Menetlus : 2016/0184(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0280/2016

Esitatud tekstid :

A8-0280/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 04/10/2016 - 7.1
CRE 04/10/2016 - 7.1
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0363

SOOVITUS     ***
PDF 359kWORD 55k
3.10.2016
PE 585.745v02-00 A8-0280/2016

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(12256/2016 – C8-0401/2016 – 2016/0184(NLE))

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon

Arvamuse koostaja: Giovanni La Via

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LÜHISELGITUS
 VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(12256/2016 – C8-0401/2016 – 2016/0184(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (12256/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 192 lõikele 1 ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C8-0401/2016),

–  võttes arvesse 2015. aasta detsembris Prantsusmaal Pariisis toimunud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP 21) vastu võetud Pariisi kokkulepet,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Pariisi kliimakonverentsi tulemused: Pariisi kokkuleppe tagajärgede hinnang, mis on lisatud nõukogu otsuse ettepanekule allkirjastada Euroopa Liidu nimel ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel sõlmitud Pariisi kokkulepe“ (COM(2016)0110),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta järeldusi,

–  võttes arvesse ELi ja selle liikmesriikide kavatsetavaid riiklikult kindlaksmääratud panuseid, mille Läti ja Euroopa Komisjon esitasid 6. märtsil 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsile,

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni soovitust (A8-0280/2016),

1.  annab nõusoleku Pariisi kokkuleppe sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.


LÜHISELGITUS

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

Taust

Pariisi kliimakokkulepe on ajalooline saavutus kliimamuutuste vastu võitlemise ja mitmepoolsuse alal. Tegemist on ulatusliku, tasakaalustatud, õiglase ja õiguslikult siduva kokkuleppega. Kokkuleppe vastuvõtmine ja kavatsetavate riiklikult kindlaksmääratud panuste ühine väljakuulutamine 187 osalise poolt COP 21 lõpuks tähistasid otsustavat sammu ulatusliku ja kollektiivse ülemaailmse tegevuse poole ning kiirendavad pärast nende rakendamist otsustavat ja pöördumatut üleminekut kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja kliimaneutraalsele ülemaailmsele majandusele. Nimetatud ülemaailmse tegevuse eesmärk on aidata maailmal vältida ohtlikke kliimamuutusi. Kokkuleppes tunnistatakse, et ülemaailmne kasvuhoonegaaside heitkoguste langus tuleks saavutada võimalikult kiiresti ja kliimaneutraalsus tuleks saavutada käesoleva sajandi teisel poolel. Pariisi kokkuleppe põhielemendid:

– Sellega püstitatakse pikaajaline eesmärk hoida globaalne soojenemine tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, ning teha jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu 1,5 °C-ga. Mittesiduvas 1,5 °C eesmärgis lepiti kokku, et julgustada riike seadma suuremaid eesmärke ja rõhutada probleeme, mis esinevad kõige haavatavamates riikides, kus juba kogetakse kliimamuutuste mõju.

– Sellega saadeti kõikidele sidusrühmadele, investoritele, ettevõtjatele ja poliitikakujundajatele ning kodanikuühiskonnale selge sõnum, et ülemaailmne üleminek puhtale energiale on möödapääsmatu ja järjest enam tuleb kasutada muid ressursse kui fossiilkütused. Olukorras, kus 189 riigi kliimakavad hõlmavad umbes 98 % kõikidest heitkogustest, on kliimamuutustega võitlemisest saanud tõeliselt üleilmne jõupingutus. Tänu Pariisi kokkuleppele saavad üksikutest meetmetest kõiki osalisi hõlmavad meetmed.

– Kokkuleppega nähakse ette dünaamiline mehhanism, mis võimaldab võetud kohustusi aja jooksul hinnata ja suurendada. Alates 2023. aastast kogunevad osalised iga viie aasta tagant, et teha üleilmne ülevaade, kus hinnatakse heite vähendamise, kliimamuutustega kohanemise ning antud ja saadud toetusega seoses tehtud edusamme, võttes arvesse kokkuleppe pikaajalisi eesmärke.

– Osalistel on õiguslikult siduv kohustus rakendada siseriiklikke leevendusmeetmeid, et saavutada oma panusega seotud eesmärgid.

– Kokkuleppega on kehtestatud süvendatud läbipaistvuse ja aruandekohustuse raamistik, mis hõlmab muu hulgas lepinguosaliste poolt iga kahe aasta tagant kasvuhoonegaaside inventuuri ja edusammude jälgimiseks vajalike andmete esitamist, ekspertide tehtavat kontrolli, osaliste edusamme toetavat mitmepoolset kaalutlemist ning rakendamise hõlbustamise ja nõuetele vastavuse edendamise mehhanismi.

– Sellega nähakse ette ulatuslik solidaarsuspakett, mis sisaldab asjakohaseid sätteid kliimamuutustega seotud rahastamise ning kliimamuutustega kohanemise ja nende negatiivsest mõjust tuleneva kahjuga seotud vajaduste kohta. Kohanemisega seotud individuaalsete ja kollektiivsete meetmete edendamiseks püstitatakse Pariisi kokkuleppega esmakordselt ülemaailmne eesmärk suurendada kohanemissuutlikkust ja vastupanuvõimet kliimamuutustele ning vähendada haavatavust kliimamuutuste suhtes. Rahvusvahelisel tasandil edendab see kokkuleppe osaliste vahelist tihedamat koostööd kohanemist käsitlevate teaduslikult põhjendatud teadmiste ning tavasid ja põhimõtteid käsitleva teabe jagamisel.

Raportööri seisukoht

Raportöör toetab komisjoni ettepaneku eelnõu võtta vastu nõukogu otsus Pariisi kokkuleppe sõlmimise kohta ja on seisukohal, et see annab vajaliku aluse Pariisi kokkuleppe sõlmimiseks ELi ja liikmesriikide poolt. EL ja liikmesriigid on väljendanud kavatsust seoses Pariisi kokkuleppega ühiselt tegutseda ja see kajastub Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõigus 18. Euroopa Liit ja liikmesriigid vastutavad seega ühiselt eesmärgiks võetud riiklikult kindlaksmääratud panuste ettevalmistamise, alalhoidmise ja nendest teavitamise eest ning siseriiklike leevendusmeetmete võtmise eest. Esimese sammuna allkirjastasid komisjon ja nõukogu Euroopa Liidu ja kõigi 28 liikmesriigi nimel Pariisi kokkuleppe kõrgetasemelisel allkirjastamistseremoonial, mis toimus 22. aprillil 2016. aastal New Yorgis.

Pariisi kokkulepe jõustub 30. päeval pärast kuupäeva, millal vähemalt 55 konventsiooniosalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab vähemalt 55 % maailma kasvuhoonegaaside heitest, on andnud ÜRO-le hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja. 29. juuni 2016. aasta seisuga olid Pariisi kokkuleppe allkirjastanud 178 riiki ja ratifitseerimiskirja olid andnud hoiule 19 riiki, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab 0,18 % maailma kasvuhoonegaaside koguheitest. Rahvusvaheline tegevus on hoogustunud, et võimaldada Pariisi kokkuleppe jõustumist 2016. aastal. Näide sellest on juhtide deklaratsioon, mis võeti vastu 26.–27. mail 2016. aastal Jaapanis Ise-Shimas toimunud G7 tippkohtumisel ja milles kutsutakse kõiki osalisi üles püüdlema selle poole, et Pariisi kokkulepe jõustuks 2016. aastal.

Arvestades ELi juhtpositsiooni võitluses kliimamuutuste vastu, tema rolli Kyoto protokollis ja jätkuvaid püüdlusi järgmise universaalse lepingu nimel, on raportöör on seisukohal, et Pariisi kokkuleppe jõustumine oleks mõeldamatu, kui EL ei oleks selle osaline. Seepärast nõuab ta, et nõukogu ja liikmesriigid teeksid vajalikke samme, et viia lõpule ELi ja siseriiklikud ratifitseerimisprotsessid hiljemalt 2016. aasta lõpuks.

EL ja liikmesriigid olid esimesed tähtsad majandusriigid, mis 6. märtsil 2015. aastal andsid teada oma kavatsetavatest riiklikult kindlaksmääratud panustest, mis kajastavad Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobris kehtestatud 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku. EL on seadnud endale ulatusliku eesmärgi, millega vähendataks kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks ELi siseselt vähemalt 40 %. EL ja liikmesriigid on juba pühendunud sellele, et saavutada nimetatud eesmärk, mis puudutab heidete vähendamise pingutusi aastatel 2020–2030. Raportöör on seega seisukohal, et ELi ratifitseerimisprotsess tuleks lahutada praegustest ja tulevastest seadusandlikest meetmetest, et saavutada eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 %.

Järeldus

Raportöör on seisukohal, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe sõlmimise ratifitseerimise otsus saadab selge signaali ning rõhutab ELi ja liikmesriikide juhtpositsiooni ja nende jätkuvaid püüdlusi võidelda kliimamuutustega rahvusvahelisel tasandil. Pariisi kokkuleppe rakendamine on ühtlasi oluline panus ülemaailmsetesse püüdlustesse kliimamuutuste vastu võitlemisel. Sel põhjusel peab raportöör Pariisi kokkuleppe ametlikku jõustumist Euroopa Liidu tähtsaks prioriteediks. Seetõttu kutsub ta nõukogu üles astuma vajalikke samme, et võtta võimalikult kiiresti lõplik seisukoht Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise ja liikmesriikide paralleelsete siseriiklike ratifitseerimisprotsesside suhtes, et viia lõpule ELi ratifitseerimisprotsess ja anda oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskiri ÜRO-le hoiule enne 2016. aasta lõppu.

Eespool nimetatud kaalutlusi arvesse võttes soovitab raportöör vastutaval parlamendikomisjonil ja Euroopa Parlamendil anda nõukogu otsuse vastuvõtmist käsitlevale komisjoni ettepaneku eelnõule viivitamata nõusolek.


VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Nõukogu otsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppe Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

Viited

12256/2016 – C8-0401/2016 – COM(2016)03952016/0184(NLE)

Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev

30.9.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

       istungil teada andmise kuupäev

ENVI

 

 

 

 

Raportöörid

       nimetamise kuupäev

Giovanni La Via

15.6.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

1.9.2016

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

3.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

54

3

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Margrete Auken, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Miriam Dalli, Jørn Dohrmann, Stefan Eck, Eleonora Evi, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Sylvie Goddyn, Matthias Groote, Françoise Grossetête, György Hölvényi, Jean-François Jalkh, Karin Kadenbach, Giovanni La Via, Norbert Lins, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Gilles Pargneaux, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Pavel Poc, Frédérique Ries, Annie Schreijer-Pierik, Estefanía Torres Martínez, Nils Torvalds, Damiano Zoffoli

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Mark Demesmaeker, Linnéa Engström, Fredrick Federley, Eleonora Forenza, Elena Gentile, Esther Herranz García, Jan Huitema, Merja Kyllönen, Joëlle Mélin, Sirpa Pietikäinen, Gabriele Preuß, Christel Schaldemose, Jasenko Selimovic, Bart Staes, Tom Vandenkendelaere

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Tiziana Beghin, José Bové, Jude Kirton-Darling, Olle Ludvigsson, Igor Šoltes

Esitamise kuupäev

3.10.2016

Õigusteave - Privaatsuspoliitika