Menetlus : 2016/2101(INI)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0309/2016

Esitatud tekstid :

A8-0309/2016

Arutelud :

PV 25/10/2016 - 15
CRE 25/10/2016 - 15

Hääletused :

PV 26/10/2016 - 6.7
CRE 26/10/2016 - 6.7
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0416

RAPORT     
PDF 394kWORD 78k
20.10.2016
PE 585.449v02-00 A8-0309/2016

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta prioriteetide rakendamise kohta

(2016/2101(INI))

Majandus- ja rahanduskomisjon

Raportöör: Alfred Sant

Arvamuse koostaja (*):

Sofia Ribeiro, tööhõive- ja sotsiaalkomisjon

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (*)
 SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS
 REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
 KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta prioriteetide rakendamise kohta

(2016/2101(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 121 lõiget 2 ja artiklit 136,

–  võttes arvesse komisjoni 18. mai 2016. aasta teatist 2016. aasta riigipõhiste soovituste kohta (COM(2016)0321),

–  võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 28. ja 29. juuni 2016. aasta järeldusi (EUCO 26/16),

–  võttes arvesse oma 25. veebruari 2016. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta majanduskasvu analüüsi kohta(1),

–  võttes arvesse komisjoni 7. aprilli 2016. aasta teatist „Euroopa poolaasta 2016: struktuurireformide elluviimisel ning makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamisel ja korrigeerimisel tehtud edusammude hindamine ning määruse (EL) nr 1176/2011 kohase põhjaliku analüüsi tulemused“ (COM(2016)0095),

–  võttes arvesse komisjoni aruandeid „2016. aasta majanduskasvu analüüs“, „Häiremehhanismi aruanne 2016“ ja „Ühine tööhõivearuanne“, komisjoni soovitust võtta vastu nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta ja komisjoni 26. novembri 2015. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus struktuurireformi tugiprogrammi kehtestamise kohta ajavahemikuks 2017–2020,

–  võttes arvesse viie juhi 22. juuni 2015. aasta aruannet „Euroopa majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine“,

–  võttes arvesse oma 24. juuni 2015. aasta resolutsiooni majanduse juhtimise raamistiku läbivaatamise kohta: ülevaade ja probleemid(2),

–  võttes arvesse oma 1. detsembri 2011. aasta resolutsiooni majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta kohta(3),

–  võttes arvesse komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatist „Stabiilsuse ja kasvu pakti kehtivate nõuete paindlikum kasutamine“ (COM(2015)0012),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrust (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond(4),

–  võttes arvesse komisjoni 26. novembri 2014. aasta teatist „Investeerimiskava Euroopa jaoks“ (COM(2014)0903),

–  võttes arvesse komisjoni 18. veebruari 2015. aasta rohelist raamatut „Kapitaliturgude liidu loomine“ (COM(2015)0063),

–  võttes arvesse komisjoni 17. juuni 2015. aasta teatist „Euroopa Liidu õiglane ja tõhus äriühingute maksustamise süsteem: viis tähtsaimat meetmevaldkonda“ (COM(2015)0302),

–  võttes arvesse oma 5. veebruari 2013. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisvõimaluste parandamise kohta(5) ja 15. septembri 2016. aasta resolutsiooni VKEde rahastamisele juurdepääsu kohta(6),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni, siseturu- ja tarbijakaitsekomisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kultuuri- ja hariduskomisjoni arvamusi (A8-0309/2016),

A.  arvestades, et 2016. aasta kevadel prognoosis komisjon, et 2016. aastal kasvab majandus euroalas eeldatavasti 1,6 % ja ELis 1,8 %;

B.  arvestades, et Euroopas valitseb endiselt suur investeeringute puudujääk ning lisaks sellele, et ELis tuleb veel rohkem suurendada investeeringuid, tuleb suurendada sisenõudlust ja korrigeerida makromajanduslikku tasakaalustamatust;

C.  arvestades, et üldine (ja eriti struktuurne) töötus on ELis endiselt liikmesriikide peamisi probleeme, sest praegu on selle määr väga kõrge (ELis on 10,5 miljonit pikaajalist töötut); arvestades, et kuigi eelmiste aastatega võrreldes on olukord veidi paranenud, on nii noorte töötus kui ka üldine töötus Euroopa äärealadel endiselt palju suurem kui kogu ELi keskmine;

D.  arvestades, et inflatsioonimäära langemisel alla nulli oli oma osa ka 2016. aasta alguses toimunud naftahinna langusel ja aeglasel majanduskasvul;

E.  arvestades, et sellised poliitilised küsimused nagu Ühendkuningriigi rahvahääletuse tulemus, suhted Venemaaga ja ebakindlus üleilmse majandusarengu suhtes on investeerimist veelgi rohkem pidurdanud;

F.  arvestades, et liikmesriikide investeeringuid on vähendanud ka riikidesse sisenevad pagulasvood;

G.  arvestades, et Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele antud soovituste täitmise määr liikmesriikides on sarnane OECD ühepoolsete soovituste omaga (2014. aastal vastavalt 29 % ja 30 %);

H.  arvestades, et Euroopa Parlament nõudis oma 2016. aasta majanduskasvu analüüsi resolutsioonis euroala erilise tähelepanu alla võtmist, kuid väljendas heameelt poliitikameetmete parema kombinatsiooni üle; peale selle rõhutas ta, kui oluline on investeeringute suurendamine, jätkusuutlikud reformid ja eelarvepoliitilised kohustused veelgi suurema majanduskasvu ja Euroopa majanduse elavdamise edendamiseks;

Euroopa probleemid üldiselt aeglustuva majanduskasvu tingimustes

1.  märgib murelikult, et 2016. aasta kevadel Euroopa majanduse kohta esitatud prognoosi kohaselt jääb ELi majanduskasv oodatust väiksemaks, sest euroala SKP kasvab eeldatavasti vaid 1,6 %, ulatudes 2017. aastal 1,8 %ni;

2.  rõhutab, et ELi probleemid on seotud halveneva rahvusvahelise keskkonnaga, suutmatusega viia ellu jätkusuutlikke reforme ning sellega, et liidu eri osades on majandus- ja sotsiaalvaldkonna tulemustes suur erinevus; rõhutab, et tuleb suurendada majanduskasvu, ühtekuuluvust, tootlikkust ja konkurentsivõimet; on seisukohal, et jätkusuutlike investeeringute puudumine ja ühtse turu lõpuleviimisel tekkinud probleemid takistavad ELil kogu majanduskasvu potentsiaali saavutamist;

3.  tunneb heameelt selle üle, et 2016. aasta riigipõhistes soovitustes keskendus komisjon majanduskasvu suurendamiseks kolmele prioriteedile: uuendustegevusse, majanduskasvu ja töökohtade loomisse tehtavate investeeringute toetamine, sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireformide jätkamine ja avaliku sektori raha vastutustundliku kasutamise innustamine; rõhutab aga, et komisjon peaks vastavalt stabiilsuse ja majanduskasvu paktile riigi rahanduse jätkusuutlikkuse toetamiseks rohkem ära tegema, kasutades kooskõlas komisjoni 13. jaanuari 2015. aasta teatisega (COM(2015)0012) täielikult ära oma paindlikkussätteid;

4.  tunnistab, kui oluline on ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja laiema majandusjuhtimise raamistiku vaheline sidusus selliste taastamispüüdluste toetamisel, mida on vaja Euroopa poolaasta eeskirjade järgimiseks; rõhutab siiski, et ühtekuuluvuspoliitika õiguspärasus tuleneb aluslepingutest ning selle poliitikaga väljendatakse Euroopa solidaarsust, mille peamised eesmärgid on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ELis, vähendades erinevusi erinevate piirkondade arengutaseme vahel, rahastades strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega seotud investeeringuid ja viies ELi oma kodanikele lähemale; on seetõttu arvamusel, et meetmeid, mis seovad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkuse usaldusväärse majandusjuhtimisega, tuleks rakendada otstarbekalt ja tasakaalustatud viisil, kuid üksnes viimase võimalusena, ja nende tulemuste kohta tuleks aru anda; tuletab ka meelde, et selliste meetmete rakendamine peaks alati olema põhjendatud ja läbipaistev ning seejuures tuleb arvesse võtta asjaomase liikmesriigi majandus- ja sotsiaalolusid, et vältida piiranguid piirkondlikele ja kohalikele investeeringutele, mis on täiesti vältimatud liikmesriikide majanduse, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) jaoks, sest nende investeeringutega maksimeeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning edendatakse konkurentsivõimet ja tootlikkust, eriti ajal, mil avaliku sektori kulutused on suure surve all; juhib seoses kahe liikmesriigi juhtumitega, mille kohta nõukogu tegi 12. juulil 2016. aastal otsused, millega kaasnesid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohased sanktsioonid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 8, tähelepanu komisjoni 27. juuli 2016. aasta ettepanekule ja sellele järgnenud nõukogu 8. augusti otsusele, mille kohaselt tuleb trahvid, mida oleks võidud määrata, tühistada, võttes arvesse liikmesriikide põhjendatud nõudmisi, probleemset majanduskeskkonda, kummagi riigi reformipüüdlusi ja nende püüdeid järgida stabiilsuse ja majanduskasvu pakti eeskirju; on sellega seoses seisukohal, et ettepaneku puhul, mille kohaselt tuleks osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2017. aasta kulukohustustest seoses nimetatud fondide tulemuslikkuse sidumisega usaldusväärse majandusjuhtimisega blokeerida, tuleks arvesse võtta seisukohti, mida Euroopa Parlament on väljendanud struktureeritud dialoogi käigus;

5.  tunneb heameelt selle üle, et komisjon on püüdnud järgneva 18 kuu jaoks poliitiliste eesmärkide seadmisel pidevalt soovituste arvu piirata ja muuta poolaasta ühtsemaks, kattes peamiselt makromajanduse ja sotsiaalküsimuste seisukohast tähtsaimaid valdkondi; kordab, et see hõlbustab soovituste elluviimist majanduslike ja sotsiaalsete võrdlusaluste tervikliku ja mõistliku kogumi alusel; rõhutab, et soovituste arvu vähendamise tulemusel peaks ka temaatiline fookus paranema; rõhutab, et majanduslikku ebavõrdsust tuleb vähendada ja liikmesriikide vahel tuleb saavutada suurem lähenemine;

6.  toetab täielikult püüdlusi, mida on tehtud selleks, et riigid võtaksid riigipõhiste soovituste koostamisel ja elluviimisel, mis kujutab endast pidevat reformiprotsessi, suurema vastutuse; on seisukohal, et selleks, et riigid võtaksid suurema vastutuse ja et parandada riigipõhiste soovituste tulemuslikku rakendamist, ning arvestades, et rohkem kui pooled riigipõhistest soovitustest tuleb ellu viia kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel, tuleks soovitused Euroopa tasandil arusaadavalt määratletud ja struktureeritud prioriteetide alusel selgelt sõnastada, kaasates vajaduse korral ka riikide parlamente ning piirkondlikke ja kohalikke omavalitsusi; kordab, et arvestades pädevuste jaotust eri liikmesriikides, võib kohalike ja piirkondlike omavalitsuste aktiivne osalemine riigipõhiste soovituste rakendamist parandada, ja toetab seetõttu Regioonide Komitee ettepanekut koostada käitumisjuhend, milles käsitletakse kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist Euroopa poolaastas; palub liikmesriikidel tagada oma parlamendis riiklike reformikavade üle nõuetekohane demokraatlik kontroll;

7.  rõhutab, et pikaajaline kriis Euroopa majanduses on näidanud, et tingimata tuleb soodustada investeeringuid sellistes valdkondades nagu haridus ning uuendus-, teadus- ja arendustegevus, suurendades samas ELi konkurentsivõimet jätkusuutlike struktuurireformidega, millega toetada kvaliteetsete töökohtade loomist, ja rakendades vastutustundlikke fiskaalpoliitikameetmeid, et luua töökohtadele, ettevõtetele (eelkõige VKEdele) ja investeeringutele parem keskkond; võtab teadmiseks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) mõju aasta pärast selle töölerakendamist; rõhutab, et igal juhul tuleb EFSI kasutamist suurendada vähem arenenud ja üleminekupiirkondades ja selle investeeringud loovad tõelist lisaväärtust, kuid tuleb teha rohkem pingutusi, et luua muu hulgas piirkondlikul tasandil investeerimisplatvormid;

8.  rõhutab, et töötuse määr on endiselt liiga kõrge, eelkõige noorte puhul, mis näitab, et mitmes liikmesriigis on kvaliteetsete töökohtade loomise suutlikkus endiselt piiratud, ning toonitab, et sotsiaalpartneritega konsulteerides ja kooskõlas riiklike tavadega on vaja võtta täiendavaid meetmeid, et tõhustada oskustesse investeerimist, muuta tööturud kaasavamaks, vähendada sotsiaalset tõrjutust ja üha kasvavat ebavõrdsust sissetuleku ja heaolu osas ning säilitada samal ajal eelarve usaldusväärne haldamine; märgib, et toetusmeetmed rahastamisele juurdepääsu hõlbustamiseks (eelkõige VKEde jaoks) on väga vajalikud, et tegeleda tulemuslikult paljudes liikmesriikides endiselt liiga kõrge töötuse määraga;

9.  rõhutab, et praegune majandusolukord, mida iseloomustab likviidsuse ülejääk ja nullilähedased intressimäärad, väiksena püsiv nõudlus ning majapidamiste ja ettevõtete piiratud investeeringud ja kulutused, tähendab, et majanduskasvu tekitamiseks on vaja rakendada komisjoni kavandatud uut poliitikameetmete kombinatsiooni; märgib, et üksnes rahapoliitikast majanduskasvu stimuleerimiseks ei piisa, kui sellega ei kaasne investeeringuid ja jätkusuutlikke struktuurireforme;

2016. aasta soovituste prioriteedid ja eesmärgid

10.  tõstab esile, et kolme liikmesriigi puhul on komisjon soovitanud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse lõpetada; nõustub komisjoniga, et jooksevkonto suur ja pidev ülejääk viitab sellele, et nõudlust ja investeeringuid (eriti pikaajalisi investeeringuid) tuleb stimuleerida, et lahendada tulevased probleemid seoses transpordi ja kommunikatsiooni, digitaalmajanduse, hariduse, innovatsiooni ja teadustegevuse, kliimamuutuste, energia, keskkonnakaitse ja rahvastiku vananemisega; kutsub komisjoni üles ergutama jätkuvalt vastutustundlikku ja jätkusuutlikku eelarvepoliitikat, mis soodustab kõikides liikmesriikides majanduskasvu ja majanduse elavdamist, pannes suuremat rõhku investeeringutele ja avaliku sektori tõhusamatele kulutustele ning toetades jätkusuutlikke ja sotsiaalselt tasakaalustatud struktuurireforme;

11.  märgib, et vaja on võtta täiendavaid meetmeid rahastamisvõimaluste suurendamiseks (eelkõige VKEde jaoks) ja viivislaenude vähendamiseks euroalas ja kooskõlas ELi õigusaktidega, et muuta pankade bilanss kindlamaks ja suurendada seeläbi pankade võimet anda reaalmajandusele laenu; rõhutab, kui tähtis on pangandusliidu järkjärguline saavutamine ja rakendamine ning kapitaliturgude liidu väljatöötamine, et luua investeeringuteks ja majanduskasvuks stabiilne keskkond ja vältida euroala finantsturu killustumist;

12.  rõhutab asjaolu, et siiani on investeeringud viibinud ning need ei ole suutnud tuua ELis kaasa jätkusuutlikku ja kaasavat majanduskasvu ega aidata parandada ettevõtluskeskkonda; on seisukohal, et rahapoliitikaga peab kaasnema asjakohane fiskaalpoliitika, mille eesmärk on hoogustada ELis majanduskasvu vastavalt stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjadele, sh selle paindlikkusklauslitele; märgib, et riigi tasandist madalamal valitsustasandil on investeeringud viimastel aastatel tugevalt kahanenud, kuid sellegipoolest moodustavad need ELis ligikaudu 60 % avaliku sektori investeeringutest; rõhutab, et investeerimispoliitika instrumendid, nagu EFSI ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, eeldavad asjakohaselt kalibreeritud segarahastamist ja omavahelist täiendavust, et suurendada liidu kulutustega kaasnevat lisaväärtust, meelitades ligi erainvestorite täiendavaid vahendeid; rõhutab seega, et struktuurireformi tugiprogrammis peaks asjaomase struktuurireformiprojekti koostamisel osalema ka kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused;

Lahendused ja järeldused

13.  toonitab vajadust suurendada ELi üldist võimet saavutada majanduskasv, luua ja säilitada kvaliteetseid töökohti ning vähendada seeläbi suurt tööpuudust, ja selleks tuleb luua majanduskasvu soodustav õigusraamistik; on seisukohal, et ränne võib aidata tasakaalustada rahvastiku vananemise negatiivseid tagajärgi, sõltuvalt liikmesriikide suutlikkusest kasutada paremini ära sisserändajate oskusi ja kohandada töörände haldamise süsteeme tööturu vajadustega;

14.  rõhutab, kui olulised on kaasavad haridussüsteemid, mis soodustavad innovatsiooni ja loomingulisust ning annavad tööturu jaoks olulisi oskusi, pidades eelkõige silmas kutseharidust; märgib, et majanduslike, sotsiaalsete ja inimressursi kulude vahel tuleks hoida kooskõlas ELi solidaarsus- ja subsidiaarsuspõhimõtetega asjakohast tasakaalu, vältides palkade ja tööstandardite puhul normide võidulangetamist ning keskendudes samal ajal investeerimisele inimkapitali, teadustegevusse ja arengusse ning haridussüsteemide ja kutsehariduse, sh elukestva õppe täiustamisse; on seisukohal, et innovatsiooni, teadustegevuse ja arengu edendamiseks on vaja hästi kujundatud poliitikat, et soodustada tootlikkust, luua kindel jätkusuutlik majanduskasv ja aidata lahendada praegused struktuursed probleemid ning kaotada seeläbi innovatsioonilõhe teiste riikide majandusega;

15.  kutsub komisjoni üles seadma kõige tähtsamale kohale meetmed, millega vähendatakse investeeringute ja kaubavoogude suurendamist takistavaid tegureid, mis tulenevad ELi tasandil eelkõige energia, transpordi, kommunikatsioonide ja digitaalmajanduse valdkonnas järgitavate strateegiate osas puuduvast selgusest; märgib, et pangalaenudele avaldavad pärast pangandusliidu vastuvõtmist ja riikide tasandil mõju tülikad õigussüsteemid, korruptsioon, finantssektori läbipaistvuse puudumine, iganenud bürokraatia, avalike teenuste ebapiisav digiteerimine, ressursside väärpaigutamine, pangandus- ja kindlustussektoris eksisteerivad siseturu tõkked, tööturu vajadustega mittekooskõlastatud haridussüsteemid ja ühtse turu lõpuleviimine;

16.  taunib asjaolu, et kuigi strateegiaga „Euroopa 2020“ võeti vaesusevastane võitlus esmakordselt ELi kavva, jääb selle eesmärk vähendada liidus vaesuse määra saavutamata; on seisukohal, et vaesusevastase võitluse eesmärki tuleks silmas pidada juba ELi poliitika esmasel kujundamisel;

17.  rõhutab, et suurt maksukiilu on vaja vältida, sest suured maksud vähendavad mitteaktiivsete inimeste, töötute, leibkonna teiste palgasaajate ja madalapalgaliste motivatsiooni uuesti tööle minna;

18.  võtab teatavaks komisjoni ja liikmesriikide vahel SKP lõhe arvutamise metoodika üle käimas olevad arutelud;

19.  juhib tähelepanu sellele, et tuleb teha pingutusi ülejäänud investeerimistakistuste kõrvaldamiseks liikmesriikides ning võimaldada sobivamat, jätkusuutliku majanduskasvu soodustamisele suunatud meetmete kombinatsiooni, mis hõlmaks keskendumist teadus- ja arendustegevuse kuludele; on veendunud, et Euroopa majanduse suurema konkurentsivõime seisukohast on väga oluline tegur avaliku ja erasektori toetus teadusasutustele ja kõrgkoolidele ning selle infrastruktuuri puuduste või puudumise tõttu on teatavad riigid väga halvas olukorras; rõhutab, et ideaalset ja kõigile ühtviisi hästi sobivat ELi innovatsioonipoliitika retsepti ei ole, kuid innovatsiooni ja suutlikkuse vahelise lõhe ületamiseks ELis on soovitatav, et liikmesriigid rakendaksid piisavalt diferentseeritud innovatsioonipoliitikat, mis lähtub juba saavutatud edusammudest;

20.  peab kiiduväärseks 2015. aasta detsembris Pariisi kliimakonverentsil (COP21) saavutatud Pariisi kokkulepet ning kutsub liikmesriike ja komisjoni üles seda rakendama;

2016. aasta Euroopa poolaasta valdkondlikud küsimused

Tööhõive- ja sotsiaalpoliitika

21.  on seisukohal, et nõukogu ja komisjon peaksid võtma eesmärgiks saavutada see, et eelarve konsolideerimise protsessiga kaasneksid meetmed, mis aitavad vähendada ebavõrdsust, ning toonitab, et Euroopa poolaasta protsess peaks aitama leida lahendusi praegustele ja tekkivatele sotsiaalprobleemidele, tagades seeläbi tõhusama majanduse; osutab asjaolule, et sotsiaalsed investeeringud inimkapitali peavad olema peamised täiendavad meetmed, kuna inimkapital on üks majanduskasvu tegureid ning konkurentsi ja arengu hoogustajaid; nõuab, et riigipõhistes soovitustes toetatavate suurte struktuurireformidega kaasneks lühiajalise, keskpika ja pikaajalise sotsiaalse mõju hindamine, et mõista paremini reformide sotsiaalseid, majanduslikke ja tööhõivealaseid tagajärgi, eriti mõju töökohtade loomisele ja majanduskasvule;

22.  rõhutab, et töötus, eriti noorte töötus, on Euroopa ühiskondades jätkuvalt tohutu probleem ning et komisjoni andmete kohaselt on töötus jätkuvalt järk-järgult vähenenud, kuid see on endiselt suurem kui 2008. aastal – 2016. aasta aprillis oli töötuid 21,2 miljonit ja liikmesriikide vahelised erinevused olid väga suured; juhib tähelepanu vajadusele loodavaid töökohti kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt hinnata, et välistada tööhõive määra kasv pelgalt ebakindlate töösuhete või tööjõu vähenemise tagajärjel; märgib, et vaatamata oskuste ja teadmistega seotud tulemustele ei ole mõne liikmesriigi haridus- ja koolitussüsteemid rahvusvaheliselt tulemuslikud ja tagavad vajalikke oskusi üha vähem, mis on aidanud kujuneda olukorral, kus 39 % äriühingutest on endiselt raskusi vajalike oskustega tööjõu leidmisel; nõuab, et riigipõhistes soovitustes tähtsustataks rohkem tööturu struktuurilise tasakaalustamatuse, sealhulgas pikaajalise töötuse ja oskuste nõudlusele mittevastavuse kaotamist, ning rõhutab vajadust suurendada investeeringuid haridus- ja koolitussüsteemidesse ning neid arendada, tagades ühiskonnale vahendid ja suutlikkuse kohaneda tööturu muutuvate nõudmistega;

23.  juhib tähelepanu asjaolule, et aastatel 2008–2014 kasvas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arv ELis 4,2 miljoni võrra ja jõudis rohkem kui 22 miljonini (22,3 %); võtab arvesse, et komisjon on märkinud, et enamikus liikmesriikides seistakse endiselt silmitsi kriisist tingitud teravate sotsiaalsete tagajärgedega; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt suuremaid pingutusi vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja suureneva ebavõrdsuse vähendamiseks, et käsitleda liikmesriikide vahelist ja ühiskondade sisest majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust; on arvamusel, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine ning ebavõrdsuse vähendamine peaks olema üks riigipõhistes soovitustes kajastatud prioriteete, kuna see on ülioluline, et saavutada püsiv majanduskasv ja rakendamise sotsiaalselt jätkusuutlik rütm;

24.  tuletab meelde, et nagu Euroopa Parlament on märkinud, peavad sotsiaalselt vastutustundlikud reformid põhinema solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel ja rikkuse õiglasel jaotumisel, sest see on mudel, mis tagab võrdsuse ja sotsiaalkaitse, kaitseb haavatavaid rühmi ning parandab kõigi kodanike elutingimusi;

25.  on veendunud, et majanduskasv peaks tagama positiivse sotsiaalse mõju; peab kiiduväärseks, et makromajandusliku tulemustabeli raames on kehtestatud kolm uut tööhõive põhinäitajat; kordab, et nendel peaks olema olemasolevate majandusnäitajatega võrdne kaal, millega tagatakse sisemise tasakaalustamatuse parem hindamine ja struktuurireformide tõhustamine; nõuab seda silmas pidades ja selleks, et hoida ära valikuline kohaldamine, et need võiksid viia põhjalikumate analüüsideni, et mõista paremini poliitika ja meetmete põhjuse ning tagajärje vahelist seost; teeb ettepaneku lisada riigipõhiste soovituste struktuuri sotsiaalse tasakaalustamatuse menetlus, et hoida ära sotsiaalsete normide võidulangetamist, tuginedes sotsiaalsete ja tööhõivenäitajate tulemuslikule kasutamisele makromajanduslikus järelevalves; on veendunud, et tööhõive- ja majandusnäitajate võrdsustamise korral peaks see käima käsikäes tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) rolli suurema väärtustamisega Euroopa poolaasta raames;

26.  on seisukohal, et kolme tööhõive näitaja lisamine näitab, et Euroopa tööhõivestrateegia, sealhulgas tööhõivesuunised, täidab olulist osa ELi majanduse juhtimises, kuid vaja on teha suuremaid pingutusi, eriti sotsiaalsete näitajate kehtestamise kaudu;

27.  võtab teadmiseks, et komisjon on algatanud Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise, kuid tuletab meelde vajadust jõuda konsultatsiooniprotsessis tulemusteni ja liikuda edasi uute tulemuslike meetmetega, mille abil püütakse saavutada süvitsiminevam ja õiglasem EL ja mis peaksid mängima olulist rolli ebavõrdsuse käsitlemisel; toob sellega seoses esile viie juhi aruande, milles nõutakse suuremat majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, kuid tunnistatakse, et ühte kõigile sobivat lahendust ei ole olemas; usub selles osas, et iga ühist poliitikat tuleks kohandada iga liikmesriigi jaoks; on seisukohal, et Euroopa meetmetega tuleks käsitleda ka ebavõrdsust ja sissetulekuerinevusi liikmesriikides ning tuleb teha enamat kui lihtsalt tegelda kõige enam puudustkannatavate inimeste olukorraga;

28.  võtab teadmiseks, et Euroopa poolaasta keskendub nüüd rohkem tööhõivele ja sotsiaalsetele tulemustele; tunnistades liikmesriikide pädevusi, nõuab kiireloomulisi meetmeid selleks, et tagada inimväärne töö äraelamist võimaldava töötasuga, juurdepääs piisavale minimaalsele sissetulekule ja sotsiaalkaitsele (mis on juba vähendanud vaesuse määra algse 26,1 % asemel 17,2 %-le) ning kvaliteetsed avalikud teenused, ning toetab nõuetekohase kestliku sotsiaalkindlustussüsteemi väljaarendamist ja rakendamist; kutsub komisjoni üles pakkuma tuge ja vahetama parimaid tavasid liikmesriikidega, et parandada haldussuutlikkust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kuna see on keskne ülesanne pikaajaliste investeeringute taaskäivitamiseks ning töökohtade loomise ja jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks;

29.  rõhutab, et sotsiaalkindlustussüsteemide tagamine ja haldamine kuulub liikmesriikide pädevusse ning liit küll koordineerib neid süsteeme, kuid ei ühtlusta;

30.  märgib, et palgakujundus kuulub liikmesriikide pädevusse ja sellest tuleb vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele kinni pidada;

31.  võtab teadmiseks tõsiasja, et noorte töötus on vähenenud, kuid juhib tähelepanu asjaolule, et see on ikka veel uskumatult kõrgel tasemel: ELis on tööta üle 4 miljoni (alla 25aastase) noore, nendest 2,885 miljonit euroalal; väljendab kahetsust, et rohkem kui kolm aastat pärast noorte tööhõive algatuse käivitamist on noortegarantii rakendamise tulemused äärmiselt ebaühtlased ja mõnel juhul puudub neil mõju; kutsub komisjoni üles esitama oktoobris põhjaliku analüüsi selle rakendamise kohta, mis võiks olla alus programmi jätkamisele;

32.  tuletab meelde, et paljudes liikmesriikides vähenevad töötushüvitised aastast aastasse muude tegurite hulgas pikaaegse töötuse tõttu, suurendades seeläbi vaesuses elavate inimeste arvu ja sotsiaalse tõrjutuse läve; kutsub üles tagama nõuetekohased töötushüvitised, mis võimaldaksid inimestel elada väärikalt, ning nõuab meetmeid nende inimeste sujuvaks integreerimiseks tööturule;

33.  rõhutab asjaolu, et pensionisüsteemide tasakaalustamatus on põhiliselt töötuse, palkade devalveerumise ja töökohtade ebakindlaks muutumise tagajärg; nõuab seetõttu reforme, mis tagaksid piisava rahastamise tugeva esimese pensionisamba jaoks, millega tagatakse vähemalt vaesuspiiri ületavad inimväärsed pensionid;

34.  tuletab veel kord meelde, et inimeste vaba liikumine on olulise tähtsusega Euroopa riikide vahelise lähenemise ja integratsiooni suurendamiseks;

35.  võtab teatavaks miinimumsissetulekute korda käsitlevate soovituste arvu suurenemise (viiele liikmesriigile); arvestades samas, et sissetulekute suur ebavõrdsus on kahjulik mitte ainult sotsiaalse ühtekuuluvuse, vaid ka jätkusuutliku majanduskasvu seisukohast (nagu nii IMF kui ka OECD on hiljuti märkinud), kutsub komisjoni üles täitma president Junckeri poolt ametisse astumise kõnes antud lubaduse tagada kõigile eurooplastele piisav sissetulek Euroopa miinimumsissetuleku raamistiku kaudu, et katta põhilised elamiskulud, järgides samas liikmesriikide tavasid ja subsidiaarsuse põhimõtet;

36.  on mures sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise pärast, mis seondub osaliselt ebatõhusate tööturureformidega; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, mis parandaksid töökohtade kvaliteeti, et vähendada tööturu killustatust, kombineerides neid meetmetega miinimumpalga tõstmiseks inimväärsele tasemele ja tugevdades kollektiivläbirääkimiste osakaalu ja töötajate positsiooni palgakujundamise süsteemides, et vähendada palgaerinevusi; hoiatab, et viimastel aastakümnetel on äriühingute juhid saanud majanduslikust tulust suurema osa, samal ajal kui töötajate palgad on püsinud muutumatuna või on neid vähendatud; leiab, et selline ülemäärane palgaerinevus suurendab ebavõrdsust ning kahjustab äriühingute tootlikkust ja konkurentsivõimet;

37.  väljendab muret asjaolu pärast, et pikaajaline töötus on endiselt suur – ELis on selliseid töötuid 10,5 miljonit –, ja tuletab meelde, et pikaajaliste töötute integreerimine tööturule on kriitilise tähtsusega sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkuse ja töötute endi enesekindluse seisukohalt; väljendab seetõttu kahetsust liikmesriikide tegevusetuse pärast nõukogu soovituse (mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule) rakendamisel; kordab veel kord oma üleskutset komisjonile toetada pingutusi kaasavate elukestvate õppevõimaluste loomiseks igas vanuses töötajatele ja tööotsijatele ning võtta niipea kui võimalik meetmeid ELi rahastamisele juurdepääsu parandamiseks ja võimaluse korral täiendavate vahendite kasutamiseks;

38.  leiab, et sotsiaalkaitse, sh pensionid ja teenused, nagu tervishoid, lastehooldus ja pikaajaline hooldus, on jätkuvalt väga olulised tasakaalustatud ja kaasava majanduskasvu, pikema tööelu, töökohtade loomise ja ebavõrdsuse vähendamise seisukohalt; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama poliitikasuundi, millega tagatakse sotsiaalkaitsesüsteemide piisavus, asjakohasus, tõhusus ja kvaliteet inimese kogu elutsükli vältel, tagades inimväärse elu, võideldes ebavõrdsusega ja tõhustades kaasatust eesmärgiga kaotada vaesus, eelkõige nende osas, kes on tööturult välja jäetud, ja kõige haavatavamate rühmade osas;

39.  tuletab meelde nii füüsilisi kui ka digitaalseid takistusi ja tõkkeid, millega puudega inimesed tänapäeval ikka veel kokku puutuvad; loodab, et komisjoni algatatud puudega inimesi käsitlevat õigusakti rakendatakse kiiresti ning selle puhul keskendutakse tulemuslikult erimeetmetele kaasatuse ja juurdepääsu edendamiseks;

Siseturg

40.  kiidab heaks paljud riigipõhised soovitused, millega toetatakse hästitoimivat integreeritud ühtset turgu, sh rahastamis- ja investeerimisvõimalusi, millega toetatakse ettevõtlust, eriti VKEsid, ja töökohtade loomist, e-valitsust, avalikke hankeid ja vastastikust tunnustamist (muu hulgas kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist); rõhutab, et jõustamine on selleks, et nende poliitikavaldkondade mõju oleks tunda, ülioluline; peab sellega seoses äärmiselt oluliseks, et komisjon pööraks riigipõhiste soovituste osas võimalikult palju tähelepanu pikaajaliste reformide tegemisele, millel on märkimisväärne mõju eelkõige sotsiaalsete investeeringute, töökohtade ja koolituse seisukohast;

41.  märgib, et ühtne turg on ELi majanduse selgroog, ja rõhutab, et kaasav ühtne turg koos tõhusama juhtimisega, mis soodustab paremat õigusloomet ja konkurentsi, on otsustava tähtsusega vahend majanduskasvu, ühtekuuluvuse, tööhõive ja konkurentsivõime parandamiseks ning ettevõtlussektori ja tarbijate usalduse säilitamiseks; palub komisjonil seetõttu jälgida liikmesriikide edusamme ning toonitab uuesti, et oluline on lisada ühtse turu sammas ametlikult Euroopa poolaastasse, mis võimaldaks ühtse turu näitajate pidevat seiret, et oleks võimalik võtta süstemaatilisi järelmeetmeid ja hinnata liikmesriikide riigipõhiste soovituste alaseid edusamme;

42.  väljendab heameelt komisjoni otsustavuse üle tegeleda maksustamisalase koostöö puudumise küsimusega ELis ning eelkõige VKEde ees seisvate probleemidega, mis on tingitud erinevate riigisiseste käibemaksueeskirjade keerukusest; palub komisjonil hinnata täiendava koordineerimise teostatavust ja eelkõige lihtsustatud käibemaksu kehtestamise võimalust digitaalsel ühtsel turul;

43.  mõistab hukka endiselt esinevad või juurde loodud takistused, mis pärsivad hästi toimivat ja integreeritud ühtset turgu; juhib eriti tähelepanu teenuste direktiivi osalisele ülevõtmisele ja rakendamisele paljudes liikmesriikides ning kutsub komisjoni üles jõustama tõhusamalt seda, mille osas liikmesriigid on võtnud endale ELi õiguse kohaselt kohustuse; tuletab meelde komisjoni võetud kohustust algatada vajaduse korral rikkumismenetlusi, et tagada kaupade ja teenuste ning digitaalset ühtset turgu käsitlevate õigusaktide täielik rakendamine;

44.  juhib tähelepanu asjaolule, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteem põhineb õigussüsteemide vastastikuse usalduse ja kvalifikatsioonide kvaliteedi vastastikuse kontrollimise põhimõtetel; märgib, et kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise paremaks rakendamiseks on vaja edasisi meetmeid; rõhutab nõuetekohase jõustamise ja parema reguleerimise olulisust, arvestades ühtse turu killustatust, mis piirab majandustegevust ja tarbijate valikuid, ning et see peaks hõlmama kõiki ettevõtlussektoreid ja kehtima nii olemasolevate kui ka tulevaste õigusaktide suhtes; kiidab heaks reguleeritud kvalifikatsioonide ja kutsealade kaardistamise, millega luuakse interaktiivne avalik andmebaas, mis toetab liikmesriikide riiklikke tegevuskavasid;

45.  avaldab kahetsust, et riigipõhistes soovitustes osutatakse endiselt avalike hangete puudujääkidele, nagu konkurentsi ja läbipaistvuse puudumine, kusjuures 21 liikmesriiki ei ole suutnud õigusaktide paketti täielikult üle võtta, mis toob kaasa turumoonutused; kutsub komisjoni üles kiiresti tegutsema, et liikmesriigid täidaksid oma õiguslikke kohustusi, ning komisjon peaks selleks kohaldama vajalikke rikkumismenetlusi; kutsub komisjoni üles jälgima süstemaatiliselt tõhusal ja läbipaistval moel, et haldusmenetlused ei tekitaks ettevõtjatele ebaproportsionaalset koormust ega välistataks VKEde osalemist hankemenetlustes;

46.  toetab liikmesriike nende püüdlustes moderniseerida riigihalduse teenuseid, eriti e-valitsuse kaudu, ning nõuab paremat piiriülest koostööd, haldusmenetluste lihtsustamist ja haldusasutuste koostalitlusvõimet kõigi ettevõtjate ja kodanike huvides, ning kutsub samas komisjoni üles teostama juhtudel, kui avalike teenuste digiteerimist rahastatakse ELi eelarvest, tulemuslikumat järelevalvet rahaliste vahendite otstarbekohase kasutamise üle;

47.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogu eesistujale, komisjoni presidendile, eurorühma esimehele, EKP presidendile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0058.

(2)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2015)0238.

(3)

ELT C 165E, 11.6.2013, lk 24.

(4)

ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.

(5)

ELT C 24, 22.1.2016, lk 2.

(6)

Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2016)0358.


TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI ARVAMUS (*) (28.9.2016)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta prioriteetide rakendamise kohta

(2016/2101(INI))

Arvamuse koostaja: Sofia Ribeiro(*)

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

ETTEPANEKUD

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et komisjoni andmete(1) kohaselt on majanduskasv endiselt suhteliselt tagasihoidlik ja majanduse elavdamine on jätkuvalt ebaühtlane, kusjuures mõnes liikmesriigis on registreerinud majanduslangus kvartalite lõikes;

B.  arvestades, et riigiaruannetest(2) ilmneb, et sooline ebavõrdsus on jätkuvalt märkimisväärne ja see on endiselt üks peamisi soolise võrdõiguslikkuse saavutamist takistavaid tegureid ning vastuvõetamatu soolise diskrimineerimise vorm, kusjuures kiiresti on vaja pingutada selle nimel, et vähendada lõhet meeste ja naiste tööhõivemäära vahel;

1.  märgib, et riigipõhised soovitused näitavad liikmesriikide vahelisi erinevusi Euroopa poolaasta raames ja vajadust ülespoole suunatud sotsiaalse ja majandusliku lähenemise järele; väidab, et liikmesriigid peaksid jätkuvalt tähtsustama oma poliitilistele kitsaskohtadele vastavalt kohandatud reforme, mille abil parandada ühiskonna ja majanduse elavdamist ning konkurentsivõimet, luua kvaliteetseid töökohti ja edendada sotsiaalset ühtekuuluvust; tuletab seetõttu meelde, et vaja on suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid, viies ellu sotsiaalselt vastutustundlikke struktuurireforme, mis vähendavad majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust, võttes omaks maksu- ja eelarvealastel kohustustel põhineva lähenemisviisi ning kasutades vajaduse korral parimal moel ära olemasolevaid paindlikkusvarusid, et see oleks kooskõlas majanduskasvu ja kvaliteetse tööhõivega; on arvamusel, et sotsiaalpartnerid peaksid vajaduse korral struktuurireformide väljatöötamise ja elluviimise protsessis aktiivselt osalema, et parandada reformide elluviimist, mis praegu ei ole rahuldav; tuletab meelde, et need reformid peaksid võimaldama ELil ja selle liikmesriikidel saavutada strateegia „Euroopa 2020“ viis eesmärki, ning rõhutab, et nende reformide tulemusel ei tohi töötajate ja VKEde kaitse muutuda nõrgemaks;

2.  on seisukohal, et nõukogu ja komisjon peaksid võtma eesmärgiks saavutada see, et eelarve konsolideerimise protsessiga kaasneksid meetmed, mis aitavad vähendada ebavõrdsust, ning toonitab, et Euroopa poolaasta protsess peaks aitama anda vastuseid praegustele ja tekkivatele sotsiaalprobleemidele, tagades seeläbi tõhusama majanduse; osutab asjaolule, et sotsiaalsed investeeringud inimkapitali peavad olema peamised täiendavad meetmed, kuna inimkapital on üks majanduskasvu tegureid ning konkurentsi ja arengu hoogustajaid; nõuab, et riigipõhistes soovitustes toetatavate suurte struktuurireformidega kaasneks lühiajalise, keskpika ja pikaajalise sotsiaalse mõju hindamine, et mõista paremini reformide sotsiaalseid, majanduslikke ja tööhõivealaseid tagajärgi, eriti mõju töökohtade loomisele ja majanduskasvule;

3.  rõhutab, et töötus, eriti noorte töötus, on Euroopa ühiskondades jätkuvalt valdav probleem ning et komisjoni andmete kohaselt on töötus jätkuvalt järk-järgult vähenenud, kuid see on endiselt suurem kui 2008. aastal – 2016. aasta aprillis oli töötuid 21,2 miljonit ja liikmesriikide vahelised erinevused on väga suured; juhib tähelepanu vajadusele loodavaid töökohti kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt hinnata, et välistada tööhõive määrade kasv pelgalt ebakindlate töösuhete või tööjõu vähenemise tagajärjel; märgib, et vaatamata oskuste ja teadmistega seotud tulemustele ei ole mõne liikmesriigi haridus- ja koolitussüsteemid rahvusvaheliselt tulemuslikud ja tagavad vajalikke oskusi üha vähem, mis on aidanud kujuneda olukorral, kus 39 % äriühingutest on endiselt raskusi vajalike oskustega tööjõu leidmisel; nõuab, et riigipõhistes soovitustes tähtsustataks rohkem tööturu struktuurilise tasakaalustamatuse, sealhulgas pikaajalise töötuse ja oskuste nõudlusele mittevastavuse kaotamist, ning rõhutab vajadust suurendada investeeringuid haridus- ja koolitussüsteemidesse ning neid arendada, tagades ühiskonnale vahendid ja suutlikkuse kohaneda tööturu muutuvate nõuetega;

4.  toonitab erainvesteeringute tähtsust, kuid usub, et ka riiklikke kulutusi tuleks tõhusal ja tulemuslikul viisil edendada; peab seetõttu äärmiselt oluliseks anda liikmesriikidele ulatuslik tegutsemisvabadus kutsekoolitusse ja -haridusse investeerimisel ning selle võrdse kättesaadavuse tagamisel, alustades suuremast riiklikust kaasrahastamise määrast peamiste ELi projektide toetamiseks kõnealuses valdkonnas; usub, et liikmesriigid peaksid keskenduma kuluallikatele, mis suurendavad tulevikus tootmisvõimet ja millel on oluline positiivne ülekanduv mõju majandusele tervikuna – eriti (teadus-, töö- ja kutsealase) hariduse ning koolituse, teadus- ja arendustegevuse ning taristute (transport, energeetika ja side) abil;

5.  juhib tähelepanu, et aastatel 2008–2014 kasvas vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste arv ELis 4,2 miljoni võtta rohkem kui 22 miljonini (22,3%); võtab arvesse, et komisjon on märkinud, et enamikus liikmesriikides seistakse endiselt silmitsi kriisist tingitud teravate sotsiaalsete tagajärgedega; nõuab komisjonilt ja liikmesriikidelt suuremaid pingutusi vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja suureneva ebavõrdsuse vähendamiseks, et käsitleda liikmesriikide vahelist ja ühiskondade sisest majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust; on arvamusel, et vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu võitlemine ning ebavõrdsuse vähendamine peaks olema üks riigipõhistes soovitustes kajastatud prioriteete, kuna see on ülioluline, et saavutada püsiv majanduskasv ja rakendamise sotsiaalselt jätkusuutlik rütm;

6.  tuletab meelde, et nagu Euroopa Parlament on märkinud, peavad sotsiaalselt vastutustundlikud reformid põhinema solidaarsusel, integratsioonil, sotsiaalsel õiglusel ja õiglasel rikkuse jaotumisel, sest see on mudel, mis tagab võrdsuse ja sotsiaalkaitse, kaitseb haavatavaid rühmi ning parandab kõigi kodanike elutingimusi;

7.  nõuab, et Euroopa siseturg, mis on kõige suurema potentsiaaliga vahend majanduskasvu edendamiseks ja töötuse vastu võitlemiseks ELis, kujundatakse välja koos õigusaktide jõustamise ja eeskirjade järgimise kontrollimisega;

8.  tuletab meelde, et strateegias „Euroopa 2020“ esitatud pikemaajalisem visioon on esimese sammuna hea, kuid usub, et neid eesmärke tuleks kohandada vastavalt tegelikkusele ja eri liikmesriikide vajadustele, andes liikmesriikidele poliitikas piisavalt ruumi leida vastavalt nende oludele kohandatud viis reformide elluviimiseks sidusrühmadega tihedalt konsulteerides, tagades samal ajal, et nende eesmärkide keskmes on endiselt strateegia „Euroopa 2020“;

9.  tuletab meelde Euroopa Ülemkogu üleskutset(3) kasutada iga-aastaseid soolist võrdõiguslikkust käsitlevaid aruandeid Euroopa poolaasta raames soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks;

10.  peab kahetsusväärseks, et strateegias „Euroopa 2020“ ei ole arvestatud soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega, ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles lisama strateegiasse soolise võrdõiguslikkuse samba ja soolise võrdõiguslikkuse üldise eesmärgi;

11.  on veendunud, et majanduskasv peaks tagama positiivse sotsiaalse mõju; peab kiiduväärseks, et makromajanduslikku tulemustabelisse on lisatud kolm uut tööhõive põhinäitajat; kordab, et nendel peaks olema olemasolevate majandusnäitajatega võrdne kaal, millega tagatakse sisemise tasakaalustamatuse parem hindamine ja struktuurireformide tõhustamine; nõuab seda silmas pidades ja selleks, et hoida ära valikuline kohaldamine, et need võiksid viia põhjalikumate analüüsideni, et mõista paremini poliitika ja meetmete põhjuse ning tagajärje vahelist seost; teeb ettepaneku lisada riigipõhiste soovituste struktuuri sotsiaalse tasakaalustamatuse menetlus, et hoida ära üksteisega võitlemine madalamate sotsiaalsete normide nimel, tuginedes sotsiaalsete ja tööhõivenäitajate tulemuslikule kasutamisele makromajanduslikus järelevalves; on veendunud, et tööhõive- ja majandusnäitajate võrdsustamise korral peaks see käima käsikäes tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) rolli suurema väärtustamisega Euroopa poolaasta raames;

12.  on seisukohal, et kolme majandusnäitaja lisamine näitab, et Euroopa tööhõivestrateegia, sealhulgas tööhõivesuunised, täidab olulist osa ELi majanduse juhtimises, kuid vaja on teha suuremaid pingutusi, eriti sotsiaalsete näitajate kehtestamise kaudu;

13.  võtab teadmiseks, et komisjon on algatanud Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise, kuid tuletab meelde vajadust tutvustada konsultatsiooniprotsessi tulemusi ja liikuda edasi uute tulemuslike meetmetega, mille abil püütakse saavutada süvitsiminevam ja õiglasem EL ja mis peaksid mängima olulist rolli ebavõrdsuse käsitlemisel; toob sellega seoses esile viie juhi aruande, milles nõutakse suuremat majanduslikku ja sotsiaalset lähenemist, kuid tunnistatakse, et ühte kõigile sobivat lahendust ei ole olemas; usub selles osas, et iga ühist poliitikat tuleks kohandada iga liikmesriigi jaoks; on seisukohal, et Euroopa meetmetega tuleks käsitleda ka ebavõrdsust ja tuluerinevusi liikmesriikide siseselt ning tuleb teha enamat kui lihtsalt tegelda kõige enam puudustkannatavate inimeste olukorraga;

14.  võtab teadmiseks, et Euroopa poolaasta keskendub nüüd rohkem tööhõivele ja sotsiaalsetele tulemustele; tunnistades liikmesriikide pädevusi, nõuab kiireloomulisi meetmeid selleks, et tagada inimväärne töö äraelamist võimaldava töötasuga, juurdepääs piisavale minimaalsele sissetulekule ja sotsiaalkaitsele (mis on juba vähendanud vaesuse määra 26,1%-lt 17,2%-le) ning kvaliteetsed avalikud teenused, ning toetab nõuetekohase kestliku sotsiaalkindlustussüsteemi väljaarendamist ja rakendamist; kutsub komisjoni üles pakkuma tuge ja vahetama parimaid tavasid liikmesriikidega, et parandada haldussuutlikkust riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kuna see on keskne ülesanne pikaajaliste investeeringute taaskäivitamiseks ja töökohtade loomise ning jätkusuutliku majanduskasvu tagamiseks;

15.  märgib, et sotsiaalkaitset, sealhulgas pensioneid ja selliseid teenuseid nagu tervishoid, lapsehoid ja pikaajaline hooldus, loetakse 2016. aasta riigipõhistes soovitustes(4) tasakaalustatud ja kaasava majanduskasvu jaoks ülioluliseks ning need võivad aidata toetada tööhõivemäära suurenemist ja soolise ebavõrdsuse vähendamist;

16.  rõhutab, et sotsiaalkindlustussüsteemide tagamine ja haldamine kuulub liikmesriikide pädevusse ning liit küll koordineerib neid süsteeme, kuid ei ühtlusta;

17.  kutsub liikmesriike üles lisama oma riiklikesse reformikavadesse ning stabiilsus- ja lähenemisprogrammidesse sooline mõõde ning meeste ja naiste vahelise võrdõiguslikkuse põhimõte, kehtestades selleks kvalitatiivsed eesmärgid ja meetmed, mis käsitlevad püsivat soolist ebavõrdsust;

18.  märgib, et palgakujundus kuulub liikmesriikide pädevusse ja sellest tuleb vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele kinni pidada;

19.  tunnistab, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) töötati välja selleks, et see etendaks olulist rolli investeeringute võimendamisel ning majanduskasvu ja töökohtade loomise edendamisel; nõuab komisjonilt kindlat keskendumist EFSI edendamisele ning sellele eraldatud vahendite kasutamisele piirkondades, mis on rängast tööpuudusest eriti mõjutatud ja kus osalus on väike või olematu; kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima ja kontrollima Junckeri kava kohaseid investeeringuid, et hinnata investeeringute tegelikku majanduslikku ja tööhõivealast mõju, analüüsides samaaegselt esinenud takistusi, eriti VKEde osas, sest see kava ei ole mitte ainult nende uus rahastamisallikas, vaid selle kaudu antakse neile ka tehnilist abi ning nõustamist; kutsub samal ajal komisjoni üles jätkama pingutusi, et parandada ettevõtluskeskkonda ja ettevõtjate rahastamistingimusi; toetab sotsiaalsete ja keskkonnaalaste investeeringute suurendamist ja sotsiaalpartnerite osalemist fondi tegevuses; rõhutab ühtlasi, kui tähtis on tagada, et EFSI rahastatavaid programme reguleerivaid eeskirju järgitakse täies ulatuses; on seisukohal, et nii nagu Euroopa Parlament on nõudnud, tuleks projektides keskenduda kvaliteedile ning ühtlasi ergutada kvaliteetsete töökohtade loomist ja tõususuunalist sotsiaalset lähenemist; kordab oma rõhuasetust pidada tähtsaks investeeringuid inimkapitali ja muid sotsiaalseid investeeringuid ning vajadust rakendada tulemuslikult sotsiaalsete investeeringute paketti;

20.  toonitab, et seni ei ole Junckeri kava saavutanud seatud tulemusi, kuna kava kohaselt rahastatud projektid puudutavad eranditult suuri taristuid, mis ei loo jätkusuutlikke ja püsivaid töökohti; toonitab ühtlasi asjaolu, et on vaja võtta meetmeid ja teha investeeringuid olemasolevasse taristusse, mis on praeguseks vananenud ning mis vajab ohutuks muutmist ja ajakohastamist;

21.  kahetseb, et komisjon ei ole pööranud oma hinnangute/soovituste paketis piisavalt tähelepanu sotsiaalmajandusele; juhib tähelepanu, et selles sektoris tegutseb 2 miljonit äriühingut, mis annavad tööd rohkem kui 14 miljonile inimestele ning aitavad saavutada 2020. aastaks seatud eesmärke; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles sotsiaalseid ettevõtteid rohkem tunnustama ja tähtsustama; on seisukohal, et ebapiisav tunnustamine teeb rahastamise saamise nende jaoks raskemaks; kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku Euroopa põhikirja loomiseks ühistutele, ühingutele, sihtasutustele ja vastastikustele ühingutele;

22.  kutsub liikmesriike üles kasutama oma eelarvevõimalusi, et suurendada riiklikke investeeringuid majanduskasvule soodsates valdkondades, nagu taristu, haridus ja teadusuuringud;

23.  tunnustab mitme liikmesriigi pingutusi struktuurireformide elluviimisel, et suurendada tootlikkust, soodustada töökohtade loomist, suurendada konkurentsivõimet ja parandada ettevõtluskeskkonda; tuletab meelde, et mõnes liikmesriigis soodustati elluviidud reformidega paindlikkust turvalisuse arvel, ja toonitab seetõttu, et üldine lähenemine tuleb uuesti tasakaalu viia, et viia ellu uued sotsiaalselt vastutustundlikud reformid, keskendudes kodanike heaolule ja viies tõhusa ja jätkusuutliku majanduskasvu kooskõlla ELi sotsiaalnormidega; on siiski seisukohal, et vaja on teha veel rohkem, eriti ebaefektiivsuse korral ja eelkõige liikmesriikides, kus on suur jooksevkonto ülejääk, võttes eelkõige meetmeid ülemääraste säästude suunamiseks sisemajandusse ja seeläbi ergutades kodumaiseid investeeringuid; tuletab meelde, et tugeva ja jätkusuutliku majanduskasvu ning tõususuunalise sotsiaalse lähenemise ergutamiseks on pooleli palju muid struktuurireforme sellistes valdkondades nagu eelarvepoliitika, energeetika ja tööstuspoliitika ning reformid seoses pensioni- ja tervishoiusüsteemide, avalike kulutuste ja sotsiaalsete investeeringutega ning tööjõu maksustamise muutmisega selliselt, et soodustada töökohtade loomist ja luua stiimulid ettevõtluseks ning töökohtade loomiseks;

24.  võtab teadmiseks tõsiasja, et noorte tööpuudus on vähenenud, kuid juhib tähelepanu, et see on ikka veel uskumatult kõrgel tasemel: üle 4 miljoni noore (alla 25aastase) on ELis töötud, nendest 2,885 miljonit olid töötud euroalal; väljendab kahetsust, et rohkem kui kolm aastat pärast noorte tööhõive algatuse käivitamist on noortegarantii rakendamise tulemused nii ebaühtlased ja mõnel juhul ebatõhusad; kutsub komisjoni üles esitama oktoobris põhjaliku analüüsi selle rakendamise kohta, mis võiks olla alus programmi jätkamisele;

25.  tuletab meelde, et paljudes liikmesriikides vähenevad töötushüvitised aastast aastasse muude tegurite hulgas pikaaegse tööpuuduse tõttu, suurendades seeläbi vaesuses elavate inimeste arvu ja sotsiaalse tõrjutuse läve; kutsub üles tagama nõuetekohased töötushüvitised, mis võimaldaksid inimestel elada väärikalt, ning nõuab meetmeid nende inimeste sujuvaks integreerimiseks tööturule;

26.  tuletab meelde, kui oluline on läbipaistvuse süstemaatiline jälgimine valitsemissektoris, mis on tähtis kriteerium usalduse suurendamiseks Euroopa vastu ning majanduskasvu ja investeeringute positiivse mõjuringi edendaja;

27.  on sügavalt veendunud, et ettevõtluse ja tööhõive suhtes sõbralikum õiguskeskkond julgustab suuremate erainvesteeringute tegemist, majanduskasvu ja töökohtade loomist;

28.  rõhutab asjaolu, et pensionisüsteemide tasakaalustamatus on põhiliselt tööpuuduse, palkade devalveerumise ja töökohtade ebakindlaks muutumise tagajärg; nõuab seetõttu reforme, mis tagaksid piisava rahastamise tugeva esimese pensionisamba jaoks, millega tagatakse vähemalt vaesuspiiri ületavad inimväärsed pensionid;

29.  tuletab veel kord meelde, et inimeste vaba liikumine on olulise tähtsusega Euroopa riikide vahelise lähenemise ja integratsiooni suurendamiseks;

30.  võtab teatavaks miinimumsissetulekute korda käsitlevate soovituste arvu suurenemise (viiele liikmesriigile); arvestades samas, et sissetulekute suur ebavõrdsus on kahjulik mitte ainult sotsiaalse sidususe, vaid ka jätkusuutliku majanduskasvu seisukohast (nagu nii IMF kui ka OECD on hiljuti märkinud), kutsub komisjoni üles täitma president Junckeri poolt ametisse astumise kõnes antud lubadust tagada kõigile eurooplastele piisav sissetulek Euroopa miinimumsissetuleku raamistiku kaudu, et katta põhilised elamiskulud, järgides samas liikmesriikide tavasid ja subsidiaarsuse põhimõtet;

31.  on mures sissetulekute ebavõrdsuse suurenemise pärast, mis seondub osaliselt ebatõhusate tööturureformidega; palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta meetmeid, mis parandaksid töökohtade kvaliteeti, et vähendada tööturu killustatust, kombineerides neid meetmetega miinimumpalga tõstmiseks inimväärsele tasemele ja tugevdades kollektiivläbirääkimiste osakaalu ja töötajate positsiooni palkade kehtestamise süsteemides, et vähendada palgaerinevusi; hoiatab, et viimastel aastakümnetel on äriühingute juhid saanud majanduslikust tulust suurema osa, samal ajal kui töötajate palgad on püsinud muutumatuna või on neid vähendatud; leiab, et selline ülemäärane palgaerinevus suurendab ebavõrdsust ja kahjustab äriühingute tootlikkust ning konkurentsivõimet;

32.  väljendab muret asjaolu pärast, et pikaaegne tööpuudus on endiselt suur – ELis on töötuid 10,5 miljonit –, ja tuletab meelde, et pikaajaliselt töötute integreerimine tööturule on kriitilise tähtsusega sotsiaalkaitsesüsteemide jätkusuutlikkuse ja töötute endi enesekindluse seisukohalt; väljendab seetõttu kahetsust liikmesriikide tegevusetuse pärast nõukogu soovituse (mis käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule) rakendamisel; kordab veel kord oma üleskutset komisjonile toetada pingutusi kaasavate elukestvate õppevõimaluste loomiseks igas vanuses töötajatele ja tööotsijatele ning võtta niipea kui võimalik meetmeid ELi rahastamisele juurdepääsu parandamiseks ja võimaluse korral täiendavate vahendite kasutamiseks;

33.  leiab, et sotsiaalkaitse, sh pensionid ja teenused, nagu tervishoid, lastehooldus ja pikaajaline hooldus, on jätkuvalt väga olulised tasakaalustatud ja kaasava majanduskasvu, pikema tööelu, töökohtade loomise ja ebavõrdsuse vähendamise seisukohalt; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles tõhustama poliitikasuundi, millega tagatakse sotsiaalkaitsesüsteemide piisavus, asjakohasus, tõhusus ja kvaliteet inimese kogu elutsükli vältel, tagades inimväärse elu, võideldes ebavõrdsusega ja tõhustades kaasatust eesmärgiga kaotada vaesus, eelkõige nende osas, kes on tööturult välja jäetud, ja kõige haavatavamate rühmade osas;

34.  peab kahetsusväärseks, et komisjon jättis oma soovituste paketis tähelepanuta Euroopa Parlamendi nõude tugevdada ELi toimimise lepingu artikli 349 kohaldamist, eelkõige erimeetmete vastuvõtmise teel, et integreerida äärepoolsemaid piirkondi ELi mõjusamalt; märgib, et nendes piirkondades on eritingimused ja -piirangud ning töötuse määrad üle 30 %; rõhutab vajadust eristatud meetmete ja programmide rakendamise järele, et vähendada ebaühtlust ja suurendada sotsiaalset sidusust ELi s; kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu muudele maapiirkondadele, kus seistakse silmitsi väga paljude majanduslike, keskkonna-, demograafiliste ja sotsiaalsete probleemidega; leiab, et esmatähtsaks tuleks lugeda ka kõik piirkonnad, kus on endiselt suur pikaajaline ja noorte tööpuudus ning kus tootlikkuse kasv on jätkuvalt aeglane, mis mõjutab elustandardit ja konkurentsivõimet; kutsub sellega seoses liikmesriike üles looma eriotstarbelisi investeerimisprogramme oma allpiirkondade jaoks, mille tööpuuduse määr ületab 30 %; kordab veel kord üleskutset komisjonile aidata kõnealuseid liikmesriike nimetatud investeerimisprogrammide kujundamisel ja rahastamisel mitmeaastase finantsraamistiku raames, nagu on kokku lepitud;

35.  palub komisjonil ja liikmesriikidel võtta suuremaid kohustusi demograafiliste muutuste vastu võitlemiseks ühtekuuluvuspoliitika rakendamise kaudu, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 174, eriti nendes piirkondades, kus valitsevad püsivad väga ebasoodsad looduslikud või demograafilised tingimused; on seisukohal, et Euroopa poolaasta raames tuleks demograafiliste probleemide käsitlemisel tähelepanu laiendada ning võtta arvesse muid aspekte lisaks rahvastiku vananemisest tulenevale mõjule riikide eelarvetele; leiab, et need punktid tuleks lisada riigipõhistele soovitustele, võttes riiklike aspektide kõrval arvesse ka piirkondlikke ja kohalikke aspekte; tuletab meelde vajadust tugevdada territoriaalset ühtekuuluvust strateegiliste investeeringute kaudu piirkondades, mis kannatavad tõsiste demograafiliste probleemide all, et suurendada konkurentsivõimet, parandada tööstusstruktuuri ja territoriaalset ühtekuuluvust ning lõppeesmärgina säilitada elanike arv;

36.  usub, et halduskoormuse ja nõuetele vastavuse kulude vähendamine ettevõtjatele, eriti VKEdele, samuti tarbetute õigusaktide tühistamine, jätkates samal ajal tarbijate, töötajate, tervise- ja keskkonnakaitse kõrge taseme tagamist, on majanduskasvu ja töökohtade saavutamise võti;

37.  juhib tähelepanu, et ELis alates 2015. aastast esile kerkinud suured probleemid, näiteks vajadus vastu võtta pagulasi, võidelda terrorismi vastu ja suurendada julgeolekut, jätkuv majandus- ja sotsiaalkriis, põllumajanduskriis ning Euroopa Liitu ennast mõjutav identiteedikriis, eeldavad tõsiseid kohanemispingutusi ja hoolikat kaalumist seoses sanktsioonide kohaldamisega ülemäärase eelarvepuudujäägiga liikmesriikide suhtes; rõhutab tõsiseid pingutusi, mida on tehtud nende uute oludega kohanemiseks; märgib, et on oluline, et komisjon kohaldaks järjepidevalt ja sidusalt stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirju; kutsub komisjoni ja nõukogu üles kaaluma ESFi kärpimisest loobumist liikmesriikide suhtes sanktsioonide kehtestamise eesmärgil 2016. aastal, arvestades praegust olukorda ja asjaolu, et see tähendaks fondi kasutamise peatamist riikides, mille suhtes kohaldatakse sanktsioone, ajal, mil nad neid vahendeid kõige enam vajavad;

38.  rõhutab, et liikmesriikide eelarvepuudujääk võib suureneda vajaduse tõttu kaasrahastada projekte, mida rahastatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest; märgib, et eelarvepiiranguid arvestades on paljudel raskustes olevatel piirkondadel vähem võimalusi Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest vahendite saamiseks; palub komisjonil vaadata läbi kaasrahastamise taotlused väga suure võlakoormuse või eelarvepuudujäägiga piirkondade osas;

39.  peab kahetsusväärseks, et parlamendi seisukohal on pärast täiskogul vastuvõtmist väga väike võimalus mõjutada või tõepoolest muuta kõnealuseid riigipõhiseid soovitusi; nõuab Euroopa poolaasta menetluse raames tugevamat demokraatlikku koostisosa nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil; nõuab sellist tegevuskava, mille raames parlamendi seisukohta rohkem tähtsustatakse ja enne nõukogus otsuse tegemist arvesse võetakse;

40.  väljendab kahetsust, et sidusrühmade kaasamine Euroopa poolaastasse liikmesriikide ja ELi tasandil on ikka veel ebapiisav, liiga madala kvaliteediga ja seda ei kontrollita nõuetekohaselt; kutsub komisjoni ja nõukogu üles andma kindlaid soovitusi, eelkõige kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasamise kohta kõrge kvaliteediga struktureeritud dialoogi võrdväärselt sotsiaalpartneritega, et tagada nähtavus, isevastutus ja aruandekohustus kodanike ees, mis on väga oluline demokraatliku kaasamise ja Euroopa poolaasta protsessi rollist arusaamise jaoks ühiskonnas;

41.  tuletab meelde nii füüsilisi kui ka digitaalseid takistusi ja tõkkeid, millega puudega inimesed praegu ikka veel kokku puutuvad; loodab, et komisjoni algatatud puudega inimesi käsitlevat õigusakti rakendatakse kiiresti ning selle puhul keskendutakse tulemuslikult erimeetmetele kaasatuse ja juurdepääsu edendamiseks;

42.  rõhutab, et oluline on kuulata ära sotsiaalvaldkonna ja demokraatlikud esindajad, kellest enamik on viimaste aastate jooksul nõudnud Euroopa poolaasta protsessi läbivaatamist eelkõige investeeringute, sotsiaalkulutuste kvaliteedi ning erakorraliste tööhõive- ja koolitusmeetmete osas.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

35

12

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Laura Agea, Tim Aker, Guillaume Balas, Brando Benifei, Mara Bizzotto, Enrique Calvet Chambon, David Casa, Ole Christensen, Martina Dlabajová, Lampros Fountoulis, Elena Gentile, Arne Gericke, Thomas Händel, Marian Harkin, Danuta Jazłowiecka, Agnes Jongerius, Jan Keller, Ádám Kósa, Jean Lambert, Jérôme Lavrilleux, Jeroen Lenaers, Verónica Lope Fontagné, Javi López, Morten Løkkegaard, Dominique Martin, Elisabeth Morin-Chartier, Emilian Pavel, João Pimenta Lopes, Georgi Pirinski, Marek Plura, Sofia Ribeiro, Maria João Rodrigues, Anne Sander, Jutta Steinruck, Ulrike Trebesius, Marita Ulvskog, Renate Weber, Tatjana Ždanoka, Jana Žitňanská

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Georges Bach, Rosa D’Amato, Rosa Estaràs Ferragut, Tania González Peñas, Sergio Gutiérrez Prieto, Eduard Kukan, Flavio Zanonato, Gabriele Zimmer

(1)

Euroopa Komisjon „Employment and Social developments in Europe“ („Tööhõive ja sotsiaalsed arengud Euroopas“), kvartaliülevaade, suvi 2016 (juuni 2016).

(2)

COM(2016)0095 final/2.

(3)

Nõukogu järeldused soolise võrdõiguslikkuse kohta, 337/16.

(4)

COM(2016) 321 final.


SISETURU- JA TARBIJAKAITSEKOMISJONI ARVAMUS (27.9.2016)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta prioriteetide rakendamise kohta

(2016/2101(INI))

Arvamuse koostaja: Catherine Stihler

ETTEPANEKUD

Siseturu- ja tarbijakaitsekomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  kordab, kui tähtis on hästi toimiv, konkurentsipõhine ja integreeritud ühtne turg Euroopa majanduse elavdamiseks pärast finantskriisi; toetab selliste riigipõhiste soovituste lisamist, mis lähevad kaugemale eelarve ja makromajanduse eesmärkidest ning võimaldavad tasakaalustatumat poliitikameetmete kombinatsiooni, millel on potentsiaal tagada jätkusuutlik kasv, millega soodustatakse suuremat stabiilsust, majanduskasvu, keskkonnaalaseid edusamme, tööhõivet ja suuremat konkurentsivõimet, ilma milleta ei ole võimalik saavutada majanduse tasakaalustatud elavdamist; kiidab heaks sellise suunamuutuse ning riigipõhiste soovituste ühtlustatud struktuuri; rõhutab, et ühtse turu killustatus on üks peamisi suurema struktuurse majanduskasvu saavutamise takistusi; nõuab suuremate pingutuste tegemist maksupettuste ja maksude maksmisest kõrvalehoidumise vastu võitlemiseks;

2.  kiidab heaks paljud riigipõhised soovitused, millega toetatakse hästitoimivat integreeritud ühtset turgu, sh rahastamis- ja investeerimisvõimalusi, millega toetatakse ettevõtlust, eriti VKEsid, ja töökohtade loomist, e-valitsust, avalikke hankeid ja vastastikust tunnustamist (muu hulgas kvalifikatsioonide vastastikust tunnustamist); rõhutab, et jõustamine on keskse tähtsusega, et nende poliitikavaldkondade mõju oleks tunda; peab sellega seoses äärmiselt oluliseks, et komisjon pööraks riigipõhiste soovituste osas võimalikult palju tähelepanu pikaajaliste reformide tegemisele, millel on märkimisväärne mõju eelkõige sotsiaalsete investeeringute, töökohtade ja koolituse seisukohast;

3.  märgib, et ühtne turg on ELi majanduse selgroog, ja rõhutab, et kaasav ühtne turg koos tõhusama juhtimisega, mis soodustab paremat õigusloomet ja konkurentsi, on otsustava tähtsusega vahend majanduskasvu, ühtekuuluvuse, tööhõive ja konkurentsivõime parandamiseks ning ettevõtlussektori ja tarbijate usalduse säilitamiseks; palub komisjonil seetõttu jälgida liikmesriikide edusamme ning toonitab uuesti, et oluline on lisada ühtse turu sammas ametlikult Euroopa poolaastasse, mis võimaldaks ühtse turu näitajate pidevat seiret, et oleks võimalik võtta süstemaatilisi järelmeetmeid ja hinnata liikmesriikide riigipõhiste soovituste alaseid edusamme;

4.  märgib, et liikmesriikidel on ühtse turu heas juhtimises ja nõuetekohases toimimises väga oluline roll, mistõttu nad peavad võtma proaktiivselt üheskoos vastutuse ja ühtset turgu juhtima, andes ühtse turu olukorda käsitlevate konsolideeritud aruannete koostamise ning ühtse turu kui juhtimise tugisamba ametliku Euroopa poolaastasse integreerimisega uue poliitilise impulsi;

5.  võtab teadmiseks riigipõhiste soovituste uue struktuuri 2016. aastal, mis võimaldab tuvastatud põhiprobleemide tõhusamat lahendamist; rõhutab siiski, et tähelepanuta ei tohi jätta liikmesriikide edusamme kõigi riigipõhiste soovituste osas ning rakendamisel esinevaid probleeme tuleks põhjalikult analüüsida;

6.  rõhutab komisjoni käimasolevate ja tulevaste ühtse turu algatuste ning Euroopa poolaasta protsessi vahelise sidususe tagamise vajadust, eriti nende algatuste puhul, mis hõlmavad ühtse turu, digitaalse ühtse turu, energia siseturu, kapitaliturgude liidu ja „Euroopa 2020“ strateegiaid; kutsub liikmesriike üles tegema digitaalse ühtse turu ja ühtse turu strateegiate rakendamisel igakülgset koostööd ning toetama jagamismajanduse edasist arendamist;

7.  kutsub komisjoni üles võtma riigipõhiste soovituste koostamisel arvesse tulevasi poliitikameetmeid, nt kapitaliturgude liidu ja digitaalse ühtse turuga seonduvad meetmeid, ning iga riigi olukorda, et liikmesriigid varakult ette valmistada ja tagada seeläbi nimetatud meetmete tõrgeteta rakendamine;

8.  rõhutab, et vaja on kaasavat ja läbipaistvat lähenemisviisi, mille tulemusena viiakse Euroopa poolaasta raames läbi asjakohaseid ja vajalikke reforme; toonitab asjaomaste sidusrühmadega peetava jätkuva arutelu tähtsust eesmärgiga tugevdada Euroopa poolaasta menetlust;

9.  kutsub liikmesriike üles tegema kõik võimaliku soodsa ettevõtluskeskkonna edendamiseks, vähendades veelgi bürokraatiat, parandades haldustõhusust ja õigusloome kvaliteeti, samuti investeeringute ja innovatsiooni, energiatõhususe, teadus- ja arendustegevuse ning digiteerimise kaudu, et luua töökohti, eelkõige läbi mikroettevõtjate, e-kaubanduse, idufirmade ning VKEde;

10.  väljendab heameelt komisjoni otsustavuse üle tegeleda maksustamisalase koostöö puudumise küsimusega ELis ning eelkõige VKEde ees seisvate probleemidega, mis on tingitud erinevate siseriiklike käibemaksueeskirjade keerukusest; palub komisjonil hinnata täiendava koordineerimise teostatavust ja eelkõige lihtsustatud käibemaksu kehtestamise võimalust digitaalse ühtse turu valdkonnas;

11.  mõistab hukka endiselt esinevad või tehtavad takistused, mis pärsivad hästi toimivat ja integreeritud ühtset turgu; juhib eriti tähelepanu teenuste direktiivi osalisele ülevõtmisele ja rakendamisele paljudes liikmesriikides ning kutsub komisjoni üles jõustama tõhusamalt seda, mille osas liikmesriigid on võtnud endale ELi õiguse kohaselt kohustuse; tuletab meelde komisjoni võetud kohustust algatada vajaduse korral rikkumismenetlusi, et tagada kaupade ja teenuste ning digitaalset ühtset turgu käsitlevate õigusaktide täielik rakendamine;

12.  juhib olemasolevate takistuse seas tähelepanu tõketele, mis ei võimalda puudega inimestel siseturu eelistest täiel määral osa saada; loodab, et komisjoni algatatud puudega inimesi käsitlevat õigusakt rakendatakse kiiresti ning selle puhul keskendutakse tulemuslikult erimeetmetele kaasatuse ja juurdepääsu edendamiseks;

13.  juhib tähelepanu asjaolule, et kutsekvalifikatsioonide tunnustamise süsteem põhineb õigussüsteemide vastastikuse usalduse ja kvalifikatsioonide kvaliteedi vastastikuse kontrollimise põhimõtetel; märgib, et kutsekvalifikatsioonide vastastikuse tunnustamise paremaks rakendamiseks on vaja edasisi meetmeid; rõhutab nõuetekohase jõustamise ja parema reguleerimise olulisust, arvestades ühtse turu killustatust, mis piirab majandustegevust ja tarbijate valikuid, ning et see peaks hõlmama kõiki ettevõtlussektoreid ja kehtima nii olemasolevate kui ka tulevaste õigusaktide suhtes; kiidab heaks reguleeritud kvalifikatsioonide ja kutsealade kaardistamise, millega luuakse interaktiivne avalik andmebaas, mis võib toetada liikmesriikide riiklikke tegevuskavasid;

14.  avaldab kahetsust, et riigipõhistes soovitustes osutatakse endiselt riigihangete puudujääkidele, nagu konkurentsi ja läbipaistvuse puudumine, kusjuures 21 liikmesriiki ei ole suutnud õigusaktide paketti täielikult üle võtta, mis toob kaasa turumoonutused; kutsub komisjoni üles kiiresti tegutsema, tagamaks selle, et liikmesriigid täidaksid oma õiguslikke kohustusi ja kohaldaksid vajalikke rikkumismenetlusi; kutsub komisjoni üles jälgima süstemaatiliselt tõhusal ja läbipaistval moel, et haldusmenetlused ei tekitaks ettevõtjatele ebaproportsionaalset koormust ega välistataks VKEde osalemist hankemenetlustes;

15.  toetab liikmesriike nende püüdlustes moderniseerida riigihalduse teenuseid, eriti e-valitsuse kaudu, ning nõuab paremat piiriülest koostööd, haldusmenetluste lihtsustamist ja haldusasutuste koostalitlusvõimet kõigi ettevõtjate ja kodanike huvides, kutsudes samas komisjoni üles juhtudel, kui avalike teenuste digiteerimist rahastatakse ELi eelarvest, teostama tulemuslikumat järelevalvet rahaliste vahendite otstarbekohase kasutamise üle;

16.  märgib, et mitmes riigipõhises soovituses keskendutakse oskustele ja tööturule; rõhutab, et õiged oskused ning kutsealusõppesse ja elukestvasse õppesse investeerimine on tootlikkuse, konkurentsivõime ja tootmismahu kasvu tagamiseks elulise tähtsusega; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kiiremas korras rakendama, vastu võtma ja tõhustama digitaalse ja elukestva õppe programme; rõhutab lisaks sellele vajadust anda nii üliõpilastele kui ka praktikantidele koolituse raames võimalus minna välismaale praktikale või õppereisile ning ergutada seda;

17.  väljendab heameelt selle üle, et riigipõhistes aruannetes pannakse suuremat rõhku tööturule ning juhitakse tähelepanu sellistele tõsistele struktuursetele probleemidele nagu pikaajaline töötus ja aktiivsete tööturumeetmete puudulik rakendamine; rõhutab, et liiga paljude tuvastatud probleemide puhul ei ole nendega tegelemiseks koostatud sihipäraseid soovitusi.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

28

2

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Dita Charanzová, Sergio Gaetano Cofferati, Daniel Dalton, Nicola Danti, Vicky Ford, Evelyne Gebhardt, Sergio Gutiérrez Prieto, Liisa Jaakonsaari, Philippe Juvin, Eva Paunova, Virginie Rozière, Christel Schaldemose, Andreas Schwab, Olga Sehnalová, Igor Šoltes, Ivan Štefanec, Catherine Stihler, Richard Sulík, Róża Gräfin von Thun und Hohenstein, Mylène Troszczynski, Anneleen Van Bossuyt, Marco Zullo

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Birgit Collin-Langen, Roberta Metsola, Julia Reda, Marc Tarabella

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Tim Aker, Franc Bogovič, Albert Deß, Sofia Ribeiro


REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (13.9.2016)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta prioriteetide rakendamise kohta

(2016/2101(INI))

Arvamuse koostaja: Fernando Ruas

ETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse nõukogu 7. detsembri 2015. aasta järeldusi „Sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamine“ (15071/15),

1.  tõdeb, et uus ühtlustatud Euroopa poolaasta, mis annab liikmesriikide ja kõigi tasandi huvirühmadega koostöö tegemiseks ja suhtlemiseks rohkem võimalusi, on sidusam, tugevdades riigi enda vastutust, esitades vähem soovitusi, ning keskendudes kolmele peamisele prioriteedile – milleks on sellised stabiliseerivad elemendid nagu investeeringute toetamine, struktuurireformide läbiviimine ja vastutustundliku avaliku sektori rahanduse tagamine –, et soodustada majanduskasvu, töökohtade loomist, koolitus- ja õppimisvõimalusi ning teadus- ja uuendustegevust; märgib, et sotsiaalmajanduse edendamine projektide abil, mis soodustavad majanduskasvu ja sotsiaalsete ettevõtete arengut, võib suurendada piirkondade tööhõivet ja jõukust; on seisukohal, et piirkondlike ja kohalike omavalitsuste osalemist tuleb veel rohkem suurendada, ja soovitab koostada kohalike ja piirkondlike omavalitsuste osalemist Euroopa poolaastas käsitleva käitumisjuhendi, mis on sarnane ühtekuuluvuspoliitika partnerlust käsitleva käitumisjuhendiga;

2.  märgib, et teatavates liikmesriikides on tööpuuduse määr, eriti noorte ja pikaajalise tööpuuduse osas, endiselt kõrge; rõhutab, et paljudes riikides ei suudeta tööturgu endiselt piisavalt toetada ja ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendid on mõnel juhul endiselt peamine rahastamisallikas, mille toel investeerida majanduskasvu, arengusse, tööhõivesse ja haridusse; rõhutab sellega seoses Euroopa poolaasta raames pakutavaid võimalusi selliste vahendite ja mehhanismide uurimiseks, millega tagatakse, et stabiilsuse ja majanduskasvu paktiga võimaldatud paindlikkust saab kasutada strateegilistes investeerimisvaldkondades majanduskasvu ja jätkusuutliku tööhõive jaoks; kutsub peale selle komisjoni üles aitama liikmesriikidel kasutada tulusate investeeringute toetamiseks täiel määral ära eelarvepoliitilist manööverdamisruumi ja tuletab meelde, et struktuurireformide tulemused ilmnevad alles pika aja pärast; on ühtlasi seisukohal, et tuleks kaaluda, kas kaasata käimasoleva Euroopa poolaasta hindamisse 2014.–2020. aasta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest investeeringute saajad;

3.  juhib tähelepanu olulisele rollile, mis sotsiaalsetel ettevõtetel on suure konkurentsivõimega ja õiglasema regionaalarengu toetamisel kõnealuste ettevõtete erinevate ärimudelite ning sotsiaalsete ja ökoloogiliste eesmärkide abil; rõhutab vajadust suurendada piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning sotsiaalmajanduse organisatsioonide vahel olemas olevate partnerluste nähtavust kõigis liikmesriikides; kutsub komisjoni üles esitama ELi sotsiaalsete ettevõtete tegevuskava, et kasutada ära jätkusuutliku majanduskasvu kõik võimalused;

4.  väljendab muret puuduvate investeeringute summa suurenemise pärast, mis kahjustab pikaaegset jätkusuutlikku majanduskasvu ja kvaliteetsete töökohtade loomist, ning peab sellega seoses kahetsusväärseks, et praegusel programmitöö perioodil on ühtekuuluvuspoliitika rakenduskavade vastuvõtmine viibinud; rõhutab seetõttu, et rakenduskavasid tuleb rakendada kiiresti ja järjekindlalt ning kooskõlas muude ELi rahastatavate programmide ja algatustega; tuletab sellega seoses meelde, et Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi rakendamine peab täiendama Euroopa struktuuri- ja investeerimisfonde, et ära kasutada kogu avaliku ja erasektori investeerimispotentsiaali ning tagada õiglasem geograafiline tasakaal; tuletab üldisemas mõttes meelde, et koostoimet ja täiendavust erinevate ELi fondide, programmide, algatuste (sh Euroopa tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm ning programm „Horisont 2020“) ja riiklike investeeringute vahel tuleb ära kasutada, et maksimeerida kavandatud investeeringute täielikku potentsiaali, vähendada piirkondlikke erinevusi ja saavutada paremini Euroopa 2020. aasta eesmärke; toonitab ka vajadust edendada mitmetasandilist valitsemist ja parandada avaliku halduse üldist kvaliteeti nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, keskendudes eelkõige haldussuutlikkusele ning riigihanke-eeskirjade, läbipaistvuse, usaldusväärsuse ja korruptsioonivastase võitluse tugevdamisele;

5.  tunnistab, kui oluline on ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja laiema majandusjuhtimise raamistiku vaheline sidusus selliste taastamispüüdluste toetamisel, mida on vaja Euroopa poolaasta eeskirjade järgimiseks; rõhutab siiski, et ühtekuuluvuspoliitika õiguspärasus tuleneb aluslepingutest ning selle poliitikaga väljendatakse Euroopa solidaarsust, mille peamised eesmärgid on majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamine ELis, vähendades erinevusi erinevate piirkondade arengutaseme vahel, rahastades strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega seotud investeeringuid ja viies ELi oma kodanikele lähemale; on seetõttu arvamusel, et meetmeid, mis seovad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide tulemuslikkuse usaldusväärse majandusjuhtimisega, tuleks rakendada otstarbekalt ja tasakaalustatud viisil, kuid üksnes viimase võimalusena, ja nende tulemuste kohta tuleks aru anda; tuletab ka meelde, et selliste meetmete rakendamine peaks alati olema põhjendatud ja läbipaistev ning seejuures tuleb arvesse võtta asjaomase liikmesriigi konkreetseid sotsiaal-majanduslikke olusid, et vältida piiranguid piirkondlikele ja kohalikele investeeringutele, mis on täiesti vältimatud liikmesriikide majanduse, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEd) jaoks, sest nende investeeringutega maksimeeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning edendatakse konkurentsivõimet ja tootlikkust, eriti ajal, mil avaliku sektori kulutused on suure surve all;

6.  seoses kahe liikmesriigi juhtumitega, mis oli nõukogu 12. juuli 2016. aasta otsuste aluseks, millega kaasnesid ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse kohased sanktsioonid vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 126 lõikele 8, rõhutab komisjoni 27. juuli 2016. aasta ettepanekut ja sellele järgnenud nõukogu 8. augusti otsust trahvid, mida oleks võidud määrata, tühistada, võttes arvesse liikmesriikide põhjendatud nõudmisi, probleemset majanduskeskkonda, kummagi riigi reformipüüdlusi ja nende püüdeid järgida stabiilsuse ja majanduskasvu pakti eeskirju; on sellega seoses seisukohal, et ettepaneku puhul, mille kohaselt tuleks osa Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide 2017. aasta kulukohustustest seoses nimetatud fondide tulemuslikkuse sidumisega usaldusväärse majandusjuhtimisega blokeerida, tuleks arvesse võtta arvamust, mida Euroopa Parlament väljendab struktureeritud dialoogi käigus;

7.  palub komisjonil paremini arvesse võtta strateegiat „Euroopa 2020“ ja paremini käsitleda selle peamisi eesmärke, tõhustades strateegia rakendamist, teostades Euroopa poolaasta kontekstis strateegiaanalüüsi ning esitades meetmed ja metoodika, mis aitaksid paremini jälgida ELi rahalisi vahendeid, mis on seotud strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega; on arvamusel, et eelseisev mitmeaastase finantsraamistiku läbivaatamine annab võimaluse analüüsida, hinnata ja vajaduse korral suurendada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lisaväärtust ja toetust strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide saavutamisele, millel on Euroopa poolaasta protsessidega kaudne seos;

8.  juhib tähelepanu sellele, et erinevast rahapoliitikast tuleneva majandusliku asümmeetria tasakaalustamine euroala riikide ja muude riikide vahel on oluline territoriaalse ühtekuuluvuse eesmärkide saavutamiseks;

9.  on veendunud, et avaliku sektori kulutuste läbipaistvuse ja mõjususe tagamine on majanduskasvu soodustava keskkonna loomisel esmatähtis; on peale selle veendunud, et tuleb kindlamalt taotleda haldusmenetluste lihtsustamist, mille peamine eesmärk on vähendada halduskoormust; peab tervitatavaks asjaolu, et mitmed liikmesriigid on suutnud täita oma rakenduskavades sisalduvaid riigipõhiseid soovitusi sihtotstarbeliste investeeringute abil või eeltingimustega seotud reformide elluviimisega; juhib tähelepanu sellele, et riigipõhised soovitused võiksid olla kasulik vahend investeerimisvõimaluste levitamiseks ja koos ühtekuuluvuspoliitika eeltingimustega võiksid need täita tähtsat rolli, sest neil on laiemale investeerimiskeskkonnale märkimisväärne positiivne ülekanduv mõju; kiidab heaks asjaolu, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide investeeringud aitavadki juba kaasa struktuurireformide rakendamisele ja parandavad liikmesriikide üldisi majandustulemusi, nagu on soovitatud asjaomastes riigipõhistes soovitustes, aidates saavutada ELi strateegilisi eesmärke, st majanduskasvu, kvaliteetsete töökohtade ja säästva arengu loomist kõikjal liidus, sealhulgas looduslikult või geograafiliselt ebasoodsates piirkondades;

10.  on arvamusel, et kavandatud struktuurireformi tugiprogrammiga tuleks anda liikmesriikidele vabatahtlikkuse alusel sihtotstarbelist ja sihipärast toetust, et aidata neid institutsiooniliste, struktuuri- ja haldusreformide kavandamisel ja läbiviimisel, ning see peaks endast kujutama lisatoetust ja samal ajal tuleks tagada, et ei esineks kattumist ega topeltrahastamist juba olemas olevate teiste liidu rahastamisvahenditega ega muud liiki tehnilise abiga; palub komisjonil avaldada sellega seoses ühtne strateegiline dokument, milles määratakse kindlaks prioriteedid ja kriteeriumid struktuurireformi tugiprogrammi kasutamiseks kooskõlastatult muude ELi suutlikkuse suurendamise meetmetega; rõhutab, et komisjoni ettepanek paigutada eelarvevahendid ühtekuuluvuspoliitika tehnilise abi alt ümber struktuurireformi tugiprogrammi ei tohiks luua pretsedenti ühegi tulevase ettepaneku jaoks.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

8.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

26

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Steeve Briois, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Monika Smolková, Maria Spyraki, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

Czesław Hoc, Karol Karski, Julia Reda, Tatjana Ždanoka


KULTUURI- JA HARIDUSKOMISJONI ARVAMUS (28.9.2016)

majandus- ja rahanduskomisjonile

majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta ja 2016. aasta prioriteetide rakendamise kohta

(2016/2101(INI))

Arvamuse koostaja: Bogdan Andrzej Zdrojewski

ETTEPANEKUD

Kultuuri- ja hariduskomisjon palub vastutaval majandus- ja rahanduskomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1.  võtab teadmiseks, et noorte tööpuudus on Euroopas püsiv probleem; märgib, et ELi tööhõiveolukord on liikmesriigiti väga erinev; tunnistab noorte romade, muudesse vähemustesse kuuluvate, sisserändaja taustaga või puuetega noorte haavatavat olukorda enamiku liikmesriikide tööturgudel; juhib seepärast tähelepanu tööturureformide vajadusele, arvestades asjaolu, et igal kodanikul on õigus haridusele ja haridus on integratsiooni ja sotsiaalse kaasatuse saavutamise ning vaesuse ja tõrjutuse vältimise kõige olulisem eeldus;

2.  rõhutab ka pakilist reformivajadust paralleelse hariduse ja koolituse projektide edendamiseks, et kohandada noorte oskusi praeguste ja tulevaste tööturu vajadustega, võideldes ühtlasi otsustavalt diskrimineerimise ja ebavõrdsuse vastu, kooskõlas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkidega; võtab teadmiseks, et komisjon võttis hiljuti vastu Euroopa uue oskuste tegevuskava; väljendab sellega seoses jätkuvat toetust noortegarantii kavasse kuuluvale noorte tööhõive algatusele, mis aitab liikmesriikidel noortele sihipärast ja nende vajadustel põhinevat toetust pakkuda; nõuab, et EL jätkaks Erasmuse projekti toetamist;

3.  rõhutab vajadust jätkata jõupingutusi haridussüsteemist varakult lahkumise vähendamiseks ja ebasoodsas olukorras noorte hariduse edendamiseks kooskõlas strateegias „Euroopa 2020“ sätestatud eesmärkidega; võtab teadmiseks, et hariduse ja koolituse valdkonna 2015. aasta ülevaate tulemused näitavad, et kuigi strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide täitmisel on edasi liigutud, kasvab oht ebavõrdsust suurendada, kui välja jäetakse kõige haavatavamad, sealhulgas teistsuguse sotsiaal-majandusliku taustaga ja ebasoodsas olukorras noored; juhib tähelepanu vajadusele suurendada tööjõus osalemise määra noorte naiste (eelkõige pärast rasedus- ja sünnituspuhkust ning üksikemade puhul) ja noorte rändajate, madala kvalifikatsiooniga ning puudega noorte ja kõikide diskrimineerimisohus noorte hulgas;

4.  rõhutab, et üldised tööturumeetmed ja konkreetsemalt oskuste sobitamise meetmed kutsehariduse ja -koolituse valdkonnas peavad olema suunatud kvaliteetsete ja turvaliste töökohtade loomisele ja edendamisele kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) inimväärse töö tegevuskavaga; märgib, et need meetmed peavad aitama võidelda niisuguste nähtuste vastu nagu ebakindel töö, nulltunnilepingud ja tasustamata praktikaõpe;

5.  tunneb heameelt komisjoni algatuse üle käivitada konsultatsioon Euroopa sotsiaalõiguste samba loomise üle; peab esmatähtsaks, et see algatus käivitaks paindlikuma oskuste ja pädevuse arendamise, elukestva õppe meetmed ning kvaliteetse tööhõive aktiivse toetamise;

6.  rõhutab, et sotsiaalne ettevõtlus on kasvav valdkond, mis võib ühtaegu edendada majandust ja vähendada ilmajäetust, sotsiaalset tõrjutust ning muid sotsiaalseid probleeme; on seetõttu seisukohal, et ettevõtlusharidus peaks hõlmama sotsiaalset mõõdet ja selle raames tuleks käsitleda niisuguseid teemasid nagu õiglane kaubandus, sotsiaalne ettevõtlus ja alternatiivsed ärimudelid, näiteks ühistud, et püüelda sotsiaalsema, kaasavama ja jätkusuutlikuma majanduse poole;

7.  nõuab noorte koolist tööle ülemineku hõlbustamiseks meetmeid, mis tagaksid kvaliteetse praktika ja õpipoisiõppe ning annaksid noortele selgesti määratletud õigused, mis hõlmavad juurdepääsu sotsiaalkaitsele, kirjalikele ja siduvatele lepingutele ning õiglast tasu, tagamaks, et neid töömaailma sisenemisel ei diskrimineerita;

8.  tuletab meelde, et hariduse rahastamise tase liikmesriikides on endiselt madalam kui kriisieelsel ajal, ning kutsub üles suurendama kõigi kättesaadavate Euroopa rahastamisvahendite, eelkõige struktuurifondide (ERFi ja ESFi) ja EFSI kaudu investeerimist taristusse ning haridus- ja koolitussüsteemi kvaliteedi ja asjakohasuse tagamisse; kordab, et jätkusuutlikud investeeringud haridusse ja kultuuri suurendavad töölesobivust ning aitavad kaasa säästvale majanduskasvule ja kvaliteetsete töökohtade loomisele ELis; nõuab lisaks liikmesriikidelt investeeringute suunamist kaasavasse haridusse, mis vastab sotsiaalsetele väljakutsetele seoses kõigile võrdse juurdepääsu ja võrdsete võimaluste tagamisega, sealhulgas laiendades alusharidust ja täiskasvanute õppimisvõimalusi ning soodustades koolihariduse juba lõpetanud noorte naasmist hariduse ja koolituse juurde;

9.  toonitab vajadust reformida ja moderniseerida liikmesriikide kooli- ja kutsehariduse ning koolitussüsteemide struktuure, hõlmates õppimise ja õpetamise terviklikku käsitust, millega edendatakse innovatsiooni, loovust ja digitehnoloogia kasutamist; samuti toonitab vajadust parandada ELi ja liikmesriikide koostoimet ning soodustada parimate tavade vahetamist liikmesriikide vahel;

10.  rõhutab vajadust tugevdada kultuuri ja hariduse koostoimet ning edendada kunstiharidust, mis on kriitilise mõtlemise, loominguliste ja ülekantavate oskuste ja pädevuse ning kodanikuväärtuste kujundamisel otsustavalt tähtis, võimaldades õppijal kujuneda aktiivseks, vastutustundlikuks ja eelarvamusteta ühiskonnaliikmeks; on seisukohal, et tervishoiu- ja haridussüsteemide ning üldsusele osutatavate teenuste kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks, aga ka majandusarenguks soodsate tingimuste loomiseks on oluline suurendada avaliku sektori investeeringuid;

11.  rõhutab, et ikka veel liiga suur tööpuuduse määr näitab, et töökohtade loomise võime on enamikus liikmesriikidest endiselt piiratud; rõhutab, et sotsiaalpartneritega konsulteerides ja riikide tavasid järgides tuleb võtta edasisi meetmeid, et tööturg kõikjal kaasavamaks muuta; väljendab muret asjaolu pärast, et enamik uutest töökohtadest on madala kvaliteediga, neid iseloomustavad väike palk ja ebakindlad töötingimused ning seetõttu ei suuda need tarbimist ja sisenõudlust kuigivõrd ergutada;

12.  tuletab meelde vaba- ja kogemushariduse suurt tähtsust noorte töölesobivuseks vajalike oskuste arendamisel ja säilitamisel, nagu ettevõtlus, juhtimine ja suutlikkuse suurendamine, eelkõige tõrjutud rühmade hulgas;

13.  rõhutab vajadust suurendada ELi üldist võimet kvaliteetseid töökohti luua ja säilitada ning seeläbi tööpuudust vähendada, arvestades samas, et rändel võib olla tähtis roll, sealhulgas hariduskavade kaudu, mida täiendavad tõhusad avaliku sektori kulutused kvaliteetsetele sotsiaalsetele ja keskkonnahoidlikele investeeringutele, et töötajaid tööturule lõimida ja tööpuudust vähendada;

14.  rõhutab vajadust kaaluda vähemuse ja sisserännanud ning puuetega noorte konkreetseid haridusvajadusi, austades seejuures nõuetekohaselt liidu kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;

15.  kutsub liikmesriike üles suurendama loodusteaduste, tehnoloogia, inseneriteaduste ja matemaatika programmide ja õpingute ligitõmbavust, et kaotada selles valdkonnas asjatundjate puudus ning süvendada digitaaloskuste ja meediapädevuse arendamist kõigil haridustasanditel;

16.  rõhutab, et haridus- ja koolitusreformid on osutunud edukaks seal, kus Euroopa poolaasta konsultatsioonidesse on kaasatud sotsiaalpartnerid;

17.  tunneb heameelt programmi „Erasmus+“ panuse üle liikuvuse ja kultuurivahetuste edendamisse kõikjal ELis ja kolmandates riikides; nõuab Euroopa vahendite paremat edendamist ja kasutamist läbipaistvuse ja liikuvuse huvides ning et saavutada omandatud oskuste ja kvalifikatsiooni tunnustamine Euroopa tasandil, et anda noortele, kes on valmis oma koolitus- ja töövõimaluste parandamiseks mujale liikuma, paremaid tagatisi ja suurem kindlus ametialaseks ja sotsiaalseks integreerumiseks; kinnitab uuesti ka vajadust tagada liikuvusvõimalused kutsekoolituseks, ebasoodsas olukorras olevatele noortele ning diskrimineerimise eri vormide all kannatavatele inimestele;

18.  rõhutab, kui tähtis on saavutada 2018. aastaks kogemus- ja vabaõppe ning elukestva õppe käigus saadud pädevuse, oskuste ja teadmiste valideerimine, nagu on sedastatud nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses; märgib sellega seoses, et tunnustamine on väga tähtis, et suurendada formaalhariduse ja uute erialaste võimaluste kättesaadavust, samuti tugevdab see eneseaustust ja õpihuvi; rõhutab, et mõned riigid on asjakohase õigusraamistiku väljatöötamisel suuri edusamme teinud, samal ajal kui teistel on terviklike valideerimisstrateegiate loomisega raskusi; rõhutab seetõttu vajadust töötada välja terviklikud strateegiad, et valideerimist võimaldada;

19.  rõhutab, et kultuuri- ja loomemajandus annab noorte tööhõivesse olulise panuse ning selles sektoris töötab keskmiselt rohkem noori kui üheski teises; võtab teadmiseks, et kogu ELis töötab kultuurisektoris üle 6 miljoni inimese; toonitab, et kultuuri- ja loomemajanduse jätkuv edendamine ja sellesse investeerimine aitab uusi töökohti luua ja noorte tööpuudust vähendada, ning nõuab seepärast ELi rahastamiskavade, eelkõige programmi „Horisont 2020“ ja EFSI tõhusamat kasutamist; rõhutab sellega seoses, et tipptasemel tehnoloogia, loovmeedia ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia pakub noortele erilist huvi;

20.  kinnitab, et programm „Kodanike Euroopa“ on ainuke ELi programm, mis on täielikult pühendatud Euroopa Liidu kodakondsuse edendamisele, sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisele ning majanduslike võimaluste loomisele rahvusvahelise partnerluse, sõpruslinnade liikumise ja linnade võrgustike abil;

21.  rõhutab teaduse võtmerolli jätkusuutlikus majandusarengus ja rahvusvahelises koostöös; soovitab seetõttu jätkata „Horisont 2020“ tegevuskava raames teadusuuringutesse investeerimist, et saavutada strateegias „Euroopa 2020“ püstitatud teadus- ja arendustöö 3% osakaalu eesmärk.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

26.9.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

16

4

2

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Isabella Adinolfi, Dominique Bilde, Andrea Bocskor, Nikolaos Chountis, Silvia Costa, Mircea Diaconu, María Teresa Giménez Barbat, Petra Kammerevert, Andrew Lewer, Stefano Maullu, Luigi Morgano, Momchil Nekov, Michaela Šojdrová, Helga Trüpel, Sabine Verheyen, Bogdan Brunon Wenta, Bogdan Andrzej Zdrojewski, Milan Zver, Krystyna Łybacka

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ernest Maragall, Emma McClarkin, Martina Michels


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

11.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

39

14

4

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Gerolf Annemans, Pervenche Berès, Udo Bullmann, Esther de Lange, Fabio De Masi, Anneliese Dodds, Markus Ferber, Jonás Fernández, Sven Giegold, Neena Gill, Roberto Gualtieri, Brian Hayes, Gunnar Hökmark, Danuta Maria Hübner, Cătălin Sorin Ivan, Petr Ježek, Barbara Kappel, Georgios Kyrtsos, Alain Lamassoure, Philippe Lamberts, Werner Langen, Bernd Lucke, Olle Ludvigsson, Ivana Maletić, Fulvio Martusciello, Marisa Matias, Costas Mavrides, Bernard Monot, Luděk Niedermayer, Stanisław Ożóg, Dimitrios Papadimoulis, Sirpa Pietikäinen, Alfred Sant, Molly Scott Cato, Pedro Silva Pereira, Theodor Dumitru Stolojan, Kay Swinburne, Michael Theurer, Ramon Tremosa i Balcells, Ernest Urtasun, Marco Valli, Tom Vandenkendelaere, Cora van Nieuwenhuizen, Miguel Viegas, Beatrix von Storch, Jakob von Weizsäcker, Pablo Zalba Bidegain, Sotirios Zarianopoulos

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Alain Cadec, Ashley Fox, Sophia in ‘t Veld, Thomas Mann, Emmanuel Maurel, Siôn Simon, Joachim Starbatty, Tibor Szanyi, Romana Tomc

Õigusteave - Privaatsuspoliitika