Menetlus : 2016/2059(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0278/2016

Esitatud tekstid :

A8-0278/2016

Arutelud :

PV 24/10/2016 - 19
CRE 24/10/2016 - 19

Hääletused :

PV 25/10/2016 - 7.6
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0406

RAPORT     
PDF 400kWORD 92k
29.9.2016
PE 582.327v02-00 A8-0278/2016

veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia kohta

(2016/2059(INI))

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon

Raportöör: András Gyürk

MUUDATUSED
EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
 RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS
 KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS
 TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia kohta

(2016/2059(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2016. aasta teatist veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia kohta (COM(2016)0049),

–  võttes arvesse komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatist „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“ (COM(2015)0080) ja selle lisasid,

–  võttes arvesse komisjoni 22. jaanuari 2014. aasta teatises „Kliima- ja energiapoliitika raamistik ajavahemikuks 2020–2030“ (COM(2014)0015) kirjeldatud 2030. aasta energiastrateegiat,

–  võttes arvesse komisjoni 23. juuli 2014. aasta teatist „Energiatõhusus ning selle panus energiajulgeolekusse ja 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku” (COM(2014)0520),

–  võttes arvesse valitsustevahelise kliimamuutuste rühma viiendat hindamisaruannet „Kliimamuutused 2013: reaalteaduslik alus“, mille koostas I töörühm,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2014. aasta direktiivi 2014/94/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta(1),

–  võttes arvesse Pariisi kokkulepet, mis saavutati 2015. aasta detsembris ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21),

–  võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2011. aasta teatist „Energia tegevuskava aastani 2050“ (COM(2011)0885),

–  võttes arvesse komisjoni 8. märtsi 2011. aasta teatist „Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega majandus aastaks 2050 – edenemiskava“ (COM(2011)0112),

–  võttes arvesse kolmandat energiapaketti,

–  võttes arvesse komisjoni 16. veebruari 2016. aasta teatist „ELi kütte- ja jahutusstrateegia“ (COM(2016)0051),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ,

–  võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 2015/2016 „Energiavarustuse kindluse parandamine energia siseturu arendamise kaudu: tuleb teha täiendavaid jõupingutusi“,

–  võttes arvesse oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsiooni Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta(2),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni, rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni ning transpordi- ja turismikomisjoni arvamusi (A8-0278/2016),

A.  arvestades, et gaasil võib tulevatel aastakümnetel olla oluline osa ELi energiasüsteemis tööstustootmises, hoonete kütmisel ning taastuvenergia toetajana, samal ajal kui EL saavutab oma eesmärgid kasvuhoonegaaside heite, energiatõhususe ja taastuvate energiaallikate osas ning läheb üle vähese CO2-heitega majandusele, kus gaasi roll väheneb järk-järgult puhta energia kasuks;

B.  arvestades, et Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega;

C.  arvestades, et Euroopa sõltuvus gaasi impordist järgnevatel aastatel eeldatavasti suureneb ning teatavad liikmesriigid on juba saavutanud 100 % sõltuvuse juhtudel, kui alternatiivsed tarnijad või tarneteed puuduvad või kui neid on vähe;

D.  arvestades, et veeldatud maagaas annab Euroopale võimaluse konkurentsivõime suurendamiseks seeläbi, et avaldatakse survet maagaasi hindade vähendamiseks ning varustuskindluse suurendamiseks; arvestades, et maagaas on ka taastuvate energiaallikate paindlik asendusvõimalus elektrienergia tootmisel;

E.  arvestades, et transpordis maagaasi (surumaagaasi ja veeldatud maagaasi) kasutamine, nagu on sätestatud direktiivis 2014/97/EL alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta, oleks keskkonnale väga kasulik;

F.  arvestades, et EL peaks aktiivselt tegutsema kohalike tavapäraste gaasiressursside (nagu Küprosel avastatud ressursid) arendamise nimel;

G.  arvestades, et EL kui maailmas suuruselt teine veeldatud maagaasi importija peaks võtma ennetavama rolli rahvusvahelisel energiadiplomaatia areenil;

H.  arvestades, et oluline on edendada kohalike energiaallikate (näiteks Küprose majandusvööndis asuvate gaasimaardlate) kasutamise integreeritud ettepanekut ning luua Küprosel veeldatud maagaasi terminal, et ka naaberpiirkondade maardlaid kasutada;

I.  arvestades, et EL ei suuda endiselt täiel määral kasutada integreeritud energia siseturu eeliseid, kuna puudub piisav omavaheline ühendus ja sidusus ning kuna kolmanda energiapaketi rakendamine on lünklik;

J.  arvestades, et vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegias on määratud viis vastastikku üksteist tugevdavat ja tihedalt omavahel seotud mõõdet: energiajulgeolek; täielikult integreeritud Euroopa energiaturg; energiatõhusus: majanduse CO2-heite vähendamine ning teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime; arvestades, et strateegia peaks edendama ka taskukohaseid energiahindasid kõigile;

Sissejuhatus

1.  väljendab heameelt veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegiat käsitleva komisjoni teatise üle; on veendunud, et energia siseturg, mis integreerib täiel määral veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise, etendab olulist osa lõpliku eesmärgi ehk vastupidava energialiidu loomises;

2.  tuletab meelde, et veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia on osa energialiidust, mille eesmärk on väljendada konkreetselt ELi püüdlust minna kiiresti üle säästvale, turvalisele ja konkurentsivõimelisele energiasüsteemile ning lõpetada sõltuvus välistest gaasitarnijatest; rõhutab, et energialiidu üks eesmärke on viia EL taastuvenergia kasutamise alal maailmas juhtivale kohale;

3.  on seisukohal, et energiajulgeolekut aitab kõige tõhusamalt saavutada riiklike energiapoliitikate parem kooskõlastamine, ühtse energiaturuga tõelise energialiidu loomine ja ühine energiapoliitika, samuti solidaarsuse ja usalduse vaimus toimuv liikmesriikide sellealane koostöö; on sellega seoses veendunud, et energiapoliitika edasine ühtlustamine peaks toimuma liikmesriikide huvides ning kooskõlas ELi sihtide, rahvusvaheliste kohustuste ja deklareeritud eesmärkidega ega tohiks kahjustada liikmesriikide või nende kodanike huve; toetab tegevust ELi ühise seisukoha kujundamiseks mitmepoolsetes energiavaldkonna institutsioonides ja raamistikes;

4.  on seisukohal, et ELi kodanikel peab olema juurdepääs turvalisele ja taskukohasele energiavarustusele; juhib sellega seoses tähelepanu viimastele arengutele ülemaailmsel veeldatud maagasi turul, kus ülepakkumine on toonud kaasa madalamad hinnad, mis annab võimaluse alandada ELi tarbijate energiakulusid tänu suhteliselt odavamatele gaasitarnetele; rõhutab, et turvaline, taskukohane ja säästev energia on Euroopa majandusarengu tõukejõud ja tööstuse konkurentsivõime jaoks hädavajalik; nõuab, et EL ja liikmesriigid seaksid ELi energiastrateegia raames prioriteediks kütteostuvõimetuse kaotamise ning edendaksid energiavarustust parimate tavade jagamisega ELi tasandil;

5.  rõhutab, et ELi veeldatud maagaasi strateegia peab olema kooskõlas vastupidava energialiidu strateegilise raamistikuga, et panustada energiavarustuse suuremasse kindlusesse, dekarboniseerimisse, majanduse pikaajalisse jätkusuutlikkuse ning taskukohaste ja konkurentsivõimeliste energiahindade tagamisse;

6.  nõustub komisjoni hinnanguga, et Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Kagu-Euroopas asuvad liikmesriigid ja Iirimaa tuginevad suurel määral – vaatamata teatavates liikmesriikides taristu arendamiseks tehtud väga suurtele jõupingutustele – endiselt ühele tarnijale ja neid ohustavad tarnešokid ja -häired;

7.  tunnistab, et veeldatud maagaasi kättesaadavus, sealhulgas toetav torujuhtmetaristu kõnealustes liikmesriikides võiks oluliselt parandada energiavarustuse kindlust nii füüsilises kui ka majanduslikus mõttes, aidates kaasa konkurentsivõimelisematele energiahindadele;

8.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid soodustaksid ja stimuleeriksid olemasoleva taristu, sealhulgas gaasi hoiustamise taristu tõhusamat ja paremat kasutamist;

9.  juhib tähelepanu elektrienergiast gaasi tootmise tehnoloogia potentsiaalile, mis võimaldaks taastuvenergiat salvestada ja kasutada seda CO2-neutraalset gaasi transpordis, küttesüsteemides ja elektrienergia tootmisel;

10.  rõhutab vajadust muuta ELi gaasivõrk mitmekesisemaks ja paindlikumaks, mis aitab kaasa energialiidu peamise eesmärgi saavutamisele – tagada turvaline, vastupidav ja konkurentsipõhine varustamine gaasiga; palub komisjonil koostada strateegia, mille eesmärk on vähendada pikas perspektiivis ELi gaasisõltuvust ja mis peegeldab ELi kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega, ning rõhutab sellega seoses, et energiatõhususe käsitlemine nn esimese põhimõttena ning fossiilkütuste toetuste järkjärguline kaotamine vähendaks märkimisväärselt ELi sõltuvust imporditavatest fossiilkütustest;

11.  tuletab meelde, et parlament on korduvalt nõudnud siduvaid 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke – vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 %, seada taastuvate energiaallikate puhul eesmärgiks vähemalt 30 % ja energiatõhususe puhul 40 % –, mida tuleks ellu viia individuaalsete riiklike eesmärkide abil;

12.  rõhutab vajadust edendada olemasolevate veeldatud maagaasi terminalide kõige tõhusamat piiriülest kasutamist enne uute taasgaasistamise terminalide toetamist, et vältida tehnoloogilise paigalseisu ohtu või fossiilkütuste taristuga seotud varade kasutuskõlbmatuks muutumist ning tagada, et tarbijad ei pea kandma mis tahes uute projektide kulusid; on veendunud, et komisjon peab hoolikalt läbi vaatama oma gaasinõudluse analüüsi ning ohtude ja vajaduste hinnangud;

Puuduva taristu rajamine

Veeldatud maagaasi taristu

13.  tuletab meelde, et EL tervikuna on veeldatud maagaasi taasgaasistamise terminalidega piisavalt varustatud, ning tunnistab, et viimaste aastate vähese liidusisese gaasinõudluse ning veeldatud maagaasi suhteliselt kõrge ülemaailmse hinna tõttu on mitmeid ELi veeldatud maagaasi taasgaasistamise terminale vähe kasutatud; toonitab, et kõigil liikmesriikidel ja eelkõige nendel liikmesriikidel, kes sõltuvad ühest tarnijast, peaks olema juurdepääs veeldatud maagaasile kas otseselt või kaudselt teiste liikmesriikide kaudu;

14.  rõhutab, et esikohale tuleb enamikul juhtudel seada turupõhised lahendused ja veeldatud maagaasi olemasoleva taristu kasutamine piirkondlikul tasandil; märgib siiski, et lahendused võivad olla erinevad, olenevalt riigi ja turu eripärast – näiteks omavahelise ühenduse tase, hoiustamise lahenduste kättesaadavus ja turu struktuur;

15.  rõhutab, et varade kasutuskõlbmatuks muutumise riski vältimiseks tuleb enne uue taristu kohta otsuse tegemist hoolikalt analüüsida veeldatud maagaasi tarne alternatiive ja võimalusi piirkondlikust ja keskkonnakaitse seisukohast lähtuvalt, võttes arvesse liidu kliima- ja energiaeesmärke ning geograafilise tasakaalu põhimõtet, et parandada energiajulgeolekut ning tagada olemasoleva taristu kõige tõhusam kasutamine;

16.  rõhutab piirkondliku koostöö olulisust uute veeldatud maagaasi terminalide rajamisel ja omavahelisel ühendusel ning rõhutab, et liikmesriigid, kellel on juurdepääs merele, peaksid tegema tihedat koostööd sisemaariikidega, et vältida liigset investeerimist ebavajalikesse ja majanduslikult ebaotstarbekatesse projektidesse; rõhutab, et sellega seoses suurendaks lääne-ida ja lõuna-põhja koridoride optimaalsem kasutamine koos parema vastassuunavoogude läbilaskevõimsusega veeldatud maagaasi tarnevõimalusi; on veendunud, et selliseid küsimusi nagu energiasalvestuskohad ning veeldatud maagaasi ja võrkudevaheliste ühendustega seotud pakkumismenetlused käsitlevat teavet ja teadmisi võiks töötada välja ühiselt; on veendunud, et ELi strateegia peab tagama kogu Euroopas piirkondlikul tasandil juurdepääsu veeldatud maagaasile;

17.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja strateegiad selliste rajatiste toetamiseks, mida tulevikus võib kasutada taastuva maagaasi edastamise ja hoiustamise korraldamisel;

18.  rõhutab, et see strateegia peaks hõlmama ka veeldatud maagaasi kasutamist alternatiivina gaasi jaotus- ja ülekandetaristu rajamisele piirkondades, kus see ei ole praegu kulutõhus; märgib, et väikesed veeldatud maagaasi rajatised võivad moodustada optimaalse taristu maagaasi laiemaks kasutamiseks, muu hulgas soojuse tootmiseks ja seega nn madala korstna heite (nn low-stack emissions) vähendamiseks piirkondades, kus gaasitaristusse investeerimine ei ole kasumlik;

19.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid viiksid täielikult ellu ühist huvi pakkuvad võtmetähtsusega projektid ning käsitleksid prioriteetsena eelkõige majanduslikult ja keskkonnaalaselt kõige tõhusamaid projekte, mille on kindlaks määranud kolm piirkondlikku kõrgetasemelist töörühma; rõhutab, et gaasinõudluseks vajalike ja sellega kooskõlas olevate veeldatud maagaasi terminalide rajamisest üksi ei piisa ning et toetav torujuhtmetaristu koos asjakohaste tariifidega on hädavajalik, et sellest oleks kasu väljaspool sihtriike;

20.  väljendab heameelt asjaolu üle, et olulised veeldatud maagaasi projektid (näiteks põhja-lõuna gaasikoridor) määratletud ühishuviprojektidena; kutsub komisjoni üles kaasama Balkani riigid täielikult gaasitrasside ja üleeuroopalise energiavõrgu edasise rekonstrueerimise kavandamisse, et tagada ELi energiasektori keskne roll selles piirkonnas;

21.  toetab gaasivarustuse kindlust käsitleva määruse käimasoleval läbivaatamisel tehtud komisjoni ettepanekut vaadata läbi kehtivad vastassuunavoogude erandid võrkudevahelises ühenduses, ja kiidab heaks Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (ACER) rolli selles protsessis; märgib, et ACERis valitseb töötajate ja vahendite puudus; rõhutab vajadust tagada ACERile vajalikud vahendid, eelkõige piisav hulk asutuse oma töötajaid, et võimaldada ametil täita seadusega ettenähtud ülesandeid;

Hoidlataristu

22.  tuletab meelde, et geoloogia on uute gaasihoidlate arendamisel määrava tähtsusega, ning märgib Euroopa gaasihoidlate praegust ülevõimsust; rõhutab, et piirkondlik koostöö ja gaasivõrkude omavahelise ühenduse piisav tase, samuti sisemiste pudelikaelade kaotamine, võiksid olulisel määral suurendada olemasolevate gaasihoidlate kasutamist; toonitab vajadust tagada kõige rangemate keskkonnastandardite kohaldamine veeldatud maagaasi hoidlataristu kavandamisel, rajamisel ja kasutamisel;

23.  tuletab meelde, et gaasihoidlate piiriülene kättesaadavus on üks peamisi vahendeid gaasipuudujääkide ja hädaolukordade puhul energiasolidaarsuse põhimõtte rakendamiseks;

24.  rõhutab, et Ukraina hoiustamisvõimsuse ulatuslikum kasutamine on võimalik vaid siis, kui Ukrainas tagatakse nõuetekohane ja stabiilne äri- ja õigusraamistik ja tarnetaristu terviklikkus ning kui on olemas sobival tasemel gaasivõrkude omavaheline ühendus, et energia saaks ilma füüsiliste tõketeta vabalt üle piiride liikuda; rõhutab samuti, et kui Ukraina gaasist sõltuv tööstussektor lühikeses perspektiivis taastub, tuleb importida täiendavaid gaasivarusid; on seisukohal, et EL peaks toetama Ukrainat üleminekul Venemaa maagaasist sõltuvuselt veeldatud maagaasile;

Veeldatud maagaasi ja hoidlate ühendamine turgudega

25.  rõhutab piirkondlike kõrgetasemeliste töörühmade, nt Kesk- ja Kagu-Euroopa gaasivõrkude ühendamise kõrgetasemelise töörühma (CESEC), Läänemere energiaturu ühendamise tegevuskava (BEMIP) ja Edela-Euroopa töörühma töö olulisust; usub, et selline vabatahtlikkusel põhinev piirkondlik koostöö on väga tõhus, ja tervitab komisjoni vahendajarolli selle korraldamisel; rõhutab vajadust heakskiidetud tegevuskavade pragmaatilise ja õigeaegse elluviimise järele ning nõuab tungivalt elluviimise tähelepanelikku jälgimist;

26.  rõhutab, kui tähtis on leida kulutõhusad ja keskkonda säästvad energiatarnevõimalused pikaajalise varustuskindluse suurendamiseks Pürenee poolsaare, Kesk- ja Kagu-Euroopa, Balti riikide ja Iirimaa jaoks, mis kõik on ebapiisavalt ühendatud ja/või integreeritud energia siseturuga ning väärivad ELi täielikku toetust solidaarsuse põhimõtte nimel; rõhutab samuti vajadust toetada kõige halvemas olukorras olevaid riike, mis on jätkuvalt energiasaared (nt Küpros ja Malta), et mitmekesistada nende energiaallikaid ja tarneteid; rõhutab sellega seoses, et veeldatud maagaasi ja gaasi hoiustamine peab panustama ELi liikmesriikide ja piirkondade mis tahes energiaisolatsiooni lõpetamisse;

27.  nõuab gaasitootmise tähtsustamist Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere piirkonna riikides, samuti Kesk- ja Kagu-Euroopa merepiirita riikide ühendamist nende uute võimsustega, et mitmekesistada neis piirkondades tarneallikaid; märgib, et see võimaldab mitmest allikast pärit gaasi konkurentsi ja asendab nafta alusel indekseeritud lepingute raames imporditavaid maagaasi mahtusid, parandades seeläbi liikmesriikide läbirääkimispositsiooni; rõhutab, et ükski eraldiseisev energiaallikas ei täida kunagi ELi energiavajadusi ning et mitmekesisus nii kohalikel kui ka välisturgudel on ülioluline; on seetõttu seisukohal, et tuleks aktiivselt tegutseda Küprosel avastatud kohalike tavapäraste gaasiressursside arendamise nimel;

28.  toetab komisjoni soovi anda projektide rakendajatele rohkem teavet ja abi projektide rahastamise eri võimaluste, nt Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa ühendamise rahastu ning Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kohta ja mitmesuguste tehniliste lahenduste kohta;

29.  märgib, et kulutõhusate ja keskkonda säästvate lahenduste leidmine peaks olema peamine põhimõte ELi ja piirkondliku optimaalse olukorra saavutamisel, ning kutsub komisjoni, liikmesriike ja nende reguleerivaid asutusi üles eraldama olemasolevad piiratud vahendid kriitilise tähtsusega taristu arendamiseks, et meelitada ligi erainvesteeringuid veeldatud maagaasi taristu ja võrkudevaheliste ühenduste jaoks;

30.  on mures tõsiasja pärast, et gaasiimport Venemaalt oli 2015. aastal 7 % suurem kui 2014. aastal, ning et 41 % 2015. aastal ELi imporditud gaasist pärines Venemaalt; juhib tähelepanu sellele, et sõltuvuse vähendamiseks Venemaa gaasist on veeldatud maagaas ja gaasi hoiustamine äärmiselt tähtsad, nagu ka suurem energiatõhusus ja taastuvenergia kasutuselevõtmine;

31.  väljendab muret Nord Streami torujuhtme võimsuse kavandatud kahekordistamise ning ebameeldivate tagajärgede pärast, mida see võib avaldada energiajulgeolekule ja tarneallikate mitmekesistamisele ning liikmesriikide vahelise solidaarsuse põhimõttele; rõhutab projekti geopoliitilisi tagajärgi ning täielikult integreeritud, kindla, konkurentsivõimelise ja säästva energialiidu aluspõhimõtteid, rõhutades, et sellele projektile ei tohiks anda ELi rahalist toetust ega teha erandeid ELi õigusest; rõhutab, et Nord Streami torujuhtme võimsuse kahekordistamine annaks ühele äriühingule valitseva seisundi Euroopa gaasiturul ja seda tuleks vältida;

32.  on seisukohal, et kui Euroopa huvidele vastupidiselt rajatakse Nord Stream 2, tuleb tingimata põhjalikult hinnata juurdepääsu veeldatud maagaasi terminalidele ning põhja-lõuna gaasikoridori olukorda;

Gaasi siseturu väljakujundamine: kaubanduslikud, õiguslikud ja regulatiivsed aspektid

ELi muutmine veeldatud maagaasi atraktiivseks turuks

33.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid rakendaksid täielikult kolmanda energiapaketi ja gaasivõrke käsitlevad eeskirjad;

34.  rõhutab olulist rolli, mida hästi omavahel ühendatud vedelgaasibörsid etendavad gaasiturgudel, mis tagaks integreeritud ühtse turu, kus gaasivood saavad vabalt turuhinna signaalide kohaselt piire ületada;

35.  rõhutab, et suured gaasivarud Põhja-Aafrika riikides ja hiljutised leiud Vahemere piirkonna idaosas annavad piirkonnale võimaluse saada gaasi Euroopasse transportimise edukaks keskuseks; on seisukohal, et Vahemere piirkonnas rajatav uus veeldatud maagaasi võimsus võib olla taristukeskuse alus;

36.  toonitab, et gaasi siseturu väljakujundamine ja regulatiivsete takistuste kõrvaldamine parandaks oluliselt gaasiturgude likviidsust; nõuab tungivalt, et sidusrühmad viiksid nii kiiresti kui võimalik lõpuni töö ühtlustatud gaasiülekandetariifide struktuuri käsitlevate võrgueeskirjadega;

37.  tuletab meelde jätkuvat vajadust aktiivse koostöö järele liikmesriikide valitsuste, reguleerivate asutuste ja peamiste sidusrühmade vahel piiriüleste investeeringute valdkonnas, pidades alati lisaks liikmesriikide huvidele silmas Euroopa perspektiivi;

Gaasihoidlad siseturul

38.  rõhutab vajadust töötada kogu ELis välja ühtlustatud tariifistruktuurid ja suurendada läbipaistvust tariifide kindlaksmääramisel, et saavutada olemasolevate gaasihoidlate suurem kasutusmäär; on seisukohal, et ühtlustatud gaasiülekandetariifide struktuuri käsitlevad võrgueeskirjad peaksid võtma arvesse ühtlustamise vajadust;

39.  toetab komisjoni ettepanekut võimaldada biometaani ja muude taastuvatest allikatest pärit gaaside kasutamist, mis vastavad asjakohastele ELi kvaliteedistandarditele gaasi ülekandmise, jaotuse ja hoiustamise osas; rõhutab, et see ei tohiks panna sektorile lisakohustusi; soovitab sellega seoses võtta arvesse tehnilisi parameetreid, gaasi kvaliteeti, kulutõhusust, mastaabisäästu ning võimalikke kohalikke või piirkondlikke võrgulahendusi;

40.  nõuab, et liikmesriigid rakendaksid täielikult kolmanda energiapaketi, eelkõige seoses biometaanile juurdepääsu tagamist võrgule ja hoidlatele käsitlevate sätetega; toob sellega seoses esile direktiivi 2009/73/EÜ, mille kohaselt peaksid liikmesriigid tagama, et vajalikke kvaliteedinõudeid arvesse võttes antakse biogaasile ja biomassist toodetud gaasile ja teistele gaasi liikidele mittediskrimineeriv juurdepääs gaasisüsteemile, kui kõnealune juurdepääs on alaliselt kooskõlas asjaomaste tehniliste eeskirjade ja ohutusstandarditega;

41.  julgustab veeldatud maagaasi ja hoidlate käitajaid koostöös riikide reguleerivate asutustega töötama välja uusi paindlikke tooteid ja teenuseid, mis vastavad kehtivatele ELi õigusaktidele, et muuta veeldatud maagaasi taasgaasistamine ja hoiustamine atraktiivsemaks ning olemasolevate veeldatud maagaasi ja hoidlate taristu kasutamise maksimeerimiseks;

Hoidlate rolli optimeerimine gaasivarustuse kindluse tagamiseks

42.  rõhutab gaasihoidlate pakutavate vahetute, äärmiselt paindlike teenuste rolli teatavates liikmesriikides ning juhib tähelepanu asjaolule, et tarnehäire korral erineb gaasihoidla roll veeldatud maagaasi rollist, mille tarneahela logistika ei pruugi tagada sama reageerimisvõimet;

43.  rõhutab, et regulatiivsete tõkete kõrvaldamine on oluline piirkondlike hoiustamisvõimaluste arendamiseks; usub, et teatavad hoidlad võivad pakkuda vajadustele kohandatud rahvusvahelisi teenuseid, muu hulgas piiriülese transpordiga seotud hoiustamisteenuseid; soovitab piirkondlikel kõrgetasemelistel töörühmadel teha ulatuslikumalt koostööd, et leida uuenduslikke lahendusi sellele, kuidas kasutada strateegiliselt väärtuslikke varasid piirkondlikul ja Euroopa tasandil tõhusalt;

EL kui osaline rahvusvahelisel veeldatud maagaasi turul

44.  võtab teadmiseks tärkava ülemaailmse suundumuse suurendada veeldamisvõimsust ja selle võimaliku mõju Euroopa gaasiturule;

45.  on seisukohal, et EL kui kasvava tähtsusega turg võib aidata välja töötada gaasikaubanduse eeskirju, et suurendada üleilmsete gaasiturgude paindlikkust ja lähenemist;

46.  toetab komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide aktiivset osalemist energiadiplomaatias eesmärgiga edendada eeskirjadel põhinevat, läbipaistvat ja hästitoimivat ülemaailmset gaasiturgu;

47.  rõhutab, et ELi sõltuvust autoritaarsetelt ja inimõigusi rikkuvatelt režiimidelt saadavast gaasi- ja naftaimpordist tuleb vähendada või sellest täielikult vabaneda, et tagada kooskõla ELi alusväärtustega ja ELi välistegevuse tulemuslikkus;

48.  nõuab ulatuslikumat institutsionaalset lähenemist ja koostoimet ning eelkõige energiajulgeoleku välispoliitiliste prioriteetide suuremat integreerimist komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) poliitikameetmetesse ning kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni vastutavate volinike tegevuse paremat kooskõlastamist; kutsub kõrget esindajat koos liikmesriikidega üles tõhustama praegust ja looma uut energiaalast koostööd praeguste ja võimalike tulevaste tarnijatega ning transiidiriikide ja teiste tähtsate osapooltega; palub sellega seoses kõrgel esindajal regulaarselt teavitada Euroopa Parlamenti ELi energiadiplomaatia tegevuskava rakendamisest;

49.  rõhutab vajadust kõrvaldada sellise veeldatud maagaasi ülemaailmse vabakaubanduse takistused, mille tootmine on jätkusuutlik; nõuab sellega seoses tungivalt, et USA poliitikakujundajad suurendaksid investeerimiskindlust ning võtaksid vabakaubanduslepinguga hõlmamata riikidesse toimuva gaasi eksportimiseks lubade andmise menetluse puhul kasutusele selged kriteeriumid ja tähtajad;

50.  rõhutab, et veeldatud maagaasi kasutamine võib tuua kaasa ka mere- ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise, juhul kui võetakse kõik tõhusad meetmed metaani eraldumise minimeerimiseks kütuse kogu olelusringi vältel, kaasa arvatud tootmis-, jaotamis- ja põlemisetapis; nõuab seepärast asjakohaseid meetmeid metaani eraldumise minimeerimiseks veeldatud maagaasi koguahelas, kasutades selleks parimaid kättesaadavaid tehnoloogiaid, ning teadus- ja arendustegevuse piisava rahastamise tagamist selle eesmärgi jaoks;

51.  rõhutab, et energiajulgeoleku seisukohast on kaubandusel väga tähtis roll ning et oluline vahend on ka tugevad energiapartnerlused, mida toetavad ELi kaubanduslepingutesse lisatavad energeetikapeatükid; peab väga tähtsaks, et ELi kaubanduspoliitika edendaks liidu ja liikmesriikide energiavarustuse mitmekesistamist ja vähendaks sõltuvust liiga väheste tarnijate imporditavast energiast; rõhutab, et EL peaks uurima uusi partnerlusi, vaatama läbi olemasolevad ja pidama konkreetseid energiakõnelusi teiste partneritega sellistes piirkondades nagu Kesk-Aasia, Põhja-Aafrika ja Ameerika, aga ka mujal; märgib, et EL peaks võtma rahvusvahelisel energiadiplomaatia areenil ennetavama rolli; nõuab suuremat sidusust ELi kaubandus- ja energiapoliitika vahel; rõhutab, et rahvusvahelised läbirääkimised veeldatud maagaasi üle peavad olema läbipaistvamad; usub, et praegustel ja tulevastel läbirääkimistel selliste partneritega nagu USA ja Austraalia peaks energia olema tähtsal kohal; toonitab, et EL peaks tegema rahvusvaheliste partneritega tihedat koostööd, et kujundada välja konkurentsil põhinev ja läbipaistev ülemaailmne veeldatud maagaasi turg;

52.  tuletab meelde, et EL ja liikmesriigid peavad tulevaste probleemide lahendamiseks ning energia ja kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmiseks, arvestades nendes poliitikavaldkondades valitsevaid üldisi piiranguid, võtma olemasolevate õigusraamistike ja mitmepoolsete konventsioonide alusel ühiseid meetmeid ka rahvusvahelisel tasandil, tõstatades energiajulgeoleku- ja energia jätkusuutlikkuse küsimusi rahvusvahelistel kaubandusfoorumitel, samuti gaasiimpordist sõltuvate partnerriikidega; rõhutab samal ajal, et EL peaks toetama ja edendama energiatõhusust;

53.  on seisukohal, et eriti tähtis on kaubanduspoliitika, mis loob ELi liikmesriikide era- ja avaliku sektori ettevõtetele märkimisväärseid võimalusi puhaste, turvaliste ja energiatõhusate tehnoloogiate valdkonnas, eelkõige arvestades kasvavat ülemaailmset energianõudlust; nõuab, et puhaste tehnoloogiate tariife vähendataks oluliselt keskkonnasõbralike kaupade algatuse raames ning ka ELi vabakaubanduslepingutega, mis peavad võitlema energiaallikatega kauplemise mittetariifsete tõkete vastu;

54.  märgib, kui oluline on ELi energiajulgeoleku jaoks Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) energiat ja tooraineid käsitlev peatükk; peab kiiduväärseks komisjoni tööd selle nimel, et kaotada piirangud USA gaasi eksportimiseks ELi;

55.  on seisukohal, et 12,2 miljardi kuupmeetri lisandumine 2016. aasta jooksul turule USA idarannikul asuva Sabine Passi veeldatud maagaasi terminali kaudu, samuti täiendav 74 miljardi kuupmeetrine võimsus, mis võib lisanduda mitmete USA projektidega enne 2020. aastat, pakub Euroopa jaoks olulist võimalust tihendada energiakaubandussidemeid USAga; usub, et TTIP energiat ja tooraineid käsitleva peatüki kõneluste lõpuleviimine suurendab oluliselt ELi gaasivarustuse võimalusi;

56.  on seisukohal, et Euroopa ettevõtteid ei tohiks takistada tegutsemast kolmandate riikide energiaturgudel samadel tingimustel kohalike ettevõtetega; rõhutab, et Euroopa energiaturul tegutsevad kolmandate riikide ettevõtted peavad järgima Euroopa seadusi; rõhutab, et sellised üksused peavad olema struktuurilt läbipaistvad, et nendes osalust omavaid isikuid oleks võimalik välja selgitada.

57.  rõhutab, et veeldatud maagaasi torustike projekteerimisel, ehitamisel ning kasutamisel, samuti gaasivarude ja allikate kasutamisel tuleb järgida kõrgeimaid keskkonnanorme, samuti austada rahvusvahelisi töötervishoiu ja tööohutuse standardeid; rõhutab, et on vaja suurendada teadlikkust imporditud veeldatud maagaasi keskkonna-, kliima- ja sotsiaalsetest mõjudest; kordab, et on vaja kaasata kohalikke kogukondi ja tugineda realistlikele hinnangutele tarbimise kohta ning ehituste puhul uute infrastruktuuride kavandamise kohta; rõhutab, et üleminek veeldatud maagaasile võib teha lõpu meretranspordi sõltuvusele söest; kutsub ELi üles andma Euroopa projektidele sel eesmärgil rahalist toetust;

58.  rõhutab, et kuna veeldatud maagaasi pakkumine lähiaastatel tõenäoliselt suureneb, võib käesolevat strateegiat täiendada veeldatud maagaasi transportimiseks kasutatavate laevade vajaduse hindamisega ja meetmetega, mis aitaksid ELi laevatehastel olukorda ära kasutada ning seeläbi saavutada eesmärki tõsta tööstuse osakaal 2020. aastaks 20 %ni SKPst; nõuab ohutusnõudeid, et veeldatud maagaasi transporti saaks jälgida ning vajaduse korral allutada see rangematele tingimustele seoses terrorismivastaste meetmetega;

Jätkusuutlikkus ja veeldatud maagaasi kasutamine alternatiivkütusena transpordis ning soojus- ja elektrienergia tootmisel

59.  tunnistab veeldatud maagaasi potentsiaali alternatiivse kütusena nii maantee- kui ka meretranspordis; rõhutab, et veeldatud maagaasi ulatuslikum kasutamine kaubaveo puhul võib kaasa aidata ülemaailmse CO2, SOx ja NOx heite vähendamisele, eelkõige meretranspordis veeldatud maagaasi jõul töötavate mootorite suurema kasutamise kaudu;

60.  rõhutab asjaolu, et tanklate taristu võrgustik on transpordisektoris veeldatud maagaasi alternatiivse kütusena märkimisväärse kasutuselevõtu eeltingimus; kutsub sellega seoses komisjoni ja liikmesriike üles tagama direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) täieliku rakendamise, sealhulgas veeldatud maagaasi tanklate rajamise piki üleeuroopalise transpordivõrgu koridore ning mere- ja siseveesadamates, asendades rohkem saastavad tavakütused; rõhutab sellega seoses siiski, et veeldatud maagaas ei tohiks asendada taastuvaid energiaallikaid, et tagada kooskõla jätkusuutlikkuse eesmärkidega;

61  peab vajalikuks arendada mereteid, eelkõige Assoori saarestikus, mis tänu oma geograafilisele asendile võiks olla veeldatud maagaasi Atlandi-üleste marsruutide puhul peamine tankimiskoht; nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks sel eesmärgil Euroopa projektide toetuseks vahendeid;

62.  palub komisjonil luua koos liikmesriikide ja nende piirkondadega merendussektori ühine projekt „Veeldatud maagaasi sinised koridorid saarte jaoks“, mis hõlmaks üleeuroopalise transpordivõrgu üldise võrgu sadamaid, et luua veeldatud maagaasi jaoks vajalik taristu ning ühendada nimetatud võrk üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrguga;

63.  kutsub liikmesriike lisaks üles tagama direktiivi 2014/94/EL rakendamine seoses surumaagaasi tanklate rajamisega, mis tagaks, et seda kütust kasutavad mootorsõidukid saavad liigelda linna- ja eeslinnaasumites ja teistel tiheasustusaladel, ning seoses tanklate rajamisega vähemalt olemasoleva TEN-T põhivõrgu ulatuses, tagades nii, et sellised sõidukid saavad liigelda kogu liidus;

64.  rõhutab vajadust kehtestada mere- ja siseveelaevade ning mootorsõidukite veeldatud maagaasi tanklate ühtsed tehnilised kirjeldused, nagu on ette nähtud direktiivis 2014/94/EL; nõuab veeldatud maagaasi ladustamise, punkerduse ja laevas kasutamise kohta käivaid rangeid ühtlustatud ohutuseeskirju ja temaatilist koolitust kogu liidus, võimaldades ühtlasi viia läbi samaaegseid punkerdamisi ja kaubavedusid; märgib, et seda tuleks teha tihedas koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO) ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA);

65.  rõhutab vajadust tagada teadus- ja arendustegevuse piisav rahastamine, et töötada välja siseveelaevade, merelaevade ja mootorsõidukite täiustatud tehnoloogia eesmärgiga minna kiiresti üle vähese CO2-heitega laevastikule ja sõidukipargile, ning selleks, et töötada välja mehitamata süsteemid veeldatud maagaasi tanklate paigaldamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike lisaks üles looma stiimuleid veeldatud maagaasil töötavate laeva- ja sõidukimootorite väljatöötamiseks või tavakütustel töötavate mootorite ümberehitamiseks, et neis saaks kasutada veeldatud maagaasi;

66.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama soodustusi veeldatud maagaasi veoks raudteel, kuna see vähendab ühelt poolt maanteetransporti ja teiselt poolt aitab kaasa sellise kütuse keskkonnasõbralikule ja ohutule veole, mis on jätkusuutlik ja milles on vähe saasteaineid;

67.  kutsub komisjoni üles kaaluma pärast sidusrühmadega konsulteerimist, kas lisaks määrusele (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid, tuleks kehtestada süsivesinike heite CO2-ekvivalent, kusjuures üheks eesmärgiks oleks tarbijate teavitamine;

68.  märgib, et väikesemahulise veeldatud maagaasi tehnoloogia kasutamine teatavates valdkondades, nt piiriüleses transpordis või tööstuslikes kõrgjõudlusega rakendustes, võib aidata kaasa nii kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele kui ka anda olulise ärilise eelise;

69.  märgib, et veeldatud maagaas ja eriti surumaagaas on samuti ühistranspordi jaoks toimiv lahendus, mis on juba kättesaadav ja mis võib aidata vähendada õhu- ja mürasaastet, parandades seega elutingimusi eelkõige linnastutes;

70.  märgib, et kuigi veeldatud maagaas ja surumaagaas võivad olla toimiv üleminekulahendus transpordi keskkonnamõju vähendamisel, saab neist pikemas perspektiivis kasu üksnes juhul, kui samaaegselt edendatakse sujuvat üleminekut veeldatud biogaasi ja muude taastuvenergia liikide kasutamisele, tagades ka veeldatud maagaasi ja veeldatud biogaasi süsteemide koostalitlusvõime;

71.  rõhutab, et veeldatud maagaasi kui alternatiivkütuse arvestatavaks kasutuselevõtmiseks transpordisektoris on vaja tõhusat tankimistaristu võrgustikku; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma stiimuleid sellise taristu väljaarendamiseks, et kaotada lüngad pakkumises ja luua täielik tarnevõrk;

72.  rõhutab, kui oluline on veeldatud maagaasi taristu mere- ja siseveesadamates, et soodustada mitmeliigilisust, kuna sellist taristut saavad kasutada mere- ja siseveelaevad ning kütuse edasise maismaatranspordiga tegelevad veoautod; nõuab tungivalt, et riigisisesed ja piirkondlikud käitajad teeksid tihedat koostööd, et suurendada taristu mitmeotstarbelisust ja kasutatavust;

73.  on seisukohal, et transpordis maagaasi alternatiivse kütusena kasutamise edendamine on oluline ülemaailmne väljakutse, ning nõuab kohustuste võtmist heitkoguste vähendamiseks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ja Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni kaudu;

74.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele, energiaühenduse sekretariaadile ja energiaühenduse osalisriikidele.

(1)

ELT L 307, 28.10.2014, lk 1.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0444.


VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (14.7.2016)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia kohta

(2016/2059(INI))

Arvamuse koostaja: Takis Hadjigeorgiou

ETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et energiajulgeolekut aitab kõige tõhusamalt saavutada riiklike energiapoliitikate parem kooskõlastamine, ühtse energiaturuga tõelise energialiidu loomine ja ühine energiapoliitika, samuti solidaarsuse ja usalduse vaimus toimuv liikmesriikide sellealane koostöö; on sellega seoses veendunud, et energiapoliitika edasine ühtlustamine peaks toimuma liikmesriikide huvides ning kooskõlas ELi sihtide, rahvusvaheliste kohustuste ja deklareeritud eesmärkidega ega tohiks kahjustada liikmesriikide või nende kodanike huve; toetab tegevust ELi ühise seisukoha kujundamiseks mitmepoolsetes energiavaldkonna institutsioonides ja raamistikes;

2.  rõhutab, et energia on inimeste jaoks esmatarbekaup ja et energialiidu tähtis eesmärk on tagada kõigile selle võrdne ja taskukohane kättesaadavus ning võidelda energiaostuvõimetuse ja monopolidega; on veendunud, et tehes koostööd transpordi, energiavarustuse kindluse ja tootmisega seotud energeetikaküsimuste vallas, saab EL positiivselt kaasa aidata demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja inimõiguste edendamisele ja tugevdamisele partnerriikides; tuletab meelde, et kliimamuutustega seotud diplomaatia on ELi välispoliitika lahutamatu osa ning nõuab sellega seoses kliimapoliitika täielikku integreerimist ELi energiapoliitikasse ja põhjalikku strateegiat, mis nende kahe seost tulemuslikult tugevdab; juhib tähelepanu asjaolule, et gaasitarnijad peavad järgima rahvusvahelisi inimõigusi ja ELi keskkonnanõudeid;

3.  rõhutab, et energialiidu toimimiseks on väga oluline liikmesriikidevaheliste piisavate ühenduste olemasolu ning et see puudutab nii torujuhtmeid kui ka elektrivõrke; on veendunud, et ainult sel juhul saab minimeerida tarnijate põhjustatud mis tahes kahjulikku mõju;

4.  nõuab energia- ja kliimapoliitika tihedamat sidumist; tuletab meelde vajadust vältida järjekordset kapseldumist fossiilkütuste kasutamisse ning vajadust vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes 80–95% võrra;

5.  rõhutab, et veeldatud maagaas ja selle hoiustamine on eriti tähtis, kui energiajulgeoleku huvides tahetakse vältida sõltumist ühestainsast energiatarnijast; võtab teadmiseks Ameerika Ühendriikide otsuse eksportida gaasi ELi; nõuab sellega seoses uute maagaasisõlmede, transpordikoridoride ja veeldatud maagaasi hoidlate edendamist ja arendamist ELi kesk- ja kagupiirkondades ning Läänemere ja Vahemere rannikualadel, kasutades samal ajal maksimaalselt ära juba olemasolevaid gaasihoidlaid; on kindel, et sellised meetmed võiksid parandada energiajulgeolekut, kui võtta arvesse gaasinõudluse vähenemist kogu Euroopas, varade tarbetuks muutumise riski ning ELi kliima- ja energiaeesmärke aastateks 2030 ja 2050; rõhutab, et komisjon peaks tulevaste gaasitarnelepingute puhul arvestama, et edaspidi muutub oluliseks nn kunstliku maagaasi tootmine;

6.  rõhutab, et tuleb vähendada ELi sõltuvust autoritaarsetelt inimõigusi rikkuvatelt režiimidelt saadavast gaasi- ja naftaimpordist või sellest täielikult vabaneda, et tagada kooskõla ELi alusväärtustega ja ELi välistegevuse tulemuslikkus;

7.  võtab teadmiseks maailma veeldatud maagaasi varude eeldatavalt väga suure kasvu lähiaastatel (50%) ja sellest tingitud hinnalanguse; märgib, et see on ELi jaoks suur võimalus, eriti gaasivarustuse kindluse ja stabiilsuse mõttes;

8.  on veendunud, et veeldatud maagaas, selle ühendusvõrgud ja hoiustamine on energialiidu tähtis osa ja peaks aitama teha lõppu igasugusele ELi liikmesriikide ja piirkondade energiasüsteemide eraldatusele; juhib tähelepanu vajadusele toetada kõige kergemini kahjustatavaid riike nende püüdlustes mitmekesistada oma energiaallikaid ja tarneteid; on seisukohal, et selleks tuleks rajada uusi veeldatud maagaasi terminale, jaotusvõrke ja vastassuunalise voo tehnoloogiaga gaasiühendusi (eriti sellistes kaugemates ja/või halvemate ühendustega liikmesriikides nagu Kreeka, Bulgaaria, Baltimaad ja Hispaania), tagada mere kaudu toimuvate tarnete turvalisus ning liikmesriikide energiajulgeoleku parandamiseks alandada tõhususe parandamise teel nõudlust; tuletab meelde, et veeldatud maagaasi edendamine vähendaks liikmesriikide sõltuvust impordist, kuna energiatõhususe 1% suurune tõus toob kaasa ELi gaasiimpordi vähenemise 2,6% võrra;

9.  väljendab muret Nord Streami torujuhtme võimsuse kahekordistamise kavade pärast, rõhutab, et see projekt on vastuolus täielikult integreeritud, turvalise, konkurentsivõimelise ja säästva energialiidu aluspõhimõtetega, ning kahtleb tõsiselt selle kokkusobivuses energia siseturuga, eriti kolmanda energiapaketiga; juhib tähelepanu asjaolule, et juhul kui Nord Stream 2 projekt realiseeritakse, oleks see vastuolus liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja usalduse põhimõttega, õõnestaks seni tehtud pingutusi tarneallikate mitmekesistamiseks (eriti Kesk- ja Kagu-Euroopas) ning mõjutaks negatiivselt olemasolevate ja tulevaste veeldatud maagaasi terminalide majanduslikku jätkusuutlikkust ja tõhusust;

10.  rõhutab, et kuna veeldatud maagaasi pakkumine lähiaastatel tõenäoliselt suureneb, võib käesolevat strateegiat täiendada veeldatud maagaasi transportimiseks kasutatavate laevade vajaduse hindamisega ja meetmetega, mis aitaksid Euroopa Liidu laevatehastel olukorda ära kasutada ning mis aitaks omakorda saavutada eesmärki tõsta tööstuse osakaal 2020. aastaks 20%ni SKPst; nõuab, et jälgitaks veeldatud maagaasi transpordi ohutusnõudeid ning vajaduse korral neid tõhustataks seoses terrorismivastaste meetmetega;

11.  nõuab ulatuslikumat institutsionaalset lähenemist ja koostoimet ning eelkõige energiajulgeoleku välispoliitiliste prioriteetide suuremat integreerimist komisjoni asepresidendi ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja“) poliitikameetmetesse ning kõrge esindaja ja Euroopa Komisjoni vastutavate volinike tegevuse paremat kooskõlastamist; kutsub kõrget esindajat koos liikmesriikidega üles intensiivistama praegust ja seadma sisse uut energiaalast koostööd praeguste ja võimalike tarnijatega ning transiidiriikide ja teiste tähtsamate osapooltega; palub sellega seoses kõrgel esindajal regulaarselt teavitada Euroopa Parlamenti ELi energiadiplomaatia tegevuskava rakendamisest;

12.  on seisukohal, et EL peaks tegema tihedat koostööd rahvusvaheliste partneritega ja rahvusvahelistel foorumitel, et tagada vaba, likviidne ja läbipaistev veeldatud maagaasi turg kogu maailmas.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

12.7.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

60

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Mario Borghezio, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Mark Demesmaeker, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Anna Elżbieta Fotyga, Eugen Freund, Michael Gahler, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Afzal Khan, Janusz Korwin-Mikke, Andrey Kovatchev, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, David McAllister, Tamás Meszerics, Francisco José Millán Mon, Javier Nart, Pier Antonio Panzeri, Demetris Papadakis, Ioan Mircea Paşcu, Vincent Peillon, Alojz Peterle, Tonino Picula, Cristian Dan Preda, Jozo Radoš, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Ivo Vajgl, Geoffrey Van Orden, Hilde Vautmans, Boris Zala

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Laima Liucija Andrikienė, Andrzej Grzyb, Takis Hadjigeorgiou, Marek Jurek, Soraya Post, Tokia Saïfi, Igor Šoltes, Eleni Theocharous, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Janusz Zemke

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Beatriz Becerra Basterrechea, Therese Comodini Cachia, Edouard Ferrand, Liliana Rodrigues


RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (31.8.2016)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

veeldatud maagaasi ja gaasi hoiustamise ELi strateegia kohta

(2016/2059(INI))

Arvamuse koostaja: Stelios Kouloglou

ETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  on seisukohal, et ELi kodanikel peab olema juurdepääs turvalisele ja taskukohasele energiavarustusele; juhib sellega seoses tähelepanu viimastele arengutele ülemaailmsel veeldatud maagasi turul, kus ülepakkumine on toonud kaasa madalamad hinnad, mis annab võimaluse alandada ELi tarbijate energiakulusid tänu suhteliselt odavamatele gaasitarnetele; rõhutab, et turvaline, taskukohane, säästev energia on Euroopa majandusarengu tõukejõud ja tööstuse konkurentsivõime jaoks hädavajalik; nõuab, et EL ja liikmesriigid seaksid ELi energiastrateegia raames prioriteediks kütteostuvõimetuse kaotamise, seades selleks eesmärke liikmesriikide tasandil ning edendades energiavarustust parimate tavade jagamisega ELi tasandil;

2.  rõhutab, et energiajulgeoleku seisukohalt on kaubandusel väga tähtis roll ning et oluline vahend on ka tugevad energiapartnerlused, mida toetavad ELi kaubanduslepingutesse lisatavad energeetikapeatükid; peab väga tähtsaks, et ELi kaubanduspoliitika edendaks ELi ja liikmesriikide energiavarustuse mitmekesistamist ja vähendaks sõltuvust liiga väheste tarnijate imporditavast energiast; rõhutab, et EL peaks uurima uusi partnerlusi, vaatama läbi olemasolevad ja pidama konkreetseid energiakõnelusi teiste partneritega sellistes piirkondades (kuid mitte ainult) nagu Kesk-Aasia, Põhja-Aafrika ja Ameerika; märgib, et EL peaks võtma rahvusvahelisel energiadiplomaatia areenil ennetavama rolli; nõuab suuremat sidusust ELi kaubandus- ja energiapoliitika vahel; rõhutab, et rahvusvahelised läbirääkimised veeldatud maagaasi üle peavad olema läbipaistvamad; usub, et praegustel ja tulevastel läbirääkimistel selliste partneritega nagu USA ja Austraalia peaks energia olema tähtsal kohal; toonitab, et EL peaks tegema rahvusvaheliste partneritega tihedat koostööd, et kujundada välja konkurentsivõimeline ja läbipaistev ülemaailmne veeldatud maagaasi turg;

3.  rõhutab, et liikmesriikide tasandil saaks gaasivarustuse kindlust suurendada tarneallikate mitmekesistamisega, mida on võimalik saavutada veeldatud maagaasi rahvusvahelise kaubandusega ning piiriüleste voogude parandamisega; rõhutab, et liikmesriigid peaksid seadma esmatähtsaks tarne mitmekesistamise, kui sõltutakse ühest tarnepunktist;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et samal ajal kui kaubandus aitab kaasa ülemaailmse gaasituru arendamisele, peaks see keskenduma sellistele prioriteetidele nagu asjakohase infrastruktuuri, sh hoiustamise ning veeldamisvõimsuse suurendamine, et edendada varustuskindlust ja kahandada ühest või vähestest allikatest sõltumise riski;

5.  on seisukohal, et EL kui kasvava tähtsusega turg võib aidata välja töötada gaasikaubanduse eeskirju, et suurendada üleilmsete gaasiturgude paindlikkust ja lähenemist;

6.  on seisukohal, et veeldatud maagaasi ja gaasi hoiustamise strateegia väljatöötamise kõrval tuleks töötada ka komisjoni 2016. aasta veebruari ettepanekuga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010, kuna veeldatud maagaas ja hoiustamine võib olla hädavajalikuks lahenduseks gaasivarustuse kriisi korral;

7.  rõhutab, et veeldatud maagasi ülemaailmne turg annab olulise võimaluse vähendada energiasõltuvust juhtudel, kus liikmesriigid on suures sõltuvuses ühest tarnijast; juhib tähelepanu näiteks Poolale, kus uus veeldatud maagaasi terminal mitmekesistab suuresti tarnevõimalusi, andes 4,9 miljardit kuupmeetrit aastas – see on kolmandik Poola aastasest tarbimisest – ja vähendades poole võrra sõltuvust Venemaalt torujuhtmete kaudu imporditavast gaasist;

8.  tuletab meelde, et EL ja selle liikmesriigid peavad tulevaste probleemide lahendamiseks ning energia ja kliimamuutustega seotud eesmärkide täitmiseks, arvestades nendes poliitikavaldkondades valitsevaid üldisi piiranguid, võtma olemasolevate õigusraamistike ja mitmepoolsete konventsioonide alusel ühiseid meetmeid ka rahvusvahelisel tasandil, tõstatades energiajulgeoleku- ja energia jätkusuutlikkuse küsimusi rahvusvahelistel kaubandusfoorumitel, samuti gaasiimpordist sõltuvate partnerriikidega; rõhutab samal ajal, et EL peaks toetama ja edendama energiatõhusust;

9.  rõhutab, et veeldatud maagaasi torustike projekteerimisel, ehitamisel ning kasutamisel, samuti gaasivarude ja allikate kasutamisel tuleb järgida kõrgeimaid keskkonnanorme, samuti austada rahvusvahelisi töötervishoiu ja tööohutuse standardeid; rõhutab, et on vaja suurendada teadlikkust imporditud veeldatud maagaasi keskkonna-, kliima- ja sotsiaalsetest mõjudest; kordab, et on vaja kaasata kohalikke kogukondi ja tugineda realistlikele hinnangutele tarbimise kohta ning ehituste puhul uute infrastruktuuride kavandamise kohta; rõhutab, et üleminek veeldatud maagaasile võib teha lõpu meretranspordi sõltuvusele söest; kutsub ELi üles andma Euroopa projektidele sel eesmärgil rahalist toetust;

10.  tuletab meelde, et vähese CO2-heitega ühiskonnaks muutumiseks peavad liikmesriigid pikas perspektiivis vähendama sõltuvust fossiilkütustest ja keskpikas perspektiivis minema söel põhinevalt elektritootmiselt üle gaasil põhinevale; märgib, et madalate gaashindade tõttu 2015. aastal suurenes gaasipõhise elektritootmise konkurentsivõime söepõhisega võrreldes;

11.  on seisukohal, et gaas on üleminekukütuseks energiasüsteemi üleminekul fossiilkütustelt taastuvenergiapõhisele, mis peab olema pikaajaline eesmärk püüdlustes leevendada kliimamuutuste mõju;

12.  tõstab esile veeldatud maagaasi kui alternatiivi rohkem saastavatele tavakütustele transpordis;

13.  juhib tähelepanu sellele, et hinnangute kohaselt suureneb gaasi import ELi 2030. aastani, isegi kui gaasinõudlus jääb ELis samal ajal sama suureks või väheneb; rõhutab, et ühed tõhusaimad vahendid välisenergiasõltuvuse vähendamisel on energianõudluse vähendamine ning energiatõhusate taastuvate ja kohalike energiaallikate suurem kasutamine; tuletab meelde, et ELis on üldiselt liiga suur veeldatud maagaasi impordivõimekus, kuid see võimekus ei ole geograafilises mõttes toimivalt jaotunud;

  a)  rõhutab, et veeldatud maagaasi ja gaasi hoiustamine aitab kaotada ELi liikmesriikide ja piirkondade igasuguse energiaisolatsiooni, toetades kaugemaid ja/või halvemini ühendatud liikmesriike ja piirkondi nende allikate ja tarneteede mitmekesistamisega, mida võimaldab veeldatud maagaasi terminalide, jaotussüsteemide ja vastassuunalise voo tehnoloogiaga gaasiühenduste rajamine;

  b)  toonitab, et kohalik gaasitootmine Euroopas väheneb ja et ELi toodang 2015. aastal (119 miljardit kuupmeetrit) oli 2014. aasta tasemest 9 % madalam; rõhutab sellega seoses vajadust suurendada importi ja palub, et komisjon jätkaks uute kaubandusvõimaluste otsimist;

14.  on seisukohal, et eriti tähtis on kaubanduspoliitika, mis loob ELi liikmesriikidele era- ja avaliku sektori ettevõteteele märkimisväärseid võimalusi puhaste, turvaliste ja energiatõhusate tehnoloogiate valdkonnas, eelkõige arvestades kasvavat ülemaailmset energianõudlust; nõuab, et puhaste tehnoloogiate tariife vähendataks oluliselt keskkonnasõbralike toodete algatuse (Green Goods Initiative) raames ning ka ELi vabakaubanduslepingutega, mis peavad võitlema energiaallikatega kauplemise mittetariifsete tõkete vastu;

15.  nõuab ELi taasgaasistamise võimsuse täielikku ärakasutamist ja terminalide piisavat integreerimist gaasivõrkudesse kogu ELis; juhib tähelepanu gaasi hoiustamise kasvavale strateegilisele tähtsusele ELi gaasituru heaks toimimiseks ja energiajulgeoleku suurendamiseks;

16.  rõhutab, et EL peaks toetama investeerimist veeldatud maagaasi selliste ELi rahastamisvahendite kaudu nagu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond ja Euroopa ühendamise rahastu, pidades seejuures esmatähtsaks kaugemaid ja/või halvemini ühendatud liikmesriike ja piirkondi;

17.  juhib tähelepanu vajadusele hinnata praeguseid ja tulevasi vajadusi, samuti hoiustamise liiki ja taasgaasistamise infrastruktuuri ELis;

18.  on mures tõsiasja pärast, et gaasiimport Venemaalt oli 2015. aastal 7 % suurem kui 2014. aastal, ning et 41 % 2015. aastal ELi imporditud gaasist pärines Venemaalt; juhib tähelepanu sellele, et sõltuvuse vähendamiseks Venemaa gaasist on veeldatud maagaasi ja gaasi hoiustamine äärmiselt tähtis, nagu ka suurem energiatõhusus ja taastuvenergia kasutuselevõtmine;

19.  märgib, kui oluline on ELi energiajulgeoleku jaoks Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) energiat ja tooraineid käsitlev peatükk; peab kiiduväärseks komisjoni tööd selle nimel, et kaotada piirangud USA gaasi eksportimiseks ELi;

20.  leiab, et 12,2 miljardit kuupmeetri lisandumine 2016. aasta jooksul turule USA idarannikult Sabine Passi veeldatud maagaasi terminali kaudu, samuti täiendav 74 miljardi kuupmeetrine võimsus, mis võib lisanduda mitmete USA projektidega enne 2020. aastat, pakub Euroopa jaoks olulist võimalust tihendada energiakaubandussidemeid USAga; usub, et TTIP energiat ja tooraineid käsitleva peatüki kõneluste lõpuleviimine suurendab oluliselt ELi gaasivarustuse võimalusi;

21.  on seisukohal, et energiajulgeoleku ja ELi kodanikele taskukohase energia kindlustamiseks on ülimalt tähtis lõpuleviidud, konkurentsivõimeline ja hästitoimiv gaasi siseturg, mille strateegilised tarnepunktid saavad ELi välistest allikatest imporditud veeldatud maagaasi; tuletab sellega seoses meelde liidu ühishuviprojektide loetelu, mis on esitatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2016/89, ning nõuab tungivalt, et liikmesriigid püüaksid 77 gaasiprojekti võimalikult kiiresti lõpule viia;

22.  juhib tähelepanu sellele, et veeldatud maagaasi kauplemishinnad on rahvusvaheliselt langenud ning vähenenud on ka juhtmete kaudu imporditud gaasi ja veeldatud maagasi vahelised hinnaerinevused; peab samuti oluliseks tugevdada pikaajalisi lepinguid veeldatud maagaasi sektoris, et piirata turukriise, vähendada finantsriske ja tõmmata ligi investeeringuid infrastruktuuri; juhib tähelepanu sellele, et veeldatud maagaasi terminalide arendamine ning varustusallikate mitmekesistamine, eriti Vahemere, Musta mere ja Kaspia mere piirkonnas, võimaldab gaasidevahelist konkurentsi ning asendab nafta alusel indekseeritud lepingute raames imporditavaid maagaasi mahtusid, suurendades seeläbi liikmesriikide läbirääkimisvõimekust;

23.  toetab komisjoni, Euroopa välisteenistuse ja liikmesriikide aktiivset osalemist energiadiplomaatias eesmärgiga edendada eeskirjadel põhinevat, läbipaistvat ja hästitoimivat ülemaailmset gaasiturgu;

24.  rõhutab, et veeldatud maagaasi turvaline ja ligipääsetav hoiustamisvõimsus on äärmiselt tähtis, kuna tänu sellele oleks infrastruktuur paindlikum ja kergemini kohandatav võimalike tarnekõikumiste korral, samuti aitaks see märkimisväärselt vähendada energiasõltuvust;

25.  märgib, et Euroopa ettevõtteid ei tohiks takistada tegutsemast kolmandate riikide energiaturgudel samadel tingimustel kohalike ettevõtetega; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa energiaturul tegutsevad kolmandate riikide ettevõtted peavad järgima Euroopa seadusi; märgib, et sellised üksused peavad olema struktuurilt läbipaistvad, et nendes osalust omavaid isikuid oleks võimalik välja selgitada.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

31.8.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

27

5

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Salvatore Cicu, Marielle de Sarnez, Santiago Fisas Ayxelà, Christofer Fjellner, Karoline Graswander-Hainz, Yannick Jadot, Ska Keller, Jude Kirton-Darling, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Artis Pabriks, Franck Proust, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Adam Szejnfeld, Hannu Takkula, Iuliu Winkler

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Edouard Ferrand, Seán Kelly, Stelios Kouloglou, Georg Mayer, Bolesław G. Piecha, Jarosław Wałęsa


KESKKONNA-, RAHVATERVISE JA TOIDUOHUTUSE KOMISJONI ARVAMUS (8.9.2016)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

veeldatud maagaasi ja gaasi hoiustamise ELi strateegia kohta

(2016/2059(INI))

Arvamuse koostaja: Carlos Zorrinho

ETTEPANEKUD

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tuletab meelde, et veeldatud maagaasi ja selle hoiustamise ELi strateegia on osa energialiidust, mille eesmärk on väljendada konkreetselt ELi püüdlust minna kiiresti üle säästvale, turvalisele ja konkurentsivõimelisele energiasüsteemile ning lõpetada sõltuvus välistest gaasitarnijatest; rõhutab, et energialiidu üks eesmärk on viia EL taastuvenergia kasutamise alal maailmas juhtivale kohale;

2.  juhib tähelepanu sellele, et praegu on ELi veeldatud maagaasi taristu väga alakasutatud (2014. aastal kasutati gaasi impordi torujuhtmeid 46 % ja veeldatud maagaasi terminale 32 % ulatuses) ning et ELi gaasivajadust on püsivalt ülehinnatud; rõhutab seetõttu, et gaasitaristu planeerimisel tuleks arvestada väheneva nõudlusega;

3.  tuletab meelde, et kütteostuvõimetus toob kaasa tõsiseid terviseprobleeme ja hinnanguliselt võib see mõjutada enam kui 10 % ELi elanikkonnast;

4.  rõhutab, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid eelkõige keskenduma oma taastuvatele energiaallikatele ja energiatõhususe suurendamisele ning kasutama maksimaalselt ära taastuvenergia tootmisvõimsust, hoogustades nendesse sektoritesse investeerimist; juhib tähelepanu elektrienergiast gaasi tootmise tehnoloogia potentsiaalile, mis võimaldaks taastuvenergiat salvestada ja kasutada seda CO2-neutraalset gaasi transpordis, küttesüsteemides ja elektrienergia tootmisel;

5.  rõhutab, et see ei tohiks takistada püüdlusi saada lisaväärtust teistest energiaturu segmentidest, nagu veeldatud maagaas, eeldusel et seda tehakse keskkonnasäästlikul viisil, mis on täielikult kooskõlas ELi keskkonnakaitse põhimõtetega, täpsemalt vee, põhjavee ja merekeskkonna kaitse ja looduskaitse eesmärkidega ning Pariisi lepinguga, viies samas metaaniheite miinimumini;

6.  rõhutab vajadust edendada veeldatud maagaasi taristu ning biogaasi ja biomassist toodetud gaasi tarneahela koostalitlusvõimet, eeldusel et selline juurdepääs on alaliselt kooskõlas asjaomaste tehniliste eeskirjade ja ohutusstandarditega; kutsub liikmesriike üles kasutama täielikult ära biogaasi kohaliku tootmise võimalusi;

7.  juhib tähelepanu keskkonnasõbralikele ja sotsiaalselt jätkusuutlikele veeldatud maagaasi tootmise meetoditele;

8.  juhib tähelepanu sellele, et ELi omatoodang väheneb järgmistel aastakümnetel jätkuvalt ja ELi maagaasiga varustamise allikate edasine mitmekesistamine on seetõttu endiselt oluline eesmärk, mis annaks tarbivatele riikidele rohkem kindlust, kuid rõhutab siiski, et tegemist on lühiajalise ja keskpika perspektiivi lahendusega, mis peaks taastuvenergiat ja energiatõhusust täiendama ja toetama, pidades silmas Euroopa kohustust saavutada Pariisi lepingu eesmärgid; on seisukohal, et maagaasi roll saab olla ainult ajutine ning et keskpikas perspektiivis tuleb fossiilkütuste toetused järk-järgult kaotada ja minna täielikult üle gaasi kasutamiselt taastuvatele energiaallikatele;

9.  märgib, et ELi gaasinõudlus on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, osaliselt majanduskriisi tõttu, kuid samuti tänu struktuursele gaasinõudluse muutusele, mis on põhjustatud energiatõhususe ja taastuvenergia poliitika edukast rakendamisest;

10.  rõhutab vajadust teostada mõjuhinnangud, et teha kindlaks uute veeldatud maagaasi transpordi ja hoiustamise taristute ehitamise lisaväärtus; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid soodustaksid ja stimuleeriksid olemasoleva hoidlataristu, sealhulgas gaasihoidlate ohutut kasutamist; rõhutab vajadust suunata uued investeeringud halva ühendusega piirkondadele või kõige haavatavamate liikmesriikide varustamiseks; tuletab meelde anaeroobse lagunemise teel taastuva maagaasi tootmise potentsiaali, pidades esmatähtsaks tootmist reovee, põllumajanduse ja orgaaniliste jäätmete baasil; rõhutab, et otsused investeerida uude gaasitaristusse ei tohiks kaasa tuua fossiilkütuste taristu kinnistumist ja nendega tuleks vältida varade kasutuskõlbmatuks muutumist;

11.  rõhutab vajadust tihedama riikliku ja piirkondliku koostöö järele, et suurendada veeldatud maagaasi taristu mitmeotstarbelisust, kasutatavust ja tõhusust ning vältida ülevõimsust; palub nõudluse hinnanguid korrigeerida ja märgib, et elektrivõrkude omavaheline ühendamine või taastuvate energiaallikate kasutamine koos energiatõhususe meetmetega võib anda samu tulemusi nagu uute veeldatud maagaasi taristute rajamine;

12.  tuletab meelde, et kliimakriisi tõttu peab EL otsima võimalusi nafta tarbimise vähendamiseks; on seisukohal, et enne kui EL saab saavutada oma eesmärgi minna täiel määral üle taastuvenergia kasutamisele, tuleks kaaluda ka maagaasi kasutamist alternatiivina kivisöele ja naftale, sest see võiks aidata Euroopal saavutada oma kliimaeesmärgid; rõhutab, et taastuvenergiale üleminekul võib oma osa olla ka teistel kütustel ja tehnoloogiatel, kuid EL peab toetama lühiajalist üleminekut; toonitab siiski, et liigse maagaasist sõltuvuse ohtu saab ületada üksnes taastuvate energiaallikate suurema kasutamisega; tuletab meelde, et enamikul juhtudel konkureerib maagaasi kasutamise suurendamine taastuvenergiasse investeerimisega;

13.  rõhutab vajadust pidada esmatähtsaks ühishuviprojekte, millega luuakse puuduv taristu energiasüsteemi eraldatuse ja ühest tarnijast sõltumise lõpetamiseks; toob esmatähtsate geograafiliste piirkondadena esile Balti regiooni, Pürenee poolsaare ja Kagu-Euroopa ning teatavad saarepiirkonnad; rõhutab, et ELi rahastamisvahendite, näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa ühendamise rahastu, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Investeerimispanga vahendite kasutamisel tuleks eelistada selliseid ühishuviprojekte;

14.  rõhutab vajadust tagada geoloogiliste gaasihoiurajatiste hindamine läbipaistvalt ja kohalikke kogukondi kaasavalt;

15.  märgib, et kui olemasolev veeldatud maagaasi vastuvõtu- ja hoiustamisvõimsus on alakasutatud, tuleks esmatähtsaks pidada investeeringuid selle optimaalset kasutamist võimaldavatesse piiriülestesse võrkudevahelistesse ühendustesse ning et enne naaberliikmesriikides uue võimsuse loomisse tehtavate investeeringute toetamist tuleks kõrvaldada õiguslikud ja fiskaaltakistused;

16.  juhib tähelepanu naftapõhistest heidetest ja laevakütustest tekitatud pöördumatule keskkonnakahjule ookeanides, polaaraladel ja Arktika piirkonnas ning rõhutab potentsiaali, mida veeldatud maagaasile üleminek pakub meretranspordi ja raskete kaubaveokite CO2-heite vähendamiseks võrreldes praeguste tavakütustega, ja toonitab, et veeldatud maagaasi suurem kasutamine kaubaveos võib aidata vähendada ülemaailmset CO2-heidet; märgib, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise võimaliku potentsiaali ja üldise keskkonnamõju hindamiseks tuleks arvesse võtta kogu olelusringi, sealhulgas töötlemiseelses etapis tekkivat metaani heidet ja kaevandamisprotsessi mõju; toetab sellega seoses direktiivi 2014/94/EL eesmärke ning ühtlustatud reguleerimis- ja standardimisraamistiku loomist, mis soodustaks veeldatud maagaasi kasutamist laevanduses ja raskete kaubaveokite puhul; rõhutab laevastiku uuendamise olulisust veeldatud maagaasi ja taastuvenergia kasutamisele üleminekul; nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks sel eesmärgil Euroopa projektide toetuseks vahendeid;

17.  peab vajalikuks arendada mereteid, eelkõige Assoori saarestikus, mis tänu oma geograafilisele asendile võiks olla veeldatud maagaasi Atlandi-üleste marsruutide puhul peamine tankimiskoht; nõuab tungivalt, et komisjon eraldaks sel eesmärgil Euroopa projektide toetuseks vahendeid;

18.  tuletab meelde, et kildagaasi tootmine hüdrolõhkumise abil avaldab ränka mõju kliimale, keskkonnale ja rahvatervisele, eelkõige tihedalt asutatud Euroopas, ning see mõju on piiriülene; rõhutab vajadust arvestada sellega, et ELis kehtivad normid peaksid kehtima ka imporditud veeldatud maagaasi suhtes; tõdeb siiski, et kildagaasi tootmine on valdkond, mis kuulub liikmesriikide pädevusse; rõhutab sellega seoses vajadust luua hüdrolõhkumist käsitlev ühtlustatud ELi raamistik;

19.  märgib, et veeldatud maagaasi ja maagaasi hoidlad peavad vastama kaasaegsetele ohutusnõuetele; selgitab, et see tähendab muu hulgas õhu kvaliteedi pidevat seiret hoidlate kohal ja maa-aluste hoidlate puhul ka seiret maapinnal ja sügaval maa all; usub, et see peaks aitama tagada säästva ja ohutu hoiustamise;

20.  nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid töötaksid välja strateegiad selliste rajatiste toetamiseks, mida tulevikus võidakse kasutada taastuva maagaasi edastamise ja hoiustamise korraldamisel.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

46

1

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Pilar Ayuso, Catherine Bearder, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Bas Eickhout, Karl-Heinz Florenz, Elisabetta Gardini, Jens Gieseke, Andrzej Grzyb, Anneli Jäätteenmäki, Benedek Jávor, Josu Juaristi Abaunz, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Pavel Poc, Michèle Rivasi, Tibor Szanyi, Claudiu Ciprian Tănăsescu, Nils Torvalds, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mark Demesmaeker, Christofer Fjellner, Monika Flašíková Beňová, Elisabeth Köstinger, Gesine Meissner, Ulrike Müller, Younous Omarjee, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Jasenko Selimovic, Bart Staes, Mihai Ţurcanu, Carlos Zorrinho, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Rikke Karlsson, Carolina Punset, Jean-Luc Schaffhauser, Annie Schreijer-Pierik, Jana Žitňanská


TRANSPORDI- JA TURISMIKOMISJONI ARVAMUS (7.9.2016)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

veeldatud maagaasi ja gaasi hoiustamise ELi strateegia kohta

(2016/2059(INI))

Arvamuse koostaja: Cláudia Monteiro de Aguiar

ETTEPANEKUD

Transpordi- ja turismikomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  tunneb heameelt komisjoni strateegia üle veeldatud maagaasi kasutamise toetamiseks alternatiivse kütusena transpordi jaoks, kus ta asendab rohkem saastavad tavakütused ning ei võta endale taastuvate energiaallikate kohta, eeldusel et seda toodetakse säästvalt ja see aitab saavutada transpordi CO2-heite vähendamise eesmärki; toonitab, et keskkonnale on kasulik transpordis kasutatava veeldatud maagaasi segamine säästvalt toodetud veeldatud biometaaniga, mida valmistatakse jäätmetest ja jääkidest;

2.  rõhutab, et ELi veeldatud maagaasi strateegia peab olema kooskõlas vastupidava energialiidu raamstrateegiaga ja toetama energiavarustuse kindluse suurendamist, CO2-heite vähendamist, majanduse pikaajalist jätkusuutlikkust ning tarbijatele taskukohaseid ja konkurentsivõimelisi energiahindu; rõhutab lisaks, et see strateegia peab olema kooskõlas laiemate Euroopa kliima- ja energiaeesmärkide ja -prioriteetidega ning COP21 kokkuleppega, kusjuures tuleb tähelepanu pöörata nõudluse vähendamisele, energiatõhususe suurendamisele ja järkjärgulisele fossiilkütuste kasutamise lõpetamisele;

3.  juhib tähelepanu sellele, et veeldatud maagaasi kasutamine raskeveokites, merelaevades ja siseveelaevades võib vähendada mitmesuguste saasteainete heidet (vääveloksiidid (SOx), lämmastikoksiidid (NOx), ja tahked osakesed) ning aidata laevanduses täita ELi ja rahvusvahelistes keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud nõudeid vähendada heitekontrolli alas ja väljaspool seda kasutatavas laevakütuses väävli ja lämmastiku sisaldust;

4.  rõhutab, et veeldatud maagaasi kasutamine võib tuua kaasa ka merendusest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise tingimusel, et võetakse kõik tõhusad meetmed metaani eraldumise minimeerimiseks kütuse kogu olelusringi vältel, kaasa arvatud tootmis-, jaotamis- ja põlemisetapis; nõuab seepärast asjakohaseid meetmeid metaani eraldumise minimeerimiseks veeldatud maagaasi koguahelas, kasutades selleks parimaid kättesaadavaid tehnoloogiaid, ning piisava teadus- ja arendustegevuse rahastamise tagamist selle eesmärgi jaoks;

5.  tuletab meelde, et parlament on korduvalt nõudnud siduvaid 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärke – vähendada liidus kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt 40 %, seada taastuvate energiaallikate puhul eesmärgiks vähemalt 30 % ja energiatõhususe puhul 40 % –, mida tuleks ellu viia individuaalsete riiklike eesmärkide abil;

6.  märgib, et veeldatud maagaas ja eriti surumaagaas on samuti ühistranspordi jaoks toimiv lahendus, mis on juba kättesaadav ja mis võib aidata vähendada õhu- ja mürasaastet, parandades seega elutingimusi eelkõige linnastutes;

7.  märgib, et kuigi veeldatud maagaas ja surumaagaas võivad olla toimivaks lahenduseks transpordi keskkonnamõju vähendamisel, saab neist pikemas perspektiivis tegelikku kasu üksnes juhul, kui samaaegselt edendatakse sujuvat üleminekut veeldatud biogaasi ja muude taastuvenergia liikide kasutamisele, tagades ka veeldatud maagaasi ja veeldatud biogaasi süsteemide koostalitlusvõime;

8.  rõhutab, et veeldatud maagaasi kui alternatiivkütuse arvestatavaks kasutuselevõtmiseks transpordisektoris on vaja tõhusat tankimistaristu võrgustikku; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles looma stiimuleid sellise taristu väljaarendamiseks, et kaotada lüngad pakkumises ja luua täielik tarnevõrk;

9.  kutsub liikmesriike üles võtma üle direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) 18. novembriks 2016 ning tagama selle rakendamist ettenähtud ajakava raames, eelkõige seoses veeldatud maagaasi tanklate rajamisega vähemalt olemasoleva üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) põhivõrgu ulatuses, et tagada, et veeldatud maagaasi kasutavad raskeveokid saavad liigelda kogu liidus, ning mere- ja siseveesadamates, et veeldatud maagaasi kasutavatel sisevee- või merelaevadel oleks võimalik liikuda kogu TEN-T põhivõrgus; tuletab meelde, et liikmesriigid peaksid hindama oma riiklikes poliitikaraamistikes tihedas koostöös piirkondlike ja kohalike ametiasutustega vajadust veeldatud maagaasi tanklate rajamise järele väljaspool TEN-T põhivõrku asuvates sadamates, ning rõhutab, et see hindamine peaks hõlmama üksikasjalikku kulude-tulude analüüsi; kutsub komisjoni üles hindama, kas olemasolevad rahastamisvahendid on piisavad, et toetada veeldatud maagaasi tanklate rajamist väljaspool TEN-T põhivõrku asuvates sadamates;

10.  kutsub liikmesriike lisaks üles tagama direktiivi 2014/94/EL rakendamist seoses surumaagaasi tanklate rajamisega, et tagada, et seda kütust kasutavad mootorsõidukid saavad liigelda linna- ja eeslinnaasumites ja teistel tiheasustusaladel, ning seoses tanklate rajamisega vähemalt olemasoleva TEN-T põhivõrgu ulatuses, et tagada, et sellised sõidukid saavad liigelda kogu liidus;

11.  rõhutab vajadust kehtestada mere- ja siseveelaevade ning mootorsõidukite veeldatud maagaasi tanklate ühtsed tehnilised kirjeldused, nagu on ette nähtud direktiivis 2014/94/EL; nõuab veeldatud maagaasi ladustamise, punkerdamise ja laevas kasutamise kohta käivaid rangeid ühtlustatud ohutuseeskirju ja temaatilist koolitust kogu liidus, võimaldades samas viia läbi samaaegseid punkerdamisi ja kaubavedusid; märgib, et seda tuleks teha tihedas koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga (IMO) ja Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga (EMSA);

12.  rõhutab vajadust tagada teadus- ja arendustegevuse piisav rahastamine, et töötada välja siseveelaevade, merelaevade ja mootorsõidukite täiustatud tehnoloogia eesmärgiga minna sujuvalt üle vähese CO2-heitega laevastikule ja sõidukipargile, ning selleks, et töötada välja mehitamata süsteemid veeldatud maagaasi tanklate paigaldamiseks; kutsub komisjoni ja liikmesriike lisaks üles looma stiimuleid veeldatud maagaasil töötavate laeva- ja sõidukimootorite väljatöötamiseks või tavakütustel töötavate mootorite ümberehitamiseks, et neis saaks kasutada veeldatud maagaasi;

13.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kehtestama soodustusi veeldatud maagaasi veoks raudteel, kuna see vähendab maanteetransporti ja aitab samas kaasa sellise kütuse keskkonnasõbralikule ja ohutule veole, mis on säästlik ja milles on vähe saasteaineid;

14.  kutsub komisjoni üles vaatama läbi direktiivi 2009/33/EÜ keskkonnasõbralike ja energiatõhusate maanteesõidukite edendamise kohta, et pakkuda avaliku sektori ja võrgustikusektori hankijatele ning teatavatele käitajatele maanteesõidukite ostmisel tugevamaid stiimuleid energia ja keskkonnamõju arvesse võtmiseks, kusjuures üks eesmärk on edendada sõidukipargi uuendamist, ergutades alternatiivkütuste, näiteks veeldatud maagaasi ja biogaasi laialdasemat kasutamist;

15.  seoses kütusekvaliteedi direktiiviga palub komisjonil määrata uus eesmärk transpordikütuste olelusringi jooksul tekkiva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, pidades muu hulgas silmas veeldatud maagaasi ja biogaasi edendamist, mille olelusringi CO2-mahukus on tavakütuste omast väiksem;

16.  kutsub komisjoni üles kaaluma pärast sidusrühmadega konsulteerimist, kas lisaks määrusele (EÜ) nr 443/2009, millega kehtestatakse uute sõiduautode heitenormid, tuleks kehtestada süsivesinike heite CO2-ekvivalent, kusjuures üheks eesmärgiks oleks tarbijate teavitamine;

17.  juhib tähelepanu sellele, et veeldatud maagaasi ülemaailmse pakkumise oodatav järsk suurenemine (umbes 50 %) mõne järgmise aasta jooksul ja sellest tulenevad madalamad hinnad annavad liidule hea võimaluse eelkõige kindla ja usaldusväärse gaasivarustuse tagamiseks;

18.  kutsub ELi üles gaasi siseturgu lõplikult välja kujundama, et see annaks õigeid hinnasignaale – nii selleks, et soodustada veeldatud maagaasi toomist sinna, kus seda vajatakse, kui ka selleks, et võimaldada vajalikke investeeringuid taristusse;

19.  palub ELil suurendada jõupingutusi, et teha rahvusvaheliste partneritega tihedat koostööd veeldatud maagaasi vaba, likviidse ja läbipaistva ülemaailmse turu edendamiseks;

20.  rõhutab, et juurdepääsu veeldatud maagaasile tuleb hõlbustada ka rahvusvahelisel tasandil ning seetõttu peab veeldatud maagaasi ladustamine põhinema läbipaistval ja mittediskrimineerival tariifistruktuuril, mille suhtes liikmesriigid on kokku leppinud;

21.  rõhutab, kui oluline on veeldatud maagaasi taristu mere- ja siseveesadamates, et soodustada mitmeliigilisust, kuna seda saavad kasutada mere- ja siseveelaevad ning kütuse edasise maismaatranspordiga tegelevad veoautod; nõuab tungivalt, et riigisisesed ja piirkondlikud käitajad teeksid tihedat koostööd, et suurendada taristu mitmeotstarbelisust ja kasutatavust;

22.  võtab teadmiseks, et praegused veeldatud maagaasi terminalid ei ole kogu ELi ulatuses optimaalselt jaotunud; rõhutab, et meresadamad täidavad veeldatud maagaasi sõlmpunktidena tähtsat rolli veeldatud maagaasi jaotamise optimeerimisel kogu liidus; nõuab pikaajalise ja stabiilse finantsraamistiku ning järjepidevate rahastamisvõimaluste loomist Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI), Euroopa ühendamise rahastu ja selle transpordi- ja energiasektori vahelise koostoime, meremagistraalide, programmi „Horisont 2020“, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ning Euroopa Investeerimispanga kaudu;

23.  rõhutab, et üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitleva määruse ja Euroopa ühendamise rahastuga on loodud stabiilne Euroopa poliitikaraamistik, mille kaudu toetatakse ka ELi gaasitaristut, sealhulgas gaasi ülekanne, veeldatud maagaasi terminalid ja hoidlad, muutes palju lihtsamaks Euroopa jaoks oluliste projektide kindlaks määramise ja nende elluviimise tagamise;

24.  palub komisjonil teha koos liikmesriikidega kindlaks piirkondliku tähtsusega gaasihoidlad ning tagada rahaline toetus taristu tõhusaimale ehitusele ja kasutamisele või olemasoleva võimsuse õigeaegsele parandamisele;

25.  on seisukohal, et ELi rahalistest vahenditest toetatud uute veeldatud maagaasi terminalide asukoha valimisel või olemasolevate veeldatud maagaasi terminalide ajakohastamisel / võimsuse suurendamisel tuleks võtta arvesse geograafilise tasakaalu põhimõtet; rõhutab, et uue terminali puhul tuleks hoolikalt kaaluda selle majanduslikku põhjendatust ja leida kõige kulutõhusam lahendus, et võimaldada kõigi liikmesriikide juurdepääsu rahvusvahelisele veeldatud maagaasi turule kas otse või teiste liikmesriikide kaudu;

26.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles esitama kulutõhusaid ja keskkonnahoidlikke lahendusi veeldatud maagaasi jaotamise ja ladustamise jaoks liidus, eelkõige liidu äärepoolseimates piirkondades, ning piisava rahastamise jaoks, mis tagaks lõpptarbijatele taskukohased hinnad; rõhutab vajadust vaadata üle kõik olemasolevad lahendused veeldatud maagaasi ladustamiseks ja jaotamiseks eelkõige saarepiirkondades, kaasa arvatud sellised lahendused nagu virtuaalsed trassid, väikesemahuline taristu või veeldatud maagaasi transportivad laevad, võttes arvesse selle kütuse järgi valitseva nõudluse muutumist;

27.  rõhutab, et strateegia peaks hõlmama ka veeldatud maagaasi kasutamist alternatiivina gaasi jaotus- ja ülekandetaristu rajamisele piirkondades, kus see ei ole praegu kulutõhus; märgib, et väikesed veeldatud maagaasi rajatised võivad moodustada optimaalse taristu maagaasi laiemaks kasutamiseks, muuhulgas soojuse tootmiseks ja seega nn madala korstna heite („low-stack emissions“) vähendamiseks piirkondades, kus gaasitaristusse investeerimine ei ole kasumlik;

28.  rõhutab, et investeerimisel veeldatud maagaasi või gaasi taristusse tuleks vältida tehnoloogilise paigalseisu ohtu või fossiilkütuste taristuga seotud varade kasutuskõlbmatuks muutumist; rõhutab vajadust hinnata veeldatud maagaasi tarne alternatiive, piirkondlikke võimalusi ning keskkonnasäästlikke lahendusi ning edendada olemasolevate veeldatud maagaasi terminalide tõhusaimat kasutamist piiriülese perspektiiviga; rõhutab, et tuleks eelistada turupõhiseid lahendusi, mis vastavad tegelikule gaasinõudlusele, ja omavaheliste ühenduste edasiarendamist/parandamist;

29.  rõhutab piirkondliku koostöö olulisust uute veeldatud maagaasi terminalide rajamisel ja toonitab, et liikmesriigid, kellel on juurdepääs merele, peaksid tegema tihedat koostööd sisemaariikidega; rõhutab, et sellega seoses võimaldaks lääne-ida ja lõuna-põhja koridoride optimaalne kasutamine täiustatud vastassuunavoogude läbilaske võimsusega veeldatud maagaasi ülekannet riikides, millel puudub otsene juurdepääs taasgaasistamise terminalile;

30.  palub komisjonil luua koos liikmesriikide ja nende piirkondadega merendussektori ühine projekt „Veeldatud maagaasi sinised koridorid saarte jaoks“, sealhulgas üleeuroopalise transpordivõrgu üldise võrgu sadamad, et luua veeldatud maagaasi vajalikud taristud ning ühendada nimetatud võrk üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrguga;

31.  nõuab selliste ühist huvi pakkuvate keskse tähtsusega projektide kiiret rakendamist, mille suhtes on juba kokku lepitud, eriti nende projektide, mis tagavad Pürenee poolsaare gaasituru integreerimise ülejäänud Euroopaga;

32.  kiidab heaks asjaolu, et olulisi veeldatud maagaasi projekte (näiteks põhja-lõuna gaasikoridor) määratletakse kui ühishuviprojekte; kutsub komisjoni üles kaasama Balkani riigid täiel määral gaasitrasside ja üleeuroopalise energiavõrgu edasise ehitamise planeerimisse, et tagada ELi energiasektori keskne roll selles piirkonnas;

33.  rõhutab, kui oluline on varustuskindlus liikmesriikides, mis asuvad Musta mere piirkonnas, millel on veeldatud maagaasi projektide edasiarendamiseks üha enam potentsiaali, eesmärgiga vedada maagaasi Kaspia mere piirkonnast Euroopasse;

34.  rõhutab, et on oluline veelgi laiendada Vahemere idaosa gaasikoridori gaasitarne taristut ning uurida võimalust arendada selle suutlikkust saada Vahemere veeldatud maagaasi terminalide sõlmpunktiks.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUD LÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

1.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

38

5

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Daniela Aiuto, Lucy Anderson, Inés Ayala Sender, Georges Bach, Izaskun Bilbao Barandica, Deirdre Clune, Michael Cramer, Andor Deli, Karima Delli, Isabella De Monte, Ismail Ertug, Jacqueline Foster, Tania González Peñas, Dieter-Lebrecht Koch, Miltiadis Kyrkos, Bogusław Liberadzki, Peter Lundgren, Marian-Jean Marinescu, Georg Mayer, Cláudia Monteiro de Aguiar, Jens Nilsson, Markus Pieper, Salvatore Domenico Pogliese, Gabriele Preuß, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Dominique Riquet, Massimiliano Salini, Claudia Țapardel, Keith Taylor, Pavel Telička, István Ujhelyi, Wim van de Camp, Janusz Zemke, Roberts Zīle, Kosma Złotowski, Elżbieta Katarzyna Łukacijewska

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ivo Belet, Michael Gahler, Karoline Graswander-Hainz, Werner Kuhn, Jozo Radoš, Henna Virkkunen

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Urszula Krupa


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

33

10

6

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nicolas Bay, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, András Gyürk, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Dan Nica, Angelika Niebler, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Michel Reimon, Paul Rübig, Sergei Stanishev, Neoklis Sylikiotis, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Vladimir Urutchev, Adina-Ioana Vălean, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Michał Boni, Soledad Cabezón Ruiz, David Coburn, Eugen Freund, Françoise Grossetête, Massimiliano Salini, Maria Spyraki

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Isabella Adinolfi, Andor Deli, Salvatore Domenico Pogliese


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

33

+

ENF

Barbara Kappel

PPE

Bendt Bendtsen, Michał Boni, Jerzy Buzek, Andor Deli, Christian Ehler, Françoise Grossetête, András Gyürk, Krišjānis Kariņš, Janusz Lewandowski, Angelika Niebler, Salvatore Domenico Pogliese, Paul Rübig, Massimiliano Salini, Maria Spyraki, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Adina-Ioana Vălean, Anna Záborská, Pilar del Castillo Vera

S&D

José Blanco López, Soledad Cabezón Ruiz, Eugen Freund, Eva Kaili, Miapetra Kumpula-Natri, Edouard Martin, Dan Nica, Miroslav Poche, Sergei Stanishev, Patrizia Toia, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

10

-

ECR

Hans-Olaf Henkel, Evžen Tošenovský

EFDD

Isabella Adinolfi, David Borrelli, David Coburn

ENF

Nicolas Bay, Angelo Ciocca

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga

VERTS/ALE

Ernest Maragall, Michel Reimon

6

0

ALDE

Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Lieve Wierinck

GUE/NGL

Neoklis Sylikiotis

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika