RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Kosovo*)

9.9.2016 - (COM(2016)0277 – C8-0177/2016 – 2016/0139(COD)) - ***I

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Tanja Fajon

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Kosovo*)

(COM(2016)0277 – C8-0177/2016 – 2016/0139(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0277),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 77 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0177/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning väliskomisjoni arvamust (A8-0261/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

SELETUSKIRI

2003. aastal kinnitas Euroopa Liit Thessaloniki tegevuskavas oma kindlat pühendumust ja toetust Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaatele. Sellest alates on stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsess olnud Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaate jaoks erakordselt oluline raamistik, kuni toimub ühinemine, ning eriti oluline on selles protsessis viisanõude kaotamine.

Kõikide Lääne-Balkani riikidega on sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingud, mis on kõik jõustunud, sealhulgas Kosovoga 1. aprillil 2016. aastal. Stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu näol on tegemist esimese lepingulise suhtega Euroopa Liidu ja Kosovo vahel ning see on oluline ja ajalooline samm Kosovo ELiga ühinemise väljavaate jaoks. Peale selle oli endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigi, Montenegro ja Serbia kodanike viisanõude kaotamine 2009. aastal ning Albaania ja Bosnia ja Hertsegoviina puhul 2010. aastal oluline samm ELiga ühinemise teel, mis näitas, et selle piirkonna riigid on võimelised tegema vajalikke reforme. Kosovo jäi aga Balkani riike hõlmava viisanõude kaotamise kavast välja.

Sellel väljajäämisel on olnud tõsine mõju Kosovo inimeste igapäevaelule. Unustada ei tohiks hirmsaid sündmusi, mis toimusid Jugoslaavia lagunemisel, kui julmad sõjad jagasid jõhkralt piirkonna ning jätsid inimeste mällu ja südamesse väga sügavad haavad. Sajad tuhanded pagulased ja rändajad põgenesid piirkonnast ning siis olime tunnistajaks ühendatud ja jõukast Euroopast ära lõigatud noore põlvkonna arengule. Selle haava parandamine on Kosovo inimeste jaoks veelgi olulisem.

Kosovole esitati viisanõude kaotamise tegevuskava alles 2012. aasta juunis, neli aastat hiljem kui teistele selle piirkonna riikidele. Kuigi Kosovo tegevuskava on olemuslikult sarnane, on tegemist hulga täpsema ja üksikasjalikuma tegevuskavaga, mis sisaldab 95 kriteeriumit. Euroopa Komisjon on esitanud Kosovoga toimuva viisadialoogi kohta neli arenguaruannet; 2013. aasta veebruaris, 2014. aasta juulis, 2015. aasta detsembris ning neljanda ja lõpliku aruande 2016. aasta mais, kui ta esitas viisanõude kaotamise kohta ka seadusandliku ettepaneku.

Viisata reisimine ei tee võimalikuks ainult inimestevaheliste kontaktide loomise, parema piiriülese koostöö ning kultuuri-, haridus- ja kutsealase vahetuse, vaid aitab vähendada ka ebaseaduslikku rännet, tehes lõpu kurjategijate tegevusele. Lihtsustatud viisarežiim avab kodanikele võimalused turismi või sugulaste ja sõprade külastamise eesmärgil pikki ja kulukaid viisamenetlusi läbimata välismaale reisida. See aitab vähendada ka nende isoleerituse tunnet. Viisavabadus on üks kõige käegakatsutavamaid ja konkreetsemaid saavutusi Kosovo ELiga ühinemise teel ning sellega muudetakse tegelikuks vaba liikumine, mis on üks Euroopa projekti peamisi aluspõhimõtteid.

Raportöör väljendab suurt heameelt kõnealuse väga vajaliku ettepaneku üle, millega tagatakse, et Kosovo ei kaota lootust ELiga ühineda ning jätkab selle poole pürgimist. Väljavaated ELiga ühinemiseks on esmane stabiilsuse tagatis ning riigi ja piirkonna reformide peamine liikumapanev jõud. Oleme varasematest kogemustest õppinud, et rahu ja stabiilsust saab kõige paremini saavutada ELiga ühinemise protsessi edasise edendamise teel ning muutes selle kodanikele võimalikult nähtavaks ja käegakatsutavaks.

Euroopa Parlament on toetanud kindlalt Kosovot ja selle ELiga ühinemise väljavaadet, sealhulgas viisanõude kaotamist, ning kutsunud pidevalt nii Kosovo ametivõimusid üles tegema koostööd ja täitma nõutud kriteeriumeid kui ka komisjoni üles aitama protsessi lihtsustada ja kiirendada.

Oluline on tuletada meelde, et vastavalt ELi viisaeeskirjadele hinnatakse iga riiki tema enda saavutuste alusel. Kodanike viisakohustuse kaotamise üle otsustatakse igal üksikjuhul eraldi, hinnates mitmesuguseid kriteeriume. Õiglane ja tulemustel põhinev lähenemisviis, mitte lehmakauplemine, on seega ka käesoleva ettepaneku juhtpõhimõte. Raportöör on seetõttu vastu paralleelide tõmbamisele või tingimuste ühtlustamisele muude seadusandlike lepingutega, mida nõukogus või parlamendis praegu käsitletakse.

Peale selle asutas komisjon 2010. aastal viisanõude kaotamise järgse järelevalvemehhanismi, et hinnata viisavaba reisimise kava toimimist ning tegeleda selle rakendamise võimalike puudustega. Lisaks annab 2014. aastal kasutusele võetud viisanõudest vabastuse peatamise kord liikmesriikidele lisavahendi, mille abil saab viisavaba reisimise korra võimaliku kuritarvitamise puhul kehtestada uuesti viisanõude.

Kahtlemata on mittetunnustamise küsimusel olnud suur mõju ka Kosovo majandusele ja arengule ning inimeste igapäevaelule. Ning kuigi vajadus lahendada Kosovo staatuse küsimus ning selle sidemed Euroopa Liiduga olid selles piirkonnas tähelepanu keskpunktis, on sellega kaasnenud ka teatavad piirangud selle ELiga ühinemise kiirusele. Liikmesriigid on valmis vabastama Kosovo viisanõudest juhul, kui tingimused saavad täidetud, piiramata liikmesriikide seisukohta staatuse suhtes.

Raportöör eeldab, et Kosovo staatuse tunnustamisel ei ole negatiivseid tagajärgi käesoleva ettepaneku vastuvõtmisele. Seetõttu soovib raportöör korrata viimasele viiele liikmesriigile suunatud Euroopa Parlamendi üleskutset tunnustada Kosovot. Sellel ei ole positiivne mõju ainult Kosovo ELiga ühinemise protsessile, vaid ka suhetele piirkonnas, suhete normaliseerimisele Belgradi ja Priština vahel ning poliitilistele ja sotsiaalmajanduslikele suhetele ülejäänud maailmaga. Ning Euroopa Liit vastutab poliitiliselt selle protsessi läbiviimise eest.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (7.7.2016)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Kosovo)
(COM(2016)0277 – C8-0177/2016 – 2016/0139(COD))

Arvamuse koostaja: Ulrike Lunacek

LÜHISELGITUS

Euroopa Komisjoni ettepaneku eesmärk on muuta määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Kosovo) (2016/0139(COD)). Ettepanek puudutab eelkõige viisavabaduse kehtestamist Kosovoga ning Kosovo üleviimist I lisast II lisasse. Viisavabadus antakse Kosovo kodanikele, biomeetriliste passide kasutajatele, kes reisivad ELi, välja arvatud Ühendkuningriik ja Iirimaa, ning Islandile, Liechtensteini, Norrasse ja Šveitsi lühiajaliseks, kuni 90-päevaseks viibimiseks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul.

Väliskomisjon on korduvalt toetanud viisade väljastamise lihtsustamist ja viisanõude kaotamist kõigi Lääne-Balkani riikide jaoks, sest see aitab edendada kontakte inimeste vahel ja tõhustada suhteid ELiga. Kosovo on ainus Lääne-Balkani riik, mis ei ole alates 2010. aastast saanud kasu viisalihtsuslepingust, ja on praegu ainus riik, kelle kodanikud vajavad ELi reisimiseks viisat. See olukord on tekitanud elanikkonnas tugeva tunde, et nad on n-ö teise klassi kodanikud ja oma maale suletud, põhjustades survet, mis on varasematel aegadel viinud selleni, et kodanikud otsivad ELi reisimiseks muid viise.

Viisanõude kaotamise dialoogi alustati Kosovoga 19. jaanuaril 2012. Enne seda oli komisjon olnud seisukohal, et tagasivõtu ja taasintegreerimise kui vajalike elementide valdkonnas tuli teha piisavaid edusamme, ja oli rahul Kosovo ametiasutuste tehtud tööga. Komisjon esitas neli eduaruannet, neist viimase 4. mail 2016. Selles leiti, et Kosovo oli täitnud viisanõude kaotamise tegevuskava nõuded, tingimusel et Kosovo ratifitseerib enne ettepaneku vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt piirilepingu Montenegroga ning tugevdab oma jõupingutusi võitluses organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu.

Väliskomisjon on alati toonitanud, kui tähtsad on õigusriigi põhimõtted, kohtusüsteemi sõltumatus, demokraatlike põhimõtete järgimine. Väliskomisjon jälgib ja hindab oma iga-aastase resolutsiooni (Kosovo edusammude kohta ELiga integreerumisel) abil arengut, tagab nendes küsimustes järelmeetmed ning kavatseb jätkuvalt pöörata neile suurt tähelepanu. Viisanõude kaotamine annab Kosovo kodanikele normaalsuse tunde. See peaks ühtlasi innustama Kosovo ametiasutusi tegema suuremaid jõupingutusi vajalike reformide elluviimiseks, eelkõige seoses nõuetega stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu raames.

Lõpetuseks soovib parlamendikomisjon viisanõude kaotamise tähtsust Kosovo kodanike jaoks arvesse võttes näha menetluse kiiret lõpuleviimist ning muudetud määruse jõustumist võimalikult kiiresti, et kodanikud saaksid sellest kasu.

******

Väliskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil teha Euroopa Parlamendile ettepaneku võtta vastu esimese lugemise seisukoht, võttes üle komisjoni ettepaneku.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Kosovo*)
Viited	COM(2016)0277 – C8-0177/2016 – 2016/0139(COD)
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 6.6.2016
Arvamuse esitaja(d)        istungil teada andmise kuupäev	AFET 6.6.2016
Arvamuse koostaja        nimetamise kuupäev	Ulrike Lunacek 24.5.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	14.6.2016
Vastuvõtmise kuupäev	7.7.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	38 7 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Michèle Alliot-Marie, Petras Auštrevičius, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Lorenzo Cesa, Aymeric Chauprade, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Richard Howitt, Sandra Kalniete, Tunne Kelam, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Ulrike Lunacek, Andrejs Mamikins, David McAllister, Francisco José Millán Mon, Pier Antonio Panzeri, Ioan Mircea Paşcu, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Jaromír Štětina, László Tőkés, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans, Boris Zala
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Laima Liucija Andrikienė, Andrzej Grzyb, András Gyürk, Paavo Väyrynen, Janusz Zemke
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Heidi Hautala

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

25	+
ALDE	Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Angelika Mlinar, Cecilia Wikström, Sophia in 't Veld
GUE/NGL	Cornelia Ernst
PPE	Jaromír Štětina
S&D	Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Evelyne Gebhardt, Ana Gomes, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Clare Moody, Luigi Morgano, Péter Niedermüller, Emilian Pavel, Birgit Sippel, Daniele Viotti, Josef Weidenholzer
VERTS/ALE	Eva Joly, Judith Sargentini, Josep-Maria Terricabras, Bodil Valero

24	-
ECR	Daniel Dalton, Jussi Halla-aho, Timothy Kirkhope, Branislav Škripek
EFDD	Gerard Batten, Ignazio Corrao, Beatrix von Storch
ENF	Sylvie Goddyn
NI	Udo Voigt
PPE	Burkhard Balz, Andrea Bocskor, Michał Boni, Pál Csáky, Mariya Gabriel, Kinga Gál, Monika Hohlmeier, Andrey Kovatchev, Barbara Kudrycka, Traian Ungureanu, Vladimir Urutchev, Axel Voss, Rainer Wieland, Joachim Zeller
S&D	Juan Fernando López Aguilar

2	0
PPE	Frank Engel, József Nagy

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (Kosovo*)
Viited	COM(2016)0277 – C8-0177/2016 – 2016/0139(COD)
EP-le esitamise kuupäev	4.5.2016
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 6.6.2016
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	AFET 6.6.2016
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Tanja Fajon 23.5.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.5.2016
Vastuvõtmise kuupäev	5.9.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	25 24 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Gerard Batten, Michał Boni, Caterina Chinnici, Ignazio Corrao, Frank Engel, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Mariya Gabriel, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Jussi Halla-aho, Monika Hohlmeier, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Timothy Kirkhope, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, József Nagy, Péter Niedermüller, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Udo Voigt, Beatrix von Storch, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Andrea Bocskor, Pál Csáky, Daniel Dalton, Angelika Mlinar, Luigi Morgano, Emilian Pavel, Jaromír Štětina, Josep-Maria Terricabras, Daniele Viotti, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Burkhard Balz, Evelyne Gebhardt, Sylvie Goddyn, Andrey Kovatchev, Clare Moody, Vladimir Urutchev, Rainer Wieland, Joachim Zeller
Esitamise kuupäev	9.9.2016