RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitlev teabevahetusmehhanism ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/EL

18.10.2016 - (COM(2016)0053 – C8-0034/2016 – 2016/0031(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Zdzisław Krasnodębski


Menetlus : 2016/0031(COD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik :  
A8-0305/2016
Esitatud tekstid :
A8-0305/2016
Vastuvõetud tekstid :

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitlev teabevahetusmehhanism ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/EL

(COM(2016)0053 – C8-0034/2016 – 2016/0031(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0053),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 194 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0034/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

–  võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit (A8-0305/2016),

1.  võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2.  palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Energiasiseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et liitu imporditud energia suhtes kehtiksid täielikult energiasiseturu aluseks olevad eeskirjad. Kui energiasiseturg ei toimi nõuetekohaselt, seab see liidu energiavarustuskindluse seisukohast haavatavasse ja ebasoodsasse olukorda ning vähendab Euroopa tööstuse ja tarbijate saadavat võimalikku kasu.

(1)  Energiasiseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et liitu imporditud energia suhtes kehtiksid täielikult energiasiseturu aluseks olevad eeskirjad. Liidu energiastabiilsuse tagamisel on tähtis osa läbipaistvusel ja liidu õiguse järgimisel. Kui energiasiseturg ei toimi nõuetekohaselt, seab see liidu energiavarustuskindluse seisukohast haavatavasse ja ebasoodsasse olukorda ning vähendab Euroopa tööstuse ja tarbijate saadavat võimalikku kasu.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Liidu energiavarustuse tagamiseks tuleb mitmekesistada energiaallikaid ning rajada liikmesriikide vahel uusi energiaühendusi. Samuti on oluline tõhustada energiajulgeolekualast koostööd nii liidu naaberriikide ja strateegiliste partneritega kui ka liidu institutsioonide vahel.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Komisjoni poolt 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia3 eesmärk on varustada tarbijaid turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase energiaga. Euroopa energialiidu strateegias rõhutatakse, tuginedes juba 2014. aasta mais Euroopa energiajulgeoleku strateegia4 kohaselt tehtud analüüsile, et energiajulgeoleku tagamisel on oluline see, et energia ostmiseks kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepped vastaksid täielikult liidu õigusele. Sama põhimõtet järgides kutsus Euroopa Ülemkogu 19. märtsi 2015. aasta järeldustes üles tagama kõigi välistarnijatelt gaasi ostmisega seotud kokkulepete puhul liidu õiguse täieliku järgimise, eelkõige suurendades selliste lepete läbipaistvust ja kooskõla liidu energiajulgeolekusätetega.

(2)  Komisjoni poolt 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia3 eesmärk on varustada tarbijaid turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase energiaga. Seda on võimalik saavutada juhul, kui energia-, kaubandus- ja välispoliitikat kujundatakse sidusalt ja järjepidevalt. Euroopa energialiidu strateegias rõhutatakse, tuginedes juba 2014. aasta mais Euroopa energiajulgeoleku strateegia4 kohaselt tehtud analüüsile, et energiajulgeoleku tagamisel on oluline see, et energia ostmiseks kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepped vastaksid täielikult liidu õigusele. Sama põhimõtet järgides kutsus Euroopa Ülemkogu 19. märtsi 2015. aasta järeldustes üles tagama kõigi välistarnijatelt gaasi ostmisega seotud kokkulepete puhul liidu õiguse täieliku järgimise, eelkõige suurendades selliste lepete läbipaistvust ja kooskõla liidu energiajulgeolekusätetega. Eelnimetatut arvestades peaks komisjon oma pädevuse piires ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides püüdma tagada, et piirkonnas valitsevat turupositsiooni omavad gaasitarnijad ei kuritarvitaks olukorda ega rikuks liidu konkurentsieeskirju, eriti seoses liikmesriikides kehtestatud ebaõiglaste hindadega ning tarnete katkestamisega majandusliku ja poliitilise surve avaldamise eesmärgil.

____________________

____________________

3 COM(2015) 80.

3 COM(2015) 0080.

4 COM(2014) 330.

4 COM(2014) 0330.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Euroopa Parlament rõhutas oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsioonis Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta1a vajadust suurendada liidu välispoliitika sidusust energiajulgeoleku valdkonnas ja energiavaldkonna kokkulepete läbipaistvust.

 

______________

 

1a  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0444.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste energiakokkulepete suur läbipaistvus võimaldab liidul solidaarselt ja kooskõlastatult tegutseda, et tagada lepete vastavus liidu õigusele ja kindlustada tõhus energiavarustus. Samuti peaks läbipaistvus aitama saavutada tihedamat liidusisest koostööd energiaalaste välissuhete valdkonnas ning liidu energeetika, kliima ja energiavarustuse kindlusega seotud pikaajalisi poliitilisi eesmärke.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et vältida mis tahes vastuolusid liidu õigusega ja suurendada läbipaistvust, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile nii kiiresti kui võimalik oma kavatsusest alustada läbirääkimisi uue valitsustevahelise kokkuleppe sõlmimiseks või olemasolevasse kokkuleppesse muudatuste tegemiseks. Liikmesriigid peaksid hoidma komisjoni korrapäraselt kursis läbirääkimiste käiguga. Liikmesriikidel peaks olema võimalus kutsuda komisjoni osalema läbirääkimistel vaatlejana.

(5)  Selleks et vältida mis tahes vastuolusid liidu õiguse ja liidu energiajulgeolekut tagavate õigusnormidega ning suurendada läbipaistvust, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile nii kiiresti kui võimalik oma kavatsustest alustada läbirääkimisi uute valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimiseks või olemasolevasse kokkulepetesse muudatuste tegemiseks. Liikmesriigid peaksid hoidma komisjoni korrapäraselt ja piisavalt kursis läbirääkimiste käiguga. Komisjon peaks läbirääkimistes osalema vaatlejana, kui ta leiab, et see on energiasiseturu toimimise või liidu energiavarustuse kindluse seisukohast vajalik. Liikmesriikidel peaks igal juhul olema võimalus kutsuda komisjoni osalema läbirääkimistel vaatlejana.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Läbirääkimiste ajal peaks komisjonil olema võimalus anda nõu, kuidas vältida vastuolusid liidu õigusega. Eelkõige võiks komisjon koos liikmesriikidega välja töötada vabatahtlikud standardsätted või suunised. Komisjon peaks saama juhtida tähelepanu liidu energiapoliitika eesmärkidele, liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttele ja liidu poliitilistele seisukohtadele, mille on vastu võtnud nõukogu või Euroopa Ülemkogu.

(6)  Valitsustevahelise kokkuleppe läbirääkimiste ajal peaks komisjonil olema võimalus anda asjaomastele liikmesriikidele nõu, kuidas tagada kooskõla liidu õigusega. Eelkõige peaks komisjon koos liikmesriikidega välja töötama vabatahtlikud standardsätted või suunised ja selliste sätete eelnõu näidised, mida tuleks põhimõtteliselt vältida. Sellised standardsätted või suunised peaksid olema pädevatele asutustele abimaterjaliks ning suurendama läbipaistvust ja liidu õiguse järgimist. Komisjon peaks saama juhtida asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide tähelepanu asjakohastele liidu energiapoliitika eesmärkidele, liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttele ja liidu poliitilistele seisukohtadele, mis on vastu võetud nõukogu või Euroopa Ülemkogu järeldustes.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Selleks et tagada kooskõla liidu õigusega, peaksid liikmesriigid edastama valitsustevahelise kokkuleppe kavandi komisjonile enne seda, kui kokkulepe muutub selle osaliste jaoks õiguslikult siduvaks (eelhinnang). Koostöövajadust silmas pidades peaks komisjon aitama liikmesriigil välja selgitada valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse kavandis sätted, mis on vastuolus liidu õigusega. Sel juhul oleks asjaomane liikmesriik paremini ette valmistatud liidu õigusele vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Komisjonil peaks olema piisavalt aega sellise hinnangu andmiseks, et tagada võimalikult suur õiguskindlus ja samas vältida põhjendamatuid viivitusi. Selleks et liikmesriigid saaksid komisjoni abi täielikult ära kasutada, peaksid nad hoiduma valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisest enne, kui komisjon on teatanud asjaomasele liikmesriigile oma hinnangust. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed kindlakstehtud vastuolu kõrvaldamiseks.

(7)  Selleks et tagada kooskõla liidu õigusega ja järgida energialiidu strateegia eesmärke, peaksid liikmesriigid edastama valitsustevahelise kokkuleppe kavandi komisjonile võimalikult kiiresti enne seda, kui kokkulepe muutub selle osaliste jaoks õiguslikult siduvaks (eelhinnang). Koostöövajadust silmas pidades peaks komisjon aitama liikmesriigil välja selgitada valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse kavandis sätted, mis võivad olla vastuolus liidu õigusega. Sel juhul oleks asjaomane liikmesriik paremini ette valmistatud liidu õigusele vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Komisjonil peaks olema piisavalt aega sellise hinnangu andmiseks, et tagada võimalikult suur õiguskindlus ja samas vältida põhjendamatuid viivitusi. Komisjon peaks kaaluma hinnanguks ettenähtud ajavahemike lühendamist, eriti liikmesriikide taotluse korral. Selleks et liikmesriigid saaksid komisjoni abi täielikult ära kasutada, peaksid nad hoiduma valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisest enne, kui komisjon on teatanud asjaomasele liikmesriigile oma hinnangust. Selline hinnang ei tohiks piirata valitsustevaheliste kokkulepete olemust ega sisu, vaid peaks tagama, et need on kooskõlas liidu õigusega. Vastuolu korral peaksid liikmesriigid leidma sobiva lahenduse kindlakstehtud vastuolu kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Energialiidu strateegiat arvesse võttes mängib nii endiste kui ka tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete läbipaistvus jätkuvalt ülimalt olulist rolli. Seepärast peaksid liikmesriigid esitama komisjonile kõik olemasolevad ja tulevikus sõlmitavad valitsustevahelised kokkulepped, olenemata sellest, kas need on juba jõustunud või kas neid kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 25 kohaselt ajutiselt, ning kõik uued valitsustevahelised kokkulepped.

(8)  Energialiidu strateegiat arvesse võttes mängib nii endiste kui ka tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete läbipaistvus jätkuvalt ülimalt olulist rolli ja on liidu energiastabiilsuse tagamise oluline osa. Seepärast peaksid liikmesriigid esitama komisjonile kõik olemasolevad ja tulevikus sõlmitavad valitsustevahelised kokkulepped, olenemata sellest, kas need on juba jõustunud või kas neid kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 25 kohaselt ajutiselt, ning kõik uued valitsustevahelised kokkulepped.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9)  Komisjon peaks hindama selliste valitsustevaheliste kokkulepete vastavust liidu õigusele, mis jõustusid või mida kohaldati ajutiselt enne käesoleva otsuse jõustumist, ja teavitama sellest liikmesriike. Vastuolu korral peaksid liikmesriigid tegema kõik, et leida avastatud vastuolu kõrvaldamiseks sobiv lahendus.

(9)  Komisjon peaks hindama valitsustevaheliste kokkulepete vastavust liidu õigusele, mis jõustus või mida kohaldati ajutiselt enne käesoleva otsuse jõustumist, ja teavitama sellest liikmesriike. Selline hinnang ei tohiks mingil moel piirata kokkulepete olemust ega sisu, vaid peaks tagama, et need on kooskõlas liidu õigusega. Vastuolu korral peaksid liikmesriigid leidma sobiva lahenduse kindlakstehtud vastuolu kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Käesolevat otsust kohaldatakse ainult selliste valitsustevaheliste kokkulepete suhtes, mis mõjutavad energiasiseturgu või liidu energiavarustuskindlust. Kahtluse korral peaksid liikmesriigid konsulteerima komisjoniga. Energiasiseturgu või liidu energiavarustuskindlust ei mõjuta põhimõtteliselt kokkulepped, mis on kehtivuse kaotanud või mida enam ei rakendata, ning seetõttu ei peaks käesolev otsus neid hõlmama.

(10)  Käesolevat otsust kohaldatakse ainult selliste valitsustevaheliste kokkulepete suhtes, mis võivad mõjutada energiasiseturgu või liidu energiavarustuskindlust. Selles võib käsitleda energia ostmist, kaubandust, transiiti, müümist, salvestamist või tarnimist vähemalt ühes liikmesriigis või ühele liikmesriigile, või sellise energiataristu ehitamist või käitamist, millel on füüsiline ühendus vähemalt ühe liikmesriigiga. Kahtluse korral peaksid liikmesriigid konsulteerima viivitamata komisjoniga. Põhimõtteliselt ei peaks käesoleva otsusega olema hõlmatud kokkulepped, mis on kehtivuse kaotanud või mida enam ei kohaldata.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(10 a)  See, kas käesoleva otsuse kohaldamisel käsitatakse vahendit valitsustevahelise kokkuleppena, peaks tulenema vahendi või selle osade õiguslikust siduvusest, mitte selle ametlikust määratlusest, ning kui õiguslik siduvus puudub, tuleks vahendit käsitada mittesiduva vahendina.

Selgitus

Tähtis on rõhutada, et dokumendi olemuse määrab selle sisu, mitte selle formaalne eesmärk.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liikmesriigid loovad kolmandate riikidega sidemeid lisaks valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisele ka mittesiduvate vahendite abil. Ehkki need vahendid ei ole õiguslikult siduvad, on neid võimalik kasutada üksikasjaliku energiataristu- ja energiavarustusraamistiku väljatöötamiseks. Selles kontekstis võivad mittesiduvad vahendid mõjutada energiasiseturgu samamoodi nagu valitsustevahelised kokkulepped, kuna nende rakendamisel võib tekkida vastuolu liidu õigusega. Selleks et tagada liikmesriikide kohaldatud kõikide selliste meetmete läbipaistvus, mis võivad mõjutada energiasiseturgu ja energiajulgeolekut, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile pärast nende sõlmimist ka vastavad mittesiduvad vahendid. Komisjon peaks hindama esitatud mittesiduvaid vahendeid ja vajaduse korral asjaomast liikmesriiki sellest teavitama.

(11)  Liikmesriigid loovad kolmandate riikidega sidemeid lisaks valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisele ka mittesiduvate vahendite abil. Ehkki need vahendid ei ole õiguslikult siduvad, on neid võimalik kasutada üksikasjaliku energiataristu- ja energiavarustusraamistiku väljatöötamiseks. Selles kontekstis võivad mittesiduvad vahendid mõjutada energiasiseturgu samamoodi nagu valitsustevahelised kokkulepped, kuna nende rakendamisel võib tekkida vastuolu liidu õigusega. Selleks et tagada liikmesriikide kohaldatud kõikide selliste meetmete läbipaistvus, mis võivad mõjutada energiasiseturgu ja energiajulgeolekut, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile enne nende sõlmimist ka vastavad mittesiduvad vahendid. Komisjon peaks hindama esitatud mittesiduvaid vahendeid ja vajaduse korral asjaomast liikmesriiki sellest teavitama.

Muudatusettepanek     14

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12)  Käesolev otsus ei peaks hõlmama selliseid valitsustevahelisi kokkuleppeid ega mittesiduvaid vahendeid, mis tuleb komisjonile täies mahus esitada muude liidu õigusaktide alusel või milles käsitletakse Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamislepingu kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)  

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Käesoleva otsusega ei tohiks kehtestada ettevõtjatevahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi. Siiski peaks liikmesriikidel olema võimalus edastada komisjonile vabatahtlikult kokkulepped, millele on selge sõnaga osutatud valitsustevahelistes kokkulepetes või mittesiduvates vahendites.

(13)  Käesoleva otsusega ei tohiks kehtestada ainult ettevõtjate vahel sõlmitud kokkulepetest tulenevaid kohustusi. Siiski peaks liikmesriikidel olema kohustus edastada komisjonile ainult ettevõtjate vahel sõlmitud kokkulepped, millele on selge sõnaga osutatud valitsustevahelistes kokkulepetes või mittesiduvates vahendites, järgides seejuures täielikult tundliku äriteabe nõudeid.

Muudatusettepanek     16

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Komisjon peaks tegema kogu saadud teabe kõigile teistele liikmesriikidele turvalisel elektroonilisel kujul kättesaadavaks. Komisjon peaks täitma liikmesriikide taotluse käsitada talle esitatud teavet konfidentsiaalsena. Siiski ei tohiks konfidentsiaalsustaotlused piirata komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, kuna komisjonil on oma hinnangute koostamiseks vaja terviklikku teavet. Komisjon peaks vastutama konfidentsiaalsusklausli kohaldamise tagamise eest. Konfidentsiaalsustaotlused ei tohiks piirata dokumentidele juurdepääsu õigust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/200111.

(14)  Komisjon peaks tegema kogu valitsustevaheliste kokkulepete ja mittesiduvate vahendite kohta saadud teabe kõigile teistele liikmesriikidele turvalisel elektroonilisel kujul kättesaadavaks, et tõhustada liikmesriikide vahelist koostööd ja läbipaistvust ning seega võimendada nende läbirääkimistealast mõjuvõimu kolmandate riikide suhtes. Komisjon peaks täitma liikmesriikide taotluse käsitada talle esitatud teavet konfidentsiaalsena. Siiski ei tohiks konfidentsiaalsustaotlused piirata komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, kuna komisjonil on oma hinnangute koostamiseks vaja terviklikku teavet. Komisjon peaks vastutama konfidentsiaalsusklausli kohaldamise tagamise eest. Konfidentsiaalsustaotlused ei tohiks piirata dokumentidele juurdepääsu õigust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/200111.

_________________

_________________

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 299, 27.10.2012, lk 13).

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 299, 27.10.2012, lk 13).

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Kui liikmesriik käsitab valitsustevahelist kokkulepet konfidentsiaalsena, peaks ta esitama komisjonile sellest kokkuvõtte teiste liikmesriikide teavitamise eesmärgil.

(15)  Kui liikmesriik käsitab valitsustevahelist kokkulepet konfidentsiaalsena, peaks ta esitama komisjonile selle peamisi elemente ja asjakohaseid sätteid, sealhulgas piiranguid sisaldava kokkuvõtte teiste liikmesriikide teavitamise eesmärgil.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 16

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Pidev valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine liidu tasandil peaks võimaldama välja töötada parimad tavad. Kõnealustest parimatest tavadest lähtudes peaks komisjon välja töötama liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelistes kokkulepetes kasutatavad vabatahtlikud standardsätted, tehes seejuures liidu välispoliitika küsimustes vajaduse korral koostööd Euroopa välisteenistusega. Kõnealuste standardsätete kasutamise eesmärk peaks olema vältida vastuolu valitsustevaheliste kokkulepete ja liidu õiguse vahel, eelkõige energiasiseturu eeskirjade ja konkurentsiõiguse ning liidu sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete vahel. Nende kasutamine peaks olema vabatahtlik ning nende sisu peaks olema võimalik kohandada vastavalt konkreetsele asjaolule.

(16)  Pidev valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine liidu tasandil peaks võimaldama välja töötada parimad tavad. Kõnealustest parimatest tavadest lähtudes peaks komisjon koostöös liikmesriikidega välja töötama liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelistes kokkulepetes kasutatavad vabatahtlikud standardsätted, tehes seejuures liidu välispoliitikat käsitlevates küsimustes vajaduse korral koostööd Euroopa välisteenistusega, ning esitama näitliku loetelu sätetest, mis ei ole kooskõlas liidu õigusega või energialiidu eesmärkidega ning mille kasutamist tuleks põhimõtteliselt vältida. Selliste mittesiduvate standardsätete kasutus peaks tagama valitsustevaheliste kokkulepete kooskõla ELi õiguse või liidu sõlmitud rahvusvaheliste lepingutega. Nende kasutamine peaks olema vabatahtlik ning nende õiguslikku sisu ja ülesehitust peaks olema võimalik kohandada vastavalt konkreetsele asjaolule.

Muudatusettepanek     19

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17)  Paremad vastastikused teadmised olemasolevatest ja uutest valitsustevahelistest kokkulepetest ja mittesiduvatest vahendites peaksid võimaldama paremini kooskõlastada energiaalast tegevust nii liikmesriikide endi kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline parem kooskõla peaks aitama liikmesriikidel täielikult ära kasutada liidu poliitilist ja majanduslikku kaalukust ning võimaldama komisjonil pakkuda lahendusi valitsustevaheliste kokkulepetega seotud probleemide lahendamiseks.

(17)  Olemasolevate ja uute valitsustevaheliste kokkulepete ja mittesiduvate vahendite parem vastastikune tundmine peaks suurendama läbipaistvust ning võimaldama paremini kooskõlastada energiaalast tegevust nii liikmesriikide endi kui ka liikmesriikide ja komisjoni vahel. Suurem läbipaistvus ja parem kooskõlastamine on eriti tähtsad liikmesriikidele, kes sõltuvad energiaühendustest valitsustevahelise kokkuleppe läbirääkimisi pidava liikmesriigiga. Selline parem kooskõlastamine peaks aitama liikmesriikidel täielikult ära kasutada liidu poliitilist ja majanduslikku kaalukust, parandama nende läbirääkimispositsiooni kolmandate riikide suhtes ning võimaldama komisjonil tagada liidu energiavarustuse kindluse.

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 18

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Komisjon peaks hõlbustama ja toetama liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist, et tugevdada tootja-, transiidi- ja tarbijariikide suhtes võetava kindla ja tõhusa kooskõlastatud lähenemisviisi abil liidu üldist strateegilist rolli.

(18)  Komisjon peaks hõlbustama ja tagama liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist, et tugevdada tootja-, transiit- ja tarbijariikide suhtes võetava selgelt määratletud ja tõhusa pikaajalise kooskõlastatud lähenemisviisi abil liidu üldist strateegilist rolli.

Muudatusettepanek    21

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva otsusega luuakse mehhanism artikli 2 kohaseid energiavaldkonnas sõlmitud valitsustevahelisi kokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel, et optimeerida energiasiseturu toimimist.

1.  Käesoleva otsusega luuakse mehhanism artikli 2 kohaseid energiavaldkonnas sõlmitud valitsustevahelisi kokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel, et optimeerida energiasiseturu toimimist, tagada varustuskindlus liidus ning aidata saavutada energialiidu strateegia eesmärke.

Muudatusettepanek    22

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „valitsustevaheline kokkulepe” – ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud õiguslikult siduv kokkulepe, mis mõjutab energiasiseturu korraldust või toimimist või ELi energiavarustuskindlust; kui selline õiguslikult siduv kokkulepe hõlmab ka muid küsimusi, käsitatakse valitsustevahelise kokkuleppena vaid energiaküsimustega seotud sätteid, sealhulgas kõnealuste energiaküsimustega seotud sätete suhtes kohaldatavaid üldsätteid;

(1)  „valitsustevaheline kokkulepe“ – ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi, sealhulgas rahvusvahelise organisatsiooni või ettevõtte, kus riik on enamusosanik, või ettevõtted, mille otsustusprotsessi riik tugevalt mõjutab, vahel sõlmitud õiguslikult siduv kokkulepe, sõltumata selle ametlikust nimetusest, mis võib mõjutada energiasiseturu korraldust või toimimist või ELi energiavarustuskindlust, ning milles võidakse käsitleda energia ostmist, vahetamist, müümist, transiiti, salvestamist või tarnimist vähemalt ühes liikmesriigis või ühte liikmesriiki, või sellise energiataristu ehitamist või käitamist, millel on füüsiline ühendus vähemalt ühe liikmesriigiga; kui selline õiguslikult siduv kokkulepe hõlmab ka muid küsimusi, käsitatakse valitsustevahelise kokkuleppena vaid energiaküsimustega seotud sätteid, sealhulgas kõnealuste energiaküsimustega seotud sätete suhtes kohaldatavaid üldsätteid;

Muudatusettepanek    23

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „mittesiduv vahend” – ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheline õiguslikult mittesiduv kokkulepe, näiteks vastastikuse mõistmise memorandum, ühisdeklaratsioon, ministrite ühisdeklaratsioon, ühismeede või ühine toimimisjuhend, mis hõlmab liidu õiguse tõlgendamist või millega määratakse kindlaks energiatarne tingimused (näiteks mahud ja hinnad) või energiataristute arendamine;

(3)  „mittesiduv vahend” – ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheline õiguslikult mittesiduv kokkulepe, näiteks vastastikuse mõistmise memorandum, ühisdeklaratsioon, ministrite ühisdeklaratsioon, ühismeede või ühine toimimisjuhend, mis hõlmab liidu õiguse tõlgendamist või millega määratakse kindlaks energiatarne tingimused (näiteks mahud ja hinnad) või energiataristute arendamine või käitamine;

Muudatusettepanek   24

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 1 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik, kes teatab komisjonile sellistest läbirääkimistest, peaks komisjoni asjaomaste läbirääkimistega korrapäraselt kursis hoidma.

Kui liikmesriik on komisjoni sellistest läbirääkimistest teavitanud, hoiab ta komisjoni läbirääkimiste käiguga korrapäraselt kursis.

Muudatusettepanek   25

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjonile esitatavas teabes tuleb ära näidata läbirääkimistel käsitletavad küsimused, läbirääkimiste eesmärgid ning muu asjakohane teave, järgides seejuures artiklis 8 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.

Muudatusettepanek   26

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 2 – lõik 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

Komisjon teeb saadud teabe (välja arvatud artikli 8 kohaselt määratletud konfidentsiaalne teave) koos vajaduse korral komisjoni teatisega, milles osutatakse lahknevustele liidu õigusest, kõigile liikmesriikidele kättesaadavaks, et tagada energialiidu eesmärkide täitmine.

Muudatusettepanek   27

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3– lõige 3 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui ratifitseeritud valitsustevahelises kokkuleppes või olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe ratifitseeritud muudatuses on selge sõnaga osutatud muudele tekstidele, esitab asjaomane liikmesriik ka kõnealused tekstid, kui need sisaldavad elemente, mis võivad mõjutada energiasiseturu toimimist või liidu energiavarustuskindlust.

Kui ratifitseeritud valitsustevahelises kokkuleppes või olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe ratifitseeritud muudatuses on selge sõnaga osutatud muudele tekstidele, esitab asjaomane liikmesriik ka kõnealused tekstid, kui need sisaldavad mingeid artikli 2 lõike 1 punktis 1 loetletud elemente.

Muudatusettepanek    28

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kohustust teavitada komisjon vastavalt lõigetele 2 ja 3 ei kohaldata ettevõtjatevaheliste kokkulepete suhtes.

4.  Kohustust teavitada komisjon vastavalt lõigetele 2 ja 3 ei kohaldata ainult ettevõtjate vahel sõlmitud kokkulepete suhtes.

 

Kahtluse korral, kas konkreetne kokkulepe on vastavalt käesolevale määrusele valitsustevaheline kokkulepe või olemasolev valitsustevaheline kokkulepe ja kas sellest tuleb seega teavitada vastavalt artiklitele 3 ja 6, konsulteerivad liikmesriigid viivitamata komisjoniga.

Muudatusettepanek    29

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriik teavitab artikli 3 lõike 1 kohaselt komisjoni läbirääkimistest, võivad komisjoni talitused anda läbirääkimisi pidavale liikmesriigile nõu, kuidas vältida läbiräägitava valitsustevahelise kokkuleppe või olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muudatuse vastuolu liidu õigusega. Liikmesriik võib taotleda komisjonilt abi kõnealuste läbirääkimiste pidamisel.

1.  Kui liikmesriik teavitab artikli 3 lõike 1 kohaselt komisjoni läbirääkimistest, annavad komisjoni talitused läbirääkimisi pidavale liikmesriigile nõu ja suuniseid, kuidas tagada, et läbiräägitav valitsustevaheline kokkulepe või olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muudatus oleks kooskõlas liidu õigusega ja liidu energiajulgeoleku eesmärkidega.

Muudatusettepanek    30

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Liikmesriigi taotluse korral või komisjoni taotluse korral ja asjaomase liikmesriigi kirjalikul nõusolekul võib komisjon osaleda läbirääkimistel vaatlejana.

2.  Komisjon osaleb läbirääkimistel vaatlejana, kui ta leiab, et see on vajalik energiasiseturu toimimise või liidu energiavarustuse kindluse seisukohast, ilma et see piiraks liikmesriikide läbirääkimisvabadust. Asjaomane liikmesriik võib ka ise taotleda komisjonilt abi kõnealuste läbirääkimiste pidamisel.

Muudatusettepanek    31

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui komisjoni osaleb vaatlejana, võib ta anda läbirääkimisi pidavale liikmesriigile nõu, kuidas vältida läbiräägitava valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse vastuolu liidu õigusega.

3.  Läbirääkimiste käigus annab komisjon läbirääkimisi pidavale liikmesriigile nõu, kuidas tagada, et läbiräägitav valitsustevaheline kokkulepe või selle muudatus oleks kooskõlas liidu õigusega ja järgiks energialiidu eesmärke. Komisjoni esindajad käsitlevad läbirääkimistel saadud tundlikku teavet nõuetekohase konfidentsiaalsusega.

Muudatusettepanek    32

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon annab kuue nädala jooksul alates valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse täieliku kavandi ja selle lisade esitamisest artikli 3 lõike 2 alusel asjaomasele liikmesriigile teada kõigist kahtlustest seoses valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse kavandi vastavusega liidu õigusele, eelkõige energiasiseturgu reguleerivatele õigusaktidele ja liidu konkurentsiõigusele. Kui komisjon kõnealuse tähtaja jooksul ei vasta, siis loetakse, et komisjonil sellised kahtlused puuduvad.

1.  Komisjon annab nelja nädala jooksul alates valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse täieliku kavandi ja selle lisade esitamisest artikli 3 lõike 2 alusel asjaomasele liikmesriigile teada kõigist kahtlustest seoses valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse kavandi vastavusega liidu õigusele. Kui komisjon kõnealuse tähtaja jooksul ei vasta, siis loetakse, et komisjonil sellised kahtlused puuduvad.

Muudatusettepanek    33

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui komisjon teatab lõike 1 alusel asjaomasele liikmesriigile, et tal on kahtlusi, teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki 12 nädala jooksul alates lõikes 1 osutatud teate kättesaamisest oma arvamusest valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse kavandi ja liidu õiguse, eelkõige energiasiseturgu reguleerivate õigusaktide ja liidu konkurentsiõiguse vastavuse kohta. Kui komisjon ei ole selle tähtaja jooksul arvamust esitanud, siis loetakse, et komisjonil ei ole vastuväiteid.

2.  Kui komisjon teatab lõike 1 alusel asjaomasele liikmesriigile, et tema arvates ei ole valitsustevaheline kokkulepe või selle muudatus kooskõlas liidu õigusega, esitab ta liikmesriigile üksikasjaliku arvamuse 12 nädala jooksul alates lõikes 1 osutatud teate kättesaamisest. Kui komisjon ei ole selle tähtaja jooksul arvamust esitanud, siis loetakse, et komisjonil ei ole vastuväiteid.

Muudatusettepanek    34

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Asjaomase liikmesriigi nõusolekul võib lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu pikendada. Kui asjaolud seda võimaldavad, võib kokkuleppel komisjoniga lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu lühendada.

3.  Asjaomase liikmesriigi nõusolekul võib lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu pikendada. Kui asjaolud seda võimaldavad, võib kokkuleppel komisjoniga lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu lühendada, tagamaks, et läbirääkimised viiakse õigeaegselt lõpule.

Muudatusettepanek    35

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asjaomane liikmesriik võtab valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse allkirjastamisel, ratifitseerimisel või selle kokkuleppimisel igati arvesse komisjoni arvamust, millele on osutatud lõikes 2.

Asjaomane liikmesriik näitab enne valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse allkirjastamist, ratifitseerimist või selle kokkuleppimist, kuidas on reageeritud lõikes 2 osutatud komisjoni arvamuses väljendatud vastuväidetele, et tagada täielik vastavus liidu õigusele.

Muudatusettepanek   36

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt [kolme kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist] kõik olemasolevad valitsustevahelised kokkulepped, sealhulgas nende lisad ja kõik neisse tehtud muudatused.

Liikmesriigid esitavad komisjonile [kolme kuu jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist] kõik olemasolevad valitsustevahelised kokkulepped, sealhulgas nende lisad ja kõik neisse tehtud muudatused. Kui on märke selle kohta, et võib olla vajalik alustada tulevikus kolmanda riigiga läbirääkimisi, teavitavad liikmesriigid sellest komisjoni.

Muudatusettepanek    37

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kohustust teavitada komisjoni vastavalt käesolevale lõikele ei kohaldata ettevõtjatevaheliste kokkulepete suhtes.

Kohustust teavitada komisjoni vastavalt käesolevale lõikele ei kohaldata ainult ettevõtjate vahel sõlmitavate kokkulepete suhtes.

Muudatusettepanek    38

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon hindab esitatud valitsustevahelisi kokkuleppeid vastavalt lõikele 1 või 2. Kui komisjonil on pärast esialgset hindamist kahtlusi, kas esitatud kokkulepped vastavad liidu õigusele, eelkõige energiasiseturgu reguleerivatele õigusaktidele ja liidu konkurentsiõigusele, annab komisjon sellest asjaomastele liikmesriikidele teada üheksa kuu jooksul alates kõnealuste kokkulepete esitamisest.

3.  Komisjon hindab esitatud valitsustevahelisi kokkuleppeid vastavalt lõikele 1 või 2. Kui komisjonil on pärast esialgset hindamist kahtlusi, kas esitatud kokkulepped vastavad liidu õigusele, annab komisjon sellest asjaomastele liikmesriikidele teada üheksa kuu jooksul alates kõnealuste kokkulepete esitamisest.

Muudatusettepanek    39

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

3 a.  Komisjoni hinnang valitsustevahelistele kokkulepetele ja olemasolevatele valitsustevahelistele kokkulepetele ei piira rikkumisi, riigiabi ja konkurentsivõimet käsitlevate liidu eeskirjade kohaldamist ega sea kahtluse alla nende hindamist.

Muudatusettepanek    40

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pärast mittesiduva vahendi või selle muudatuse vastuvõtmist esitab asjaomane liikmesriik komisjonile mittesiduva vahendi või selle muudatuse, sealhulgas kõik selle lisad.

Enne mittesiduva vahendi või selle muudatuse vastuvõtmist esitab asjaomane liikmesriik mittesiduva vahendi või selle muudatuse, sealhulgas kõik selle lisad viivitamata komisjonile.

Muudatusettepanek    41

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kohustust teavitada komisjoni vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei kohaldata ettevõtjatevaheliste kokkulepete suhtes.

3.  Kohustust teavitada komisjoni vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei kohaldata ainult ettevõtjate vahel sõlmitavate kokkulepete suhtes.

Muudatusettepanek    42

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui komisjon leiab pärast esialgset hindamist, et lõigete 1 ja 2 kohaselt teatatud meetmed mittesiduva instrumendi rakendamiseks võivad olla vastuolus liidu õigusega, eelkõige energiasiseturgu reguleerivate õigusaktide ja liidu konkurentsiõigusega, võib komisjon sellest asjaomasele liikmesriigile teada anda.

4.  Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki oma kahtlustest, et lõigete 1 ja 2 kohaselt teatatud meetmed mittesiduva vahendi rakendamiseks võivad olla vastuolus liidu õigusega või energialiidu strateegia eesmärkidega.

 

4 a.  Asjaomane liikmesriik näitab enne mittesiduva vahendi või selle muudatuse allkirjastamist, ratifitseerimist või selles kokkuleppimist, kuidas on reageeritud komisjoni arvamuses väljendatud vastuväidetele, et tagada täielik vastavus liidu õigusele ja liidu energiajulgeoleku eesmärkidele.

 

Kui komisjon teavitamiseks ette nähtud neljanädalase ajavahemiku jooksul ei vasta, siis loetakse, et komisjonil sellised kahtlused puuduvad. Komisjoni arvamus mittesiduvate vahendite kohta on mittesiduv. Asjaomane liikmesriik võtab mittesiduva vahendi või selle muudatuse allkirjastamisel, ratifitseerimisel või selle kokkuleppimisel igati arvesse komisjoni arvamust ja tegeleb probleeme tekitavate sätetega kõnealustes vahendites.

 

4 b.  Kahtluse korral, kas konkreetne vahend on vastavalt käesolevale määrusele mittesiduv vahend või olemasolev mittesiduv vahend ja kas sellest tuleb seega teavitada vastavalt artiklile 7, konsulteerivad liikmesriigid viivitamata komisjoniga.

Muudatusettepanek   43

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2.  Kui liikmesriik ei ole esitanud lõike 1 kohast märkust teabe konfidentsiaalsuse kohta, teeb komisjon kõnealuse teabe kõigile liikmesriikidele turvalisel elektroonilisel kujul kättesaadavaks.

2.  Kui liikmesriik ei ole esitanud lõike 1 kohast märkust teabe konfidentsiaalsuse kohta, teeb komisjon kõnealuse teabe kõigile liikmesriikidele turvalisel elektroonilisel kujul kättesaadavaks koos teatega kõikide vastuolude kohta liidu õigusega.

Muudatusettepanek    44

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2 – punkt e a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  teave ühise kaubanduspoliitika raames liidu pädevusse kuuluvate sätete kohta.

Selgitus

Raportöör on seisukohal, et eritähelepanu tuleks pöörata ka vastavusele küsimustes, mis kuuluvad ühise kaubanduspoliitika raames liidu ainupädevusse.

Muudatusettepanek   45

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Komisjon teeb lõikes 3 osutatud kokkuvõtted kõigile teistele liikmesriikidele elektroonilisel kujul kättesaadavaks.

4.  Komisjon teeb lõikes 3 osutatud kokkuvõtted kõigile teistele liikmesriikidele elektroonilisel kujul kättesaadavaks koos oma märkustega energialiidu strateegia järgimise kohta.

Muudatusettepanek   46

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5.  Käesoleva artikli kohased konfidentsiaalsustaotlused ei piira komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele. Komisjon tagab, et konfidentsiaalne teave on kättesaadav ainult nendele komisjoni talitustele, kelle jaoks see on vältimatult vajalik.

5.  Käesoleva artikli kohased konfidentsiaalsustaotlused ei piira komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele. Komisjon tagab, et konfidentsiaalne teave on kättesaadav ainult nendele komisjoni talitustele, kelle jaoks see on vältimatult vajalik. Komisjoni esindajad, kes osalevad vaatlejatena valitsustevaheliste kokkulepete üle peetavatel läbirääkimistel, käsitlevad nendel läbirääkimistel saadud tundlikku teavet nõuetekohase konfidentsiaalsusega.

Muudatusettepanek    47

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  selgitada välja valitsustevaheliste kokkulepetega ja mittesiduvate vahenditega seotud ühised probleemid ja kaaluda nende lahendamiseks vajalikke meetmeid ning pakkuda vajaduse korral välja lahendused;

(b)  selgitada välja valitsustevaheliste kokkulepetega ja mittesiduvate vahenditega seotud ühised probleemid ja kaaluda nende lahendamiseks vajalikke meetmeid ning pakkuda vajaduse korral suunised ja lahendused;

Muudatusettepanek    48

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  töötada parimatele tavadele tuginedes ja liikmesriikidega konsulteerides välja vabatahtlikud standardsätted, mille kasutamine parandaks tunduvalt tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete ja mittesiduvate vahendite kooskõla liidu õigusega;

(c)  töötada parimatele tavadele tuginedes ja liikmesriikidega konsulteerides hiljemalt ... [sisestage kuupäev 1 aasta pärast käesoleva otsuse jõustumist] välja vabatahtlikud standardsätted ja suunised, mille kasutamine parandaks tunduvalt tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete ja mittesiduvate vahendite kooskõla liidu õigusega;

Muudatusettepanek    49

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõik 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

1 a.  Komisjon töötab parimatele tavadele tuginedes ja liikmesriikidega konsulteerides hiljemalt ... [sisestage kuupäev 1 aasta pärast käesoleva otsuse jõustumist] välja koondteabesüsteemi, mis tagab tundliku teabe konfidentsiaalsust säilitades valitsustevaheliste kokkulepete põhielementide suurema läbipaistvuse, et luua soovituslik võrdlusalus, mida liikmesriigid saaksid läbirääkimistel kasutada, et vältida turgu valitseva seisundi kuritarvitamist kolmandate riikide poolt.

Muudatusettepanek   50

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 10 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Komisjon esitab hiljemalt 1. jaanuariks 2020 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta.

1.  Komisjon esitab hiljemalt ... [kaks aastat pärast käesoleva otsuse jõustumist] Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele aruande käesoleva otsuse kohaldamise kohta.

SELETUSKIRI

Eduka energiapoliitika põhikomponendiks on kindla, säästva ja konkurentsivõimelise energia kättesaadavus iga eurooplase jaoks, nii nagu see on kindlaks määratud energialiidu teatises. Analüüsigem neid punkte ükshaaval, et näha, kuidas need kajastuvad valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitlevas ettepanekus.

Energiajulgeolek

Selle nõudega seoses teeb komisjon ettepaneku, et mittesiduvad vahendid, nagu ühisdeklaratsioonid ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, tuleks pärast nende allkirjastamist läbi vaadata. See ettepanek on teravas vastuolus valitsustevaheliste energiakokkulepetega, mis tuleb läbi vaadata enne nende sõlmimist. Kõik sellised dokumendid tuleb esitada komisjonile hindamiseks, enne kui nende käsitlemist lubatakse jätkata. Selline praktika annaks vajaliku õiguskindluse kapitalimahukatele investeeringutele, kuid samuti võiks sel moel lahendada probleemi, et „energiajulgeoleku“ mõiste ei ole kahjuks määratletud üheski ELi õigusaktis. Kuna seda mõistet on juriidiliselt väga raske määratleda, peaks komisjonil olema võimalik sekkuda, kui tekivad põhjendatud kahtlused seoses energiajulgeolekuga. Komisjoni sekkumise täpsema ulatuse üle võib täiendavalt arutleda, et muuta see vastavaks konkreetsete liikmesriikide vajadustele, kes kannatavad ühe domineeriva tarnija pärast, kes keeldub järgimast ühisturu eeskirju. Teised ELi liikmesriigid peavad siinkohal ilmutama solidaarsust ühenduse vähemprivilegeeritud liikmetega. Valitsustevaheliste kokkulepete ja mittesiduvate vahendite võrdne kontroll hoiab ka ära osapoolte kiusatuse kasutada nn „regulatiivset trikitamist“, võttes läbirääkimiste aluseks mõne lõdvema koostöömudeli.

Konkurents

Eelnev regulatiivne kontroll tagaks siseturu nõuetekohase toimimise, väldiks killustumist ja ergutaks õiglasemat konkurentsi. Praeguse valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva otsuse alusel tuvastas komisjon, et 17 valitsustevahelist kokkulepet ei olnud kooskõlas ELi õigusega. See moodustab umbes kolmandiku kõige asjakohasematest analüüsitud kokkulepetest, s.o neist, mis on seotud taristuprojektide või energiavarustusega. Pärast rikkumiste tuvastamist otsustas komisjon, et ei algata ühegi asjaomase liikmesriigi vastu rikkumismenetlust. See oleks olnud keeruline nii poliitilistel kui ja juriidilistel põhjustel. Kuid see ei muuda tõsiasja, et need kokkulepped moonutavad ühisturu toimimist ja kahjustavad selle konkurentsivõimet. Samuti kahjustab see usaldust ELi liikmesriikide vahel, kes on tunnistajaks, kuidas mõned „klubi“ liikmed allkirjastavad selliseid kokkuleppeid hoolimata liidu kui terviku huvidest. Õnneks suutis komisjon takistada South Streami – mis kujutab endast kõige vastuolulisemat seda liiki kokkulepet. Jõustumisel oleks see kokkulepe seadnud ohtu Euroopa jõupingutused tarnete mitmekesistamiseks, sh lõunapoolse gaasikoridori (ühe peamise investeeringu selles valdkonnas), ning tõrjunud välja kõik potentsiaalsed tarnijad peale Venemaa. Asjaolu, et komisjon sai South Streami juhtumit uurida alles tagantjärele, tekitas osapoolte jaoks keerulise olukorra, sest kokkulepped olid juba allkirjastatud ning teatavad investeeringud juba tehtud. See on täiendav argument suurema läbipaistvuse kasuks energialäbirääkimistel, mis juhul, kui seda kohaldaksid kõik liikmesriigid, teeks lõpu investeerimisriskidele ja suunaks vahendid projektidesse, mis on täielikus kooskõlas ELi õiguse ja energiajulgeoleku eesmärkidega.

Säästvus

On väljendatud seisukohti, et säästvusele ei ole komisjoni ettepanekus piisavalt tähelepanu pööratud, kuna selles keskendutakse energiaimpordile Euroopa Liitu, mis muudab selle sõltuvaks välistest energiatarnijatest. Arvestades ELi jõupingutusi energiatõhususe suurendamisel, on väidetavalt oht, et komisjon ülehindab gaasinõudlust. See on vigane loogika. Kütte- ja jahutusstrateegia on oluline osa säästva energiajulgeoleku paketist, mis keskendub väga selgelt energianõudluse vähendamisele Euroopas. Seoses sellega on käesoleva aasta teises pooles oodata ka konkreetseid ELi seadusandlikke meetmeid. Valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitlevas ettepanekus tuleks keskenduda energiavõrrandi pakkumispoolele. Seoses sellega ei tohiks unustada, et gaas on vähese süsinikuheitega tuleviku seisukohast vajalik üleminekukütus. Kui me kavatseme importida fossiilkütuseid, siis olgu see pigem gaas, mis on neist kõige vähemsaastavam. Kuid siiski eksivad need, kes on seisukohal, et Euroopa peaks energiaimporti suurendama. Käesolev ettepanek ei käsitle üksnes Euroopa gaasitarbimist, vaid palju olulisemal määral Euroopa impordisõltuvust. 2013. aastal (kõige hilisemad Eurostati andmed) ulatus ELi impordisõltuvus 65 %-ni võrreldes 43 %-ga 1995. aastal. Nõudlus importgaasi järele püsib tõenäoliselt samal tasemel vähemalt järgmise paarikümne aasta jooksul, kuna ENTSOGi andmetel langeb liidu sisetoodang 2035. aastaks 60 % võrra. Seega saab järeldada, et järgnevatel aastatel saab Euroopa suure osa oma gaasist väljastpoolt, mis ongi põhjus, miks meil tuleb maksimeerida mitmekesistamisele suunatud jõupingutusi.

Energiapoliitika teelahkmel

Euroopa Liidul oleks hädasti vaja edu saavutada. Lõhestatuna rände- ja euroalakriisidest, vajab EL uut integreerivat narratiivi, mis tõestaks, et Euroopa suudab edukalt edasi liikuda. Energia on üks neist valdkondadest, kus ELi potentsiaal on endiselt suures osas kasutamata. Seda on võimalik muuta, kohaldades Euroopa energiapüüdlustes peamisi põhimõtteid, millele integratsiooniprojekt omal ajal rajati, s.t solidaarsus ja usaldus liikmesriikide vahel. Meie ees on avanenud unikaalne võimalus võtta vastu pöördeline õigusakt, mis näitaks, et Euroopa seisab energiarindel ühtsena. Kui see meil ebaõnnestub, siis on oht, et üks võtmetähtsusega poliitikavaldkond, mis võiks olla Euroopa integratsiooni keskmes, põhjustab hoopis liikmesriikide triivimise üksteisest veelgi kaugemale.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (14.9.2016)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitlev teabevahetusmehhanism ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/EL
(COM(2016)0053 – C8-0034/2016 – 2016/0031(COD))

Arvamuse koostaja: Eduard Kukan

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek    1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  Energiasiseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et liitu imporditud energia suhtes kehtiksid täielikult energiasiseturu aluseks olevad eeskirjad. Kui energiasiseturg ei toimi nõuetekohaselt, seab see liidu energiavarustuskindluse seisukohast haavatavasse ja ebasoodsasse olukorda ning vähendab Euroopa tööstuse ja tarbijate saadavat võimalikku kasu.

(1)  Energiasiseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et liitu imporditud energia suhtes kehtiksid täielikult energiasiseturu aluseks olevad eeskirjad. Liidu energiastabiilsuse tagamisel on tähtis osa läbipaistvusel ja liidu õiguse järgimisel. Kui energiasiseturg ei toimi nõuetekohaselt, seab see liidu energiavarustuskindluse seisukohast haavatavasse ja ebasoodsasse olukorda ning vähendab Euroopa tööstuse ja tarbijate saadavat võimalikku kasu.

Muudatusettepanek    2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(1 a)  Liidu energiavarustuse tagamiseks tuleb mitmekesistada energiaallikaid ning rajada liikmesriikide vahel uusi energiaühendusi. Samuti on oluline tõhustada energiajulgeolekualast koostööd nii liidu naaberriikide ja strateegiliste partneritega kui ka liidu institutsioonide vahel.

Muudatusettepanek    3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2)  Komisjoni poolt 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia3 eesmärk on varustada tarbijaid turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase energiaga. Euroopa energialiidu strateegias rõhutatakse, tuginedes juba 2014. aasta mais Euroopa energiajulgeoleku strateegia4 kohaselt tehtud analüüsile, et energiajulgeoleku tagamisel on oluline see, et energia ostmiseks kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepped vastaksid täielikult liidu õigusele. Sama põhimõtet järgides kutsus Euroopa Ülemkogu 19. märtsi 2015. aasta järeldustes üles tagama kõigi välistarnijatelt gaasi ostmisega seotud kokkulepete puhul liidu õiguse täieliku järgimise, eelkõige suurendades selliste lepete läbipaistvust ja kooskõla liidu energiajulgeolekusätetega.

(2)  Komisjoni poolt 25. veebruaril 2015 vastu võetud energialiidu strateegia3 eesmärk on varustada tarbijaid turvalise, säästva, konkurentsivõimelise ja taskukohase energiaga. Seda on võimalik saavutada juhul, kui energia-, kaubandus- ja välispoliitikat aetakse sidusalt ja järjepidevalt. Euroopa energialiidu strateegias rõhutatakse, tuginedes juba 2014. aasta mais Euroopa energiajulgeoleku strateegia4 kohaselt tehtud analüüsile, et energiajulgeoleku tagamisel on oluline see, et energia ostmiseks kolmandate riikidega sõlmitud kokkulepped vastaksid täielikult liidu õigusele. Sama põhimõtet järgides kutsus Euroopa Ülemkogu 19. märtsi 2015. aasta järeldustes üles tagama kõigi välistarnijatelt gaasi ostmisega seotud kokkulepete puhul liidu õiguse täieliku järgimise, eelkõige suurendades selliste lepete läbipaistvust ja kooskõla liidu energiajulgeolekusätetega. Eelnimetatut arvestades peaks komisjon oma pädevuste piires ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid järgides püüdma tagada, et piirkonnas valitsevat turupositsiooni omavad gaasitarnijad ei kuritarvitaks olukorda ega rikuks liidu konkurentsieeskirju, eriti seoses liikmesriikides kehtestatud ebaõiglaste hindadega ning tarnete katkestamisega majandusliku ja poliitilise surve avaldamise eesmärgil.

____________________

____________________

3 COM(2015) 80.

3 COM(2015) 0080.

4 COM(2014) 330.

4 COM(2014) 0330.

Muudatusettepanek    4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Seoses sellega rõhutas Euroopa Parlament oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsioonis Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta1a vajadust suurendada ELi välise energiajulgeoleku sidusust ja energiavaldkonna kokkulepete läbipaistvust.

 

____________________

 

1a Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0444.

Muudatusettepanek    5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 4 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(4 a)  Liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste energiakokkulepete suur läbipaistvus võimaldab liidul solidaarselt ja kooskõlastatult tegutseda, et tagada lepete vastavus liidu õigusele ja kindlustada tõhus energiavarustus. Samuti peaks läbipaistvus aitama saavutada tihedamat liidusisest koostööd energiaalaste välissuhete valdkonnas ning liidu pikaajalisi energeetika, kliima ja energiavarustuse kindlusega seotud poliitilisi eesmärke.

Muudatusettepanek    6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5)  Selleks et vältida mis tahes vastuolusid liidu õigusega ja suurendada läbipaistvust, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile nii kiiresti kui võimalik oma kavatsustest alustada läbirääkimisi uute valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimiseks või olemasolevatesse kokkulepetesse muudatuste tegemiseks. Liikmesriigid peaksid hoidma komisjoni korrapäraselt kursis läbirääkimiste käiguga. Liikmesriikidel peaks olema võimalus kutsuda komisjoni osalema läbirääkimistel vaatlejana.

(5)  Selleks et vältida mis tahes vastuolusid liidu õiguse ja liidu energiajulgeolekut tagavate õigusnormidega ning suurendada läbipaistvust, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile nii kiiresti kui võimalik oma kavatsustest alustada läbirääkimisi uute valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimiseks või olemasolevatesse kokkulepetesse muudatuste tegemiseks. Liikmesriigid peaksid hoidma komisjoni korrapäraselt ja piisavalt kursis läbirääkimiste käiguga. Liikmesriikidel peaks olema võimalus kutsuda komisjoni osalema läbirääkimistel vaatlejana.

Muudatusettepanek    7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 6

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6)  Läbirääkimiste ajal peaks komisjonil olema võimalus anda nõu, kuidas vältida vastuolusid liidu õigusega. Eelkõige võiks komisjon koos liikmesriikidega välja töötada vabatahtlikud standardsätted või suunised. Komisjon peaks saama juhtida tähelepanu liidu energiapoliitika eesmärkidele, liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttele ja liidu poliitilistele seisukohtadele, mis on vastu võetud nõukogu või Euroopa Ülemkogu järeldustes.

(6)  Läbirääkimiste ajal peaks komisjonil olema võimalus anda liikmesriikidele nõu, kuidas vältida vastuolusid liidu õigusega. Eelkõige peaks komisjon koos liikmesriikidega välja töötama vabatahtlikud standardsätted või suunised. Komisjon peaks saama juhtida tähelepanu liidu energiapoliitika, kaasa arvatud energiajulgeoleku eesmärkidele, liikmesriikidevahelise solidaarsuse põhimõttele ja liidu poliitilistele seisukohtadele, mis on vastu võetud nõukogu või Euroopa Ülemkogu järeldustes.

Muudatusettepanek    8

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Selleks et tagada kooskõla liidu õigusega, peaksid liikmesriigid edastama valitsustevahelise kokkuleppe kavandi komisjonile enne seda, kui kokkulepe muutub selle osaliste jaoks õiguslikult siduvaks (eelhinnang). Koostöövajadust silmas pidades peaks komisjon aitama liikmesriigil välja selgitada valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse kavandis sätted, mis on vastuolus liidu õigusega. Sel juhul oleks asjaomane liikmesriik paremini ette valmistatud liidu õigusele vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Komisjonil peaks olema piisavalt aega sellise hinnangu andmiseks, et tagada võimalikult suur õiguskindlus ja samas vältida põhjendamatuid viivitusi. Selleks et liikmesriigid saaksid komisjoni abi täielikult ära kasutada, peaksid nad hoiduma valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisest enne, kui komisjon on teatanud asjaomasele liikmesriigile oma hinnangust. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed kindlakstehtud vastuolu kõrvaldamiseks.

(7)  Selleks et tagada kooskõla liidu õiguse ja liidu energiajulgeolekut tagavate õigusnormidega, peaksid liikmesriigid edastama valitsustevahelise kokkuleppe kavandi komisjonile enne seda, kui kokkulepe muutub selle osaliste jaoks õiguslikult siduvaks (eelhinnang). Koostöövajadust silmas pidades peaks komisjon aitama liikmesriigil välja selgitada valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse kavandis sätted, mis on vastuolus liidu õigusega või õigusnormidega. Sel juhul oleks asjaomane liikmesriik paremini ette valmistatud liidu õigusele vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Komisjonil peaks olema piisavalt aega sellise hinnangu andmiseks, et tagada võimalikult suur õiguskindlus. Komisjon peaks hinnangu andmisel võimalikult vältima asjatuid viivitusi ning võtma arvesse liikmesriikidelt läbirääkimiste käigus saadud teavet. Lisaks peaks komisjon vältima asjatuid viivitusi, mis võiksid liikmesriigi läbirääkimispositsiooni nõrgestada. Selleks et liikmesriigid saaksid komisjoni abi täielikult ära kasutada, peaksid nad hoiduma valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisest enne, kui komisjon on teatanud asjaomasele liikmesriigile oma hinnangust. Kui komisjon leiab, et rahvusvahelise kokkuleppe kavand ei ole kooskõlas liidu õigusega, peaks asjaomane liikmesriik leidma sobiva lahenduse kindlakstehtud vastuolu kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek    9

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8)  Energialiidu strateegiat arvesse võttes mängib nii endiste kui ka tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete läbipaistvus jätkuvalt ülimalt olulist rolli. Seepärast peaksid liikmesriigid esitama komisjonile kõik olemasolevad ja tulevikus sõlmitavad valitsustevahelised kokkulepped, olenemata sellest, kas need on juba jõustunud või kas neid kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 25 kohaselt ajutiselt, ning kõik uued valitsustevahelised kokkulepped.

(8)  Energialiidu strateegiat arvesse võttes mängib nii endiste kui ka tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete läbipaistvus jätkuvalt ülimalt olulist rolli ja on liidu energiastabiilsuse tagamise oluline osa. Seepärast peaksid liikmesriigid esitama komisjonile kõik olemasolevad ja tulevikus sõlmitavad valitsustevahelised kokkulepped, olenemata sellest, kas need on juba jõustunud või kas neid kohaldatakse rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsiooni artikli 25 kohaselt ajutiselt, ning kõik uued valitsustevahelised kokkulepped.

Muudatusettepanek    10

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10)  Käesolevat otsust kohaldatakse ainult selliste valitsustevaheliste kokkulepete suhtes, mis mõjutavad energiasiseturgu või liidu energiavarustuskindlust. Kahtluse korral peaksid liikmesriigid konsulteerima komisjoniga. Energiasiseturgu või liidu energiavarustuskindlust ei mõjuta põhimõtteliselt kokkulepped, mis on kehtivuse kaotanud või mida enam ei rakendata, ning seetõttu ei peaks käesolev otsus neid hõlmama.

(10)  Käesolevat otsust kohaldatakse ainult selliste valitsustevaheliste kokkulepete suhtes, mis mõjutavad energiasiseturgu või liidu ja transiitriikide energiavarustuskindlust. Kahtluse korral peaksid liikmesriigid konsulteerima komisjoniga. Energiasiseturgu või liidu energiavarustuskindlust ei mõjuta põhimõtteliselt kokkulepped, mis on kehtivuse kaotanud või mida enam ei rakendata, ning seetõttu ei peaks käesolev otsus neid hõlmama.

Muudatusettepanek    11

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11)  Liikmesriigid loovad kolmandate riikidega sidemeid lisaks valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisele ka mittesiduvate vahendite abil. Ehkki need vahendid ei ole õiguslikult siduvad, on neid võimalik kasutada üksikasjaliku energiataristu- ja energiavarustusraamistiku väljatöötamiseks. Selles kontekstis võivad mittesiduvad vahendid mõjutada energiasiseturgu samamoodi nagu valitsustevahelised kokkulepped, kuna nende rakendamisel võib tekkida vastuolu liidu õigusega. Selleks et tagada liikmesriikide kohaldatud kõikide selliste meetmete läbipaistvus, mis võivad mõjutada energiasiseturgu ja energiajulgeolekut, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile pärast nende sõlmimist ka vastavad mittesiduvad vahendid. Komisjon peaks hindama esitatud mittesiduvaid vahendeid ja vajaduse korral asjaomast liikmesriiki sellest teavitama.

(11)  Liikmesriigid loovad kolmandate riikidega sidemeid lisaks valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisele ka mittesiduvate vahendite abil. Ehkki need vahendid ei ole õiguslikult siduvad, on neid võimalik kasutada üksikasjaliku energiataristu- ja energiavarustusraamistiku väljatöötamiseks. Selles kontekstis võivad mittesiduvad vahendid mõjutada energiasiseturgu samamoodi nagu valitsustevahelised kokkulepped, kuna nende rakendamisel võib tekkida vastuolu liidu õigusega. Selleks et tagada liikmesriikide kohaldatud kõikide selliste meetmete läbipaistvus, mis võivad mõjutada energiasiseturgu ja energiajulgeolekut, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile ka vastavad mittesiduvad vahendid. Komisjon peaks hindama esitatud mittesiduvaid vahendeid ja vajaduse korral asjaomast liikmesriiki sellest teavitama.

Muudatusettepanek    12

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Pidev valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine liidu tasandil peaks võimaldama välja töötada parimad tavad. Kõnealustest parimatest tavadest lähtudes peaks komisjon välja töötama liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelistes kokkulepetes kasutatavad vabatahtlikud standardsätted, tehes seejuures liidu välispoliitika küsimustes vajaduse korral koostööd Euroopa välisteenistusega. Kõnealuste standardsätete kasutamise eesmärk peaks olema vältida vastuolu valitsustevaheliste kokkulepete ja liidu õiguse vahel, eelkõige energiasiseturu eeskirjade ja konkurentsiõiguse ning liidu sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete vahel. Nende kasutamine peaks olema vabatahtlik ning nende sisu peaks olema võimalik kohandada vastavalt konkreetsetele asjaoludele.

(16)  Pidev valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine liidu tasandil peaks võimaldama välja töötada parimad tavad. Kõnealustest parimatest tavadest lähtudes peaks komisjon koostöös liikmesriikidega välja töötama liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelistes kokkulepetes kasutatavad vabatahtlikud standardsätted ja suunised, tehes seejuures liidu välispoliitika küsimustes vajaduse korral koostööd Euroopa välisteenistusega. Kõnealuste standardsätete kasutamise eesmärk peaks olema vältida vastuolu valitsustevaheliste kokkulepete ja liidu õiguse vahel, eelkõige energiasiseturu eeskirjade ja konkurentsiõiguse ning liidu sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete vahel. Komisjon peaks ka koostama suunised, kuidas vältida rahvusvahelistes kokkulepetes vastuolusid liidu energiajulgeoleku eesmärkidega. Nende kasutamine peaks olema vabatahtlik ning nende sisu peaks olema võimalik kohandada vastavalt konkreetsetele asjaoludele.

Muudatusettepanek    13

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva otsusega luuakse mehhanism artikli 2 kohaseid energiavaldkonnas sõlmitud valitsustevahelisi kokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel, et optimeerida energiasiseturu toimimist.

1.  Käesoleva otsusega luuakse mehhanism artikli 2 kohaseid energiavaldkonnas sõlmitud valitsustevahelisi kokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel, et optimeerida energiasiseturu toimimist ning tagada liidu energiavarustuse kindlus.

Muudatusettepanek    14

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – lõik 1 – punkt 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3)  „mittesiduv vahend” – ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheline õiguslikult mittesiduv kokkulepe, näiteks vastastikuse mõistmise memorandum, ühisdeklaratsioon, ministrite ühisdeklaratsioon, ühismeede või ühine toimimisjuhend, mis hõlmab liidu õiguse tõlgendamist või millega määratakse kindlaks energiatarne tingimused (näiteks mahud ja hinnad) või energiataristute arendamine;

3)  „mittesiduv vahend” – ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheline õiguslikult mittesiduv kokkulepe, näiteks vastastikuse mõistmise memorandum, ühisdeklaratsioon, ministrite ühisdeklaratsioon, ühismeede või ühine toimimisjuhend, mis hõlmab liidu õiguse tõlgendamist või millega määratakse kindlaks energiatarne tingimused (näiteks mahud ja hinnad) või energiataristute arendamine või käitamine;

Muudatusettepanek    15

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Kui liikmesriik teavitab artikli 3 lõike 1 kohaselt komisjoni läbirääkimistest, võivad komisjoni talitused anda läbirääkimisi pidavale liikmesriigile nõu, kuidas vältida läbiräägitava valitsustevahelise kokkuleppe või olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muudatuse vastuolu liidu õigusega. Liikmesriik võib taotleda komisjonilt abi kõnealuste läbirääkimiste pidamisel.

1.  Kui liikmesriik teavitab artikli 3 lõike 1 kohaselt komisjoni läbirääkimistest, võivad komisjoni talitused anda läbirääkimisi pidavale liikmesriigile nõu ja suuniseid selle kohta, kuidas vältida läbiräägitava valitsustevahelise kokkuleppe või olemasoleva valitsustevahelise kokkuleppe muudatuse vastuolu liidu õigusega. Liikmesriik võib taotleda komisjonilt abi kõnealuste läbirääkimiste pidamisel.

Muudatusettepanek    16

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 4 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kui komisjoni osaleb vaatlejana, võib ta anda läbirääkimisi pidavale liikmesriigile nõu, kuidas vältida läbiräägitava valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse vastuolu liidu õigusega.

3.  Kui komisjoni osaleb vaatlejana, võib ta anda läbirääkimisi pidavale liikmesriigile nõu ja suuniseid, kuidas vältida läbiräägitava valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse vastuolu liidu õigusega ja liidu energiajulgeoleku eesmärkidega.

Muudatusettepanek    17

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 4 – lõik 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asjaomane liikmesriik võtab valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse allkirjastamisel, ratifitseerimisel või selle kokkuleppimisel igati arvesse komisjoni arvamust, millele on osutatud lõikes 2.

Asjaomane liikmesriik võtab enne valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse allkirjastamist, ratifitseerimist või selle kokkuleppimist igati arvesse komisjoni arvamust, millele on osutatud lõikes 2.

Muudatusettepanek    18

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Pärast mittesiduva vahendi või selle muudatuse vastuvõtmist esitab asjaomane liikmesriik komisjonile mittesiduva vahendi või selle muudatuse, sealhulgas kõik selle lisad.

Enne mittesiduva vahendi või selle muudatuse vastuvõtmist esitab asjaomane liikmesriik komisjonile mittesiduva vahendi või selle muudatuse, sealhulgas kõik selle lisad.

Muudatusettepanek    19

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  selgitada välja valitsustevaheliste kokkulepetega ja mittesiduvate vahenditega seotud ühised probleemid ja kaaluda nende lahendamiseks vajalikke meetmeid ning pakkuda vajaduse korral välja lahendused;

(b)  selgitada välja valitsustevaheliste kokkulepetega ja mittesiduvate vahenditega seotud ühised probleemid ja kaaluda nende lahendamiseks vajalikke meetmeid ning pakkuda vajaduse korral suuniseid ja lahendusi;

Muudatusettepanek    20

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – lõik 1 – punkt c

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(c)  töötada parimatele tavadele tuginedes ja liikmesriikidega konsulteerides välja vabatahtlikud standardsätted, mille kasutamine parandaks tunduvalt tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete ja mittesiduvate vahendite kooskõla liidu õigusega;

(c)  töötada parimatele tavadele tuginedes ja liikmesriikidega konsulteerides välja vabatahtlikud standardsätted ja suunised, mille kasutamine parandaks tunduvalt tulevaste valitsustevaheliste kokkulepete ja mittesiduvate vahendite kooskõla liidu õigusega;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitleva teabevahetusmehhanismi loomine ning otsuse nr 994/2012/EL kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2016)0053 – C8-0034/2016 – 2016/0031(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

7.3.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

AFET

7.3.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Eduard Kukan

15.3.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

14.6.2016

12.7.2016

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

12.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

40

7

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Afzal Khan, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Sabine Lösing, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Demetris Papadakis, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Cristian Dan Preda, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Reinhard Bütikofer, Othmar Karas, Javi López, Marietje Schaake, Traian Ungureanu

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Heidi Hautala

RAHVUSVAHELISE KAUBANDUSE KOMISJONI ARVAMUS (26.9.2016)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus, millega luuakse liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitlev teabevahetusmehhanism ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 994/2012/EL
(COM(2016)0053 – C8-0034/2016 – 2016/0031(COD))

Arvamuse koostaja: Bendt Bendtsen

MUUDATUSETTEPANEKUD

Rahvusvahelise kaubanduse komisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 2 a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(2 a)  Euroopa Parlament rõhutas oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsioonis Euroopa energialiidu suunas liikumise kohta vajadust suurendada liidu välispoliitika sidusust energiajulgeoleku valdkonnas ja energiavaldkonna kokkulepete läbipaistvust1a.

 

______________

 

1a  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0444.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 7

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7)  Selleks et tagada kooskõla liidu õigusega, peaksid liikmesriigid edastama valitsustevahelise kokkuleppe kavandi komisjonile enne seda, kui kokkulepe muutub selle osaliste jaoks õiguslikult siduvaks (eelhinnang). Koostöövajadust silmas pidades peaks komisjon aitama liikmesriigil välja selgitada valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse kavandis sätted, mis on vastuolus liidu õigusega. Sel juhul oleks asjaomane liikmesriik paremini ette valmistatud liidu õigusele vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Komisjonil peaks olema piisavalt aega sellise hinnangu andmiseks, et tagada võimalikult suur õiguskindlus ja samas vältida põhjendamatuid viivitusi. Selleks et liikmesriigid saaksid komisjoni abi täielikult ära kasutada, peaksid nad hoiduma valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisest enne, kui komisjon on teatanud asjaomasele liikmesriigile oma hinnangust. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed kindlakstehtud vastuolu kõrvaldamiseks.

(7)  Selleks et tagada kooskõla liidu õiguse ja energialiidu strateegia eesmärkidega, peaksid liikmesriigid edastama valitsustevahelise kokkuleppe kavandi komisjonile enne seda, kui kokkulepe muutub selle osaliste jaoks õiguslikult siduvaks (eelhinnang). Koostöövajadust silmas pidades peaks komisjon aitama liikmesriigil välja selgitada valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse kavandis sätted, mis on vastuolus liidu õigusega. Sel juhul oleks asjaomane liikmesriik paremini ette valmistatud liidu õigusele vastava kokkuleppe sõlmimiseks. Komisjonil peaks olema piisavalt aega sellise hinnangu andmiseks, et tagada võimalikult suur õiguskindlus, vältides samas põhjendamatuid viivitusi, mis võiksid seada ohtu kokkuleppe sõlmimise. Selleks et liikmesriigid saaksid komisjoni abi täielikult ära kasutada, peaksid nad hoiduma valitsustevaheliste kokkulepete sõlmimisest enne, kui komisjon on teatanud asjaomasele liikmesriigile kindlaksmääratud tähtaja jooksul oma hinnangust. Liikmesriigid peaksid võtma kõik vajalikud meetmed kindlakstehtud vastuolu kõrvaldamiseks.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 13

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13)  Käesoleva otsusega ei tohiks kehtestada ettevõtjatevahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi. Siiski peaks liikmesriikidel olema võimalus edastada komisjonile vabatahtlikult kokkulepped, millele on selge sõnaga osutatud valitsustevahelistes kokkulepetes või mittesiduvates vahendites.

(13)  Käesoleva otsusega ei tohiks kehtestada kohustusi selliste kokkulepetega seoses, mille osapooled on üksnes ettevõtjad. Siiski peaks liikmesriikidel olema võimalus edastada komisjonile vabatahtlikult kõik kokkulepped, millele on selge sõnaga osutatud valitsustevahelistes kokkulepetes või mittesiduvates vahendites. Lisaks peaksid liikmesriigid teavitama komisjoni kolmandate riikide ettevõtjatega sõlmitud kokkulepetest, milles kolmas riik on peamine sidusrühm ja millele on selge sõnaga osutatud valitsustevahelistes kokkulepetes või mittesiduvates vahendites.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 14

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14)  Komisjon peaks tegema kogu saadud teabe kõigile teistele liikmesriikidele turvalisel elektroonilisel kujul kättesaadavaks. Komisjon peaks täitma liikmesriikide taotluse käsitada talle esitatud teavet konfidentsiaalsena. Siiski ei tohiks konfidentsiaalsustaotlused piirata komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, kuna komisjonil on oma hinnangute koostamiseks vaja terviklikku teavet. Komisjon peaks vastutama konfidentsiaalsusklausli kohaldamise tagamise eest. Konfidentsiaalsustaotlused ei tohiks piirata dokumentidele juurdepääsu õigust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/200111.

(14)  Komisjon peaks tegema kogu saadud teabe kõigile teistele liikmesriikidele turvalisel elektroonilisel kujul kättesaadavaks. Komisjon peaks täitma liikmesriikide taotluse käsitada talle esitatud teavet konfidentsiaalsena, et säilitada selline konfidentsiaalsuse tase, mida on vaja teise poolega peetavate läbirääkimiste ajal liikmesriikide huvide kaitsmiseks. Siiski ei tohiks konfidentsiaalsustaotlused piirata komisjoni juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele, kuna komisjonil on oma hinnangute koostamiseks vaja terviklikku teavet. Komisjon peaks vastutama konfidentsiaalsusklausli kohaldamise tagamise eest. Konfidentsiaalsustaotlused ei tohiks piirata dokumentidele juurdepääsu õigust, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1049/200111.

_________________

_________________

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 299, 27.10.2012, lk 13).

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (ELT L 299, 27.10.2012, lk 13).

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 15

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15)  Kui liikmesriik käsitab valitsustevahelist kokkulepet konfidentsiaalsena, peaks ta esitama komisjonile sellest kokkuvõtte teiste liikmesriikide teavitamise eesmärgil.

(15)  Kui liikmesriik käsitab valitsustevahelist kokkulepet konfidentsiaalsena, peaks ta esitama komisjonile selle peamisi elemente ja asjakohaseid sätteid, sh piiranguid sisaldava kokkuvõtte teiste liikmesriikide teavitamise eesmärgil.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 16

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16)  Pidev valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine liidu tasandil peaks võimaldama välja töötada parimad tavad. Kõnealustest parimatest tavadest lähtudes peaks komisjon välja töötama liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelistes kokkulepetes kasutatavad vabatahtlikud standardsätted, tehes seejuures liidu välispoliitika küsimustes vajaduse korral koostööd Euroopa välisteenistusega. Kõnealuste standardsätete kasutamise eesmärk peaks olema vältida vastuolu valitsustevaheliste kokkulepete ja liidu õiguse vahel, eelkõige energiasiseturu eeskirjade ja konkurentsiõiguse ning liidu sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete vahel. Nende kasutamine peaks olema vabatahtlik ning nende sisu peaks olema võimalik kohandada vastavalt konkreetsele asjaolule.

(16)  Pidev valitsustevahelisi kokkuleppeid käsitleva teabe vahetamine liidu tasandil peaks võimaldama välja töötada parimad tavad. Kõnealustest parimatest tavadest lähtudes peaks komisjon, tehes seejuures liidu välispoliitika küsimustes vajaduse korral koostööd Euroopa välisteenistusega, töötama välja liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelistes kokkulepetes kasutatavad vabatahtlikud positiivsed ja negatiivsed standardsätted, et olla abiks nende kokkulepete õiguslikul määratlemisel. Kõnealuste standardsätete kasutamise eesmärk peaks olema vältida vastuolu valitsustevaheliste kokkulepete ja liidu õiguse vahel, eelkõige energiasiseturu eeskirjade ja konkurentsiõiguse ning liidu sõlmitud rahvusvaheliste kokkulepete vahel. Nende kasutamine peaks olema vabatahtlik ning nende sisu peaks olema võimalik kohandada vastavalt konkreetsele asjaolule.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu otsus

Põhjendus 18

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18)  Komisjon peaks hõlbustama ja toetama liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist, et tugevdada tootja-, transiidi- ja tarbijariikide suhtes võetava kindla ja tõhusa kooskõlastatud lähenemisviisi abil liidu üldist strateegilist rolli.

(18)  Komisjon peaks hõlbustama ja toetama liikmesriikide tegevuse kooskõlastamist, et tugevdada tootja-, transiidi- ja tarbijariikide suhtes võetava kindla ja tõhusa kooskõlastatud lähenemisviisi abil liidu üldist strateegilist rolli, muu hulgas eesmärgiga tagada sidusus liidu energiapoliitika põhimõtete ja ühise kaubanduspoliitika vahel.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 1 – lõige 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Käesoleva otsusega luuakse mehhanism artikli 2 kohaseid energiavaldkonnas sõlmitud valitsustevahelisi kokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel, et optimeerida energiasiseturu toimimist.

1.  Käesoleva otsusega luuakse mehhanism artikli 2 kohaseid energiavaldkonnas sõlmitud valitsustevahelisi kokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitleva teabe vahetamiseks liikmesriikide ja komisjoni vahel, et optimeerida energiasiseturu ja energialiidu strateegia toimimist ning liidu välispoliitika sidusust energiajulgeoleku valdkonnas.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1)  „valitsustevaheline kokkulepe” – ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi vahel sõlmitud õiguslikult siduv kokkulepe, mis mõjutab energiasiseturu korraldust või toimimist või ELi energiavarustuskindlust; kui selline õiguslikult siduv kokkulepe hõlmab ka muid küsimusi, käsitatakse valitsustevahelise kokkuleppena vaid energiaküsimustega seotud sätteid, sealhulgas kõnealuste energiaküsimustega seotud sätete suhtes kohaldatavaid üldsätteid;

(1)  „valitsustevaheline kokkulepe” – ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme kolmanda riigi või ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme sellise kolmanda riigi ettevõtja, kus kolmas riik on peamine sidusrühm, vahel sõlmitud õiguslikult siduv kokkulepe, mis mõjutab energiasiseturu korraldust või toimimist või ELi energiavarustuskindlust; kui selline õiguslikult siduv kokkulepe hõlmab ka muid küsimusi, käsitatakse valitsustevahelise kokkuleppena vaid energiaküsimustega seotud sätteid, sealhulgas kõnealuste energiaküsimustega seotud sätete suhtes kohaldatavaid üldsätteid;

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 2 – punkt 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3)  „mittesiduv vahend” – ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi vaheline õiguslikult mittesiduv kokkulepe, näiteks vastastikuse mõistmise memorandum, ühisdeklaratsioon, ministrite ühisdeklaratsioon, ühismeede või ühine toimimisjuhend, mis hõlmab liidu õiguse tõlgendamist või millega määratakse kindlaks energiatarne tingimused (näiteks mahud ja hinnad) või energiataristute arendamine;

(3)  „mittesiduv vahend” – ühe või mitme liikmesriigi ning ühe või mitme kolmanda riigi või piirkondliku organisatsiooni ja ühe või mitme liikmesriigi ja ühe või mitme sellise ettevõtja, milles osalev kolmas riik on peamine sidusrühm või omab otsustusõigust, vaheline õiguslikult mittesiduv kokkulepe, näiteks vastastikuse mõistmise memorandum, ühisdeklaratsioon, ministrite ühisdeklaratsioon, ühismeede või ühine toimimisjuhend, mis hõlmab liidu õiguse tõlgendamist või millega määratakse kindlaks energiatarne tingimused (näiteks mahud ja hinnad) või energiataristute arendamine;

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 3 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kohustust teavitada komisjon vastavalt lõigetele 2 ja 3 ei kohaldata ettevõtjatevaheliste kokkulepete suhtes.

4.  Kohustust teavitada komisjoni vastavalt lõigetele 2 ja 3 ei kohaldata selliste kokkulepete suhtes, mille osapooled on üksnes ettevõtjad.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Asjaomase liikmesriigi nõusolekul võib lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu pikendada. Kui asjaolud seda võimaldavad, võib kokkuleppel komisjoniga lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu lühendada.

3.  Asjaomase liikmesriigi nõusolekul võib lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu pikendada. Kui asjaolud seda võimaldavad, võib kokkuleppel komisjoniga lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtaegu lühendada, tagamaks, et läbirääkimised viiakse õigeaegselt lõpule.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 5 – lõige 4 – lõik 2

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Asjaomane liikmesriik võtab valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse allkirjastamisel, ratifitseerimisel või selle kokkuleppimisel igati arvesse komisjoni arvamust, millele on osutatud lõikes 2.

Asjaomane liikmesriik näitab enne valitsustevahelise kokkuleppe või selle muudatuse allkirjastamist, ratifitseerimist või selle kokkuleppimist, kuidas on reageeritud lõikes 2 osutatud komisjoni arvamuses väljendatud vastuväidetele, et tagada vastavus liidu õigusele ja energialiidu eesmärkidele.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 1 – lõik 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kohustust teavitada komisjoni vastavalt käesolevale lõikele ei kohaldata ettevõtjatevaheliste kokkulepete suhtes.

Kohustust teavitada komisjoni vastavalt käesolevale lõikele ei kohaldata selliste kokkulepete suhtes, mille osapooled on üksnes ettevõtjad.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 6 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Komisjon hindab esitatud valitsustevahelisi kokkuleppeid vastavalt lõikele 1 või 2. Kui komisjonil on pärast esialgset hindamist kahtlusi, kas esitatud kokkulepped vastavad liidu õigusele, eelkõige energiasiseturgu reguleerivatele õigusaktidele ja liidu konkurentsiõigusele, annab komisjon sellest asjaomastele liikmesriikidele teada üheksa kuu jooksul alates kõnealuste kokkulepete esitamisest.

3.  Komisjon hindab esitatud valitsustevahelisi kokkuleppeid vastavalt lõikele 1 või 2. Kui komisjonil on pärast esialgset hindamist kahtlusi, kas esitatud kokkulepped vastavad liidu õigusele, eelkõige energiasiseturgu reguleerivatele õigusaktidele, liidu konkurentsiõigusele ja ühise kaubanduspoliitika raames liidu pädevusse kuuluvatele küsimustele, annab komisjon sellest asjaomastele liikmesriikidele teada üheksa kuu jooksul alates kõnealuste kokkulepete esitamisest.

Selgitus

Arvamuse koostaja on seisukohal, et eritähelepanu tuleks pöörata ka vastavusele küsimustes, mis kuuluvad ühise kaubanduspoliitika raames liidu ainupädevusse.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1.  Pärast mittesiduva vahendi või selle muudatuse vastuvõtmist esitab asjaomane liikmesriik komisjonile mittesiduva vahendi või selle muudatuse, sealhulgas kõik selle lisad.

1.  Enne mittesiduva vahendi või selle muudatuse vastuvõtmist esitab asjaomane liikmesriik komisjonile mittesiduva vahendi või selle muudatuse, sealhulgas kõik selle lisad.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 3

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3.  Kohustust teavitada komisjoni vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei kohaldata ettevõtjatevaheliste kokkulepete suhtes.

3.  Kohustust teavitada komisjoni vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei kohaldata selliste kokkulepete suhtes, mille osapooled on üksnes ettevõtjad.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 7 – lõige 4

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4.  Kui komisjon leiab pärast esialgset hindamist, et lõigete 1 ja 2 kohaselt teatatud meetmed mittesiduva instrumendi rakendamiseks võivad olla vastuolus liidu õigusega, eelkõige energiasiseturgu reguleerivate õigusaktide ja liidu konkurentsiõigusega, võib komisjon sellest asjaomasele liikmesriigile teada anda.

4.  Kui komisjon leiab pärast esialgset hindamist, et lõigete 1 ja 2 kohaselt teatatud meetmed mittesiduva instrumendi rakendamiseks võivad olla vastuolus liidu õigusega, eelkõige energiasiseturgu reguleerivate õigusaktide ja liidu konkurentsiõigusega, võib komisjon sellest asjaomasele liikmesriigile kuue nädala jooksul pärast sellise teate saamist teada anda. Selle ajavahemiku jooksul hoiduvad liikmesriigid mittesiduva instrumendi allkirjastamisest või muul viisil sõlmimisest. Komisjoni arvamus ei ole siduv, kuid liikmesriik võib komisjoni tõstatatud mureküsimustega tegeleda.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 8 – lõige 3 – lõik 2 – punkt e a (uus)

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

 

(e a)  teave ühise kaubanduspoliitika raames liidu pädevusse kuuluvate sätete kohta.

Selgitus

Arvamuse koostaja on seisukohal, et eritähelepanu tuleks pöörata ka vastavusele küsimustes, mis kuuluvad ühise kaubanduspoliitika raames liidu ainupädevusse.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu otsus

Artikkel 9 – punkt b

 

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b)  selgitada välja valitsustevaheliste kokkulepetega ja mittesiduvate vahenditega seotud ühised probleemid ja kaaluda nende lahendamiseks vajalikke meetmeid ning pakkuda vajaduse korral välja lahendused;

(b)  selgitada välja valitsustevaheliste kokkulepetega ja mittesiduvate vahenditega seotud ühised probleemid ja kaaluda nende lahendamiseks vajalikke meetmeid ning pakkuda vajaduse korral suuniseid ja lahendusi;

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitleva teabevahetusmehhanismi loomine ning otsuse nr 994/2012/EL kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2016)0053 – C8-0034/2016 – 2016/0031(COD)

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

7.3.2016

 

 

 

Arvamuse esitaja(d)

istungil teada andmise kuupäev

INTA

7.3.2016

Arvamuse koostaja

nimetamise kuupäev

Bendt Bendtsen

14.3.2016

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

13.7.2016

 

 

 

Vastuvõtmise kuupäev

26.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

30

1

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laima Liucija Andrikienė, David Campbell Bannerman, Daniel Caspary, Marielle de Sarnez, Eleonora Forenza, Karoline Graswander-Hainz, Alexander Graf Lambsdorff, Bernd Lange, David Martin, Emmanuel Maurel, Emma McClarkin, Anne-Marie Mineur, Sorin Moisă, Alessia Maria Mosca, Franz Obermayr, Inmaculada Rodríguez-Piñero Fernández, Tokia Saïfi, Marietje Schaake, Helmut Scholz, Joachim Schuster, Joachim Starbatty, Iuliu Winkler, Jan Zahradil

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Eric Andrieu, Reimer Böge, José Bové, Edouard Ferrand, Gabriel Mato, Frédérique Ries, Lola Sánchez Caldentey, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Werner Kuhn, Verónica Lope Fontagné, Francisco José Millán Mon, Cláudia Monteiro de Aguiar, Milan Zver

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri

Liikmesriikide ja kolmandate riikide valitsuste vahelisi energiakokkuleppeid ja mittesiduvaid vahendeid käsitleva teabevahetusmehhanismi loomine ning otsuse nr 994/2012/EL kehtetuks tunnistamine

Viited

COM(2016)0053 – C8-0034/2016 – 2016/0031(COD)

EP-le esitamise kuupäev

10.2.2016

 

 

 

Vastutav komisjon

istungil teada andmise kuupäev

ITRE

7.3.2016

 

 

 

Nõuandvad komisjonid

istungil teada andmise kuupäev

AFET

7.3.2016

INTA

7.3.2016

 

 

Raportöörid

nimetamise kuupäev

Zdzisław Krasnodębski

25.2.2016

 

 

 

Läbivaatamine parlamendikomisjonis

20.4.2016

4.7.2016

5.9.2016

 

Vastuvõtmise kuupäev

13.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

53

10

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Nikolay Barekov, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, András Gyürk, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jaromír Kohlíček, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Dan Nica, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Jean-Luc Schaffhauser, Sergei Stanishev, Neoklis Sylikiotis, Antonio Tajani, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Pilar Ayuso, Michał Boni, Rosa D’Amato, Esther de Lange, Cornelia Ernst, Francesc Gambús, Jens Geier, Benedek Jávor, Olle Ludvigsson, Vladimír Maňka, Marian-Jean Marinescu, Clare Moody, Maria Spyraki

Esitamise kuupäev

18.10.2016

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUS VASTUTAVAS KOMISJONIS

53

+

ALDE

Fredrick Federley, Kaja Kallas, Angelika Mlinar, Morten Helveg Petersen, Carolina Punset, Lieve Wierinck

ECR

Nikolay Barekov, Edward Czesak, Ashley Fox, Hans-Olaf Henkel, Zdzisław Krasnodębski, Evžen Tošenovský

EFDD

Barbara Kappel

PPE

Pilar Ayuso, Bendt Bendtsen, Michał Boni, Jerzy Buzek, Francesc Gambús, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Janusz Lewandowski, Marian-Jean Marinescu, Nadine Morano, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Maria Spyraki, Antonio Tajani, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Anna Záborská, Esther de Lange, Pilar del Castillo Vera

S&D

José Blanco López, Jens Geier, Adam Gierek, Theresa Griffin, Eva Kaili, Miapetra Kumpula-Natri, Olle Ludvigsson, Edouard Martin, Vladimír Maňka, Clare Moody, Dan Nica, Miroslav Poche, Sergei Stanishev, Patrizia Toia, Martina Werner, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho

Verts/ALE

Jakop Dalunde, Ernest Maragall, Claude Turmes

10

-

EFDD

David Borrelli, Rosa D'Amato, Roger Helmer, Dario Tamburrano

ENF

Angelo Ciocca, Jean-Luc Schaffhauser

GUE/NGL

Xabier Benito Ziluaga, Cornelia Ernst, Jaromír Kohlíček, Neoklis Sylikiotis

0

0

 

 

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu