Menetlus : 2015/2254(INL)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0283/2016

Esitatud tekstid :

A8-0283/2016

Arutelud :

PV 25/10/2016 - 3
CRE 25/10/2016 - 3

Hääletused :

PV 25/10/2016 - 7.9
CRE 25/10/2016 - 7.9
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0409

RAPORT     
PDF 693kWORD 99k
10.10.2016
PE 576.988v03-00 A8-0283/2016

soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta

(2015/2254(INL))

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon

Raportöör: Sophia in 't Veld

(Algatus – kodukorra artikkel 46)

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA. Üksikasjalikud soovitused liikmesriikides ja ELi institutsioonides demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorra järelevalve ja järelmeetmete võtmise korda käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõuks
 SELETUSKIRI
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 VÄHEMUSE ARVAMUS
 PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS
 NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

soovitustega komisjonile ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta

(2015/2254(INL))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 225,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eriti selle teist, neljandat, viiendat ja seitsmendat põhjendust,

–  võttes muu hulgas arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning artikleid 6, 7 ja 11,

–  võttes arvesse ELi toimimise lepingu artikleid, mis käsitlevad liidus demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamist, edendamist ja kaitset, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikleid 70, 258, 259, 260, 263 ja 265,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõiget 3 ja artiklit 5, ELi toimimise lepingu artiklit 295 ning Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus ja protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“),

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Euroopa sotsiaalhartat, eelkõige selle artiklit E,

–  võttes arvesse Kopenhaageni kriteeriumeid ning liidu eeskirjade kogumit, mille kandidaatriik peab täitma, kui soovib liiduga ühineda (acquis), eriti selle peatükke 23 ja 24,

–  võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku ja Veneetsia komisjoni konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 25. oktoobri 2000. aasta soovitust nr R(2000)21 ning 1990. aastal ÜROs vastu võetud advokaatide rolli käsitlevaid üldpõhimõtteid, mis kutsuvad liikmesriike üles tagama vaba ja sõltumatu õiguselukutse,

–  võttes arvesse 23. mai 2007. aasta Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahelise vastastikuse mõistmise memorandumit,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartat,

–  võttes arvesse õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirja, mille Veneetsia komisjon võttis vastu oma 106. täiskogu istungjärgul 18. märtsil 2016,

–  võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

–  võttes arvesse ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse lepinguid ja ÜRO lepingu alusel loodud organite kohtupraktikat,

–  võttes arvesse ÜRO konventsiooni naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta,

–  võttes arvesse ÜRO 2008. aasta aprilli lähenemisviisi õigusriigi põhimõtte alase abi kohta,

–  võttes arvesse ÜRO säästva arengu arengueesmärke, eriti 16. eesmärki,

–  võttes arvesse COSACi 18. mai 2016. aasta 25. poolaastaaruannet, milles käsitletakse arenguid Euroopa Liidus ning parlamentaarse järelevalve jaoks vajalikke menetlusi ja tavasid,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) väljaandeid, sealhulgas FRA 31. detsembri 2013. aasta dokumendis „Põhiõigused Euroopa Liidu tulevastes justiits- ja siseasjades“(1) välja pakutud Euroopa põhiõiguste infosüsteemi (EFRIS),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 8. aprilli 2016. aasta arvamust objektiivsete põhiõiguste näitajate integreeritud rakenduse väljatöötamise kohta, et oleks võimalik mõõta vastavust ühistele väärtustele, mis on toodud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, põhinedes olemasolevatele informatsiooniallikatel,

–  võttes arvesse Saksamaa, Taani, Soome ja Madalmaade välisministrite 6. märtsi 2013. aasta kirja komisjoni presidendile(2),

–  võttes arvesse eesistujariigi Itaalia 15. novembri 2014. aasta teadet „Õigusriigi põhimõtte austamise tagamine Euroopa Liidus“(3),

–  võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 16. detsembri 2014. aasta järeldusi õigusriigi põhimõtte austamise tagamise kohta,

–  võttes arvesse nõukogu esimest ja teist õigusriiki käsitlevat dialoogi Luksemburgi ja Hollandi ELi eesistumisajal 17. novembril 2015. aastal ja 24. mail 2016. aastal,

–  võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2014. aasta suuniseid põhiõiguste austamise kontrollimiseks nõukogu ettevalmistavates organites võetavate metodoloogiliste sammude kohta(4),

–  võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatist Euroopa Liidu strateegia kohta põhiõiguste harta tulemuslikuks rakendamiseks;

–  võttes arvesse komisjoni 6. mai 2011. aasta talituste töödokumenti „Tegevusjuhiseid põhiõiguste arvessevõtmiseks komisjoni mõjuhinnangute koostamisel“,

–  võttes arvesse komisjoni praegust järelevalvemehhanismi ja perioodilise hindamise vahendeid, nagu koostöö- ja jälgimiskord, ELi õigusemõistmise tulemustabel, korruptsioonivastased aruanded ja meedia jälgimisvahend Media Monitor,

–  võttes arvesse komisjoni iga-aastast põhiõiguste kollokviumi,

–  võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“,

–  võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet,

–  võttes arvesse Euroopa Nõukogu 1. oktoobri 2009. aasta heade tavade koodeksit kodanike osalemiseks otsustusprotsessis,

–  võttes arvesse ELi 2016. aasta õiguskaitse tulemustabelit ja komisjoni 15. juuli 2016. aasta aruannet ELi õiguse kohaldamise järelevalve kohta 2015. aastal,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi Euroopa lisaväärtuse üksuse 2016. aasta aprilli hinnangut ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismile,

–  võttes arvesse kodukorra artikleid 46 ja 52,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit ning põhiseaduskomisjoni arvamust (A8-0283/2016),

A.  arvestades, et liit on rajatud sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste austamine, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine, mis kuuluvad Euroopa Liidu lepingu esimestes artiklites sätestatud põhiväärtuste ja eesmärkide ning liidu liikmeks saamise kriteeriumite hulka;

B.  on seisukohal, et liidu institutsioonid ja organid ning liikmesriigid peaksid andma eeskuju oma kohustusi ausalt täites ning liikuma konsensuse ja õigusriigi põhimõtte kui üldtunnustatud väärtuse ühtse mõistmise suunas kõigis 28 liikmesriigis ja liidu institutsioonides, nii et kõik asjaosalised kohaldaksid seda õiglaselt ja erapooletult, kusjuures nimetatud põhimõtete täielik järgimine ja edendamine on kogu Euroopa projekti legitiimsuse oluline eeldus ja peamine tingimus kodanike usalduse tekkimiseks liidu suhtes;

C.  arvestades, et Euroopa Liidu Kohtu (Euroopa Kohtu) 18. detsembri 2014. aasta arvamuse 2/13(5) ja Euroopa Kohtu asjakohase kohtupraktika kohaselt on Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhiõigused liidu õigussüsteemi keskmes ning nende õiguste austamine on liidu õigusaktide seaduslikkuse tingimus, seega ei ole liidus lubatud meetmed, mis neile õigustele ei vasta;

D.  arvestades, et kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2, artikli 3 lõikega 1 ja artikliga 7 on liidul võimalus tegutseda, kui on vaja kaitsta oma põhiseaduslikku sisu ja väärtusi, millele see on rajatud;

E.  arvestades, et õigusriik on Euroopa liberaalse demokraatia nurgakivi ja liidu üks aluspõhimõtteid, mis tuleneb kõigi liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest;

F.  arvestades, et liikmesriigid, liidu institutsioonide organid, ametid ja asutused ning kandidaatriigid on kohustatud neid põhimõtteid ja väärtusi austama, kaitsma ja edendama ning neil on lojaalse koostöö kohustus;

G.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 24, otsuse 2002/584/JSK põhjenduse 10 ning Euroopa Inimõiguste Kohtu (M.S.S. vs. Belgia ja Kreeka) ja Euroopa Kohtu praktika (N.S. ja M.E., Aranyosi ja Căldăraru) kohaselt on liikmesriikidel, sh liikmesriikide kohtutel, kohustus hoiduda liidu õiguse rakendamisest teiste liikmesriikide suhtes, juhul kui esineb teise liikmesriigi kui õigusriigi ja selle põhiõiguste tõsise rikkumise selge oht või neid õigusi rikutakse raskelt ja pidevalt;

H.  arvestades, et õigusriigi põhimõtte austamine liidus on põhiõiguste kaitse ning kõigi aluslepingutest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste kaitsmise eeldus ning eeltingimus vastastikuseks tunnustamiseks ja usalduseks, mis on põhitegurid sellistes poliitikavaldkondades nagu siseturg, majanduskasv ja tööhõive, võitlus diskrimineerimise vastu, sotsiaalne kaasatus, politseikoostöö ja õigusalane koostöö, Schengeni ala ning varjupaiga- ja rändepoliitika, ning sellest tulenevalt on kaugenemine õigusriigi põhimõttest, demokraatlikust valitsemistavast ja põhiõigustest tõsiseks ohuks liidu, rahaliidu, vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala stabiilsusele ning liidu heaolule;

I.  arvestades, et liikmesriikide ja nende õigussüsteemide vahelise vastastikuse usalduse tagamisel on väga tähtis viis, kuidas õigusriik on liikmesriigi tasandil rakendatud, ning seepärast on väga oluline luua ilma sisepiirideta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala;

J.  arvestades, et liit põhineb ühistel kesksetel väärtustel ja põhimõtetel, ning arvestades, et demokraatia püsimajäämist ja põhiõiguste kaitset võimaldavate kesksete väärtuste ja põhimõtete kindlaksmääramine on elav ja pidev protsess, ehkki nimetatud väärtused ja põhimõtted võivad aja jooksul edasi areneda, peavad need olema kaitstud ja jääma poliitiliste otsuste aluseks, sõltumata eri poliitilistest enamustest ja ajutistest muutustest, mistõttu on nende tõlgendamise vastutusega sõltumatul ja erapooletul kohtusüsteemil äärmiselt oluline roll;

K.  arvestades, et liidu kodanikud ja elanikud ei ole vahel piisavalt teadlikud kõikidest õigustest, mis neil eurooplastena on, ning arvestades, et nad peaksid olema võimelised liidu keskseid väärtusi ja põhimõtteid koos kujundama ja eelkõige need omaks võtma;

L.  arvestades, et Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõike 2 kohaselt austab liit liimesriikide võrdsust aluslepingute ees, ja arvestades, et kultuurilise mitmekesisuse ja siseriiklike traditsioonide austamine liikmesriikides ja nende vahel ei tohiks takistada demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste ühetaolist ja kõrgetasemelist kaitset kogu liidus; arvestades, et võrdõiguslikkuse ja mittediskrimineerimise põhimõte on üldine põhimõte ja see on kõigi liidu poliitikavaldkondade ja meetmete ühine joon;

M.  arvestades, et õigusriigi põhimõtte tagamisel ja tõhusatel, sõltumatutel kohtusüsteemidel on keskne roll institutsioonide vastu üldsuse usalduse taastamiseks soodsa poliitilise keskkonna ja seega ka investeerimissõbraliku keskkonna loomisel ning regulatiivse prognoositavuse tagamisel ja jätkusuutliku majanduskasvu saavutamisel;

N.  arvestades, et liikmesriikide kohtusüsteemide tõhususe parandamine on oluline õigusriigi aspekt ja see on oluline võrdse kohtlemise tagamise, valitsuse kuritarvituste eest karistamise ja omavoli ärahoidmise seisukohast ning komisjoni hinnangul on sellel oluline osa struktuurireformides Euroopa poolaasta raames, mis on iga-aastane tsükkel majanduspoliitika koordineerimiseks liidu tasandil; arvestades, et sõltumatu õiguselukutse on vaba ja demokraatliku ühiskonna üks nurgakive;

O.  arvestades, et ÜRO peasekretäri suunises „ÜRO lähenemisviis õigusriigi alasele abile“ soovitatakse, et õigusriik peaks hõlmama üldsust ja kodanikuühiskonda, mis aitab tugevdada õigusriiki ning nõuda vastutuse võtmist riigiametnikelt   ja institutsioonidelt;

P.  arvestades, et Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse uuringus, mis käsitleb Euroopa mõõtme puudumisest tulenevaid kulusid organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni valdkonnas, märgitakse, et liidu olemasolevate järelevalvemehhanismide, näiteks koostöö- ja jälgimiskorra, õigusemõistmise tulemustabeli ja korruptsioonivastaste aruannete integreerimine laiemasse õigusriigi järelevalveraamistikku tooks aastas kaasa 70 miljardi euro suuruse kulude kokkuhoiu;

Q.  arvestades, et liidu demokraatlikul ja õiguslikul valitsemistaval ei ole sama tugevat õiguslikku alust kui majanduslikul valitsemistaval, mida näitab asjaolu, et liit ei ole oma kesksete väärtuste austamise tagamisel sama järjekindel ega range kui majanduslike ja maksueeskirjade õigel rakendamisel;

R.  arvestades, et kui kandidaatriik ei täida nõutud norme ega vasta nõutud väärtustele ja demokraatia põhimõtetele, lükkub liiduga ühinemine edasi ajani, mil ta täielikult vastab nendele nõuetele, kuid samas ei ole sellel praktiliselt olulisi tagajärgi juhul, kui liikmesriik või liidu institutsioon ei täida neidsamu norme;

S.  arvestades, et Kopenhaageni kriteeriumide alusel kandidaatriikidele pandud kohustused kehtivad liikmesriikidele Euroopa Liidu lepingu artikli 2 ja Euroopa Liidu lepingu artiklis 4 sätestatud lojaalse koostöö põhimõtte kohaselt ka pärast liiduga ühinemist, ning arvestades, et seepärast tuleks mitte ainult uuemaid, vaid ka vanemaid liikmesriike korrapäraselt hinnata, et kontrollida, kas nende õigusaktid ja tavad on endiselt kooskõlas nimetatud kriteeriumide ja ühiste väärtustega, millel liit rajaneb;

T.  arvestades, et umbes 8 % ELi 28 liikmesriigi kodanikest kuuluvad rahvusvähemusse ja umbes 10 % räägivad piirkondlikke või vähemuskeeli; arvestades, et puudub liidu õigusraamistik nende rahvusvähemuste õiguste tagamiseks; arvestades, et äärmiselt oluline on tõhusa mehhanismi loomine nende õiguste järelevalveks liidus; arvestades, et rahvusvähemuste kaitsmise ja diskrimineerimisvastase poliitika vahel on erinevus; arvestades, et võrdne kohtlemine on kõigi kodanike põhiõigus, mitte privileeg;

U.  arvestades, et liidu usaldusväärsuse jaoks on otsustavaks teguriks sise- ja välisdemokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste poliitika ühtsus ja järjepidevus;

V.  arvestades, et on vähe vahendeid, millega saab kontrollida liidu institutsioonide õigusloome- ja rakenduspoliitika alaste otsuste kooskõla liidu kesksete põhimõtete ja väärtustega;

W.  arvestades, et Euroopa Kohus tegi hiljuti mitu otsust, millega muudeti kehtetuks teatavad liidu õigusaktid, komisjoni otsused ja seadusandlikud tavad, kuna need rikkusid põhiõiguste hartat või olid vastuolus aluslepingu põhimõtetega läbipaistvuse ja dokumentidele juurdepääsu küsimustes, kuid mitmel juhul ei ole liidu institutsioonid täielikult täitnud kohtuotsuste sätteid ja mõtet;

X.  arvestades, et liidu ühinemine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga on aluslepingus sätestatud kohustus vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõikele 2;

Y.  arvestades, et pluralistliku demokraatia edendamine ja kaitse, inimõiguste ja põhivabaduste austamine, õigusriigi põhimõte, poliitiline ja õigusalane koostöö, sotsiaalne ühtekuuluvus ning kultuurivahetus on Euroopa Nõukogu ja liidu vahelise koostöö keskmes;

Z.  arvestades, et nii komisjon kui ka nõukogu on mõlemad tunnistanud vajadust tõhusamate ja siduvate mehhanismide järele, et tagada aluslepingu põhimõtete ja väärtuste täielik kohaldamine, ning on selle praktikas rakendamiseks loonud Euroopa Komisjoni õigusriigi tugevdamise raamistiku ja nõukogu õigusriigialase dialoogi;

AA.  arvestades, et liidu käsutuses on väga palju vahendeid ja protsesse aluslepingu põhimõtete täieliku ja nõuetekohase kohaldamise tagamiseks, kuid liidu institutsioonid ei ole sellele kiirelt ja tõhusalt reageerinud; arvestades, et olemasolevaid vahendeid tuleks jõustada, hinnata ja täiendada õigusriigi mehhanismi raamistikus, et need oleksid asjakohased ja tõhusad ning neid ei tohiks pidada poliitiliselt ajendatuteks, meelevaldseteks ega teatavatele riikidele suunatuteks;

AB.  arvestades, et hartat tsiteerivate Euroopa Kohtu kohtuasjade arv on tõusnud 43-lt 2011. aastal 201-ni 2014. aastal;

AC.  arvestades, et institutsioonide ja liikmesriikide vaheline ühtsus demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimisel toob ilmselget kasu, kuna seeläbi väheneb kulukate kohtuasjade hulk, ELi kodanike jaoks suureneb õigusselgus ning liikmesriikide jaoks suureneb rakendamisega seotud kindlus;

AD.  arvestades, et mõned liikmesriikide valitsused eitavad seda, et liidu põhimõtete ja väärtuste austamine on aluslepingus sätestatud kohustus või et liidul on pädevus vastavuse tagamiseks;

AE.  arvestades, et olukorras, kus liikmesriik ei taga enam demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid ega põhiõigusi, või juhul, kui rikutakse õigusriigi põhimõtet, on liidu ja tema liikmesriikide kohustus kaitsta aluslepingute terviklikkust ja kohaldamist ning kaitsta kõigi tema jurisdiktsioonis olevate isikute õigusi;

AF.  arvestades, et kodanikuühiskonnal on oluline roll demokraatia loomisel ja tugevdamisel, järelevalvel ja riigivõimu piiramisel ning hea valitsemistava, läbipaistvuse, tõhususe, avatuse, reageerimisvõime ja vastutuse edendamisel;

AG.  arvestades, et subsidiaarsuse põhimõtet ei tohi kasutada selleks, et takistada liidu sekkumist eesmärgiga tagada liikmesriikide vastamine aluslepingu põhimõtetele ja väärtustele;

AH. arvestades, et liidu tegevus selle nimel, et liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid väärtusi, millel see põhineb ja mis on eurooplaste õiguste aluseks, on põhiline tingimus nende ühinemiseks Euroopaga;

AI.  arvestades, et jätkuv Euroopa integratsiooniprotsess ja hiljutised suundumused teatavates liikmesriikides on näidanud, et ei ole suudetud ära hoida õigusriigi põhimõtete ja alusväärtuste järgimata jätmist ning et on vaja läbi vaadata ja integreerida olemasolevad mehhanismind ja välja töötada tõhus mehhanism, millega täita veel olemasolevad lüngad ja tagada aluslepingu põhimõtete ja väärtuste kaitse ja edendamine kogu liidus;

AJ.  arvestades, et uus mehhanism peaks olema tõenduspõhine, objektiine ja väliste ning eelkõige poliitiliste mõjutusteta, mittediskrimineeriv ja võrdsetel alustel hinnanguid andev, subsidiaarsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet järgiv, tegelema nii liikmesriikide kui ka liidu institutsioonidega ning põhinema astmelisel lähenemisviisil, mis sisaldab nii ennetavat kui ka parandavat osa;

AK.  arvestades, et uue mehhanismi eesmärk peaks olema luua ühine ja sidus raamistik, milles võetakse arvesse ja ühendatakse olemasolevaid instrumente ja mehhanisme ning kõrvaldatakse kõik senised vajakajäämised;

AL.  arvestades, et demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitleva ELi pakti kehtestamine ei piira Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõigete 1 ja 2 otsest rakendamist;

1.  soovitab kuni aluslepingu võimaliku muutmiseni luua ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste põhjaliku mehhanismi, mis hõlmaks kõiki asjaomaseid sidusrühmi, ning palub seepärast komisjonil esitada Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 295 alusel 2017. aasta septembriks ettepaneku sõlmida demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitlev liidu pakt (edaspidi „ELi pakt“) institutsioonidevahelise kokkuleppe vormis, millega kehtestatakse liidu institutsioonide ja liikmesriikide koostööd hõlbustav kord Euroopa Liidu lepingu artikli 7 raames, ühendades, ühtlustades ja täiendades olemasolevaid mehhanisme, järgides lisas toodud üksikasjalikke soovitusi ja jättes kõigile liidu institutsioonidele ja asutustele, kes seda soovivad, võimaluse ühineda nimetatud ELi paktiga;

2.  kutsub komisjoni alustama sisulist dialoogi kodanikuühiskonnaga ja tagama, et selle panust ja rolli võetaks institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepanekus arvesse;

3.  soovitab eelkõige, et kõnesolev ELi pakt sisaldaks ennetavat ja parandavat osa ning see oleks suunatud kõikidele liikmesriikidele ja ka liidu kolmele peamisele institutsioonile, järgides ühtlasi subsidiaarsuse, vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet;

4.  on seisukohal, et kuigi nimetatud ELi pakti peamine eesmärk on hoida ära ja parandada liidu väärtuste rikkumist, peaks pakt hõlmama ka võimalikke sanktsioone, mis toimiksid tulemusliku heidutusena;

5.  on veendunud, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti arvamused ja järeldused ning Euroopa Kohtu praktika loovad hea aluse Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ulatuse tõlgendamiseks;

6.  tuletab meelde, et komisjonil kui aluslepingute täitmise järelevalvajal on kohustus jälgida ja hinnata liidu õiguse nõuetekohast rakendamist ning aluslepingutes sätestatud põhimõtete ja eesmärkide järgimist liikmesriikide ja kõigi liidu institutsioonide ja organite poolt; soovitab seetõttu võtta arvesse seda komisjoni ülesannet, kui hinnatakse vastavust demokraatiale, õigusriigi põhimõttele ja põhiõiguste austamisele demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste poliitikatsükli raames;

7.  palub komisjonil alates 2018. aastast koondada oma asjaomased iga-aastased teemaaruanded ja olemasolevate järelevalvemehhanismide ning perioodilise hindamise vahendite tulemused ning esitada need samal päeval, andes panuse demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste poliitikatsüklisse;

8.   peab oluliseks edendada liidu ja selle liikmesriikide vahel pidevat dialoogi ja tegevust tugevama konsensuse saavutamiseks, et edendada ja kaitsta demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi, mis aitaks täiesti läbipaistval ja objektiivsel viisil kaitsta aluslepingutes ja hartas sätestatud ühiseid väärtusi; on veendunud, et aluslepingutes ja hartas sätestatud põhiõiguste ja väärtuste osas ei saa olla mingit kompromissi;

9.   rõhutab, et Euroopa Parlamendil ja liikmesriikide parlamentidel peaks olema tähtis osa Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ühiste väärtustega seoses saavutatu hindamisel ja nende väärtuste järgimise järelevalvel; märgib Euroopa Parlamendi keskset tähtsust selles, et jätkata liidu ühise konsensuse raames vajalikku katkematut arutelu demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste üle, arvestades seejuures meie ühiskonnas toimuvaid muutusi; on seisukohal, et nimetatud väärtuste ja põhimõtete rakendamise aluseks peab olema ka tulemuslik kontroll selle üle, kuidas hartaga tagatud põhiõigusi järgitakse;

10.  soovitab, et mis tahes parlamentidevahelisse arutelusse demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste teemal oleks kaasatud kodanikuühiskond, ja on seisukohal, et kodanike osalemist ja kodanikuühiskonna tugevust tuleks võtta arvesse demokraatia näitajana;

11.  kutsub komisjoni esitama 2017. aasta juuniks uue kokkuleppe eelnõu liidu ühinemiseks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, et tagada Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 sätestatud kohustuste täitmine, tegeldes arvamuses 2/13 tehtud järeldustega; kutsub ühtlasi Euroopa Nõukogu avama kolmandatele pooltele allkirjastamiseks Euroopa sotsiaalharta, et komisjon saaks alustada läbirääkimisi liidu ühinemise üle;

12.  palub Euroopa Ombudsmanil ühiskondlikku arvamust arvesse võttes rõhutada ja konsolideerida eraldi peatükis oma aastaaruande osana juhtumeid, erisoovitusi ja otsuseid, mis on seotud kodanike põhiõiguste ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtetega; kutsub komisjoni analüüsima neid konkreetseid soovitusi;

13.  palub komisjonil võtta meetmeid, et tagada harta artikli 47 kohaselt tasuta õigusabi üldine kättesaadavus üksikisikutele ja organisatsioonidele, kes on alustanud kohtuvaidlust demokraatia, õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste rikkumise pärast liikmesriikide valitsuste või liidu institutsioonide poolt, täiendades sellega vajaduse korral siseriiklikke süsteeme ja direktiivi, mis käsitleb tasuta õigusabi kahtlustatavatele või süüdistatavatele kriminaalmenetluse raames ning Euroopa vahistamismäärusega seotud menetluses;

14.  peab tervitatavaks Euroopa Kohtu reformi kohtunike arvu järkjärguliseks suurendamiseks kohtus, et tulla toime töökoormusega ja tagada, et menetluste kestust lühendatakse;

15.  soovitab, et demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste ekspertide rühm, mis on ette nähtud kavandatava institutsioonidevahelise kokkuleppe osana, tegeleks samuti õiguskaitse kättesaadavuse hindamisega liidu tasandil ja hõlmaks selliseid aspekte nagu kohtute ja kohtunike sõltumatus ja erapooletus, sõltumatu õiguselukutse, õigusliku staatuse eeskirjad, kohtuvaidluse kestus ja maksumus, õigusabisüsteemi piisavus ja tulemuslikkus ja selleks vajalike vahendite olemasolu, kohtuotsuste täitmine, kohtuliku kontrolli ulatus ja kodanikele kättesaadav õiguskaitse ning piiriülese kollektiivse õiguskaitse võimalused; on sellega seoses seisukohal, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 298, milles käsitletakse liidu kodanike õigust avatud, tõhusale ja sõltumatule Euroopa halduskorraldusele;

16.  palub komisjonil partnerluses kodanikuühiskonnaga töötada välja ja viia läbi teadlikkuse tõstmise kampaania, et võimaldada liidu kodanikel ja elanikel täiel määral omaks võtta lepingutest ja hartast tulenevad õigused (nt sõnavabadus, kogunemisvabadus, hääleõigus), teavitades eelkõige kodanike õigustest seoses õiguskaitsevahendite ja õiguslike meetmetega juhtudel, mis on seotud demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rikkumisega riikide valitsuste või liidu institutsioonide poolt;

17.  nõuab, et moodustataks rahastu demokraatiaga seotud toetusi jagavale organisatsioonile, mis toetab kohalikke osalejaid, kes edendavad liidus demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõiguste austamist;

18.   juhib tähelepanu asjaolule, et kui liit kehtestab rahvusvahelistes lepingutes nõuded inimõiguste kaitsmiseks ja edendamiseks, peab ta tagama ka selle, et kõik liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusriigi põhimõtet ja austaksid põhiõigusi;

19.  soovitab ühtlasi, et demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitlev ELi pakt hõlmaks regulaarset liikmesriikide ja liidu poolt ratifitseeritud rahvusvaheliste kokkulepete kooskõla jälgimist liidu esmase ja teisese õigusega;

20.  on ühtlasi seisukohal, et aluslepingu edaspidisel läbivaatamisel tuleks teha järgmised muudatused:

–  Euroopa Liidu lepingu artiklist 2 ja hartast peaks saama õiguslik alus seadusandlike meetmete vastuvõtmiseks seadusandliku tavamenetlusega;

–  liikmesriikide kohtutel peaks Euroopa Liidu lepingu artikli 2 ja harta alusel olema võimalik esitada Euroopa Kohtusse hagi liikmesriikide meetmete seaduslikkuse kohta;

–  tuleks läbi vaadata artikkel 7, et näha liikmesriikidele ette asjakohased ja kohaldatavad karistused, määrates kindlaks õigused (lisaks hääleõigusele nõukogus), mille võib vääralt käituva liikmesriigi puhul peatada, näiteks rahalised karistused või liidu rahastamise peatamine;

–  võimaldada viiendikul Euroopa Parlamendi liikmetest esitada Euroopa Kohtusse kaebuse pärast õigusakti lõplikku vastuvõtmist ja enne selle rakendamist;

–  füüsilistel ja juriidilistel isikutel, kes on meetmest otseselt ja isiklikult mõjutatud, peaks olema võimalik esitada Euroopa Kohtusse hagi põhiõiguste harta väidetavate rikkumiste kohta ELi institutsioonide või liikmesriikide poolt, muutes Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 258 ja 259;

–  põhiõiguste harta artikkel 51 tuleks välja jätta ning harta tuleks muuta liidu õiguste deklaratsiooniks;

–  vaadata läbi ühehäälsuse nõue põhiõiguste austamise, kaitse ja edendamisega seotud valdkondades, nagu võrdõiguslikkus ja mittediskrimineerimine;

21.  kinnitab, et need soovitused on kooskõlas põhiõigustega ja subsidiaarsuse põhimõttega;

22.  on seisukohal, et taotletavate ettepanekute mis tahes finantsmõju liidu eelarvele tuleks katta olemasolevatest eelarveassigneeringutest; rõhutab, et nende ettepanekute vastuvõtmine ja rakendamine tähendaks nii liidule ja selle liikmesriikidele kui ka kodanikele märkimisväärset kulude ja aja kokkuhoidu, soodustaks vastastikust usaldust liikmesriikide ja liidu otsuste ja meetmete suhtes ja nende tunnustamist ning oleks seega kasulik nii majanduslikult kui ka sotsiaalselt;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon ja lisas toodud üksikasjalikud soovitused komisjonile ja nõukogule ning liikmesriikide parlamentidele ja valitsustele ning Regioonide Komiteele riigi tasandist allpool asuvatele parlamentidele ja volikogudele levitamiseks.

(1)

http://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_submission_on_the_future_of_eu_justice.pdf

(2)

http://www.rijksoverheid.nl/bestanden/documenten-en-publicaties/brieven/2013/03/13/brief-aan-europese-commissie-over-opzetten-rechtsstatelijkheidsmechanisme/brief-aan-europese-commissie-over-opzetten-rechtsstatelijkheidsmechanisme.pdf

(3)

http://register.consilium.europa.eu/doc/srv?l=ET&f=ST%2015206%202014%20INIT

(4)

http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-5377-2015-INIT/en/pdf

(5)

  ECLI:EU:C:2014:2454.


RESOLUTSIOONI ETTEPANEKU LISA. Üksikasjalikud soovitused liikmesriikides ja ELi institutsioonides demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorra järelevalve ja järelmeetmete võtmise korda käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõuks

INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOKKULEPPE EELNÕU

DEMOKRAATIAT, ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTET JA PÕHIÕIGUSI KÄSITLEV EUROOPA LIIDU PAKT

Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu preambulit, eriti selle teist, neljandat, viiendat ja seitsmendat põhjendust,

võttes eriti arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklit 2, artikli 3 lõiget 1, artikli 3 lõike 3 teist lõiku ning artikleid 6, 7 ja 11,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid, mis käsitlevad liidus demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste austamist, edendamist ja kaitset, sealhulgas ELi toimimise lepingu artikleid 70, 258, 259, 260, 263 ja 265,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõiget 3 ja artiklit 5, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 295 ning Euroopa Liidu lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 1 riikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus ja protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

võttes arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat (edaspidi „harta“),

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Euroopa sotsiaalhartat, eelkõige selle mittediskrimineerimist käsitlevat artiklit E,

võttes arvesse Kopenhaageni kriteeriume ja ELi eeskirjade kogumit, mille kandidaatriik peab täitma, kui ta soovib liiduga ühineda (acquis), eriti peatükke 23 ja 24,

võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtupraktikat ning Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee, ministrite komitee, inimõiguste voliniku ja Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni konventsioone, soovitusi, resolutsioone ja aruandeid,

võttes arvesse õigusriigi põhimõtete kontrollnimekirja, mille Veneetsia komisjon võttis vastu oma 106. täiskogu istungjärgul 18. märtsil 2016,

võttes arvesse 23. mai 2007. aasta Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni,

võttes arvesse Euroopa Nõukogu Euroopa regionaal- või vähemuskeelte hartat,

võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni,

võttes arvesse ÜRO inimõiguste ja põhivabaduste kaitse lepinguid ja ÜRO lepingu alusel loodud organite kohtupraktikat,

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) väljaandeid, sealhulgas FRA 31. detsembri 2013. aasta dokumendis „Põhiõigused Euroopa Liidu tulevastes justiits- ja siseasjades“ välja pakutud Euroopa põhiõiguste infosüsteemi (EFRIS),

võttes arvesse ÜRO 2008. aasta aprilli lähenemisviisi õigusriigi põhimõtte alase abi kohta,

võttes arvesse ÜRO säästva arengu arengueesmärke, eriti 16. eesmärki,

võttes arvesse COSACi 18. mai 2016. aasta 25. poolaastaaruannet, milles käsitletakse arenguid Euroopa Liidus ning parlamentaarse järelevalve jaoks vajalikke menetlusi ja tavasid,

võttes arvesse Saksamaa, Taani, Soome ja Madalmaade välisministrite 6. märtsi 2013. aasta kirja komisjoni presidendile,

võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti 8. aprilli 2016. aasta arvamust objektiivsete põhiõiguste näitajate integreeritud rakenduse väljatöötamise kohta, et oleks võimalik mõõta vastavust ühistele väärtustele, mis on toodud Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, põhinedes olemasolevatele informatsiooniallikatel,

võttes arvesse eesistujariigi Itaalia 15. novembri 2014. aasta teadet „Õigusriigi põhimõtte austamise tagamine Euroopa Liidus“,

võttes arvesse nõukogu ja nõukogus kokku tulnud liikmesriikide 16. detsembri 2014. aasta järeldusi õigusriigi põhimõtte austamise tagamise kohta,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2014. aasta suuniseid põhiõiguste austamise kontrollimiseks nõukogu ettevalmistavates organites võetavate metodoloogiliste sammude kohta,

võttes arvesse nõukogu õigusriiki käsitlevat esimest ja teist dialoogi Luksemburgi ja Hollandi ELi eesistumisajal 17. novembril 2015. aastal ja 24. mail 2016. aastal,

võttes arvesse komisjoni praegust järelevalvemehhanismi ja perioodilise hindamise vahendeid, nagu koostöö- ja jälgimiskord, ELi õigusemõistmise tulemustabel, korruptsioonivastased aruanded ja meedia jälgimisvahend Media Monitor,

võttes arvesse komisjoni 19. oktoobri 2010. aasta teatist Euroopa Liidu strateegia kohta põhiõiguste harta tulemuslikuks rakendamiseks,

võttes arvesse komisjoni talituste 6. mai 2011. aasta töödokumenti „Tegevusjuhiseid põhiõiguste arvessevõtmiseks komisjoni mõjuhinnangute koostamisel“,

võttes arvesse komisjoni 19. märtsi 2014. aasta teatist „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik“,

võttes arvesse komisjoni iga-aastast põhiõiguste kollokviumi,

võttes arvesse paremat õigusloomet käsitlevat 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 27. veebruari 2014. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2012),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 8. septembri 2015. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2013–2014),

võttes arvesse Euroopa Parlamendi 10. juuni 2015. aasta resolutsiooni olukorra kohta Ungaris (2015/2700(RSP)), eelkõige selle punkti 12,

(1)  arvestades, et on vaja demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhivabaduste mehhanismi, mis oleks objektiivne, erapooletu, tõenduspõhine ning võrselt ja õiglaselt kõikide liikmesriikide ja liidu institutsioonide suhtes kohaldatav ning millel oleks nii ennetav kui ka parandav mõõde;

(2)  arvestades, et sellise mehhanismi peamine eesmärk peaks olema ennetada demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhivabaduste rikkumist ja järgimata jätmist, kuid samas peaks see võimaldama Euroopa Liidu lepingu artikli 7 ennetava ja parandava osa, samuti muude aluslepingus kehtestatud vahendite praktilist elluviimist;

(3)  arvestades, et uute või kattuvate struktuuride tarbetut loomist tuleks vältida ning sellele tuleks eelistada olemasolevate vahendite ühendamist ja täiendamist;

(4)  arvestades, et demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhivabaduste määratluste ning vastavate normide ja võrdlusaluste väljatöötamine ei ole ühekordne otsus, vaid pigem laiaulatuslikul avalikul arutelul ning konsulteerimisel, korrapärasel läbivaatamisel ja parimate tavade vahetamisel põhinev pidev ja interaktiivne protsess;

(5)  arvestades, et tõhus saab olla üksnes selline mehhanism, millel on liidu kodanike laiaulatuslik toetus ja mis võimaldab neil protsessis osaleda;

(6)  arvestades, et ühiste standardite järgimise eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, kuid kui nad ei suuda seda tagada, on liidul kohustus sekkuda, et kaitsta oma põhiseaduslikku alust ja tagada, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja hartas sätestatud väärtused oleksid tagatud kõikidele liidu kodanikele ja elanikele kogu liidu territooriumil;

(7)  arvestades, et kõikidel valitsustasanditel on oluline teha tihedalt koostööd oma pädevuse ja kohustuste piires, et tuvastada võimalikke süsteemseid ohte õigusriigi põhimõttele varases staadiumis ja parandada õigusriigi põhimõtte kaitset;

(8)  arvestades, et liidu väärtuste tõsise rikkumise ohu korral on mitmesuguseid vahendeid, kuid nende jaoks on vaja välja töötada selged ja objektiivsed võrdlusalused, et need oleksid piisavalt tugevad ja hoiatavad, et hoida ära õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rikkumist; arvestades, et liidul puudub õiguslikult siduv mehhanism, mille abil korrapäraselt kontrollida, kuidas liikmesriigid ja liidu institutsioonid liidu väärtusi ja põhiõigusi järgivad;

(9)  arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 295 kohaselt kehtestatakse käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega üksnes Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni koostööd hõlbustav kord ning vastavalt Euroopa Liidu lepingu artikli 13 lõikele 2 tegutsevad institutsioonid neile aluslepingutega antud volituste piires ning vastavalt nendes sätestatud korrale, tingimustele ja eesmärkidele; arvestades, et institutsioonidevaheline kokkulepe ei mõjuta Euroopa Kohtu õigust tõlgendada autentselt liidu õigust;

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Liidu kesksed väärtused ja aluspõhimõtted, täpsemalt demokraatia, õigusriigi põhimõte ja põhiõigused, tagatakse kogu liidus neid käsitleva liidu paktiga, mis sisaldab nimetatud väärtuste ja põhimõtete määratlust, täpsemat kirjeldust, järelevalvet ja jõustamist ning mida kohaldatakse nii liikmesriikide kui ka liidu institutsioonide suhtes.

Artikkel 2

Demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitleva ELi pakti osad on:

–  iga-aastane aruanne demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste kohta koos riikidepõhiste soovitustega (edaspidi „aruanne“), mis koondab Euroopa välisteenistuse, Euroopa Nõukogu ja valdkonna muude asjaomaste asutuste aruandeid;

–  aruande alusel peetav iga-aastane parlamentidevaheline arutelu;

–  meetmed võimalike ohtude leevendamiseks, rikkumiste heastamiseks vastavalt aluslepingutele, sealhulgas Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohase ennetava ja parandava osa eluviimiseks;

–  demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste poliitikatsükkel liidu institutsioonides.

Artikkel 3

Demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitlevat ELi pakti laiendatakse, et õigusriigi põhimõtet käsitlev komisjoni raamistik ja nõukogu õigusriiki käsitlev dialoog moodustaksid liidu ühtse vahendi.

Artikkel 4

Komisjon koostab artiklis 8 osutatud sõltumatute ekspertide rühmaga (edaspidi „ekspertide rühm“) konsulteerides Euroopa aruande demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorra kohta liikmesriikides. Komisjon edastab aruande Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikide parlamentidele. Aruanne avalikustatakse.

Aruanne sisaldab üldist osa ja riigipõhiseid soovitusi.

Kui komisjon ei võta aruannet koos riigipõhiste soovitustega õigel ajal vastu, võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda ametlikult Euroopa Komisjoni viivituse kohta selgitusi andma ja nõuda soovituste viivitamatut vastuvõtmist, et hoida ära edasist viivitamist.

Artikkel 5

Aruanne hõlmab olemasolevaid vahendeid, eelkõige õigusemõistmise tulemustabelit, meedia mitmekesisuse vaatlusvahendit, korruptsioonivastast aruannet ja ELi toimimise lepingu artikli 70 kohaseid vastastikuse hindamise menetlusi, ja täiendab neid ning asendab Bulgaaria ja Rumeenia koostöö- ja jälgimiskorda.

Artikkel 6

Aruanne koostatakse mitmesuguste allikate ja olemasolevate liikmesriikide tegevuste hindamis-, aruandlus- ja seirevahendite põhjal, mille hulgas on:

–  liikmesriikide pädevate asutuste esitatud andmed demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhivabaduste austamise kohta;

–  Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA), eelkõige selle vahend Euroopa põhiõiguste infosüsteem (EFRIS);

–  muud liidu spetsialiseeritud asutused, eelkõige Euroopa Andmekaitseinspektor, Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituut (EIGE), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) ja Eurostat;

–  eksperdid, akadeemikud, kodanikuühiskonna organisatsioonid, nt kohtunike, juristide ja ajakirjanike kutse- ja valdkondlikud ühendused;

–  rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste organisatsioonide loodud olemasolevad indeksid ja võrdlusalused;

–  Euroopa Nõukogu, sh Veneetsia komisjon, riikide korruptsioonivastane ühendus (GRECO), Euroopa Nõukogu kohalike ja piirkondlike omavalitsuste kongress ja Euroopa kohtute efektiivsust hindav komisjon (CEPEJ);

–  rahvusvahelised organisatsioonid, nagu ÜRO, OSCE ja OECD;

–  Euroopa Kohtu, Euroopa Inimõiguste Kohtu ja teiste rahvusvaheliste kohtute, tribunalide ja lepingu järelevalveorganite kohtupraktika;

–  kõik Euroopa Parlamendi resolutsioonid või muud asjaomased dokumendid, sh iga-aastane aruanne inimõiguste olukorra kohta liidus;

–  liidu institutsioonide dokumendid.

Kõik käesolevas artiklis osutatud dokumendid ning ekspertide rühma koostatud aruande eelnõu koos riigipõhiste soovitustega avaldatakse Euroopa Komisjoni veebisaidil.

Artikkel 7

Aruanne esitatakse ühtses vormis, sellele lisatakse riigipõhised soovitused ja selles keskendutakse eriti järgmistele aspektidele:

–  võimude lahusus;

–  riigi erapooletus;

–  poliitiliste otsuste tagasipööratavus pärast valimisi;

–  institutsioonide kontroll ja tasakaalustamine, millega tagatakse, et riigi erapooletus ei satu kahtluse alla;

–  riigi ja institutsioonide püsivus, mis põhineb põhiseaduse kindlusel;

–  meediavabadus ja meedia mitmekesisus;

–  sõnavabadus ja kogunemisvabadus;

–  avaliku ruumi ja kodanikuühiskonna dialoogi tõhusate mehhanismide edendamine;

–  õigus aktiivsele ja passiivsele demokraatlikule osalemisele valimistel ja osalusdemokraatia;

–  ausus ja korruptsiooni puudumine;

–  läbipaistvus ja usaldusväärsus;

–  õiguspärasus;

–  õiguskindlus;

–  võimu kuritarvitamise vältimine;

–  võrdsus seaduse ees ja mittediskrimineerimine;

–  õiguskaitse kättesaadavus: õiguskaitse sõltumatus ja erapooletus, õiglane kohtulik arutamine, põhiseaduslik kohus (selle olemasolu korral), sõltumatu õiguselukutse;

–  konkreetsed probleemid õigusriigi põhimõtte järgimisega: korruptsioon, huvide konflikt, isikuandmete kogumine ja jälgimine;

–  harta I–VI jaotis;

–  Euroopa inimõiguste konventsioon ja selle protokollid.

Artikkel 8

Liikmesriikide demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste olukorda hindab ja riigipõhiste soovituste eelnõud töötab välja esinduslik sõltumatute ekspertide rühm (edaspidi „ekspertide rühm“) kättesaadavate andmete ning teabe kvantitatiivse ja kvalitatiivse analüüsi põhjal.

8.1. Ekspertide rühma kuuluvad järgmised liikmed:

–  iga liikmesriigi parlamendi määratud üks sõltumatu ekspert; ekspertide rühma liikmed on kvalifitseeritud põhiseaduskohtu või ülemkohtu kohtunikud, kes ei ole aktiivses teenistuses;

–  kümme eksperti, kelle määrab Euroopa Parlament kahekolmandikulise häälteenamusega ekspertide nimekirja alusel, millesse on eksperte nimetanud

i)  akadeemiate liit All European Academies (ALLEA);

ii)  inimõiguste edendamise ja kaitse eest vastutavate riigiasutuste Euroopa võrgustik (ENNHRI);

iii)  Euroopa Nõukogu (sh Veneetsia komisjon, GRECO ja Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik);

iv)  Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindav komisjon (CEPEJ) ning Euroopa Advokatuuride ja Õigusliitude Nõukogu (CCBE);

v)  ÜRO, OSCE ning Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD).

8.2.  Ekspertide rühma esimees valitakse liikmete hulgast.

8.3.  Selleks et lihtsustada demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste Euroopa aruande eelnõu ja riigipõhiste soovituste eelnõu koostamist, osutab komisjon ekspertide rühmale tõhusat tegutsemist võimaldavaid sekretariaaditeenuseid, mis hõlmavad eelkõige läbivaadatavate ja hinnatavate andmete ja infoallikate kogumist ning haldustuge eelnõude koostamise ajal.

Artikkel 9

Ekspertide rühm hindab kõiki liikmesriike artiklis 7 loetletud aspektide põhjal ja teeb kindlaks võimalikud ohud ja rikkumised. Ekspertide rühma sõltumatuse kaitsmiseks ja aruande objektiivsuse tagamiseks viib rühma iga liige oma analüüsi läbi anonüümselt ja sõltumatult. Ekspertide rühma liikmed võivad kasutatavate meetodite ja kokkulepitud standardite üle omavahel nõu pidada.

  Ekspertide rühm vaatab hindamismeetodid igal aastal läbi ning vajaduse korral neid täiustatakse, selgitatakse, täiendatakse või muudetakse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisel otsusel pärast konsulteerimist liikmesriikide parlamentide, ekspertide ja kodanikuühiskonnaga.

Artikkel 10

Aruande vastuvõtmisega komisjoni poolt algab parlamentidevaheline arutelu ja arutelu nõukogus, mille eesmärk on tegelda edasi aruande tulemustega ja riigipõhiste soovitustega järgmiste etappidena:

–  Euroopa Parlament korraldab aruande põhjal parlamentidevahelise arutelu ja võtab vastu resolutsiooni; nimetatud arutelu tuleks korraldada nii, et sellel seatakse võrdlusnäitajad ja eesmärgid, mis tuleb saavutada, ning pakkuda välja vahendid demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste osas saavutatud liidu ühise konsensuse raames aastast aastasse toimuvate muutuste hindamiseks; asjaomaseid menetlusi tuleks kiirendada, et luua vahendid, mis lisaks iga-aastaste muutuste vahetule ja tulemuslikule jälgimisele tagaksid ka kõigi asjaomaste osapoolte võetud kohustuste täitmise;

–  iga-aastane parlamentidevaheline arutelu on osa Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide, komisjoni ja nõukogu vahelisest mitmeaastasest struktureeritud dialoogist ja sellesse kaasatakse ka kodanikuühiskond, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja Euroopa Nõukogu;

–  nõukogu korraldab oma õigusriiki käsitlevast dialoogist lähtudes aruande põhjal iga-aastase arutelu, võtab vastu nõukogu järeldused ja palub liikmesriikide parlamentidel esitada aruande, ettepanekute või reformide kohta vastuse;

–  aruande põhjal võib komisjon otsustada algatada Euroopa Liidu lepingu artikli 2 ja ELi toimimise lepingu artikli 258 kohaselt süstemaatilise rikkumise menetluse, ühendades mitu rikkumisjuhtumit;

–  aruande põhjal võib komisjon pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga otsustada esitada ettepaneku hinnata vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 70 vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva alaga seonduva liidu poliitika rakendamist liikmesriikide poolt.

10.1  Kui liikmesriik vastab aruande põhjal kõigile artiklis 7 loetletud aspektidele, ei ole vaja võtta edasisi meetmeid.

10.2  Kui liikmesriik ei vasta aruande põhjal ühele või mitmele artiklis 7 loetletud aspektile, alustab komisjon kõnealuse liikmesriigiga dialoogi, võttes arvesse riigipõhiseid soovitusi.

10.2.1 Kui riigipõhised soovitused liikmesriigi kohta hõlmavad ekspertide rühma hinnangut, et esineb Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste tõsise rikkumise selge oht ja on piisavat alust Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 1 kasutuselevõtmiseks, arutavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon igaüks viivitamata seda küsimust ja teevad põhjendatud otsuse, mis avalikustatakse.

10.3 Kui aruande põhjal riigipõhised soovitused liikmesriigi kohta hõlmavad ekspertide rühma hinnangut, et esineb Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 osutatud väärtuste tõsine ja jätkuv rikkumine, mis tähendab, et rikkumine on süvenenud või püsib muutumatuna vähemalt kahe aasta jooksul, ja on piisavat alust Euroopa Liidu lepingu artikli 7 lõike 2 kasutuselevõtmiseks, arutavad Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon igaüks viivitamata seda küsimust ja teevad põhjendatud otsuse, mis avalikustatakse.

Artikkel 11

Vastavalt paremat õigusloomet käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe punktile 25 moodustavad põhiõigused osa komisjoni seadusandlike ettepanekute mõjuhinnangust.

  Artikli 8 kohaselt moodustatud ekspertide rühm hindab Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vastavust demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste seisukohast.

Artikkel 12

Institutsioonidevahelise koostöö parandamiseks mõju hindamisel ning põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte järgimise kultuuri kujundamise eesmärgil moodustatakse institutsioonidevaheline mõju hindamise töörühm (edaspidi „töörühm“). Töörühm konsulteerib aegsasti liikmesriikide ekspertidega, et paremini arvesse võtta õigusaktide rakendamisega seotud probleeme liikmesriikides ning aidata ületada liidu institutsioonide lahknevaid tõlgendusi ja arusaamu põhiõiguste ja õigusriigi põhimõtte mõjust liidu õigusaktidele. Demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimise ja edendamise tagamise eesmärgil on töörühma tegevuse aluseks nõukogu suunised põhiõiguste austamise kontrollimiseks nõukogu ettevalmistavates organites võetavate metodoloogiliste sammude kohta, komisjoni Euroopa Liidu põhiõiguste harta tõhusa rakendamise strateegia, komisjoni tegevusjuhised põhiõiguste arvestamiseks komisjoni mõjuhinnangutes, parema õigusloome vahendite hulka kuuluv vahend nr 24 ja Euroopa Parlamendi kodukorra artikkel 38.

Artikkel 13

Koos aruandega seotud iga-aastase demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste poliitikatsükliga esitatakse järgmised Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni aastaaruanded õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste rakendamise ja järgimise kohta liidu institutsioonides:

  – aastaaruanne harta kohaldamise kohta;

  – aastaaruanne liidu õiguse kohaldamise kohta;

  – aastaaruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 kohaldamise kohta(1).

Artikkel 14

Käesolev kokkulepe jõustub...

Sõlmitud ...

Euroopa Parlamendi nimel

president

Euroopa Liidu Nõukogu nimel

eesistuja

Euroopa Komisjoni nimel

president

(1)

  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43).


SELETUSKIRI

Euroopal on demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja kodanikuõiguste vallas pikaajalised traditsioonid. Need on kujunenud aja jooksul Ateena demokraatia, Rooma õiguse, 1215. aasta Magna Carta, 1789. aasta deklaratsiooni „Déclaration des Droits de l'Homme et du Citoyen“, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ja põhiõiguste harta kaudu.

Euroopa Liit on demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõigused sätestanud ka aluslepingute esimestes artiklites oma põhiväärtuste ja -eesmärkidena ning arvanud need ELi liikmeks saamise kriteeriumite hulka. Katsed lisada aluslepingutesse viide Euroopa judaistlikele ja kristlikele juurtele on küll tulemuseta jäänud, kuid annavad kinnitust selle kohta, et Euroopa Liitu tajutakse väärtuste ühendusena. Oma välispoliitikas rõhutab EL inimõigusi ja demokraatliku valitsemise põhimõtet ning Euroopasse sisserändajatelt oodatakse, et nad austaksid meie ühiseid väärtusi ja võtaksid need omaks.

Materiaalsetes küsimustes on Euroopa Liidul palju vahendeid oma õigusaktide ja aluslepingute täitmise tagamiseks. Euroopa Komisjon võib liikmesriikidelt nõuda eelarve, rahvatervisesüsteemi või maksueeskirjade kohandamist nii, et need oleksid kooskõlas ELi õigusega. Sellistel juhtudel ei vaidlusta liikmesriigid tõsiasja, et vastavalt ELi aluslepingutele on liidu õiguse järgimine neile kohustuslik. Olukord on aga teine, kui tegemist on selliste aluslepingus sätestatud kohustustega, mis seostuvad demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõigustega. Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja katsetele tuletada liikmesriigile meelde tema kohustusi reageeritakse tõrksalt või lausa keeldutakse tunnistamast ühiselt kokkulepitud norme ja ELi volitusi neid maksma panna. Komisjoni sekkumine on seni olnud tagasihoidlik ja juhuslik. Peale selle ei ole ka ELi institutsioonid ise alati järginud demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste põhinõudeid.

Kuigi ELi käsutuses on juba toimivaid vahendeid demokraatia põhimõtete, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste järgimise tagamiseks, ilmneb tegelikkuses siiski olulisi puudujääke ning need vahendid on sageli piiratud ulatusega, ebakohased ja ebaefektiivsed või neid lihtsalt ei kasutata. Nende vahendite ebaühtlast kasutamist peavad paljud mõnelgi juhul poliitiliselt motiveerituks, omavoliliseks ja teatavaid riike ebaõiglaselt ründavaks. Puudub terviklik mehhanism liidu liikmesriikide ja institutsioonide süsteemseks, erapooletuks ja täielikuks kontrollimiseks.

Seetõttu on vältimatult vajalik võtta vastu raamistik, mis võimaldaks ELil peale konkreetsete ELi õigusaktide rikkumiste tegeleda ka demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi potentsiaalselt ohustavate teguritega. Euroopa väärtused on aluslepingutes kõrgeimal kohal, kuid ülim aeg on neid samavõrra tähtsustada ka tegelikkuses.

ELi suutmatus omaenda reegleid järgida ja arvamus, et Euroopal ei olegi ühiseid väärtusi, kahjustab ka vastastikust usaldust ning usaldusväärset ja stabiilset õigusraamistikku, mis on ELi heaks toimimiseks kõigis poliitikavaldkondades möödapääsmatu. Aluslepingute, eelkõige Euroopa Liidu lepingu artikli 2, artikli 3 lõike 1 ja artikli 7 kohaselt on Euroopa Liit kohustatud kaitsma oma põhialust ja põhiväärtusi, mis on ühised kõigile liikmesriikidele.

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile esitatud ja komisjonis arutatud töödokumentide alusel ning väljaspoolsete sidusrühmade panust ja kahte parlamendi uuringuteenuste peadirektoraadi tellimusel tehtud uuringut arvesse võttes soovitab raportöör võtta vastu institutsioonidevahelise kokkuleppe vormis ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste pakti.

Selle kokkuleppe eesmärk on sätestada institutsioonide ja liikmesriikide koostööd hõlbustav kord Euroopa Liidu lepingu artikli 7 alusel, ühendades, ühtlustades ja täiendades olemasolevaid mehhanisme. Lisaks nähakse sellega ette terviklik läbivaatamismehhanism, mida kohaldatakse kõigile liikmesriikidele ja ELi kolmele peamisele institutsioonile. Seletuskirja lõppu on lisatud skeem, mis näitab ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste paktist tulenevate menetluste ja pädevuste üksikasju. Selle kolm põhielementi on demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste Euroopa aruanne, demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste arutelu ning demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste poliitikatsükkel ELi institutsioonides.

Uute menetluste loomise asemel soovitab raportöör institutsioonidevahelises kokkuleppes tugineda peamiselt olemasolevatele mehhanismidele ja nende sidumisele, eelkõige Euroopa Komisjoni õigusriigi raamistikule ja nõukogu õigusriigi-teemalisele dialoogile, mida tuleks täiendada aruandlussüsteemi (aruanne), teavitamise ja sanktsioonidega (rikkumismenetlused või lõpuks artikli 7 rakendamine). See uus ühtne raamistik peaks olema objektiivne, tõenduspõhine, käsitlema võrdselt ja õiglaselt kõiki liikmesriike ning sellel peaks olema nii ennetav kui ka parandav mõõde.

Lisaks institutsioonidevahelisele kokkuleppele soovitab raportöör rakendada ka täiendavaid mitteseadusandlikke meetmeid, et tagada terviklik lähenemisviis ELi alusväärtuste järgimisele, eriti seoses Euroopa tasandil juurdepääsuga õiguskaitsele.

DEMOKRAATIAT, ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTET JA PÕHIÕIGUSI KÄSITLEV EUROOPA LIIDU PAKT

 

 

 

 


VÄHEMUSE ARVAMUS

3.10.2016

Vastavalt kodukorra artikli 56 lõikele 3

Kazimierz M. Ujazdowski ja Marek Jurek

Oleme raporti vastu, sest demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismil ei ole kehtivates aluslepingutes õiget õiguslikku alust. Euroopa Liidu lepingu artikkel 7 on selleks ülesandeks piisav. Sellega antakse ELi nõukogule õigus hinnata selle valdkonna riske. Esildatud mehhanism ületab aluslepinguga antud volitusi ja kahjustab institutsioonidevaheliste kokkulepete mainet. Institutsioonidevahelisi kokkuleppeid sõlmitakse ELi institutsioonide vahelise koostöö soodustamiseks praeguse pädevuse piires ja nendega ei anta uusi volitusi (ELi toimimise lepingu artikkel 295). Samas võib riikide ja ELi institutsioonide vabatahtlik dialoog anda tulevikus positiivseid tulemusi.


VÄHEMUSE ARVAMUS

10.10.2016

Vastavalt kodukorra artikli 56 lõikele 3

Beatrice von Storch

Käesoleva raporti eesmärk on murda mõnede liikmesriikide vastuseis väärtuste ja normide ELipoolsele juhtimisele. Seega kujutab see endast ELi liikmesriikide üle poliitilise domineerimise uut vormi. Tulevikus peaksid „sõltumatud eksperdid“ saama liikmesriike häbiposti seada, kui nende elanikkond soovib end rahvahääletuste teel või põhiseaduse muudatuste kaudu kaitsta ELi institutsioonide otsuste eest eriti tundlikes valdkondades. Seejuures peab liit austama liikmesriikide rahvuslikku identiteeti, „mis on omane nende poliitilistele ja põhiseaduslikele põhistruktuuridele, sealhulgas piirkondlikule ja kohalikule omavalitsusele“ (ELi lepingu artikli 4 lõige 2). Hr Timmermanns ja pr Jourová tunnistasid täiskogul lausa mitu korda, et ei suuda isegi Poola ja Ungari poliitiliselt tugevalt manipuleeritud ja palju meediakajastust saanud juhtumite puhul tuvastada mingit põhiõiguste rikkumist. EL rikub ise pidevalt õigust ega kaeba selle üle: stabiilsuse tagamise kord ja eelarve-eeskirjad, euro päästmine, rändekriis – lepingutes sätestatud sanktsioone ei kohaldata mitte kunagi. Kuid poliitiliselt kindlaksmääratud põhiõiguste üle peavad nüüd otsustama „sõltumatud eksperdid“, või kohtunikud Türgist, Aserbaidžaanist või Marokost, kui EL peaks ühinema Euroopa Nõukogu Euroopa inimõiguste konventsiooniga. Olen sellele raportile vastu. Selle ainus eesmärk on riikide valitsuste manipuleerimine kutseliste eurokraatide poolt.


VÄHEMUSE ARVAMUS

10.10.2016

Vastavalt kodukorra artikli 56 lõikele 3

Kristina Winberg

1. Ettepanekuga antakse ELi uuele sõltumatule ekspertide rühmale volitus uurida olukorda ELi liikmesriikides. Sellega hõlmatakse rahvusvahelisi organisatsioone, kellel juba on ülesanne jälgida inimõiguste ja demokraatia olukorda, ning seega on tegemist dubleerimisega, mis on lubamatu vahendite kulutamine. Pealegi on see vahend ELi poliitiliseks domineerimiseks liikmesriikides ja sellisel kujul pean olema raporti vastu.

2. EL ei või olla rahvusvaheliste kokkulepete osaline, sest see on liimesriikide suvernäänse õiguse rikkumine.

3. Vastuvõetav ei ole uue liidu fondi moodustamine, millega antakse õigusabi ELi siseselt ja mille vahendeid tuleb võtta ELi liikmesriikide maksutulust.


PÕHISEADUSKOMISJONI ARVAMUS (16.6.2016)

kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonile

ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste mehhanismi loomise kohta

(2015/2254(INL))

Arvamuse koostaja: György Schöpflin

(Algatus – kodukorra artikkel 46)

ETTEPANEKUD

Põhiseaduskomisjon palub vastutaval kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjonil

–  lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.   rõhutab Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ühisväärtusi, millele Euroopa Liit tugineb;

2.   rõhutab, et liit rajaneb ühistel põhimõtetel ning sellistel väärtustel nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriigi põhimõte ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine; on seisukohal, et liidu organid ja institutsioonid ning liikmesriigid peaksid andma eeskuju oma kohustusi ausalt täites ning liikuma konsensuse ja õigusriigi põhimõtte kui üldtunnustatud väärtuse ühtse mõistmise suunas kõigis 28 liikmesriigis ja liidu institutsioonides, nii et kõik asjaosalised kohaldaksid seda õiglaselt ja erapooletult;

3.   on seisukohal, et õigusriigi põhimõtte austamine on põhiõiguste kaitsmise eeltingimus ja et see on eriti oluline ELis, kuna see on ka aluslepingutest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste järgimise eeltingimus;

4.   on veendunud, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti arvamused ja järeldused ning Euroopa Liidu Kohtu praktika loovad hea aluse Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 ja põhiõiguste hartas sätestatud õiguste tõlgendamiseks;

5.   tuletab meelde, et Euroopa Liidu lepingu artikli 6 lõige 2 kohustab liitu ühinema Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga, mistõttu nõuab, et seda tehtaks;

6.   märgib, et hiljuti mõningates liikmesriikides toimunud sündmused näitasid, et suutmatust järgida õigusriigi põhimõtet ja austada põhiõigusi ei ole suudetud nõuetekohaselt ära hoida, kui võtta arvesse selle tulemusena liikmesriikide vahel tekkinud probleeme ja asjaolu, et liidu institutsioonid sellele kiiresti ja mõjusalt ei reageeri;

7.   on seisukohal, et Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 sätestatud menetlus jääb viimaseks abinõuks, mida vaevalt kunagi täies mahus rakendatakse, kuna Euroopa Ülemkogu ühehäälsuse nõude tõttu on raske otsuseid langetada; märgib, et liidul puudub õiguslikult siduv mehhanism, mille abil korrapäraselt kontrollida, kuidas liikmesriigid ja liidu institutsioonid ELi põhiväärtusi ja põhiõigusi järgivad;

8.   võtab teadmiseks komisjoni poolt 2014. aastal kehtestatud õigusriigi raamistiku(1) ja üldasjade nõukogus 2014. aasta detsembris algatatud iga-aastase õigusriigi teemalise dialoogi; ootab, et erinevate õigusriigi mehhanismide ühendamiseks sõnastataks ühised seisukohad, et tagada selliste mehhanismide tulemuslikkus põhiõiguste ja demokraatlike väärtuste järgimisel kogu liidus; palub komisjonil ja nõukogul Euroopa Parlamenti neist küsimustest korrapäraselt teavitada; nõuab sellegipoolest, et kõik liidu institutsioonid tegutseksid laiema ja ühtse demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste mehhanismi loomise nimel, mida kohaldataks kõigis liikmesriikides ja liidu institutsioonides; soovitab seepärast võtta vastu kodanike, valitsuste ja liidu institutsioonide vaheline ühine demokraatia, õigusriigi ja põhiõiguste pakt;

9.   peab oluliseks edendada liidu ja selle liikmesriikide vahel pidevat dialoogi ja tegevust tugevama konsensuse saavutamiseks, et edendada ja kaitsta demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi, mis aitaks täiesti läbipaistval ja objektiivsel viisil kaitsta aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud ühiseid väärtusi; on veendunud, et aluslepingutes ja põhiõiguste hartas sätestatud põhiõiguste ja väärtuste osas ei saa olla mingit kompromissi;

10.   rõhutab, et Euroopa Parlamendil ja liikmesriikide parlamentidel peaks olema tähtis osa Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud ühiste väärtustega seoses saavutatu hindamisel ja nende väärtuste järgimise jälgimisel; märgib Euroopa Parlamendi keskset tähtsust selles, et jätkata liidu ühise konsensuse raames vajalikku katkematut arutelu demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste üle, arvestades seejuures meie ühiskonnas toimunud muutusi; on seisukohal, et nimetatud väärtuste ja põhimõtete rakendamise aluseks peab olema ka tulemuslik kontroll selle üle, kuidas hartaga tagatud põhiõigusi järgitakse;

11.   tunnistab kodanikuühiskonna organisatsioonide keskset tähtsust demokraatlike väärtuste, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste edendamisel;

–  lisada oma resolutsiooni ettepaneku lisasse järgmised soovitused:

12.   soovitab luua ELi demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste põhjaliku mehhanismi, mis hõlmaks kõiki asjaomaseid sidusrühmi; leiab, et võib-olla tuleb selleks muuta aluslepingut, järgides aeganõudvat, kuid liidu demokraatlike põhimõtete ühise kaitse seisukohalt vajalikku menetlust, kuid et esialgse mehhanismi saab luua kehtivate aluslepingute raamides, näiteks institutsioonidevahelise kokkuleppega, tingimusel, et see ei kahjusta Euroopa Liidu lepingu artiklis 7 toodud mehhanismi ega konkureeri sellega, vaid pigem täiendab seda ja valmistab ette selle rakendamist; nõuab, et kõiki liikmesriike koheldaks võrdselt ja et ühtegi otsust ei tehtaks vaid puhtpoliitilistel põhjustel;

13.   juhib tähelepanu sellele, et kui liit oma rahvusvahelistes lepingutes kehtestab nõuded inimõiguste kaitsmiseks ja edendamiseks, peab ta tagama ka selle, et kõik liikmesriigid ja institutsioonid järgiksid õigusriigi põhimõtet ja austaksid põhiõigusi;

14.   nõuab ELi eri institutsioonide esitatud algatuste kooskõlastamist ja on seisukohal, et korrapäraselt tuleks korraldada mitteametlikke kolmepoolseid kohtumisi, et tagada sidus ELi lähenemisviis ja kehtestada täielikul konsensusel põhinev inimõiguste, õigusriigi põhimõtte ja demokraatia nn töine määratlus;

15.   soovitab sõlmida kokkulepe, et kehtestada iga-aastane põhiõigustealase poliitika tsükkel, mis on osa kõigi sidusrühmade vahel toimuvast mitmeaastasest struktureeritud dialoogist; sellega seoses soovitab Euroopa Parlamendil ja liikmesriikide parlamentidel korraldada igal aastal arutelu, millel käsitletakse demokraatia ja õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste järgimise seisu liidus; on veendunud vajaduses seada nimetatud arutelul võrdlusnäitajad ja eesmärgid, mis tuleb saavutada, ning pakkuda välja vahendid demokraatia, õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste osas saavutatud liidu ühise konsensuse raames aastast aastasse toimuvate muutuste hindamiseks;

16.   soovitab korraldada demokraatiat, õigusriigi põhimõtet ja põhiõigusi käsitleva iga-aastase üleeuroopalise parlamentaarse arutelu osana Euroopa Parlamendi, liikmesriikide parlamentide, komisjoni ja nõukogu vahelisest mitmeaastasest struktureeritud dialoogist, millesse kaasatakse ka kodanikuühiskond, Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet ja Euroopa Nõukogu;

17.   soovitab iga-aastase üleeuroopalise parlamentaarse arutelu korraldada nii, et see hõlmaks eesmärkide seadmist ja vahendite leidmist aastast aastasse toimuvate muutuste hindamiseks, samuti võimalust anda aru eesmärkide või soovituste täitmisest; lisaks soovitab kiirendada menetlusi selliste vahendite loomiseks, mis lisaks iga-aastaste muutuste vahetule ja tulemuslikule jälgimisele tagaksid ka kõigi asjaomaste osapoolte võetud kohustuste täitmise;

18.   eelnimetatud parlamentaarse arutelu järelmeetmetena peab väga vajalikuks võimalust esitada igal aastal täiskogu istungil resolutsiooni ettepanek;

19.   palub, et komisjon ja nõukogu võimalikult kiiresti tegeleksid Euroopa Kohtu arvamuses 2/13 tõstatatud mureküsimustega, et täita Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 sätestatud kohustus ühineda Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

15.6.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

13

3

3

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Mercedes Bresso, Pascal Durand, Danuta Maria Hübner, Ramón Jáuregui Atondo, Morten Messerschmidt, Maite Pagazaurtundúa Ruiz, György Schöpflin, Barbara Spinelli, Claudia Țapardel, Josep-Maria Terricabras, Kazimierz Michał Ujazdowski, Rainer Wieland

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Gerolf Annemans, Enrique Guerrero Salom, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jérôme Lavrilleux, Cristian Dan Preda, Daciana Octavia Sârbu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Pilar Ayuso

(1)

Komisjoni 11. märtsi 2014. aasta teatis „ELi uus õigusriigi tugevdamise raamistik” (COM(2014)0158).


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

3.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

41

11

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Martina Anderson, Michał Boni, Caterina Chinnici, Frank Engel, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Laura Ferrara, Kinga Gál, Nathalie Griesbeck, Jussi Halla-aho, Filiz Hyusmenova, Sophia in ‘t Veld, Eva Joly, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Barbara Kudrycka, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Juan Fernando López Aguilar, Monica Macovei, Claude Moraes, Alessandra Mussolini, Péter Niedermüller, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Branislav Škripek, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Marie-Christine Vergiat, Beatrix von Storch, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Hugues Bayet, Anna Maria Corazza Bildt, Marek Jurek, Jean Lambert, Jeroen Lenaers, Andrejs Mamikins, Angelika Mlinar, Christine Revault D’Allonnes Bonnefoy, Barbara Spinelli, Kazimierz Michał Ujazdowski, Axel Voss

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Georges Bach, Norbert Lins, Georg Mayer, Georgi Pirinski, Viviane Reding, Mylène Troszczynski, Harald Vilimsky


NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

41

+

ALDE

Nathalie Griesbeck, Filiz Hyusmenova, Sophia in 't Veld, Angelika Mlinar, Cecilia Wikström,

ECR

Monica Macovei

EFDD

Laura Ferrara

GUE/NGL

Martina Anderson, Cornelia Ernst, Barbara Spinelli, Marie-Christine Vergiat

PPE

Georges Bach, Michał Boni, Anna Maria Corazza Bildt, Frank Engel, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Norbert Lins, Alessandra Mussolini, Viviane Reding, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Axel Voss, Tomáš Zdechovský

S&D

Hugues Bayet, Caterina Chinnici, Tanja Fajon, Cécile Kashetu Kyenge, Marju Lauristin, Arne Lietz, Juan Fernando López Aguilar, Andrejs Mamikins, Claude Moraes, Georgi Pirinski, Christine Revault D'Allonnes Bonnefoy, Birgit Sippel, Josef Weidenholzer

Verts/ALE

Eva Joly, Jean Lambert, Judith Sargentini, Bodil Valero

11

-

ECR

Jussi Halla-aho, Marek Jurek, Branislav Škripek, Helga Stevens, Kazimierz Michał Ujazdowski

EFDD

Beatrix von Storch, Kristina Winberg

ENF

Georg Mayer, Mylène Troszczynski, Harald Vilimsky

PPE

Kinga Gál

2

0

S&D

Sylvia-Yvonne Kaufmann, Péter Niedermüller

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu

Õigusteave - Privaatsuspoliitika