RAPORT     ***I
PDF 870kWORD 515k
8.8.2016
PE 576.958v03-00 A8-0244/2016

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta kohaldamise eesmärgil ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri ja muudetakse direktiivi 2013/32/EL

(COM(2015)0452 – C8-0270/2015 – 2015/0211(COD))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Sylvie Guillaume

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 SELETUSKIRI
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta kohaldamise eesmärgil ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri ja muudetakse direktiivi 2013/32/EL

(COM(2015)0452 – C8-0270/2015 – 2015/0211(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0452),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 78 lõike 2 punkti d, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0270/2015),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A8-0244/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Direktiiviga 2013/32/EL on ette nähtud ühised kriteeriumid kolmandate päritoluriikide turvalisteks tunnistamiseks liikmesriikide tasandil. Turvalised päritoluriigid on oma õigusaktides kindlaks määranud aga ainult teatavad liikmesriigid, mis tähendab, et kõik liikmesriigid ei saa praegu kasutada direktiiviga 2013/32/EL ette nähtud menetluslikke vahendeid. Lisaks on liikmesriikide vastuvõetud siseriiklikud turvaliste päritoluriikide nimekirjad lahknevad, mis võib tuleneda teatavate kolmandate riikide turvalisuse hindamise erinevustest või selliste kolmandate riikide kodanike rändevoogude laadi erinevustest, millega neil tuleb tegeleda, ning seetõttu ei kohalda liikmesriigid praegu samade kolmandate riikide suhtes alati direktiivi 2013/32/EL kohast turvalise päritoluriigi kontseptsiooni.

(2)  Direktiiviga 2013/32/EL on ette nähtud ühised kriteeriumid kolmandate päritoluriikide turvalisteks tunnistamiseks liikmesriikide tasandil. Turvalised päritoluriigid on oma õigusaktides kindlaks määranud aga ainult teatavad liikmesriigid, mis tähendab, et kõik liikmesriigid ei saa praegu kasutada direktiiviga 2013/32/EL ette nähtud menetlusviise. Lisaks on liikmesriikide vastuvõetud siseriiklikud turvaliste päritoluriikide nimekirjad lahknevad, mis võib tuleneda teatavate kolmandate riikide turvalisuse hindamise erinevustest või selliste kolmandate riikide kodanike rändevoogude laadi erinevustest, millega neil tuleb tegeleda, ning seetõttu ei kohalda liikmesriigid praegu samade kolmandate riikide suhtes alati direktiivi 2013/32/EL kohast turvalise päritoluriigi kontseptsiooni.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  Kuna alates 2014. aastast on liidus tehtud rahvusvahelise kaitse avalduste arv väga järsult suurenenud ja liikmesriikide varjupaigasüsteemid on sellest tulenevalt enneolematu surve all, tunnistas liit vajadust tulemuslikumalt kohaldada direktiivi 2013/32/EL turvalist päritoluriiki käsitlevaid sätteid, mis on oluline vahend tõenäoliselt põhjendamatute taotluste kiire menetlemise toetamiseks. Varjupaigataotluste menetlemise kiirendamise vajadusega seoses osutas Euroopa Ülemkogu oma 25.–26. juuni 2015. aasta järeldustes eelkõige komisjoni Euroopa rände tegevuskavas8 esitatud kavatsusele neid sätteid tugevdada, mis võib hõlmata seda, et kehtestatakse ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri. Komisjoni kavatsust tugevdada direktiivi 2013/32/EL sätteid turvaliste päritoluriikide kohta, sealhulgas ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja võimalikku kehtestamist, tervitas ka justiits- ja siseküsimuste nõukogu oma 20. juuli 2015. aasta järeldustes turvaliste päritoluriikide kohta.

(3)  Kuna alates 2014. aastast on liidus tehtud rahvusvahelise kaitse avalduste arv väga järsult suurenenud ja liikmesriikide varjupaigasüsteemid on sellest tulenevalt enneolematu surve all, tunnistas liit vajadust tulemuslikumalt kohaldada direktiivi 2013/32/EL turvalist päritoluriiki käsitlevaid sätteid, mis on oluline vahend tõenäoliselt põhjendamatute taotluste kiire menetlemise toetamiseks. Varjupaigataotluste menetlemise kiirendamise vajadusega seoses osutas Euroopa Ülemkogu oma 25.–26. juuni 2015. aasta järeldustes eelkõige komisjoni 13. mai 2015. aasta Euroopa rände tegevuskavas8 esitatud kavatsusele neid sätteid tugevdada, mis võib hõlmata seda, et kehtestatakse liidu ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri.

__________________

 

8 COM (2015) 240 (final), 13.5.2015.

 

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4)  ELi ühine turvaliste riikide nimekiri tuleks kehtestada direktiivis 2013/32/EL sätestatud ühiste kriteeriumide põhjal, sest see hõlbustaks kõigil liikmesriikidel turvalise päritoluriigi kontseptsiooni kohaldamisega seotud menetluste kasutamist ning suurendaks seeläbi liikmesriikide varjupaigasüsteemide üldist tõhusust tõenäoliselt põhjendamatute rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel. ELi ühise nimekirja kehtestamisega lahendatakse ka liikmesriikide siseriiklike turvaliste päritoluriikide nimekirjade erinevuste probleem, mis tingib selle, et samadest kolmandatest riikidest pärit rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes ei kohaldata liikmesriikides alati samu menetlusi. Liikmesriikidele peaks küll jääma õigus kohaldada või kehtestada õigusakte, millega lubatakse muude kui ELi ühises nimekirjas sisalduvate kolmandate riikide turvalisteks riikideks tunnistamine riiklikul tasandil, kuid kõnealuse ühise nimekirja kehtestamine tagab, et kõik liikmesriigid kohaldavad kõnealust kontseptsiooni nimekirja kantud riikidest pärit taotlejate puhul ühetaoliselt. See hõlbustab vastavalt menetluste kohaldamise ühtlustamist ja hoiab seeläbi ära rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute teisese rände. Selles kontekstis tuleks pärast kolme aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest kaaluda komisjoni esitatava aruande põhjal võimalust võtta tulevikus täiendavaid ühtlustamismeetmeid, millega võib kaasneda see, et kaob vajadus turvalisi päritoluriike käsitlevate siseriiklike nimekirjade järele.

(4)  ELi ühine turvaliste riikide nimekiri tuleks kehtestada direktiivis 2013/32/EL sätestatud ühiste kriteeriumide põhjal, sest see hõlbustaks kõigil liikmesriikidel turvalise päritoluriigi kontseptsiooni kohaldamisega seotud menetluste kasutamist ning suurendaks seeläbi liikmesriikide varjupaigasüsteemide üldist tõhusust tõenäoliselt põhjendamatute rahvusvahelise kaitse taotluste menetlemisel. Turvaliste päritoluriikide kodanike taotluste kiirem menetlemine võimaldaks liikmesriikidel keskenduda kiiremini rahvusvahelise kaitse andmisele nendele, kes seda kõige rohkem vajavad. ELi ühise nimekirja kehtestamise eesmärk on lahendada ka liikmesriikide siseriiklike turvaliste päritoluriikide nimekirjade erinevuste probleem, mis tingib selle, et samadest kolmandatest riikidest pärit rahvusvahelise kaitse taotlejate suhtes ei kohaldata liikmesriikides alati samu menetlusi. Need erinevused on vastuolus ELi ühise varjupaigasüsteemi eesmärgiga ja võivad põhjustada varjupaigataotlejate teisest rännet. Liikmesriikidele peaks küll jääma ajutiselt õigus kohaldada või kehtestada õigusakte, millega lubatakse muude kui ELi ühises nimekirjas sisalduvate kolmandate riikide turvalisteks riikideks tunnistamine riiklikul tasandil, kuid kõnealuse ühise nimekirja kehtestamine tagaks, et kõik liikmesriigid kohaldavad kõnealust kontseptsiooni nimekirja kantud riikidest pärit taotlejate puhul ühetaoliselt. See hõlbustaks vastavalt menetluste kohaldamise ühtlustamist ja hoiab seeläbi ära rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute teisese rände. Selles kontekstis tuleks pärast kolme aasta möödumist käesoleva määruse jõustumisest täiendavate ühtlustamismeetmete tulemusena kaotada turvalisi päritoluriike käsitlevad siseriiklikud nimekirjad. Komisjon peaks andma Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru käesoleva määruse kohaldamisest liikmesriikides.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Liidu ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja kehtestamine ja aja jooksul siseriiklike turvaliste päritoluriikide nimekirjade tühistamine ei avalda optimaalset mõju liidu varjupaigamenetluste lähenemisele, kui nendega meetmetega ei kaasne menetlusetappide ja -tähtaegade ühtlustamine, eelkõige kiirendatud menetluse puhul. Tuleb näha ette võimalus, et tulevikus võetakse direktiiviga 2013/32/EL ette nähtud täiendavaid ühtlustamismeetmeid.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 b)  Liikmesriigid peaksid tagama ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja ja siseriiklike nimekirjade vahelise seotuse. Riiki, mis on ELi ühisest nimekirjast ajutiselt kõrvaldatud või eemaldatud, ei tohiks liikmesriigis käsitada turvalise päritoluriigina.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 c)  Euroopa Komisjon peaks korrapäraselt hindama olukorda kolmandates riikides ja võimalust teha ettepanek ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja laiendamiseks, lähtuvalt tema käsutuses olevatest eri andmeallikatest, eelkõige Euroopa välisteenistuse koostatud aruannetest ning liikmesriikide, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja teiste asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide andmetest. Kui see on asjakohane, peaks komisjon seejärel koostama ettepaneku ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja laiendamiseks.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 d)  Siseriiklike turvaliste päritoluriikide nimekirjade ühtlustamise eesmärgil peaks käesoleva määruse jõustumisele järgneval kolmeaastasel üleminekuperioodil liikmesriikidel olema võimalus saata komisjonile ettepanekuid ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja lisatavate riikide kohta. Komisjon peaks kõnealused ettepanekud esitamisele järgneva kuue kuu jooksul läbi vaatama, lähtudes tema käsutuses olevatest eri andmeallikatest, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse koostatud aruannetest ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide esitatud teabest. Kui ta jõuab järeldusele, et kõnealuse kolmanda riigi lisamine on asjakohane, peaks komisjon koostama ettepaneku ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja laiendamiseks.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4 e (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 e)  Komisjon peab tagama, et iga kolmanda riigi kandmisega ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kaasneb Euroopa tõhus tagasisaatmispoliitika tagasivõtulepingu abil, mille täielik austamine oleks kõnealuste riikide jaoks Euroopa Liidu abi saamise eeltingimus.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Direktiivi 2013/32/EL sätted, mis on seotud turvalise päritoluriigi kontseptsiooni kohaldamisega, peaksid olema kohaldatavad käesoleva määrusega kehtestatud ELi ühisesse nimekirja kantud kolmandate riikide suhtes. See tähendab eelkõige seda, et kolmanda riigi kandmine ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja ei saa tagada selle riigi kodanikele absoluutset turvalisust ja ei kõrvalda järelikult vajadust vaadata rahvusvahelise kaitse taotlused asjakohaselt individuaalselt läbi. Lisaks tuleks tuletada meelde, et kui taotleja esitab mõjuvad põhjused, miks asjaomast riiki ei saa pidada tema jaoks turvaliseks, ei ole tema puhul enam asjakohane käsitada seda riiki turvalisena.

(5)  Direktiivi 2013/32/EL sätted, mis on seotud turvalise päritoluriigi kontseptsiooni kohaldamisega, peaksid olema kohaldatavad käesoleva määrusega kehtestatud ELi ühisesse nimekirja kantud kolmandate riikide suhtes. See tähendab eelkõige seda, et kolmanda riigi kandmine ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja ei saa tagada selle riigi kodanikele absoluutset turvalisust ja ei kõrvalda järelikult vajadust vaadata rahvusvahelise kaitse taotlused asjakohaselt individuaalselt läbi vastavalt direktiiviga 2013/32/EL kehtestatud menetluslikele tagatistele. Need hõlmavad isikliku vestluse, õigusabi saamise ja õigusliku esindatuse ning tõhusa õiguskaitsevahendi kättesaadavuse võimalust. Lisaks tuleks tuletada meelde, et kui taotleja esitab mõjuvad põhjused, miks asjaomast riiki ei saa pidada tema jaoks turvaliseks, ei ole tema puhul enam asjakohane käsitada seda riiki turvalisena. Liikmesriigid ei peaks kohaldama turvalise päritoluriigi kontseptsiooni taotlejate suhtes, kes kuuluvad vähemuste hulka või selliste isikute rühma, kes võivad päritoluriigis valitseva olukorra tõttu olla ohustatud, lähtuvalt artikli 2 lõikes 2 osutatud teabeallikatest saadud teabest. Direktiivi 2013/32/EL artikli 46 kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et kõigil taotlejatel on õigus tõhusale õiguskaitsevahendile kohtus, kui nende rahvusvahelise kaitse taotluse kohta tehakse negatiivne otsus. Kõnealuse õigusega õiguskaitsevahendile peab kaasnema luba jääda asjaomasesse liikmesriiki kuni tõhusale õiguskaitsevahendile omatava õiguse tähtaja möödumiseni ja kui seda õigust kasutati tähtaja jooksul, siis kaebuse osas otsuse tegemiseni.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Liidu ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja eesmärk ei tohiks olla vähendada varjupaigataotlejate arvu nendest riikidest, mille taotluste hulk on suur ja samas nende tunnustamise määr on madal. Kolmanda riigi tunnistamine turvaliseks päritoluriigiks peaks põhinema üksnes hinnangul selle kohta, kas olukord riigis vastab direktiivis 2013/32/EL kindlaks määratud turvaliseks päritoluriigiks tunnistamise ühistele kriteeriumidele.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 b)  Vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile, Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile peaksid liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel esmatähtsaks pidama lapse parimaid huvisid ja perekonnaelu austamist. Peale selle tuleks erilist tähelepanu pöörata haavatavatele isikutele direktiivi 2011/95/EL artikli 20 lõike 3 tähenduses ning etnilisse vähemusse ja lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste hulka kuuluvatele isikutele.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 c)  Selliste kolmandate riikide kodanike suhtes, mis on kantud käesoleva määrusega kehtestatud ELi ühisesse nimekirja, tuleks nende varjupaigataotluse on läbivaatamise ajal kohaldada direktiivi 2013/33/EL (millega sätestatakse rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtu nõuded) sätteid.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Komisjon peaks vaatama korrapäraselt läbi selliste kolmandate riikide olukorra, kes on ELi ühises turvaliste päritoluriikide nimekirjas. ELi ühisesse nimekirja kantud kolmanda riigi olukorra ootamatu halvenemise korral tuleks anda komisjonile õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kõrvaldada kolmas riik ELi ühisest nimekirjast kuni üheks aastaks, kui komisjon leiab põhjendatud hinnangu alusel, et kolmas riik ei vasta enam turvalise päritoluriigina käsitamise tingimustele, mis on sätestatud direktiivis 2013/32/EL. Kõnealuse põhjendatud hinnangu eesmärgil peaks komisjon võtma arvesse tema käsutuses olevaid mitmesuguseid andmeallikaid, sealhulgas eelkõige komisjoni iga-aastased eduaruanded nende kolmandate riikide kohta, mille Euroopa Ülemkogu on nimetanud kandidaatriikideks, Euroopa välisteenistuse korrapärased aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed. Komisjonil peaks olema võimalik kolmanda riigi ELi ühisest nimekirjast kõrvaldamist pikendada maksimaalselt ühe aasta võrra, kui ta on teinud ettepaneku muuta käesolevat määrust, et eemaldada asjaomane kolmas riik turvalisi päritoluriike käsitlevast ELi nimekirjast. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone muu hulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(6)  Komisjon peaks vaatama pidevalt läbi selliste kolmandate riikide olukorra, kes on ELi ühises turvaliste päritoluriikide nimekirjas. Kui ELi ühisesse nimekirja kantud kolmanda riigi olukorra ootamatu halvenemine võib viia selleni, et riik ei vasta enam turvalise päritoluriigina käsitamise tingimustele, mis on sätestatud direktiivis 2013/32/EL, tuleks anda komisjonile õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kõrvaldada kolmas riik ELi ühisest nimekirjast kuni üheks aastaks, kui komisjon leiab põhjendatud hinnangu alusel, et kolmas riik ei vasta enam turvalise päritoluriigina käsitamise tingimustele, mis on sätestatud direktiivis 2013/32/EL. Kõnealuse põhjendatud hinnangu eesmärgil peaks komisjon võtma arvesse tema käsutuses olevaid mitmesuguseid andmeallikaid, sealhulgas eelkõige komisjoni iga-aastased eduaruanded nende kolmandate riikide kohta, mille Euroopa Ülemkogu on nimetanud kandidaatriikideks, Euroopa välisteenistuse korrapärased aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide andmed. Nendes riikides tegutsevatele ELi delegatsioonidele tuleks anda ülesandeks tagasisaatmise juhtumite jälgimine ning nendest viivitamatult teatamine. Niipea kui komisjon saab teada olukorra muutumisest ja igal juhul enne, kui tehakse otsus kõrvaldada kolmas riik ajutiselt ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast, peaks komisjon teavitama sellest liikmesriike ja soovitama neil mitte kohaldada turvalise päritoluriigi põhimõtet selle kolmanda riigi suhtes oma riigi tasandil. Kui kõnealuse ajutise kõrvaldamise ajavahemiku vältel ilmneb kasutatavate andmeallikate alusel, et olukord kõnealuses kolmandas riigis vastab jälle direktiivi 2013/32/EL I lisas sätestatud tingimustele, võtab komisjon hiljemalt kuus kuud pärast kõrvaldamisotsust ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu otsuse kõnealuse riigi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast ajutise kõrvaldamise lõpetamiseks. Komisjonil peaks olema võimalik kolmanda riigi ELi ühisest nimekirjast kõrvaldamist pikendada maksimaalselt ühe aasta võrra, kui ta on teinud ettepaneku muuta käesolevat määrust, et eemaldada asjaomane kolmas riik turvalisi päritoluriike käsitlevast ELi nimekirjast. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone muu hulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(6 a)  Komisjonil peaks olema võimalus kasutada paljusid eri andmeallikaid ja eksperdiarvamusi. Seda silmas pidades peaks komisjonil olema võimalik turvalisi päritoluriike käsitleva ELi nimekirja läbivaatamisel abi paluda, eelkõige EASO-lt, arvestades nende eksperditeadmisi. Komisjonil peaks olema võimalik konsulteerida ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga, asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja üksikisikutega, kellel on asjaomasest riigist ja inimõigustest tõendatud eksperditeadmised.

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Pärast seda, kui justiits- ja siseküsimuste nõukogu, mille 20. juuli 2015. aasta kohtumisel leppisid liikmesriigid kokku, et prioriteediks tuleb seada Lääne-Balkani turvalisuse hindamine kõigi liikmesriikide poolt, esitas oma järeldused turvaliste päritoluriikide kohta, korraldas EASO 2. septembril 2015 liikmesriikidega ekspertide tasandi kohtumise, kus jõuti laiapõhjalisele konsensusele selles, et Albaaniat, Bosniat ja Hertsegoviinat, Kosovot*,9 endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki, Montenegrot ja Serbiat tuleks pidada turvalisteks päritoluriikideks direktiivi 2013/32/EL tähenduses.

välja jäetud

__________________

 

9 *Selline nimekasutus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

 

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Tuginedes mitmesugustele andmeallikatele, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse korrapärased aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed, peetakse mitut kolmandat riiki turvalisteks riikideks.

(9)  Tuginedes mitmesugustele andmeallikatele, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse korrapärased aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide andmed, peetakse mitut kolmandat riiki turvalisteks riikideks.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Albaanias moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 150 taotluse hulgast rikkumisi neljal korral. Puuduvad tõendid Albaania oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 7,8 % (1 040) Albaania kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt kaheksa liikmesriiki on tunnistanud Albaania turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Albaania kandidaatriigiks. Tol ajal hinnati, et Albaania vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Albaania peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Bosnias ja Hertsegoviinas on pädevuste jagamisel riigi põhirahvuste vahel aluseks põhiseadus. Tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse moodustavad materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvastased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 1 196 taotluse hulgast rikkumisi viiel korral. Puuduvad tõendid Bosnia ja Hertsegoviina oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 4,6 % (330) Bosnia ja Hertsegoviina kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt üheksa liikmesriiki on tunnistanud Bosnia ja Hertsegoviina turvaliseks päritoluriigiks.

välja jäetud

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse peamisi materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 502 taotluse hulgast rikkumisi kuuel korral. Puuduvad tõendid endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 0,9 % (70) endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt seitse liikmesriiki on tunnistanud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kandidaatriigiks. Tol ajal hinnati, et endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Kosovo* puhul moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid. Kosovo* mitteühinemine ajakohaste inimõigusi käsitlevate õigusaktidega, nagu Euroopa inimõiguste konventsioon, tuleneb rahvusvahelise konsensuse puudumisest tema kui suveräänse riigi staatuse osas. Puuduvad tõendid Kosovo oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 6,3 % (830) Kosovo* kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt kuus liikmesriiki on tunnistanud Kosovo* turvaliseks päritoluriigiks.

välja jäetud

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Montenegros moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 447 taotluse hulgast rikkumisi ühel korral. Puuduvad tõendid Montenegro oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 3,0 % (40) Montenegro kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt üheksa liikmesriiki on tunnistanud Montenegro turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Montenegro kandidaatriigiks ja läbirääkimised on avatud. Tol ajal hinnati, et Montenegro vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Montenegro peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Serbias on hariduse, keele kasutamise, teabe ja kultuuri valdkonnas vähemusrühmade autonoomia aluseks põhiseadus. Tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse moodustavad materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvastased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 11 490 taotluse hulgast rikkumisi 16 korral. Puuduvad tõendid Serbia oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 1,8 % (400) Serbia kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt üheksa liikmesriiki on tunnistanud Serbia turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Serbia kandidaatriigiks ja läbirääkimised on avatud. Tol ajal hinnati, et Serbia vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Serbia peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Türgis moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 2 899 taotluse hulgast rikkumisi 94 korral. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 23,1 % (310) Türgi kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Üks liikmesriik on tunnistanud Türgi turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Türgi kandidaatriigiks ja läbirääkimised on avatud. Tol ajal hinnati, et Türgi vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Türgi peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

välja jäetud

Muudatusettepanek    24

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse hartas tunnustatud põhimõtteid.

(18)  Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse hartas tunnustatud põhimõtteid, sh varjupaigaõigus ja kaitse tagasi- ja väljasaatmise vastu, nagu on ette nähtud harta artiklitega 18 ja 19.

Muudatusettepanek    25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ELi ühine nimekiri kolmandatest riikidest, mida peetakse turvalisteks päritoluriikideks direktiivi 2013/32/EL tähenduses.

1.  Käesoleva määrusega kehtestatakse ELi ühine nimekiri kolmandatest riikidest, mida peetakse turvalisteks päritoluriikideks direktiivi 2013/32/EL tähenduses. Nende kolmandate riikide kodanikele, kes on kantud käesoleva määrusega kehtestatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja, tagatakse juurdepääs rahvusvahelise kaitse saamise menetlustele ning neil on õigus kõigile direktiiviga 2013/32/EL ette nähtud menetluslikele tagatistele ja kaitsemeetmetele.

Muudatusettepanek    26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva määruse I lisas loetletud kolmandad riigid on turvalised päritoluriigid.

1.  Käesoleva määruse I lisas loetletud kolmandad riigid on turvaliste päritoluriikidena määratletud riigid.

Muudatusettepanek    27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjoni vaatab ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmandate riikide olukorra korrapäraselt läbi, lähtudes mitmesugustest andmeallikatest, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse korrapärased aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed.

2.  Komisjon vaatab pidevalt läbi selliste kolmandate riikide olukorra, kes on ELi ühises turvaliste päritoluriikide nimekirjas või on sellest nimekirjast kõrvaldatud kooskõlas artikliga 3. Komisjon vaatab pidevalt läbi ka nende riikide vastavuse direktiivi 2013/32/EL I lisas sätestatud turvalise päritoluriigina käsitamise tingimustele, lähtudes mitmesugustest andmeallikatest, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse ja nendes riikides asuvate liidu delegatsioonide korrapärased aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide andmed. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt ja õigeaegselt.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja võimalikud muudatused tuleb võtta vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

3.  ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja võimalikud muudatused tuleb võtta vastu seadusandliku tavamenetluse kohaselt. Selleks:

 

a)  vaatab komisjon korrapäraselt läbi olukorra kolmandas riigis ja võimaluse teha ettepanek lisada see ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja.

 

Kui see on asjakohane, koostab komisjon ettepaneku ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja laiendamiseks, olles eelnevalt põhjalikult hinnanud, kas nimekirja lisatavad riigid vastavad direktiivi 2013/32/EL I lisas sätestatud kriteeriumidele.

 

Käesoleva artikliga kooskõlas läbiviidavad hindamised selle kohta, kas riik on turvaline päritoluriik, põhinevad teabel, mis on saadud mitmesugustest teabeallikatest, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse korrapärased aruanded, liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide andmed.

 

b)  Siseriiklike turvaliste päritoluriikide nimekirjade ühtlustamise eesmärgil võivad liikmesriigid käesoleva määruse jõustumisele järgneval kolmeaastasel üleminekuperioodil esitada ettepanekuid kolmandate riikide lisamiseks ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja. Komisjon vaatab need ettepanekud läbi esitamisele järgneva kuue kuu jooksul, lähtudes tema käsutuses olevatest eri teabeallikatest, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse koostatud aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide esitatud andmed. Kui ta jõuab järeldusele, et kolmanda riigi lisamine nimekirja on asjakohane, siis koostab komisjon ettepaneku ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja laiendamiseks.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Kui ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmanda riigi olukord muutub ootamatult ja vältimatud kiireloomulised asjaolud seda nõuavad, kohaldatakse käesoleva artikli alusel vastu võetavate delegeeritud õigusaktide suhtes artiklis 3 a sätestatud menetlust.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – pealkiri

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kolmanda riigi eemaldamine ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast olukorra ootamatu muutumise korral

Kolmanda riigi ajutine kõrvaldamine ja eemaldamine ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast olukorra ootamatu muutumise korral

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmanda riigi olukorra ootamatu muutumise korral korraldab komisjon põhjendatud hindamise, milles uurib direktiivi 2013/32/EL I lisas sätestatud tingimuste täitmist asjaomase riigi poolt, ja kui need tingimused ei ole enam täidetud, võtab ta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu otsuse, millega asjaomane kolmas riik kõrvaldatakse üheks aastaks ELi ühisest nimekirjast.

2.  Kui ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmanda riigi olukorra ootamatu muutumine võib viia selleni, et riik ei vasta direktiivi 2013/32/EL I lisas sätestatud turvalise päritoluriigina käsitamise tingimustele, teeb komisjon viivitamatult ja kiiresti põhjendatud hindamise kõnealuse riigi tingimustele vastamise kohta ja kui need ei ole enam täidetud, võtab ta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 võimalikult kiiresti vastu otsuse, millega asjaomane kolmas riik kõrvaldatakse üheks aastaks ELi ühisest nimekirjast.

 

Niipea kui komisjon saab teada olukorra muutumisest ja igal juhul enne, kui tehakse otsus kõrvaldada kolmas riik ajutiselt ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast, teavitab komisjon sellest liikmesriike ja soovitab neil mitte kohaldada turvalise päritoluriigi põhimõtet selle kolmanda riigi suhtes oma riigi tasandil.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

2 a.  Kui kõnealuse ajutise kõrvaldamise perioodil ilmneb kasutatavatest teabeallikatest, et olukord kõnealuses kolmandas riigis vastab jälle direktiivi 2013/32/EL I lisas sätestatud tingimustele, võtab komisjon hiljemalt kuus kuud pärast käesoleva artikli lõike 2 kohast otsust ELi toimimise lepingu artikli 290 alusel vastu otsuse kõnealuse riigi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast ajutise kõrvaldamise lõpetamiseks.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 a

 

Kiirmenetlus

 

1.  Käesoleva artikli kohaselt vastuvõetav delegeeritud õigusakt jõustub viivitamata ja seda kohaldatakse seni, kuni selle suhtes ei ole esitatud lõike 2 kohaselt vastuväiteid. Delegeeritud õigusakti teatavakstegemisel Euroopa Parlamendile ja nõukogule põhjendatakse kiirmenetluse kasutamise vajadust.

 

2.  Euroopa Parlament ja nõukogu võivad delegeeritud õigusakti suhtes vastuväiteid esitada artikli 3 lõikes 5 osutatud korras. Juhul kui Euroopa Parlament või nõukogu on teatanud oma otsusest esitada vastuväiteid, tunnistab komisjon õigusakti viivitamatult kehtetuks.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 3 b

 

Konsulteerimine kolmandate isikutega

 

1.  Komisjon konsulteerib Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametiga (edaspidi „amet“), kui ta ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmandate riikide olukorda korrapäraselt läbi vaatab, sealhulgas ka seoses nende riikidega, kes on ajutiselt nimekirjast kõrvaldatud. Komisjon võib paluda ametil hinnata olukorda mis tahes sellises kolmandas riigis, et hinnata, kas direktiivi 2013/32/EL I lisas sätestatud kriteeriumid on täidetud.

 

2.  ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja läbivaatamisel konsulteerib komisjon rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametiga ning asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega ja üksikisikutega, kellel on asjaomasest riigist ja inimõigustest tõendatud eksperditeadmised.

 

3.  ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet ning asjaomased kodanikuühiskonna organisatsioonid ja üksikisikutest eksperdid, kellel on asjaomasest riigist ja inimõigustest tõendatud eksperditeadmised, võivad taotleda, et komisjon kõrvaldaks ajutiselt või eemaldaks riigi ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast. Selline taotlus sisaldab üksikasjalikku ja ajakohastatud kirjeldust inimõiguste olukorrast ja pidevatest rasketest inimõiguste rikkumistest asjaomases riigis. Samuti täpsustatakse taotluses, miks riik ei vasta direktiivi 2013/32/EL I lisas sätestatud kriteeriumidele ja miks on õigustatud selle riigi ajutine kõrvaldamine või eemaldamine ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast. Komisjon hindab taotluses esitatud teavet, välja arvatud juhul, kui ta peab taotlust vastuvõetamatuks, põhjendamatuks või korduvaks.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2013/32/EL

Artikkel 25 – lõige 2­ – lõik 6 – punkt a – alapunkt i

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

-1) Artikli 25 lõike 6 punkti a alapunkti i muudetakse järgmiselt:

i)  taotleja tuleb riigist, mille puhul on täidetud kriteeriumid, mille alusel saab riiki käesoleva direktiivi tähenduses pidada turvaliseks päritoluriigiks või

„i)  taotleja tuleb riigist, mille puhul on täidetud kriteeriumid, mille alusel saab riiki käesoleva direktiivi tähenduses pidada turvaliseks päritoluriigiks, ja sellise menetluse raames osutatakse piisavat tuge kooskõlas artikli 24 lõikega 3; või“

Muudatusettepanek    36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt -1 a (uus)

Direktiiv 2013/32/EL

Artikkel 25 – lõige 2­ – lõik 6 – punkt b – alapunkt i

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

(-1 a) Artikli 25 lõike 6 punkti b alapunkti i muudetakse järgmiselt:

i)  taotleja tuleb riigist, mille puhul on täidetud kriteeriumid, mille alusel saab riiki käesoleva direktiivi tähenduses pidada turvaliseks päritoluriigiks või

„i)  taotleja tuleb riigist, mille puhul on täidetud kriteeriumid, mille alusel saab riiki käesoleva direktiivi tähenduses pidada turvaliseks päritoluriigiks, ja sellise menetluse raames osutatakse piisavat tuge kooskõlas artikli 24 lõikega 3; või

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2013/32/EL

Artikkel 36 – lõige 1 – sissejuhatav osa

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.   Vastavalt käesolevale direktiivile siseriiklikus õiguses turvaliseks päritoluriigiks tunnistatud kolmandat riiki või kolmandat riiki, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr XXXX/2015* [käesolev määrus] kehtestatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja, võib pidada pärast taotluse individuaalset läbivaatamist konkreetse taotleja seisukohalt turvaliseks päritoluriigiks ainult juhul, kui:

1.  Vastavalt käesolevale direktiivile siseriiklikus õiguses turvaliseks päritoluriigiks tunnistatud kolmandat riiki või kolmandat riiki, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr XXXX/2015* [käesolev määrus] kehtestatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja, võib pidada pärast taotluse individuaalset läbivaatamist, mis hõlmab artikli 14 ja artikli 22 kohaselt ka isiklikku vestlust ja õigusnõustajat, konkreetse taotleja seisukohalt turvaliseks päritoluriigiks ainult juhul, kui:

 

 

(

 

 

 

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2013/32/EL

Artikkel 36 – lõige 1 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

 

 

 

 

 

 

1 a. Liikmesriigid ei kohalda turvalise päritoluriigi kontseptsiooni taotlejate suhtes, kes kuuluvad vähemuste hulka või selliste isikute rühma, kes võivad päritoluriigis valitseva olukorra tõttu olla ohustatud, lähtuvalt määruse (EL) nr XXXX/2015 artikli 2 lõikes 2 osutatud teabeallikatest.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

Direktiiv 2013/32/EL

Artikkel 36 – lõige 1 – lõik 1 b (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 b. Alates ... [kolme aasta möödumisel käesoleva määruse jõustumisest] loetakse käesoleva direktiivi tähenduses turvaliseks päritoluriigiks ainult riik, mis on kantud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr XXXX/2015 kehtestatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2013/32/EL

Artikkel 36 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Lisatakse järgmine artikkel:

 

„Artikkel 36 a

 

Turvaliste päritoluriikide kindlaksmääramine artikli 36 ja artikli 37 lõike 1 tähenduses

 

Riiki käsitatakse turvalise päritoluriigina, kui õigusliku olukorra, õigusaktide demokraatlikus süsteemis kohaldamise ja üldiste poliitiliste olude põhjal on võimalik tõestada, et riigis ei toimu üldist ja järjekindlat tagakiusamist direktiivi 2011/95/EL artikli 9 tähenduses ega piinamist või muud ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist ning et seal ei ole rahvusvahelise või siseriikliku relvastatud konfliktiga kaasnevast valimatust vägivallast tingitud ohtu.

 

Nimetatud hinnangu andmisel tuleb võtta arvesse muu hulgas ka seda, millises ulatuses antakse asjaomases riigis kaitset tagakiusamise ja väärkohtlemise eest:

 

a)  riigi asjaomaste õigusaktidega ning nende kohaldamise viisiga;

 

b)  Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja/või kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis ja/või ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise vastases konventsioonis sätestatud õiguste ja vabaduste järgimisega, eelkõige selliste õiguste järgimisega, millest ei saa teha erandit vastavalt nimetatud Euroopa konventsiooni artikli 15 lõikele 2;

 

c)  Genfi pagulasseisundi konventsiooni kohase tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimisega;

 

d)  nimetatud õiguste ja vabaduste rikkumise vastaste tõhusate õiguskaitsevahendite süsteemi olemasoluga.“

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2

Direktiiv 2013/32/EL

Artikkel 37 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada õigusaktid, mis võimaldavad siseriiklikul tasandil vastavalt I lisale määrata rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eesmärgil kindlaks riigid, mida tunnustatakse turvaliste päritoluriikidena, kuid mis on muud riigid, kui need, mis on kantud määrusega (EL) nr XXXX/2015 [käesolev määrus] kehtestatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja.

1.  Hiljemalt ... [kolme aasta jooksul alates määruse (EL) nr XXXX/2015 jõustumise kuupäevast] võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada õigusaktid, mis võimaldavad siseriiklikul tasandil vastavalt artiklile 36 a määrata rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eesmärgil kindlaks riigid, mida tunnustatakse turvaliste päritoluriikidena, kuid mis on muud riigid, kui need, mis on kantud määrusega (EL) nr XXXX/2015 [käesolev määrus] kehtestatud ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja.

 

Sellel perioodil vastutavad nad selle eest, et siseriiklike turvaliste päritoluriikide nimekirjad ja ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri on üksteisega kooskõlas. See tähendab järgmist:

 

a)  Liikmesriigid teatavad komisjonile siseriiklikku nimekirja tehtud muudatustest.

 

b)  Liikmesriigid võivad teha komisjonile ettepanekuid ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kolmandate riikide lisamise kohta. Komisjon vaatab need ettepanekud läbi esitamisele järgneva kuue kuu jooksul, lähtudes tema käsutuses olevatest eri teabeallikatest, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse koostatud aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ning riikide või rahvusvaheliste valitsusväliste organisatsioonide esitatud andmed. Kui ta jõuab järeldusele, et kolmanda riigi lisamine nimekirja on asjakohane, siis koostab komisjon ettepaneku ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja laiendamiseks.

 

c)  Kui kolmas riik on ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast ajutiselt kõrvaldatud asjaomase määruse artikli 3 lõike 2 kohaselt, ei loe liikmesriigid seda riiki turvaliseks päritoluriigiks siseriiklikul tasandil.

 

(d)  Kui kolmas riik on eemaldatud ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast vastavalt artikli 2 lõikele 3 ja kui liikmesriik leiab, et pärast muutusi nimetatud kolmanda riigi olukorras täidab see uuesti käesoleva direktiivi I lisas sätestatud tingimusi, võib liikmesriik teavitada sellest komisjoni, et see kolmas riik lisataks ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja.

 

Komisjon vaatab kõik sellised liikmesriikide teated läbi ja esitab vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku muuta vastavalt ELi ühist turvaliste päritoluriikide nimekirja.

 

Kui komisjon otsustab mitte esitada sellist ettepanekut, ei loe liikmesriigid seda riiki turvaliseks päritoluriigiks siseriiklikul tasandil.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõik 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2013/32/EL

Artikkel 46 – lõige 6 – punkt a

 

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

 

2 a.  Artikli 46 lõike 6 punkt a asendatakse järgmisega:

a)  pidada taotlust selgelt põhjendamatuks vastavalt artikli 32 lõikele 2 või põhjendamatuks pärast läbivaatamist vastavalt artikli 31 lõikele 8, välja arvatud juhtudel, kui need otsused põhinevad artikli 31 lõike 8 punktis h osutatud asjaoludel;

„a)  pidada taotlust selgelt põhjendamatuks vastavalt artikli 32 lõikele 2 või põhjendamatuks pärast läbivaatamist vastavalt artikli 31 lõikele 8, välja arvatud juhtudel, kui need otsused põhinevad artikli 31 lõike 8 punktis b ja h osutatud asjaoludel;“

Muudatusettepanek    43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Artikkel 4 a

 

Järelevalve ja hindamine

 

Komisjon esitab ... [kaks aastat pärast käesoleva määruse jõustumist] Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ja esitab vajaduse korral vajalikud muudatusettepanekud. Liikmesriigid edastavad ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumist] kogu nimetatud aruande koostamiseks vajaliku asjakohase teabe. Aruande esitamise järel annab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aru käesoleva määruse kohaldamisest.

 

Komisjon annab aruandes ülevaate metoodikast, mida ta kasutas ELi ühisesse nimekirja kantud kolmandate riikide olukorra hindamiseks või selliste riikide võimalikuks lisamiseks sellesse nimekirja või sellest ajutiseks kõrvaldamiseks. Komisjon annab ühtlasi aru menetluslike tagatiste kohaldamisest varjupaigataotlejatele, kes on pärit ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud riigist.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu määrus

I lisa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Artiklis 2 osutatud ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri

Artiklis 2 osutatud ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri

Albaania,

 

Bosnia ja Hertsegoviina,

 

endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik,

 

Kosovo*,11

 

Montenegro,

 

Serbia,

 

Türgi.

 

__________________

 

11 *Selline nimekasutus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

 


SELETUSKIRI

Komisjoni ettepanek: põhimõtted ja eesmärgid

Euroopa Komisjon esitas 13. mail 2015 Euroopa rände tegevuskava, milles ta visandas lisaks viivitamata võetavatele meetmetele täiendavad algatused, mida tuleks teha, et pakkuda struktuurilisi lahendusi rände paremaks haldamiseks. Osana kavandatavatest struktuurilistest algatustest rõhutas komisjon eelkõige vajadust tugevdada Euroopa ühist varjupaigasüsteemi ja tegelda tõhusamalt kuritarvitustega. Sellega seoses tegi komisjon 9. septembril 2015. aastal ettepaneku tõhustada turvalisi päritoluriike käsitlevaid sätteid direktiivis 2013/32/EL rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta (varjupaigamenetluse direktiiv).

Lisaks ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja põhimõttele on ettepanekuga nimekirja kantud teatav hulk riike (Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Kosovo, Montenegro, Serbia ja Türgi). Komisjoni sõnul on ettepanekul kolm eesmärki: 1) parandada varjupaigasüsteemi tõhusust üldiselt; 2) hoida ära ELi ühise varjupaigasüsteemi ärakasutamise katseid ja püüda samas anda liikmesriikidele rohkem võimalusi tegelda isikutega, kes vajavad kaitset; 3) vähendada liikmesriikide turvaliste päritoluriikide nimekirjade vahelisi lahknevusi ja aidata seeläbi kaasa menetluste ühtlustamisele.

Üldised tähelepanekud seoses turvalise päritoluriigi mõiste ja selle kohaldamisega

Raportöör soovib eeskätt vähendada segadust ja teatavaid ekslikke arusaamu seoses turvalise päritoluriigi põhimõttega.

Kui taotleja on pärit turvaliseks päritoluriigiks loetud riigist, ei tähenda see automaatselt, et tema taotlust ei vaadata läbi või et ta saadetakse kohe välja. See ei anna taotlejale ka mingit täielikku kindlust ega vabasta vajadusest tema taotlus individuaalselt ja nõuetekohaselt läbi vaadata kooskõlas varjupaigamenetluse direktiiviga ja asjakohaste menetluslike tagatistega.

Pealegi ei tohi turvalise päritoluriigi mõistet ajada segi turvalise riigi mõistega. Neid kahte mõistet kohaldatakse täiesti erinevatele rühmadele (esimesel juhul on tegemist turvaliseks päritoluriigiks peetava riigi kodanikega, teisel juhul muude kui turvaliseks peetavate kolmandate riikide kodanikega, vastavalt direktiivi 2013/32/EL artiklile 38) ja nende puhul kohaldatakse eri eeskirju ja menetluslikke tagatisi.

Kui ELi nimekiri hõlbustab kõigi liikmesriikide jaoks turvalise päritoluriigi põhimõtte kasutamist, siis varjupaigamenetluse direktiiviga on neil juba võimalik seda menetlust kasutada. Seega saavad nad juba praegu vaadata kiirkorras läbi turvaliste päritoluriikide kodanike taotlusi või vaadata taotlused läbi piiril. Kuigi sellel vahendil on suur tähtsus ühiste lahenduste leidmise seisukohast, ei tuleks ettepaneku võimalusi ka üle hinnata praeguse rändekriisi kontekstis. ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja lisaväärtust tuleb hinnata ELi varjupaigasüsteemi üldise toimimise ja tõhususe ning ELi ühise varjupaigasüsteemi täieliku elluviimise kontekstis.

Komisjoni ettepanekuga seotud küsimused ja reservatsioonid

ELi ühise varjupaigasüsteemi edenemise seisukohast tuleb komisjoni ühtlustamise ettepanekut pidada tervitatavaks. Raportööril on siiski teatavaid küsimusi ja reservatsioone.

1. Ettepaneku ühtlustav mõju

Ühise turvaliste riikide nimekirja vastuvõtmine ei tähenda tingimata suuremat ühtlustamist, sest samal ajal kehtivad nii ELi kui ka liikmesriikide oma riigi nimekirjad. Ehkki komisjon kavandab võtta edaspidi täiendavaid ühtlustamismeetmeid, millega võib kaasneda see, et kaob vajadus turvalisi päritoluriike käsitlevate siseriiklike nimekirjade järele, ometi ei ole komisjon seda ettepanekus selgelt sätestanud. Samuti ei ole ettepanekus selgelt kindlaks määratud, milline on siseriiklike nimekirjade ja ühise nimekirja omavaheline seos. Ei ole ka ette nähtud kohandusi, kuidas vähendada siseriiklike nimekirjade praegusi lahknevusi.

  2. Turvalise päritoluriigi kindlakstegemiseks kasutatavad meetodid

Metoodika küsimus on esmatähtis. Esiteks, nagu märgib Euroopa Liidu Kohus, on ELi seadusandjate ülesanne tõendada, et nad on leidnud tasakaalu ühelt poolt asjaomase õigusakti eesmärkide ja teiselt poolt ELi põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste vahel. Pealegi on ettepanekus kehtestatud nimekiri, kuhu kuulub seitse riiki, ja see on vaid esimene etapp, sest komisjon on teinud ettepaneku lisada hiljem teisi kolmandaid riike. Ettepanekus ei nähta siiski ette selget ja kindlapiirilist metoodikat kolmandate riikide olukorra hindamiseks ei nimekirja vastuvõtmise ega selle läbivaatamise käigus. Samuti ei ole ettepanekus põhjendatud hinnangut seitsme asjaomase riigi olukorrale, mis põhjendaks nende lisamist ühisesse nimekirja.

  3. Vastuvõtmise ja läbivaatamise protsess

Ei nimekirjast ajutise kõrvaldamise ega sellest eemaldamise osas nähta ettepanekus ametlikult ette, kuidas ELi nimekirja muudatused võiksid mõjutada siseriiklikke menetlusi. Õiguskindluse puudumisele lisaks ei ole artiklis 3 ettenähtud ajutise kõrvaldamise menetlus paindlik.

Nimekirja tarbeks teabe kogumine ja selle struktuuri parandamine

Raportöör teeb nende tähelepanekute põhjal ettepaneku kohaldada lähenemisviisi, mis võimaldab ühelt poolt koguda vajalikku teavet nimekirja kantud riikide kohta ja parandada nimekirja enda ülesehitust.

  1. Vältimatult vajalik teabekogumine ja uurimistöö

Selleks et hinnata nõuetekohaselt lisas esitatud riike, on Euroopa Parlament ja nõukogu ametlikult palunud Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt uusi täiendavaid andmeid, et paremini hinnata olukorda Lääne-Balkani riikides ja Türgis, mis on praegu loetletud I lisas. Euroopa Parlament soovis täiendada teabekogumist ja on pöördunud ka Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) poole, et selgitada ettepaneku mõju põhiõigustele.

  2. Osaline seisukoht, millest on ajutiselt välja jäetud riikide nimekiri

Kuna kaasseadusandjad on jäänud ootama EASO lisateavet, siis ei saa nad kujundada oma seisukohta nende õigusakti osade suhtes, mis käsitlevad konkreetselt seitset kolmandat riiki, kes on komisjoni ettepanekus loetud turvalisteks päritoluriikidest. Seepärast ei ole raportöör esitanud märkusi lisa ja sellega seotud põhjenduste kohta. Sama lähenemisviisi on järginud ka nõukogu. Selline kahes järgus toimuv töömeetod võimaldab kaasseadusandjatel alustada institutsioonidevahelisi läbirääkimisi teksti teiste osade üle ja täiendada oma osalist seisukohta, kui EASOalt on saadud teavet.

  3. Nimekirja struktuuri parandamine

Raportöör tegeleb seepärast muudatusettepanekutes eelmainitud märkustega. Muudatusettepanekute eesmärgid on järgmised:

    a) täpsustada ELi nimekirja ja siseriiklike nimekirjade vahelist seost

Selleks et tagada optimaalset ühtlustamist teeb raportöör muu hulgas ettepaneku kaotada siseriiklikud nimekirjad kolme aasta jooksul ja kehtestada selge kord juhuks, kui mõni riik kõrvaldatakse ajutiselt või eemaldatakse ühisest nimekirjast.

    b) parandada kolmandate riikide hindamise metoodikat nimekirja vastuvõtmise ja läbivaatamise raames

Kohtupraktika kohaselt tuleb määruse ettepanekus märgitud andmeallikaid täiendada valitsusväliste organisatsioonide aruannete ja kohapeal kogutud teabega. Lisaks tuleb metoodikat parandada, et näha ette selgelt kindlaksmääratud kord nimekirja muutmiseks. Kõiki nimekirja muudatusi tuleb põhjendada, võttes arvesse mitmesugustelt asjaomastelt osalejatelt saadud teavet. Selleks on eelkõige ette nähtud turvaliste päritoluriikide alase teabe nõuandva organi asutamine. Nõuandvasse organisse kuuluvad alaliste liikmetena EASO ja ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti esindajad ning ajutiste liikmetena isikud, kellel on tunnustatud eksperditeadmised asjaomaste kolmandate riikide ja/või inimõiguste valdkonnas. Organi ülesanded on kindlaks määratud nimekirja lisamise või selle läbivaatamise etapis. Nõuandva organi loomine võimaldab nii paremini hinnata turvalise päritoluriigi põhimõtte kohaldatavust ühe või teise kolmanda riigi suhtes.

    c) tagada nimekirja kiirem ja paindlikum läbivaatamine

Raportööri eesmärk on eelkõige tagada suurem paindlikkus, kui nimekiri vaadatakse läbi riigi olukorra ootamatu muutumise korral, ning hoida ära nii ülemäära aeglast reageerimist ja riigi põhjendamatut hoidmist turvaliste päritoluriikide nimekirjas.

    d) direktiiviga 2013/32/EL ette nähtud menetlusraamistiku tugevdamine

Ühise nimekirja kehtestamine eeldab mitte üksnes põhjendatud ja asjakohaselt informeeritud hinnangu andmist asjaomaste kolmandate riikide olukorra kohta, vaid ka varjupaigamenetluse direktiivi sätete täielikku ja terviklikku kohaldamist, eriti puudutab see asjaomaseid menetluslikke tagatisi. Seepärast teeb raportöör ettepaneku kinnitada veel kord kohaldatavat menetlusraamistikku ja peab selle rakendamist vajalikuks kõikides liikmesriikides. Kahe aasta möödumisel määruse jõustumisest tuleb komisjonil esitada järelmeetmeid ja hinnangut käsitlev aruanne varjupaigamenetluse direktiivis ettenähtud menetluslike tagatiste kohaldamise kohta ühisesse nimekirja kantud turvaliste päritoluriikide kodanike suhtes. Turvalise päritoluriigi põhimõtte osas on vaja meelde tuletada, et riigi kandmine ühisesse nimekirja peaks põhinema üksnes hinnangul selle kohta, kas olukord riigis vastab varjupaigamenetluse direktiivis sätestatud kriteeriumidele.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (15.6.2016)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL (rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta) kohaldamise eesmärgil ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri ja muudetakse direktiivi 2013/32/EL

(COM(2015)0452 – C8-0270/2015 – 2015/0211(COD))

Arvamuse koostaja: Jozo Radoš

LÜHISELGITUS

Komisjon esitas Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku, mille eesmärk on kehtestada direktiivis 2013/32/EL sätestatud kriteeriumide põhjal ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri. Tuginedes teabele, mille allikaks on Euroopa välisteenistus, liikmesriigid, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet, Euroopa Nõukogu, ÜRO pagulaste ülemvolinik ja teised olulised rahvusvahelised organisatsioonid, tehakse sel etapil ettepanek lisada nimekirja kuus Lääne-Balkani riiki ja Türgi.

Raportöör tunneb heameelt ettepaneku üle, mis peaks aitama kaasa nimetatud riikidest pärit isikute varjupaigataotluste kiirele menetlemisele ning vähendama erinevusi olemasolevate riiklike nimekirjade vahel. Ettepanek hõlmab sätteid ühisesse nimekirja kantud riikide olukorra korrapärase läbivaatamise kohta ning nimekirjast riigi eemaldamise kohta olukorra ootamatu muutumise korral.

Oluline on rõhutada, et riigi kandmine kõnealusesse nimekirja ei saa tagada selle riigi kodanikele absoluutset turvalisust ega kõrvalda järelikult vajadust vaadata nende rahvusvahelise kaitse taotlused asjakohaselt individuaalselt läbi.

Raportöör märgib, et Türgi puhul on ELi liikmesriikides põhjendatuks loetud varjupaigataotluste määr suhteliselt kõrge, mis annab tunnistust asjaolust, et seal esineb ikka veel haavatavatesse rühmadesse kuuluvate isikute diskrimineerimist ja inimõiguste rikkumist. Raportöör on küll nõus komisjoni järeldusega, et Türgi on turvaline päritoluriik direktiivi 2013/32/EL tähenduses, kuid leiab siiski, et väga tähtis on tagada varjupaigataotluste individuaalselt läbivaatamise kohustuse täielik täitmine.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(5 a)  Vastavalt 1989. aasta ÜRO lapse õiguste konventsioonile, Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile peaksid liikmesriigid käesoleva määruse kohaldamisel pidama esmatähtsaks lapse huvisid ja perekonnaelu austamist. Peale selle tuleks erilist tähelepanu pöörata haavatavatele isikutele direktiivi 2011/95/EL artikli 20 lõike 3 tähenduses ning etnilisse vähemusse ja lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste hulka kuuluvatele isikutele.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Komisjon peaks vaatama korrapäraselt läbi selliste kolmandate riikide olukorra, kes ei ole ELi ühises turvaliste päritoluriikide nimekirjas. ELi ühisesse nimekirja kantud kolmanda riigi olukorra ootamatu halvenemise korral tuleks anda komisjonile õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kõrvaldada kolmas riik ELi ühisest nimekirjast üheks aastaks, kui komisjon leiab põhjendatud hinnangu alusel, et kolmas riik ei vasta enam turvalise päritoluriigina käsitamise tingimustele, mis on sätestatud direktiivis 2013/32/EL. Kõnealuse põhjendatud hinnangu eesmärgil peaks komisjon võtma arvesse tema käsutuses olevaid mitmesuguseid andmeallikaid, sealhulgas eelkõige komisjoni iga-aastased eduaruanded nende kolmandate riikide kohta, mille Euroopa Ülemkogu on nimetanud kandidaatriikideks, Euroopa välisteenistuse korrapäraseid aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (EASO), Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed. Komisjonil peaks olema võimalik kolmanda riigi ELi ühisest nimekirjast kõrvaldamist pikendada maksimaalselt ühe aasta võrra, kui ta on teinud ettepaneku muuta käesolevat määrust, et eemaldada asjaomane kolmas riik turvalisi päritoluriike käsitlevast ELi nimekirjast. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone muu hulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(6)  Komisjon peaks pidevalt jälgima selliste kolmandate riikide olukorda, kes ei ole ELi ühises turvaliste päritoluriikide nimekirjas, ning viima sellega seoses läbi hindamisi vähemalt iga kuue kuu tagant. ELi ühisesse nimekirja kantud kolmanda riigi olukorra ootamatu halvenemise korral tuleks anda komisjonile õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kõrvaldada kolmas riik ELi ühisest nimekirjast üheks aastaks, kui komisjon leiab põhjendatud hinnangu alusel, et kolmas riik ei vasta enam turvalise päritoluriigina käsitamise tingimustele, mis on sätestatud direktiivis 2013/32/EL. Kõnealuse põhjendatud hinnangu eesmärgil peaks komisjon võtma arvesse tema käsutuses olevaid mitmesuguseid andmeallikaid, sealhulgas eelkõige komisjoni iga-aastased eduaruanded nende kolmandate riikide kohta, mille Euroopa Ülemkogu on nimetanud kandidaatriikideks, Euroopa välisteenistuse korrapäraseid aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (EASO), Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed. Nendes riikides tegutsevatele ELi delegatsioonidele tuleks anda ülesandeks tagasisaatmise juhtumite jälgimine ning nendest viivitamatult teatamine. Komisjonil peaks olema võimalik kolmanda riigi ELi ühisest nimekirjast kõrvaldamist pikendada maksimaalselt ühe aasta võrra, kui ta on teinud ettepaneku muuta käesolevat määrust, et eemaldada asjaomane kolmas riik turvalisi päritoluriike käsitlevast ELi nimekirjast. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone muu hulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Albaanias moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 150 taotluse hulgast rikkumisi neljal korral. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 7,8 % (1 040) Albaania kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt kaheksa liikmesriiki on tunnistanud Albaania turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Albaania kandidaatriigiks. Tol ajal hinnati, et Albaania vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Albaania peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

(10)  Albaanias moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus rikkumisi neljal juhul. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 7,8 % (1 040) Albaania kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt kaheksa liikmesriiki on tunnistanud Albaania turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Albaania kandidaatriigiks. Tol ajal hinnati, et Albaania vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Albaania peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

Selgitus

Asjaolu, et tõendatud rikkumisi on asjaomasel aastal taotluste koguarvuga võrreldes suhteliselt vähe, ei ole asjakohane näitaja ning võib olla eksitav. Suurt osa taotlustest ei käsitleta objektiivselt, ainult osa nendest saavad rahumeelse lahenduse ning osade käsitlemine jääb pooleli.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Bosnias ja Hertsegoviinas on pädevuste jagamisel riigi põhirahvuste vahel aluseks põhiseadus. Tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse moodustavad materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvastased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 1 196 taotluse hulgast rikkumisi viiel korral. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 4,6 % (330) Bosnia ja Hertsegoviina kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt üheksa liikmesriiki on tunnistanud Bosnia ja Hertsegoviina turvaliseks päritoluriigiks.

(11)  Bosnias ja Hertsegoviinas on pädevuste jagamisel riigi põhirahvuste vahel aluseks põhiseadus. Tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse moodustavad materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvastased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus rikkumisi viiel juhul. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 4,6 % (330) Bosnia ja Hertsegoviina kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt üheksa liikmesriiki on tunnistanud Bosnia ja Hertsegoviina turvaliseks päritoluriigiks.

Selgitus

Asjaolu, et tõendatud rikkumisi on asjaomasel aastal taotluste koguarvuga võrreldes suhteliselt vähe, ei ole asjakohane näitaja ning võib olla eksitav. Suurt osa taotlustest ei käsitleta objektiivselt, ainult osa nendest saavad rahumeelse lahenduse ning osade käsitlemine jääb pooleli.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse peamisi materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 502 taotluse hulgast rikkumisi kuuel korral. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 0,9 % (70) endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt seitse liikmesriiki on tunnistanud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kandidaatriigiks. Tol ajal hinnati, et endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

(12)  Endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse peamisi materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus rikkumisi kuuel juhul. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 0,9 % (70) endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt seitse liikmesriiki on tunnistanud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi kandidaatriigiks. Tol ajal hinnati, et endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

Selgitus

Asjaolu, et tõendatud rikkumisi on asjaomasel aastal taotluste koguarvuga võrreldes suhteliselt vähe, ei ole asjakohane näitaja ning võib olla eksitav. Suurt osa taotlustest ei käsitleta objektiivselt, ainult osa nendest saavad rahumeelse lahenduse ning osade käsitlemine jääb pooleli.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Montenegros moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 447 taotluse hulgast rikkumisi ühel korral. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 3,0 % (40) Montenegro kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt üheksa liikmesriiki on tunnistanud Montenegro turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Montenegro kandidaatriigiks ja läbirääkimised on avatud. Tol ajal hinnati, et Montenegro vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Montenegro peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

(14)  Montenegros moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus rikkumisi ühel juhul. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 3,0 % (40) Montenegro kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt üheksa liikmesriiki on tunnistanud Montenegro turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Montenegro kandidaatriigiks ja läbirääkimised on avatud. Tol ajal hinnati, et Montenegro vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Montenegro peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

Selgitus

Asjaolu, et tõendatud rikkumisi on asjaomasel aastal taotluste koguarvuga võrreldes suhteliselt vähe, ei ole asjakohane näitaja ning võib olla eksitav. Suurt osa taotlustest ei käsitleta objektiivselt, ainult osa nendest saavad rahumeelse lahenduse ning osade käsitlemine jääb pooleli.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 15

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Serbias on hariduse, keele kasutamise, teabe ja kultuuri valdkonnas vähemusrühmade autonoomia aluseks põhiseadus. Tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse moodustavad materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvastased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 11 490 taotluse hulgast rikkumisi 16 korral. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 1,8 % (400) Serbia kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt üheksa liikmesriiki on tunnistanud Serbia turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Serbia kandidaatriigiks ja läbirääkimised on avatud. Tol ajal hinnati, et Serbia vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Serbia peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

(15)  Serbias on hariduse, keele kasutamise, teabe ja kultuuri valdkonnas vähemusrühmade autonoomia aluseks põhiseadus. Tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse moodustavad materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvastased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus rikkumisi 16 juhul. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 1,8 % (400) Serbia kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Vähemalt üheksa liikmesriiki on tunnistanud Serbia turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Serbia kandidaatriigiks ja läbirääkimised on avatud. Tol ajal hinnati, et Serbia vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Serbia peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

Selgitus

Asjaolu, et tõendatud rikkumisi on asjaomasel aastal taotluste koguarvuga võrreldes suhteliselt vähe, ei ole asjakohane näitaja ning võib olla eksitav. Suurt osa taotlustest ei käsitleta objektiivselt, ainult osa nendest saavad rahumeelse lahenduse ning osade käsitlemine jääb pooleli.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16) Türgis moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus 2 899 taotluse hulgast rikkumisi 94 korral. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 23,1 % (310) Türgi kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Üks liikmesriik on tunnistanud Türgi turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Türgi kandidaatriigiks ja läbirääkimised on avatud. Tol ajal hinnati, et Türgi vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Türgi peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega.

(16)  Türgis moodustavad tagakiusamise ja väärkohtlemise vastase kaitse nõuetekohase õigusliku aluse materiaalõiguslikke ja menetluslikke inimõigusi käsitlevad ning diskrimineerimisvased õigusaktid, samuti osalemine kõigis peamistes rahvusvahelistes inimõigustealastes lepingutes. 2014. aastal avastas Euroopa Inimõiguste Kohus rikkumisi 94 juhul. Puuduvad tõendid oma kodanike väljasaatmise kohta. Kuid 2014. aastal leidsid liikmesriigid, et 23,1 % (310) Türgi kodanike varjupaigataotlustest olid põhjendatud. Ainult üks liikmesriik on tunnistanud Türgi turvaliseks päritoluriigiks. Euroopa Ülemkogu on nimetanud Türgi kandidaatriigiks ja läbirääkimised on avatud. Tol ajal hinnati, et Türgi vastab Kopenhaagenis 21.–22. juunil 1993 toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud kriteeriumidele, mis käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, ning Türgi peab neid liidu liikmeks saamise kriteeriume jätkuvalt täitma kooskõlas iga-aastases eduaruandes esitatud soovitustega. Arvukate teadete tõttu sõnavabaduse rikkumistest ning jätkuva relvakonflikti tõttu kurdi vähemusega Türgi ida- ja kagupiirkonnas tuleks ettevaatlikult hinnata seda, kuidas Türgi täidab praegu direktiivis 2013/32/EL sätestatud kriteeriume. Tuleks rakendada otsust tunnistada Türgi turvaliseks päritoluriigiks, pöörates nõuetekohast tähelepanu kõnealuse direktiivi sätetele, milles käsitletakse vajadust vaadata kõik rahvusvahelise kaitse taotlused ükshaaval asjakohaselt läbi, ning austades täielikult kõnealuses direktiivis sätestatud kohustust viia läbi isiklikke vestlusi.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Komisjoni vaatab ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmandate riikide olukorra korrapäraselt läbi, lähtudes mitmesugustest andmeallikatest, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse korrapärased aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed.

2.  Komisjon vaatab ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmandate riikide olukorra kaks korda aastas läbi, lähtudes mitmesugustest andmeallikatest, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse ja nendes riikides asuvate liidu delegatsioonide korrapärased aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti nõuetekohaselt ja õigeaegselt.

Selgitus

Arvesse tuleb võtta kõiki asjakohaseid teabeallikaid ning Euroopa Parlamenti tuleb kaasseadusandjana nõuetekohaselt ja õigeaegselt teavitada.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 3 vastu delegeeritud õigusakte, et eemaldada kolmas riik ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast.

4.  Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 3 vastu delegeeritud õigusakte, et eemaldada kolmas riik viivitamata ELi ühisest turvaliste päritoluriikide nimekirjast. Kolme kuu jooksul pärast eemaldamist esitab komisjon seadusandliku ettepaneku määruse muutmiseks, et eemaldada asjaomane kolmas riik ELi ühisest nimekirjast. Kõnealuse riigi nimekirja uuesti kandmine eeldab muudatusettepaneku vastuvõtmist seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

Selgitus

Menetlus, mille alusel riik ELi ühisest nimekirjast eemaldatakse ja sinna uuesti kantakse, peab olema üksikasjalikum. Delegeeritud õigusakt annab võimaluse eemaldamise puhul viivitamata tegutseda, kuid see ei tohiks ohustada parlamendi õigusi kaasseadusandjana ega tema võimet teha lõplik otsus või seda mõjutada.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

4 a.  Euroopa Parlament ja/või nõukogu võivad paluda komisjonil esitada ettepaneku riigi lisamiseks ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja või sealt eemaldamiseks.

Selgitus

Kuigi Euroopa Komisjonil on õigusaktide algatamisel peamine roll, peaks Euroopa Parlament saama ELi toimimise lepingu artikli 225 kohaselt teha komisjonile ettepaneku selle rolli teostamiseks.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmanda riigi olukorra ootamatu muutumise korral korraldab komisjon põhjendatud hindamise, milles uurib direktiivi 2013/32/EL I lisas sätestatud tingimuste täitmist asjaomase riigi poolt, ja kui need tingimused ei ole enam täidetud, võtab ta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu otsuse, millega asjaomane kolmas riik kõrvaldatakse üheks aastaks ELi ühisest nimekirjast.

2.  ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmanda riigi olukorra ootamatu muutumise korral korraldab komisjon põhjendatud hindamise, milles uurib direktiivi 2013/32/EL I lisas sätestatud tingimuste täitmist asjaomase riigi poolt. Kui need tingimused ei ole enam täidetud, võtab ta mõistliku aja jooksul, vastavalt kohapealse olukorra kiireloomulisusele kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu otsuse, millega asjaomane kolmas riik kõrvaldatakse üheks aastaks ELi ühisest nimekirjast.

Selgitus

Komisjoni korraldatava põhjendatud hindamise ajakava peaks vastama olukorra kiireloomulisusele.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohaldamise eesmärgil ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja kehtestamine

Viited

COM(2015)0452 – C8-0270/2015 – 2015/0211(COD)

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

16.9.2015

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

16.9.2015

Arvamuse koostaja

       nimetamise kuupäev

Jozo Radoš

19.11.2015

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

18.4.2016

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

14.6.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

11

18

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Goffredo Maria Bettini, Elmar Brok, Lorenzo Cesa, Arnaud Danjean, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Tonino Picula, Andrej Plenković, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Jaromír Štětina, Charles Tannock, László Tőkés, Ivo Vajgl, Johannes Cornelis van Baalen, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Brando Benifei, Ana Gomes, Takis Hadjigeorgiou, Liisa Jaakonsaari, Javi López, Antonio López-Istúriz White, Norica Nicolai, Urmas Paet, Igor Šoltes, Renate Sommer, Dubravka Šuica, Eleni Theocharous, Ernest Urtasun, Janusz Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Heidi Hautala, Hans-Olaf Henkel


ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (22.4.2016)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/32/EL (rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohta) kohaldamise eesmärgil ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri ja muudetakse direktiivi 2013/32/EL

(COM(2015)0452 – C8-0270/2015 – 2015/0211(COD))

Arvamuse koostaja: Seb Dance

LÜHISELGITUS

Komisjon esitas Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku, mille eesmärk on kehtestada direktiivis 2013/32/EL sätestatud kriteeriumide põhjal ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri. Euroopa välisteenistuselt (EEAS), liikmesriikidelt, Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametilt (EASO), Euroopa Nõukogult, ÜRO pagulaste ülemvoliniku ametilt ja muudelt asjaomastelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud teabe põhjal tehakse käesolevas etapis ettepanek, et nimekirja kuuluks kuus Lääne-Balkani riiki (neli kandidaatriiki – Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Serbia – ning kaks potentsiaalset kandidaatriiki – Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo) ja Türgi (kandidaatriik).

Raportöör väljendab ettepaneku pärast muret, sealhulgas seoses komisjoni kasutatud hindamisega nimetatud riikide nimekirja lisamiseks ning kasutatava metoodikaga. Samuti tekitab ettepaneku puhul muret selle võimalik ühtlustav mõju ning nimekirja vastuvõtmise ja läbivaatamise viisid.

Raportöör on seisukohal, et käesoleval hetkel peaks parlament andma vaid osalised volitused, mis ei hõlma seisukohta väljapakutud turvaliste päritoluriikide kohta. Vastutav kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon on ametlikult palunud eksperdiarvamust Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametilt ja EASO-lt ning parlamendil tasuks nende arvamuste tulemus ära oodata.

Raportöör märgib, et ettepanek jätab avatuks võimaluse täiendavate kolmandate riikide lisamiseks loodavasse ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja; sellega seoses märgib ta murelikult, et teatavaid arenguriike käsitatakse ettepanekus juba kui riike, mida võidaks lisada ELi uude ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja. Raportöör väljendab sügavat muret järgmise lause pärast komisjoni seletuskirjas: „Eelisjärjekorras on kolmandad riigid, kust on pärit hulgaliselt rahvusvahelise kaitse taotlejaid ELis, nt Bangladesh, Pakistan ja Senegal“. Ta peab kahetsusväärseks asjaolu, et selliste riikide võimalik nimekirja lisamine teeniks vaid ELi sisemisi rändealaseid eesmärke ning võib olla kahjulik nimetatud riikidega seotud ELi arengupoliitikale ja poliitikavaldkondade arengusidususe tagamise põhimõttele ELi tegevuses.

Kuigi raportöör toetab varjupaigataotluste tõhusat menetlemist, peab komisjon olema teadlik võimalusest, et mingi riigi määratlemine turvaliseks päritoluriigiks võib ebaproportsionaalselt mõjutada kõige haavatavamaid inimrühmi. Võib olla alust tunda muret, et vähemuste puhul ei peeta tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttest kinni, kuna määrusega võidakse asetada isikutele kohustus oma vähemusstaatuse tõendamiseks, et saavutada konkreetsete varjapaigataotluste põhjalikum käsitlemine. Raportöör tuletab meelde, et kollektiivne väljasaatmine on keelatud. Ta rõhutab, et need kaks absoluutset ja piiramatut õigust – tagasi- ja väljasaatmise lubamatus ja kollektiivse väljasaatmise keeld – võivad osutuda eriti sobivaks seoses arengumaade konfliktipiirkonnast põgenenud ja rahvusvahelist kaitset vajavate laste olukorraga ning selliste LGBTI-isikute olukorraga, kes väidavad end põgenevat teatavates arengumaades toimuva tagakiusamise eest.

Komisjon peab osana oma hindamismenetlusest olema regulaarses kontaktis kodanikuühiskonna organisatsioonidega, et hinnata rakendamist reaalses elus ja tegelikku juurdepääsu õiguste ja vabaduste rikkumiste vastastele vahenditele, mis on sätestatud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis ja kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelises paktis.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Kuna alates 2014. aastast on liidus tehtud rahvusvahelise kaitse avalduste arv väga järsult suurenenud ja liikmesriikide varjupaigasüsteemid on sellest tulenevalt enneolematu surve all, tunnistas liit vajadust tulemuslikumalt kohaldada direktiivi 2013/32/EL turvalist päritoluriiki käsitlevaid sätteid, mis on oluline vahend tõenäoliselt põhjendamatute taotluste kiire menetlemise toetamiseks. Varjupaigataotluste menetlemise kiirendamise vajadusega seoses osutas Euroopa Ülemkogu oma 25.–26. juuni 2015. aasta järeldustes eelkõige komisjoni Euroopa rände tegevuskavas8 esitatud kavatsusele neid sätteid tugevdada, mis võib hõlmata seda, et kehtestatakse ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri. Komisjoni kavatsust tugevdada direktiivi 2013/32/EL sätteid turvaliste päritoluriikide kohta, sealhulgas ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja võimalikku kehtestamist, tervitas ka justiits- ja siseküsimuste nõukogu oma 20. juuli 2015. aasta järeldustes turvaliste päritoluriikide kohta.

(3) Kuna alates 2014. aastast on liidus tehtud rahvusvahelise kaitse avalduste arv väga järsult suurenenud ja liikmesriikide varjupaigasüsteemid on sellest tulenevalt enneolematu surve all, tunnistas liit vajadust tulemuslikumalt kohaldada direktiivi 2013/32/EL turvalist päritoluriiki käsitlevaid sätteid, mis on oluline vahend võimalike põhjendamatute taotluste kiire menetlemise toetamiseks. Teatavate varjupaigataotluste menetlemise kiirendamise vajadusega seoses osutas Euroopa Ülemkogu oma 25.–26. juuni 2015. aasta järeldustes eelkõige komisjoni Euroopa rände tegevuskavas8 esitatud kavatsusele neid sätteid tugevdada, mis võib hõlmata seda, et kehtestatakse ELi ühine turvaliste päritoluriikide nimekiri. Komisjoni kavatsust tugevdada direktiivi 2013/32/EL sätteid turvaliste päritoluriikide kohta, sealhulgas ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja võimalikku kehtestamist, tervitas ka justiits- ja siseküsimuste nõukogu oma 20. juuli 2015. aasta järeldustes turvaliste päritoluriikide kohta.

________________

________________

8 COM (2015) 240 final, 13.5.2015.

8 COM (2015) 240 final, 13.5.2015.

Selgitus

On oluline teadvustada, et võimalikus nimekirjas esinevatel riikidel võib ikka veel olla lahendamata küsimusi seoses vähemuste inimõigustealase olukorraga. Levinud põhjus varjupaigataotluse esitamiseks on põgenemine tagakiusamise eest, mistõttu ei ole kõik varjupaigataotlused „tõenäoliselt põhjendamatud“, ning see sõnastus väljendab teataval määral eelhinnangut taotluste tulemuste suhtes.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Direktiivi 2013/32/EL sätted, mis on seotud turvalise päritoluriigi kontseptsiooni kohaldamisega, peaksid olema kohaldatavad käesoleva määrusega kehtestatud ELi ühisesse nimekirja kantud kolmandate riikide suhtes. See tähendab eelkõige seda, et kolmanda riigi kandmine ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja ei saa tagada selle riigi kodanikele absoluutset turvalisust ja ei kõrvalda järelikult vajadust vaadata rahvusvahelise kaitse taotlused asjakohaselt individuaalselt läbi. Lisaks tuleks tuletada meelde, et kui taotleja esitab mõjuvad põhjused, miks asjaomast riiki ei saa pidada tema jaoks turvaliseks, ei ole tema puhul enam asjakohane käsitada seda riiki turvalisena.

(5) Direktiivi 2013/32/EL sätted, mis on seotud turvalise päritoluriigi kontseptsiooni kohaldamisega, peaksid olema kohaldatavad käesoleva määrusega kehtestatud ELi ühisesse nimekirja kantud kolmandate riikide suhtes. See tähendab eelkõige seda, et kolmanda riigi kandmine ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja ei saa olla ainus kriteerium ning sellega ei saa süstemaatiliselt tagada selle riigi kodanikele absoluutset turvalisust, mistõttu ei peaks see tähendama, et riiklikud ametiasutused võivad jätta täitmata oma kohustuse vaadata rahvusvahelise kaitse taotlused asjakohaselt ja põhjalikult individuaalselt läbi. Lisaks tuleks tuletada meelde, et kui taotleja konkreetset olukorda arvestades on mõjuvaid põhjuseid, miks asjaomast riiki ei saa pidada tema jaoks turvaliseks, ei ole tema puhul enam asjakohane käsitada seda riiki turvalisena. Liikmesriigid peaksid olema teadlikud, et teatavate vähemusrühmade, näiteks lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste (LGBTI) puhul võib varjupaigataotluse menetlemise käigus enda nimetamine selle vähemuse esindajaks juba iseenesest olla piisav põhjus, mille pärast nimetatud isikud on oma päritoluriigis ohus. Seega ei tohiks taotlejale panna kohustust tõendada või esitada tõendeid selle kohta, et ta kuulub haavatavasse vähemusrühma, eeskätt kui selline tõendamiskoormis rikuks tema väärikust. Taotlejatele tuleks negatiivse otsuse korral tagada õigus tõhusale õiguskaitsevahendile.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Komisjon peaks vaatama korrapäraselt läbi selliste kolmandate riikide olukorra, kes ei ole ELi ühises turvaliste päritoluriikide nimekirjas. ELi ühisesse nimekirja kantud kolmanda riigi olukorra ootamatu halvenemise korral tuleks anda komisjonile õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kõrvaldada kolmas riik ELi ühisest nimekirjast üheks aastaks, kui komisjon leiab põhjendatud hinnangu alusel, et kolmas riik ei vasta enam turvalise päritoluriigina käsitamise tingimustele, mis on sätestatud direktiivis 2013/32/EL. Kõnealuse põhjendatud hinnangu eesmärgil peaks komisjon võtma arvesse tema käsutuses olevaid mitmesuguseid andmeallikaid, sealhulgas eelkõige komisjoni iga-aastased eduaruanded nende kolmandate riikide kohta, mille Euroopa Ülemkogu on nimetanud kandidaatriikideks, Euroopa välisteenistuse korrapäraseid aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (EASO), Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed. Komisjonil peaks olema võimalik kolmanda riigi ELi ühisest nimekirjast kõrvaldamist pikendada maksimaalselt ühe aasta võrra, kui ta on teinud ettepaneku muuta käesolevat määrust, et eemaldada asjaomane kolmas riik turvalisi päritoluriike käsitlevast ELi nimekirjast. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone muu hulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

(6) Komisjon peaks vaatama korrapäraselt läbi selliste kolmandate riikide olukorra, kes ei ole ELi ühises turvaliste päritoluriikide nimekirjas. ELi ühisesse nimekirja kantud kolmanda riigi olukorra ootamatu halvenemise korral tuleks anda komisjonile õigus võtta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 290 kohaselt vastu õigusakte, et kõrvaldada kolmas riik ELi ühisest nimekirjast üheks aastaks, kui komisjon leiab põhjendatud hinnangu alusel, et kolmas riik ei vasta enam turvalise päritoluriigina käsitamise tingimustele, mis on sätestatud direktiivis 2013/32/EL. Kõnealuse põhjendatud hinnangu eesmärgil peaks komisjon võtma arvesse tema käsutuses olevaid mitmesuguseid andmeallikaid, sealhulgas eelkõige komisjoni iga-aastased eduaruanded nende kolmandate riikide kohta, mille Euroopa Ülemkogu on nimetanud kandidaatriikideks, Euroopa välisteenistuse korrapäraseid aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (EASO), Euroopa Nõukogu, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed. Komisjonil peaks olema võimalik kolmanda riigi ELi ühisest nimekirjast kõrvaldamist pikendada maksimaalselt ühe aasta võrra, kui ta on teinud ettepaneku muuta käesolevat määrust, et eemaldada asjaomane kolmas riik turvalisi päritoluriike käsitlevast ELi nimekirjast. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone muu hulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama asjaomaste dokumentide sama- ja õigeaegse ning asjakohase edastamise Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Kooskõlas liidu kohustustega kolmandate riikide ja pagulaste suhtes peab komisjon olema suuteline humanitaarkriisidele kiiresti ja tulemuslikult reageerima.

Selgitus

Kooskõlas 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooniga ei tohi olla lahknevust kolmandas riigis aset leidva laiaulatusliku humanitaarkriisi toimumisaja ning asjaomastele isikutele pakutava täieliku varjupaigataotluste menetluse vahel.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Kooskõlas direktiiviga 2013/32/EL käsitatakse riiki turvalise päritoluriigina, kui õigusliku olukorra, õigusaktide demokraatlikus süsteemis kohaldamise ja üldiste poliitiliste olude põhjal on võimalik tõestada, et riigis ei toimu üldist ja järjekindlat tagakiusamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL10 artikli 9 tähenduses ega piinamist või muud ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist ning et seal ei ole rahvusvahelise või riigisisese relvastatud konfliktiga kaasnevast valimatust vägivallast tingitud ohtu.

(8) Kooskõlas direktiiviga 2013/32/EL käsitatakse riiki turvalise päritoluriigina, kui õigusliku olukorra, õigusaktide tegeliku kohaldamise ja õiguskaitse hea kättesaadavuse põhjal demokraatlikus süsteemis ning üldiste poliitiliste olude põhjal on võimalik tõestada, et riigis ei toimu laiema elanikkonna, haavatavate isikute, etniliste vähemuste, end LGBTI-inimestena identifitseerivate inimeste või mis tahes vähemusrühma kuuluvate isikute üldist ja järjekindlat tagakiusamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/95/EL10 artikli 9 tähenduses ega piinamist või muud ebainimlikku või inimväärikust alandavat kohtlemist või karistamist ning et seal ei ole rahvusvahelise või riigisisese relvastatud konfliktiga kaasnevast valimatust vägivallast tingitud ohtu.

____________

____________

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL, 13. detsember 2011, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud) (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL, 13. detsember 2011, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule (uuesti sõnastatud) (ELT L 337, 20.12.2011, lk 9).

Selgitus

Kolmanda riigi turvalisuse hindamise puhul tuleks lisaks kehtivatele seadustele ja tavadele arvesse võtta ka nende kohaldamist. Komisjon on ise tunnistanud, et igal nimetatud riigil on seoses teatavate vähemustega lahendamata küsimusi. Ettepanekus tuleks võtta arvesse teatavate vähemuste süstemaatilise tagakiusamise traditsiooni ning suhelda kodanikuühiskonnaga, et hinnata õiguskaitsevahendite tegelikku kättesaadavust kõnealuste riikide kodanikele. Kodanikuühiskonna organisatsioonid, mis tegutsevad nimetatud kolmandates riikides või on oma töös nendega tihedalt seotud, on sageli parimas positsioonis, et anda tagasisidet sealsete vähemuste kogemuste kohta kohapeal – nn pehmet teavet, mis võib empiiriliste hindamiste puhul tähelepanuta jääda.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Käesoleva määruse I lisas loetletud kolmandad riigid on turvalised päritoluriigid.

1. Käesoleva määruse I lisas loetletud kolmandad riigid on turvalised päritoluriigid sõltuvalt taotleja konkreetsest olukorrast.

Selgitus

Määrus peaks olema kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega ja tagama, et selle võimalikku mõju on nõuetekohaselt hinnatud, eeskätt seoses riikide lisamisega nimekirja.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Komisjoni vaatab ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmandate riikide olukorra korrapäraselt läbi, lähtudes mitmesugustest andmeallikatest, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse korrapärased aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed.

2. Komisjon vaatab süstemaatiliselt läbi määruse mõju ELi arengupoliitikale, võttes arvesse poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet. Lisaks vaatab komisjon korrapäraselt läbi ELi ühisesse turvaliste päritoluriikide nimekirja kantud kolmandate riikide olukorra, lähtudes mitmesugustest andmeallikatest, sealhulgas eelkõige Euroopa välisteenistuse korrapärased aruanded ning liikmesriikide, EASO, ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti, Euroopa Nõukogu, kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide andmed.

Selgitus

Määrus peaks olema kooskõlas poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõttega ja tagama, et selle võimalikku mõju on nõuetekohaselt hinnatud, eeskätt seoses riikide lisamisega nimekirja.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohaldamise eesmärgil ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja kehtestamine

Viited

COM(2015)0452 – C8-0270/2015 – 2015/0211(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

LIBE

16.9.2015

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

DEVE

10.3.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Seb Dance

4.3.2016

Endine arvamuse koostaja

Seb Dance

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

15.3.2016

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

20.4.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

14

2

9

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Charles Goerens, Heidi Hautala, Maria Heubuch, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Linda McAvan, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Pedro Silva Pereira, Davor Ivo Stier, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marina Albiol Guzmán, Brian Hayes, Paul Rübig, Patrizia Toia

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Amjad Bashir, Tiziana Beghin, Miroslav Poche


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Rahvusvahelise kaitse seisundi andmise ja äravõtmise menetluse ühiste nõuete kohaldamise eesmärgil ELi ühise turvaliste päritoluriikide nimekirja kehtestamine

Viited

COM(2015)0452 – C8-0270/2015 – 2015/0211(COD)

EP-le esitamise kuupäev

8.9.2015

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

LIBE

16.9.2015

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

       istungil teada andmise kuupäev

AFET

16.9.2015

DEVE

10.3.2016

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Sylvie Guillaume

1.10.2015

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

22.9.2015

14.1.2016

28.4.2016

30.5.2016

 

27.6.2016

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

27.6.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

36

10

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jan Philipp Albrecht, Heinz K. Becker, Michał Boni, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Laura Ferrara, Monika Flašíková Beňová, Lorenzo Fontana, Mariya Gabriel, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Sylvie Guillaume, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Filiz Hyusmenova, Iliana Iotova, Eva Joly, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Barbara Kudrycka, Marju Lauristin, Monica Macovei, Barbara Matera, Roberta Metsola, Louis Michel, Claude Moraes, József Nagy, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Kristina Winberg

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Anna Maria Corazza Bildt, Dennis de Jong, Gérard Deprez, Anna Hedh, Petr Ježek, Petra Kammerevert, Jean Lambert, Gilles Lebreton, Andrejs Mamikins, Salvatore Domenico Pogliese, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Barbara Spinelli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georg Mayer

Esitamise kuupäev

20.7.2016


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

36

+

ALDE

Gérard Deprez, Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Petr Ježek, Louis Michel

ECR

Monica Macovei,

PPE

Heinz K. Becker, Michał Boni, Anna Maria Corazza Bildt, Rachida Dati, Agustín Díaz de Mera García Consuegra, Frank Engel, Mariya Gabriel, Monika Hohlmeier, Brice Hortefeux, Barbara Kudrycka, Barbara Matera, Roberta Metsola, József Nagy, Salvatore Domenico Pogliese, Csaba Sógor, Traian Ungureanu

S&D

Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Monika Flašíková Beňová, Ana Gomes, Sylvie Guillaume, Anna Hedh, Iliana Iotova, Petra Kammerevert, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Marju Lauristin, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Christine Revault D'Allonnes Bonnefoy, Birgit Sippel

10

-

EFDD

Kristina Winberg

ENF

Lorenzo Fontana, Gilles Lebreton

GUE/NGL

Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Dennis de Jong

VERTS/ALE

Jan Philipp Albrecht, Eva Joly, Jean Lambert, Judith Sargentini

3

0

ECR

Jussi Halla-aho

EFDD

Laura Ferrara

ENF

Georg Mayer

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika