Menetlus : 2016/2053(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0263/2016

Esitatud tekstid :

A8-0263/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/10/2016 - 7.9
CRE 04/10/2016 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0371

RAPORT     
PDF 353kWORD 74k
12.9.2016
PE 582.322v02-00 A8-0263/2016

AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat

(2016/2053(INI))

Arengukomisjon

Raportöör: Norbert Neuser

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 EELARVEKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat

(2016/2053(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse 23. juunil 2000 Cotonous alla kirjutatud partnerluslepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel („Cotonou leping“), ja selle läbivaatamisi 2005. ja 2010. aastal(1),

–  võttes arvesse 1975. aasta Georgetowni lepingut, millega loodi ametlikult AKV riikide rühm, ja selle läbivaatamist 1992. aastal(2),

–  võttes arvesse komisjoni 8. oktoobri 2003. aasta teatist „Suund AKV riikidega tehtava koostöö täieulatuslikuks kandmiseks ELi eelarvesse“ (KOM(2003)0590)(3),

–  võttes arvesse Euroopa Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 6. oktoobri 2015. aasta ühist konsultatsioonidokumenti „Uue partnerluse suunas Euroopa Liidu ja Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide vahel pärast aastat 2020“ (JOIN(2015)0033)(4),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone AKV-ELi suhete kohta, eelkõige 11. veebruari 2015. aasta resolutsiooni AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee töö kohta(5), 13. juuni 2013. aasta resolutsiooni 23. juuni 2000. aasta Cotonou lepingu teist korda muutmise kohta(6), 5. veebruari 2009. aasta resolutsiooni majanduspartnerluslepingute mõju kohta arengule(7) ning 1. aprilli 2004. aasta resolutsiooni Euroopa Arengufondi eelarvesse arvamise kohta(8),

–  võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee varasemaid resolutsioone, eriti 9. detsembri 2015. aasta resolutsiooni „Nelikümmend aastat partnerlust: hinnang AKV riikides kaubandusele ja arengule avaldatud mõju kohta ning AKV riikide ja Euroopa Liidu vaheliste kestvate suhete väljavaated“(9),

–  võttes arvesse oma varasemaid resolutsioone poliitikavaldkondade arengusidususe kohta,

–  võttes arvesse AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaaspresidentide 9. detsembri 2015. aasta ühisavaldust AKV-ELi suhete tuleviku kohta(10),

–  võttes arvesse ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, mis esitatakse Euroopa Ülemkogule 28.–29. juuni 2016. aasta kohtumisel,

–  võttes arvesse 21. oktoobri 2012. aasta ühisteatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi ja Vaikse ookeani piirkonna arengupartnerluse uutmine”,

–  võttes arvesse 26. juuni 2012. aasta ühisteatist „ELi ja Kariibi piirkonna ühine partnerlusstrateegia“ (JOIN(2012)0018),

–  võttes arvesse Aafrika ja ELi ühisstrateegiat, mille Aafrika ja Euroopa riigipead ja valitsusjuhid võtsid vastu 9. detsembril 2007 Lissaboni tippkohtumisel(11),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi 6. oktoobri 2015. aasta resolutsiooni arenguriikide kohalike omavalitsuste rolli kohta arengukoostöös(12),

–  võttes arvesse AKV-ELi 20. juuni 2014. aasta ühisdeklaratsiooni 2015. aasta järgse arengukava kohta(13),

–  võttes arvesse AKV riigipeade ja valitsusjuhtide 13.–14. detsembri 2012. aasta seitsmenda tippkohtumise Sipopo deklaratsiooni teemal „AKV riikide rühma tulevik muutuvas maailmas: väljakutsed ja võimalused“(14),

–  võttes arvesse 13.–16. juuli 2015. aasta kolmandat rahvusvahelist arengu rahastamise konverentsi ja Addis Abeba tegevuskava, mille ÜRO Peaassamblee kiitis heaks 27. juulil 2015(15),

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu tippkohtumist ja ÜRO Peaassamblee 25. septembril 2015 vastu võetud lõppdokumenti pealkirjaga „Muudame oma maailma: säästva arengu tegevuskava aastani 2030“(16),

–  võttes arvesse AKV-ELi ühisnõukogu 41. istungjärku, mis toimus 28.–29. aprillil 2016 Dakaris (Senegalis),

–  võttes arvesse AKV riigi- ja valitsusjuhtide 8. tippkohtumist, mis toimus 31. mail ja 1. juunil 2016 Port Moresbys Paapua Uus-Guineas ja kus võeti vastu Waigani kommünikee AKV riikide rühma tulevikuväljavaadete kohta ning Port Moresby deklaratsioon, kiites heaks silmapaistvate isikute töörühma lõpparuande AKV rühma tuleviku teemal,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse arengukomisjoni raportit ning väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni ja eelarvekomisjoni arvamusi (A8-0263/2016),

A.  arvestades, et Cotonou lepingu acquis ja tugevus põhinevad mitmel ainulaadsel omadusel: see on õiguslikult siduv dokument, millel on oma 79+28 liikmesriigiga enneolematu arvuline jõud, see on tänu oma kolmele tugisambale (arengukoostöö, poliitiline koostöö ning majandus- ja kaubanduskoostöö) laiaulatuslik ning sellel on ühine institutsiooniline raamistik ja suur eelarve Euroopa Arengufondi (EAF) kujul;

B.  arvestades, et Cotonou lepingu üldine eesmärk – vaesuse vähendamine ja selle lõplik kaotamine kooskõlas püsiva arengu ja AKV riikide järkjärgulise maailmamajandusse integreerimise eesmärkidega – lähtub kindlalt lepingu artiklist 1; arvestades, et partnerlus on rajatud väärtuste ja põhimõtete kogumile, mis hõlmab inimõiguste ja põhivabaduste austamist, õigusriigil põhinevat demokraatiat ning läbipaistvat ja vastutustundlikku valitsemist;

C.  arvestades, et üle 80 % maailma vähim arenenud riikidest asub AKV piirkondades, mis muudab ELi-AKV partnerluse eriti tähtsaks;

D.  arvestades, et pärast Cotonou lepingu allakirjutamist on AKV rühmituse riikides ja Euroopa Liidus toimunud poliitilisi ja majanduslikke muutusi;

E.  arvestades, et tulevikus peaksid AKV-ELi suhted põhinema koostöövõimaluste ja eesseisvate takistuste uuel käsitlusel;

F.  arvestades, et AKV riikide ja ELi liikmesriikide arvuline tugevus ei kajastu piisavalt ühistegevuses ülemaailmsetel foorumitel;

G.  arvestades, et AKV-ELi partnerlusel on olnud tähtis osa edusammudes aastatuhande arengueesmärkide täitmise poole;

H.  arvestades, et teisest küljest ei ole vaesuse kaotamise ja AKV riikide maailmamajandusse lõimimise eesmärkide täitmisel kuigivõrd tulemusi saavutatud, kui võtta arvesse, et pool AKV liikmesriikidest kuulub endiselt maailma vähim arenenud riikide hulka ja et AKV riigid moodustavad kokku vähem kui 5% maailma majandusest ning umbes 2% ülemaailmsest SKPst;

I.  arvestades, et kaubandussuhted moodustavad Cotonou lepingu teise samba ja arvestades, et majanduspartnerluslepingud on nende suhete edendamise vahend;

J.  arvestades, et majanduspartnerluslepinguid määratletakse Cotonou lepingu artiklis 36 kui arengut toetavaid instrumente, mille „eesmärk on soodustada AKV riikide sujuvat ja järkjärgulist integreerimist maailmamajandusse, kasutades eelkõige täielikult ära piirkondliku integratsiooni ja lõunariikide omavahelise kaubavahetuse võimalusi“. arvestades, et majanduspartnerluslepingute kaasamine Cotonou lepingusse edendab poliitikavaldkondade arengusidusust;

K.  arvestades, et Cotonou lepingus võetakse arvesse piirkondliku lõimumise kasvavat tähtsust AKV riikides ja AKV-ELi koostöös, samuti selle rolli rahu ja julgeoleku toetamisel, majanduskasvu edendamisel ja piiriüleste probleemide lahendamisel;

L.  arvestades, et Cotonou lepingus käsitletakse uusi ülemaailmseid probleeme, mis on seotud kliimamuutuste, rände, rahu ja julgeolekuga (näiteks võitlus terrorismi, äärmusluse ja rahvusvahelise kuritegevuse vastu), kuid nendes valdkondades on saavutatud vähe konkreetseid tulemusi;

M.  arvestades, et AKV-ELi ühisinstitutsioonide kohtumised, eelkõige ühine ministrite nõukogu, on andnud vähe konkreetseid tulemusi ja nendest osavõtt on olnud vähene;

N.  arvestades, et EL rahastab umbkaudu 50% AKV sekretariaadi kuludest; arvestades, et rida AKV riike ei maksa täielikult oma liikmemaksu;

O.  arvestades, et poliitiline dialoog põhielementide üle, nagu on osutatud Cotonou lepingu artiklites 8 ja 96, on konkreetne ja õiguspärane vahend AKV-ELi partnerluse ühiste väärtuste toetamiseks ning demokraatia ja inimõiguste edendamiseks, mis on säästva arengu seisukohast väga olulised;

P.  arvestades, et inimõigustega seotud tingimuste säilitamine ja poliitilise dialoogi tugevdamine uues lepingus on selgelt vajalik;

Q.  arvestades, et liikmesriikide parlamentide, kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori osalemine poliitilises dialoogis on olnud üsna piiratud, kuigi selle tähtsust tunnistatakse; arvestades, et AKV riikide rühma roll kui selline on piiratud juhtudega, mil viidatakse artiklile 96; arvestades, et poliitilist dialoogi ja eriti artiklit 96 on peamiselt kasutatud poliitiliste kriiside hilises etapis ja mitte ennetavalt;

R.  arvestades, et kuigi liikmesriikide parlamentide, kohalike omavalitsuste, kodanikuühiskonna ja erasektori rolli 2010. aasta läbivaatamise järgses Cotonou lepingus selgelt tunnistatakse, on nende osalemine arutelus AKV-ELi poliitika ja tegevuse üle olnud piiratud;

S.  arvestades, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel tuleb tegemist teha aina piiravamate seaduste ja muude takistustega, mis piiravad nende tegevust ja tegutsemisruumi;

T.  arvestades, et AKV piirkonda kuulub rida ELiga assotsieerunud ülemeremaid ja -territooriume, kellel on ELiga erisidemed, mille paremaks arvessevõtmiseks tuleks nende puhul loobuda traditsioonilisest arenguabi hoiakust; arvestades, et kuigi ülemeremaadel ja -territooriumidel on eriseisund, saavad nad endiselt toetust 11. Euroopa Arengufondist (EAF), samuti nagu AKV riigid;

U.  arvestades, et EAFi rahastatakse ELi liikmesriikide otsetoetustest ja see ei allu ELi tavapärastele eelarve-eeskirjadele; arvestades, et parlamendil ei ole EAFi eelarvele muud mõju kui juba tehtud väljamaksetele heakskiidu andmine, samuti puudub tal formaalne järelevalveõigus EAFi kavade üle;

V.  arvestades, et 11. EAFi raames on umbes 900 miljonit eurot määratud Aafrika rahutagamisrahastule ja umbes 1,4 miljardit eurot EAFi reservist kasutatakse ELi Aafrika usaldusfondi jaoks;

W.  arvestades, et AKV riikide siseriiklikud vahendid koos rahasaadetistega diasporaakogukondadest võivad arengu rahastamisel olulist rolli mängida;

X.  arvestades, et EAFi eelarvesse kandmine võimaldaks demokraatlikku kontrolli ning suurendaks nähtavust ja läbipaistvust ELi arengufondide kasutamisel; arvestades, et teisest küljest võimaldab EAFi mitmeaastane iseloom ressursse prognoosida ning eelarvesse kandmine võiks viia AKV riikidele mõeldud arenguvahendite vähenemisele muude välispoliitika prioriteetide kasuks, mis võiks omakorda nõrgestada ELi–AKV privilegeeritud eripartnerlust; arvestades, et EAFi eelarvesse kandmine võiks ohustada ka Aafrika rahutagamisrahastu rahastamist ning teisi tähtsaid algatusi, nagu Aafrika usaldusfond, kui arengukoostööga seotud julgeolekukulutuste finantseerimiseks ei looda eraldi vahendit;

1.  kinnitab, et AKV-ELi koostöö on väärtuslik ja ainulaadne saavutus, mis on tugevdanud AKV ja ELi riikide ja nende parlamentide sidemeid viimase 40 aasta jooksul; rõhutab – arvestades, et AKV riigid on ilmutanud valmidust võtta rühmana ühismeetmeid – et koostöö tulemuslikkuse parandamiseks ning selle uute probleemidega kohandamiseks tuleb vastu võtta uus struktuur, kus säilitatakse AKV-ELi acquis’ üldise iseloomuga osad, nagu kohustused, mis on seotud inimõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse, inimarengu, hea valitsemistava, demokraatia ja õigusriigi eesmärgiga ning parimate tavade vahetamisega üldises raamistikus, kuid peamine töö peab toimuma kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, st piirkondlike kokkulepete alusel, mis on koostatud vastavalt piirkondlikele erivajadustele ning vastastikustele huvidele ELi ja vastava piirkonna vahel;

2.  rõhutab, et nii ühine raamistik kui ka piirkondlikud kokkulepped peaksid olema õiguslikud siduvad; rõhutab, et tõhususe tugevdamiseks, dubleerimise vähendamiseks ja poliitiliste raamistike kattumise vältimiseks peaksid piirkondlikud kokkulepped Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega olema kavandatud nii, et võetakse arvesse olemasolevaid piirkondlikke ja allpiirkondlikke organisatsioone, näiteks Aafrika Liitu, piirkondlikke majandusühendusi, piirkondlikke strateegiaid või kokkuleppeid, nagu majanduspartnerluslepingud, ning need peaksid võimaldama kaasata teisi riike, näiteks Põhja-Aafrikast, või luua rühmi vastavalt konkreetsetele huvidele või vajadustele (näiteks vähim arenenud riikide puhul arengutase või väikeste arenevate saareriikide puhul geograafilised iseärasused);

Eesmärgid, põhimõtted ja koostöötingimused

3.  kutsub üles seadma 2030. aasta tegevuskava ja säästva arengu eesmärke uues lepingus kesksele kohale ning looma tugevaid järelevalvemehhanisme, mis võimaldaksid tagada, et uue lepingu rakendamine aitab säästva arengu eesmärke täita ja edendab neid;

4.  kutsub üles kontrollima AKV-ELi vastastikuse seire, aruandekohustuse ja hindamise mehhanismi abil korrapäraselt säästva arengu eesmärkide rakendamist liikmesriikides, kusjuures kaasatakse AKV ja ELi esindajaid mitte ainult kesksetest valitsusasutustest, vaid ka parlamentidest, piirkondlikest ja kohalikest asutustest, kodanikuühiskonnast ja teaduskogukondadest, koostades igal aastal järeldused ja soovitused riiklikuks, piirkondlikuks ja üldiseks läbivaatamiseks ning edasiste meetmete võtmiseks;

5.  rõhutab lisaks, et uue lepingu kohaselt ette nähtud sektoripõhiste avaliku poliitika meetmete kavandamisel, vastuvõtmisel ja rakendamisel tuleks täielikult arvesse võtta teadmispõhist poliitikat;

6.  nõuab, et AKV-ELi koostöö üldeesmärk oleks võitlus vaesuse ja ebavõrdsuse vastu ning viimaks nende kaotamine ja säästva arengu edendamine; toonitab siiski, et uus leping peab olema kõigepealt isevastutusel põhinev poliitiline projekt, mis jätaks kindlalt kõrvale rahastaja-abisaaja mentaliteedi; on seisukohal, et koostööd tuleks teha ühist huvi pakkuvates valdkondades, kus võib eeldada ühist kasu, ja seda mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid ka seoses rahu ja julgeoleku, inimõiguste ja õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ja demokraatia, rände, keskkonna, kliimamuutuse ja muude valdkondadega, mis on seotud nii AKV riikide kui ka ELi elanikkonna jõukusega;

7.  kordab oma seisukohta, et poliitikavaldkondade arengusidusus on uue säästva arengu tegevuskava saavutamisel oluline element; on veendunud, et Cotonou lepingu laiaulatuslikkusega edendatakse poliitikavaldkondade arengusidusust ja see tuleks seetõttu säilitada ka uues lepingus; juhib tähelepanu vajadusele säilitada uue lepingu raames poliitikavaldkondade arengusidusust käsitlevad erisätted ning tugevdada dialoogi sellega seotud teemadel; tuletab meelde oma ettepanekut nimetada parlamentaarse ühisassamblee raames poliitikavaldkondade arengusidususe alalised kaasraportöörid;

8.  on veendunud, et rahvusvaheliselt kooskõlastatud abipõhimõtete austamine on 2030. aasta tegevuskava täitmisel otsustavalt tähtis, ja peab vajalikuks, et viide sellele lisataks tulevasse lepingusse;

9.  nõuab, et Cotonou lepingu olulised osad, mis hõlmavad inimõigusi ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, oleksid ka uue lepingu väärtusalusteks; nõuab hea valitsemistava lisamist oluliste osade hulka kooskõlas säästva arengu uue 16. eesmärgiga, mis hõlmab rahu, õiglust ja institutsioonide tõhusust; kordab, kui tähtis on täielikult rakendada Cotonou lepingu artiklit 9;

10.  rõhutab, et poliitiline dialoog on Cotonou lepingu oluline osa ning artiklid 8 ja 96 on konkreetsed ja õiguspärased vahendid AKV-ELi suhete oluliste osade säilitamiseks, kuigi neid ei ole alati tõhusalt kasutatud; nõuab, et poliitiline dialoog jääks keskseks ja õiguslikuks sambaks nii üldises raamistikus kui ka uue lepingu piirkondlikul tasandil; kutsub üles kasutama poliitilist dialoogi tõhusamalt ja süstemaatilisemalt ning ennetavalt, et poliitilisi kriise ära hoida;

11.  juhib tähelepanu sellele, et Cotonou lepingu artiklis 97 nähakse ette konsulteerimismenetlus ja asjakohased meetmed tõsiste korruptsioonijuhtumite puhuks, ning peab kahetsusväärseks, et seda artiklit on siiani ainult üks kord kasutatud; nõuab, et seda menetlust ELi ja AKV riikide uues partnerluslepingus tugevdataks, et see täielikult kasutatavaks muuta;

12.  rõhutab sellega seoses, et poliitiline dialoog on väärtuslik alus inimeste olukorra parandamiseks partnerriikides; peab kahetsusväärseks, et seda vahendit ei ole piisavalt kasutatud ja see on siiani vähe tulemusi andnud; kutsub seetõttu üles paremini jälgima inimõiguste olukorda ja teisi lepingu olulisi ja põhilisi elemente, rõhutab, et jälgimine peab olema kaasav ja osaluspõhine, ning nõuab korrapäraselt iga kahe või mitme aasta järel hindamist ning ühisaruannete koostamist nendest elementidest kinnipidamise kohta kõigi AKV-ELi liikmesriikide poolt, eesmärgiga vastavalt vajadusele kas avalikustada, häbistada või kiita; nõuab, et kõnealuste aruannete tulemused esitataks üldistel AKV-ELi kohtumistel, et neid kasutataks poliitilise dialoogi alusena ning et neile toetutaks säästva arengu eesmärkide riiklike, piirkondlike ja üldiste läbivaatamiste käigus;

13.  kutsub nii AKV kui ka ELi riikide parlamente ning kohalikke omavalitsusi üles AKV-ELi poliitika ja meetmete kõikides etappides jõulisemalt osalema, alates planeerimisest ja kavandamisest kuni rakendamise, hindamise ja järelevalveni, pidades eelkõige silmas subsidiaarsuse põhimõtet;

14.  nõuab tungivalt, et kõik uue lepingu osalised kohustuksid andma kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele suurema autonoomia ja tugevdama nende suutlikkust, et nad suudaksid oma kohustusi tõhusalt täita ja AKV riikide arengus oluliselt osaleda;

15.  kutsub üles kodanikuühiskonda, eelkõige kohalikke rühmi, keda kõnealune poliitika otseselt puudutab, tugevamalt poliitilisse dialoogi, kavandamisse ja rakendamisse kaasama ja toetama nende suutlikkuse suurendamist; rõhutab sellega seoses, et mõnes riigis valitseb kodanikuühiskonna tegutsemisruumi vähenemise oht ning on vaja kaasata ka sellised rühmad nagu vähemused, noored ja naised, kes ise ei suuda oma huvide eest seista või keda nende valitsus nende õiguspärastele demokraatlikele huvidele vaatamata ei tunnusta;

16.  on seisukohal, et erasektoril võib arenguprotsessis olla keskne koht ja see võib aidata arengut rahastada, tingimusel, et investeerimisel austatakse inimesi, traditsioonilist omandi- või kasutusõigust ning keskkonda, kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega; kutsub seetõttu üles toetama Euroopa Investeerimispanga (EIP) egiidi all erasektori investeeringuid, eeldusel, et investeerimine toimub kooskõlas inimõigusi käsitleva rahvusvahelise õigusega ning sotsiaal- ja keskkonnakaitse eeskirjadega; rõhutab, et uues partnerluses tuleks eelistada väiketootjaid ja -põllumajandusettevõtjaid ning mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (MVKEd) soodsa keskkonna loomist; kutsub lisaks üles kuulama poliitika kujundamisel ning programmitöö ja rakendamise etapis kohaliku ja riigitasandi erasektori arvamust;

Tulevased AKV-ELi institutsioonid

17.   kutsub üles võtma AKV-ELi nõukogu ühisistungite päevakorda päevakajalisi ja kiireloomulisi poliitilisi arutelusid, sealhulgas tundlikel teemadel, et võtta nende kohta vastu ühised järeldused; palub asjaomastel AKV riikide ja ELi liikmesriikide ministritel parandada oma osalemist ministrite tasandil, et anda kohtumistele vajalik poliitiline legitiimsus ja tagada partnerluse põhimõtte vajalik nähtavus;

18.  nõuab, et AKV-ELi riikide uus leping hõlmaks tugevat parlamentaarset mõõdet parlamentaarse ühisassamblee kaudu, millega tagataks demokraatlik ja laiaulatuslik parlamentaarne dialoog, sealhulgas keeruliste ja tundlike teemade üle, edendataks ühiseid (piirkondlikke) poliitilisi projekte, loodaks neile mitme sidusrühma osalemise teel demokraatlik alus, kontrollitaks täitevvõimu tööd ja arengukoostööd, edendataks demokraatiat ja inimõigusi ning seeläbi aidataks oluliselt kaasa uuele võrdsetel alustel toimivale AKV-ELi partnerlusele; rõhutab, kui oluline on parlamentaarse ühisassamblee varajane kaasamine kõigisse AKV–ELi 2020. aasta järgset partnerlust käsitlevatesse aruteludesse;

19.  on kindlalt arvamusel, et parlamentaarne ühisassamblee peaks tagama kõikide poliitiliste jõudude piisava ja proportsionaalse esindatuse oma aruteludes; kutsub seetõttu ühisassamblee riigidelegatsioone kaasama kõigi oma riigi poliitiliste jõudude esindajaid ning tagama opositsiooni osavõttu;

20.  kutsub üles viima parlamentaarset ühisassambleed kooskõlla uue piirkondliku struktuuriga, keskendudes selle piirkondlike foorumite töös piirkondliku tähtsusega küsimustele, kaasates jõuliselt riikide ja piirkondlikke parlamente ning seejuures säilitades korrapärased, kuid harvemad AKV-ELi ühiskohtumised; nõuab, et parlamentaarse ühisassamblee istungitele lisataks päevakajalised temaatilised kohtumised kodanikuühiskonna ja erasektoriga, et arendada ja laiendada arutelusid ühisassamblee päevakorraga seotud teemadel;

21.  nõuab, et ühisassamblee juhatus annaks assamblee töökavale strateegilisema suunitluse; nõuab, et ühisassamblee komisjonide tulevastes aruannetes esitataks selge seos säästva arengu eesmärkidega, et võimaldada iga eesmärgi pidevat jälgimist; palub kooskõlastada üldisel AKV-ELi foorumil ühised resolutsioonid kiireloomuliste rahvusvaheliste teemade kohta, samuti viivituste kohta säästva arengu eesmärkidega seotud küsimustes ja inimõiguste rikkumiste kohta, ning kooskõlastada piirkondlikel või muudel vastavatel koosolekutel resolutsioonid aktuaalsetel teemadel ja küsimustes, mis on kiireloomulised ja pakuvad erilist huvi konkreetsele piirkonnale või rühmale; sellega seoses tuletab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja komisjoni asepresidendile meelde, kui tähtis on nõukogu kohalviibimine ministrite tasandil parlamentaarse ühisassamblee kohtumistel; nõuab, et AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kaasesimehed kutsutaks nõukogu ühiskoosolekutele, et tagada tulemuslik ja vastastikune teabevahetus ja parandada institutsioonilist koostööd;

22.  kutsub üles tegema täiendavaid jõupingutusi, et parandada parlamentaarse ühisassamblee kontrolli arengu programmitöö üle, võttes arvesse arengu tulemuslikkuse põhimõtet ja sellise kontrolli järelmeetmeid; kutsub komisjoni ja valitsusi edendama parlamentide, kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja kodanikuühiskonna osaliste, erasektori ja võõrsil elavate kogukondade kaasamist kõigis arengu programmitöö etappides ning esitama kogu olemasolevat teavet õigel ajal ja läbipaistvalt riikide parlamentidele, et aidata neil demokraatlikku kontrolli teostada;

23.  on seisukohal, et AKV-ELi partnerlusse tuleks üritada kaasata ka muid ülemaailmse tasandi partnereid (nagu Aafrika Liit ja ÜRO) ja võimaluse korral muid rahvusvahelisi jõude ning suurendada kooskõlastamist ja koostööd, dubleerimata tööd või missioone, et lahendada sõdade, sisekonfliktide, ebakindluse, haavatavuse ja üleminekuga seotud probleeme;

Edasine rahastamine

24.  on veendunud, et Cotonou lepingu ja liidu mitmeaastase finantsraamistiku üheaegne aegumine annab võimaluse otsustada lõpuks Euroopa Arengufondi (EAF) eelarvesse kandmise üle, et suurendada ELi arengurahastamise tõhusust ja tulemuslikkust, läbipaistvust, demokraatlikku kontrolli, vastutust, nähtavust ja järjekindlust; rõhutab siiski, et nimetatud eelarvesse kandmise tingimuseks peaks olema i) arengu rahastamise kindel lahushoidmine, et säilitada arengumaade rahastamise tase ja ii) alalise ja eraldi lahenduse leidmine arengukoostööga seotud julgeolekukulude rahastamisele ELi poolt; rõhutab, et isegi kui EAF eelarvesse kantakse, tuleks sellesse lisada ELi arengukoostööga kohandatud võrdlusalused; nõuab tungivalt, et pooled kaasajastaksid rahastamisvahendeid ja edendaksid võimaluse korral üldist ja sektoriviisilist eelarvetoetust;

25.  juhib tähelepanu sellele, et liidu eelarves juba on konkreetsetele partneritele suunatud vahendid ning et EAFi saab eelarvesse kanda nii, et kajastada ja edendada AKV-ELi privilegeeritud suhet säästva arengu edendamise eesmärgil; palub komisjonil esitada enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute esitamist eespool nimetatud küsimusi käsitlev tegevuskava;

26.  tuletab meelde, et tulevased AKV-ELi suhted peavad olema poliitilist laadi, nt töö eri rahvusvahelistel foorumitel ühiste poliitiliste projektide alal, ja mitte ainult doonori-abisaaja laadi; rõhutab seetõttu, et ELi arenguabi põhimõtteid tuleb kohaldada võrdsetel alustel kõigi arengumaade suhtes ning et arenenud AKV riigid ei tohiks seetõttu enam saada ELi arenguabi samadel tingimustel nagu AKV riikide hulka mitte kuuluvad riigid; on seisukohal, et AKV riikide suurem omarahastamine vastaks AKV püüdlustele saada sõltumatuks osalejaks, ja rõhutab seejuures, kui tähtis on lisada uude lepingusse tugevamad vahendid, et suurendada AKV riikide võimet tähtsaid majandussektoreid rahastada; kutsub osalisi kahekordistama oma jõupingutusi suurendada AKV riikide võimekust ja hästi kasutada kohalikke vahendeid, eelkõige tugevdades maksusüsteemi, tagades loodusvarade usaldusväärse majandamise ja toetades industrialiseerimist ning toormaterjalide töötlemist kohaliku, piirkondliku ja ülemaailmse turu jaoks;

27.  rõhutab, et 11. EAF on Aafrika rahutagamisrahastu peamine rahastamisallikas, kuigi see pidi olema ajutine lahendus, kui Aafrika rahutagamisrahastu 2003. aastal loodi; kutsub üles looma spetsiaalset rahastamisvahendit arengukoostööga seotud julgeolekukulutuste rahastamiseks;

28.  võtab teadmiseks komisjoni 7. juuni 2016. aasta teatise Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta; märgib, et ELi eelarve ja EAFi panus 8 miljardi euro suurusesse paketti koosneb eranditult juba kavandatud abist; nõuab, et abisaajatele mõeldud arenguabi ei seataks ohtu ning et rändega seotud algatusi rahastataks uutest assigneeringutest;

29.  nõuab eraldi vahendi loomist kõigi ülemeremaade ja -territooriumide jaoks, võttes arvesse nende eriseisundit ja Euroopa peresse kuulumist; nõuab AKV riikide ning ülemeremaade ja -territooriumide koostöö tihendamist, et soodustada vastavate piirkondade kaasavat ja kestlikku arengut ning lõimida ülemeremaad ja -territooriumid täielikumalt oma piirkondlikku keskkonda;

Kaubanduse mõõde: majanduspartnerluslepingud

30.  kordab, et majanduspartnerluslepingud on piirkondliku koostöö alus ja need peavad edendama arengut ja piirkondlikku integratsiooni; rõhutab seetõttu õiguslikult siduvate kestlikkussätete asjakohasust (inimõiguste ning sotsiaalsete ja keskkonnastandardite kohta) kõikides majanduspartnerluslepingutes, ning rõhutab, kui tähtis on luua tõhusad järelevalvesüsteemid, mis hõlmavad paljusid kodanikuühiskonna elualade esindajaid, et tuvastada kaubanduse liberaliseerimise võimalik negatiivne mõju ja seda vältida;

31.  nõuab, et Cotonou-järgne leping oleks poliitiline raamleping, milles määratakse kindlaks majanduspartnerluslepingute kohustuslikud miinimumnõuded, et tagada praeguse Cotonou lepinguga sarnanevad seosed majanduspartnerluslepingutega, hõlmates sätteid, mis käsitlevad head valitsemistava, inimõiguste austamist, sealhulgas kõige haavatavamate inimrühmade puhul, ning sotsiaal- ja keskkonnastandarditest kinnipidamist, kusjuures lisaks annaks selline raamleping vajaliku raamistiku kestliku arengu ja poliitikavaldkondade sidususe jaoks; nõuab ühist parlamentaarset järelevalve- ja seiremenetlust majanduspartnerluslepingute mõju kohta, samuti struktureeritud seiremehhanisme kodanikuühiskonna jaoks;

o

o  o

32.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ELi nõukogule ja komisjonile, AKV nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ning AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee juhatusele.

(1)

http://www.europarl.europa.eu/intcoop/acp/03_01/pdf/mn3012634_en.pdf

(2)

http://www.epg.acp.int/fileadmin/user_upload/Georgetown_1992.pdf

(3)

https://ec.europa.eu/europeaid/sites/devco/files/communication-co-operation-acp-countries-in-the-eu-budget-com2003590_en.pdf

(4)

http://ec.europa.eu/europeaid/sites/devco/files/joint-consultation-paper-post-cotonou_en_0.pdf

(5)

ELT C 310, 25.8.2016, lk 19.

(6)

ELT C 65, 19.2.2016, lk 257.

(7)

ELT C 67E, 18.3.2010, lk 120.

(8)

ELT C 103E, 29.4.2004, lk 833.

(9)

http://www.europarl.europa.eu/intcoop/acp/2015_acp2/pdf/101905en.pdf

(10)

http://www.europarl.europa.eu/intcoop/acp/2015_acp2/pdf/1081264en.pdf

(11)

http://www.africa-eu-partnership.org/sites/default/files/documents/eas2007_joint_strategy_en.pdf

(12)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0336.

(13)

http://www.acp.int/content/acp-eu-stand-together-post-2015-development-agenda

(14)

http://www.epg.acp.int/fileadmin/user_upload/Sipopo_Declaration.pdf

(15)

ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/69/313.

(16)

ÜRO Peaassamblee resolutsioon A/RES/70/1.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (19.7.2016)

arengukomisjonile

AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat

(2016/2053(INI))

Arvamuse koostaja: Javier Couso Permuy

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  rõhutab, et AKV-ELi suhted tuleb üles ehitada uutel alustel partnerlusena, mis edendab eri partnerite strateegilisi huvisid ja ühiseid väärtusi ning aitab kaasa ülemaailmse juhtimise ja eeskirjadepõhise mitmepoolse korralduse tugevdamisele; rõhutab, et partnerluse eesmärkideks peavad olema ÜRO säästva arengu eesmärkide saavutamine, põhivajaduste rahuldamine ja inimõiguste austamine ning sellega tuleb edendada nii prognoositavust kui ka vastutust strateegia eest arengukoostöös;

2.  on veendunud, et AKV-ELi partnerluse läbivaatamisel tuleks arvesse võtta piirkondadeks jaotamise kasvavat tähtsust, et vältida pelgalt liidu poliitilise raamistiku pealesurumist; rõhutab, et on väga oluline, et AKV rühma riigid osaleksid nii rühmana kui ka piirkondadena täiel määral läbivaatamisprotsessis; rõhutab sellega seoses piirkondlike organisatsioonide, nagu Aafrika Liidu või Aafrika piirkondlike majandusühenduste rolli; nõuab AKV partnerluse tugevamat regionaliseerimist ja eristavat institutsionaliseerimist, arvestades et kolm partnerpiirkonda – Aafrika, Kariibi piirkond ja Vaikse ookeani piirkond – ei ole ühesugused;

3.  rõhutab AKV suhete olulisust, seda eelkõige seoses naaberkontinendi Aafrika ning Aafrika Liiduga olemasolevate eriliste suhetega, mida võiks edasi arendada; soovitab kaaluda tulevases koostöös kõige tõhusamate struktuuride ja mehhanismide kindlakstegemist, mis võib tähendada olemasolevate Cotonou lepingu struktuuride ja poliitikavaldkondade ühendamist Aafrika ja ELi ühisstrateegia omadega, ning asjakohase raamistiku loomist suhete jaoks Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikidega; on veendunud, et enne AKV-ELi suhete institutsioonilise ülesehituse tuleviku osas mis tahes otsuse tegemist tuleb põhjalikult analüüsida kehtiva raamistiku varasemaid saavutusi ja ebaõnnestumisi;

4.  on seisukohal, et kuigi AKV partnerluse aluse peaksid jätkuvalt moodustama ühistel huvidel ja väärtustel põhinevad tugevad poliitilised liidud, tuleks tugevdada edasist koostööd ülemaailmsetes küsimustes ja luua nõuetekohased mehhanismid, et tegeleda tulemuslikumalt tänase päeva globaalsete probleemidega, nagu kliimamuutused ja vesi, energia, toiduga kindlustatus, rändevood, terrorism, äärmuslus, rahvusvaheline kuritegevus, bioloogiline mitmekesisus, tervishoid ja finantsküsimused;

5.  juhib tähelepanu, et ülioluline on järjepidevus liidu välispoliitika valdkondade vahel ning järjepidevus sise- ja välispoliitika eesmärkide vahel, eriti kaubanduse, põllumajanduse, keskkonna, energia, julgeoleku ja rände valdkonnas; lisab, et AKV-ELi partnerluse täielik heakskiitmine AKV riikide rühma poolt on endiselt oluline küsimus ja et läbivaatamine peaks andma partnerlusele lisaks vajalike tehniliste või institutsiooniliste kohanduste tegemisele ka uut poliitilist hoogu;

6.  rõhutab, et AKV-ELi koostööd tuleks tugevdada ühist huvi pakkuvates valdkondades, nagu julgeolek, konfliktide ennetamine, sealhulgas nälja ja kliimamuutuste mõjude vähendamise kontekstis, inimõigused, õigusriigi põhimõte ja demokraatia; juhib sellega seoses tähelepanu, et poliitilise dialoogi võimalusi Cotonou lepingu artiklite 8 ja 96 raames ei kasutanud täiel määral ära ei ELi ega ka AKV pool; rõhutab selles kontekstis AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee olulist rolli;

7.  tuletab meelde, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte, hea valitsemistava ning muude Cotonou lepingu artiklis 9 osutatud põhiliste elementide austamine kujutab endast AKV-ELi partnerluse alust; rõhutab vajadust austada inimõigusi ja seda, kui olulised on praeguse Cotonou lepingu artikli 9 lõige 2 ja seal sisalduv demokraatia klausel, mida artiklis 96 edasi arendatakse; tuletab meelde, kui tähtis on neid sätteid vajaduse korral täiel määral rakendada;

8.  rõhutab, et veelgi tuleb tõhustada Cotonou lepingu erinevaid mehhanisme, nagu poliitiline dialoog, rahaline toetus, asjakohased meetmed ja arengukoostöö peatamine, et aidata tõhusalt kaasa inimõiguste, demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja hea valitsemistava austamise parandamisele ning eriti korruptsioonivastasele võitlusele;

9.  rõhutab, et on väga oluline, et uus Cotonou lepingu järgne partnerlus tooks kasu kõikidele osapooltele ning et see põhineks ELi ja Aafrika ühise majanduskasvu ja ühise arengu põhimõtetel; on seisukohal, et selle partnerlusega tuleb edendada Aafrika mandri industrialiseerimist ja põllumajanduse arengut ning innustada investeeringuid uuenduslikku poliitikasse ja säästvasse arengusse;

10.  rõhutab, et ÜRO säästva arengu eesmärkides ja Addis Abeba tegevuskavas arengu rahastamise kohta määratletud ametlik arenguabi on AKV riikidele ja eelkõige vähim arenenud riikidele endiselt äärmiselt vajalik; nõuab, et see küsimus integreeritaks täiel määral AKV-ELi tulevastesse suhetesse pärast 2020. aastat; märgib, et EL on võtnud kohustuse anda AKV riikidele arenguabi; peab kahetsusväärseks, et paljud ELi liikmesriigid ei saavutanud 2015. aastal eesmärki eraldada 0,7 % kogurahvatulust ametlikuks arenguabiks; kutsub kõiki partnereid üles täitma täies ulatuses endale võetud kohustusi;

11.  nõuab 2030. aasta säästva arengu tegevuskava lisamist AKV-ELi koostööraamistiku läbivaatamisse ühtse, universaalse arengueesmärgina, mis on kõigile kohaldatav; on veendunud, et AKV-ELi ühisnõukogu peaks andma konkreetseid soovitusi säästva arengu eesmärkide elluviimise kohta AKV-ELi koostöö raamistikus;

12.  rõhutab kehtiva Cotonou lepingu artikli 12 olulisust AKV riikide seisukohast, kuna see võimaldab AKV riikidel astuda dialoogi ELi poliitika küsimustes, mis võiksid mõjutada nende arengut;

13.  rõhutab partnerluslepingute olulisust AKV riikide valitsuste jaoks, et parandada nende riikide majanduse üldist toimimist; on seisukohal, et uue partnerluse aluseks peavad olema riikide tootmisvõimsuse arendamine säästva arengu selge loogika raamistikus ja ilma loodusvarade ebaseadusliku ärakasutamiseta riigi omandis olevate välismaiste äriühingute poolt, kõige kasulikumate piirkondlike integratsiooniprotsesside lõpuleviimine, kasutades samal ajal ära olemasolevaid abistamisstruktuure, nagu Aafrika Liit, traditsioonilise põllumajanduse täiendamine tõhusate põllumajandusliku kasutuse, jaotamise ja turustamise meetoditega elanikkonna hüvanguks ning võitlus välis- ja sisemaiste jõudude poolse maa hõivamise vastu; soovitab kaaluda riiklike loodusvarade ja avalike teenuste erastamist; nõuab sellega seoses, et EL edendaks asjaomastes partnerriikides maa omandiõiguste konsolideerimist, sh omandi nõuetekohast registreerimist ja katastrisse kandmist, et vältida kõige haavatavamate rühmade majanduslikku ärakasutamist;

14.  rõhutab majandussuhete rolli ja lisaväärtust, eriti kui nendesse kaasatakse VKEd ja pereettevõtted mõlemal poolel; nõuab erimeetmeid tihedama suhtluse edendamiseks;

15.  toetab ÜRO otsust luua kõikehõlmav õiguslik vahend selleks, et tagada inimõiguste austamine ettevõtete poolt ja lõpetada tööalane ärakasutamine, tänapäevane orjus, ebaseaduslikud kapitalivood ning terrorismi ja relvakonfliktide rahastamine; nõuab, et EL ja AKV partnerid tugevdaksid koostööd võitluses rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu;

16.  rõhutab eriti vajadust jätkusuutlike arengustrateegiate järele kliimamuutuste vastu võitlemiseks tulevaste koostöölepingute raames, sh nõuetekohaste veemajanduse ja säästva põllumajanduse tavade järele, et suurendada toidu ja veega kindlustatust, eesmärgiga tagada tervislik elu ning kaotada nälg ja vaesus; näeb suuri võimalusi uueks koostööks kliima- ja energiapoliitika, merekeskkonna bioloogilise mitmekesisuse säilitamise, sh meredes plastprügi vastu uuendusliku võitlemise, ning ühise katastroofiabi küsimustes tõhusate hädaabipunktide loomise kaudu;

17.  rõhutab, et ühiselt on vaja leida lahendused võitluseks mõnede AKV riikide rände algpõhjuste vastu; on veendunud, et tulemusliku mitmepoolse ülemaailmsete rändevoogude haldamise raamistiku suunas töötamine peaks saama tulevase AKV-ELi partnerluse strateegiliseks prioriteediks;

18.  rõhutab, et tulevane partnerlusraamistik peaks võimaldama laiahaardelist lähenemisviisi rahule ja julgeolekule ning et sellega seoses tuleks piisavalt planeerida ja kooskõlastada, et vältida olemasolevaid ja võimalikke kattuvusi ELi liikmesriikide ja AKV riikide antava piirkondliku ja riikliku toetuse vahel;

19.  on veendunud, et rahu ja julgeoleku sätteid tuleks veelgi tugevdada ja et tulevane partnerlus peaks pakkuma tulemuslikumat ühismeedet konfliktide ennetamise, sh varase hoiatamise ja vahendamise, rahu tagamise ning rahvusvaheliste julgeolekuprobleemide lahendamise valdkonnas, et astuda vastu praegustele piirkondadevahelistele julgeolekuohtudele, mis on seotud terrorismi ja vägivaldse äärmusluse, igat liiki (sh inimeste, relvade ja narkootikumide) salakaubanduse ning piraatlusega, mis puudutab ELi ja AKV riike;

20.  rõhutab, et stabiilne julgeolekukeskkond on vältimatu eeltingimus säästva arengu eesmärkide saavutamiseks; toetab seetõttu rahastamisvahendi loomist, mille eesmärk oleks julgeoleku ja rahu tagamine tulevase AKV-ELi partnerluse raames;

21.  nõuab AKV-ELi partnerluse poliitilise mõõtme tugevdamist, eelkõige selleks, et viia läbi ühisoperatsioone ja avaldada suuremat mõju rahvusvahelistel foorumitel; on seisukohal, et AKV-ELi partnerlusse tuleks üritada kaasata võimaluse korral alati ka muid partnereid ülemaailmsel tasandil (nagu Aafrika Liit ja ÜRO) ja teisi rahvusvahelisi jõude ning teha tööd tõhustatud kooskõlastamise ja koostöö valdkonnas, dubleerimata tööd või missioone, et käsitleda sõdade, sisekonfliktide, ebakindluse, haavatavuse ja üleminekuga seotud probleeme;

22.  julgustab partnereid laiendama kvalifitseeruvate riikide ja institutsioonide raamistikku väljapoole AKV riikide rühma seni, kuni asjaomased riigid vastavad sätestatud nõuetele; rõhutab vajadust vaadata läbi ja taaselustada AKV-ELi dialoogi struktuurid, et tagada parlamentaarse ja kõrgema poliitilise tasandi institutsioonilistes dialoogides partnerite paljusus; kutsub AKV riike üles uurima struktureeritumate suhete väljavaateid Aasia, Ladina-Ameerika, Lähis-Ida ja Põhja-Ameerika riikidega, et vahetada kogemusi;

23.   rõhutab AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee olulisust poliitilise dialoogi edendamisel ning AKV ja ELi riikide vahelise võrdse partnerluse arendamisel.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

10

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Amjad Bashir, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Tonino Picula, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Ivo Vajgl, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Andrzej Grzyb, Marek Jurek, Soraya Post, Igor Šoltes, Eleni Theocharous, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Therese Comodini Cachia, Edouard Ferrand, Liliana Rodrigues, Janusz Zemke


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (19.7.2016)

arengukomisjonile

AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat

(2016/2053(INI))

Arvamuse koostaja: Pedro Silva Pereira

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  toonitab, et praegune AKV ja ELi vaheline koostöö ei ole andnud lepingu osapoolte jaoks optimaalseid tulemusi ja seetõttu rõhutab, et kui tulevikus kasutatakse suhetes Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna (AKV) riikidega samasuguseid vahendeid, saab sel olla nende arengule vaid piiratud mõju;

2.  nõuab, et Cotonou lepingu järgne raamistik oleks tulemuslik, vastaks uutele esilekerkivatele ülemaailmsetele probleemidele ja põhineks AKV riikide vastutusel, ning rõhutab jätkusuutliku arengu eesmärkide ja inimõiguste suurt osatähtsust; rõhutab, et Cotonou lepingu järgne raamistik tuleb määratleda tihedas koostöös AKV riikidega, sealhulgas kodanikuühiskonnaga, ja koostöös asjaomaste piirkondlike organisatsioonidega, samuti tuleb toetuda Cotonou partnerluslepingu analüüsile ja õppetundidele, vältides sealjuures meetmete ja struktuuride dubleerimist; nõuab, et Cotonou lepingu järgse uue raamistiku kesksed eesmärgid oleksid majanduskasv ja -areng; rõhutab, et läbivaadatud üldine raamleping, mis on oma loomuselt õiguslikult siduv, koos piirkondlike majanduspartnerluslepingute (EPAde) ja muude kaubandusmeetmete, nimelt algatusega „Kõik peale relvade“ ja üldise soodustuste süsteemiga (GSP/GSP+), peab toetama õiglast ja jätkusuutlikku kaubandust, piirkondlikku integratsiooni ja samuti jõukuse loomist, jätkusuutlikku arengut ning ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamist, ning peab sisaldama ka jõustatavaid mehhanisme inimõiguste tagamiseks;

3.  tuletab meelde, et EPAd on oluline majandusarengu vahend, mis aitab pikas perspektiivis leevendada vaesust; rõhutab siiski, et kaubanduse liberaliseerimisega peavad kaasnema tõhusad meetmed ja majandusarengu toetamine suutlikkuse tõstmise, tootmise, infrastruktuuri ja ekspordimahu osas, ning kodumaise erasektori areng, eelkõige vähim arenenud riikides, et aidata neil ära kasutada kaubanduse pakutavaid võimalusi;

4.  toetab Aafrika mandri vabakaubanduspiirkonna loomist, mille sihtmärk oleks Aafrika mandri 54 riigi sügav majanduslik integratsioon; nõuab EL-AKV partnerluse uut määratlemist, et muuta see ühilduvaks sellise vabakaubanduspiirkonna loomisega;

5.  märgib, et kaubandus on üks kolmest Cotonou lepingu alussambast ning rõhutab, et Cotonou lepingu järgne protsess peaks andma raamistiku ühiste kaubandusküsimuste arutamiseks kõigi AKV riikide ja asjaomaste sidusrühmadega; nõuab, et Cotonou-järgne leping oleks raamleping, millega kehtestatakse EPAde jaoks siduvad miinimumnõuded, sealhulgas ühise parlamentaarse järelevalve ja kodanikuühiskonna struktureeritud järelevalvemehhanismid; palub, et komisjon tagaks regulaarse järelevalve EPAde rakendamise üle, pidades silmas nende võimalikku ajakohastamist; nõuab õiglase ja tasakaalustatud kaubanduskoostöö tugevdamist ning ka süsteemsete majandusreformide soodustamist ning erinevate AKV riikide ja piirkondade eripära ja prioriteetide arvesse võtmist; kaitseb selliseid kaubandussuhteid, kuid leiab, et need peaksid põhinema väärtuspõhisel lähenemisviisil ja paremal arengupoliitika sidususel, nagu soovitatakse teatises „Kaubandus kõigile: vastutustundlikuma kaubandus- ja investeerimispoliitika poole“; nõuab, et Cotonou lepingu järgses raamistikus võetaks arvesse soolist mõõdet kaubanduse valdkonnas; on veendunud, et tulevase majanduspartnerluse tähelepanu keskmes peab olema kaasav majanduskasv, korralike töökohtade loomine, majandusjuhtimine, koostöö edendamine investeerimise alal, erasektori (eelkõige mikro- ja väikeettevõtete) areng, majanduslik mitmekesistamine, noorte tootmisharude edendamine, põllumajanduse jätkusuutlik areng ja loodusvarade jätkusuutlik haldamine;

6.  rõhutab, et mitte ainult kaubanduslepingud, sealhulgas EPAd, vaid ka investeeringud on AKV riikide majanduse arengu ning tööpuuduse ja sotsiaalse tõrjutuse vähenemise seisukohast väga olulised; on seetõttu seisukohal, et tulevikus, pärast 2020. aastat sõlmitavad lepingud peaksid sisaldama asjakohaseid sätteid, mis toetaksid investeeringuprotsesse;

7.  rõhutab, et Cotonou lepingu järgses raamistikus tuleb edendada jätkusuutlikku arengut, inimõigusi, tööõiguse põhireegleid ja head valitsemistava, sealhulgas tegelemist korruptsiooni ja ebaseaduslike rahavoogude probleemiga rahvusvaheliste standardite alusel; nõuab tugevaid ja jõustatavaid jätkusuutliku arengu sätteid ja korralikku raamistikku ettevõtete sotsiaalse vastutuse jaoks; nõuab eelkõige, et tulevasse lepingusse jääks kooskõlas ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetega inimõiguste klausel, nii et EPAde siduvad klauslid, eelkõige täitmatajätmise klauslid toimiksid ka pärast 2020. aastat;

8.  leiab, et on väga oluline, et Cotonou lepingu järgsesse raamistikku oleks lisatud kaubandust lihtsustavad meetmed, et laiendada aafrikasisest tööstus- ja põllumajandustoodete vahetust;

9.  märgib, kui oluline on AKV-ELi uuendatud parlamentaarne ühisassamblee ja selle osalemine Cotonou lepingu järgset raamistikku puudutava arutelu kõigis etappides, ning toetab tugeva parlamentaarse kontrolli kehtestamist tulevase raamistiku üle; palub, et AKV-ELi koostööd tulemuspõhiselt ja regulaarselt jälgida, eelkõige seoses inimõiguste, kaubanduse, jätkusuutliku arengu ja õiglase kaubandusega;

10.  rõhutab, et EPAde rakendamisse ja Cotonou lepingu järgsesse protsessi tuleb tingimata kaasata kodanikuühiskond ja huvitatud sidusrühmad, nagu ametiühingud, ettevõtjad – sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted – ja kohalikud omavalitsused; kutsub komisjoni üles edendama kodanikuühiskonna osalust ELi-AKV ametlikes suhetes;

11.  tuletab meelde Addis Abeba tegevuskava arengu rahastamise kohustusi ja nende tähtsust jätkusuutliku arengu eesmärkide realiseerimises; toonitab, et siseriiklike tulude suurendamiseks on vaja välja töötada selged ja läbipaistvad maksustamiseeskirjad; märgib, et oluline on kaubanduse suurendamine, kuna AKV riikide majanduse industrialiseerimine ja mitmekesistamine on jätkuvalt piiratud ning nõuab, et põhjalikult analüüsitaks AKV riikide kaubanduse ja investeeringute arengu vajadusi; nõuab, et EL tagaks kaubandusabi piisava ja tulemusliku rahastamise ja toetaks AKV riikide jõupingutusi WTO kaubanduse lihtsustamise lepingu rakendamiseks, üha enam maailma majandusse integreerumiseks ja oma positsiooni parandamiseks ülemaailmses väärtusahelas; märgib, et rahaline abi peab olema läbi põimunud konkreetsete koostööprojektidega, mis on suunatud AKV riikide infrastruktuuri ning hariduslike ja sotsiaalsete süsteemide parandamisele;

12.  kutsub ELi samuti üles intensiivsemalt abistama loodusvarade poolest rikkaid maid mäetööstuse läbipaistvuse algatuse suurema läbipaistvuse ja rangema aruandluskohusluse põhimõtete rakendamisel nafta-, gaasi- ja mäetööstuses;

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

14.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

0

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

William (The Earl of) Dartmouth, Laima Liucija Andrikienė, Maria Arena, Karoline Graswander-Hainz, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Alexander Graf Lambsdorff, Bernd Lange, Emmanuel Maurel, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Godelieve Quisthoudt-Rowohl, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reimer Böge, Victor Boştinaru, Klaus Buchner, Seán Kelly, Gabriel Mato, Bolesław G. Piecha, Pedro Silva Pereira, Ramon Tremosa i Balcells, Wim van de Camp, Jarosław Wałęsa, Pablo Zalba Bidegain

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Mara Bizzotto, Bernd Kölmel, Jozo Radoš, Dariusz Rosati, Paul Rübig, Mylène Troszczynski


EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (14.7.2016)

arengukomisjonile

AKV-ELi suhete tuleviku kohta pärast 2020. aastat

(2016/2053(INI))

Arvamuse koostaja: Eider Gardiazabal Rubial

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval arengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on veendunud, et Cotonou lepingu ja liidu mitmeaastase finantsraamistiku üheaegne aegumine annab võimaluse otsustada lõpuks arengukoostöö poliitikavaldkonnas suurimaks geograafiliseks vahendiks oleva Euroopa Arengufondi (EAF) eelarvesse kandmine tingimusel, et saadakse selged tagatised AKV-ELi koostöö vahendite eraldamise ja rahastamistaseme hoidmise kohta; on veendunud, et EAFi praegune olukord on anomaalia, mis põhjustab mitmeid puudusi; rõhutab, et eelarvesse kandmine suurendab arenguabi õiguspärasust, tõhusust ja prognoositavust ning tagab samal ajal poliitika parema sidususe ja nähtavuse, tingimusel, et see EAFi raha lisandub ELi eelarvele; kordab, et EAFi eelarvesse kandmine lihtsustab ja ühtlustab arengukoostöö raamistikku; tuletab meelde, et isegi kui EAF on eelarvesse kantud, peaks see sisaldama ELi koostööga kooskõlas olevaid eesmärke, näiteks praeguseid inimarengule ja kliimamuutustele pühendatud eesmärke;

2.  toonitab, et liidu eelarves juba on konkreetsetele partneritele suunatud vahendid ning et EAFi saab eelarvesse kanda nii, et kajastada ja edendada AKV-ELi privilegeeritud suhet säästva arengu edendamise eesmärgil; palub komisjonil esitada enne järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettepanekute esitamist eespool nimetatud küsimusi käsitleva tegevuskava;

3.  tuletab meelde, et võitlus vaesuse vastu on arengukoostöös liidu üldeesmärk ja peamine viis, kuidas tegeleda sundrände ja sundümberasustamine algpõhjustega; hoiatab seoses ELi Aafrika usaldusfondiga assigneeringute kavandatud otstarbe muutmise ja õigusliku aluse eesmärkide rikkumise eest; soovitab jätkata kogukondade iseseisvuse ja mõjuvõimu suurendamiseks loodud meetmete rakendamist, mis võimaldab neil paremini esindada oma huve vastutustundlikult ja jätkusuutlikul viisil; tuletab meelde Aafrika rahutagamisrahastu positiivset rolli tähtsa stabiliseerimisvahendina ning eeldab, et EAFi eelarvesse kandmise osana leitakse lahendus, mis tagab selle jätkumise, järgides täielikult aluslepingut;

4.  võtab teadmiseks komisjoni 7. juuni 2016. aasta teatise Euroopa rände tegevuskava alusel uue ELi ja kolmandate riikide partnerlusraamistiku loomise kohta; märgib, et ELi eelarve ja EAFi panus 8 miljardi euro suurusesse paketti koosneb eranditult juba kavandatud abist; nõuab, et abisaajatele mõeldud arenguabi ei seataks ohtu ning et rändealaseid algatusi rahastataks uutest assigneeringutest;

5.  toetab toetuste ühendamist rahastamisvahenditega, rahastamise lihtsustamist ning projektide jätkusuutlikkuse tagamist, et maksimeerida arenguabi mõju ning käsitleda turutõrkeid ja investeerimislünki; rõhutab, et innovaatiline rahastamine ei tohi asendada toetusi, samuti ei tohi see asendada arenenud riikide kohustust seoses ametliku arenguabiga ega arenguriikide kohustust osutada esmatähtsaid avalikke teenuseid; võtab teadmiseks kavatsuse käivitada Aafrikas ja Vahemere piirkonnas välisinvesteeringute kava, mille puhul tuginetakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi näitele; nõuab, et tagataks selget täiendavus olemasolevate rahastamisvahendite ja segarahastamisplatvormide, kaasa arvatud uute assigneeringute suhtes, ning parlamendi täielikku osalemist kava koostamises.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

25

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Liadh Ní Riada, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Indrek Tarand, Isabelle Thomas, Marco Zanni

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Marco Valli, Derek Vaughan


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

20

5

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Louis Aliot, Beatriz Becerra Basterrechea, Ignazio Corrao, Manuel dos Santos, Doru-Claudian Frunzulică, Nathan Gill, Charles Goerens, Enrique Guerrero Salom, Heidi Hautala, Maria Heubuch, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Stelios Kouloglou, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Eleni Theocharous, Paavo Väyrynen, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Anna Záborská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Brian Hayes, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Liliana Rodrigues


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

20

+

ALDE

Beatriz Becerra Basterrechea, Charles Goerens, Paavo Väyrynen

ECR

Eleni Theocharous

EFDD

Ignazio Corrao

PPE

Brian Hayes, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Cristian Dan Preda, Bogdan Brunon Wenta, Rainer Wieland, Joachim Zeller, Anna Záborská

S&D

Doru-Claudian Frunzulică, Enrique Guerrero Salom, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Liliana Rodrigues, Manuel dos Santos

5

-

EFDD

Nathan Gill

GUE/NGL

Stelios Kouloglou, Lola Sánchez Caldentey

VERTS/ALE

Heidi Hautala, Maria Heubuch

1

0

ENF

Louis Aliot

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletud

Õigusteave - Privaatsuspoliitika