Menetlus : 2015/2320(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0248/2016

Esitatud tekstid :

A8-0248/2016

Arutelud :

PV 14/09/2016 - 19
CRE 14/09/2016 - 19

Hääletused :

PV 15/09/2016 - 11.12
CRE 15/09/2016 - 11.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0359

RAPORT     
PDF 376kWORD 170k
25.7.2016
PE 575.159v02-00 A8-0248/2016

selle kohta, kuidas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) töökohtade loomise potentsiaali paremini ära kasutada

(2015/2320(INI))

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

Raportöör: Zdzisław Krasnodębski

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 SELETUSKIRI
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

selle kohta, kuidas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) töökohtade loomise potentsiaali paremini ära kasutada

(2015/2320(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 173 ja 49,

–  võttes arvesse komisjoni 3. märtsi 2010. aasta teatist „Euroopa 2020. aastal: aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia“ (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse Euroopa väikeettevõtlusalgatust „Small Business Act“ (COM(2008) 0394),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „ELi õigusloome kvaliteet“ (COM(2013)0685),

–  võttes arvesse komisjoni tegevuskava „Ettevõtlus 2020“,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Tegevuskava VKEde rahastamisvõimaluste parandamiseks“ (COM(2011)0870),

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Töövõimalusterohke majanduse taastumine“ (COM(2012)0173),

–  võttes arvesse Euroopa investeerimiskava,

–  võttes arvesse oma 14. juuni 2012. aasta resolutsiooni töövõimalusterohke majanduse taastumise kohta(1),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(2),

–  võttes arvesse oma 15. aprilli 2014. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu võimaluste kohta aidata kaasa ettevõtjatele, ettevõtetele ja idufirmadele uute töökohtade loomiseks soodsa keskkonna kujundamisele(3),

–  võttes arvesse hilinenud maksete direktiivi (direktiiv 2011/7/EL),

–  võttes arvesse ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi (EaSI),

–  võttes arvesse ELi teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“,

–  võttes arvesse ELi ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi (COSME),

–  võttes arvesse oma 17. aprilli 2014. aasta resolutsiooni TOP-10 konsultatsioonide ja VKEdele ELi õigusaktidest tuleneva koormuse vähendamise kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „VKEde regulatiivse koormuse vähendamine. ELi õigusaktide kohandamine mikroettevõtjate vajadustele“ (COM(2011)0803),

–  võttes arvesse komisjoni 2013.–2014. aasta aruannet „Annual Report on European SMEs 2013/2014 – A Partial and Fragile Recovery“ Euroopa VKEde ning nende osalise ja hapra taastumise kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2013. aasta jaanuari aruannet „Born global: The potential of job creation in new international businesses“ töökohtade loomise potentsiaali kohta uutes rahvusvahelistes ettevõtetes,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2013. aasta aruannet „Public policy and support for restructuring in SMEs“ VKEde restruktureerimise toetamise ja avaliku poliitika kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2016. aasta aruannet „ERM annual report 2015: Job creation in SMEs“ Euroopa vahetuskursimehhanismi 2015. aasta aruande ja VKEde töökohtade loomise kohta,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2012. aasta aruannet „Public measures to support self-employment and job creation in one-person and micro enterprises“ riiklike meetmete kohta, millega toetatakse üksikettevõtjaid ning töökohtade loomist üheinimese- ja mikroettevõtetes,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2011. aasta aruannet „SMEs in the crisis: Employment, industrial relations and local partnership“ VKEde kohta kriisiolukorras: tööhõive, töösuhted ja kohalik partnerlus,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2011. aasta aruannet „Employee representation at establishment level in Europe“ töötajate esindatuse kohta ettevõtlusüksuste tasandil Euroopas,

–  võttes arvesse Eurofoundi 2014. aasta aruannet „Social dialogue in micro and small companies“ sotsiaaldialoogi kohta mikro- ja väikeettevõtetes,

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni 2015. aasta uuringut „Access to Finance of Enterprises (SAFE)“ rahastamise kättesaadavuse kohta ettevõtete jaoks,

–  võttes arvesse komisjoni 2014.–2015. aasta aruannet „Annual Report on European SMEs 2014/2015 – SMEs start hiring again“ Euroopa VKEde ning nendepoolse inimeste uuesti tööle võtmise kohta,

–  võttes arvesse oma 10. septembri 2015. aasta resolutsiooni konkurentsivõimelise ELi tööjõuturu loomise kohta 21. sajandil: oskuste ja kvalifikatsioonide nõudluse ja töövõimalustega vastavusse viimine kui võimalus kriisist väljuda(5),

–  võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni keskkonnasäästliku tööhõive algatuse kohta. Keskkonnasäästliku majanduse tööhõivepotentsiaali vallandamine(6),

–  võttes arvesse oma 23. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) konkurentsivõime ja ärivõimaluste kohta(7),

–  võttes arvesse komisjoni soovitust 2003/361, mis käsitleb mikroettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust,

–  võttes arvesse Eurobaromeetri 2015. aasta uuringut „Internationalisation of Small and Medium-Sized Enterprises“ väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahvusvahelistumise kohta,

–  võttes arvesse OECD 2015. aasta uuringut „Financing SMEs and Entrepreneurs 2015 – An OECD Scoreboard“ VKEde ja ettevõtjate rahastamise kohta 2015. aastal ning OECD tulemustabeli kohta,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0248/2016),

A.  arvestades, et VKEd (keda 2014. aastal oli ELi 28 liikmesriigis aktiivne 22,3 miljonit(8)) loovad rohkem töökohti kui teised erasektori ettevõtted, pakkudes ligi kahte kolmandikku kõigist erasektori töökohtadest ELis, ja arvestades, et ettevõtjad ja VKEd aitavad oluliselt kaasa sotsiaal-majanduslikule kasvule ja ELi arengule; juhib tähelepanu sellele, et VKEde toetamine aitab võidelda Euroopa töötuse ja noorte töötuse määraga, mis on vastavalt 8,9 % ja 19,4 %(9); arvestades, et töötute arv, mis oli 2015. aastal ligi 23 miljonit inimest, on endiselt seni suurim;

B.  arvestades, et 2014. aastal oli VKEde panus töökohtade loomisse suur ehk kuni 71 % muus kui finantssektoris;

C.  arvestades, et VKEdes töökohtade loomist mõjutab hulk sisemisi ja väliseid tegureid, viimaste hulgas on olulisteks tingimusteks mõistlik konkurents (sh hargmaistest ettevõtetest ja varimajandusest tulenev konkurents), jõukohasel tasemel halduskoormus ja kogutootmiskulud ning rahastamise ja oskustööjõu kättesaadavus;

D.  arvestades, et Eurofoundi hiljutise uuringu kohaselt loovad töökohti pigem VKEd, kus enamasti tegutsevad noored ning mis on uuenduslikud, rahvusvaheliselt aktiivsed ja asuvad linnapiirkondades, samuti juhivad neid kvalifitseeritud juhid ning neil on terviklikud kasvu- ja investeeringustrateegiad;

E.  arvestades, et VKEdel on tähtis osa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel ning ühtlasi annavad nad ka panuse arukamasse, jätkusuutlikumasse ja kaasavamasse majanduskasvu; arvestades VKE sektori tähtsust piirkondlikul tasandil ja eriti maapiirkondades;

F.  arvestades, et vaatamata sellele, et 90 % maailma majanduskasvust luuakse väljaspool ELi, on rahvusvahelise tegevusega väljaspool ELi tegelenud vaid 13 % VKEdest;

G.  arvestades, et VKEdel on erinevad omadused kogu ELis, st osakaalu ja mõju osas rahvamajandusele; arvestades, et neil erinevustel on ajaloolised põhjused;

H.  arvestades, et ELis on oskuste nappus ja ebavõrdne jagunemine, samuti oskuste voog eelkõige 2004. aastal liitunud liikmesriikidest ja euroala kriisiriikidest teistesse liikmesriikidesse, mille tagajärjeks on äärealade teke, kus napib kvalifitseeritud töötajaid nn ajude väljavoolu tõttu;

I.  arvestades, et vaatamata siseturueeskirjadele püsivad VKEde õigusraamistikes märkimisväärsed erinevused kogu ELis, eelkõige tulevase regulatiivse arengu kindluse ja reguleerimise õigusliku kvaliteedi osas üldiselt;

J.  arvestades, et VKEde esindajad rõhutavad kõrgeid tööjõukulusid kui üht peamist takistust töökohtade loomisele ja loodavad nimetatud kulude vähendamist, kusjuures kõrgeimad tööjõukulud on tuvastatud ülereguleeritud ja bürokratiseeritud süsteemides;

K.  arvestades, et VKEd ei ole nende väiksemast suurusest tulenevalt võimelised järgima reguleerivaid standardeid samal määral kui suured ettevõtted;

L.  arvestades, et töötajate esindatus ja sotsiaaldialoog ei ole VKEdes nii laialdane kui suuremates ettevõtetes ning et teatavate riikide ametiühingud on võtnud prioriteediks üritada suurendada töötajate esindatust VKEdes, näiteks püüdes soodustada töönõukogude loomist VKEdes(10);

M.  arvestades, et sotsiaal- ja solidaarmajandus annab tööd rohkem kui 14 miljonile inimesele, kes moodustavad ligikaudu 6,5 % ELi töötajatest; arvestades, et ELis on kaks miljonit sotsiaalset ja solidaarset ettevõtet, mis moodustavad 10 % liidu ettevõtetest; arvestades, et sotsiaalsed ettevõtted on osutunud majanduskriisi tingimustes vastupidavaks;

N.  arvestades, et VKEd peavad majanduskriisile paremini vastu ka töökohtade kadumise osas, eelkõige on 2008. aasta kriisist saati paremini toime tulnud tööstuse ja teenuste valdkonna ühistud, võrreldes teiste samades sektorites tegutsevate ettevõtetega;

O.  arvestades, et ettevõtete üleminek töötajatele ühistute kujul, mis kujutavad endast edukat ettevõtete ülemineku liiki, on näidanud kõrget püsimajäämise määra(11);

P.  arvestades, et liiga palju töökohti on ikka veel täitmata vähese tööjõuliikuvuse ning mõningate haridus- ja koolitussüsteemide ebapiisava vastavuse pärast tänapäeva tööturule;

Q.  arvestades, et keskkonnasäästlik sektor oli Euroopas üks peamisi töökohtade arvu netokasvu tagajaid majanduslanguse jooksul ning VKEd, millel on pikaajaline kava keskkonnasäästlikus majanduses tegutsemiseks, loovad praegustele globaliseerunud majanduse välisteguritele vastupidavamaid töökohti(12);

R.  arvestades, et andmeid lepingulise korra ja töökorralduse kohta VKEdes on üldiselt raske leida;

S.  arvestades, et Eurofoundi andmetel on paljudes riikides VKEde töötingimused, sealhulgas tööaeg, sageli paindlikumad ja mitteametlikumad kui suuremates äriühingutes; arvestades, et kriisi esialgsel mõjul on nähtavasti suurenenud olemasolev sisemine paindlikkus, kuna organisatsioonid püüavad toime tulla muutuvate väliste olude ja nõudmistega;

T.  arvestades, et mõned VKEd kipuvad õigusraamistikust kõrvale hoiduma maksustamise ja sotsiaalmaksete vältimise, fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise, ebakindlate töösuhete ja varimajandusega tegelemise teel, õõnestades nii töötajate kui ka tööandjate huvisid, tekitades olukorra, kus tööandjad ei suuda ligi meelitada kvalifitseeritud töötajaid; arvestades, et need probleemid põhjustavad VKE sektorile palju negatiivseid tagajärgi, nagu kõlvatu turukonkurents ning kõrgemad maksu- ja sotsiaalmaksemäärad;

U.  arvestades, et Euroopa Keskpanga väitel suurendas valitsemissektori võlakriis euroala kriisiriikides pankade finantseerimiskulusid, mis anti kõrgemate laenuintressi määrade või väiksemate laenude kujul VKEde kanda;

V.  arvestades, et ELi eelarvet tuleks kasutada selleks, et edendada pikaaegset kvaliteetset ja kvalifitseeritud tööhõivet ning VKEde võimalusi luua inimväärseid ja jätkusuutlikke töökohti;

W.  arvestades, et VKEde asutamise ja kasvu üks peamisi takistusi on ikka veel ligipääs rahastamisele, seda eriti sotsiaal-majanduslike ettevõtete puhul, võttes muu hulgas arvesse asjaolu, et liidus puuduvad piisavalt mitmekesised omakapitaliinstrumendid ja riskikapitali vahendid, mida on vaja äriühingu kasvades;

X.  arvestades, et ajaloolistel põhjustel tajutakse ettevõtjaid mõnes ühiskonnas üsna negatiivselt, mis mõnel juhul peegeldub ka valitsuse diskrimineerivas tegevuses VKE sektoris, võrreldes näiteks niisugustes riikides välisinvesteeringuteks loodud soodsa keskkonnaga, eelkõige hargmaiste ettevõtete puhul;

Y.  arvestades, et ebavõrdsed tingimused hargmaistele ettevõtetele ja VKEdele tulenevad ka kasumi ümberpaigutamisest liikmesriikidesse või maksuparadiisideks peetavatesse kolmandatesse riikidesse;

Z. arvestades, et komisjoni uuringutes ei esitata üksikasjalikku hinnangut tulevase Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) võimaliku mõju kohta VKEdele erinevates liikmesriikides;

Töökohtade loomise potentsiaal ja oskustööjõud

1.  tuletab meelde, et peaaegu 99% Euroopa äriühingutest on VKEd ja et nad moodustavad seetõttu ELi majanduse alustala;

2.  on arvamusel, et VKE sektorile kvaliteetsete töökohtade loomiseks paremate tingimuste tagamiseks peavad liikmesriigid ja komisjon tegelema järgmiste probleemidega, mis esinevad ebavõrdsel määral eri liikmesriikides ja piirkondades: oskuste nappus, tulevikus vajaminevate oskuste ebapiisav hindamine, oskuste mittevastavus nõudlusele, nn ajude äravool, tarbetu regulatiivne koormus ja regulatiivne ebakindlus kõikides valdkondades, ebapiisav dialoog tööturu huvirühmade vahel, piiratud ligipääs rahastamisele ja riigihangetele, kehv uuendussuutlikkus ja ligipääs uutele tehnoloogiatele, VKEde ebapiisav toetamine avalike investeerimismeetmete abil, varimajandus ja pettus ning hargmaiste ettevõtete sooduspositsioon;

3.  on seisukohal, et eelnimetatud struktuuriliste probleemide lahendamisel muutuks muu hulgas konkurents õiglasemaks ning sotsiaalmaksed ja maksubaas laieneksid arvukamatele ettevõtjatele, misläbi oleks liikmesriikidel võimalik rahastada eelkõige VKEdes töökohtade loomist soodustavat poliitikat ning tagada õiglast konkurentsi liikmesriikide vahel ja õiglasemaid turutingimusi;

4.  rõhutab vajadust regulatiivse keskkonna järele, mis soodustab investeerimist, mis samaaegselt toetab jätkusuutlikku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist;

5.  märgib, et muu hulgas mõjutavad tööjõukulud kui osa ettevõtlusest VKEde töökohtade loomise potentsiaali ja võivad mõjutada konkurentsivõimet; rõhutab sellega seoses, et maksukoormus peaks keskenduma tööjõu maksustamise asemel muudele maksuallikatele, mille mõju on tööhõivele ja majanduskasvule vähem negatiivne, tagades seejuures piisava sotsiaalkaitse;

6.  toonitab, et tuleb saavutada töötajate kaitse kõrge tase ning et tööjõukulude vähendamine töötajate kaitse vähendamise läbi ei tohiks olla töötuse määra vähendamise vahend; hoiatab samuti, et töötajate palga ja õiguste vähendamine võib põhjustada suuremat oskuste väljavoolu ning ohustada töökohakindlust, mistõttu VKEdel napib oskustöötajaid, ja samal ajal suurendada ebakindlust Euroopas; on seisukohal, et tööturu suurem paindlikkus ei tohiks vähendada töötajate kaitset, sest see ei suurenda VKEde töökohtade loomise potentsiaali;

7.  on seisukohal, et konkreetsete erialade tarbetult akadeemiliseks muutmine ei aita tingimata kaasa oskuste nappuse probleemi lahendamisele VKEdes; usub, et kutseõpe ja koolitus ning eriti koostöös VKEdega toimivad duaalsed süsteemid peaksid saama suuremat avaliku sektori toetust; rõhutab, et duaalne kutseõpe ja koolitus on oluline vahend noorte töötuse vähendamiseks, ja nõuab selliste VKEde toetamist, mis aitavad noortel kujuneda kvalifitseeritud töötajateks ja täidavad seega tähtsat osa noorte kaasamises tööturule ja ühiskonda; rõhutab, et ühes liikmesriigis kasutatavat duaalset haridussüsteemi ei saa lihtsalt teisele liikmesriigile kopeerida;

8.  palub liikmesriikidel edendada tugeva ettevõtluse kultuuri arendamist, lõimides vastavad oskused haridusse ja koolitusse;

9.  on arvamusel, et liikmesriigid peaksid edendama õpipoisiõpet VKEdes, sh maksustamis- ja rahaliste stiimulite ning kvaliteediraamistike abil, k.a nõuetekohane tervise ja ohutuse kaitse; tuletab meelde, et VKEd vajavad väga konkreetseid oskusi; toonitab, et sellega seoses tuleb edendada ka duaalseid haridusprogramme ning haridus- ja praktikavõimaluste ühendamist, sest need täidavad olulist majanduslikku ja sotsiaalset rolli kõigi kodanike jaoks võrdsete võimaluste edendamise vahendina;

10.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja koostöövormid, mis kaasavad kõiki valitsemistasandeid, äriühinguid (sealhulgas sotsiaalmajandusega seotud äriühinguid), ametiühinguid, õppeasutusi ja muid huvirühmi eesmärgiga kohandada oma haridus- ja koolitussüsteeme, et käsitleda erinevusi oskuste/kvalifikatsioonide ning tööturu, eelkõige VKEde vajaduste vahel; nõuab, et edendataks suuremal määral mitteametlikku koolitust, sealhulgas väljaõpet töökohal ja teadmiste jagamist töötajate vahel;

11.  rõhutab ettevõtete, sealhulgas VKEde ja mikroettevõtjate otsustavat tähtsust poliitikakujundajate ja sotsiaalpartneritega koostöös Euroopa haridussüsteemide ja kutseõppeprogrammide õpetamismeetodite ja õppekava vormi muutmiseks, et asetada suuremat rõhku 21. sajandi tööoskuste arendamisele, eelkõige digitaaloskustele, kriitilisele mõtlemisele, probleemilahendamisele ja meeskonnatööle; toonitab selle taustal praktiliste ja eluliste kogemuste olulisust;

12.  rõhutab, kui oluline on lahendada oskuste nappuse probleem, millega uuenduslikud VKEd silmitsi seisavad; on veendunud, et komisjon peab panema rõhku sellise asjakohase koolitus- ja haridustegevuse soodustamisele, mis aitab parandada uuenduslike VKEde jaoks ülitähtsaid IKT valdkonna oskusi;

13.  usub, et tööjõu nõudluse ja pakkumise tasakaalustamiseks peavad liikmesriigid reformima oma haridussüsteeme, et arvestada muutunud sotsiaalse olukorraga, pidades silmas ühe või mitme keele õpetamise ja õppimise ning tehnoloogiliste uuenduste tähtsust;

14.  kutsub liikmesriike üles tagama asjakohast koolitust ja kindlustama õpetajate pidevat erialast arengut, et edendada ajakohaseid õpetamismeetodeid ja 21. sajandi oskuste ja pädevuste arendamist;

15.  nõuab lisameetmete võtmist 50aastaste ja vanemate inimeste põlvkonna integreerimiseks tööjõuturule, ettevõtlusesse, haridusse või koolitustegevusse, et ennetada selle rühma töötajate ja nende perekondade pikaajalist töötust ja sotsiaalse tõrjutuse ohtu;

16.  on arvamusel, et VKEd täidavad keskkonnahoidlike töökohtade loomisel olulist osa; julgustab tegema suuremaid investeeringuid VKEde potentsiaali muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks;

17.  tunnistab füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise ja mikroettevõtjate kasvavat olulisust, sest nad on innovatsiooni ja ettevõtluse edendamise jaoks määrava tähtsusega; tunneb siiski muret kogu ELis leviva fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise pärast, mida ei saa käsitada positiivsena ja mikroettevõtjana alustamisele kaasa aitavana, vaid mis selle asemel põhjustab tööhõive ebakindlust, ebasoodsaid töötingimusi ja vähendatud või puuduvat sotsiaalkaitset ning õõnestab ettevõtluse kuvandit, asetades hulga inimesi haavatavasse olukorda, luues seega uusi lahendamist vajavaid sotsiaalseid probleeme;

18.  rõhutab, et füüsilisest isikust ettevõtjate ja mikroettevõtjate reguleerimisest tulenev halduskoormus on ebaproportsionaalselt suurem, võrreldes suurte ettevõtetega; on sellega seoses seisukohal, et fiktiivset füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemist puudutavatel meetmetel peavad olema selged eesmärgid ning need ei tohi asetada üksikisikule täiendavat halduskoormust;

19.  väljendab muret suure hulga füüsilisest isikust ettevõtjate ebakindlate töötingimuste ja süveneva vaesuse taseme pärast; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama mikro- ja väikeettevõtjate koostöövõrgustikke ühistute kujul (näiteks üksiktootjate ühistud, vabakutseliste ühistud, VKEde ühistud, tegevus- ja tööjõuühistud), kuna sellised võrgustikud tugevdavad märkimisväärselt liikmete jätkusuutlikkust ja tööhõivevõimalusi;

20.  võtab teadmiseks Euroopa investeerimiskava, mille eesmärk on luua uusi töökohti ning suurendada innovatsiooni ja konkurentsivõimet, ning loodab, et Euroopa investeerimisprojektide portaal kui investeerimiseks sobivate projektide läbipaistev register aitab investoritel leida tee olemasolevate võimalusteni ning soodustab VKEde ja idufirmade arengu rahastamist, mis on tähtis ja kestlik viis töötuse vähendamiseks ja pikaajalise kvaliteetse tööhõive edendamiseks; nõuab seetõttu Euroopa investeerimisprojektide portaali sobivate künnistega erinevate kategooriate lisamist, et võimaldada VKEdel ja idufirmadel selle toimimist täielikult ära kasutada;

21.  tuletab meelde, et EL on võtnud kohustuse tugevdada oma tööstusbaasi, seades eesmärgiks, et 2020. aastaks moodustab tööstuslik tootmine vähemalt 20 % SKPst, mida tuleks aastaks 2030 suurendada 30 %ni; on seisukohal, et see on oluline eeltingimus Euroopa tööhõiveolukorra tulemuslikuks parandamiseks;

22.  rõhutab tulevikku vaatavate õigusaktide ja protsessi hõlbustamise rolli teadmistepõhise ja väga uuendusliku VKE sektori (sh sotsiaalsete ettevõtete ja kooperatiivse ettevõtluse) kiire arenguga seoses, toonitades sektori rolli arukas spetsialiseerumises ning võttes arvesse ELi linnade tegevuskava, samuti mõeldes tulevasele Amsterdami paktile ning võrgustamise ja katusstruktuuride, nt Euroopa innovatsioonipartnerluse rollile;

23.  märgib, et VKEd liikmesriikides, kus ei ole riiklikke investeerimispanku, võivad olla ebasoodsamas olukorras kui VKEd riikides, kus riiklikud investeerimispangad toimivad, kuna avaliku huvi hindamine ei ole erapankade jaoks prioriteet;

24.  palub liikmesriikidel jõustada õigusloomet VKEde võrdse juurdepääsu kohta avalikele hangetele;

25.   kutsub liikmesriike üles edendama ühistuliste äriühingute loomist ja arendamist, sest tõendatud kogemuste kohaselt on need osutunud rohkem vastupidavamaks kriisi ajal ning neil säilivad töökohad keskmiste ettevõtetega võrreldes paremini, ning looma kvaliteetseid töökohti, mida ei paigutata ümber; kutsub Euroopa Investeerimispanka ja komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti siiani võetud konkreetsetest meetmetest, mille eesmärk on parandada rahastamisvahendite kättesadavust ühistutele ja sotsiaalsetele ettevõtetele;

26.  on seisukohal, et ELi ja liikmesriikide poliitika ei peaks keskenduma üksnes VKEdest idufirmadele ja töökohtade loomisele VKEdes, ning kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jätkama ettevõtete ülemineku toetamist kui vahendit olemasolevate töökohtade säilitamiseks VKEdes, mida ähvardab tegevuse lõpetamine; nõuab, et edendataks ühistute kujul äriühingute üleminekut töötajatele, mis on edukaks äriühingu ülemineku liigiks;

27.  palub komisjonil kaasata paremini liikmesriike ning kohalikke ja piirkondlikke ametiasutusi, kõrgharidus- ja koolitusasutusi, kodanikuühiskonna liite, ettevõtteid, ametiühinguid ja finantsasutusi, et kasutada täielikult ära ELi rahastamisvahendid (nt EFSI, ESF, ERF, COSME, Horisont 2020 ja Erasmus+) ja neid edendada ning aidata üle saada raskustest teabe-, nõustamis- ja rahastamisvõimaluste leidmisel, mis on teatavateks peamisteks takistusteks VKEde kasvu ja töökohtade loomise potentsiaali teel; toonitab samuti, kui olulised on piiriülesed VKEde edendamisprogrammid Euroopa teadusuuringute algatuse EUREKA raames, sest need aitavad edendada koostööd VKEde ja teadusasutuste vahel; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles paremini kooskõlastama VKEdele mõeldud eri rahastamisvahendeid;

28.  rõhutab sellega seoses, et neid võimalusi käsitlevaid koolitusi ja teavet on ülivähe, võrreldes tegelike vajadustega ja arvukate võimalustega, mida kõnealused vahendid võiksid pakkuda;

29.  nõuab tungivalt, et komisjon töötaks koos riiklike kontaktpunktidega üksnes VKEdele mõeldud kindlate ja tõhusate turunduskampaaniate arendamise kallal, mis käsitlevad programmi „Horisont 2020“ osaks olevat innovatsiooni kiirtee vahendit;

30.  palub VKEdel (sh mikroettevõtjatel), samuti kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel kasutada täielikult ära olemasolevaid võimalusi ühendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EFSI vahendid, võttes arvesse, et need on teineteist täiendavad rahastamisvahendid; soovitab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EFSI vahendite kombineerimist temaatiliste ja mitut riiki hõlmavate investeerimisplatvormide puhul ning palub komisjonil ja EIP grupil suurendada jõupingutusi nende platvormide loomiseks, et propageerida EIP grupi tooteid ja parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele;

31.  rõhutab vajadust suurendada investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni, kvalifitseeritud väljaõppesse ja arendusse, et soodustada Euroopa VKEde kvalitatiivset kasvu ja töökohtade loomise võimalusi; rõhutab asjaolu, et EFSIs on VKEde rahastamisvahendi raames VKEde toetamiseks sihtotstarbeliselt ette nähtud 75 miljardit eurot; tunneb heameelt asjaolu üle, et praeguseks heaks kiidetud projektide raames on EFSI vahenditest VKEsid edukalt rahastatud;

32.  palub komisjonil aastate 2014–2020 mitmeaastase finantsraamistiku muutmise käigus leida viisi korvamaks täielikult Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rahastamiseks programmi Horisont 2020 assigneeringutes tehtud kärpeid, arvestades viimase tähtsust majanduse arengu ja töökohtade loomise seisukohast, eriti VKEde jaoks;

33.  kiidab heaks suundumuse kasutada VKEde toetuseks rahastamisvahendeid, kuid on seisukohal, et toetused tuleks säilitada seal, kus neil on kriitiline ja vajalik roll teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisel, mis on hädavajalikud töökohtade loomiseks ja Euroopa tulevaseks majanduslikuks eduks;

34.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon teeksid VKEde toetamise tervikliku lähenemisviisi raames olulisi edusamme, et 2017. aastaks veelgi lihtsustada ELi rahastamist taotluste esitamise ning projektide haldamise ja järelevalve/kontrolli osas, võttes sel eesmärgil eelkõige kasutusele kogu ELi hõlmava ühtse e-hankemenetluse, täieliku e-ühtekuuluvuse ja riskipõhimõttel põhineva ühtse auditi, vähendades andmete ja teabega seotud nõudeid ning kaotades ülereguleerimise, kasutades selleks ulatuslikku regulatiivset optimeerimist; rõhutab siiski vajadust tagada nõuetekohane tasakaal ühelt poolt lihtsustamise ning teiselt poolt rikkumiste, sh pettuste avastamise ja ennetamise vahel; palub komisjonil esitada läbivaatamise/muutmise käigus ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade muutmise kohta, et hõlbustada VKEde ja eelkõige laieneda soovivate idufirmade juurdepääsu rahastamisele; tuletab meelde, et komisjoni arvutuste kohaselt võiks Euroopa e-hankemenetluse, läbipaistvuse ja vähendatud halduskuludega seotud kokkuhoid olla kuni 50 miljardit eurot aastas;

35.  palub komisjonil enne seda, kui ta alustab Euroopa Parlamendiga põhjalikku arutelu tulevase finantsraamistiku ja 2020. aasta järgse perioodi ühtekuuluvuspoliitika teemal, teha VKEsid toetavate poliitikameetmete ja vahendite mõju kohta vajalikud kvantitatiivsed uuringud, mis võimaldaksid teha ettevalmistusi, jälgides tulemusi ja hinnates meetmete tulemuslikkust, võrreldes muude abivormidega, mis ei ole suunatud teatavast suurusest väiksematele äriühingutele;

36.  rõhutab, kui oluline on väiksemates linnastutes ja maapiirkondades asuvate VKEde jaoks juurdepääs toetavatele ELi rahastamismeetmetele ja elektroonilistele avalikele teenustele, mis suurendavad nende tööhõivealast potentsiaali ja toetavad rahvastikukao ohuga piirkondade majandusarengut;

37.  kutsub VKEsid üles ületama tööhõive ja palgaga seotud soolist ebavõrdsust tööjõuturul, muu hulgas pakkudes või toetades lastehoiuteenuseid, hoolduspuhkust, paindlikku tööaega hooldajatele, ning tagama mees- ja naistöötajatele võrdse töö eest võrdse tasu;

38.  kutsub liikmesriike üles tagama, et oleks olemas kohalik lastehoiuteenuste taristu, hõlbustamaks vanemate ligipääsu tööjõus osalemisele;

39.  palub komisjonil ja liikmesriikidel elavdada info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika valdkonna koolitust ja haridust, et anda nii praegusele kui ka tulevasele tööjõule vajalikud e-oskused; innustab komisjoni ja liikmesriike toetama programme, näiteks avatud internetikursusi, mis annavad noortele töötutele e-oskusi, ning julgustab sama tegema ka 50aastaste ja vanemate põlvkonna ja aktiivsete eakate jaoks;

40.  rõhutab vajadust idufirmadele, VKEdele ja mikroettevõtjatele suunatud sihtotstarbeliste stiimulite järele, et hõlbustada nende asutamist ja tegevust, ning vajadust hõlbustada kvalifitseeritud tööjõu palkamist ja töötajate koolitamist;

41.  on seisukohal, et liikuvust Euroopa õpipoisiõppe ja kutseõppe valdkonnas tuleb veelgi suurendada;

42.  ergutab liikmesriike, piirkondlikke valitsusi, haridusasutusi ja sotsiaalpartnereid looma noortele võimalusi ettevõtlusoskuste omandamiseks ning paremini tunnustama ja tõendama mitteformaalset õpet ja mitteformaalseid oskusi; toonitab ühtlasi, kui tähtis on ärialane mentorlus noorte ettevõtjate ja algusfaasis VKEde jaoks, et paranda äriühingute ja töökohtade säilimise edu määra ja kestlikkust;

43.  on kindlalt veendunud, et kutseeksami sooritamise tunnistuse süsteem tuleb säilitada;

44.  tunneb heameelt programmi „Erasmus noortele ettevõtjatele“ üle, mis aitab noortel ettevõtjatel omandada teadmisi ja vajalikke oskusi, et luua ja/või edukalt juhtida äriühingut; on arvamusel, et liikmesriigid ja komisjon peaksid selliseid programme veelgi edendama, et need oleksid sihtrühmade seas paremini tuntud, ja aitama enamatel noortel arendada oma äri ja saavutada edu;

45.  palub liikmesriikidel võtta vastu õigusraamistiku, mis soodustab ja toetab noorte töötamist VKEdes või innustab neid alustama oma äriühinguga, k.a parem ligipääs teabele ja kohandatud nõustamisele, hõlbustades juurdepääsu laenu- ja rahastamiskorrale ning luues ühtsed kontaktpunktid; usub, et sellised raamistikud võiksid hõlmata ka õpilastele mõeldud õppepraktika programmide edendamist selliselt, et nad saaksid oma esimese praktilise kogemuse VKEs, kus oleks ühtlasi tagatud piisav sotsiaalkaitse;

46.  märgib, et tuleks võtta meetmeid, et võimaldada paremini kogu Euroopas kvalifikatsioonide ja diplomite, sealhulgas laialt avatud e-õppe (MOOC) diplomite ja e-õppe sertifikaatide, ning mitteformaalse õppe tunnustamist, et võimaldada spetsialistidel rakendada oma võimeid ja teadmisi kogu Euroopas;

47.  tunneb heameelt komisjoni seadusandliku ettepaneku üle ettevõtjate maksejõuetuse kohta, k.a varajane restruktureerimine ning nn teised võimalused, et käsitleda läbikukkumise hirmuga seotud küsimusi ning tagada ettevõtjatele teine võimalus;

48.  rõhutab, et ettevõtja sotsiaalsel vastutusel on pikaaegne traditsioon Euroopas ning sotsiaalse vastutusega äriühingud on täna jätkuvalt eeskujuks; rõhutab, et VKEdel saab olla tähtis roll keskkonnaalaselt, sotsiaalselt ja majanduslikult jätkusuutliku kasvu tagamises;

Soosiv ja stabiilne õigusraamistik

49.  palub liikmesriikidel vältida ülereguleerimist, mis lämmatab äriühingute konkurentsivõimet ja töökohtade loomise potentsiaali; on seisukohal, et tarbetu regulatiivse ja halduskoormuse kaotamine koos usaldusväärse ja jätkusuutliku reguleerimise väljatöötamisega, eelkõige kasutades süstemaatiliselt VKE-testi tõhusat jõustamist liikmesriikides, on õige viis VKEde kulude vähendamiseks ja nende töökohtade loomise potentsiaali suurendamiseks; rõhutab, et see ei tohi kahjustada töötajate kaitset;

50.  on seisukohal, et soodus ja stabiilne õigusraamistik, k.a eeskirjade olemuslik selgus, on oluline eeltingimus jätkusuutlike kvaliteetsete töökohtade loomisele VKEdes; leiab, et selline regulatiivne kindlus peab muu hulgas sisaldama lepinguõigust ning fiskaalset ja sotsiaalset reguleerimist, töötajate kaitset, samuti maksualaseid õigusakte ning õiguskindlust ja tõhusaid menetlusnorme; usub, et õigusraamistiku stabiilsus saavutatakse kõige paremini sotsiaalpartnereid otsuste tegemise protsessi pidevalt kaasates;

51.  palub komisjonil ja liikmesriikidel mõelda selle peale, et kui VKEd tunnetavad haldusnõuete mõju ebaproportsionaalselt, tuleks süstemaatiliselt kaaluda koormuse ja takistuste minimeerimise meetmeid, tagades samal ajal, et töötajatel on piisav tervise ja ohutuse kaitset; toonitab sellega seoses, et konkreetsed takistused vajad erilahendusi, võttes arvesse VKEde vahelisi suuri erinevusi;

52.  toonitab, kui olulised on VKEde suhtes sõbralikud, tõhusad, paindlikud ja reageerimisaltid avaliku sektori haldusasutused liikmesriikides, et edendada ettevõtluse väärtusi, soodustada VKEde kasvu ning võimaldada neil saavutada täielik potentsiaal kõrge kvaliteediga töökohtade loomisel;

53.  palub komisjonil hõlbustada parimate tavade tõhusat vahetust liikmesriikide vahel seoses nende VKEde osas erinevate õigusraamistikega; tunneb sellega seoses heameelt VKEde saadikute võrgustiku üle, mille ülesanne on parandada konsulteerimist riikide VKEdega ning koostööd ELi riikide vahel; ergutab samuti koostööd VKEde ja kohalike asutuste ning haridussektori vahel, millest võib olla kasu klastrite ja ettevõtlusinkubaatorite loomisel ning mis seetõttu suurendaks nende töökohtade loomise potentsiaali; ergutab VKEsid astuma esindusorganisatsioonide liikmeks, et muuta oma hääl nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil kuuldavaks, nagu see toimib enamasti hargmaiste korporatsioonide puhul; innustab samuti VKEde ühendusi toetama rohkem VKEsid ja võtma endale usaldusväärse sotsiaalpartnerina tugevama rolli;

54.  kutsub liikmesriike üles vaatama läbi VKEsid mõjutavad eeskirjad ning täielikult rakendama põhimõtet „kõigepealt mõtle väikestele“, et kaotada põhjendamatu koormus VKEde teelt ning saavutada maksualane ja õiguskindlus, mis on töökohtade stabiilsuse ja kvaliteedi eeltingimus;

55.  rõhutab, kui oluline on täita Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act“ seotud eeltingimusi, et parandada äriühingute arendamise ja ettevõtluse jaoks keskkonda ja haldusmenetlusi ning VKEde rahastamisvõimaluste kasutuselevõtmist;

56.  leiab, et VKEd peaksid saama maksusoodustusi kahel konkreetsel põhjusel: nende ja hargmaiste ettevõtjate vahelise talitlusliku ebavõrdsuse korvamine; koos avaliku sektori investeeringutega täiendavate vahendite võimaldamine töökohtade loomiseks;

57.  kutsub liikmesriike üles maksustamise kaudu soodustama äriinglite, seemnekapitali ja varajases staadiumis turul osalejate sektorite kasvu ja teket;

58.  juhib tähelepanu piirkondlikule ebavõrdsusele ja tasakaalustamatusele VKEde juurdepääsus riiklike tugipankade, ELi rahastatavate programmide ning muude avaliku ja erasektori rahastamisinstitutsioonide rahastamisvahenditele; nõuab võrdseid tingimusi ELi toetatavatele rahastamisvahenditele juurdepääsus kõikidele VKEdele, kes kasutavad vahendajaid, ja eritähelepanu vähem arenenud, vaesematele ning kaugematele ja äärepoolseimatele piirkondadele, millel on suured probleemid rahvastikukao ja/või hõreda asustatusega, ning riikidele, mis on olnud rahalise ja majandusliku surve all;

59.  on seisukohal, et vaid lihtsam juurdepääs rahastamisele VKEde parandusteguri kaudu tagab VKEdele stabiilse rahalise olukorra, mis võimaldab neil kasvada ja seeläbi töökohti säilitada;

60.   rõhutab, et mikrokrediit, mis on suunatud peamiselt mikroettevõtjatele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, kes soovivad asuda tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana, on üks viis tavapärastele pangateenustele juurdepääsu takistavate tõkete ületamiseks; peaks tervitatavaks arukaid lihtsustamisalgatusi, mille eesmärk on parandada mikrorahastamist vajavate projektide hindamise tõhusust; kiidaks heaks ka finantsvahendajatele suunatud aruandlusmeetmed, mis ei koormaks ülemääraselt ega suurendaks õigustamatult kulusid;

61.  juhib tähelepanu makseviivitustega silmitsi seisvate VKEde maksejõuetus- ja pankrotiriskile; palub komisjonil ja liikmesriikidel parandada hilinenud maksete direktiivi jõustamist; palub liikmesriikidel ühtlasi kaaluda piisavaid finantsmehhanisme, nagu pangagarantiid;

62.  palub komisjonil luua Euroopa reguleeriva raamistiku üleeuroopalise ühisrahastamise ja ühisinvesteerimise turgude loomise hõlbustamiseks;

63.  kutsub komisjoni üles hõlbustama mikroettevõtjatele ja VKEdele antavate laenude väärtpaberistamist, et suurendada neile kättesaadavat krediiti;

64.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles parandama sotsiaalsete ettevõtete õigusraamistikku;

65.  tunnistab, et äriühingu tasandil töötervishoiu ja tööohutuse meetmete rakendamisega seonduvalt on tähtis võtta arvesse mikro- ja väikeettevõtjate olukorda, erivajadusi ning nõuete järgimisega seotud raskusi; rõhutab, et teadlikkuse tõstmine, heade tavade vahetamine, nõustamine, kasutajasõbralikud suunised ning veebiplatvormid aitavad kõige paremini VKEdel ja mikroettevõtjatel järgida tõhusamalt töötervishoiu ja tööohutuse regulatiivseid nõudeid; kutsub komisjoni, Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri ning liikmesriike üles jätkama selliste praktiliste vahendite ja suuniste arendamist, mis toetavad, hõlbustavad ja parandavad VKEde ja mikroettevõtjate tööohutuse ja töötervishoiu nõuete järgimist;

66.  tunneb heameelt liikmesriikides nii Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri veebipõhise interaktiivse riskihindamisvahendi (OiRA) kui ka muude e-vahendite kasutuselevõtu üle, mis hõlbustavad riskihindamist ning mille eesmärk on edendada vastavust ja ennetamiskultuuri eeskätt mikro- ja väikeettevõtjate hulgas; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid Euroopa rahalisi vahendeid üldiselt tööohutuse ja töötervishoiu meetmeteks ning e-vahendite arenduseks eelkõige VKEde toetamise eesmärgil;

67.  palub komisjonil strateegilise raamistiku läbivaatamisel ka edaspidi arvestada VKEde ja mikroettevõtjate eriolemuse ja -olukorraga, et aidata neil töötervishoiu ja tööohutuse vallas sätestatud eesmärke täita;

68.  palub, et komisjon võtaks vajaduse korral Euroopa poolaasta raames vastu riigipõhised soovitused, diferentseeritud lähenemisviisi keskkonna parandamisele VKEde jaoks, võttes arvesse riigipõhiseid olusid ja ELi piirkondadele omaseid struktuurilisi erinevusi, et tõhustada suuremat majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust; palub komisjonil samuti keskenduda VKEdele, eelkõige mikroettevõtjatele;

69.  märgib, et valdkondliku eesmärgi nr 3 – „VKEde konkurentsivõime suurendamine“ – tõttu on liikmesriigid keskendunud rakenduskavades VKEde kasvu ja töökohtade loomise võimaluste suurendamisele; rõhutab, et ei tulevikus esineda võivad ootamatud kogu ELi hõlmavad kriisid ega olulised algatused ei tohiks vähendada valdkondliku eesmärgiga nr 3 seotud kulukohustusi ja makseid ega ELi üldeelarve rubriigi 1b vastavaid vahendeid; tunnistab, et VKEde omakapitali positsioon on nõrk, ja seetõttu rõhutab, et tuleks vähendada viivitusi ühtekuuluvuspoliitika valdkonna arvete maksmisel, et vähendada maksejõuetuse riske; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kiirendaksid vastavalt maksete tegemist VKEdele;

70.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2014.–2015. aasta aruandes Euroopa VKEde kohta ja 2016. aasta majanduskasvu analüüsis tulid esile VKEde keskkonna piirkondlikud erinevused ja muud lahknevused, mida liikmesriigid peaksid tõhusalt käsitlema enne programmitöö perioodi lõppu, tehes ühtlasi jõupingutusi VKEde rahvusvahelistumise edendamiseks mittetariifsete tõkete kõrvaldamise abil;

71.  kutsub üles neid liikmesriike, mille ELi vahendite haldamine toimub piiratud detsentraliseerimisega, nihutama VKEde (sh mikroettevõtjate) jaoks loodud tehnilise abi ning kohalike ja piirkondlike toetussüsteemidega (sh parem juurdepääs rahastamisele ja infolahendustele) seotud haldussuutlikkuse tasakaalu kohalike ametiasutuste suunas, sest see võimaldab saavutada piirkondlikult tasakaalustatumad tulemused ja toetuste kasutamise määrad, eelkõige vähem arenenud piirkondades;

72.  rõhutab vajadust toetada ettevõtlusinkubaatoreid ja ettevõtte arendajaid, et muuta idufirmad püsivate töökohtade loomise oluliseks vahendiks ja et säilitada ettevõtete sisemist potentsiaali, takistades olulise idee müümist puhta kasumi nimel;

73.  toonitab vajadust hõlbustada juurdepääsu ühtsele turule järelejäänud põhjendamata haldustakistuste kaotamise ning kõlvatu konkurentsi, turumoonutuste, fiktiivse füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ning varifirmade vastu võitlemise abil; palub liikmesriikidel tagada VKEdele võrdsed juurdepääsutingimused riiklikele turgudele, eelkõige piiriüleste teenuste osutamise valdkonnas; tunneb sellega seoses heameelt tugeva fookuse üle VKEdel 2015. aasta ühtse turu strateegias ning ergutab komisjoni ja liikmesriike võtma nende positiivsete algatuste suhtes konkreetseid järelmeetmeid, mis on VKEde jaoks käegakatsutavad;

74.  palub liikmesriikidel võtta vastu ettevõtluse alustamiseks soodsad õigusraamistikud, mis on üks eelkõige VKEsid kahjustava varimajanduse vastu võitlemise viise, ning kasutama täielikult ära äsja loodud platvormi, et võidelda deklareerimata töö vastu; tunnistab, et majanduslangus ning paljudes liikmesriikides rakendatud meetmed on aidanud kaasa varimajanduse kasvule;

75.  on kindlalt veendunud, et pagulaste lõimimine tööturuga ei õnnestu ELis ilma mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate aktiivse ja ulatusliku toetamiseta mitte kunagi;

76.  rõhutab, et pagulaste põhjalik keeleõpe on ülioluline; rõhutab, et see peaks algama võimalikult vara ja et tööalane keeleoskus on äriühingutes lõimumisel möödapääsmatu;

77.  toonitab, et tuleb teha täiendavaid jõupingutusi ja pakkuda stiimuleid, et ergutada ja hõlbustada VKEde loomist (k.a sotsiaalsed ettevõtted ja mikroettevõtjad) haavatavatesse rühmadesse kuuluvate inimeste poolt ning võidelda vastava diskrimineerimise vastu; rõhutab, et eluaegne oskuste omandamine ja nõustamine on olulised vahendid võrdsete võimaluste tagamiseks; on seisukohal, et liikmesriikide asjakohased asutused peavad pakkuma VKEdele toetust ja nõu haavatavate rühmade tööturuga lõimimise kohta;

78.  nõuab, et eelkõige mikroettevõtjatelt ja VKEdelt ei nõutaks mittefinantsteabe avaldamist nende vabatahtliku sotsiaalse tegevuse kohta; rõhutab, et see tekitaks ebaproportsionaalselt suuri bürokraatlikke kulusid ning ohustaks ettevõtete sotsiaalset tegevust selle edendamise asemel;

79.  rõhutab asjaolu, et Euroopa Parlament tegi oma 6. veebruari 2013. aasta resolutsioonis ettevõtja sotsiaalse vastutuse kohta(13) täiesti selgeks, et vabas ühiskonnas ei saa ettevõtja sotsiaalse vastutusega muuta heategevust kunagi kohustuslikuks; on kindlalt veendunud, et kui ettevõtja sotsiaalne vastutus muudetakse kohustuslikuks, väheneb inimeste valmisolek heategevusega tegelemiseks;

80.  toonitab, et ajutine töö on VKEde jaoks iseäranis oluline ja seda tuleks käsitleda diferentseeritult, eriti seoses nende tariifisüsteemidega; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid toetaksid ajutist tööd ja edendaksid eriti neid vorme, mis aitavad saada alalise töökoha;

Võrdsed konkurentsitingimused

81.  märgib, et mõningatel juhtudel võivad tekkida ELi konkurentsipoliitika tõttu eelised peamiselt suurtele turuosalistele, keda iseloomustab VKEdest parem mastaabisääst; toonitab, et sellega seoses tuleb ELi konkurentsieeskirjadega tagada väikestele ja keskmise suurusega ning suurtele ettevõtjatele võrdsed tingimused, et ületada VKEde mastaabisäästu puudumine ning võimaldada nende rahvusvahelistumist ja soodustada nende töökohtade loomise potentsiaali, eelkõige seoses uute rahvusvaheliste kaubanduskokkulepetega;

82.  palub liikmesriikidelt, et avaliku sektori asutused piirduksid teenuste osutamisel eelkõige oma valdkonnaga, et nende eriline maksualane seisund ei põhjustaks VKEde suhtes konkurentsimoonutusi;

83.  osutab sellele, et kogu Euroopas iseloomustab VKEsid ärimudelite ja õiguslike vormide paljusus, ning kõigile neile, sealhulgas sotsiaal-majanduslikele osalistele tuleks kindlustada võrdsed võimalused;

84.  on seisukohal, et VKEde ebavõrdne juurdepääs turule, teabele, nõustamisele, avalikele teenustele, oskustele ja rahastamisele kogu ELis kahjustab nende töökohtade loomise väljavaateid ning tuleneb paljudest struktuurilistest erinevustest ettevõtete suuruse ja toimivuse osas; on seepärast arvamusel, et neid erinevusi tuleks võtta ELi konkurentsipoliitika ja siseturu toimimise hindamisel arvesse;

85.  peab headel töö- ja töölevõtmise tingimustel põhinevat kuvandit VKEst kui atraktiivsest tööandjast oluliseks konkurentsieeliseks oskustega töötajate värbamisel;

86.  on seisukohal, et reguleerimine teenib üldisi huve ning selle eesmärk on ühtaegu muu hulgas nii konkurentsivõimelise ja õiglase turu loomine, töötajate kaitse, tervise ja ohutuse kaitse, innovatsiooni edendamine kui ka loodusliku keskkonna säilitamine; rõhutab seepärast, et vaja on selget ja tõhusat reguleerivat raamistikku, mis ei tooks VKEdele kaasa ebavajalikku bürokraatlikku koormust, et parandada selle rakendamist;

87.  märgib, et piirkondades, kus majandusareng on keskendunud välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamisele, võidakse mõnel juhul hargmaiseid ettevõtteid õigusküsimustes sooduskohelda; usub, et hargmaiste ettevõtete sooduskohtlemist tuleks uurida lähemalt, et kahandada nende võimalikku negatiivset mõju VKEdele, tagada neile võrdsed konkurentsitingimused ning parandada nende töökohtade loomise suutlikkust; tunnistab samuti tõsiasja, et paljud VKEd on loodud selleks, et toetada hargmaiseid ettevõtteid ja nende töötajaid tarneahela toodete ja teenuste tagamisega; rõhutab vajadust jälgida tähelepanelikult, kuidas selliste juhtumite korral austatakse töötajate õigusi ning tunneb ühtlasi heameelt selle üle, et OECD suurendas rahvusvahelise maksusüsteemi läbipaistvust, ning nõuab, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise meetmeid rakendataks kiiresti;

88.  palub liikmesriikidel võtta omaks tulumaksustamise põhimõte, mille kohaselt maksustatakse tulu seal, kus see tekib, ning muud meetmed, mis takistaksid hargmaiste ettevõtjate kasumi ümberpaigutamist mujale, selleks et tagada VKEdele võrdsed tingimused ja seeläbi parandada nende töökohtade loomise potentsiaali;

89.  märgib, et parem õigusraamistik ja tõhus õiguskaitse võib aidata kaasa varimajanduse ja maksustamise vältimise probleemi lahendamisele;

90.  on seisukohal, et kaubanduskokkulepetes kolmandate riikidega tuleks võtta arvesse struktuurilisi erinevusi VKEde sektoris kogu liidus ning hinnata nende mõju tulevase tööhõive, töötajate õiguste ja VKEde töötajate palkade poole pealt;

91.  palub, et komisjon viiks läbi mõjuhindamise kavandatava TTIP lepingu ja Hiinale turumajandusliku staatuse andmise mõju kohta VKE sektoris kõikides liikmesriikides leiduvate töökohtade arvule ja kvaliteedile; rõhutab, et selline mõjuhinnang peaks hõlmama põhjalikku analüüsi VKEde tüüpide ja sektorite kohta, mis võivad olla mõjutatud;

92.  võtab teadmiseks digitaalse ühtse turu võimalused; toonitab siiski, et tuleb hinnata VKEde potentsiaali, kasusid ja ohte seoses nende majanduskasvu ja töökohtade loomise potentsiaaliga eri liikmesriikides, ning mõju töötajatele ja sotsiaalkindlustussüsteemidele; soovitab komisjonil luua VKEdele vajalikud tingimused kohanemiseks ning liikumiseks järk-järgult digitaalse ühtse turu poole;

93.   usub, et digiteerimise edendamine avalikus sektoris (e-valitsus) ja lairibaühenduse kättesaadavuse suurendamine äärepoolseimates piirkondades vähendaks VKEde asutamis- ja tegevuskulusid, võimaldades neil seeläbi veelgi suurendada töökohtade loomise potentsiaali;

94.  julgustab VKEsid edendama kaugtööd ja tarka töötamist, mis on tõhusad vahendid ettevõtete materiaalsete kulude vähendamiseks ning samal ajal võimaldavad töötajatele töö- ja pereelu ühitamist parimal viisil;

95.  tunneb heameelt just VKEdele suunatud teabeportaalide üle, nagu portaal „Access to Finance Portal“ saidil Your Europe, ja palub komisjonil täiustada veelgi nende toimivust ja juurdepääsu nendele ning muuta need interaktiivsemateks vahenditeks; rõhutab eeskätt ühtse turu strateegias nimetatud uue ühtse digivärava tõhusa loomise tähtsust, mis toimib kui võrgupõhine juurdepääsupunkt ühtse turuga seotud kogu teabele ja kõigile teenustele;

96.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT C 332 E, 15.11.2013, lk 18.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0036.

(3)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0394.

(4)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2014)0459.

(5)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0321.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0264.

(7)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2012)0387.

(8)

Euroopa VKEsid aastal 2014/2015 käsitlev aruanne „Annual Report on European SMEs 2014/2015“ (http://ec.europa.eu/growth/smes/business-friendly-environment/performance-review/index_en.htm).    

(9)

Andmed pärinevad 2016. aasta veebruarist (http://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/7225076/3-04042016-BP-EN.pdf/e04dadf1-8c8b-4d9b-af51-bfc2d5ab8c4a).

(10)

Eurofoundi 2011. aasta aruanne „Employee representation at establishment level in Europe“ töötajate esindatuse kohta ettevõtlusüksuste tasandil Euroopas.

(11)

Euroopa ühistute ning töötajatele kuuluvate tööstus- ja teenindusettevõtete ühenduse (CECOP) trükis (2013) „Business Transfers to Employees under the Form of a Cooperative in Europe“.

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0264.

(13)

Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0049.


SELETUSKIRI

Töötus ja rändevood on praegu suurimad Euroopa ees seisvad probleemid, mis võivad tulevikule avaldada mitmesugust mõju. Suur töötuse määr ohustab demograafilisi väljavaateid, sest paljud töötud noored lükkavad pere loomise edasi. Pikemas perspektiivis survestab niisugune olukord sotsiaalkaitse- ja pensionisüsteeme ning seab ohtu ka praeguse põlvkonna tuleviku. Suur töötuse määr Lõuna- ja Ida-Euroopas põhjustab tohutuid noorte vooge perifeeriast keskele ning tekitab samas sotsiaalseid pingeid vastuvõtvates riikides, näiteks Ühendkuningriigis.

Töötute arv kogu ELis on läbi aegade kõrgeim. Töötuna oli 2015. aastal arvele võetud 23 miljonit inimest, neist 4,5 miljonit noort, alla 25aastast naist ja meest, kel polnud tööd ega haridust. Hiljuti saabunud sajad tuhanded rändajad on veel üks tohutu sotsiaalne probleem, sest vaja on üha rohkem töökohti, et Euroopasse elama asuvad inimesed nõuetekohaselt integreerida.

Nimetatud probleeme silmas pidades on uute töökohtade loomiseks tingimuste parandamine kõikides, nii perifeersetes kui ka kesksetes ELi liikmesriikides muutunud äärmiselt tähtsaks. Euroopa majandusstruktuur rajaneb peamiselt väikestel ja keskmise suurusega ettevõtjatel, kes loovad uusi töökohti ja on Euroopa majanduse mootoriks. Viimase kümne aasta jooksul lõid VKEd 85 % Euroopa töökohtadest. Väikeste ettevõtete panus väljaspool finantssektorit toimunud töökohtade kasvu oli 2015. aastal kuni 71 %. Seetõttu peaksid VKEd olema Euroopa Liidu ettevõtluspoliitika kujundamise keskmes ning tuleks võtta kõik vajalikud meetmed, et tugevdada kõnealuse sektori töökohtade loomise potentsiaali. See on võimalik ainult olemasolevate piirangute põhjaliku diagnoosimise abil. Käesolevas raportis esitatakse probleemi analüüs.

VKEd on heterogeenne rühm ning Euroopas on palju erinevaid väikeettevõtluse mudeleid. Peamised erinevused on tehtud kindlaks ettevõtete suuruse ja nende majandusliku mõju osas: näiteks võib nii Lõuna- kui ka Kesk- ja Ida-Euroopa suurimaid VKEsid pidada väikesteks ettevõteteks, kui võrrelda neid Lääne VKEdega. Samal ajal esineb siseturu eeskirjadest olenemata olulisi erinevusi kogu Euroopa Liidus VKEde õigusraamistiku osas, eelkõige selles, mis puudutab õigusraamistiku stabiilsust ja kindluse taset.

Raportis rõhutatakse, et ettevõtete arengu jaoks soodsa keskkonna saavutamiseks ja töökohtade loomise potentsiaali suurendamiseks tuleb liikmesriikide ja Euroopa poliitikas esmalt käsitleda oskusi (nappus, mittevastavus, ajude väljavool), regulatiivset ebakindlust ja halduskoormust, samuti deklareerimata töö probleemi ja hargmaiste ettevõtete de facto eelisseisundit.

Stabiilsetes riikides luuakse majanduskasvu VKEde ja suurte ettevõtete tõhusa koostoime abil, kuid paljudes lõuna- ja idapoolsetes liikmesriikides avaldavad rasked majandustingimused lämmatavat mõju VKEde nõuetekohasele arengule. Lisaks annavad ettevõtete esindajad välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamisele keskendunud riikides teada, et avaliku sektori asutused suhtuvad mikro- ja väikestesse ettevõtetesse diskrimineerivalt, eriti fiskaal- ja kohtusüsteemis. VKEde esindusorganisatsioonid ja võrgustikud on enamasti uutes liikmesriikides vähem arenenud ning nende positsioon on avaliku sektori haldusasutuste ja finantsinstitutsioonide silmis nõrk. Selles piirkonnas esineb VKEdel samuti probleeme madala kapitaliseeritusega, mis põhjustab halvemat seisundit turul ja takistab õiglast konkurentsi.

Vähene makromajanduslik stabiilsus, nagu ka reguleerimise puudulik prognoositavus ja läbipaistvus on põhjus, miks VKEd kannatavad paljudes 2004. aasta järgse laienemise ja euroala kriisist mõjutatud riikides ebasoodsate arengutingimuste käes.

Seepärast tuleks ELi õigusraamistiku kujundamisel eristada poliitika mõju analüüsis hargmaiseid ettevõtteid ja VKEsid. Samal ajal tuleks ELi poliitika tulemuste hindamisel ja mõõtmisel rohkem arvesse võtta suuri piirkondlikke erinevusi liikmesriikide vahel. Arvestades mitmesuguseid tõkkeid töökohtade loomisel, on selge, et kõiki sama mõõdupuuga mõõtva lähenemise põhimõte osutus VKEde sektori jaoks diskrimineerivaks.

Raportis rõhutatakse, kui tähtis on stabiilne õigusraamistik, kvaliteetsem reguleerimine ja jõustamine VKEde koormuste vähendamiseks, sh tööjõukulud. See on oluline eeltingimus töökohtade säilimisele ja VKEde potentsiaalile luua kvaliteetseid töökohti.

Sellega seoses pööratakse erilist tähelepanu konkreetsetele meetmetele, mida on vaja, et parandada VKEde juurdepääsu oskustele. Raportis peetakse eriti teretulnuks sellise kutseõppe edasiarendamist, mis hõlbustab tööpõhist õppimist ja õpipoisiõpet.

Raportis rõhutatakse ka seda, kui tähtis on tagada VKEdele võrdsed konkurentsitingimused nende konkurentsipositsiooni osas, kui võrrelda seda suurte ettevõtetega. Väike ja kohalik ettevõte on eriti ebasoodsas olukorras ülereguleeritud ja bürokraatlikes haldussüsteemides, sest need põhjustavad ettevõtetele kõrgemaid püsikulusid. Mõnel juhul on VKEdest suurema majandusliku tõhususega suurte ettevõtete eelistamise põhjuseks ka ELi konkurentsipoliitika. Raportis toonitatakse, et sellega seoses tuleb võtta erimeetmeid VKEde jaoks, et piirata nende halvemust turul ning võimaldada VKEde rahvusvahelistumist ja suurendada nende töökohtade loomise potentsiaali.

Raportis toonitatakse samuti tööturu paradoksi, mille puhul ligi kahte miljonit ametikohta ei ole võimalik täita tööturu nõudluse ja töötajate oskuste mittevastavuse tõttu Euroopas. VKEdes oleks võimalik säilitada mõningaid töökohti, kui ettevõtjad saaksid vältida äri sulgemist, eriti siis, kui selle põhjuseks on madal kapitaliseeritus, hilinenud maksed töövõtjatelt, pärimisprotsessi ja äritegevuse ülemineku keerukus, varimajanduse kõlvatu konkurents ja teatavad rahvusvaheliste ettevõtete kuritarvituslikud tavad.

Liikmesriigid peaksid eelkõige juhinduma põhimõttest „kõigepealt mõtle väikestele“ ning nägema värskelt loodud VKEdele ette soodsad õigusraamistikud.


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (24.5.2016)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

selle kohta, kuidas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) töökohtade loomise potentsiaali paremini ära kasutada

(2015/2320(INI))

Arvamuse koostaja: Liadh Ní Riada

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et ELi eelarvet tuleks kasutada selleks, et edendada pikaaegset kvaliteetset ja kvalifitseeritud tööhõivet ning VKEde võimalusi luua inimväärseid ja jätkusuutlikke töökohti;

B.  arvestades, et VKEde asutamise ja kasvu üks peamisi takistusi on ikka veel ligipääs rahastamisele, seda eriti sotsiaalsete ettevõtete puhul, võttes muu hulgas arvesse asjaolu, et liidus puuduvad piisavalt mitmekesised omakapitaliinstrumendid ja riskikapitali vahendid, mida on vaja äriühingu kasvades;

C.  arvestades, et VKEdel on tähtis osa majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamisel ning ühtlasi annavad nad ka panuse arukamasse, jätkusuutlikumasse ja kaasavamasse majanduskasvu;

D.  arvestades, et kuigi 90 % ülemaailmsest majanduskasvust leiab aset väljaspool ELi, on üksnes 13 % VKEdest tegutsenud rahvusvaheliselt väljaspool ELi;

1.  rõhutab vajadust suurendada investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni, väljaõppesse ja arendusse, et soodustada Euroopa VKEde kvalitatiivset kasvu ja töökohtade loomise võimalusi; rõhutab asjaolu, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondis (EFSI) on VKEde rahastamisvahendi raames VKEde toetamiseks sihtotstarbeliselt ette nähtud 75 miljardit eurot; kiidab heaks asjaolu, et praeguseks heaks kiidetud projektide raames on EFSI vahenditest VKEsid edukalt rahastatud;

2.  kiidab heaks suundumuse kasutada VKEde toetuseks rahastamisvahendeid, kuid on seisukohal, et toetused tuleks säilitada seal, kus neil on kriitiline ja vajalik roll teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamisel, mis on hädavajalikud töökohtade loomiseks ja Euroopa tulevaseks majanduslikuks eduks;

3.  tuletab meelde, et Euroopa Liit on võtnud kohustuse tugevdada oma tööstusbaasi, seades eesmärgiks, et 2020. aastaks moodustab tööstuslik tootmine vähemalt 20 % Euroopa Liidu SKPst, mida tuleks aastaks 2030 suurendada 30 %ni; on seisukohal, et see on oluline eeltingimus Euroopa tööhõiveolukorra tulemuslikuks parandamiseks;

4.  märgib, et VKEd liikmesriikides, kus ei ole riiklikke investeerimispanku, võivad olla ebasoodsamas olukorras kui VKEd riikides, kus riiklikud investeerimispangad toimivad, kuna avaliku huvi hindamine ei ole erapankade jaoks prioriteet;

5.  peaks tervitatavaks arukaid lihtsustamisalgatusi, mille eesmärk on parandada taotlusprotsesse ja projektide eelhindamist, eelkõige mikrorahastamise korral; kiidaks heaks ka finantsvahendajatele suunatud aruandlusmeetmed, mis ei koormaks VKEsid ega suurendaks õigustamatult kulusid;

6.  rõhutab, et avaliku ja erasektori toetust noortele – millega suunatakse investeeringuid hariduse ja oskuste omandamisse, aidatakse noortel omandada ettevõtlus- ja rahandusalaseid oskusi ning arvestatakse VKEde nõudlust kõrge kvalifikatsiooniga töötajate järele – tuleks tugevdada; toonitab, et seda toetust tuleks anda nii äriühingu loomiseks kui ka juba olemasoleva äriühingu haldus- ja juhtimisfunktsioonide parandamiseks, sealhulgas neile äriühingutele, kes arendavad või püüavad arendada oma äritegevust väljaspool ELi piire; märgib veel, et naisettevõtjad peavad sageli silmitsi seisma lisatakistustega, ning rõhutab, et teha tuleks enamat, kasutamaks ära naiste potentsiaali töökohtade loojatena ja majanduskasvu edendajatena; rõhutab, et komisjon peaks seda oma parlamendile esitatavates aruannetes pidama edukuse või läbikukkumise mõõdupuuks, ning palub, et komisjon ja liikmesriigid suurendaksid toetust naiste ettevõtlusele, kuna naised peavad äriühingu loomisel ja arendamisel ikka veel ületama märkimisväärseid soopõhiseid tõkkeid;

7.  rõhutab, et rändajate ja varjupaigataotlejatega seotud kriisist ülesaamiseks on vaja täiendavaid ettevõtlusega alustamise stiimuleid eelkõige naistele ja rändajatele, et anda hoogu töökohtade loomisele; on eelkõige seisukohal, et erimeetmetega, mida võetakse, et aidata liikmesriike nende jõupingutustes edendada rändajate kogukondade paikseksjäämist ja integratsiooni, tuleks lisaks rahvusvahelise kaitse all olevatele rändajatele tööturule pääsu tagamisele parandada ja hõlbustada selliste rändajate võimalusi luua mikroettevõtteid, sotsiaalseid ettevõtteid ja VKEsid, kuna see aitaks saavutada kohaliku, piirkondliku ja riikliku integratsiooni ning territoriaalse ühtekuuluvusega seonduvaid ELi eesmärke kõrgemal tasemel;

8.  on veendunud, et digitaalse infosisu ühtsel turul on töökohtade loomisel suur potentsiaal, ja on arvamusel, et ELi poliitikaga tuleks reageerida tööturu uutele nõudmistele, mis tulenevad tööstuse digiteerimisest;

9.  juhib tähelepanu piirkondlikule ebavõrdsusele ja tasakaalustamatusele VKEde juurdepääsus riiklike tugipankade, ELi rahastatavate programmide ning muude avaliku ja erasektori rahastamisinstitutsioonide rahastamisvahenditele; nõuab võrdseid tingimusi ELi toetatavatele rahastamisvahenditele juurdepääsus kõikidele VKEdele, kes kasutavad vahendajaid, ja eritähelepanu vähem arenenud, vaesematele ning kaugematele ja äärepoolseimatele piirkondadele, millel on suured probleemid rahvastikukao ja/või hõreda asustatusega, ning riikidele, mis on olnud rahalise ja majandusliku surve all;

10.  palub komisjonil enne seda, kui ta alustab Euroopa Parlamendiga põhjalikku arutelu tulevase finantsraamistiku ja ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgse perioodi teemal, teha VKEsid toetavate poliitikameetmete ja vahendite mõju kohta vajalikud kvantitatiivsed uuringud, mis võimaldaksid teha ettevalmistusi, jälgides tulemusi ja hinnates meetmete tulemuslikkust võrreldes muude abivormidega, mis ei ole suunatud teatavast suurusest väiksematele äriühingutele;

11.  kutsub Euroopa Investeerimispanka ja komisjoni üles teavitama Euroopa Parlamenti siiani võetud meetmetest, mille eesmärk on parandada rahastamisvahendite kättesaadavust ühistutele ja sotsiaalsetele ettevõtetele, kuna sotsiaalsed ettevõtted võivad koos VKEdega mängida olulist rolli jätkusuutlike ja inimväärsete töökohtade loomisel;

12.  palub, et komisjon ja liikmesriigid tõhustaksid väikeettevõtjatele suunatud teabe- ja koolituskanaleid erinevate neile pakutavate Euroopa Liidu rahastamisvõimaluste kohta, eesmärgiga teavitada väikeettevõtjaid kõikidest rahastamisvahenditest, mis on neile ELi eelarves kättesaadavad; palub ka dokumentide ja menetluste maksimaalset lihtsustamist, et hõlbustada juurdepääsu nimetatud rahastamisvahenditele ja muuta need paindlikumaks.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

23.5.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

22

2

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, José Manuel Fernandes, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Sophie Montel, Liadh Ní Riada, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Urmas Paet, Paul Rübig, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Daniele Viotti

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georgios Kyrtsos, Andrej Plenković, Ivan Štefanec, Nils Torvalds, Auke Zijlstra

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Laura Agea, Rainer Wieland


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (25.5.2016)

tööhõive- ja sotsiaalkomisjonile

selle kohta, kuidas väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEde) töökohtade loomise potentsiaali paremini ära kasutada

(2015/2320(INI))

Arvamuse koostaja: Andrey Novakov

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööhõive- ja sotsiaalkomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kutsub liikmesriike üles soodustama VKEde (sh eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjate) juurdepääsu asjakohastele ELi rahastamisallikatele (toetused, laenud, tagatised, omakapital ja mikrokrediit, sõltuvalt asukohast, sektorist ja arengutsükli etapist), võttes arvesse rahastamisvahendite üha kasvavat rolli ning sünergiat vahendite vahel, mida rahastatakse ELi eelarvest Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) ja selliste otsejuhtimise kavade nagu programmi „Horisont 2020“ ja eelkõige selle VKEdele ette nähtud vahendi, Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning programmide COSME, LIFE ja „Erasmus+“ kaudu; märgib, et tähtis on analüüsida nende programmide parema rakendamise võimalusi; on seisukohal, et rahastamisvahendite puhul, mida kasutatakse kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkidega, võiks olla kasu sellest, kui antaks paremat teavet ja empiirilisi tõendeid nende mõju kohta; palub komisjonil esitada selged suunised, milles on määratletud tingimused toetuste, laenude või tagatiste kasutamiseks; kutsub komisjoni üles hindama VKEdele ette nähtud vahendi kasutamist liikmesriikides ja selgitama välja põhjused, miks liikmesriigid kasutavad või ei kasuta seda vahendit;

2.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid keskendaksid jõupingutused piirkondadele, kus kasutatakse vähe rahastamisvahendeid, sh rahastamise suurendamist idufirmast VKEks ülemineku korral, võttes arvesse finantstoodete olulist rolli rakenduskavades ning EFSI ja Euroopa Investeerimispanga (EIP) grupi tegevuses; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma stiimuleid VKEdele, kes asuvad piirkondades, mis seisavad silmitsi majanduslanguse, pikaajalise töötuse või pagulaskriisiga;

3.  palub VKEdel (sh mikroettevõtjatel), samuti kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel kasutada täielikult ära olemasolevaid võimalusi ühendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EFSI vahendid, võttes arvesse, et need on teineteist täiendavad instrumendid; soovitab Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning EFSI vahendite kombineerimist temaatiliste ja mitut riiki hõlmavate investeerimisplatvormide puhul ning palub komisjonil ja EIP grupil suurendada jõupingutusi nende platvormide loomiseks, et propageerida EIP grupi tooteid ja parandada VKEde juurdepääsu rahastamisele;

4.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid ja komisjon teeksid VKEde toetamise tervikliku lähenemisviisi raames olulisi edusamme, et 2017. aastaks veelgi lihtsustada ELi rahastamist taotluste esitamise ning projektide haldamise ja järelevalve/kontrolli osas, võttes sel eesmärgil eelkõige kasutusele kogu ELi hõlmava ühtse e-hankemenetluse, täieliku e-ühtekuuluvuse ja riskipõhimõttel põhineva ühtse auditi, vähendades andmete ja teabega seotud nõudeid ning kaotades ülereguleerimise, kasutades selleks ulatuslikku regulatiivset optimeerimist; rõhutab siiski vajadust tagada nõuetekohane tasakaal ühelt poolt lihtsustamise ning teiselt poolt rikkumiste, sh pettuste avastamise ja ennetamise vahel; palub komisjonil esitada läbivaatamise/muutmise käigus ettepanekud ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade muutmise kohta, et hõlbustada VKEde ja eelkõige laieneda soovivate idufirmade juurdepääsu rahastamisele; tuletab meelde, et komisjoni arvutuste kohaselt võiks Euroopa e-hankemenetluse, läbipaistvuse ja vähendatud halduskuludega seotud kokkuhoid olla kuni 50 miljardit eurot aastas;

5.  rõhutab, kui oluline on täita Euroopa väikeettevõtlusalgatusega „Small Business Act“ seotud eeltingimusi, et parandada äriühingute arendamise ja ettevõtluse jaoks keskkonda ja haldusmenetlusi ning VKEde rahastamisvõimaluste kasutuselevõtmist;

6.  rõhutab, et mikrokrediit, mis on suunatud peamiselt mikroettevõtjatele ja ebasoodsas olukorras olevatele inimestele, kes soovivad asuda tegutsema füüsilisest isikust ettevõtjana, on määrava tähtsusega tavapärastele pangateenustele juurdepääsu takistavate tõkete ületamisel;

7.  rõhutab tulevikku vaatava regulatsiooni ja protsessi hõlbustamise rolli teadmistepõhise ja väga uuendusliku VKEde sektori (sh sotsiaalsete ettevõtete ja kooperatiivse ettevõtluse) kiire arenguga seoses, toonitades sektori rolli arukas spetsialiseerumises ning võttes arvesse ELi linnade tegevuskava, samuti mõeldes tulevasele Amsterdami paktile ning võrgustamise ja katusstruktuuride, nt Euroopa innovatsioonipartnerluse rollile;

8.  rõhutab, et kolme osalejaga lähenemisviisi soodustamine võib edendada VKEde kasvu ja töökohtade loomist;

9.  rõhutab, kui oluline on lahendada oskuste nappuse probleem, millega uuenduslikud VKEd silmitsi seisavad; on veendunud, et komisjon peab panema rõhku sellise asjakohase koolitus- ja haridustegevuse soodustamisele, mis aitab parandada uuenduslike VKEde jaoks ülitähtsaid IKT valdkonna oskusi;

10.  rõhutab, kui oluline on julgustada ja toetada erasektori organisatsioone ja äriühinguid, kes on suutlikud andma teavet turgude ja standardite kohta, nõuandeid strateegiate kohta ning võimaldada juurdepääsu tehnoloogiale ja uuendustele koos asjakohaste rahastamispakettidega, et edendada selliseid vahendeid nagu väärtusahela analüüs, mis võimaldab ettevõtjatel mõista, milliseid probleeme nad peavad lahendama oma äriühingu siseselt ja selle väliselt ning milliseid partnereid nad vajavad abi saamiseks;

11.  märgib, et valdkondliku eesmärgi nr 3 – „VKEde konkurentsivõime suurendamine“ – tõttu on liikmesriigid keskendunud rakenduskavades VKEde kasvu ja töökohtade loomise võimaluste suurendamisele; rõhutab, et ei tulevikus esineda võivad ootamatud kogu ELi hõlmavad kriisid ega olulised algatused tohiks vähendada valdkondliku eesmärgiga nr 3 seotud kulukohustusi ja makseid ega ELi üldeelarve rubriigi 1b vastavaid vahendeid; tunnistab, et VKEde omakapitali positsioon on nõrk, ja seetõttu rõhutab, et tuleks vähendada viivitusi ühtekuuluvuspoliitika valdkonna arvete maksmisel, et vähendada maksejõuetuse riske; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kiirendaksid vastavalt maksete tegemist VKEdele;

12.  kutsub komisjoni ja nõukogu üles jätkuvalt toetama 2020. aasta järgsel perioodil mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamise/muutmise kontekstis programme COSME, „Horisont 2020“ ja „Erasmus noortele ettevõtjatele“, võttes arvesse nende programmide tähtsust VKEde jaoks kohalikul ja piirkondlikul tasandil ning innovatsiooni ja klastrite moodustamise olulist mõju;

13.  on veendunud, et rahastamis- ja ettevõtlusalast koolitust (mis peaks sisalduma ka koolide õppekavades) tuleks pidada lahutamatuks, kui me räägime tulude suurendamisest ning uute ja paremate töökohtade (muu hulgas nt keskkonnahoidlike töökohtade) loomisest, seda ka ringmajanduse põhimõtete kontekstis; palub komisjonil ja liikmesriikidel toetada rohkem naiste ja noorte ettevõtlust; rõhutab VKEde väga tähtsat rolli maapiirkondades – eriti piirkondades, kus esineb suurenenud noorte töötust või rahvastikukadu;

14.  julgustab tegema suuremaid investeeringuid jõupingutustesse, et kasutada ära VKEde potentsiaali muuta keskkonnaalased väljakutsed ärivõimalusteks (nagu keskkonnahoidlikus tegevuskavas VKEde jaoks) ja soodustada üleminekut keskkonnahoidlikule majandusele; toetab ärivõimaluste loomist keskkonnahoidlike ärimudelite ja keskkonnahoidliku tehnoloogia lõimimise kaudu ning keskkonnahoidlike avalike hangete kaudu kõigil valitsemistasanditel;

15.  palub komisjonil esitada ajakava ulatusliku arutelu pidamiseks Euroopa Parlamendiga ühtekuuluvuspoliitika tuleviku teemal ja alustada seda juba 2016. aastal, ning lisada stsenaariumid ja ettevalmistused 2020. aasta järgseks perioodiks, mis annaks piirkondadele ja VKEdele piisavalt aega ettevalmistuste tegemiseks;

16.  kutsub komisjoni üles tagama VKEde ja nende organisatsioonide ulatuslikumat ja aktiivsemat osalemist kõigil tasanditel Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2020. aasta järgse perioodi strateegia väljatöötamises; palub komisjonil sellega seoses hõlbustada parimate tavade vahetust liikmesriikide vahel VKEdele kehtivate erinevate regulatiivsete raamistike teemal;

17.  nõuab ELi piirkondades ettevõtluskeskkonna ja VKEde mõõtmega seonduvate riigipõhiste soovituste ja riiklike reformikavade kiiremat ja ühtlasemat rakendamist, et vältida kohalike konkreetsete teemade ja mitteoptimaalsete piirkondlike ELi eelarve investeeringute käsitlemist nn tavapärase tegevusena;

18.  juhib tähelepanu asjaolule, et 2014.–2015. aasta aruandes Euroopa VKEde kohta ja 2016. aasta majanduskasvu analüüsis tulid esile VKEde keskkonna piirkondlikud erinevused ja muud lahknevused, mida liikmesriigid peaksid tõhusalt käsitlema enne programmitöö perioodi lõppu, tehes ühtlasi jõupingutusi VKEde rahvusvahelistumise edendamise nimel mittetariifsete tõkete kõrvaldamise kaudu;

19.  kutsub üles neid liikmesriike, mille ELi vahendite haldamine toimub piiratud detsentraliseerimisega, nihutama VKEde (sh mikroettevõtjate) jaoks loodud tehnilise abi ning kohalike ja piirkondlike toetussüsteemidega (sh parem juurdepääs rahastamisele ja infolahendustele) seotud haldussuutlikkuse tasakaalu kohalike ametiasutuste suunas, sest see võimaldab saavutada piirkondlikult tasakaalustatumad tulemused ja toetuste kasutamise määrad, eelkõige vähem arenenud piirkondades;

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.5.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

37

3

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Rosa D’Amato, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Andrew Lewer, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Younous Omarjee, Stanislav Polčák, Julia Reid, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Ruža Tomašić, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ivana Maletić, Miroslav Mikolášik, Sophie Montel, Dimitrios Papadimoulis, Tonino Picula, Maurice Ponga, Branislav Škripek, Davor Škrlec, Hannu Takkula, Damiano Zoffoli, Milan Zver


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

13.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

6

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Guillaume Balas, Tiziana Beghin, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Marian Harkin, Czesław Hoc, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Jan Keller, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Kostadinka Kuneva, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Patrick Le Hyaric, Javi López, Thomas Mann, Anthea McIntyre, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Marek Plura, Terry Reintke, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Romana Tomc, Yana Toom, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Daniela Aiuto, Deirdre Clune, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Zdzisław Krasnodębski, Paloma López Bermejo, Edouard Martin, Csaba Sógor, Neoklis Sylikiotis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella De Monte


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

46

+

ALDE

ECR

EFDD

ENF

PPE

 

S&D

Verts/ALE

Enrique Calvet Chambon, Martina Dlabajová, Marian Harkin, Yana Toom, Renate Weber

Arne Gericke, Czesław Hoc, Zdzisław Krasnodębski, Anthea McIntyre, Ulrike Trebesius

Laura Agea, Daniela Aiuto, Tiziana Beghin

Mara Bizzotto

David Casa, Deirdre Clune, Danuta Jazłowiecka, Dieter-Lebrecht Koch, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Jérôme Lavrilleux, Thomas Mann, Elisabeth Morin-Chartier, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Claude Rolin, Anne Sander, Sven Schulze, Csaba Sógor, Romana Tomc

Guillaume Balas, Brando Benifei, Ole Christensen, Isabella De Monte, Elena Gentile, Agnes Jongerius, Jan Keller, Javi López, Edouard Martin, Emilian Pavel, Georgi Pirinski, Siôn Simon, Jutta Steinruck, Marita Ulvskog

Jean Lambert, Terry Reintke, Tatjana Zdanoka

6

-

GUE/NGL

NI

Tania González Peñas, Kostadinka Kuneva, Patrick Le Hyaric, Paloma López Bermejo, Neoklis Sylikiotis

Lampros Fountoulis

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika