias, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Sirpa Pietikäinen, Dariusz Rosati, Pirkko Ruohonen-Lerner, Alfred Sant, Pedro Silva Pereira, Renato Soru, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Paul Tang, Michael Theurer, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Beatrix von Storch, Jakob von Weizsäcker, Pablo Zalba Bidegain, Marco Zanni, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

David Coburn, Ashley Fox, Doru-Claudian Frunzulică, Syed Kamall, Thomas Mann, Eva Paunova, Michel Reimon, Siôn Simon

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pascal Arimont, Bas Eickhout, Joachim Starbatty, Harald Vilimsky

Esitamise kuupäev

19.7.2016

Õigusteave - Privaatsuspoliitika