RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta

19.7.2016 - (COM(2013)0884 – C8-0033/2014 – 2013/0432(COD)) - ***I

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon
Raportöör: Kaja Kallas

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta

(COM(2013)0884 – C8-0033/2014 – 2013/0432(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2013)0884),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 33, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0033/2014),

–  võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse Leedu Seimi ja Rootsi Riksdagi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

–  olles konsulteerinud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

–  võttes arvesse siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjon arvamust (A8-0239/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Volitus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 33,	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 33 ja 114,
Selgitus
Artikkel 114, mis käsitleb siseturu loomist ja toimimist ning on liidu tolliseadustiku õigusliku aluse osa, tuleks lisada käesoleva direktiivi õiguslikuks aluseks.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a)   Käesolev direktiiv peaks olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 952/20131.
	___________________
	1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (ELT L 269, 10.10.2013, lk 1).
Selgitus
Muudatusettepanek rõhutab selle tähtsust, et direktiiv oleks kooskõlas liidu tolliseadustiku sätetega.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)   Sellest tulenevalt kohaldatakse tollieeskirjade rikkumiste ja asjaomaste karistuste suhtes 28 erinevat õigusnormide kogumit. Liidu tollialaste õigusaktide rikkumist ei käsitleta seetõttu kogu liidus ühetaoliselt ja konkreetsel juhul määratavad karistused võivad oma iseloomult ja raskusastmelt erineda olenevalt karistust määravast liikmesriigist.	(2)   Tollieeskirjade rikkumiste ja asjaomaste karistuste suhtes kohaldatakse 28 erinevat õigusnormide kogumit. Liidu tollialaste õigusaktide rikkumist ei käsitleta seetõttu kogu liidus ühetaoliselt ja konkreetsel juhul määratavad karistused võivad oma iseloomult ja raskusastmelt erineda olenevalt karistust määravast liikmesriigist, mis võib jätta selle liikmesriigi ilma tuludest ning moonutada kaubavahetust.
Muudatusettepanek    4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)   Liikmesriikide õigussüsteemide lahknevus kahjustab tolliliidu optimaalset juhtimist ja takistab ühtlasi tolliliidus võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele, sest see mõjutab juurdepääsu tollialastele lihtsustustele ja hõlbustustele.	(3)   Liikmesriikide õigussüsteemide lahknevus kahjustab tolliliidu optimaalset juhtimist ja siseturu nõuetekohase toimimise tagamiseks vajalikku läbipaistvust seoses sellega, kuidas erinevad tolliasutused rikkumisi käsitlevad, ja takistab ühtlasi tolliliidus võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele, kes niigi peavad liidu eri piirkondades erinevaid eeskirju järgima, sest see mõjutab nende juurdepääsu tollialastele lihtsustustele ja hõlbustustele.
Selgitus
Liikmesriikide õigussüsteemide lahknevused muudavad arusaamatuks selle, kuidas rikkumisi karistatakse või ei karistata, mis kahjustab siseturu toimimist.
Muudatusettepanek    5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6)   Kehtestada tuleks selliste käitumisviiside nimekiri, mida tuleks pidada liidu tollialaste õigusaktide rikkumiseks ja mille eest määratakse karistus. Need tollieeskirjade rikkumised peaksid täielikult põhinema tollialastest õigusaktidest tulenevatel kohustustel (otseste viidetega tolliseadustikule). Käesoleva direktiiviga ei määrata kindlaks, kas liikmesriigid peaksid nende tollieeskirjade rikkumiste suhtes kohaldama haldus- või kriminaalkaristusi.	(6)   Käesoleva direktiiviga tuleks kehtestada loend sellistest käitumisviisidest, mida tuleks pidada liidu tollialaste õigusaktide rikkumiseks ja mille eest määratakse karistus. Sellised tollieeskirjade rikkumised peaksid täielikult põhinema tollialastest õigusaktidest tulenevatel kohustustel (otseste viidetega tolliseadustikule). Käesoleva direktiiviga nähakse ette, et liikmesriigid peaksid nende tollieeskirjade rikkumiste suhtes kohaldama muid kui kriminaalkaristusi. Samuti peaks liikmesriikidel olema võimalus näha vastavalt liidu õigusele ja siseriiklikele õigusaktidele ette muud liiki karistuste asemel kriminaalkaristused seal, kus seda tingib asjaomase rikkumise raskus ja iseloom, nii et määratud karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Muudatusettepanek    6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7)   Esimesse käitumisviiside kategooriasse peaksid kuuluma range vastutusega seotud tollieeskirjade rikkumised, mille puhul süü tuvastamine ei ole nõutav, võttes arvesse asjaomaste kohustuste objektiivsust ja asjaolu, et nende täitmise eest vastutavad isikud ei saa eirata nende olemasolu ja siduvust.	välja jäetud
Muudatusettepanek    7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8)   Teise ja kolmandasse käitumisviiside kategooriasse peaksid kuuluma tollieeskirjade rikkumised, mis pannakse toime vastavalt kas ettevaatamatusest või tahtlikult, kusjuures vastutuse tekkimiseks tuleb nimetatud subjektiivne koosseis tuvastada.	välja jäetud
Muudatusettepanek    8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10)   Õiguskindlustuse tagamiseks tuleks ette näha, et tolliasutuse tehtud veast tulenevat tegevust või tegevusetust ei tuleks käsitada tollieeskirjade rikkumisena.	(10)   Õiguskindluse tagamiseks tuleks ette näha, et tegevust või tegevusetust, mis tuleneb tolliasutuse tehtud veast, millele on osutatud tolliseadustikus, ei tuleks käsitada tollieeskirjade rikkumisena.
Selgitus
Liidu tolliseadustiku artiklis 119 on määratletud, mida loetakse tolliasutuste veaks.
Muudatusettepanek    9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12)   Liikmesriikide karistussüsteemide ühtlustamiseks tuleks kehtestada karistuste skaalad, mis kajastavad tollieeskirjade rikkumiste eri kategooriaid ja nende raskusastet. Selleks et kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, peaksid liikmesriigid ühtlasi tagama, et nende pädevad asutused võtavad kohaldatavate karistuste liigi ja taseme kindlaksmääramisel arvesse konkreetseid raskendavaid või kergendavaid asjaolusid.	(12)   Liikmesriikide karistussüsteemide ühtlustamiseks tuleks kehtestada karistuste skaalad, mis kajastavad tollieeskirjade rikkumiste raskusastet. Selleks et kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, peaksid liikmesriigid ühtlasi tagama, et nende pädevad asutused võtavad kohaldatavate karistuste liigi ja taseme kindlaksmääramisel arvesse konkreetseid raskendavaid või kergendavaid asjaolusid.
Muudatusettepanek    10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a)   Tolliasutused peaksid karistuse määramisel lähtuma kaupade väärtusest vaid juhul, kui tõsine eeskirjade rikkumine on seotud mitte tollimaksude tasumata jätmisega, vaid asjaomaste kaupade väärtusega, näiteks seonduvalt intellektuaalomandiõigustega või keeldude või piirangute alla kuuluvate kaupadega.
Muudatusettepanek    11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13)   Tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamiseks tuleks kehtestada nelja-aastane aegumistähtaeg alates tollieeskirjade rikkumise toimepanekust või – pidevate või korduvate rikkumiste korral – sellist rikkumist kujutava käitumise lõpetamisest. Liikmesriigid peaksid tagama, et tollieeskirjade rikkumist käsitleva juurdluse või kohtumenetluse korral aegumistähtaja kulg katkeb. Liikmesriigid võivad ette näha kõnealuse aegumistähtaja kulgemise peatamise juhtumid. Asjaomase kohtumenetluse algatamisele või jätkamisele tuleks kehtestada kaheksa-aastane ja karistuse täitmisele kolmeaastane aegumistähtaeg.	(13)   Tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamiseks tuleks kehtestada nelja-aastane aegumistähtaeg alates tollieeskirjade rikkumise toimepanekust või – pidevate või korduvate rikkumiste korral – sellist rikkumist kujutava käitumise lõpetamisest. Liikmesriigid peaksid tagama, et aegumistähtaeg katkeb sama tollieeskirjade rikkumist käsitleva juurdluse või kohtumenetlusega seotud teo või rikkumise eest vastutava isiku sooritatud teo toimepanemise korral. Liikmesriikidel peaks olema võimalus ette näha kõnealuse aegumistähtaja kulgemise peatamise juhtumid. Aegumistähtaja mis tahes katkemisest sõltumata tuleks kõigi kohtumenetluste kestusele kehtestada kaheksa-aastane ja karistuse täitmisele kolmeaastane aegumistähtaeg.
Muudatusettepanek    12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14)   Tuleks ette näha tollieeskirjade rikkumist käsitleva haldusmenetluse peatamine juhul, kui sama isiku vastu on samade asjaoludega seoses algatatud kriminaalmenetlus. Haldusmenetluse jätkamine pärast kriminaalmenetluses otsuse tegemist peaks olema võimalik ainult ranges kooskõlas ne bis in idem põhimõttega.	(14)   Tuleks ette näha tollieeskirjade rikkumist käsitleva haldusmenetluse peatamine juhul, kui sama isiku vastu on samade asjaoludega seoses algatatud kriminaalmenetlus. Haldusmenetluse jätkamine pärast kriminaalmenetluses otsuse tegemist peaks olema võimalik ainult ranges kooskõlas ne bis in idem põhimõttega, mis tähendab, et ühe rikkumise eest ei tohi kaks korda karistada.
Selgitus
Muudatusettepanek tugevdab viidet õiguslikule põhimõttele, et kedagi ei tohi ühe rikkumise eest kaks korda karistada.
Muudatusettepanek    13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 15 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 a)   Käesoleva direktiivi üldeesmärk on tagada liidu tollialaste õigusaktide tulemuslik jõustamine. Direktiiviga ette nähtud õigusraamistik ei võimalda siiski jõustamise, sealhulgas järelevalve, kontrolli ja uurimise integreeritud käsitlust. Seetõttu peaks komisjon olema kohustatud esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande nende aspektide kohta, sealhulgas ühtse riskijuhtimise raamistiku rakendamise kohta, et hinnata täiendavate õigusaktide vajadust.
Selgitus
Jõustamist käsitleva integreeritud lähenemisviisi tagamiseks peaks komisjon hindama kõiki tollialaste õigusaktide ühtseks jõustamiseks vajalikke elemente ning eelkõige kontrollide teostamise ühtlustamist kogu Euroopa Liidus.
Muudatusettepanek    14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a)   Käesoleva direktiivi eesmärk on tollikoostöö tugevdamine tollialaseid karistusi käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise teel. Kuna liikmesriikide õigustavad on praegu väga erinevad, ei ole võimalik neid täielikult ühtlustada.
Selgitus
Põhjendus kajastab direktiivi ettepaneku õiguslikuks aluseks olevate sätete eesmärke.
Muudatusettepanek    15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidu tollieeskirjade rikkumisi käsitlev raamistik ja nähakse ette karistused nende rikkumiste eest.	1.   Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele ja määrata kindlaks liidu tollieeskirjade rikkumisi käsitlev raamistik ning sellega nähakse nende rikkumiste eest ette muud kui kriminaalkaristused ja ühtlustatakse liikmesriikide õigus- ja haldusnorme.
Selgitus
Kuna õiguslikku alusesse lisati artikkel 114, tuleb artikkel 1 siin esitatud viisil ümber sõnastada.
Muudatusettepanek    16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a.   Käesolev direktiiv hõlmab liikmesriikide kohustusi Euroopa Liidu kaubanduspartnerite, samuti Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Maailma Tolliorganisatsiooni ees, ning selle eesmärk on kehtestada ühtne ja tulemuslikult toimiv siseturg, hõlbustades seejuures kaubandust ja tagades õiguskindluse.
Muudatusettepanek    17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 2	Artikkel 2
Tollieeskirjade rikkumised ja asjaomased karistused	Üldpõhimõtted
Liikmesriigid sätestavad eeskirjad artiklites 3–6 nimetatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratavate karistuste kohta.	1.   Liikmesriigid sätestavad eeskirjad artiklites 3 ja 6 nimetatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratavate karistuste kohta ranges kooskõlas ne bis in idem põhimõttega.
	Liikmesriigid tagavad, et igasugune artiklites 3 ja 6 sätestatud tegevus või tegevusetus kujutab endast tollieeskirjade rikkumist, kui see on toime pandud tahtlikult või hooletuse tõttu.
	Liikmesriigid võivad vastavalt liidu õigusele ja siseriiklikele õigusaktidele ette näha muud liiki karistuste asemel kriminaalkaristused seal, kus seda tingib asjaomase rikkumise raskus ja iseloom, nii et määratud karistused oleksid tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
	2.   Käesoleva direktiivi kohaldamisel:
	(a)  teevad tolliasutused kindlaks, kas rikkumine pandi toime hooletusest, mis tähendab, et vastutav isik ei kontrollinud oma tegevust mõistliku hoolsusega, või et võetud abinõud olid selgelt ebapiisavad rikkumist põhjustanud asjaolude ärahoidmiseks, olgugi et nende ilmnemine oli mõistlikult ettenähtav;
	(b)  teevad tolliasutused kindlaks, kas rikkumine pandi toime tahtlikult, mis tähendab kas seda, et teo või tegevusetuse eest vastutav isik oli teadlik, et antud tegu või tegevusetus kujutab endast rikkumist, või sooritas ta selle tahtlikult ja teadlikult tollialaste õigusaktide rikkumise eesmärgil;
	(c)  ei kujuta tehnilised vead või eksimused endast tollieeskirjade rikkumist, välja arvatud juhul, kui kõigi asjaolude põhjal on selge, et need pandi toime tahtlikult või hooletusest.
Muudatusettepanek    18 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 2 a
	Kaubavahetuse lihtsustamine
	Selleks et täita liidu kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubanduse lihtsustamise lepingu raames, teevad liikmesriigid koostööd, et luua kõiki liikmesriike hõlmav koostöösüsteem. Nimetatud süsteemi eesmärk on: kooskõlastada tollikaristuste tulemuslikkuse põhinäitajaid (kaebuste arvu analüüs, rikkumiste korduvuse määr jne); levitada tolliteenistuste vahel häid tavasid (kontrolli ja karistuste tõhusus, halduskulude vähendamine jms); edastada ettevõtjate kogemusi ja luua nende vahel sidemeid; jälgida, kuidas tolliteenistused tegutsevad; ning koguda statistikat kolmandatest riikidest pärit ettevõtete rikkumiste kohta. Kõiki liikmesriike teavitatakse koostöösüsteemi raames viivitamata täheldatud tollieeskirjade rikkumistest ja rikkumiste uurimisest viisil, mis soodustab kaubavahetust, ei lase ebaseaduslikel kaupadel siseturule pääseda ning suurendab kontrollide tulemuslikkust.
Muudatusettepanek    19 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 3	Artikkel 3
Range vastutusega seotud tollieeskirjade rikkumised	Tollieeskirjade rikkumised
Liikmesriigid tagavad, et süü vormist olenemata kujutab järgmine tegevus või tegevusetus endast tollieeskirjade rikkumist:	Liikmesriigid tagavad, et alljärgnevad tegevused või tegevusetus kujutavad endast tollieeskirjade rikkumist:
(a)   tollideklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, sisenemise ülddeklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni või reekspordi teatist esitav isik ei taga deklaratsioonis, teatises või taotluses esitatud teabe õigsust ja täielikkust kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 punktiga a;	(a)   tollideklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, sisenemise ülddeklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni või reekspordi teatist esitav isik ei taga deklaratsioonis, teatises või taotluses esitatud teabe õigsust ja täielikkust kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 punktiga a;
(b)   tollideklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, sisenemise ülddeklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni või reekspordi teatist esitav isik ei taga lisadokumentide autentsust, õigsust ja kehtivust kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 punktiga b;	(b)   tollideklaratsiooni, ajutise ladustamise deklaratsiooni, sisenemise ülddeklaratsiooni, väljumise ülddeklaratsiooni, reekspordi deklaratsiooni või reekspordi teatist esitav isik ei taga lisadokumentide autentsust, õigsust ja kehtivust kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõike 2 punktiga b;
(c)   isik ei esita sisenemise ülddeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 127, merelaeva või õhusõiduki saabumise teatist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 133, ajutise ladustamise deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 145, tollideklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 158, vabatsoonis lubatud tegevuse teatist kooskõlas tolliseadustiku artikli 244 lõikega 2, väljaveoeelset deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 263, reekspordi deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 270, väljumise ülddeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 271 või reekspordi teatist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 274;	(c)   isik ei esita sisenemise ülddeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 127, merelaeva või õhusõiduki saabumise teatist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 133, ajutise ladustamise deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 145, tollideklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 158, vabatsoonis lubatud tegevuse teatist kooskõlas tolliseadustiku artikli 244 lõikega 2, väljaveoeelset deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 263, reekspordi deklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 270, väljumise ülddeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikliga 271 või reekspordi teatist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 274;
(d)   ettevõtja ei säilita tolliformaalsuste täitmisega seotud dokumente ja teavet tollile kättesaadaval viisil tollialaste õigusaktidega kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 51;	(d)   ettevõtja ei säilita tolliformaalsuste täitmisega seotud dokumente ja teavet tollile kättesaadaval viisil tollialaste õigusaktidega kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 51;
(e)   liidu tolliterritooriumile toodud kauba äraviimine tollijärelevalve alt tolli loata vastuolus tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 esimese ja teise lõiguga;	(e)   liidu tolliterritooriumile toodud kauba äraviimine tollijärelevalve alt tolli loata vastuolus tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 esimese ja teise lõiguga;
(f)   kauba äraviimine tollijärelevalve alt vastuolus tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 neljanda lõiguga ning artikli 158 lõikega 3 ja artikliga 242;	(f)   kauba äraviimine tollijärelevalve alt vastuolus tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 neljanda lõiguga ning artikli 158 lõikega 3 ja artikliga 242;
(g)   liidu tolliterritooriumile kaupa toov isik ei täida kauba asjakohasesse kohta toimetamisega seotud kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 135 lõikega 1 või ei teavita tolli, kui kohustusi ei ole võimalik täita, kooskõlas tolliseadustiku artikli 137 lõigetega 1 ja 2;	(g)   liidu tolliterritooriumile kaupa toov isik ei täida kauba asjakohasesse kohta toimetamisega seotud kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 135 lõikega 1 või, kui kohustusi ei ole võimalik täita, ei teavita viivitamata tolli vastavalt tolliseadustiku artikli 137 lõigetele 1 ja 2 kaupade asukohast;
(h)   vabatsooni kaupa toov isik ei too kauba, juhul kui vabatsoon külgneb liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise maismaapiiriga, otse sellesse vabatsooni ilma mõnd muud liidu tolliterritooriumi osa läbimata kooskõlas tolliseadustiku artikli 135 lõikega 2;	(h)   juhul kui vabatsoon külgneb liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise maismaapiiriga, ei too vabatsooni kaupa toov isik kaupa otse sellesse vabatsooni ilma mõnd muud liidu tolliterritooriumi osa läbimata kooskõlas tolliseadustiku artikli 135 lõikega 2;
(i)   deklarant ei esita ajutise ladustamise või tolliprotseduuri eesmärgil dokumente tollile, kui liidu õigusaktidega seda nõutakse või kui see on vajalik tollikontrolliks, kooskõlas tolliseadustiku artikli 145 lõikega 2 ja artikli 163 lõikega 2;	(i)   deklarant ei esita ajutise ladustamise või tolliprotseduuri eesmärgil dokumente tollile, kui liidu õigusaktidega seda nõutakse või kui see on vajalik tollikontrolliks, kooskõlas tolliseadustiku artikli 145 lõikega 2 ja artikli 163 lõikega 2;
(j)   ajutiselt ladustatud liiduvälise kauba eest vastutav ettevõtja ei suuna kõnealust kaupa tolliprotseduurile või ei reekspordi seda kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 149;	(j)   kaupu ajutiselt ladustav deklarant või kaupu heakskiidetud ladustamiskohas või muus tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas ajutiselt ladustav liiduvälise kauba eest vastutav isik ei suuna kõnealust kaupa tolliprotseduurile ega reekspordi seda kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 149;
(k)   tollideklaratsiooni või lisadeklaratsiooni esitamise ajal ei ole tolliprotseduuri deklarandi valduses ja tollile kättesaadavad kõnealuse protseduuri taotlemiseks nõutavad lisadokumendid kooskõlas tolliseadustiku artikli 163 lõikega 1 ja artikli 167 lõike 1 teise lõiguga;	(k)   tollideklaratsiooni või lisadeklaratsiooni esitamise ajal ei ole tolliprotseduuri deklarandi valduses ja tollile kättesaadavad kõnealuse protseduuri taotlemiseks nõutavad lisadokumendid kooskõlas tolliseadustiku artikli 163 lõikega 1 ja artikli 167 lõike 1 teise lõiguga;
(l)   tolliprotseduuri deklarant ei esita tolliseadustiku artikli 166 kohase lihtsustatud deklaratsiooni või tolliseadustiku artikli 182 kohase deklarandi arvestuskande tegemise korral pädevale tolliasutusele kindlaksmääratud tähtaja jooksul lisadeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikli 167 lõikega 1;	(l)   tolliprotseduuri deklarant ei esita tolliseadustiku artikli 166 kohase lihtsustatud deklaratsiooni või tolliseadustiku artikli 182 kohase deklarandi arvestuskande tegemise korral pädevale tolliasutusele kindlaksmääratud tähtaja jooksul lisadeklaratsiooni kooskõlas tolliseadustiku artikli 167 lõikega 1;
(m)   tolliasutuse poolt kaubale, pakendile või veovahendile kinnitatud identifitseerimisvahendi eemaldamine või hävitamine eelneva loata, mille toll on andnud kooskõlas tolliseadustiku artikli 192 lõikega 2;	(m)   tolliasutuse poolt kaubale, pakendile või veovahendile kinnitatud identifitseerimisvahendi eemaldamine või hävitamine eelneva loata, mille toll on andnud kooskõlas tolliseadustiku artikli 192 lõikega 2;
(n)   seestöötlemisprotseduuri pidaja ei lõpeta tolliprotseduuri kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 257;	(n)   seestöötlemisprotseduuri pidaja ei lõpeta tolliprotseduuri kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 257;
(o)   välistöötlemisprotseduuri pidaja ei ekspordi defektset kaupa kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 262;	(o)   välistöötlemisprotseduuri pidaja ei ekspordi defektset kaupa kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 262;
(p)   ehitise rajamine vabatsoonis tolliseadustiku artikli 244 lõikes 1 sätestatud tolli loata;	(p)   ehitise rajamine vabatsoonis tolliseadustiku artikli 244 lõikes 1 sätestatud tolli eelneva loata;
(q)   tollimaksukohustuslane ei maksa impordi- või eksporditollimaksu kindlaksmääratud tähtaja jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 108.	(q)   tollimaksukohustuslane ei maksa impordi- või eksporditollimaksu kindlaksmääratud tähtaja jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 108.
	(q a)   ettevõtja ei esita tolliasutuste nõudmisel asjakohases vormis ja mõistliku aja jooksul kõiki vajalikke dokumente ja kogu vajalikku teavet ega osuta tolliformaalsuste või -kontrolli lõpuleviimiseks kogu vajalikku abi kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõikega 1;
	(q b)   tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsuse saaja ei täida kõnealusest otsusest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 1;
	(q c)   tollialaste õigusaktide kohaldamisega seotud otsuse saaja ei teata tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada otsuse kehtivust või sisu, kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 2;
	(q d)   liidu transiidiprotseduuri pidaja ei esita kaupa puutumatul kujul ettenähtud tähtaja jooksul sihtkoha tolliasutusele kooskõlas tolliseadustiku artikli 233 lõike 1 punktiga a;
	(q e)   kauba mahalaadimine või teisele veovahendile laadimine ei toimu tolli loal või tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas kooskõlas tolliseadustiku artikliga 140;
	(q f)   kauba ladustamine ajutise ladustamise kohas või tollilaos ilma tolliseadustiku artiklite 147 ja 148 kohase tolli antud loata;
	(q g)   loa omanik või protseduuri pidaja ei täida tolliladustamisprotseduurile suunatud kauba ladustamisest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 242 lõike 1 punktidega a ja b.
	(q h)   tollile valeteabe või -dokumentide esitamine, kui toll nõuab teabe või dokumentide esitamist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 15 või 163;
	(q i)   ettevõtja esitab ebaõigeid või puudulikke andmeid või mitteautentseid, ebaõigeid või kehtetuid dokumente, et saada luba
	i)   volitatud ettevõtja staatuse saamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 38;
	ii)   lihtsustatud deklaratsiooni kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 166;
	iii)   muu tollialase lihtsustuse kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 177, 179, 182 või 185; või
	iv)   kauba suhtes eriprotseduuri kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 211;
	(q j)   kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile või viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, esitamata seda tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 139 või 245 või artikli 267 lõikega 2;
	(q k)   kauba töötlemine tollilaos ilma tolli poolt tolliseadustiku artikli 241 kohaselt antud loata;
	(q l)   käesoleva artikli punktis q d ja q j nimetatud tollieeskirjade rikkumisega seotud kauba omamine või omandamine.
Muudatusettepanek    20 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 4	välja jäetud
Ettevaatamatusest toimepandud tollieeskirjade rikkumised
Liikmesriigid tagavad, et kui järgmine tegevus pandi toime või jäeti tegemata ettevaatamatusest, on tegemist tollieeskirjade rikkumisega:
(a)   ajutiselt ladustatud liiduvälise kauba eest vastutav ettevõtja ei suuna kõnealust kaupa tolliprotseduurile või ei reekspordi seda kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul kooskõlas tolliseadustiku artikliga 149;
(b)   ettevõtja ei osuta tollile tolliformaalsuste või -kontrolli lõpuleviimiseks kogu vajalikku abi kooskõlas tolliseadustiku artikli 15 lõikega 1;
(c)   tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei täida kõnealusest otsusest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 1;
(d)   tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei teata tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada otsuse kehtivust või sisu, kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 2;
(e)   ettevõtja ei esita liidu tolliterritooriumile toodud kaupa tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 139;
(f)   liidu transiidiprotseduuri pidaja ei esita kaupa puutumatu kujul ettenähtud tähtaja jooksul sihtkoha tolliasutusele kooskõlas tolliseadustiku artikli 233 lõike 1 punktiga a;
(g)   ettevõtja ei esita vabatsooni toodud kaupa tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 245;
(h)   ettevõtja ei esita liidu tolliterritooriumilt väljaviidavat kaupa väljaveol tollile kooskõlas tolliseadustiku artikli 267 lõikega 2;
(i)   kauba mahalaadimine või teisele veovahendile laadimine ei toimu tolli loal või tolli poolt määratud või heakskiidetud kohas kooskõlas tolliseadustiku artikliga 140;
(j)   kauba ladustamine ajutise ladustamise kohas või tollilaos artiklite 147 ja 148 kohaselt tolli antud loata;
(k)   loa omanik või protseduuri pidaja ei täida tolliladustamisprotseduurile suunatud kauba ladustamisest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 242 lõike 1 punktidega a ja b.
Selgitus
Kõiki rikkumisi saab panna toime ettevaatamatusest või tahtlikult, seetõttu jäetakse kõnealune artikkel välja ning varem kõnealuses artiklis loetletud rikkumised liigitatakse nende raskusastme järgi.
Muudatusettepanek    21 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 5	välja jäetud
Tahtlikult toimepandud tollieeskirjade rikkumised
Liikmesriigid tagavad, et kui järgmine tegevus pandi toime või jäeti tegemata tahtlikult, on tegemist tollieeskirjade rikkumisega:
(a) tollile valeteabe või -dokumentide esitamine, kui toll nõuab teabe või dokumentide esitamist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 15 või 163;
i) volitatud ettevõtja staatuse saamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 38;
ii) lihtsustatud deklaratsiooni kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 166;
iii)  muu tollialase lihtsustuse kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 177, 179, 182 või 185;
iv)  kauba suhtes eriprotseduuri kasutamiseks kooskõlas tolliseadustiku artikliga 211;
(c) kaup tuuakse liidu tolliterritooriumile või viiakse liidu tolliterritooriumilt välja, esitamata seda tollile kooskõlas tolliseadustiku artikliga 139 või 245 või artikli 267 lõikega 2;
(d) tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei täida kõnealusest otsusest tulenevaid kohustusi kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 1;
(e) tollialaste õigusaktide kohaldamise taotlusega seotud otsuse saaja ei teata tollile viivitamata kõikidest asjaoludest, mis ilmnevad pärast otsuse tegemist ja võivad mõjutada otsuse kehtivust või sisu, kooskõlas tolliseadustiku artikli 23 lõikega 2;
(f) kauba töötlemine tollilaos ilma tolli poolt tolliseadustiku artikli 241 kohaselt antud loata;
(g) artikli 4 punktis f ja käesoleva artikli punktis c nimetatud tollieeskirjade rikkumisega seotud kauba omandamine või omamine.
Muudatusettepanek    22 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 6	Artikkel 6
Tollieeskirjade rikkumise toimepanekule kaasaaitamine ja kihutamine ja tollieeskirjade rikkumise katse	Tollieeskirjade rikkumise toimepanekule kaasaaitamine ja kihutamine ja tollieeskirjade rikkumise katse
1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 5 osutatud tegevusele või tegevusetusele kaasaaitamine või kihutamine on tollieeskirjade rikkumine.	1.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 8 b lõikes 2 osutatud tegevusele või tegevusetusele kaasaaitamine või kihutamine kujutab endast tollieeskirjade rikkumist.
2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 5 punktides b ja c osutatud tegevuse või tegevusetuse katse on tollieeskirjade rikkumine.	2.   Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 3 punktides q i ja q j osutatud tegevuse või tegevusetuse katse kujutab endast tollieeskirjade rikkumist.
Muudatusettepanek    23 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 7	Artikkel 7
Tolliasutuse tehtud viga	Tolliasutuse tehtud viga
Juhul kui artiklites 3–6 osutatud tegevus või tegevusetus tuleneb tolliasutuse tehtud veast, ei kujuta see endast tollieeskirjade rikkumist.	Juhul kui artiklites 3 ja 6 osutatud tegevus või tegevusetus tuleneb tolliasutuse tehtud veast, ei kujuta see endast tollieeskirjade rikkumist kooskõlas tolliseadustiku artikliga 119 ning kui vead põhjustavad kahju, vastutab selle eest tolliasutus.
Muudatusettepanek    24 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1.   Liikmesriigid tagavad juriidilise isiku vastutusele võtmise tollieeskirjade rikkumise eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal ühel järgmisel alusel:	1.   Liikmesriigid tagavad juriidilise isiku vastutuselevõtmise artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumise eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal ühel järgmisel alusel:
Muudatusettepanek    25 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2.   Liikmesriigid tagavad ka juriidilise isiku vastutusele võtmise juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku järelevalve või kontrolli puudumine võimaldas lõikes 1 osutatud isiku alluvuses oleval isikul panna kõnealuse juriidilise isiku kasuks toime tollieeskirjade rikkumise.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek    26 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 – lõige 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a.   Käesolevas direktiivis tähendab juriidiline isik üksust, millel on juriidilise isiku staatus vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud asutused, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.
Muudatusettepanek    27 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 a
	Arvessevõetavad tegurid hindamaks, kas tegemist on väiksema rikkumisega
	1.   Selle hindamiseks, kas artiklis 3 osutatud rikkumist saab lugeda väiksemaks rikkumiseks, tagavad liikmesriigid menetluse algusest alates, s.t kogu rikkumise tuvastamise kestel, et nende pädevad asutused võtavad arvesse kõiki võimalikke olulisi asjaolusid, sealhulgas järgmisi:
	(a)   rikkumine pandi toime hooletusest;
	(b)   asjaomaste kaupade suhtes ei kohaldata tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 teises lauses ja artikli 267 lõike 3 punktis e osutatud keeldusid või piiranguid;
	(c)   rikkumise mõju tasutavate tollimaksude summale on väike või olematu;
	(d)   rikkumise eest vastutav isik tegi uurimise käigus tulemuslikult koostööd pädeva asutusega;
	(e)   rikkumise eest vastutav isik teatas rikkumisest vabatahtlikult, tingimusel et rikkumise suhtes ei teostata veel uurimist, millest asjaomase rikkumise eest vastutav isik teadlik oleks;
	(f)   rikkumise eest vastutav isik suudab näidata, et ta teeb märkimisväärseid jõupingutusi, et täita liidu tollialaseid õigusakte, tõestades kõrgetasemelise kontrolli olemasolu oma tegevuses, näiteks nõuetelevastavuse süsteemi näol;
	(g)   rikkumise eest vastutav isik on väike või keskmise suurusega ettevõtja, kellel ei olnud tolliküsimustes varasemaid kogemusi.
	2.   Pädevad asutused loevad rikkumise väiksemaks rikkumiseks vaid juhul, kui sellega ei seondu artiklis 8 b osutatud raskendavaid asjaolusid.
Muudatusettepanek    28 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 8 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 8 b
	Arvessevõetavad tegurid hindamaks, kas tegemist on tõsise rikkumisega
	1.   Selle hindamiseks, kas artiklis 3 osutatud rikkumist saab lugeda tõsiseks rikkumiseks, tagavad liikmesriigid menetluse algusest alates, s.t kogu rikkumise tuvastamise kestel, et nende pädevad asutused võtavad arvesse kõiki alljärgnevaid asjaolusid:
	(a)   rikkumine pandi toime tahtlikult;
	(b)   rikkumine kestis pikemat aega, mis annab tunnistust kavatsusest seda jätkata;
	(c)   antud rikkumisega sarnane või sellega seotud rikkumine jätkub või kordub, s.t pannakse toime rohkem kui ühel korral;
	(d)   rikkumine mõjutab oluliselt tasumata jäetud impordi- või eksporditollimaksude summat;
	(e)   asjaomaste kaupade suhtes kohaldatakse tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 teises lauses ja artikli 267 lõike 3 punktis e osutatud keeldusid või piiranguid;
	(f)   rikkumise eest vastutav isik keeldub koostööst või täielikust koostööst pädeva asutusega;
	(g)   rikkumise eest vastutav isik on varem rikkumisi toime pannud.
	2.   Artikli 3 punktides f, g, p ning alapunktides q i ja q j osutatud rikkumised on oma olemuselt tõsised rikkumised.
Muudatusettepanek    29 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 9	Artikkel 9
Karistused artiklis 3 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest	Tollieeskirjade väiksemate rikkumiste eest määratavad muud kui kriminaalkaristused
Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused järgmistes piirides:	1.   Liikmesriigid tagavad, et selliste artiklis 3 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest, mis loetakse artikli 8 a kohaselt väiksemateks rikkumisteks, määratakse, lisaks tasumata jäetud tollimaksude tasumisele, tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja muud kui kriminaalkaristused järgmistes piirides:
(a)   rahatrahv vahemikus 1–5 % kauba väärtusest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga;	(a)   rahatrahv kuni 70 % tasumata jäetud tollimaksudest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega;
(b)   rahatrahv vahemikus 150–7 500 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga.	(b)   rahatrahv kuni 7 500 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega.
	2.   Käesoleva artikli lõikes 1 kehtestatud piirides ettenähtud karistuste suuruse määramisel tagavad liikmesriigid kõigi artiklis 8 a loetletud oluliste asjaolude arvessevõtmise.
Muudatusettepanek    30 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 10	välja jäetud
Karistused artiklis 4 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest
Liikmesriigid tagavad, et artiklis 4 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused järgmistes piirides:
(a)   rahatrahv kuni 15 % kauba väärtusest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga;
(b)   rahatrahv kuni 22 500 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga.
Selgitus
Artikkel on välja jäetud kooskõlas artikli 4 väljajätmisega.
Muudatusettepanek    31 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 11	Artikkel 11
Karistused artiklites 5 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest	Tollieeskirjade tõsiste rikkumise eest määratavad muud kui kriminaalkaristused
Liikmesriigid tagavad, et artiklites 5 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused järgmistes piirides:	1.   Liikmesriigid tagavad, et selliste artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest, mis loetakse artikli 8 b kohaselt tõsisteks rikkumisteks, määratakse, lisaks tasumata jäetud tollimaksude tasumisele, tõhusad, proportsionaalsed, hoiatavad ja muud kui kriminaalkaristused järgmistes piirides:
(a)   rahatrahv kuni 30 % kauba väärtusest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga;	(a)   rahatrahv vahemikus 70–140% tasumata jäetud tollimaksudest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega;
	(a a)   rahatrahv vahemikus 15–30% kaupade väärtusest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub mitte tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega, vaid kaupade väärtusega;
(b)   rahatrahv kuni 45 000 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga.	(b)   rahatrahv kuni 7 500 kuni 45 000 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu tollimaksude tasumisest kõrvalehoidumisega ega ka kaupade väärtusega.
	2.   Käesoleva artikli lõikes 1 kehtestatud piirides ettenähtud karistuste suuruse määramisel tagavad liikmesriigid kõigi artiklis 8 a ning artikli 8 b lõikes 1 loetletud oluliste asjaolude arvessevõtmise.
Muudatusettepanek    32 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 a
	Tollieeskirjade tõsiste rikkumise eest määratavad teised muud kui kriminaalkaristused
	1.   Lisaks artiklis 11 nimetatud karistustele võivad liikmesriigid tõsiste rikkumiste korral kooskõlas tolliseadustikuga kohaldada järgmisi mitterahalisi karistusi:
	(a)   kauba alaline või ajutine konfiskeerimine;
	(b)   saadud loa peatamine.
	2.   Vastavalt tolliseadustikule näevad liikmesriigid tollialaste õigusaktide tõsise või korduva rikkumise korral ette volitatud ettevõtja staatuse andmise otsuse tühistamise.
Muudatusettepanek    33 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 b
	Läbivaatamine
	1.  Komisjon koos liikmesriikide pädevate asutustega vaatab artiklite 9 ja 11 alusel kohaldatavad trahvisummad läbi viis aastat pärast [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev]. Läbivaatamismenetlusega tahetakse tolliliidu toimimise ühtlustamiseks tagada, et tolliliidu raames määratavad trahvisummad oleksid ühtlasemad.
	2.  Komisjon avaldab igal aastal liikmesriikide poolt artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratud karistuste üksikasjad.
	3.  Liikmesriigid tagavad kooskõla tollialaste õigusaktidega määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punkti 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/20121 tähenduses.
	_______________
	1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).
Muudatusettepanek    34 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 c
	Kokkuleppemenetlus
	Kohtumenetluse algatamise või jätkamise alternatiivina tagavad liikmesriigid kokkuleppemenetluse võimaluse, mis võimaldab pädevatel asutustel sõlmida rikkumise eest vastutava isikuga kokkuleppe tollieeskirjade rikkumise lahendamiseks tingimusel, et kõnealune isik nõustub koheselt jõustatava karistusega.
	Kui aga kohtumenetlust on juba alustatud, võivad pädevad asutused kokkuleppe sõlmida üksnes kohtuasutuse nõusolekul.
	Komisjon esitab kokkuleppemenetluste suunised, mille kohaselt tagatakse, et rikkumise eest vastutavale isikule antakse läbipaistvalt ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgides kokkuleppe sõlmimise võimalus ning et mis tahes kokkuleppe sõlmimise järel avaldatakse kokkuleppemenetluse tulemus.
Muudatusettepanek    35 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 12	välja jäetud
Karistuste tõhus kohaldamine ja karistuse määramise õiguse kasutamine pädevate asutuste poolt
Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused võtavad artiklites 3–6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest määratavate karistuste liigi ja taseme kindlaksmääramisel arvesse kõiki olulisi asjaolusid, sealhulgas vajaduse korral järgmist:
(a) rikkumise raskus ja kestus;
asjaolu, et rikkumise eest vastutav isik on volitatud ettevõtja;
tasumata jäetud impordi- või eksporditollimaksu suurus;
asjaolu, et asjaomase kauba suhtes kohaldatakse tolliseadustiku artikli 134 lõike 1 teises lauses ja artikli 267 lõike 3 punktis e osutatud keeldusid või piiranguid või asjaomane kaup ohustab avalikku julgeolekut;
rikkumise eest vastutava isiku ja pädeva asutuse koostöö tase;
rikkumise eest vastutava isiku varasemad rikkumised.
Muudatusettepanek    36 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 12 a
	Nõuete täitmine
	Liikmesriigid tagavad, et suunised ja väljaanded selle kohta, kuidas täita liidu tollialaseid õigusakte praegu ja edaspidi, tehakse huvitatud isikutele hõlpsasti juurdepääsetaval, mõistetaval ja ajakohastatud kujul kättesaadavaks.
Selgitus
Käesolevas muudatusettepanekus määratletakse, kuidas need suunised ja väljaanded peaksid üldjoontes välja nägema. Samuti täpsustatakse muudatusettepanekus seda, et need suunised ja väljaanded tuleb huvitatud isikutele kättesaadavaks teha.
Muudatusettepanek    37 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 13
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 13 Aegumine	Artikkel 13 Aegumine
1.   Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaeg artiklites 3–6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamiseks on neli aastat ja see algab tollieeskirjade rikkumise toimepaneku päevast.	1.   Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaeg artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamiseks on neli aastat ja et seda arvestatakse alates tollieeskirjade rikkumise toimepaneku päevast.
2.   Liikmesriigid tagavad, et tollieeskirjade rikkumise pideva või korduva toimepaneku korral algab aegumistähtaeg päevast, mil lõpeb endast tollieeskirjade rikkumist kujutav tegevus või tegevusetus.	2.   Liikmesriigid tagavad, et tollieeskirjade rikkumise pideva või korduva toimepaneku korral algab aegumistähtaeg päevast, mil lõpeb endast tollieeskirjade rikkumist kujutav tegevus või tegevusetus.
3.   Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaja katkeb, kui pädev asutus teatab asjaomasele isikule sama tollieeskirjade rikkumisega seotud juurdluse või kohtumenetluse algatamisest. Aegumistähtaeg algab pärast katkestamist uuesti.	3.   Liikmesriigid tagavad, et aegumistähtaja katkestab kas rikkumise eest vastutava isiku tegu või igasugune pädeva asutuse tegu, mis on seotud sama tollieeskirjade rikkumisega seotud juurdluse või kohtumenetlusega ja millest asjaomasele isikule teatatakse. Aegumistähtaeg jätkub päevast, mil aegumist katkestanud tegevus lõpetatakse.
4.   Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3–6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse algatamine või jätkamine on välistatud kaheksa aasta möödumisel lõikes 1 või 2 osutatud päevast.	4.   Ilma et see piiraks artikli 14 lõike 2 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aegumistähtaja katkemistest sõltumata aegub artiklites 3 või 6 osutatud tollieeskirjade rikkumist käsitlev menetlus kaheksa aasta möödumisel käesoleva artikli lõikes 1 või 2 osutatud päevast.
5.   Liikmesriigid tagavad, et karistuse määramist käsitleva otsuse täitmise aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab lõpliku otsuse tegemise päevast.	5.   Liikmesriigid tagavad, et karistuse määramist käsitleva otsuse täitmise aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab lõpliku otsuse tegemise päevast.
6.   Liikmesriigid sätestavad lõigetes 1, 4 ja 5 osutatud tähtaegade peatamise alused.	6.   Liikmesriigid sätestavad lõigetes 1, 4 ja 5 osutatud tähtaegade peatamise alused.
Muudatusettepanek    38 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid teevad koostööd ja vahetavad teavet, mis on vajalik artiklites 3–6 osutatud, endast tollieeskirjade rikkumist kujutava tegevuse või tegevusetusega seotud menetluse jaoks, eelkõige juhul, kui mitu liikmesriiki on algatanud samade asjaoludega seoses menetluse sama isiku vastu.	Liikmesriigid teevad koostööd ja vahetavad teavet, mis on vajalik artiklites 3 ja 6 osutatud, endast tollieeskirjade rikkumist kujutava tegevuse või tegevusetusega seotud menetluse jaoks, eelkõige juhtudel, kui mitu liikmesriiki on algatanud samade asjaoludega seoses menetluse sama isiku vastu. Liikmesriikidevahelise koostöö eesmärk on suurendada kaupade tollikontrollide tõhusust ning ühtlustada liidusiseseid menetlusi.
Muudatusettepanek    39 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon teostab järelevalvet liikmesriikidevahelise koostöö üle tollikontrolli ja -karistuste tulemuslikkuse põhinäitajate kindlaksmääramisel, parimate tavade levitamisel ning tolliametnike koolituse koordineerimisel.
Muudatusettepanek    40 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Artikkel 17	Artikkel 17
Arestimine	Arestimine
Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on võimalik ajutiselt arestida kaupa, veovahendeid ja artiklites 3–6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste toimepanekuks kasutatud muid vahendeid.	Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on võimalik ajutiselt arestida kaupa, veovahendeid või artiklites 3 ja 6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste toimepanekuks kasutatud muid vahendeid. Kui liikmesriik pärast karistuse määramist sellise kauba alaliselt konfiskeerib, võib ta vastavalt vajadusele selle hävitada, ringlusse võtta või seda taaskasutada.
Muudatusettepanek    41 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon esitab 31. detsembriks 2017 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liidu tollialaste õigusaktide jõustamise teiste selliste elementide kohta nagu järelevalve, kontroll ja uurimine, lisades vajaduse korral seadusandliku ettepaneku käeoleva direktiivi täiendamiseks.
Selgitus
Siin täpsustatakse, et tollialaste õigusaktide jõustamine hõlmab peale karistuste ka muid elemente, näiteks kontrolli, järelevalvet ja uurimist, mida tuleks samuti paremini ühtlustada, et saavutada üldeesmärk – liidu tollialaste õigusaktide ühtne jõustamine ja kohaldamine.
Muudatusettepanek    42 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 18 a
	Liikmesriikide aruandlus
	Liikmesriigid saadavad komisjonile rikkumiste statistika, milles on ära näidatud ka rikkumiste eest määratud karistused, et võimaldada komisjonil hinnata käesoleva direktiivi kohaldamist. Selline teave esitatakse igal aastal pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Komisjon võib niisuguseid andmeid kasutada käesoleva direktiivi läbivaatamisel, et riikide karistussüsteeme paremini ühtlustada.

SELETUSKIRI

Euroopa Komisjon avaldas 13. detsembril 2013. aastal ettepaneku võtta vastu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta.

Kuigi tolliliitu peetakse üheks Euroopa Liidu alustalaks ja ühtse turu selgrooks, puudub endiselt integreeritud lähenemisviis tollialaste õigusaktide ja sealhulgas karistuste jõustamisele. See tähendab, et eeskirjad on küll ühesugused, kuid kui neid rikutakse, erinevad rakendatavad karistused oluliselt.

Tolliliit ja kaubanduspoliitika on Euroopa Liidu ainupädevuses, seega ainult EL võib töötada välja ühise lähenemisviisi tollialaste õigusaktide jõustamiseks. Liikmesriigid on otsustanud töötada kahe eesmärgi nimel, milleks on eelkõige tolliametite koostöö ja tegevus, mis on nii tõhusad, nagu oleks tegemist ühe ametiga, tagades võrdväärsete tulemustega kontrolli ja seadusliku ettevõtluse toetamise, aga ka liidu finantshuvide vajalik kaitse. Kuid on üsnagi selge, et ilma integreeritud lähenemisviisita jõustamisele, sealhulgas karistustele, ei ole võimalik, et liikmesriikide tolliasutused tegutseksid nagu üks asutus, eriti arvestades liikmesriikide karistussüsteemide vahelisi olulisi erinevusi, nagu näitas tollialaste karistuste projektirühma 2010. aasta aruanne.

Need erinevused tekitavad asutuste vahelise vastastikuse usalduse puudumise, kusjuures tolliasutuste vaheline usaldus ja koostöö on oluline tolliliidu heaks haldamiseks ja Euroopa Liidu finantshuvide kaitsmiseks. Lisaks õõnestavad nad ettevõtjate võrdseid võimalusi Euroopa Liidus. Euroopa Kohus on pidanud tollikaristuste lahknevust meetmeks, millel on koguseliste piirangutega samaväärne mõju. Turumoonutuste riskid ja võrdsete võimaluste puudumine suurenevad tõenäoliselt volitatud ettevõtja staatust käsitlevate uute sätetega, mille kohaselt tõsised ja korduvad rikkumised võivad kaasa tuua staatuse tühistamise (liidu tolliseadustiku artikkel 39) ning seega seovad kaubandust lihtsustava meetme ELi tollialaste õigusaktide täitmise andmetega.

Juhul kui liikmesriikide karistussüsteemide vahelised erinevused säilivad, tähendab see lõpuks seda, et üks ettevõte ühes riigis võib volitatud ettevõtja staatuse kaotada, samas kui teist teises liikmesriigis tegutsevat ettevõtet sama karistus sellise rikkumise eest ei oota. See muutub aina asjakohasemaks e-kaubanduse kasvu valguses, eriti mikroettevõtete ja üksikisikute puhul, kuna neil on vaja suuremat õiguskindlust nõuete täitmise süsteemide osas ja suuremat läbipaistvust selle kohta, kuidas erinevad tolliasutused käsitlevad erinevaid rikkumisi.

Ja viimaseks, karistussüsteemide lähendamine on vajalik selleks, et EL saaks täita oma üldisest tolli- ja kaubanduskokkuleppest (GATT) tulenevat väliskohustust.

GATT 94, artikli X lõike 3 punktis a sätestatakse, et:

Iga lepinguosaline haldab ühtselt, erapooletult ja mõistlikult kõiki oma õigusakte, määruseid, otsuseid ja eeskirju, mida on kirjeldatud käesoleva artikli lõikes 1.

Liidu tolliseadustiku nõuded

Euroopa Liidu tolliseadustiku kohaselt peavad liikmesriikides olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad tollikaristuste süsteemid. Seetõttu peaks käesoleva direktiivi eesmärk olema parandada liikmesriikide lähenemisviiside lähendamist, selleks et tagada ELi tollialaste õigusaktide jõustamine ELTLi siseturu loomist ja toimimist käsitleva artikli 114 ja ELTLi tollikoostööd käsitleva artikli 33 alusel ja kooskõlas ajakohastatud tolliseadustiku rakendamise ja e-tolli arenguga.

Kaubanduse lihtsustamine ja nõuete täitmise parandamine

Käesolevas direktiivis peaks tunnistatama, et suurem osa ettevõtjatest, kes tegelevad tolliküsimustega, on seaduslikud ettevõtted, kelle eesmärk on täita tollialaseid õigusakte. Tollialased tegevused eeldavad, et ettevõtjaid peetakse partneriteks, mis õigustab vajadust kohaldada rikkumiste eest kriminaalkaristuste asemel enamasti muid karistusi kui tõhusaid vahendeid, mis aitavad tagada nõuete täitmise.

Käesolevas raportis selgitatakse direktiivi kohaldamisala, tagamaks, et üksnes ettevaatamatusest või tahtlikult toime pandud rikkumisi loetakse rikkumisteks, eemaldades sellega range vastutuse elemendi, mis ei nõua süüastet. Ettevaatamatu käitumise mõiste on oluline käesolevas direktiivis, mis ühtlustab teisi karistusi, kuna ettevaatamatust ei tohiks karistada kui kuritegu, isegi siis, kui on olemas sellised objektiivsed asjaolud nagu tõsised majanduslikud tagajärjed. Kui tehakse kindlaks, et isik ei olnud ettevaatamatu ning ta ei teadnud tõsiasju ega saanud ette näha sündmuse esinemist isegi kui ta oleks rakendanud mõistlikku hoolsust, ei tohi seda isikut karistada. Lisaks ei tohiks karistada viga, välja arvatud juhul, kui see on tingitud ettevaatamatust või tahtlikust käitumisest. Kui rikkumised on toime pandud tahtlikult, võib neid konkreetse künnise ületamisel karistada kriminaalõiguse kohaselt, et võimaldada liikmesriikidel võtta meetmeid, mis on piisavalt hoiatavad, et karistada pettuse eest.

Selleks et tagada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused, on oluline jätta uks tolliasutustele piisavalt lahti, et hinnata olulisi asjaolusid ning otsustada nende põhjal kõige sobivama karistuse kasuks, sest see on osutunud tõhusaks vahendiks nõuete mittetäitmise vähendamiseks. Käesolevas direktiivis peaks siiski looma raamistiku, et tagada liikmesriikide vahel ühtne arusaam selle kohta, millised on need kergendavad ja raskendavad asjaolud, alates esimesel juhul vabatahtlikust avalikustamisest kuni koostööst keeldumiseni teisel juhul. Sellise lähenemisega on vastuolus range vastutuse sätted, mis lisaks seavad kahtluse alla mõningaid õiguspõhimõtteid, nagu süütuse presumptsiooni, kuna karistamine ei nõua süüelementi. Range vastutuse sätted võivad õõnestada kasvu ja seaduslikku kaubandust ning nad ei ole tõenäoliselt ka tõhusad ega aita parandada nõuete täitmist.

Siiski peaks rikkumisi liigitama väiksemateks ja tõsisteks rikkumisteks, eelkõige arvestades volitatud ettevõtja staatuse kaotamise võimalust tõsiste või korduvate rikkumiste puhul ning tõsise rikkumise määratluse puudumist liidu tolliseadustikus. Euroopa Komisjoni rikkumiste liigituse esialgset loogikat järgivad eri kategooriad ja loetelu selle kohta, mida liikmesriigid peavad kergeks rikkumiseks, näiteks on arvesse võetud aegumistähtaegade eiramist.

Proportsionaalsus

Selleks et tagada karistuste proportsionaalse süsteemi kehtestamine, ei saa trahvisumma põhineda kauba väärtusel. Karistus peaks põhinema tasumata tollimaksude suurusel, kuna see peaks olema seotud rikkumise finantsmõjuga. Kauba väärtusel põhinev karistus võib kaasa tuua ebaproportsionaalse süsteemi, kus väike rikkumine kõrge väärtusega kauba puhul võib põhjustada ettevõttele katastroofilisi tagajärgi. Et näha ette mõningat paindlikkust juhtudel, kus kaubal puudub tollimaksumäär või rikkumine pole seotud konkreetse kaubaga, tuleks määrata kindel summa. Kuigi on vaja luua ühtlustatud raamistik, on vaja ülemisi piire, et jätta tollile otsustusruumi trahvide kohandamiseks vastavalt raskendavatele või kergendavatele asjaoludele. Lubatud peaksid olema ka muud karistused peale rahalise trahvi, näiteks liidu tolliseadustikus sätestatud volitatud ettevõtja staatuse kaotamine ja kauba konfiskeerimine.

Tolliasutused peaksid samuti arvestama kohtukulusid, pidades eelkõige silmas väikeettevõtteid, ning pakkuma seetõttu kokkuleppemenetluse võimalust, mis tuleks määratleda, et tagada järjepidevus kogu Euroopa Liidus.

Kriminaalkaristuste ja muude karistuste vahele tuleb tõmmata selge piir

Direktiivi eesmärk peaks olema tollieeskirjade rikkumiste eest määratavate muude karistuste ühtlustamine, mis on kõige sobivam raamistik, et parandada nõuete täitmist ja vähendada rikkumiste arvu. Kui rikkumised on pandud toime tahtlikult pettuse eesmärgil, võivad liikmesriigid konkreetse künnise ületamisel rakendada kriminaalkaristusi kooskõlas direktiiviga, milles käsitletakse liidu finantshuve kahjustava pettuse vastast võitlust kriminaalõiguse abil (finantshuvide kaitse direktiiv), mis annab liikmesriikidele võimaluse künnisest allpool kohaldada muid karistusi. See kahe direktiivi vaheline side on kooskõlas tavadega suuremas osas liikmesriikides, mis rakendavad nii kriminaalkaristusi kui ka muid karistusi, et tagada tollialaste õigusaktide järgimine. Ainult finantshuvide kaitse direktiivist siiski ei piisa, kuna puuduvad Euroopa õigusaktid, millega karistataks ettevaatamatusest toime pandud rikkumisi, mis aga moodustavad suurema osa tolliõigusaktide rikkumistest.

Mõned sätted, nagu õhutamine, kaasaaitamine ja katse, on mõnes liikmesriigis kriminaalõiguse mõisted, kuid on seitsmes liikmesriigis karistatavad ka muude seaduste alusel. Tuleb täpsustada, et need tegevused on toime pandud tahtlikult ja seetõttu võivad nendega kaasneda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvad muud karistused või kriminaalkaristused, mis on väljaspool käesoleva direktiivi kohaldamisala.

Vajadus liikuda järeltäitmisest eelneva täitmiseni

Liikmesriigid peavad tagama, et tollinduse ja kaubandusega tegelevaid isikuid teavitataks aktiivselt selle kohta, kuidas tollialaseid õigusakte praegu ja edaspidi täita. Liikmesriikide haldussanktsioonide süsteemid peaksid seega olema viimane võimalus, kuidas karistada ettevaatamatu käitumise eest, arvestades seda, mida rikkumise eest vastutav isik oleks pidanud teadma ja tegema, et vältida selliseid rikkumisi. Küsimusest, kas isik tegutses ettevaatamatult, peaks saama karistuste süsteemi kohaldamise keskne osa.

IKT vahendite kasutamine peaks andma võimaluse jälgida reaalajas nõuete täitmist. See eeldab tihedat koostööd ettevõtjatega, et tagada täielik nõuete täitmine, samuti liidu tolliseaduslikus toodud elektroonilisi süsteeme käsitlevate sätete rakendamist liikmesriikide poolt. Lisaks kohustusid liikmesriigid kooskõlas liidu tolliseadustikus sätestatud nõudmisega võtma osa ühtsest riskijuhtimise süsteemist, mida Euroopa Komisjon peaks edasi arendama. See on jõustamist käsitleva ühise lähenemisviisi üks tugisammas ning täiendab ühise karistuste süsteemi loomist.

ÕIGUSKOMISJONI ARVAMUS ÕIGUSLIKU ALUSE KOHTA

Pr Vicky Ford

Esimees

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon

BRÜSSEL

Teema:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta (COM(2013)0884 – C8-0033/2014 – 2013/0432(COD)) – arvamus õigusliku aluse kohta

Austatud esimees

Palusite 29. veebruari 2016. aasta kirjas õiguskomisjonil kontrollida vastavalt kodukorra artikli 39 lõikele 2 kõnealuse ettepaneku õigusliku aluse sobivust.

Õiguskomisjon arutas eespool nimetatud küsimust 21. aprilli 2016. aasta koosolekul.

I – Taust

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palus 29. veebruari 2016. aasta kirjas õiguskomisjonil vastavalt kodukorra artikli 39 lõikele 2 esitada arvamus eelnimetatud ettepaneku õigusliku aluse sobivuse kohta.

Komisjoni ettepaneku õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 33, mis käsitleb tollikoostööd ja annab liidule pädevuse toimida selles valdkonnas seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni raportöör on seisukohal, et ELi toimimise lepingu artikkel 114, mis käsitleb nende õigusnormide ühtlustamist, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine, väljendaks paremini ettepaneku eesmärke ning viiks ettepaneku vastavusse liidu tolliseadustikuga[1], mille õiguslikuks aluseks on samuti ELi toimimise lepingu artikkel 114.

II – Ettepanek

Kuigi tollialased õigusaktid on ühtlustatud ja kuuluvad ELi pädevusse, on seadusandlike meetmete võtmine tollieeskirjade rikkumiste ja asjaomaste karistuste alal jätkuvalt liikmesriikide pädevuses.

Komisjon hindas programmi „Toll 2013“ raames 24 liikmesriigi tollieeskirjade rikkumiste ja karistuste süsteemi.[2] Komisjon leidis märkimisväärse arvu süsteemidevahelisi erinevusi ja jõudis arvamusele, et neil erinevustel on negatiivne mõju. Tagajärjed võivad avalduda mitte ainult rahvusvahelisel, vaid ka Euroopa tasandil, sest tollialaste õigusaktide erinev täitmine võib muuta keerukamaks tolliliidu tõhusa juhtimise. Lisaks võib eeskirjade erinevus end tunda anda ettevõtjate tasandil ning avaldada mõju võrdsetele võimalustele, mis on siseturu keskmeks. Komisjon põhjendab nende lahknevustega vajadust kõnealuse seadusandliku akti järele seletuskirja punkti 1 alapunktis 1 ja ettepaneku põhjenduses 3.

Nagu seletuskirjast nähtub, märkis komisjon peatükis õigusliku aluse valiku kohta (3.1.), et „liikmesriikidevahelise koostöö edasise tugevdamise mõjuvaks põhjuseks on ka teatavate hõlbustuste ja lihtsustuste sisseviimine liidu tollialastesse õigusaktidesse ning volitatud ettevõtjatele nendele juurdepääsu andmine.“

Ettepanek sisaldab ühist nimekirja sellistest tegevustest ja tegevusetustest, mida tuleks pidada liidu tolliseadustiku ja muude tollialaste õigusaktide rikkumiseks, nähes ette range vastutusega seotud juhtumid ning tahtlikult või ettevaatamatusest toimepandud rikkumised (ettepaneku artiklid 1–5). Artiklis 6 käsitletakse põhjalikumalt eespool rikkumisena määratletud teo toimepanekule kaasaaitamist ja kihutamist ning rikkumise katset. Ettepaneku artikli 7 teema on tolliasutuse tehtud vead ning artikli 8 teema juriidiliste isikute vastutus. Artiklites 9–12 kehtestatakse karistuste sisulised määrad ning karistuse kohaldamise põhimõtted. Artiklites 13 ja 14 on kirjas menetlussätted, milles käsitletakse aegumistähtaegu ja haldusmenetluse peatamist. Artiklis 15 määratakse kindlaks, kus pädevust tuleb teostada. Artiklis 16 räägitakse liikmesriikide koostööst, kohustades liikmesriike vahetama teavet ning tugevdatakse ne bis in idem põhimõtet, mis tagab, et kellegi vastu ei algatata menetlust seoses samade asjaoludega rohkem kui ühes liikmesriigis. Artiklis 17 kohustatakse liikmesriike võimaldama arestida tollieeskirjade rikkumiste toimepanekuks kasutatud mis tahes vahendeid. Viimased ettepaneku sätted käsitlevad direktiivi järgimise aruandlust ja läbivaatamist ning direktiivi ülevõtmist (artiklid 18–21).

III – Esildatud õiguslik alus

Kõnealuse ettepaneku esildatud õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 33, mille sisu on järgmine:

2. PEATÜKK

TOLLIKOOSTÖÖ

Artikkel 33

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 135)

Aluslepingute kohaldamisalas võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt meetmed tollikoostöö tugevdamiseks liikmesriikide ning liikmesriikide ja komisjoni vahel.

On ettepanek lisada õigusliku alusena ELi toimimise lepingu artikkel 114 (rõhuasetus lisatud):

3. PEATÜKK

ÕIGUSAKTIDE ÜHTLUSTAMINE

Artikkel 114

(endine EÜ asutamislepingu artikkel 95)

1. Kui aluslepingutes ei ole ette nähtud teisiti, kohaldatakse artiklis 26 seatud eesmärkide saavutamiseks järgmisi sätteid. Seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmed, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. [...]

IV – Kohtupraktika

Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt „peab ühenduse õigusakti õigusliku aluse valik põhinema objektiivsetel asjaoludel, mis on kohtulikult kontrollitavad ja mille hulka kuuluvad eelkõige õigusakti eesmärk ja sisu“[3]. Väära õigusliku aluse valimine võib seepärast olla kõnealuse õigusakti tühistamise põhjuseks.

Põhimõtteliselt peab meede põhinema ainult ühel õiguslikul alusel. Kahte õiguslikku alust tohib kasutada üksnes juhul, kui õigusakt on samaaegselt suunatud mitme eesmärgi saavutamisele või sellel on mitu omavahel seotud komponenti, ilma et mõni neist oleks teisega võrreldes teisejärguline või kaudne[4], tingimusel et nendele õiguslikele alustele vastavad menetlused ei ole üksteisega ühildamatud[5].

V – Analüüs

ELi toimimise lepingu artiklit 33 on kasutatud õigusliku alusena muudes tollikoostöö valdkonnas vastuvõetud õigusaktides nagu liidu tolliseadustik ja määrus „Toll 2020“.[6] Tollikoostöö mõiste kohta ei ole olemas selget määratlust, kuid kuna see esineb ELi toimimise lepingu II jaotise „Kaupade vaba liikumine“ 2. peatükis „Tollikoostöö“, on seda laialdaselt kasutatud seoses tolliliiduga, näiteks tollimaksude, pettuse ärahoidmise ning ELi tolliterritooriumile sisenevate kaupade kontrolli valdkonnas.[7] Seega on ELi toimimise lepingu artikkel 33 sobiv õiguslik alus, kui tegemist on tolliasutuste vahelise koostöö raamistikuga.

Siseturgu puudutavate ühtlustavate meetmete õiguslik alus on ELi toimimise lepingu artikkel 114. Selle artikli alla kuuluvate ühtlustamismeetmete võtmise eeltingimuseks on, et liikmesriikide kõnealuse valdkonna õigusaktides on lahknevused, mis võivad viia kaubandushäirete tekkeni siseturul. Artiklit võib kasutada, kui selliste liikmesriikide õigusnormide lahknevuste teke on tõenäoline, ent tõenäolisus ei tohi olla üksnes hüpoteetiline. Kohus on seda sõnastust korduvalt kasutanud oma kohtupraktikas, ilma „tõenäolisust“ tegelikult määratlemata. Siiski ei ole kohus kunagi heaks kiitnud ELi toimimise lepingu artiklit 114 õigusakti õigusliku alusena, kui ta on jõudnud seisukohale, et liikmesriikide õigusaktides ei esine lahknevusi ja nende esinemine ei ole ka tõenäoline.

Kohtupraktika kohaselt on ELi toimimise lepingu artiklis 114 osutatud meetmed mõeldud siseturu rajamise ja toimimise tingimuste parandamiseks, kusjuures see peab olema nende meetmete tegelik eesmärk ning need peavad kaasa aitama takistuste kõrvaldamisele kaupade vabalt liikumiselt või teenuste osutamise vabaduselt või konkurentsimoonutuste kaotamisele.[8]

Komisjoni ettepaneku eesmärk on lahendada probleemid, mida tekitab Euroopa turul toimuvaid tollieeskirjade rikkumisi ja nendega seotud karistusi käsitlevate süsteemide erinevus. Nagu ettepaneku preambulas ja seletuskirjas märgitud, avalduvad need erinevused kolmel tasandil: esiteks rahvusvahelisel tasandil, kus EL peab tagama oma rahvusvaheliste kohustuste täitmise; teiseks tolliliidu raamistikus, kus eesmärgiks on tolliliidu tõhusam juhtimine; ning kolmandaks siseturu tasandil, kus komisjon tunnistab, et tegelik status quo ei taga võrdseid võimalusi, sest ettevõtjad ei tegutse samadel tingimustel ja samade eeskirjade kohaselt. Seetõttu ei ole ettepaneku eesmärk üksnes tugevdada tollikoostööd, vaid ka kõrvaldada siseturu moonutamine, kasutades kõigis 28 liikmesriigis kohaldatavaid ühtseid eeskirju.

Enamiku ettepaneku sätete eesmärk ongi koostada rikkumiste puhul ette nähtud halduskaristuste ühtne nimekiri ning nende tegevuste ja tegevusetuste nimekiri, mida tuleks käsitada rikkumisena. Kuigi mõned sätted käsitlevad üksnes koostööküsimusi (artikli 15 lõige 2 ja artikkel 16), näiteks teabevahetust, on suurem osa sätteid kavandatud liikmesriikide eeskirjade ühtlustamiseks.

Kohus tunnustab asjaolu, et on võimalik kasutada kahte õiguslikku alust, kui mõlemad õiguslikud sätted on õigusaktiga lahutamatult seotud. Võttes arvesse direktiivi ettepaneku eesmärki ja sisu, ei ole käesoleval juhul võimalik lahutada tolliliidu juhtimise tõhustamise eesmärki eesmärgist kohaldada ettevõtjatele samu eeskirju ja mitte pakkuda neile eeliseid leebemates liikmesriikides.

Kõnealune ettepanek ei piirdu liikmesriikidevahelise tollikoostöö tugevdamisega, vaid sellega püütakse aktiivselt võidelda siseturu moonutamise vastu, mille põhjuseks on liikmesriikide süsteemide erinevus. Seetõttu tuleks ELi toimimise lepingu artiklile 33 lisada ELi toimimise lepingu artikkel 114. Mõlemad sätted on kindlalt seotud, sellal kui üks ei täienda teist.

Tuleb rõhutada, et vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 114 kohasele menetlusele on konsulteerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteega kohustuslik.

VI – Järeldus ja soovitus

Ettepaneku õige õiguslik alus koosneb ELi toimimise lepingu artiklitest 33 ja 114.

Õiguskomisjon otsustas 21. aprilli 2016. aasta koosolekul 17 poolt- ja 3 vastuhäälega, erapooletuid ei olnud[9], soovitada Teile, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepaneku (tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta) sobiv õiguslik alus peaks koosnema ELi toimimise lepingu artiklitest 33 ja 114.

Lugupidamisega

Pavel Svoboda

• [1]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 952/2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik (uuesti sõnastatud), ELT L 269, 10.10.2013, lk 1–101.
• [2]  Austria, Belgia, Bulgaaria, Küpros, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania ja Ühendkuningriik.
• [3]  Otsus kohtuasjas C-45/86: komisjon vs. nõukogu (üldised tariifsed soodustused), EKL 1987, lk 1439, punkt 5; otsus kohtuasjas C-440/05: komisjon vs. nõukogu, EKL 2007, lk I-9097; otsus kohtuasjas C-411/06: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585.
• [4]  Otsus kohtuasjas C-411/06: komisjon vs. Euroopa Parlament ja nõukogu, EKL 2009, lk I-7585, punkt 47.
• [5]  Otsus kohtuasjas C-300/89: komisjon vs. nõukogu (titaandioksiid), EKL 1991, lk I-2867, punktid 17–25.
• [6]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1294/2013, millega luuakse Euroopa Liidu tollialane tegevusprogramm aastateks 2014–2020 ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 624/2007/EÜ, ELT L 347, 20.12.2013, lk 209–220.
• [7]  Euroopa Liidu Nõukogu, Nõukogu järeldused tolliliidu arengustrateegia edenemise kohta, Brüssel, 10. ja 11. detsember 2012, kättesaadav veebisaidil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=uriserv:OJ.C_.2013.080.01.0011.01.EST&toc=OJ:C:2013:080:TOC.
• [8]  Otsus kohtuasjas C-491/01: British American Tobacco (Investments) Ltd ja Imperial Tobacco Ltd, EKL 2002, lk I-11453, punkt 60.
• [9]  Lõpphääletuse ajal olid kohal: Jean-Marie Cavada, Mady Delvaux, Lidia Joanna Geringer de Oedenberg, Axel Voss (aseesimehed), Max Andersson, Joëlle Bergeron, Marie-Christine Boutonnet, Kostas Chrysogonos, Therese Comodini Cachia, Angel Dzhambazki, Rosa Estaràs Ferragut, Enrico Gasbarra, Heidi Hautala, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Gilles Lebreton, Dietmar Köster, Emil Radev, József Szájer, Cecilia Wikström ja Josef Weidenholzer (vastavalt kodukorra artikli 200 lõikele 2).

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (25.5.2016)

siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta
(COM(2013)0884 – C8-0033/2014 – 2013/0432/(COD))

Arvamuse koostaja: Franck Proust

LÜHISELGITUS

Taustteave

Euroopa Liidu tolliseadustik on võimaldanud tollialaseid õigusakte ühtlustada. Kuid õigusaktide täitmine, mis tagab tollieeskirjade järgimise ja karistuste seadusliku määramise, kuulub liikmesriikide õiguse reguleerimisalasse.

Sellest tulenevalt järgitakse tollialaste õigusaktide täitmisel 28 erinevat õigusnormide kogumit ja eri haldus- või õigustavasid. Seepärast on karistuste määratlus ja raskusaste liikmesriigiti väga erinev.

Liikmesriikide tollieeskirjade rikkumiste ja karistuste süsteemid vaatas programmi „Toll 2013“ raames üle projektirühm, mille komisjon moodustas vabatahtlikkuse alusel 24 liikmesriigi esindajatest.

Arvamuse koostaja seisukoht

Arvamuse koostaja seisukoht põhineb kolmel aspektil, milleks on kõnealuse direktiivi ettepaneku raamistik, sisu ja vorm.

(1) Direktiivi raamistik kujutab endast tõelist piirangut. Ainuüksi pealkirjas osutavad mõned terminid (rikkumised, karistused) subsidiaarsuspõhimõttele.

Et INTA-komisjoni arvamust saaks austada ja täielikult arvesse võtta, eelistas arvamuse koostaja seostada oma arvamuse rahvusvahelise kaubanduse raamistikuga.

(2) Programmi „Toll 2013“ tulemustest ilmnevad sellised lahknevused karistuste lävedes ja tähtaegades, et need seavad kahtluse alla meie tolliliidu usaldusväärsuse ja toimimise ning panevad meid kaubanduspartnerite ees ebamugavasse olukorda.

Seetõttu on vaja rohkem läbipaistvust ja selgust, mis aitab saavutada ka majanduslikku kokkuhoidu. Järgida tuleb meie rahvusvahelisi kohustusi WTO raames, et kaitsta meie turgu tervikuna. Ameerika Ühendriigid on juba osutanud WTOs ELi siseturu vastuolulisusele.

Arvamuse koostaja soovib eelkõige kaaluda direktiivi ettepanekut kaubanduse lihtsustamise lepingu raames. Vastav amet või organ võimaldaks täita analüüsi- ja koordineerimisülesandeid ilma subsidiaarsuspõhimõtte kohaldamisse sekkumata. Ulatuslikku teabevahetust kontrollist karistuste kohaldamiseni vajab nii ELi kui ka kolmandate riikide äriringkond.

Karistuste ja rikkumiste süsteemi lihtsustamine peab viima sidususeni. Liikmesriigid peavad sidusalt karistusi ühtlustama, mitte lävesid, vaid karistuste vahemikke kasutades. Ei sa aktsepteerida seda, et ettevõtjatel on võimalik siseturul mis tahes karistust vältida või et eksisteerivad suured lahknevused.

Arvamuse koostaja teeb ettepaneku eelistada pädeva jurisdiktsiooni valiku kriteeriumina rikkumise territoriaalsuse põhimõtet, et võidelda meelepärase kohtualluvuse valimise vastu, ning tõhustada kauba registreerimist tolli poolt dumpinguvastase uurimise korral, et vältida ulatuslike varude moodustamist maksulise karistuse eesmärgil.

(3) Vormi osas soovib arvamuse koostaja, et direktiivi ettepanek järgiks tõhusat ja selget vormi, et esitada vastutavale komisjonile kaugeleulatuvate eesmärkidega ettepanekud, ning tõendaks, et hädavajalik on lahendada olukord seoses meie rahvusvaheliste kohustuste mittejärgimisega ja ettevõtjate vajadustega.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval siseturu- ja tarbijakaitsekomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2)   Sellest tulenevalt kohaldatakse tollieeskirjade rikkumiste ja asjaomaste karistuste suhtes 28 erinevat õigusnormide kogumit. Liidu tollialaste õigusaktide rikkumist ei käsitleta seetõttu kogu liidus ühetaoliselt ja konkreetsel juhul määratavad karistused võivad oma iseloomult ja raskusastmelt erineda olenevalt karistust määravast liikmesriigist.	(2)   Sellest tulenevalt kohaldatakse tollieeskirjade rikkumiste ja asjaomaste karistuste suhtes 28 erinevat õigusnormide kogumit. Liidu tollialaste õigusaktide rikkumist ei käsitleta seetõttu kogu liidus ühetaoliselt ja konkreetsel juhul määratavad karistused võivad oma iseloomult ja raskusastmelt erineda olenevalt karistust määravast liikmesriigist, mis võib põhjustada sellele liikmesriigile sissetulekute kadu ning kaubandusmoonutusi.
Muudatusettepanek    2 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3)   Liikmesriikide õigussüsteemide lahknevus kahjustab tolliliidu optimaalset juhtimist ja takistab ühtlasi tolliliidus võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele, sest see mõjutab juurdepääsu tollialastele lihtsustustele ja hõlbustustele.	(3)   Liikmesriikide õigussüsteemide lahknevus kahjustab tolliliidu optimaalset juhtimist ja takistab ühtlasi tolliliidus võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele, kelle suhtes kohaldatakse kogu liidus juba praegu erinevaid õigusnormide kogumeid, sest see mõjutab juurdepääsu tollialastele lihtsustustele ja hõlbustustele.
Muudatusettepanek    3 Ettepanek võtta vastu direktiiv Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17)   Pädevatel asutusel peaks tollieeskirjade rikkumiste uurimise hõlbustamiseks olema võimalik arestida ajutiselt kaupa, veovahendeid või muid rikkumise toimepanekuks kasutatud vahendeid.	(17)   Pädevatel asutusel peaks tollieeskirjade rikkumiste uurimise hõlbustamiseks olema võimalik arestida ajutiselt kaupa, veovahendeid või muid rikkumise toimepanekuks kasutatud vahendeid ning kasutada varajase hoiatamise süsteemi, et teavitada teiste liikmesriikide pädevaid asutusi rikkumisest.
Muudatusettepanek   4 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidu tollieeskirjade rikkumisi käsitlev raamistik ja nähakse ette karistused nende rikkumiste eest. 1.   Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidu tollieeskirjade rikkumisi käsitlev raamistik ja nähakse ette karistuste vahemikud nende rikkumiste eest.
Muudatusettepanek   5 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   2 a.   Käesolev direktiiv hõlmab liikmesriikide kohustusi Euroopa Liidu kaubanduspartnerite, sealhulgas Maailma Kaubandusorganisatsiooni ja Maailma Tolliorganisatsiooni ees, mille eesmärk on kehtestada ühtne ja tulemuslikult toimiv siseturg ning hõlbustada samal ajal kaubandust ja tagada turvalisus.
Muudatusettepanek   6 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 a
	Kaubanduse lihtsustamine
	Selleks et täita liidu kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaubanduse lihtsustamise lepingu raames, teevad liikmesriigid koostööd, et luua kõiki liikmesriike hõlmav koostöösüsteem. Nimetatud süsteemi eesmärk on kooskõlastada tollikaristuste tulemuslikkuse põhinäitajaid (kaebuste arvu analüüs, rikkumiste korduvuse määr jne); levitada tolliteenistuste vahel häid tavasid (kontrolli ja karistuste tõhusus, halduskulude vähendamine); edastada ettevõtjate kogemusi ja luua sidemeid; jälgida tolliteenistuste tegevuse tulemuslikkust; ning koguda statistikat kolmandatest riikidest pärit ettevõtete rikkumiste kohta. Kõiki liikmesriike teavitatakse koostöösüsteemi raames viivitamata tollieeskirjade rikkumiste ja täheldatud rikkumiste uurimist viisil, mis hõlbustab kaubandust, takistab ebaseaduslikel kaupadel siseturule sisenemast ning suurendab kontrollide tõhusust.
Muudatusettepanek   7 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek   Artikkel 5 a   Impordi registreerimine liikmesriikides   Liikmesriigid tagavad, et nende tolliametid võtavad komisjoni nõuet ootamata asjakohaseid meetmeid impordi registreerimiseks, et selle impordi suhtes oleks võimalik kohaldada nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/20091a täitmisega seotud meetmeid alates impordi registreerimise kuupäevast. Impordi registreerimisnõude võib kehtestada pärast iga Euroopa Liidu ettevõtte vastavat taotlust, mis sisaldab piisavat tõendusmaterjali, õigustamaks sellist sammu.   ______________   1a Nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT L 343, 22.12.2009, lk 51).
Muudatusettepanek   8 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)   rahatrahv kuni 15 % kauba väärtusest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga;	(a)  rahatrahv vahemikus 5–15 % kauba väärtusest või tasumata tollimaksudest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga;
Selgitus
Väga väärtuslike veoste (nt nafta või kaubad) puhul võivad kauba väärtustel põhinevad trahvid olla väga suured. Liikmesriikidele tuleb seepärast anda võimalus teha trahve, mis põhinevad kas asjaomaste kaupade väärtusel või nendelt tasutavate tollimaksude summadel.
Muudatusettepanek   9 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 10 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b)   rahatrahv kuni 22 500 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga. (b)   rahatrahv vahemikus 7500–22 500 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga.
Muudatusettepanek   10 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a)   rahatrahv kuni 30 % kauba väärtusest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga;	(a)   rahatrahv vahemikus 10–30 % kauba väärtusest või tasumata tollimaksudest, kui tollieeskirjade rikkumine seondub konkreetse kaubaga;
Selgitus
Väga väärtuslike veoste (nt nafta või kaubad) puhul võivad kauba väärtustel põhinevad trahvid olla väga suured. Liikmesriikidele tuleb seepärast anda võimalus teha trahve, mis põhinevad kas asjaomaste kaupade väärtusel või nendelt tasutavate tollimaksude summadel.
Muudatusettepanek   11 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 – punkt b
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek (b)   rahatrahv kuni 45 000 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga. (b)   rahatrahv vahemikus 15 000–45 000 eurot, kui tollieeskirjade rikkumine ei seondu konkreetse kaubaga.
Muudatusettepanek   12 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 11 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 11 a
	1.  Viis aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist vaatab komisjon koos liikmesriikide pädevate ametiasutustega läbi artiklite 9, 10 ja 11 alusel kohaldatavad trahvisummad. Läbivaatamismenetluse eesmärk on tagada, et tolliliidu raames määratavad trahvisummad on ühtlasemad, et ühtlustada tolliliidu toimimist.
	2.  Komisjon avaldab igal aastal üksikasjalikud karistused, mille liikmesriigid määrasid artiklites 3–6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste eest.
	3.  Liikmesriigid tagavad kooskõla tollialaste õigusaktidega määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punkti 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 978/20121a tähenduses.
	_______________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 978/2012 üldiste tariifsete soodustuste kava kohaldamise ning nõukogu määruse (EÜ) nr 732/2008 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 303, 31.10.2012, lk 1).
Muudatusettepanek   13 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Asjaolu, et asjaomaste kaupade suhtes kohaldatakse keelde, koguselisi piiranguid või järelevalvemeetmeid, selleks et eelkõige tagada kõlblus, avalik kord või julgeolek ning inimeste elu ja tervise kaitse, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2015/4781a artikli 24 lõikes 2, käsitatakse raskendava asjaoluna.
	_______________
	1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2015. aasta määrus (EL) 2015/478 impordi ühiste eeskirjade kohta (ELT L 83, 27.3.2015, lk 16).
Muudatusettepanek   14 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 1
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 1.  Liikmesriigid tagavad oma pädevuse teostamise artiklites 3–6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste üle vastavalt ühele järgmistest kriteeriumidest: 1.  Liikmesriigid tagavad oma pädevuse teostamise artiklites 3–6 osutatud tollieeskirjade rikkumiste üle vastavalt järgmistele kriteeriumitele tähtsuse järjekorras: (a)  tollieeskirjade rikkumine pannakse tervikuna või osaliselt toime asjaomase liikmesriigi territooriumil; (a)  tollieeskirjade rikkumine pannakse tervikuna või osaliselt toime asjaomase liikmesriigi territooriumil; (b)  tollieeskirjade rikkumist toime panev isik on asjaomase liikmesriigi kodanik; (b)  tollieeskirjade rikkumisega seotud kaup asub asjaomase liikmesriigi territooriumil. (c)  tollieeskirjade rikkumisega seotud kaup asub asjaomase liikmesriigi territooriumil. (c)  tollieeskirjade rikkumist toime panev isik on asjaomase liikmesriigi kodanik;
Punktide b ja c ümberpaigutamine.
Muudatusettepanek   15 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 15 – lõige 2
Komisjoni ettepanek Muudatusettepanek 2.   Liikmesriigid tagavad, et kui mitu liikmesriiki leiavad, et nad on pädevad menetlema sama tollieeskirjade rikkumist, teostab oma pädevust liikmesriik, kus samade asjaoludega seoses on sama isiku vastu algatatud kriminaalmenetlus. Juhul kui pädevust ei saa lõike 1 alusel kindlaks määrata, tagavad liikmesriigid, et oma pädevust teostab liikmesriik, mille pädev asutus algatab esimesena samade asjaoludega seoses sama isiku vastu tollieeskirjade rikkumist käsitleva menetluse. 2.   Liikmesriigid tagavad, et juhul, kui mitu liikmesriiki leiavad, et nad on pädevad menetlema sama tollieeskirjade rikkumist, teostab oma pädevust liikmesriik, kus samade asjaoludega seoses on sama isiku vastu algatatud kriminaalmenetlus.
Muudatusettepanek   16 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid teevad koostööd ja vahetavad teavet, mis on vajalik artiklites 3–6 osutatud, endast tollieeskirjade rikkumist kujutava tegevuse või tegevusetusega seotud menetluse jaoks, eelkõige juhul, kui mitu liikmesriiki on algatanud samade asjaoludega seoses menetluse sama isiku vastu.	Liikmesriigid teevad koostööd ja vahetavad teavet, mis on vajalik artiklites 3–6 osutatud, endast tollieeskirjade rikkumist kujutava tegevuse või tegevusetusega seotud menetluse jaoks, eelkõige juhtudel, kui mitu liikmesriiki on algatanud samade asjaoludega seoses menetluse sama isiku vastu. Liikmesriikidevahelise koostöö eesmärk on suurendada kaupade tollikontrollide tõhusust ning ühtlustada liidusiseseid menetlusi.
Muudatusettepanek   17 Ettepanek võtta vastu direktiiv Artikkel 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon esitab hiljemalt [1. maiks 2019] Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid.	Komisjon esitab hiljemalt [1. maiks 2019] Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesoleva direktiivi kohaldamise kohta aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid. Aruanne sisaldab tulemuskriteeriume, mis näitavad tolliliidu tugevdamise ning menetluste ühtlustamise valdkonnas tehtud edusamme.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta
Viited	COM(2013)0884 – C8-0033/2014 – 2013/0432(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 13.1.2014
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	INTA 13.1.2014
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Franck Proust 3.9.2014
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	16.2.2016	15.3.2016
Vastuvõtmise kuupäev	24.5.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	28 9 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Maria Arena, Tiziana Beghin, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Karoline Graswander-Hainz, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Alexander Graf Lambsdorff, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Artis Pabriks, Franck Proust, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Viviane Reding, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Reimer Böge, Edouard Ferrand, Sander Loones, Georg Mayer, Lola Sánchez Caldentey, Judith Sargentini, Jarosław Wałęsa
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Dominique Bilde

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv tollieeskirjade rikkumisi ja asjaomaseid karistusi käsitleva liidu õigusraamistiku kohta
Viited	COM(2013)0884 – C8-0033/2014 – 2013/0432(COD)
EP-le esitamise kuupäev	13.12.2013
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	IMCO 13.1.2014
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	INTA 13.1.2014	CONT 13.1.2014	ECON 13.1.2014	JURI 13.1.2014
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	CONT 11.6.2014	ECON 22.7.2014	JURI 3.9.2014
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Kaja Kallas 17.7.2014
Õigusliku aluse vaidlustamine        JURI arvamuse kuupäev	JURI 21.4.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	22.1.2015	14.1.2016	22.2.2016	23.5.2016
	13.6.2016
Vastuvõtmise kuupäev	14.7.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	24 4 3
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Carlos Coelho, Sergio Gaetano Cofferati, Nicola Danti, Vicky Ford, Ildikó Gáll-Pelcz, Evelyne Gebhardt, Maria Grapini, Sergio Gutiérrez Prieto, Robert Jarosław Iwaszkiewicz, Liisa Jaakonsaari, Jiří Maštálka, Eva Paunova, Jiří Pospíšil, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Richard Sulík, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jan Philipp Albrecht, Pascal Arimont, Kaja Kallas, Julia Reda, Ulrike Trebesius, Lambert van Nistelrooij, Kerstin Westphal
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Gesine Meissner, Lieve Wierinck
Esitamise kuupäev	19.7.2016