SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

19.7.2016 - (10107/2016 – C8-0243/2016 – 2016/0005(NLE)) - ***

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon
Raportöör: Alexander Graf Lambsdorff

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(10107/2016 – C8-0243/2016 – 2016/0005(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10107/2016),

–  võttes arvesse ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahelise majanduspartnerluslepingu eelnõu (05730/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõigetele 3 ja 4, artikli 209 lõikele 2 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0243/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust ja arengukomisjoni arvamust (A8-0242/2016),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja SADC majanduspartnerluslepingu riikide (Botswana, Lesotho, Lõuna-Aafrika Vabariik, Mosambiik, Namiibia ja Svaasimaa) valitsustele ja parlamentidele.

LÜHISELGITUS

Majanduspartnerluslepingute ajalugu

Kui 2000. aastal sõlmiti Cotonou partnerlusleping, nõuti selles põhjalikke muudatusi pikaajalistes ühepoolsetes kaubandussoodustustes, mis olid reguleerinud Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma (AKV) ja Euroopa Liidu vahelisi majandus- ja poliitilisi suhteid peaaegu 40 aastat. Peamine põhjus oli see, et nende ühepoolsete soodustuste mõju valmistas pettumuse. Esiteks oli AKV riikide kaubanduse osakaal ELi turul pidevalt langenud ja enamik riike ei suutnud kasutada neid soodustusi oma majandusstruktuuri mitmekesistamiseks. Teiseks ei olnud soodustused kooskõlas WTO eeskirjadega, sest need diskrimineerisid AKV riikide hulka mittekuuluvaid arenguriike.

EL ja AKV riigid nõustusid rääkima läbi vastastikuste, kuigi asümmeetriliste kaubanduslepingute küsimuses, mida nimetatakse majanduspartnerluslepinguteks. AKV riigid otsustasid ise, millises piirkondlikus rühmas nad soovisid läbirääkimisi pidada. Majanduspartnerluslepingute läbirääkimised algasid 2002. aastal ja pidid lõppema 2007. aasta lõpuks, kui pidi aeguma WTO eeskirjade erand. Peale AKV riikide toodetele tähtajatu tollimaksu- ja kvoodivaba ELi turule pääsu tagamise pidid majanduspartnerluslepingud olema peamiselt arenguvahend, mis võimaldaks AKV riikidel muuta oma piirkondlik integratsioon dünaamilisemaks ja hõlbustada nende integratsiooni maailmamajandusse.

Tänaseks on kõigil majanduspartnerluslepinguta riikidel ELiga sõlmitud üldiste tariifsete soodustuste kava või nad on liitunud algatusega „Kõik peale relvade“. Kuid nende riikide jaoks, kes sõlmisid 2007. aastal majanduspartnerluse vahelepingu, et vältida turuhäiret ja anda piisavalt aega lepingu allkirjastamiseks ja ratifitseerimiseks, võttis EL vastu majanduspartnerluslepingute põhjalikumat kohaldamist võimaldava turulepääsu määruse – alates 1. jaanuarist 2008 kohaldatud nõukogu määrus (EÜ) nr 1528/2007. Hiljem otsustati, et turulepääsu määrusele vastav kohtlemine (vaba pääs ELi turule) aegub 1. oktoobril 2014. aastal riikide puhul, kes ei sõlminud piirkondlikku lepingut või ei olnud võtnud vajalikke meetmeid oma majanduspartnerluse vahelepingute rakendamiseks. Botswana, Namiibia ja Svaasimaa olid turulepääsu määrusega hõlmatud riigid, kes sõlmisid piirkondliku majanduspartnerluslepingu enne 1. oktoobrit 2014, ning komisjon võttis nõuetekohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et need riigid jääksid turulepääsu määrusega hõlmatud riikideks, kuid teatas, et neilt oodati võetud kohustuse täitmist ja piirkondliku majanduspartnerluslepingu ratifitseerimist 1. oktoobriks 2016.

ELi ja Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerlusleping

SADCsse kuulub 15 liiget. Seitse neist alustasid ELiga majanduspartnerluslepingu läbirääkimisi SADC majanduspartnerluslepingu rühmana, nimelt Angola, Botswana, Lesotho, Mosambiik, Namiibia, Svaasimaa ja Lõuna-Aafrika Vabariik. Lõuna-Aafrika Vabariik osales alguses vaatlejana ja toetavas rollis, kuid liitus läbirääkimistega ametlikult 2007. aastal.

EL-SADC majanduspartnerluslepingu keskmes on Lõuna-Aafrika Tolliliit (SACU) – vanim tolliliit maailmas. Selle rühmaga liitumise abil kavatsesid Mosambiik ja Angola tugevdada nende niigi juba tugevaid majandus- ja kaubandussidemeid SACUga. Ülejäänud kaheksa SADC liikmesriiki (Kongo Demokraatlik Vabariik, Madagaskar, Malawi, Mauritius, Seišellid, Tansaania, Sambia ja Zimbabwe) kuuluvad teistesse piirkondlike majanduspartnerluslepingute rühmadesse.

2007. aasta lõpus sõlmisid Botswana, Lesotho, Svaasimaa, Mosambiik ja Namiibia ELiga piirkondadevahelise majanduspartnerluse vahelepingu. Majanduspartnerluse vahelepingus on klausel, mis võimaldab Angolal ja/või Lõuna-Aafrika Vabariigil soovi korral kiiresti liituda. Samal ajal on Angolal kui vähim arenenud riigil tollimaksu- ja kvoodivaba pääs ELi turule algatuse „Kõik peale relvade“ raames ning ELi ja Lõuna-Aafrika Vabariigi vahelisele kaubandusele kehtib 1999. aastal allkirjastatud kaubandus-, arengu- ja koostööleping.

Botswana, Lesotho, Svaasimaa ja Mosambiik allkirjastasid majanduspartnerluse vahelepingu 2009. aasta juunis. Kuigi Namiibia parafeeris lepingu enam kui üheksa aastat tagasi, otsustas ta mitte alla kirjutada.

Mõlemad pooled nõustusid jätkama tervikliku piirkondliku majanduspartnerluslepingu läbirääkimisi, mis hõlmavad teenuste, investeeringute ja kaubandusega seotud eeskirju. 2010. aastal peatasid majanduspartnerluse vahelepingule allakirjutanud riigid lepingu ratifitseerimisprotsessi enne terviklike piirkondlike läbirääkimiste lõpuleviimist.

15. juulil 2014. aastal viis EL lõpule läbirääkimised kuue Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerluslepingu rühma riigiga, kelleks olid Botswana, Lesotho, Namiibia, Mosambiik, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Svaasimaa. Angola otsustas lõpuks lepingut mitte parafeerida, kuid võib liituda tulevikus vastavalt lepingus sisalduvale liitumise eriklauslile.

Piirkondlik integratsioon ja raskused

SADC majanduspartnerluslepingu rühm on väga mitmekesine. SADC majanduspartnerluslepingu rühma kuue riigi elanikkond ulatub ligikaudu 100 miljoni elanikuni, kellest pooled elavad Lõuna-Aafrika Vabariigis. Maailmapanga esitatud näitajate alusel oli nende SKP 2014. aastal 410 miljardit eurot, millest 85% andis Lõuna-Aafrika Vabariik.

Rühma kuulub kaks vähim arenenud riiki (Lesotho ja Mosambiik) ja üks BRICS riik (Lõuna-Aafrika Vabariik), kes sõlmis 1999. aastal ELiga kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu. Ilma majanduspartnerluslepinguta sunniks nende SKP tase Svaasimaa üldiste tariifsete soodustuste kava staatusesse ja Namiibia tõuseks enamsoodustusrežiimi staatusesse.

Viis SADC majanduspartnerluslepingu rühma riiki kuuluvad Lõuna-Aafrika Tolliliitu (SACU). See 1910. aastal rajatud liit on vanim tolliliit maailmas ja sellel on ka ühine välistariif. Mosambiik ei kuulu SACUsse, kuid tal on liiduga pikaajaliselt väljakujunenud kaubandus- ja investeerimissidemed.

EL importis 2013. aastal SADC majanduspartnerluslepingu rühmast kaupu 31 miljardi euro väärtuses ja eksportis SADC-le 33 miljardi euro väärtuses kaupu. SADC eksport ELi koosneb 23% ulatuses naftast (Angolast), 11% ulatuses teemantidest (Botswanast), 12% ulatuses söest ning vääriskividest, metallidest, kalast (Namiibia) ja suhkrust (Svaasimaalt).

Euroopa Parlamendi 2009. aasta resolutsioon SADC majanduspartnerluslepingu kohta

2009. aasta märtsis hääletas Euroopa Parlament SADC ja ELi majanduspartnerluse vahelepingut käsitleva resolutsiooni üle ning nõudis muu hulgas

•  majanduspartnerluslepingu vastavust WTO eeskirjadele;

•  tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu ELi turule;

•  piirkondliku integratsiooni toetamist (Lõuna-Aafrika Tolliliit, SACU);

•  ELi põllumajanduslike eksporditoetuste järkjärgulist kaotamist;

•  ELilt paindlikkust seoses ekspordimaksude, enamsoodustusrežiimi klausli ja tärkava tööstuse kaitsega;

•  piirkondlikku kumulatsiooni hoogustavaid lihtsamaid ja täiustatud päritolureegleid;

•  suuremat asjakohast abi hõlmava arengukoostööd käsitleva peatüki lisamist;

•  Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) konventsioonide järgimise tähtsustamist;

•  rakendamise seiret, mida koordineerib asjakohane parlamendikomisjon.

Paraku ei ole leping jõustunud, sest see küll allkirjastati, kuid seda ei ole ratifitseeritud.

Majanduspartnerluslepingu tähtsaimad sätted

Kuigi kõnealune arengule suunatud piirkondlik kaubandusleping hõlmab praegu ainult kaubavahetust, arengukoostööd ja kaubandust ning säästvat arengut käsitlevaid sätteid, jätab see ukse lahti täiendavateks läbirääkimisteks teenuseid, investeeringuid, intellektuaalomandit ja riigihankeid käsitlevate sätete ning säästvat arengut käsitlevate rangemate eritingimuste üle.

Lepingu asümmeetrilisusega kehtestatakse SADC majanduspartnerluslepingu partnerite nn positiivne diskrimineerimine, tagades neile tollimaksuvaba pääsu ELi turule ja eemaldades samal ajal vastastikku tõkked „põhimõtteliselt kogu kaubandusele“ ning tagatakse vastavus WTO eeskirjadele, edendades piirkondlikku integratsiooni, majanduskoostööd ja head valitsemistava. EL pakub viiele SADC riigile tollimaksu- ja kvoodivaba turulepääsu, millega jätkatakse praegust tava ning mida ei muuda turulepääsu määruse muutmine. Ühepoolsete soodustuste pakkumise asemel on nüüd SADC majanduspartnerluslepingu riikide ja ELi vahelised kaubandussuhted sätestatud lepingus. Järkjärgulise turgude avamise sätete kohaselt liberaliseerivad SADC majanduspartnerluslepingu riigid 10 aasta jooksul 86% ELiga toimuvast kaubandusest (Mosambiik 74%), välja arvatud tundlikud põllumajandus- ja kalandustooted.

Piirkondliku integratsiooni edendamine

Lisaks sellele, et turulepääsu määruse muutmise kaudu hoiti majanduspartnerluslepinguga ära maailma vanima olemasoleva tolliliidu lagunemine, tugevdati SACUt Lõuna-Aafrika riikide ühtlustamisega ja toodi Mosambiik SACU-le lähemale. ELi ja Lõuna-Aafrika kaubandus-, arengu- ja koostöölepingut kohaldati varem de facto kogu SACU-le kui ühele juriidilisele isikule. Selle kaubandussätted asendatakse lepinguga, mille üle on peetud läbirääkimised kõigiga. EList imporditavatele toodetele kehtib ühtne välistariif.

Majanduspartnerlusleping tugevdab piirkondlikku integratsiooni ka mitmel muul viisil piirkondlikku kumulatsiooni hoogustavate päritolureeglite võimaluse, teistele majanduspartnerluslepinguga liituvatele SADC riikidele (Angola) avatud olemise ja SACU institutsioonilise tugevdamise kaudu. Majanduspartnerluslepingu vaidluste lahendamise mehhanismi aluseks on kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu nõudluse juhtimist käsitlevad sätted ning seda kohaldatakse kõigi SADC majanduspartnerluslepingu riikide suhtes. Piirkondlikku integratsiooniprotsessi tugevdavad veelgi ka ühised kaubanduse juhtimist käsitlevad sätted ja ühised otsustusorganid.

Lisaks välistatakse piirkondlikke soodustusi käsitlevate sätetega SADC majanduspartnerluslepingu riikide võimalus kohelda teistest SADC majanduspartnerluslepingu riikidest pärit tooteid vähemsoodsalt kui EList imporditud tooteid.

Lepinguosalised võtavad endale kohustuse hõlbustada piirkondlikku kaubandust, edendades tollikoostööd ja viies ellu reforme, eelkõige ühtlustades ja lihtsustades menetlusi ja eeskirju SADC piirkonnas, hõlbustades transiiti ja võideldes pettuste vastu.

Kaubanduse ja arengu edendamine

Nähakse ette mitu kaitsemeedet: mitmepoolsed kaitsemeetmed, kahepoolsed kaitsemeetmed põllumajanduslikud kaitsemeetmed ja ülemineku kaitseklausel Botswanast, Lesothost, Namiibiast ja Svaasimaalt (BLNS) pärit toodete loetelu jaoks, et vähendada võimalikku negatiivset mõju nendele riikidele.

Et majanduspartnerluslepingu jõustumisel ei ole põllumajanduslikud eksporditoetused enam lubatud, on täidetud veel üks SADC majanduspartnerluslepingu riikide peamine nõue.

Vaheainetele ja sisendile, näiteks väetistele ja masinatele kehtivate tariifide järkjärguline kaotamine soodustab täiendavalt väärtuse suurendamise protsessi.

Teenustega seoses on majanduspartnerluslepingusse lisatud läbivaatamisklausel. Piiratud arvu SADC riikidega jätkuvad teenuste valdkonna läbirääkimised. Läbivaatamisklausel annab võimaluse rakendada teenuseid käsitlevaid sätteid hilisemas etapis, nagu ka riigihangete ja intellektuaalomandi valdkonnas.

Lepingusse on lisatud tähtis Lõuna-Aafrika ja ELi vaheline protokoll geograafiliste tähiste kohta, mis oli ELi peamine nõue. Kokku reguleerib protokoll 105 Lõuna-Aafrika toodet (millest 102 on seotud veiniga) ja 251 ELi toodet. EL kaitseb Lõuna-Aafrika nimetusi, nagu rooibos, ja paljusid veininimetusi, nagu Stellenbosch ja Paarl.

Arengukoostööd käsitlevas üksikasjalikus peatükis on kindlaks tehtud kaubandusega seotud valdkonnad, mis võiksid saada ELi finantsabi. Kuid erinevalt Lääne-Aafrika Riikide Majandusühenduse (ECOWAS) majanduspartnerluslepingust, milles on ette nähtud märkimisväärne rahastamispakett, ei võeta selles etapis ühtegi finantskohustust. Siiski kavatsetakse majanduspartnerluslepingu ettevalmistamise ja rakendamise kontekstis rahastada arengukoostöö rahastamisvahendi ja 11. Euroopa Arengufondi riiklike ja piirkondlike sihtprogrammide eriprogramme.

Poliitiline tegevusruum

EL on majanduspartnerluslepingus näidanud üles paindlikkust, lubades SADC majanduspartnerluslepingu riikidel kohaldada varem kehtinud nõudeid praegustele ekspordimaksudele ja kohaldada uusi ekspordimakse eriolukordades maksutuludega seotud kindlate vajaduste korral, et edendada tärkavat tööstust või kaitsta keskkonda. Üldiselt antakse rohkem ruumi BLNS riikide jaoks, kuid ka mõned piiratud võimalused Lõuna-Aafrika Vabariigile piiratud arvu toodete (8) kohta, kui riik suudab põhjendada tööstusarengu vajadusi kuni 12 aastaks. See tekst laseb SADC riikidel saada kasu toorainest.

Lisati enamsoodustusrežiimi klausel, kuid see ei laienda soodustusi ELile automaatselt. Neid laiendusi tuleb enne uurida ja neid kohaldataks ainult peamiste kaubandusriikidega sõlmitud lepingutele. Enamsoodustusrežiimi klauslit kohaldatakse ainult tollimaksudele ja -lõivudele, päritolureeglid ei ole hõlmatud.

Nagu eespool kirjeldatud, nähakse ette mitu kaitsemeedet, muu hulgas selleks, et kaitsta tärkavat tööstust. Lisaks oli SADC riikidel võimalus jätta liberaliseerimisest välja tundlikud tooted.

Väärtuste austamine ja lepingu rakendamise seire

Lepingus on selle täitmatajätmist käsitlev klausel (artikli 110 lõige 2), mille kohaselt võib Cotonou lepingu alusel võtta asjakohased meetmed, kui lepinguosaline ei täida oma kohustusi seoses lepingu artiklis 2 esitatud aluspõhimõtetega. Üks selline meede on kaubandustoetuste peatamine, isegi kui seda peetakse viimaseks abinõuks.

Majanduspartnerluslepingu esimeses osas keskendutakse säästvale arengule, mis rõhutab nende sätete tähtsust. Lepinguosalised kinnitavad uuesti oma rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas ILO konventsioonidest, tulenevaid kohustusi ning võtavad kohustuse mitte kalduda kõrvale oma keskkonna- ja tööseadustest. Majanduspartnerluslepinguga kehtestatakse ka nõuandemenetlus keskkonna- või tööküsimuste jaoks. Dialoog sellistes valdkondades võib hõlmata asjakohaseid ametiasutusi ja sidusrühmi. Lepingus määratletakse põhjalik loetelu valdkondadest, milles partnerid teevad koostööd säästva arengu edendamiseks.

Raportöör leiab, et tähtis on tugevdada seiret käsitlevaid lepingusätteid. Artiklis 4 nõustuvad lepinguosalised pidevalt kontrollima kõnealuse lepingu toimimist ja mõju „enda [---] osalusprotsesside ja -institutsioonide raames“, et maksimeerida selle kasu elanikele. Lisaks vaadatakse leping läbi iga viie aasta järel (artikkel 116). Kuid sellise seire praktilisi vahendeid tuleb tugevdada. Eespool nimetatud säästva arengu dialoogi ja seire asjakohaste osalusprotsesside loomise eel võib tunda anda parlamentaarse ühiskomisjoni ja ühise nõuandekomitee puudumine (mis on küll olemas Cariforumi majanduspartnerluslepingus, kuid mitte SADC majanduspartnerluslepingu tekstis), välja arvatud juhul, kui saab kasutada olemasolevaid struktuure (parlamentaarse ühisassamblee piirkondliku kohtumised; ELi ja Lõuna-Aafrika parlamentaarne komitee jms). Need puudujäägid on kahetsusväärsed ja selle nõrkuse kaotamiseks tuleb leida pragmaatilised lahendused.

Järeldus

Raportöör soovitab anda nõusoleku SADC–ELi majanduspartnerluslepingule. Selles on potentsiaali, et tuua kaasa põhjalikke positiivseid muudatusi ning suurendada jätkusuutlikku majanduskasvu ja süvendada piirkondadevahelist kaubandust ja integratsiooni.

Samas saab kaubandus- ja partnerlusleping olla ainult väike osa suuremas strateegias. SADC riigid peaksid ellu viima kaubandust ja arengut soodustavat riigisisest poliitikat ja struktuurireforme. Võrrandi üks element on ka investeeringuid ligimeelitav reguleeriv raamistik. Need riigid peaksid samuti kaaluma majanduspartnerluslepingu potentsiaali ärakasutamist, minnes kaugemale ainult kaubavahetusest ja käsitledes tulevikus ka teenuseid. EL peaks andma suutlikkuse suurendamise ja kaubandusega seotud abi. Euroopa Parlament peab seirama rakendamist ja vajaduse korral tõstatama probleemid. Lepingu mõju maksimeerimiseks tuleb kehtestada asjakohased seirestruktuurid.

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS  (12.7.2016)

rahvusvahelise kaubanduse komisjonile

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta
(10107/2016 – C8-0243/2016 – 2016/0005(NLE))

Raportöör: Pedro Silva Pereira

LÜHISELGITUS

Majanduspartnerluslepingutega, mis kujutavad endast Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani (AKV) piirkonna riikide ning Euroopa Liidu vahelisi kaubandus- ja arengupartnerlusi, püütakse toetada kaubandust, piirkondlikku integratsiooni ja AKV riikide järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse koos nende säästva arengu edendamisega.

15. juulil 2014. aastal lõpetas EL majanduspartnerluslepingu läbirääkimised üksnes kaupu käsitleva lepingu üle Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) 15 liikmest järgmise kuuega: Botswana, Lesotho, Mosambiigi, Namiibia, Svaasimaaga (edaspidi koos „BLMNS“) ja Lõuna-Aafrika Vabariigiga. SADC majanduspartnerluslepingu partnerid moodustavad eripalgelise rühma, mille hulka kuuluvad nii vähim arenenud riigid kui ka keskmisest suuremate tuludega riigid. EL on nende suurim piirkondlik kaubanduspartner. BLMNSi jaoks tagab majanduspartnerlusleping ühtse turulepääsu korra, s.t tollimaksu- ja kvoodivaba pääsu ELi turule. Lõuna-Aafrika Vabariigi jaoks asendab majanduspartnerlusleping kaubandus-, arengu- ja koostöölepingu vastavad sätted ja tagab täiendava turulepääsu. Majanduspartnerlusleping võimaldab samuti läbirääkimistesse kaasatud vähim arenenud riigi Angola võimalikku hilisemat liitumist.

SADC majanduspartnerlusleping sisaldab mitmeid arengule suunatud elemente. Selle asümmeetriline olemus võimaldab majanduspartnerluslepingu partneritel kaitsta tundlikke sektoreid Euroopa konkurentide eest. Majanduspartnerluslepingu riikidele jääb teatud poliitiline vabadus mitmete kaitsemeetmete abil siseriikliku tööstuse ja põllumajandusturgude kaitsmiseks ning toiduga kindlustatuse tagamiseks. Põllumajanduse eksporditoetuste kasutamine on kaotatud ja puudub peatamisklausel toodete jaoks, mille suhtes ei kohaldata liberaliseerimist. Peale selle on päritolureeglid üsna paindlikud ja ekspordimakse võidakse kohaldada erandlikel asjaoludel. Kuid rakendamise ajal on siiski tähtis täpselt jälgida tegelikke arenguid ja reageerida viivitamata majanduspartnerluslepingu institutsioonide raames, kui ilmnevad raskused.

Lisaks selgitatakse arengukoostöö sätete abil välja suutlikkus ja muud kaubandusega seotud valdkonnad, mis võiks ELi rahalisest toetusest kasu saada. Lepingu rakendamiseks vajatakse piisavalt vahendeid ja lisaks Euroopa Arengufondile ning kaubandusabi algatusele („Aid for Trade“) võivad SADC riigid vajada täiendavaid vahendeid majanduspartnerluslepinguga seotud kohanemiskulude, sh vähenevate tulude katmiseks. Arvamuse koostaja on veendunud, et oluline on täiendada lepingus ette nähtud majanduspartnerluslepingu fondi ideed ja et SADC majanduspartnerluslepingu riikide liberaliseerimiskohustuste ajakava peaks olema kooskõlas arenguabi ajakavaga. Lisaks on vajalik ELi toetus maksureformide läbiviimiseks ja hea maksuhaldustava väljakujundamiseks.

Kõnealune majanduspartnerlusleping hõlmab peatükki kaubanduse ja säästva arengu kohta, mis kinnitab, et pooled järgivad rahvusvaheliselt tunnustatud standardeid ja kohustust jõustada töö- ning keskkonnaalaseid õigusakte. Säästva arengu küsimustes konsulteerimise menetlusse võib kaasata asjaomaseid asutusi ja sidusrühmi. Siiski väljendab arvamuse koostaja muret kodanikuühiskonna piiratud kaasatuse pärast läbirääkimiste ajal ja rõhutab, et rakendamisetapis tuleks kodanikuühiskonna osalust jõuliselt toetada.

Kahjuks ei sisalda SADC majanduspartnerlusleping eraldi inimõiguste klauslit, kuid viitab Cotonou lepingule, mille kohaselt võivad pooled tõsiste inimõiguste rikkumiste korral võtta „asjakohaseid meetmeid“. Sellega seoses on oluline tagada, et siduvad klauslid nii selles kui ka muudes majanduspartnerluslepingutes ei kaotaks oma mõju pärast Cotonou lepingu aegumist 2020. aastal.

SADC majanduspartnerlusleping loodi sellisena, et see oleks kooskõlas Lõuna-Aafrika tolliliidu (SACU) toimimisega. Arvamuse koostaja on veendunud, et kõnealune majanduspartnerlusleping võib olla edasise piirkondliku integratsiooni nurgakiviks tingimusel, et võetakse vajalikud järelmeetmed, eelkõige tehnilise suutlikkuse suurendamiseks (nt päritolureeglite puhul) ja kaubanduse lihtsustamiseks.

Mõistagi on uutest turulepääsu võimalustest täiel määral kasu saamise eelduseks tulemuslik rakendamine. Seetõttu on oluline veenduda, et luuakse ettenähtud struktuurid ja mehhanismid, ning tagada ka nende toimimise läbipaistvus. Samuti on tähtis edendada süvitsi minevaid ettevõtjatevahelisi sidemeid, eelkõige Aafrika erasektori toetamiseks. Arvamuse koostaja juhib tähelepanu asjaolule, et SADC majanduspartnerluslepingu seire peab olema tulemuslik, ja rõhutab, et partnerlus kodanikuühiskonnaga on kohustuslik. Sellega seoses on oluline vahendite jaotamine, et hõlbustada kodanikuühiskonna osalust seireprotsessis. Eelkõige on vajalik jälgida majanduspartnerluslepingu panust jätkusuutlikku ja õiglasse kaubandusse ning lõppkokkuvõttes säästvasse arengusse ja vaesuse vähendamisse.

Peale selle palub arvamuse koostaja ühisnõukogul esitada eduaruanded, mida peaksid arutama Euroopa Parlament, Aafrika riikide parlamendid ja AKV-ELi parlamentaarne ühisassamblee, et hinnata kõnealuse partnerluse panust säästvasse arengusse.

Kokkuvõttes on arvamuse koostaja arvamusel, et lepingusse lisatud paindlikkus ja kaitsemeetmed, eelkõige seoses kaubanduse ja säästva arenguga, võivad aidata saavutada vastastikku kasuliku kokkuleppe, mis mõjutaks positiivselt arengut ning kindlustaks seeläbi poliitikavaldkondade arengusidususe tingimusel, et tagatakse tulemuslik rakendamine ja seire.

******

Arengukomisjon palub vastutaval rahvusvahelise kaubanduse komisjonil anda soovituse kiita heaks nõukogu otsuse eelnõu ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt SADC majanduspartnerluslepingu riikide vahelise majanduspartnerluslepingu Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerluslepingu riikide vahel
Viited	10107/2016 – C8-0243/2016 – COM(2016)0018 – 2016/0005(NLE)
Vastutav komisjon	INTA
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	DEVE 7.7.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Pedro Silva Pereira 28.4.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	23.5.2016	20.6.2016
Vastuvõtmise kuupäev	12.7.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	15 6 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Louis Aliot, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Maria Heubuch, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Eleni Theocharous, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Seb Dance, Jordi Sebastià, Adam Szejnfeld, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Maria Arena, Petras Auštrevičius

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Majanduspartnerlusleping ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Lõuna-Aafrika Arenguühenduse (SADC) majanduspartnerluslepingu riikide vahel
Viited	10107/2016 – C8-0243/2016 – COM(2016)0018 – 2016/0005(NLE)
Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev	29.6.2016
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	INTA 7.7.2016
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	DEVE 7.7.2016	ENVI 7.7.2016
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ENVI 17.2.2016
Raportöörid nimetamise kuupäev	Alexander Graf Lambsdorff 15.2.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	24.5.2016	15.6.2016
Vastuvõtmise kuupäev	14.7.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 10 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Karoline Graswander-Hainz, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Alexander Graf Lambsdorff, Bernd Lange, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Iuliu Winkler, Jan Zahradil
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Reimer Böge, Victor Boştinaru, Klaus Buchner, Seán Kelly, Gabriel Mato, Bolesław G. Piecha, Pedro Silva Pereira, Ramon Tremosa i Balcells, Wim van de Camp, Jarosław Wałęsa, Pablo Zalba Bidegain
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Mara Bizzotto, Jozo Radoš, Dariusz Rosati, Paul Rübig, Mylène Troszczynski