RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010

20.10.2016 - (COM(2016)0052 – C8-0035/2016 – 2016/0030(COD)) - ***I

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
Raportöör: Jerzy Buzek

Menetlus : 2016/0030(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0310/2016

Esitatud tekstid :

A8-0310/2016

Arutelud :

PV 12/09/2017 - 4
CRE 12/09/2017 - 4

Hääletused :

PV 12/09/2017 - 7.12
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0327

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
VÄLISKOMISJONI ARVAMUS
REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010

(COM(2016)0052 – C8-0035/2016 – 2016/0030(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0052),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artiklit 194, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0035/2016),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Austria Liidunõukogu ja Bulgaaria parlamendi poolt subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete kohaldamist käsitleva protokolli nr 2 alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt õigusakti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni raportit ning väliskomisjoni ja regionaalarengukomisjoni arvamusi (A8-0310/2016),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Maagaas (edaspidi „gaas”) on liidu energiavarustuse oluline osa. Suur osa sellest gaasist imporditakse liitu kolmandatest riikidest.	(1) Maagaas (edaspidi „gaas“) on liidu energiavarustuse oluline osa. Seetõttu on gaasivarustuskindlus liidu energiajulgeoleku oluline osa, mis mõjutab liidu konkurentsivõimet ja majanduskasvu. Ehkki omatoodang katab praegu enam kui 50 % Euroopa Majanduspiirkonna riikide gaasitarbimisest, imporditakse üha suurem osa gaasist kolmandatest riikidest. Seega tuleb liidu energiajulgeoleku ja tema gaasituru tugevdamiseks luua stabiilne turupõhine reguleeriv raamistik, et arendada siseriiklikel allikatel põhinevat gaasitootmist. Samuti vähendab Euroopa Liidu sõltuvust gaasi impordist energiatõhususe tõstmine ning taastuvate energiaallikate kasutamine, tegeledes samuti sõltuvusega domineerivatest välistest tarnijatest.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Alates 2000. aastast on ELi gaasinõudlus vähenenud 14 % ja alates 2010. aastast 23 %, osaliselt majanduskriisi tõttu, aga samuti energiatõhususe poliitika rakendamise tõttu. Põhimõtte „energiatõhusus ennekõike“ kohaselt peaks energiatõhususe meetmetel olema jätkuvalt põhiroll üleminekul jätkusuutlikumale, konkurentsivõimelisemale ja turvalisele energiasüsteemile, kuna see on tõhusaim viis vähendada heitkoguseid, aidata tarbijatel säästa ja vähendada liidu sõltuvust impordist. Selles kontekstis on eriti oluline parandada hoonete energiatõhusust, kuna gaas moodustab ligikaudu poole ELi peamisest energiatarbimisest kütte ja jahutuse eesmärgil.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Tõsine gaasitarnehäire võib mõjutada kõiki liikmesriike, kogu liitu ja energiaühenduse asutamislepingu (millele kirjutati alla 25. oktoobril 2005 Ateenas) osalisi. Selline häire võib ka tõsiselt kahjustada liidu majandust ja sellel võib olla tugev ühiskondlik mõju eelkõige haavatavatele tarbijarühmadele.	(2) Energiavaldkonda iseloomustab ka liikmesriikide ja kolmandate Euroopa riikide vaheline suur vastastikune sõltuvus. Ühte riiki suunduvate gaasitarnete tõsine häire võib mõjutada paljusid teisi liikmesriike, liitu tervikuna või energiaühenduse asutamislepingu osalisi (energiaühenduse lepinguosalisi). Selline häire võib nõrgestada üldist julgeolekut, tõsiselt kahjustada majandust ning sellel võib olla tugev ühiskondlik mõju eelkõige haavatavatele tarbijarühmadele, eriti riikides, mis sõltuvad liiga palju ühest peamisest tarnijast.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et võetakse kõik vajalikud meetmed katkematu gaasivarustuse tagamiseks kogu liidus, eelkõige kaitstud tarbijatele rasketes ilmaoludes või gaasitarnete katkestuse korral. Need eesmärgid tuleks saavutada kõige kulutõhusamate meetmetega ja nii, et energiaturgudel ei moonutataks konkurentsi.	(3) Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et võetakse kõik vajalikud meetmed katkematu gaasivarustuse tagamiseks kogu liidus, eelkõige kaitstud tarbijatele rasketes ilmaoludes või gaasitarnete katkestuse korral. See tuleks saavutada kulutõhusate meetmetega ja nii, et energiaturgudel ei moonutataks konkurentsi, kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 194 ning komisjoni 28. mai 2014. aasta teatises sätestatud energialiidu strateegia eesmärkidega.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid, on juba avaldanud märkimisväärset positiivset mõju liidu gaasivarustuskindlusele nii valmisoleku kui ka negatiivse mõju leevendamise seisukohast. Liikmesriigid on praegu tarnekriisiks varasemast paremini ette valmistatud, sest nad on kohustatud kavandama ennetusmeetmeid ja hädaolukorra lahendamise meetmeid hõlmavaid kavasid; samuti ollakse varasemast paremini kriisi eest kaitstud, sest liikmesriigid peavad täitma mitmeid taristu võimsuse ja gaasivarustusega seotud kohustusi. Määruse (EL) nr 994/2010 rakendamisaruandes, mis esitati oktoobris 2014, on siiski esile toodud valdkondi, kus kõnealuse määruse täiustamisega saaks veelgi suurendada liidu varustuskindlust.	(4) Kehtiv liidu õigus, eelkõige kolmanda energiapaketi ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 994/2010^1a asjaomased sätted, on juba avaldanud märkimisväärset positiivset mõju liidu gaasivarustuskindlusele nii valmisoleku kui ka kahjude leevendamise seisukohast. Liikmesriigid on praegu tarnekriisiks varasemast paremini ette valmistatud, sest nad on kohustatud kavandama ennetusmeetmeid ja hädaolukorra lahendamise meetmeid hõlmavaid kavasid; samuti ollakse varasemast paremini kriisi eest kaitstud, sest liikmesriigid peavad täitma mitmeid taristu võimsuse ja gaasivarustusega seotud kohustusi. Määruse (EL) nr 994/2010 rakendamisaruandes, mis esitati oktoobris 2014, on esile toodud valdkondi, kus kõnealuse määruse täiustamisega saaks veelgi suurendada liidu gaasivarustuse kindlust.
	_______________
	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 994/2010, 20. oktoober 2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ. EMPs kohaldatav tekst (ELT L 295, 12.11.2010, lk 1).
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(5) Komisjoni 2014. aasta oktoobri teatises Euroopa gaasisüsteemi lühiajalise vastupanuvõime kohta¹³ analüüsiti Venemaa gaasitarnete osalise või täieliku katkemise mõju ning jõuti järeldusele, et üksnes riigipõhised lähenemisviisid ei ole oma paratamatult piiratud mastaabi tõttu tõsise tarnekatkestuse korral eriti tõhusad. Kriisitaluvusanalüüs näitas, kuidas liikmesriikidevaheline tihedam koostöö võiks oluliselt vähendada väga tõsise tarnekatkestuse stsenaariumide mõju kõige haavatavamates liikmesriikides.	(5) Komisjoni 16. oktoobri 2014. aasta teatises Euroopa gaasisüsteemi lühiajalise vastupanuvõime kohta¹³ analüüsiti Venemaa gaasitarnete osalise või täieliku katkemise mõju ning jõuti järeldusele, et mitmed riigipõhised lähenemisviisid on oma olemuselt ühepoolsed, ei ole piisavalt kooskõlastatud ega koostööaltid, mistõttu need ei ole tõsise tarnekatkestuse korral kuigi tõhusad. Kriisitaluvusanalüüs näitas, et liikmesriikidevaheline tihedam koostöö võiks oluliselt vähendada väga tõsise tarnekatkestuse stsenaariumide mõju kõige haavatavamates liikmesriikides.
__________________	__________________
¹³ COM (2014) 654 final.	¹³ COM(2014)0654
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Komisjoni 2015. aasta veebruari teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia”¹⁴ on esile toodud asjaolu, et energialiit tugineb solidaarsusele ja usaldusele, mis on energiajulgeoleku jaoks vajalikud. Käesolev määrus peaks olema suunatud liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja usalduse suurendamisele ja sellega tuleks kehtestada nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, et luua tingimused energialiidu rakendamiseks.	(6) Energiajulgeolek on üks energialiidu strateegia eesmärkidest, nagu on kehtestatud komisjoni 25. veebruari 2015. aasta teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia“. Teatises on esile toodud asjaolu, et energialiit tugineb ELi toimimise lepingu artiklis 194 sätestatud solidaarsusele ja usaldusele, mis on energiajulgeoleku jaoks vajalikud. Käesoleva määruse eesmärk on suurendada liikmesriikide vahelist solidaarsust ja usaldust ning kehtestada nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, aidates sellega saavutada ühte energialiidu eesmärkidest.
__________________	__________________
¹⁴ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale, COM (2015) 80 final.	¹⁴ COM(2015)080.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Sujuvalt toimiv gaasi siseturg on parim vahend liidu energiavarustuskindluse tagamiseks ja üksikute liikmesriikide haavatavuse vähendamiseks tarnehäirete mõju suhtes. Kui liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega risk, et asjaomases liikmesriigis ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise ning häirida gaasi tarnimist muude liikmesriikide tarbijatele. Et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on vaja tarnekriisi lahendamisel tagada solidaarsus ja koordineerimine nii konkreetsete tarnehäirete suhtes võetavate ennetavate meetmete kui ka vastumeetmete kohaldamisel.	(7) Omavahel hästi ühendatud ja hästitoimiv gaasi siseturg, milles ei leidu eraldatud nn energiasaari, koos energiasüsteemiga, mis on tugevalt orienteeritud pidevale tõhususe parandamisele ja nõudluse vähendamisele, on hea vahend liidu gaasivarustuse kindluse tagamiseks, vähendades samal ajal üksikute liikmesriikide haavatavust tarnehäirete mõju suhtes. Kui liikmesriigi gaasivarustuse kindlus on ohus, kaasneb sellega risk, et asjaomases liikmesriigis ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad häirida gaasi tarnimist teiste liikmesriikide tarbijatele, mis mõjutab negatiivselt gaasi siseturu nõuetekohast toimimist, põhjustades kulukad kasutuskõlbmatud varad. Et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on vaja tarnekriisi lahendamisel tagada solidaarsus ja koordineerimine piirkondlikul ja Euroopa Liidu tasandil nii võetavate ennetavate meetmete kui ka vastumeetmete kohaldamisel. Selles kontekstis võetud meetmed peaksid võimalikult suurel määral järgima turumajanduse põhimõtteid.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 a) Energiajulgeoleku ühe eeltingimusena peaks liit veelgi mitmekesistama oma energiaallikaid ning energia tarnijaid ja tarnekanaleid. Liit peaks kasutama selleks mitmekesiseid projekte, mis on täielikus kooskõlas liidu õiguse ja põhimõtetega ning liidu pikaajaliste poliitiliste eesmärkide ning prioriteetidega. Nendele kriteeriumitele mittevastavaid projekte ei tohiks liidu vahenditest rahastada.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(7 b) Tõeliselt ühendatud, paljude sisenemispunktide ja vastassuunavoogudega energia siseturu saab luua ainult gaasivõrkude täieliku omavahelise ühendamise teel, rajades liidu lõuna- ja idapoolsetesse piirkondadesse veeldatud maagaasi sõlmpunktid, ehitades lõpuni põhja-lõuna ning lõunapoolsed gaasikoridorid ja arendades edasi kohalikku tootmist. Seetõttu on vaja kiirendada energiajulgeoleku strateegias juba kiireloomulisena nimetatud tarneallikate mitmekesistamiseks mõeldud ühenduste ja projektide arendust.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Seni ei ole täielikult ära kasutatud piirkondlikust koostööst tulenevaid võimalusi tõhusamate ja vähem kulukate meetmete võtmiseks. Need võimalused hõlmaksid lisaks riiklike leevendusmeetmete paremale koordineerimisele ka riiklikke ennetusmeetmeid, näiteks hoiustamist või veeldatud maagaasi käsitlevat poliitikat, mis võib teatavates piirkondades olla strateegiliselt tähtis.	(8) Seni ei ole täielikult ära kasutatud piirkondlikust koostööst tulenevaid võimalusi tõhusamate ja vähem kulukate meetmete võtmiseks. See puudutab lisaks riiklike leevendusmeetmete paremale koordineerimisele ka riiklikke ennetusmeetmeid, näiteks hoiustamist või veeldatud maagaasi käsitlevat poliitikat, mis võib teatavates piirkondades olla strateegiliselt tähtis.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Piirkondlikud lähenemisviisid nii liikmesriikides kui ka suhetes energiaühenduse lepingupooltega kiirendavad turuintegratsiooni, sh piirkondlike sõlmede loomise kaudu turu likviidsuse suurendamiseks. Sellised koostöömehhanismid võivad tõhustada poliitika ja energiaturu koostööd ning hõlbustada ühist otsustamist oluliste gaasitaristusse tehtavate investeeringute üle piirkondades. Selliseid küsimusi nagu energiasalvestuskohad ning veeldatud maagaasi ja võrkudevaheliste ühendustega seotud pakkumismenetlused käsitlevat teavet ja teadmisi võib töötada välja ühiselt.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Solidaarsuse vaimus peaks käesoleva määruse juhtpõhimõte olema nii avaliku sektori asutusi kui ka gaasiettevõtjaid hõlmav piirkondlik koostöö, mis võimaldaks igas piirkonnas välja selgitada olulised riskid ja optimeerida koordineeritud meetmetest saadavat kasu nende riskide leevendamiseks ja kõige kulutõhusamate meetmete võtmiseks liidu tarbijate huvides.	(9) Solidaarsuse vaimus on käesoleva direktiivi juhtpõhimõte nii avaliku sektori asutusi kui ka gaasiettevõtjaid hõlmav piirkondlik koostöö, et igas piirkonnas välja selgitada olulised riskid, optimeerides koordineeritud meetmetest saadavat kasu nende riskide leevendamiseks, tagades samal ajal, et need meetmed on vastavalt turumajanduse põhimõtetele tarbijate jaoks kulutõhusad ning tagavad kodanikele taskukohased energiahinnad. Piirkondlikku koostööd peaks aja jooksul üha enam täiendama kogu liitu hõlmav vaatenurk, mis võimaldaks kasutada kõiki gaasi siseturul kättesaadavaid varusid ja vahendeid. Piirkondlikku lähenemisviisi peaks täiendama ja lihtsustama hädaolukorra tarnekoridoride hindamine liidu tasandil, nagu on sätestatud I lisas.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(9 a) Süsteemi integreerimise vaimus peaks käesoleva määruse üks juhtpõhimõtetest olema elektri ja gaasi asutuste ja ettevõtjate vaheline koostöö, et määrata kindlaks asjaomased sünergiad gaasi- ja elektrisüsteemi arendamise ja käitamise vahel ning optimeerida kasu, mida annab liidu tarbijatele kõige kulutõhusamate meetmete koordineeritud rakendamine.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Teatavad tarbijad, sealhulgas kodutarbijad ja esmaste sotsiaalteenuste osutajad, on eriti haavatavad ja võivad vajada sotsiaalkaitset. Niisuguste kaitstud tarbijate määratlus ei tohiks olla vastuolus liidu solidaarsusmehhanismidega.	(10) Teatavad tarbijad, sealhulgas kodutarbijad ja esmaste sotsiaalteenuste osutajad, on tarnehäirete suhtes eriti tundlikud ja vajavad erikaitset. Niisuguste kaitstud tarbijate määratlus tuleks ühtlustada kogu liidus.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Gaasivarustuskindlusega seotud vastutus tuleks asjaomaste pädevusalade piires jagada maagaasiettevõtjate, oma pädevate asutuste kaudu tegutsevate liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline vastutuse jagamine eeldab väga tihedat koostööd nimetatud osaliste vahel. Siiski võivad gaasivarustuskindlusele olulist mõju avaldada ka tarbijad, kes kasutavad gaasi elektri tootmiseks või tööstuslikel eesmärkidel, sest neil on võimalik reageerida kriisile nõudlusega seotud meetmete võtmisega, näiteks tarnekatkestust lubavate lepingute ja muudele kütuseliikidele üleminekuga, mis mõjutab vahetult pakkumise ja nõudluse tasakaalu.	(11) Gaasivarustuskindlusega seotud vastutus tuleks asjaomaste pädevusalade piires jagada maagaasiettevõtjate, oma pädevate asutuste kaudu tegutsevate liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline vastutuse jagamine eeldab väga tihedat koostööd nimetatud osaliste vahel. Siiski võivad gaasivarustuskindlusele olulist mõju avaldada ka tarbijad, kes kasutavad gaasi elektri tootmiseks või tööstuslikel eesmärkidel, sest neil on võimalik reageerida kriisile nõudlusega seotud meetmete võtmisega, näiteks tarnekatkestust lubavate lepingute ja muudele kütuseliikidele üleminekuga, mis mõjutab vahetult pakkumise ja nõudluse tasakaalu. Mõnel juhul võib selliste tarbijate gaasivarustuskindluse tagamist lugeda esmatähtsaks. Neile peaks saama võimaldada teataval tasemel kaitset, tagades, et nemad on – peale kaitstud tarbijate – hädaolukorra puhul viimased, kelle varustamine katkestatakse. Liikmesriigid peaksid saama hädaolukorra puhul kehtivate tarnepiirangute järjestamisel selliseid võimalusi ette näha.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 12
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/73/EÜ,¹⁵ peaksid pädevad asutused käesolevas määruses kindlaks määratud ülesandeid täites tegema tihedat koostööd muude asjaomaste liikmesriigi ametiasutustega, eelkõige riiklike reguleerivate asutustega.	(12) Nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/73/EÜ,¹⁵ peaksid pädevad asutused käesolevas määruses kindlaks määratud ülesandeid täites tegema tihedat koostööd muude asjaomaste liikmesriigi ametiasutustega, eelkõige riiklike reguleerivate asutustega.
__________________	__________________
¹⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).	¹⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/73/EÜ, mis käsitleb maagaasi siseturu ühiseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2003/55/EÜ (ELT L 211, 14.8.2009, lk 94).
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 14
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(14) Määrusega (EL) nr 994/2010 nõutakse, et ülekandesüsteemi haldurid tagaksid kõigis piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste puhul alalise kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse, välja arvatud juhul, kui nad on sellest kohustusest vabastatud. Määruse eesmärk on tagada, et alalisest kahesuunaliste voogude läbilaske võimsusest saadavat võimalikku kasu võetakse alati arvesse uue võrkudevahelise ühenduse projekteerimisel. Kahesuunaliste voogude läbilaske võimsus võimaldab aga tarnida gaasi nii naaberliikmesriiki kui ka muudesse sama gaasitarnekoridori liikmesriikidesse. Alalise kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse loomise kasutegurit varustuskindluse seisukohast tuleb seega vaadelda laiemalt, lähtudes solidaarsuse ja tõhusama koostöö põhimõtetest. Seega tuleks kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse rakendamist kaaludes teha kulude-tulude analüüs, milles võetakse arvesse kogu transpordikoridori. Pädevaid asutusi tuleks seepärast kohustada uuesti läbi vaatama määruse (EL) nr 994/2010 kohaselt tehtud erandeid, lähtudes piirkonna riskide hindamise tulemustest.	(14) Määrusega (EL) nr 994/2010 nõutakse, et ülekandesüsteemi haldurid tagaksid kõigis piiriüleste võrkudevaheliste ühenduste puhul alalise kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse, välja arvatud juhul, kui nad on sellest kohustusest vabastatud. Määruse eesmärk on tagada, et alalisest kahesuunaliste voogude läbilaske võimsusest saadavat võimalikku kasu võetakse alati arvesse uue võrkudevahelise ühenduse projekteerimisel. Kahesuunaliste voogude läbilaske võimsus võimaldab aga tarnida gaasi nii naaberliikmesriiki kui ka muudesse sama gaasitarnekoridori liikmesriikidesse. Alalise kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse loomise kasutegurit gaasivarustuskindluse seisukohast tuleb seega vaadelda laiemalt, lähtudes solidaarsuse ja tõhusama koostöö põhimõtetest. Kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse rakendamist kaaludes tuleks teha kulude-tulude laiaulatuslik analüüs, milles võetakse arvesse kogu transpordikoridori. Pädevaid asutusi tuleks kohustada uuesti läbi vaatama määruse (EL) nr 994/2010 kohaselt tehtud erandid, lähtudes piirkonna riskide hindamise tulemustest. Üldeesmärk peaks olema kasvav kahesuunaline võimsus ja ühesuunalise võimsuse tulevaste piiriüleste projektide minimaalne rakendamine.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(16) Määrusega kehtestatakse varustuskindlusnormid, mis on piisavalt ühtlustatud ja hõlmavad vähemalt selliseid olukordi, mis sarnanevad 2009. aasta jaanuari olukorraga, kui Venemaa gaasitarned katkesid. Nende normide puhul võetakse arvesse liikmesriikidevahelisi erinevusi, avalike teenuste osutamise kohustusi ja tarbijakaitsemeetmeid, millele on osutatud direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 3. Varustuskindlusnormid peaksid olema stabiilsed, et tagada vajalik õiguskindlus, selgelt määratletud ega tohiks põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt koormata maagaasiettevõtjaid. Normid peaksid tagama ka kõikidele liidu maagaasiettevõtjatele võrdse juurdepääsu riiklikele tarbijatele.	(16) Käesoleva määrusega kehtestatakse gaasivarustuskindluse normid, mis on piisavalt ühtlustatud ja hõlmavad vähemalt selliseid olukordi, mis sarnanevad 2009. aasta jaanuari olukorraga, kui Venemaa gaasitarned katkesid. Nende normide puhul võetakse arvesse liikmesriikide vahelisi erinevusi, avalike teenuste osutamise kohustusi ja tarbijakaitsemeetmeid, millele on osutatud direktiivi 2009/73/EÜ artiklis 3. Varustuskindlusnormid peaksid olema stabiilsed, et tagada vajalik õiguskindlus, selgelt määratletud ega tohiks põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt koormata maagaasiettevõtjaid. Normid peaksid tagama ka kõikidele liidu maagaasiettevõtjatele võrdse juurdepääsu riiklikele tarbijatele.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 16 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(16 a) Selleks et võtta arvesse liikmesriikide vahelisi erinevusi, peaks liikmesriikidel – ilma et see mõjutaks nende õigusi ja kohustusi seoses solidaarsusega hädaolukorra väljakuulutamisel – olema võimalus kohaldada käesolevas määruses sätestatud varustuskindlusnorme teatud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning kaugküttejaamadele, kuivõrd viimased pakuvad neile ettevõtetele kütet.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 17
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Piirkondlik lähenemisviis riskihindamisele ning ennetavate ja leevendavate meetmete kindlaksmääramisele ja võtmisele võimaldab jõupingutusi koordineerida, mis annab märkimisväärset kasu seoses meetmete tõhususega ja vahendite optimeerimisega. Nii on see eelkõige meetmete puhul, mille eesmärk on tagada kaitstud tarbijate varustamine gaasiga väga keerulistes tingimustes, ning hädaolukorra mõju leevendamise meetmete puhul. Korreleeruvate riskide hindamine piirkonna tasandil, mis on nii ulatuslikum kui ka täpsem, tagab liikmesriikide parema valmisoleku tulla toime mis tahes kriisidega. Lisaks tagab kooskõlastatud ja eelnevalt kokku lepitud lähenemisviis varustuskindlusele hädaolukorras ühtse reageerimise ja vähendab ohtu, et üksnes riigipõhistel kaalutlustel võetavatest meetmetest tulenevad negatiivsed mõjud avalduvad naaberliikmesriikides.	(17) Piirkondlik lähenemisviis riskihindamisele ning ennetavate ja leevendavate meetmete kindlaksmääramisele ja võtmisele võimaldab jõupingutusi koordineerida, mis annab märkimisväärset kasu seoses meetmete tõhususega ja vahendite optimeerimisega. Nii on see eelkõige meetmete puhul, mille eesmärk on tagada kaitstud tarbijate varustamine gaasiga väga keerulistes tingimustes, ning hädaolukorra mõju leevendamise meetmete puhul. Korreleeruvate riskide hindamine piirkonna tasandil, võttes arvesse nii gaasi- kui ka elektrisüsteeme, mis on nii ulatuslikum kui ka täpsem, tagab liikmesriikide parema valmisoleku tulla toime mis tahes kriisidega. Lisaks tagab kooskõlastatud ja eelnevalt kokku lepitud lähenemisviis varustuskindlusele hädaolukorras ühtse reageerimise ja vähendab ohtu, et üksnes riigipõhistel kaalutlustel võetavatest meetmetest tulenevad negatiivsed mõjud avalduvad naaberliikmesriikides. Piirkondlik lähenemisviis ei tohiks takistada piirkondadevahelist koostööd väljaspool käesoleva määruse I lisas kehtestatud piirkondi, samuti ei tohiks see vabastada individuaalseid liikmesriike kohustusest järgida oma riiklikke varustuskindlusnorme ja esmatähtsats ülesandesi mitmekesistada tarneallikaid, juhul kui sõltutakse ühest tarnepunktist.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(18) Piirkondade kindlaksmääramisel lähtutakse võimaluste piires liikmesriikide ja komisjoni loodud olemasolevatest piirkondlikest koostööstruktuuridest, eelkõige piirkondlikest rühmadest, mis nähti ette määrusega (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta¹⁷ (TEN-E määrus). Kuna aga käesoleva määruse ja TEN-E määruse eesmärgid on erinevad, võivad piirkondlikud rühmad erineda suuruse ja koosseisu poolest.	(18) Piirkondade moodustamisel tuleks, nii palju kui võimalik, lähtuda liikmesriikide ja komisjoni loodud olemasolevatest piirkondlikest koostööstruktuuridest, eelkõige piirkondlikest rühmadest, mis nähti ette Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 347/2013¹⁷. Kuna aga käesoleva määruse ja määruse (EL) nr 347/2013 eesmärgid on erinevad, võivad piirkondlikud rühmad erineda suuruse ja koosseisu poolest.
__________________	__________________
¹⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).	¹⁷ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks seega piirkondlike rühmade kindlaksmääramisel lähtuda järgmistest kriteeriumitest: tarnekorraldus, olemasolevad ja kavandatavad võrkudevahelised ühendused ja ülekandevõimsus liikmesriikide vahel, turu areng ja küpsus, olemasolevad piirkondlikud koostööstruktuurid ning piirkonda kuuluvate liikmesriikide arv, mida tuleks rühma hallatavuse tagamiseks piirata.	(19) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks seega piirkondlike rühmade moodustamisel lähtuda järgmistest kriteeriumitest: tarnekorraldus, olemasolevad ja kavandatavad võrkudevahelised ühendused ja ülekandevõimsus liikmesriikide vahel, olemasolevad võrkudevahelised ühendused, mis läbivad kolmandaid riike, turu areng ja küpsus, olemasolevad piirkondlikud koostööstruktuurid, gaasi tarneteede ja tarneallikate mitmekesistamise tase ning piirkonda kuuluvate liikmesriikide arv, mida tuleks rühma hallatavuse tagamiseks piirata.
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selleks et piirkondlik koostöö oleks teostatav, peaksid liikmesriigid looma igas piirkonnas koostöömehhanismi. Selline mehhanism või sellised mehhanismid tuleks luua piisavalt aegsasti, et võimaldada riskihindamise korraldamist ja mõtestatud kavade koostamist piirkonna tasandil. Liikmesriigid võivad vabalt kokku leppida asjaomase piirkonna jaoks kõige sobivamas koostöömehhanismis. Komisjon peaks kogu protsessi raames toimima vahendajana ja jagama selliseid piirkondliku koostöö korraldamise parimaid tavasid nagu dokumentide koostamist või eriotstarbeliste organite loomist koordineeriva rolli rotatsioon piirkonna riikide vahel. Kui puudub koostöömehhanismi käsitlev kokkulepe, võib komisjon pakkuda välja konkreetse piirkonna jaoks sobiva koostöömehhanismi.	(20) Selleks et piirkondlik koostöö oleks teostatav, peaksid liikmesriigid looma igas piirkonnas koostöömehhanismi. Selline mehhanism või sellised mehhanismid tuleks luua piisavalt aegsasti, et võimaldada riskihindamise korraldamist ja tulemuslike kavade koostamist piirkonna tasandil. Liikmesriigid võivad vabalt kokku leppida asjaomase piirkonna jaoks kõige sobivamas koostöömehhanismis. Komisjon peaks kogu protsessi raames toimima vahendajana ja jagama selliseid piirkondliku koostöö korraldamise parimaid tavasid nagu dokumentide koostamist või eriotstarbeliste organite loomist koordineeriva rolli rotatsioon piirkonna riikide vahel. Kui puudub koostöömehhanismi käsitlev kokkulepe, pakub komisjon välja konkreetse piirkonna jaoks sobiva koostöömehhanismi.
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 21
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(21) Põhjaliku piirkondliku riskihindamise käigus peaksid pädevad asutused hindama loodus-, tehnika-, äri-, finants-, sotsiaal-, poliitika- ja tururiske ning kõiki muid asjasse puutuvaid riske, sealhulgas, kui see on asjakohane, suurima tarnija tarnekatkestuse riski. Kõikide riskidega seoses tuleks kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad meetmed, mis töötatakse välja ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava raames. Kõnealuse riskihindamise tulemusi tuleks arvesse võtta ka kõikide otsuse nr 1313/2013/EL¹⁸ artikliga 6 ette nähtud riskihindamiste käigus.	(21) Põhjaliku piirkondliku riskihindamise käigus peaksid pädevad asutused hindama loodus-, tehnika-, taristu-, äri-, finants-, sotsiaal-, poliitika-, geopoliitika-, keskkonna- ja tururiske ning kõiki muid asjasse puutuvaid riske, sealhulgas, kui see on asjakohane, domineeriva tarnija tarnekatkestuse riski. Kõikide riskidega seoses tuleks kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad meetmed, mis töötatakse välja ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava raames ning hõlmavad nõudlus- ja pakkumispoolseid meetmeid. Kõnealuse riskihindamise tulemusi tuleks arvesse võtta ka kõikide Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 1313/2013/EL¹⁸ artikliga 6 sätestatud riskihindamiste käigus.
__________________	__________________
¹⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 24).	¹⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 24).
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 22
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(22) Riskihindamisse sisendi andmiseks peaks Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, olles konsulteerinud gaasikoordineerimisrühma ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga, korraldama kogu liitu hõlmavaid matkimisharjutusi, mis sarnanevad 2014. aastal korraldatud kriisitaluvusanalüüsile.	(22) Riskihindamisse sisendi andmiseks peaks Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik, olles konsulteerinud gaasikoordineerimisrühma ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustikuga, korraldama kogu liitu hõlmavaid matkimisharjutusi, mis sarnanevad 2014. aastal korraldatud kriisitaluvusanalüüsile. Neid harjutusi tuleks vähemalt iga kahe aasta tagant ajakohastada. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku moodustatud ja alalistest eksperdirühmadest koosnev piirkondlik gaasikoordineerimissüsteem peaks matkimisharjutustes osalema, et tõhustada piirkondlikku koostööd teabe jagamisega gaasivoogude kohta ning et osutada tehnilist ja operatiivabi.
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Parima valmisoleku tagamiseks ning tarnehäire ärahoidmiseks või selle mõju leevendamiseks, kui see siiski tekib, peavad piirkonna pädevad asutused pärast sidusrühmadega konsulteerimist koostama ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava. Piirkondlike kavade puhul tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi eripära. Samuti tuleks kavades selgelt kindlaks määrata maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Kavandatavate siseriiklike meetmete puhul tuleks täielikult arvesse ennetusmeetmete kavas ja hädaolukorra lahendamise kavas sätestatud piirkondlikke meetmeid. Siseriiklike meetmete kavandamisel tuleks tegeleda siseriiklike riskidega viisil, mis võimaldab täielikult ära kasutada piirkondliku koostöö tulemusena tekkivaid võimalusi. Kavad peaksid olema tehnilist ja kasutuslikku laadi ning nende eesmärk peaks olema hädaolukorra tekke või süvenemise takistamine ning selle mõju leevendamine. Kavades tuleks võtta arvesse elektrisüsteemide turvalisust ning need peaksid olema kooskõlas energialiidu strateegilise planeerimise ja aruandluse vahenditega.	(23) Parima valmisoleku tagamiseks ning tarnehäire ärahoidmiseks või tarnehäire mõju leevendamiseks, kui see siiski tekib, peaksid piirkonna pädevad asutused pärast sidusrühmadega konsulteerimist koostama ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava. Piirkondlike kavade puhul tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi eripära. Samuti tuleks kavades selgelt kindlaks määrata maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ning, kui see on asjakohane, elektriettevõtjate ülesanded ja kohustused. Kavandatavate siseriiklike meetmete puhul tuleks täielikult arvesse ennetusmeetmete kavas ja hädaolukorra lahendamise kavas sätestatud piirkondlikke meetmeid. Siseriiklike meetmete kavandamisel tuleks tegeleda siseriiklike riskidega viisil, mis võimaldab täielikult ära kasutada piirkondliku koostöö tulemusena tekkivaid võimalusi. Kavad peaksid olema tehnilist ja kasutuslikku laadi ning nende eesmärk peaks olema hädaolukorra tekke või süvenemise takistamine ning selle mõju leevendamine. Kavades tuleks võtta arvesse elektrisüsteemide turvalisust ning need peaksid olema kooskõlas energialiidu eesmärkide ning strateegilise planeerimise ja aruandluse vahenditega.
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 24
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(24) Kõikide maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused tuleks seega täpselt kindlaks määrata, et tagada gaasi siseturu järjepidev nõuetekohane toimimine, eelkõige tarnehäirete korral ja kriisiolukordades. Kõnealuste ülesannete ja kohustuste määramisel tuleks tagada, et peetaks kinni kolmetasemelisest lähenemisviisist, mille puhul kõigepealt kaasatakse asjaomased maagaasiettevõtjad ja tööstussektor, seejärel liikmesriigid riigi ja piirkonna tasandil ning lõpuks liit. Käesolev määrus peaks tagama, et maagaasiettevõtjad ja tarbijad saaksid tarnehäiretega toimetulekuks toetuda turumehhanismidele võimalikult kaua. Siiski tuleks määrusega samuti ette näha mehhanismid, millele saab tugineda siis, kui turud üksi ei suuda gaasitarnehäirega enam vajalikul määral toime tulla.	(24) Kõikide maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ning, kui see on asjakohane, ka elektriettevõtjate ülesanded ja kohustused tuleks seega täpselt kindlaks määrata, et tagada gaasi siseturu järjepidev nõuetekohane toimimine, eelkõige tarnehäirete korral ja kriisiolukordades. Kõnealuste ülesannete ja kohustuste määramisel tuleks tagada, et peetaks kinni kolmetasemelisest lähenemisviisist, mille puhul kõigepealt kaasatakse asjaomased maagaasiettevõtjad, elektriettevõtjad ja tööstussektor, seejärel liikmesriigid riigi ja piirkonna tasandil ning lõpuks liit. Selleks on vaja, et kõiki tasandeid hõlmav tulemuslik teabevahetus aitaks varakult avastada häireid ja leida vahendeid nende leevendamiseks. Käesoleva määrusega soovitakse saavutada, et maagaasiettevõtjad ja tarbijad saaksid tarnehäiretega toimetulekuks toetuda turumehhanismidele võimalikult kaua. Siiski on eesmärk määrusega samuti ette näha mehhanismid, millele saab tugineda siis, kui turud üksi ei suuda gaasitarnehäirega enam vajalikul määral toime tulla.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Tarnekriisi korral peaks turuosalistel olema piisavalt võimalusi tulla olukorraga toime turupõhiste meetmete abil. Kui kasutatud turumeetmetest ei piisa, peaksid liikmesriigid ja nende pädevad asutused võtma meetmeid tarnekriisi lahendamiseks või selle mõju leevendamiseks.	(25) Tarnekriisi korral peaks turuosalistel olema piisavalt võimalusi tulla olukorraga toime turupõhiste meetmete abil. Kui kasutatud turumeetmetest ei piisa, peaksid liikmesriigid ja nende pädevad asutused võtma meetmeid tarnekriisi lahendamiseks või selle mõju leevendamiseks. Energiatõhususe meetmed peaksid olema esmatähtsad, et vähendada gaasi- ja elektrinõudlust ning parandada pikas perspektiivis ja jätkusuutlikult liikmesriikide vastupidavust tarnekriisile.
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 26
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(26) Kui liikmesriigid kavatsevad võtta mitteturupõhiseid meetmeid, peaks selliste meetmetega kaasnema nende majandusliku mõju kirjeldus. See tagab meetmete läbipaistvuse (eelkõige seoses nende mõjuga gaasihinnale) ja tarbijate juurdepääsu vajalikule teabele selliste meetmetega seotud kulude kohta.	(26) Kui liikmesriigid kavatsevad viimase võimalusena võtta mitteturupõhiseid meetmeid, peaks selliste meetmetega kaasnema nende majandusliku mõju ja operaatoritele hüvitiste maksmise mehhanismi kirjeldus. See tagab meetmete läbipaistvuse (eelkõige seoses nende mõjuga gaasihinnale) ja tarbijate juurdepääsu vajalikule teabele selliste meetmetega seotud kulude kohta.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 27
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(27) Märtsis 2015 kutsus Euroopa Ülemkogu üles tegema ettepanekuid vabatahtlike nõudluse koondamise mehhanismide kohta, mida hinnatakse täielikus kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja liidu konkurentsieeskirjadega. See võimaldaks liikmesriikidel ja maagaasiettevõtjatel kaaluda maagaasi kollektiivset ostmist kooskõlas eespool nimetatud eeskirjadega kui üht tarneprobleemide lahendamise võimalust.	(27) Märtsis 2015 kutsus Euroopa Ülemkogu üles hindama vabatahtliku nõudluse koondamise mehhanismi variante täielikus kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) ja liidu konkurentsieeskirjadega. Sellega seoses võiksid liikmesriigid ja maagaasiettevõtjad uurida, millist kasu saavad tarneprobleemide korral anda WTO ja liidu konkurentsieeskirjade kohaselt korraldatavad gaasi ühisostud.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Nõudlusega seotud meetmed, näiteks muudele kütuseliikidele üleminek või suurte tööstustarbijate gaasitarnete vähendamine majanduslikult tõhusal viisil, võivad oluliselt aidata kaasa energiajulgeoleku tagamisele, kui tarnehäire korral rakendatakse neid kiirelt ja tänu nendele väheneb märkimisväärselt nõudlus. Tuleks teha rohkem selleks, et energiat tõhusamalt kasutada, eelkõige juhul, kui on vaja võtta nõudlusega seotud meetmeid. Kavandatavate nõudluse ja pakkumisega seotud meetmete keskkonnamõju tuleb arvesse võtta ja võimaluse korral tuleb eelistada meetmeid, mille keskkonnamõju on kõige väiksem. Samas tuleb silmas pidada ka varustuskindluse ja konkurentsivõime aspekte.	(28) Nõudlusega seotud meetmed, näiteks muudele kütuseliikidele üleminek või suurte tööstustarbijate gaasitarnete vähendamine majanduslikult tõhusal viisil, samuti sellised tööstustarbijatele kehtestatavad turupõhised meetmed nagu võimalus õiglase ja õigeaegse rahalise hüvitise eest vabatahtlikult oma nõudlust piirata, võivad oluliselt aidata kaasa energiajulgeoleku tagamisele, kui tarnehäire korral rakendatakse neid kiirelt ja tänu nendele väheneb märkimisväärselt nõudlus. Tuleks teha rohkem selleks, et energiat tõhusamalt kasutada, eelkõige juhul, kui on vaja võtta nõudlusega seotud meetmeid. Kavandatavate nõudluse ja pakkumisega seotud meetmete keskkonnamõju tuleb arvesse võtta ja võimaluse korral tuleb eelistada meetmeid, mille keskkonnamõju on kõige väiksem. Samas peaks tarnekatkestuste puhul võetavate meetmete puhul jääma esmatähtsaks gaasivarustuse kindlus ning nõuetekohaselt tuleks silmas pidada ka konkurentsivõime aspekte.
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 29
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(29) Ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel ja rakendamisel peaks pädevad asutused alati arvestama gaasisüsteemi ohutu käitamisega piirkonna ja riigi tasandil. Pädevad asutused peavad käsitlema ja sätestama kõnealustes kavades tehnilisi piiranguid, mis mõjutavad võrgu käitamist, sealhulgas tehnilisi ja ohutusalaseid põhjuseid, millega võib kaasneda voogude vähenemine hädaolukorras.	(29) Ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava koostamisel ja rakendamisel peaksid pädevad asutused alati arvestama gaasisüsteemi ohutu käitamisega riigi ja piirkonna tasandil. Pädevad asutused peaksid käsitlema ja sätestama kõnealustes kavades tehnilisi piiranguid, mis mõjutavad võrgu käitamist, sealhulgas tehnilisi ja ohutusalaseid põhjuseid, millega võib kaasneda voogude vähenemine hädaolukorras.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 30
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(30) Liidu teatavates piirkondades tarnitakse väikese kütteväärtusega gaasi. Sellise gaasi omaduste tõttu ei saa seda kasutada seadmetes, mis on välja töötatud suure kütteväärtusega gaasi jaoks. Suure kütteväärtusega gaasi on aga võimalik kasutada seadmetes, mis on välja töötatud väikese kütteväärtusega gaasi jaoks, tingimusel et see on muudetud väikese kütteväärtusega gaasiks näiteks tänu lämmastiku lisamisele. Väikese kütteväärtusega gaasi eriomadustega tuleks arvestada riigi ja piirkonna tasandil ning neid tuleks võtta arvesse riskihindamisel ning ennetusmeetmete kavades ja hädaolukorra lahendamise kavades.	(30) Liidu teatavates piirkondades tarnitakse väikese kütteväärtusega gaasi. Sellise gaasi omadused ei võimalda seda kasutada seadmetes, mis on välja töötatud suure kütteväärtusega gaasi jaoks. Suure kütteväärtusega gaasi on aga võimalik muuta, et kasutada seda seadmetes, mis on välja töötatud väikese kütteväärtusega gaasi jaoks, näiteks tänu lämmastiku lisamisele. Väikese kütteväärtusega gaasi eriomadustega tuleks arvestada riigi ja piirkonna tasandil ning neid tuleks võtta arvesse riskihindamisel ning ennetusmeetmete kavades ja hädaolukorra lahendamise kavades.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 31
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(31) On vaja tagada hädaolukorras võetavate meetmete prognoositavus, et anda kõigile turuosalistele piisav võimalus sellistes olukordades reageerida ja nendeks valmistuda. Seega peaksid pädevad asutused üldjuhul järgima oma hädaolukorra lahendamise kava. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel tuleks neil lubada võtta meetmeid, millega kaldutakse kõrvale kõnealustest kavadest. Samuti on oluline muuta läbipaistvamaks ja prognoositavamaks hädaolukorra väljakuulutamise viis. Sellega seoses võivad olulist rolli mängida süsteemi tasakaalupositsiooni (ülekandevõrgu üldist seisundit) käsitlevad andmed, mille jaoks on sätestatud raamistik komisjoni määruses (EL) nr 312/2014¹⁹. See teave peaks olema reaalajas kättesaadav pädevatele asutustele ja riiklikele reguleerivatele asutustele, kui need ei ole pädevad asutused.	(31) On vaja tagada hädaolukorras võetavate meetmete prognoositavus, et anda kõigile turuosalistele piisav võimalus sellisteks olukordadeks valmistuda ja neile reageerida. Seega peaksid pädevad asutused üldjuhul täitma oma hädaolukorra lahendamise kava. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel tuleks neil lubada võtta kavast lahknevaid meetmeid. Hädaolukorra väljakuulutamine peaks toimuma läbipaistvamal ja paremini prognoositaval viisil. Sellega seoses võivad olulist rolli mängida süsteemi tasakaalupositsiooni (ülekandevõrgu üldist seisundit) käsitlevad andmed, mille jaoks on sätestatud raamistik komisjoni määruses (EL) nr 312/2014¹⁹. See teave peaks olema reaalajas kättesaadav pädevatele asutustele ja riiklikele reguleerivatele asutustele, kui need ei ole pädevad asutused.
__________________	__________________
¹⁹ Komisjoni 26. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 312/2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri (ELT L 91, 27.3.2014, lk 15).	¹⁹ Komisjoni 26. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 312/2014, millega kehtestatakse ülekandesüsteemides gaasivarustuse tasakaalustamise võrgueeskiri (ELT L 91, 27.3.2014, lk 15).
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Ennetusmeetmete kavasid ja hädaolukorra lahendamise kavasid tuleks korrapäraselt ajakohastada ja need tuleks avaldada. Kavasid tuleks vastastikku hinnata. Vastastikune hindamine võimaldab varakult kindlaks teha ebakõlad ja meetmed, mis võiksid ohustada muude liikmesriikide varustuskindlust; seega aitaks kõnealune protsess tagada eri piirkondades koostatud kavade omavahelise kooskõla. Samuti võimaldab vastastikune hindamine liikmesriikidel parimaid tavasid jagada.	(32) Ennetusmeetmete kavasid ja hädaolukorra lahendamise kavasid tuleks korrapäraselt ajakohastada ja need tuleks avaldada. Kavasid tuleks vastastikku hinnata. Komisjon peaks selliseid vastastikuseid hindamisi jälgima. Vastastikuse hindamise eesmärk on varakult kindlaks teha ebakõlad ja meetmed, mis võiksid ohustada teiste liikmesriikide gaasivarustuskindlust, seega aitaks see tagada eri piirkondade kavade vahelise kooskõla. Samuti võimaldab vastastikune hindamine liikmesriikidel parimaid tavasid jagada. Kavad peavad olema kõikide energialiidu eesmärkidega kooskõlas.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 33
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(33) Hädaolukorra lahendamise kavade ajakohasuse ja tõhususe tagamiseks peaksid liikmesriigid kavade ajakohastamise vahel korraldama katseid, mille käigus matkitaks reaalajas suure ja keskmise mõjuga stsenaariume ja neile reageerimist. Pädevad asutused peaksid esitama katsetulemused gaasikoordineerimisrühmale.	(33) Hädaolukorra lahendamise kavade ajakohasuse ja tõhususe tagamiseks peaksid pädevad asutused kavade ajakohastamise vahel korraldama katseid, mille käigus matkitaks reaalajas suure ja keskmise mõjuga stsenaariume ja neile reageerimist. Pädevad asutused peaksid esitama katsetulemused gaasikoordineerimisrühmale.
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 34
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(34) Riskihindamise ja kavade koostamise, nende vastastikuse hindamise ja komisjonipoolse hindamise hõlbustamiseks on vaja kasutada kohustuslikke põhjalikke vorme, mis hõlmavad kõiki riskihinnangus käsitletavaid riske ning kõiki ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade osi.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 35
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(35) Liikmesriikide ja komisjoni vahelise suhtluse hõlbustamiseks tuleb riskihindamisest, ennetusmeetmete kavadest, hädaolukorra lahendamise kavadest ja kõikidest muudest käesolevas määruses käsitletud dokumentidest ja teabevahetusjuhtudest teatada standardse elektroonilise teavitussüsteemi abil.	(35) Liikmesriikide ja komisjoni vahelise suhtluse hõlbustamiseks tuleks riskihindamisest, ennetusmeetmete kavadest, hädaolukorra lahendamise kavadest ja kõikidest muudest käesolevas määruses sätestatud dokumentidest ja teabevahetusjuhtudest teatada turvalise ja standardiseeritud elektroonilise teavitussüsteemi abil.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Nagu näitas 2014. aasta oktoobris toimunud kriisitaluvusanalüüs, on kogu liidus varustuskindluse tagamiseks ja üldkulude võimalikult madalal tasemel hoidmiseks vaja solidaarsust. Kui mõnes liikmesriigis on välja kuulutatud hädaolukord, tuleb solidaarsuse tugevdamiseks kohaldada kaheetapilist lähenemisviisi. Esiteks peaksid kõik liikmesriigid, kus on kehtestatud suurem varustuskindlusnorm, vähendama seda vaiketasemele, et muuta gaasiturg likviidsemaks. Teiseks, kui esimese sammuga ei õnnestu vajalikku gaasivarustust tagada, peaksid naaberliikmesriigid võtma täiendavaid meetmeid, isegi kui tegu ei ole hädaolukorraga, et tagada kodumajapidamiste, esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade varustamine gaasiga selles liikmesriigis, kus on probleemid tekkinud. Liikmesriigid peaksid selliste solidaarsusmeetmetega seotud üksikasjad oma hädaolukorra lahendamise kavas esile tooma ja neid kirjeldama; samas tuleks maagaasiettevõtjatele tagada õiglane ja võrdne hüvitis.	(36) Nagu näitas 2014. aasta oktoobris toimunud kriisitaluvusanalüüs, on kogu liidus varustuskindluse tagamiseks ja üldkulude võimalikult madalal tasemel hoidmiseks vaja solidaarsust. Kui mõnes liikmesriigis on välja kuulutatud hädaolukord, peaksid naaberliikmesriigid võtma meetmeid isegi juhul, kui nemad ei ole hädaolukorras, et tagada kaitstud tarbijate varustamine selles liikmesriigis, kus on probleemid tekkinud. Liikmesriigid peaksid selliste solidaarsusmeetmetega seotud üksikasjad oma hädaolukorra lahendamise kavas esile tooma ja neid kirjeldama; samas tuleks maagaasiettevõtjatele tagada nõuetekohasel tasemel õiglane hüvitis, mis peegeldab täielikul tarnekatkestusega seotud kulude turuväärtust.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 37
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(37) Vajaduse korral tuleks Euroopa ühtekuuluvuse raames kasutada liidu ja liikmesriikide pakutavat kodanikukaitseabi. Sellise abi osutamist hõlbustab ja aitab koordineerida Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1313/2013/EL²⁰ kehtestatud liidu kodanikukaitse mehhanism, mille eesmärk on tugevdada koostööd liidu ja liikmesriikide vahel ning aidata kaasa tegevuse koordineerimisele kodanikukaitse valdkonnas, et parandada süsteemide tõhusust looduslike ja inimtekkeliste katastroofide ärahoidmisel, nendeks valmistumisel ja neile reageerimisel.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
__________________
²⁰ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus nr 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 24).
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 38
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(38) Konkreetse liikmesriigi, piirkonna või Euroopa Liidu varustuskindluse olukorra hindamiseks on hädavajalik asjakohase teabe kättesaadavus. Eelkõige peab liikmesriikidel ja komisjonil olema regulaarne juurdepääs maagaasiettevõtjatelt gaasivarustuse põhinäitajate kohta saadavale teabele, mis on varustuskindluse poliitika kujundamisel äärmiselt oluline sisend. Nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral tuleks sõltumata hädaolukorra väljakuulutamisest teha võimalikuks juurdepääs lisateabele, mida on vaja üldise gaasivarustuse olukorra hindamiseks. Kõnealune lisateave oleks tavaliselt gaasi tarnimist käsitlev teave, mis ei ole seotud hindadega, nt teave väikseima ja suurima gaasimahu, sihtkohtade või ohutusvarude kohta. Sellist teavet võidaks nõuda näiteks juhul, kui liikmesriigi ostjale või ostjatele gaasi tarnimise kord muutub viisil, mis ei oleks ootuspärane turgude tavapärase toimimise korral ja mis võiks mõjutada liidu või selle osade gaasivarustust.	(38) Konkreetse liikmesriigi, piirkonna või Euroopa Liidu gaasivarustuskindluse taseme hindamiseks on hädavajalik asjakohase teabe kättesaadavus. Eelkõige peab liikmesriikidel ja komisjonil olema regulaarne juurdepääs maagaasiettevõtjatelt gaasivarustuse põhinäitajate, sh saadaval olevate hoiustatud varude täpse mõõtmise kohta saadavale teabele, mis on gaasivarustuse kindluse poliitika kujundamisel äärmiselt oluline sisend. Nõuetekohaselt põhjendatud asjaolude korral tuleks sõltumata hädaolukorra väljakuulutamisest teha võimalikuks juurdepääs lisateabele, mida on vaja üldise gaasivarustuse olukorra hindamiseks. Kõnealune lisateave oleks tavaliselt gaasi tarnimist käsitlev teave, mis ei ole seotud hindadega, nt teave väikseima ja suurima gaasimahu, sihtkohtade või ohutusvarude kohta. Sellist teavet võidaks nõuda näiteks juhul, kui liikmesriigi ostjale või ostjatele gaasi tarnimise kord muutub viisil, mis ei oleks ootuspärane turgude tavapärase toimimise korral ja mis võiks mõjutada liidu või selle osade gaasivarustust. Teavet, mida gaasiettevõtja peab konfidentsiaalseks, tulekski selliselt käsitleda.
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 39
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(39) Märtsis 2015 jõudis Euroopa Ülemkogu järeldusele, et gaasitarnelepingud, mis on sõlmitud kolmandate riikide tarnijatega, tuleks muuta läbipaistvamaks ja viia rohkem kooskõlla liidu energiajulgeoleku alaste sätetega. Sellega seoses peaks tõhus ja sihipärane mehhanism, mis võimaldaks liikmesriikidele juurdepääsu olulistele gaasitarnelepingutele, tagama selliste riskide põhjaliku hindamise, mis võivad põhjustada tarnehäireid või takistada vajalike leevendusmeetmete võtmist kriisi tekke korral. Kõnealuse mehhanismi raames tuleks automaatselt teatada liikmesriikidele teatavatest olulistest gaasitarnelepingutest kohe pärast nende sõlmimist. Siiski peab automaatse lepingust teatamise kohustus olema proportsionaalne. Kui kõnealust kohustust kohaldatakse selliste tarnija ja ostja vaheliste lepingute suhtes, millega on hõlmatud 40 % liikmesriigi turust, on leitud õige tasakaal haldustõhususe alal ning kehtestatud selged kohustused turuosalistele. See ei tähenda, et muud gaasitarnelepingud ei oleks varustuskindluse seisukohast olulised. Seega peaks liikmesriikidel olema õigus nõuda muude selliste lepingute esitamist, mis võivad negatiivselt mõjutada liikmesriigi, piirkonna või kogu liidu varustuskindlust. Arvestades komisjoni rolli ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade sidususe ja tulemuslikkuse hindamisel varustuskindlusega seotud riskide juhtimiseks riigi, piirkonna ja ELi tasandil, peaks tal olema gaasitarnelepingutele samasugune juurdepääs nagu liikmesriikidel. Komisjon võib kutsuda liikmesriike üles kavasid muutma, et võtta arvesse lepingutest saadud teavet. Tagada tuleks tundliku äriteabe konfidentsiaalsus. Komisjoni parem juurdepääs ärilepingutes sisalduvale teabele ei tohiks mõjutada komisjoni tegevust seoses gaasituru järelevalvega ning ta peaks sekkuma, kui tehakse kindlaks liidu õiguse rikkumine. Käesoleva määruse sätted ei tohiks piirata komisjoni õigust algatada rikkumismenetlus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 258 ega õigust tagada konkurentsieeskirjade, sealhulgas riigiabieeskirjade täitmine.	(39) Energia siseturu lõpuleviimine loob võrdsed konkurentsitingimused ning tagab, et kõigi liidus sõlmitud energiatarnelepingute aluseks on turuhinnad ja konkurentsieeskirjad. Märtsis 2015 jõudis Euroopa Ülemkogu järeldusele, et gaasitarnelepingud, mis on sõlmitud kolmandate riikide tarnijatega, tuleks muuta läbipaistvamaks ja viia rohkem kooskõlla liidu energiajulgeoleku alaste sätetega. Sellega seoses peaks tõhus ja sihipärane mehhanism, mis võimaldaks liikmesriikidele juurdepääsu olulistele gaasitarnelepingutele, tagama selliste riskide põhjaliku hindamise, mis võivad põhjustada tarnehäireid või takistada vajalike leevendusmeetmete võtmist kriisi tekke korral. Kõnealuse mehhanismi raames tuleks automaatselt teatada liikmesriikidele teatavatest olulistest gaasitarnelepingutest kohe pärast nende sõlmimist. Siiski peab automaatse lepingust teatamise kohustus olema proportsionaalne. Kui kõnealust kohustust kohaldatakse selliste tarnija või tema tütarettevõtjate ja ostja või tema tütarettevõtjate vaheliste lepingute suhtes, millega on ühiselt hõlmatud vähemalt 40 % kolmandatest riikidest pärit impordist liikmesriiki, on leitud õige tasakaal haldustõhususe alal ning kehtestatud selged kohustused turuosalistele. See ei tähenda automaatselt, et muud gaasitarnelepingud ei oleks varustuskindluse seisukohast olulised. Seega peaks liikmesriikidel olema õigus nõuda muude selliste lepingute esitamist, mis võivad kahjustada liikmesriigi, piirkonna või kogu liidu varustuskindlust. Arvestades komisjoni rolli ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade sidususe ja tulemuslikkuse hindamisel varustuskindlusega seotud riskide juhtimiseks riigi, piirkonna ja Euroopa Liidu tasandil, peaks tal olema gaasitarnelepingutele samasugune juurdepääs nagu liikmesriikidel. Komisjon peaks saama nõuda liikmesriikidelt kavade muutmist, et võtta arvesse lepingutest saadud teavet. Tagada tuleks tundliku äriteabe konfidentsiaalsus. Komisjoni suurem juurdepääs ärilepingutes sisalduvale teabele ei tohiks mõjutada komisjoni tegevust seoses gaasituru järelevalvega ning ta peaks sekkuma, kui tehakse kindlaks liidu õiguse rikkumine. Käesoleva määruse sätted ei tohiks piirata komisjoni õigust algatada rikkumismenetlus vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 258 ega õigust tagada konkurentsieeskirjade, sealhulgas seoses riigiabieeskirjade täitmisega.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Liidu üks eesmärk on energiaühenduse tugevdamine, mis tagaks liidu energiaalaste õigusaktide tõhusa rakendamise, energiaturu reformimise ning energiasektori investeeringute soodustamise tänu liidu ja energiaühenduse energiaturgude suuremale integreeritusele. See hõlmab ka ühist kriisiohjamist ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade väljapakkumise kaudu energiaühenduse osalisriike hõlmaval piirkondlikul tasandil. Lisaks viidatakse 2014. aasta teatises Euroopa gaasisüsteemi vastupidavuse kohta lähiperspektiivis vajadusele kohaldada energia siseturu eeskirju liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vaheliste energiavoogude suhtes. Selleks et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vahel tulemuslik piiriülene kriiside ohjamine, tuleks pärast ühisakti vastuvõtmist sätestada asjakohane kord, mille alusel saaks toimuda konkreetne koostöö energiaühenduse iga osalisriigiga eraldi, kui on nõuetekohaselt kehtestatud selleks vajalikud vastastikused sätted.	(41) Liidu üks eesmärk on energiaühenduse tugevdamine, et tagada liidu energiaalaste õigusaktide tõhus rakendamine, energiaturu reformimine ning energiasektori investeeringute stimuleerimine tänu liidu ja energiaühenduse energiaturgude tihedamale integreeritusele. See hõlmab ka ühist kriisiohjamist ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade väljapakkumise kaudu energiaühenduse osalisriike hõlmaval piirkondlikul tasandil. Lisaks viidatakse 16. oktoobri 2014. aasta teatises Euroopa gaasisüsteemi vastupidavuse kohta lähiperspektiivis vajadusele kohaldada energia siseturu eeskirju liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vaheliste energiavoogude suhtes. Selleks et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vahel tulemuslik piiriülene kriiside ohjamine, tuleks pärast ühisakti vastuvõtmist sätestada asjakohane kord, mille alusel saaks toimuda konkreetne koostöö energiaühenduse iga osalisriigiga eraldi, kui on nõuetekohaselt kehtestatud selleks vajalikud vastastikused sätted.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(41 a) Energiaühenduse lepingupoolte solidaarsusmeetmete rakendamine peaks põhinema ELi lähenemisviisil, et vältida olukorda, kus energiaühenduse osalisriikide naaberliikmesriigid viivad üksinda ellu vajalikud hädaolukorra lahendamise kavad.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 42
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(42) Kuna gaasitarned kolmandatest riikidest on liidu gaasivarustuskindluse jaoks keskse tähtsusega, peaks komisjon kooskõlastama kolmandate riikidega seotud meetmeid ning koostöös tarne- ja transiidiriikidega välja töötama korra, kuidas lahendada kriisiolukordi ja tagada pidev gaasivoog liitu. Komisjonil peaks olema õigus määrata koostööametisse töörühm, kes kriisiolukorras jälgib liitu suunduvaid gaasivooge, pidades nõu asjaga seotud kolmandate riikidega, ning tegutseb vahendaja ja toetajana, kui kriisi põhjustavad raskused kolmandates riikides.	(42) Kuna gaasitarned kolmandatest riikidest on liidu gaasivarustuskindluse jaoks keskse tähtsusega, peaks komisjon kooskõlastama kolmandate riikidega seotud meetmeid ning koostöös tarne- ja transiidiriikidega välja töötama korra, kuidas lahendada kriisiolukordi ja tagada pidev gaasivoog liitu. Komisjon peaks alaliselt jälgima liitu suunduvaid gaasivooge. Kui tekib kriis, peaks komisjon pärast asjaga seotud kolmandate riikidega konsulteerimist tegutsema vahendaja ja toetajana. Lisaks peab liit olema võimeline võtma ennetusmeetmeid juba enne kriisiolukorra väljakuulutamist.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Usaldusväärse teabe korral niisuguse olukorra kohta väljaspool liitu, mis ohustab ühe või mitme liikmesriigi energiavarustuskindlust ja võib käivitada liidu ja kolmanda riigi vahelise varajase hoiatamise mehhanismi, peaks komisjon teavitama sellest viivitamata gaasikoordineerimisrühma ja liit peaks võtma asjakohaseid meetmeid, et püüda olukorda lahendada.	(43) Kui väljaspool liitu tekib olukord, mis võib ohustada ühe või mitme liikmesriigi energiavarustuskindlust ja võib käivitada liidu ja kolmanda riigi vahelise varajase hoiatamise mehhanismi, peaks komisjon teavitama sellest viivitamata gaasikoordineerimisrühma ja liit peaks võtma asjakohaseid meetmeid, et püüda olukorda lahendada.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 44
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(44) Liikmesriigid ei suuda üksinda tegutsedes saavutada rahuldavalt käesoleva määruse eesmärki, täpsemalt tagada liidu gaasivarustuskindlust. Tegevuse ulatuse ja toime tõttu on seda eesmärki parem saavutada ELi tasandil. Seepärast võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.	(44) Kuna käesoleva määruse eesmärki, nimelt liidu gaasivarustuskindluse tagamist, ei suuda liikmesriigid eraldi tegutsedes piisavalt saavutada ning nimetatud eesmärgi ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 45
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(45) Selleks et võimaldada liidul kiiresti reageerida gaasivarustuskindlusega seotud olukorra muutumisele, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte seoses piirkondade ning riskihindamis- ja kavavormide muutmisega. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistuste käigus asjakohaseid konsulteerimisi, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama, et asjakohased dokumendid edastatakse samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigel ajal ja asjakohasel viisil.	(45) Selleks et võimaldada liidul kiiresti reageerida gaasivarustuskindlusega seotud olukorra muutumisele, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte seoses riskide hindamise, ennetusmeetmete ja hädaolukorra lahendamise kavade vormide muutmisega. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks oma ettevalmistustööde käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil ja kaasates pädevaid asutusi ja liikmesriikide reguleerivaid asutusi (kui need ei ole üksiti pädevad asutused), ning et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas põhimõtetega, mis on sätestatud 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises kokkuleppes parema õigusloome kohta. Eelkõige selleks, et tagada võrdne osalemine delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises, peavad Euroopa Parlament ja nõukogu saama kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel peab olema pidev juurdepääs delegeeritud õigusakte koostavate komisjoni eksperdirühmade koosolekutele.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 46
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(46) Määrus (EL) nr 994/2010 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada. Ajalise lünga vältimiseks peaksid ennetusmeetmete kavad ja hädaolukorra lahendamise kavad, mis on välja töötatud määruse (EL) nr 994/2010 alusel, kehtima seni, kuni esimest korda kehtestatakse käesoleva määruse kohased ennetusmeetmete kavad ja hädaolukorra lahendamise kavad,	(46) Määrus (EL) nr 994/2010 tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada. Ajalise lünga vältimiseks peaksid määruse (EL) nr 994/2010 artikli 4 põhjal koostatud ennetusmeetmete kavad ja hädaolukorra lahendamise kavad kehtima seni, kuni esimest korda kehtestatakse käesoleva määruse kohaselt koostatud ennetusmeetmete kavad ja hädaolukorra lahendamise kavad,
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted gaasivarustuskindluse tagamiseks, kindlustades maagaasi (edaspidi „gaas”) siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise, võimaldades erakorraliste meetmete rakendamist juhul, kui turg ei suuda enam vajalikku gaasikogust tarnida, ning selgelt määratledes ja määrates maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu kohustused seoses ennetusmeetmetega ja konkreetsete tarnehäirete korral võetavate vastumeetmetega. Käesoleva määrusega tagatakse solidaarsuse vaimus ühtlasi läbipaistvad mehhanismid, mille eesmärk on kooskõlastada hädaolukorras tegutsemise planeerimist ja sellele reageerimist liikmesriigi, piirkonna või liidu tasandil.	Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted gaasivarustuskindluse tagamiseks solidaarsuse vaimus, kindlustades usaldusväärsete gaasinõudluse seaduspärade alusel maagaasi (edaspidi „gaas“) siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise, võimaldades erakorraliste meetmete rakendamist juhul, kui turg ei suuda enam kaitstud tarbijatele vajalikku gaasikogust tarnida, ning selgelt määratledes ja määrates maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu kohustused seoses lühiajaliste ennetusmeetmetega ja konkreetsete tarnehäirete korral, kas lähtekohas või transiidi käigus, viivitamata võetavate vastumeetmetega. Käesoleva määrusega tagatakse ühtlasi läbipaistvad mehhanismid, mille abil kooskõlastada hädaolukorras tegutsemise planeerimist ja sellele reageerimist liikmesriigi, piirkonna ja liidu tasandil.
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Käesolev määrus julgustab võtma ennetusmeetmeid, vähendades gaasinõudlust, sealhulgas energiatõhususe parandamise ja taastuvenergia osakaalu suurendamise meetmete abil, et vähendada Euroopa Liidu sõltuvust gaasi impordist.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „kaitstud tarbija” – kõik gaasijaotusvõrguga ühinenud kodutarbijad ning asjaomase liikmesriigi otsuse korral ka üks või mitu järgmist:	(1) „kaitstud tarbija” – gaasijaotusvõrguga ühinenud kodutarbijad, esmaste sotsiaalteenuste osutajad ja kaugkütterajatised niivõrd, kui need pakuvad kütet kodutarbijatele ja esmaste sotsiaalteenuste osutajatele ega saa muule kütusele ümber lülituda;
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) väike või keskmise suurusega ettevõtja, kui ta on ühendatud gaasijaotusvõrguga, või esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on ühendatud gaasijaotus- või -ülekandevõrguga, tingimusel et kõikide selliste ettevõtjate ja teenuseosutajate iga-aastane gaasitarbimine ei ületa 20 % gaasi lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis;	välja jäetud
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kaugküttejaam, kui see pakub kütet kodutarbijatele või punktis a osutatud ettevõtjatele või teenuseosutajatele, tingimusel et selline jaam ei ole suuteline üle minema muudele kütustele ja on ühendatud gaasijaotus- või -ülekandevõrguga;	välja jäetud
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) „hädaolukorra tarnekoridorid“ – ELi gaasitarneteed, mis on määratud kindlaks, et aidata liikmesriigil paremini leevendada võimaliku tarne- või taristuhäire mõju, täiendades ja tugevdades seega I lisas osutatud piirkondlikku lähenemisviisi ning andes teavet ennetusmeetmete ja hädaolukorra lahendamise kavade jaoks.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) „pädev asutus“ – artikli 3 lõike 2 kohaselt määratud riiklik valitsusasutus või riiklik reguleeriv asutus;
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Gaasivarustuskindluse eest vastutavad oma tegevusvaldkondade ja pädevuse piires ühiselt maagaasiettevõtjad, liikmesriigid (täpsemalt oma pädevate asutuste kaudu) ja komisjon.	1. Gaasivarustuskindluse eest vastutavad oma tegevusvaldkondade ja pädevuse piires ühiselt maagaasiettevõtjad, liikmesriigid (eelkõige oma pädevate asutuste kaudu) ja komisjon.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Iga liikmesriik teatab viivitamata komisjonile pädeva asutuse nime ja kõik sellega seotud muudatused. Iga liikmesriik avalikustab kõnealuse pädeva asutuse nime.	3. Iga liikmesriik teatab viivitamata komisjonile ja avalikustab pädeva asutuse nime ja kõik sellega seotud muudatused.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamisel kehtestab pädev asutus eri asjaosaliste ülesanded ja kohustused nii, et järgitaks kolmetasemelist lähenemisviisi, mille puhul kõigepealt kaasatakse asjaomased maagaasiettevõtjad ja tööstusharu, seejärel liikmesriigid riigi ja piirkonna tasandil ning seejärel liit.	4. Käesolevas määruses sätestatud meetmete rakendamisel kehtestab pädev asutus eri asjaosaliste ülesanded ja kohustused nii, et järgitaks kolmetasemelist lähenemisviisi, mille puhul kõigepealt kaasatakse asjaomased maagaasiettevõtjaid; kui see on asjakohane, siis elektriettevõtjad ja tööstusharu, seejärel liikmesriigid riigi ja piirkonna tasandil ning seejärel liit.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Vajaduse korral koordineerib komisjon pädevate asutuste meetmeid piirkonna ja liidu tasandil, nagu on sätestatud käesolevas määruses, muu hulgas artiklis 14 osutatud gaasikoordineerimisrühma või artikli 11 lõikes 4 osutatud kriisiohjerühma kaudu, eelkõige piirkonna või liidu tasandi hädaolukorras, nagu on määratletud artikli 11 lõikes 1.	5. Komisjon koordineerib pädevate asutuste meetmeid piirkonna ja liidu tasandil, nagu on sätestatud käesolevas määruses, muu hulgas artiklis 14 osutatud gaasikoordineerimisrühma või artikli 11 lõikes 4 osutatud kriisiohjerühma kaudu, eelkõige piirkonna või liidu tasandi hädaolukorras, vastavalt artikli 11 lõikele 1.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Ennetusmeetmete kavades ja hädaolukorra lahendamise kavades sisalduvad gaasivarustuskindluse tagamise meetmed määratakse kindlaks selgelt ning need on läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad, ei moonuta põhjendamatult konkurentsi ega gaasi siseturu tõhusat toimimist ning ei ohusta muude liikmesriikide ega kogu liidu gaasivarustuskindlust.	6. Ennetusmeetmete kavades ja hädaolukorra lahendamise kavades sisalduvad gaasivarustuskindluse tagamise meetmed määratakse kindlaks selgelt ning need on võimalikult turupõhised, läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad, kontrollitavad, jätkusuutlikud ja kooskõlas liidu kliima- ja energiaalaste eesmärkidega, peab ka taastuvaid energiaallikaid ja energiatõhusust tähtsateks lahendusteks liidu energiajulgeoleku parandamises, ei moonuta põhjendamatult konkurentsi ega gaasi siseturu tõhusat toimimist, ei ohusta muude liikmesriikide, piirkondade või liidu gaasivarustuskindlust ning piirab varade tarbetuks muutumise riski.
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 7 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) olemasolevad ja kavandatavad võrkudevahelised ühendused ja ülekandevõimsus liikmesriikide vahel ning tarnekorraldus;	(b) olemasolevad ja kavandatavad võrkudevahelised ühendused, ülekandevõimsus liikmesriikide vahel, olemasolevad ühendused, mis läbivad kolmandaid riike ning tarnekorraldus;
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 7 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) võime rahuldada kaitstud tarbijate gaasinõudlust suurima gaasitarnija tarnete katkemise korral;
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 7 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Üksikute liikmesriikide kohustus järgida oma riiklikke varustuskindlusnorme ei mõjuta piirkondlikku lähenemisviisi ega piirkondadevahelise koostöö võimalust väljaspool I lisas esitatud piirkondi.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 7 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui asjaolud nõuavad piirkonna koosseisu muutmist, on komisjonil artikli 18 kohaselt õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks käesoleva lõike esimeses lõigus kehtestatud kriteeriumide alusel.	välja jäetud
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kõik liikmesriigid või, kui mõni liikmesriik nii ette näeb, siis pädevad asutused tagavad vajalike meetmete võtmise, nii et suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral oleks allesjäänud taristu tehniline võimsus, mis on kindlaks määratud II lisa punktis 2 esitatud valemi N–1 kohaselt, selline, et käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist piiramata rahuldab see arvutuspiirkonnas kogu gaasinõudluse erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida statistiliste andmete kohaselt esineb üks kord 20 aasta jooksul. See ei piira direktiivis 2009/73/EÜ sätestatud süsteemihaldurite vastutust teha vastavaid investeeringuid ja määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud ülekandesüsteemi haldurite kohustusi.	1. Kõik liikmesriigid või, kui mõni liikmesriik nii ette näeb, siis pädevad asutused tagavad vajalike meetmete võtmise, nii et suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral oleks allesjäänud taristu tehniline võimsus, mis on kindlaks määratud II lisa punktis 2 esitatud valemi N–1 kohaselt, selline, et käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist piiramata rahuldab see arvutuspiirkonnas kogu gaasinõudluse erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida statistiliste andmete kohaselt esineb üks kord 20 aasta jooksul. Seda tehes tuleks arvesse võtta gaasitarbimise suundumusi, energiatõhususe meetmete pikaajalisi mõjusid ja olemasolevate võimaluste rakendamise määra. See ei piira direktiivis 2009/73/EÜ sätestatud süsteemihaldurite vastutust teha vastavaid investeeringuid ja määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud ülekandesüsteemi haldurite kohustusi.
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kohustus tagada, et toimiva taristu tehniline võimsus suudab rahuldada kogu gaasinõudluse, nagu on osutatud lõikes 1, loetakse täidetuks juhul, kui pädev asutus tõendab ennetusmeetmete kavas, et tarnehäiret on võimalik piisavalt ja õigel ajal tasakaalustada asjakohaste turupõhiste nõudlusega seotud meetmete abil. Selleks kasutatakse II lisa punktis 4 esitatud valemit.	2. Kohustus tagada, et toimiva taristu tehniline võimsus suudab rahuldada kogu gaasinõudluse, nagu on osutatud lõikes 1, loetakse täidetuks juhul, kui pädev asutus tõendab ennetusmeetmete kavas, et tarnehäiret on võimalik piisavalt ja õigel ajal tasakaalustada asjakohaste nõudlusega seotud meetmete abil. Selleks kasutatakse II lisa punktis 4 esitatud valemit.
Muudatusettepanek 69 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Vajaduse korral võivad naaberliikmesriikide pädevad asutused artiklis 6 osutatud riskihindamisele tuginedes kokku leppida, et käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustust täidetakse ühiselt. Sel juhul näevad pädevad asutused ennetusmeetmete kavaga ette valemi N–1 alusel tehtava arvutuse ja selgitavad, kuidas seda kohustust kokkulepitud korras täidetakse. Kohaldatakse II lisa punkti 5.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 70 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kõnealuse kohustuse täitmisest vabastamise korral.	(b) kõnealuse kohustuse täitmisest vabastamise korral, pärast põhjalikku hindamist ning teiste liikmesriikide ja komisjoniga konsulteerimist.
Muudatusettepanek 71 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Liikmesriigid tagavad, et esimese sammuna testitakse turgu alati läbipaistval, põhjalikul ja mittediskrimineerival viisil, hindamaks, kas lõikes 4 sätestatud kohustuste täitmiseks kavandatud investeering on vajalik.
Muudatusettepanek 72 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Liikmesriikide reguleerivad asutused võtavad arvesse tegelikke kulusid, mis kaasnevad lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisega ja püsiva kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamisega, et asjakohaselt stimuleerida direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 8 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 13 kohaselt tariifide või nende arvutamismetoodika läbipaistvat ja üksikasjalikku kindlaksmääramist või heakskiitmist.	5. Liikmesriikide reguleerivad asutused võtavad arvesse tegelikke kulusid, mis kaasnevad lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmisega (sh kuidas energiatõhususe meetmed gaasinõudluse vähendamiseks võiksid aidata kaasa kõige kulutõhusamale lähenemisele valemi N–1 täitmisel) ja püsiva kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamisega, et asjakohaselt stimuleerida direktiivi 2009/73/EÜ artikli 41 lõike 8 ja määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 13 kohaselt tariifide või nende arvutamismetoodika läbipaistvat ja üksikasjalikku kindlaksmääramist või heakskiitmist.
Muudatusettepanek 73 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui püsiva kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks või tõhustamiseks tehtav investeering ei vasta turu vajadustele ja kui kõnealune investeering põhjustab kulusid rohkem kui ühes liikmesriigis või kui ühes liikmesriigis on kulusid kantud mõne teise liikmesriigi heaks, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused enne mis tahes investeerimisotsuse tegemist ühiselt, kuidas kulud jaotatakse. Kulude jaotamisel võetakse eelkõige arvesse seda, kui suures osas suurendavad taristuinvesteeringud asjaomaste liikmesriikide varustuskindlust, ja kõnealusesse taristusse juba tehtud investeeringuid.	6. Kui püsiva kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks või tõhustamiseks tehtav investeering ei vasta turu vajadustele ja kui kõnealune investeering põhjustab kulusid rohkem kui ühes liikmesriigis või kui ühes liikmesriigis on kulusid kantud mõne teise liikmesriigi heaks, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused vastavalt määruse (EL) nr 347/2013 artiklile 12 ühiselt enne mis tahes investeerimisotsuse tegemist, kuidas kulud jaotatakse, ja uurivad ELi rahastamise võimalust ja teostatavust. Kulude jaotamisel võetakse eelkõige arvesse seda, kui suures osas suurendavad taristuinvesteeringud asjaomaste liikmesriikide gaasivarustuskindlust, ja kõnealusesse taristusse juba tehtud investeeringuid.
Muudatusettepanek 74 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Pädev asutus tagab, et iga uue ülekandetaristuga aidatakse kaasa varustuskindluse saavutamisele hästi ühendatud võrgu arendamise kaudu, sh vajaduse korral piisaval arvul piiriüleste sisend- ja väljundpunktide tagamise abil vastavalt turunõudlusele ja väljaselgitatud riskidele. Pädev asutus võtab riskihindamises arvesse seda, kas esineb sisemisi kitsaskohti ning kas liikmesriikide sisendvõimsuse ja taristute, eelkõige ülekandevõrkude abil suudetakse kohandada riigisiseseid ja piiriüleseid gaasivooge sellise häire korral, mis riskihindamise käigus selgitatakse välja suurima eraldi vaadeldava riikliku gaasitaristu puhul ja piirkonnale ühist huvi pakkuva suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu puhul.	7. Pädev asutus tagab, et iga uue ülekandetaristuga aidatakse kaasa varustuskindluse saavutamisele hästi ühendatud võrgu arendamise kaudu, sh vajaduse korral piisaval arvul piiriüleste sisend- ja väljundpunktide tagamise abil vastavalt turunõudlusele ja väljaselgitatud riskidele. Pädev asutus võtab riskihindamises arvesse seda, kas gaasi- ja elektrisüsteemidele integreeritud vaatenurka kasutades esineb sisemisi kitsaskohti ning kas liikmesriikide sisendvõimsuse ja taristute, eelkõige ülekandevõrkude abil suudetakse kohandada riigisiseseid ja piiriüleseid gaasivooge sellise häire korral, mis riskihindamise käigus selgitatakse välja suurima eraldi vaadeldava riikliku gaasitaristu puhul ja piirkonnale ühist huvi pakkuva suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu puhul.
Muudatusettepanek 75 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Pädev asutus tagab samu kriteeriume kasutades, et nõudlusega seotud meetmed vastavad samadele tingimustele ja aitavad võrdsel ja kulutõhusal alusel kaasa varustuskindlusele.
Muudatusettepanek 76 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 7 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 b. Gaasivood kahesuunaliste ühenduspunktide kaudu hädaolukorra väljakuulutanud liikmesriiki on prioriteetsed gaasi tarniva ja hädaolukorda mitte välja kuulutanud liikmesriigi süsteemi muudesse punktidesse suunatud gaasivoogude suhtes.
Muudatusettepanek 77 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 8 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Erandina ei ole Luksemburg, Sloveenia ega Rootsi seotud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustusega, kuid püüavad seda täita, tagades gaasitarned kaitstud tarbijatele vastavalt artiklile 5. Kõnealust erandit kohaldatakse:	8. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 ei ole Luksemburg, Sloveenia ega Rootsi seotud käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud kohustusega, kuid püüavad seda täita, tagades gaasitarned kaitstud tarbijatele vastavalt artiklile 5. Kõnealust erandit kohaldatakse:
Muudatusettepanek 78 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 8 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Luksemburg, Sloveenia ja Rootsi tagavad läbipaistvalt, üksikasjalikult ja mittediskrimineerivalt, et korrapäraselt konsulteeritakse turuosalistega taristuinvesteeringute küsimuses ja avalikustavad kõnealuste konsultatsioonide tulemused. Nad teavitavad komisjoni selles lõigus sätestatud tingimuste mis tahes muutusest. Esimeses lõigus sätestatud erandi kohaldamine lõpetatakse, kui kas või üks nendest tingimustest ei ole enam täidetud.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 79 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Pädev asutus kohustab tema määratud maagaasiettevõtjaid võtma meetmeid, et tagada liikmesriigi kaitstud tarbijatele gaasitarned kõikidel järgmistel juhtudel:	1. Riiklik reguleeriv asutus kohustab tema määratud maagaasiettevõtjaid võtma tihedas koostöös elektriettevõtjatega meetmeid, et tagada, et liikmesriigi kaitstud tarbijatele säilitatakse turvalisuse ja tervise jaoks vajalikud gaasitarned kõikidel järgmistel juhtudel:
Muudatusettepanek 80 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hiljemalt 31. märtsiks 2017 teatavad liikmesriigid komisjonile kaitstud tarbijate määratluse, kaitstud tarbijate aastase gaasitarbimismahu ja nende osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest riigis. Kui liikmesriik lisab kaitstud tarbijate määratlusse artikli 2 lõike 1 punktis a või b osutatud kategooriad, täpsustab ta komisjonile esitatavas teates nende kategooriate tarbijate gaasitarbimismahud ja kõigi nende tarbijarühmade osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest.	Hiljemalt 31. märtsiks 2017 teatavad liikmesriigid komisjonile kaitstud tarbijate aastase gaasitarbimismahu, selle osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest riigis ning selle, mil määral võivad gaasitarned selle liikmesriigi kaitstud tarbijatele mõjutada piiriüleseid gaasivoogusid teistesse liikmesriikidesse.
Muudatusettepanek 81 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädev asutus määrab kindlaks esimeses lõigus osutatud maagaasiettevõtjad ja esitab nende üksikasjalikud andmed ennetusmeetmete kavas. Varustuskindlusnormi tagamiseks kavandatud uued meetmed peavad olema kooskõlas artikli 8 lõikes 4 kehtestatud menetlusega.	Pädev asutus määrab kindlaks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud maagaasiettevõtjad ja esitab nende üksikasjalikud andmed ennetusmeetmete kavas. Varustuskindlusnormi tagamiseks kavandatud uued meetmed peavad olema kooskõlas artikli 8 lõikes 4 kehtestatud menetlusega.
Muudatusettepanek 82 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võivad esimeses lõigus sätestatud kohustuse täitmiseks asendada gaasi mitmesuguste eri energiaallikatega, kuivõrd saavutatakse sama kaitsetase.	Liikmesriigid võivad esimeses lõigus sätestatud kohustuse täitmiseks rakendada energiatõhususe meetmeid või asendada gaasi mõne muu energiaallikaga, sealhulgas taastuvate energiaallikatega, kuivõrd saavutatakse sama kaitsetase.
Muudatusettepanek 83 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Ilma et see piiraks artiklist 12 tulenevaid õigusi ja kohustusi, võivad liikmesriigid otsustada kohaldada lõikes 1 kehtestatud varustuskindlusnormi puudutavaid sätteid:
	(a) väikestele või keskmise suurusega ettevõtetele, tingimusel et nad on ühendatud gaasijaotusvõrguga ja et nende ühine aastane gaasitarbimine ei ületa 20% gaasi summaarsest lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis;
	(b) kaugkütterajatistele, juhul kui nad pakuvad kütet punktis a osutatud ettevõtetele ning ei ole võimelised minema üle muudele kütustele ja on ühendatud gaasi jaotus- või ülekandevõrku.
	Kui liikmesriik otsustab kohaldada käesolevat artiklit esimese lõigu punktis a või b osutatud kategooria tarbijatele, täpsustab ta komisjonile esitatavas teates nende kategooriate tarbijate gaasitarbimismahud ja kõigi nende tarbijarühmade osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest.
	Esimese lõigu punktis a ja b osutatud üksusi ei loeta kaitstud tarbijateks käesoleva määruse tähenduses.
Muudatusettepanek 84 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Põhjendus esimeses lõigus osutatud meetmete vastavuse kohta selles lõikes sätestatud tingimustele lisatakse ennetusmeetmete kavva. Lisaks peab mis tahes uus esimeses lõigus osutatud meede olema kooskõlas artikli 8 lõikes 4 kehtestatud menetlusega.	Põhjused, miks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud meetmed peavad vastama selles lõikes sätestatud tingimustele, lisatakse ennetusmeetmete kavva. Lisaks peab mis tahes uus esimeses lõigus osutatud meede olema kooskõlas artikli 8 lõikes 4 kehtestatud menetlusega.
Muudatusettepanek 85 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Maagaasiettevõtjatel on lubatud täita käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi vastavalt vajadusele kas piirkonna või liidu tasandil. Pädev asutus ei nõua käesolevas artiklis sätestatud normide täitmist üksnes oma territooriumil asuva taristu põhjal.	5. Maagaasiettevõtjatel on lubatud täita käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi vastavalt vajadusele kas piirkonna või liidu tasandil. Pädev asutus ei nõua käesolevas artiklis sätestatud normide täitmist üksnes oma territooriumil asuva taristu või nõudlusega seotud meetmete põhjal.
Muudatusettepanek 86 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Käesoleva artikli kohaseid kohustusi täites tagavad maagaasiettevõtjad, et gaasi kohaletoimetamine on teostatav.
Muudatusettepanek 87 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Hiljemalt ... [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtavad liikmesriigid kasutusele meetmed, et kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad trahvid tarnijatele, kes ei järgi lõikes 1 kirjeldatud varustuskindlusnorme.
Muudatusettepanek 88 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. I lisas loetletud piirkondade pädevad asutused hindavad koos piirkonna tasandil gaasivarustuskindluse riske. Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riske, nt loodusõnnetusi ning tehnika-, äri-, sotsiaal-, poliitika- ja muid riske. Riski hindamisel järgitakse:	1. I lisas loetletud piirkondade pädevad asutused hindavad koostöös riiklike regulatiivsete asutustega ühiselt ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist kõiki piirkonna tasandi gaasivarustuskindluse riske („riskihindamine“). Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riske, nt loodusõnnetusi ning tehnika-, geopoliitika-, keskkonna-, äri-, sotsiaal-, poliitika- ja muid riske. Riski hindamisel järgitakse:
Muudatusettepanek 89 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt -a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-a) võetakse arvesse kogu liitu hõlmava tarne- ja taristuhäire stsenaariumide matkimise tulemusi, mille viib vastavalt artiklis 10 a mainitule läbi Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik pärast gaasikoordineerimisrühmas toimunud arutelu, ning tehakse neist asjakohased järeldused;
Muudatusettepanek 90 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) võetakse arvesse kõiki riikide ja piirkondade eripära, eelkõige turu suurust, võrgu konfiguratsiooni, tegelikke vooge, sh väljavoolu asjaomastest liikmesriikidest, kahesuunalise gaasivoo võimalikkust, hõlmates ka sellest tulenevat ülekandesüsteemi tugevdamise võimalikku vajadust, olemasolevat tootmisvõimsust, hoidlate mahtu ja gaasi tähtsust energiaallikate kogumis, eelkõige seoses kaugkütte ja elektritootmisega ning tööstuse toimimise jaoks, samuti ohutusalaseid ja gaasi kvaliteedi küsimusi;	(b) võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riiklikke, piirkondlikke ja piirkondadevahelisi eripärasid, eelkõige turu suurust, võrgu konfiguratsiooni, nõudluse ja tarbimise suundumusi, olemasoleva taristu rakendusmäärasid, tegelikke vooge, sh väljavoolu asjaomastest liikmesriikidest, kõiki piiriüleseid võrkudevahelisi ühendusi, kahesuunalise gaasivoo võimalikkust, hõlmates ka sellest tulenevat ülekandesüsteemi tugevdamise võimalikku vajadust, olemasolevat tootmisvõimsust ja hoidlate mahtu, sh biogaasi jõudmist gaasivõrku, ja gaasi tähtsust energiaallikate kogumis, eelkõige seoses kütmis- ja jahutusnõudlusega riiklikus või piirkondlikus hoonetefondis ja selle teenistuses oleva kaugkütte ja elektritootmisega ning tööstuse toimimise jaoks, samuti ohutusalaseid ja gaasi kvaliteedi küsimusi;
Muudatusettepanek 91 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) lähtutakse mitmesugustest erandlikult suure gaasinõudluse ja tarnehäire stsenaariumidest, kusjuures arvesse võetakse nende varasemat esinemist ning esinemise tõenäosust, aastaaega, sagedust ja kestust, samuti hinnatakse selliste olukordade esinemise võimalikke tagajärgi; nt järgmist:	(c) lähtutakse energiatõhususe meetmetest tulenevast nõudluse vähenemise ning erandlikult suure gaasinõudluse ja tarnehäire stsenaariumidest, kusjuures arvesse võetakse nende varasemat esinemist ning esinemise tõenäosust, aastaaega, sagedust ja kestust, samuti hinnatakse selliste olukordade esinemise võimalikke tagajärgi; nt järgmist:
Muudatusettepanek 92 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) kolmandate riikide tarnijate tarnehäired ja vajaduse korral geopoliitilised riskid;	ii) muu hulgas kolmandate riikide tarnijate gaasitarne häired ning vajaduse korral geopoliitilised riskid, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada liikmesriiki suurema sõltuvusega või sellega, et üks tarnija saavutab liidu maagaasiturul domineeriva positsiooni;
Muudatusettepanek 93 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ii a) võime rahuldada piirkonna kaitstud tarbijate nõudlust kolmandast riigist pärit suurima gaasitarnija tarnehäirete korral;
Muudatusettepanek 94 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt d – alapunkt d a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(d a) võetakse arvesse riske, mis on seotud kontrolliga kolmandate riikide maagaasiettevõtjate gaasitarnekindluse seisukohalt oluliste taristute üle, mis võivad hõlmata muu hulgas investeeringute nappuse, mitmekesistamispüüdluste nurjamise, olemasolevate taristute väärkasutamise või liidu õigusaktide nõuete rikkumise riske;
Muudatusettepanek 95 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) võetakse arvesse mis tahes asjakohaseid piirkondlikke eripärasid.
Muudatusettepanek 96 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Komisjon võib vajaduse korral jagada ühe piirkonna riskihindamisel saadud kogemusi teiste piirkondadega ja seeläbi aidata kaasa ka piirkondadevahelise rõhuasetuse tagamisele.
Muudatusettepanek 97 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Iga piirkonna pädevad asutused lepivad kokku koostöömehhanismi, mille abil teostada riskihindamist käesoleva artikli lõikega 5 ettenähtud tähtaja jooksul. Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist, mille abil tehakse riskihindamine 18 kuud enne riskihinnangu ja selle ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil võib olla üldine abilise roll riskihinnangu koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, võib komisjon teha ettepaneku kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi kohta.	2. Iga piirkonna pädevad asutused lepivad artikli 3 lõike 7 kohase piirkondliku koostöö põhjal kokku koostöömehhanismi, mille abil teostada riskihindamist käesoleva artikli lõikega 5 ettenähtud tähtaja jooksul. Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist, mille abil tehakse riskihindamine 18 kuud enne riskihinnangu ja selle ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil on üldine abilise roll riskihinnangu koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, teeb komisjon ettepaneku kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi kohta.
Muudatusettepanek 98 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kokkulepitud koostöömehhanismi raames jagavad ja ajakohastavad kõik pädevad asutused üks aasta enne riskihindamisest teatamise kuupäeva kõiki siseriiklikke andmeid, mis on vajalikud riskihinnangu koostamiseks, eelkõige lõike 1 punktis c osutatud mitmesuguste stsenaariumide arvessevõtmiseks.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 99 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Riskihinnang koostatakse IV lisas esitatud vormis. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte nende vormide muutmiseks.	3. Riskihinnang koostatakse IV lisas esitatud vormis. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte nende vormide muutmiseks, võttes arvesse liikmesriikides kohaldamise ajakava.
Muudatusettepanek 100 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Piirkonna liikmesriikide poolt kokku lepitud riskihindamisest teatatakse komisjonile esimest korda hiljemalt 1. septembril 2018. Riskihindamist ajakohastatakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist. Riskihindamises võetakse arvesse artiklis 4 määratletud taristunormi täitmiseks vajalike investeeringute edenemist ja uute alternatiivlahenduste rakendamisel esinenud riigispetsiifilisi probleeme. Samuti tuginetakse kogemustele, mis saadakse artikli 9 lõike 2 kohasel hädaolukorra lahendamise kavade matkimisel.	5. Piirkonna liikmesriikide poolt kokku lepitud riskihindamisest teatatakse komisjonile esimest korda hiljemalt 1. septembril 2018. Riskihindamist ajakohastatakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist. Riskihindamises võetakse arvesse artiklis 4 määratletud taristunormi täitmiseks vajalike investeeringute edenemist ja uute alternatiivlahenduste, sh piirkondadevaheliste võrkudevaheliste ühenduste rakendamisel esinenud riigispetsiifilisi probleeme. Samuti tuginetakse kogemustele, mis saadakse artikli 9 lõike 2 kohasel hädaolukorra lahendamise kavade matkimisel.
Muudatusettepanek 101 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. 1. novembriks 2017 matkib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik kogu liitu hõlmavat tarne- ja taristuhäiret. Matkimisstsenaariumide kindlaksmääramisel konsulteerib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik gaasikoordineerimisrühmaga. Pädevad asutused esitavad maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule matkimiseks vajalikud andmed, nt tippkoormuse ja tootmisvõimsuse andmed ning nõudlusega seotud meetmed. Pädevad asutused võtavad matkimistulemusi arvesse riskihindamise ettevalmistamisel ning ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel. Kogu liitu hõlmava tarne- ja taristuhäire stsenaariumide matkimist ajakohastatakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist.	6. Pädevad asutused võtavad Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku poolt kooskõlas artikli 10 a lõikega 1 tehtud kogu liitu hõlmava matkimise tulemusi arvesse riskihindamise ettevalmistamisel ning ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade koostamisel. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik sätestab metoodika, mida tuleb kasutada, läbipaistval viisil ja arutab seda gaasikoordineerimisrühmaga. Lisaks levitab Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik varase hoiatuse mehhanismi abil saadud teavet korrapäraselt gaasikoordineerimisrühma seas. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik võtab samuti arvesse kogu liitu hõlmavate matkimiste tulemusi, et määrata kindlaks vajalikud investeeringud, mida tuleb teha ELi energiaturule piirkondlikul ja piirkondadevahelisel tasandil.
Muudatusettepanek 102 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Kõigi piirkondlike hinnangute põhjal teostab komisjon koostöös gaasikoordineerimisrühmaga liidu kui terviku hindamise ning annab tulemustest aru Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
Muudatusettepanek 103 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga I lisas loetletud piirkonna liikmesriikide pädevad asutused töötavad pärast maagaasiettevõtjatega, gaasi kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega, k.a elektritootjad, ning riiklike reguleerivate asutustega (kui need ei ole pädevad asutused) konsulteerimist ühiselt välja järgmised kavad:	1. Iga piirkonna liikmesriikide pädevad asutused koostöös liikmesriikide reguleerivate asutustega töötavad pärast maagaasiettevõtjatega, elektri ülekandesüsteemi halduritega, gaasi kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega, k.a elektritootjad, asjaomaste organisatsioonidega, mis haldavad liikmesriikide energianõudlust ja energiasõltuvust, ning riiklike keskkonnaametitega konsulteerimist ühiselt välja järgmised kavad:
Muudatusettepanek 104 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) ennetusmeetmete kava, mis sisaldab meetmeid, mis vastavalt artiklile 6 teostatud riskihindamisele tuleb artikli 8 kohaselt vastu võtta piirkonnas väljaselgitatud riskide, sh üksnes liikmesriiki hõlmavate riskide kõrvaldamiseks või leevendamiseks; ning	(a) ennetusmeetmete kava, mis sisaldab meetmeid, sh energiatõhususe ja nõudlusega seotud meetmeid, mis vastavalt artiklile 6 teostatud riskihindamisele tuleb artikli 8 kohaselt vastu võtta piirkonnas väljaselgitatud riskide, sh üksnes liikmesriiki hõlmavate riskide kõrvaldamiseks või leevendamiseks; ning
Muudatusettepanek 105 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) hädaolukorra lahendamise kava, mis sisaldab meetmeid, mis artikli 9 kohaselt tuleb võtta piirkonna gaasitarnehäire mõju kõrvaldamiseks või leevendamiseks.	(b) hädaolukorra lahendamise kava, mis sisaldab meetmeid, sh nõudlusega seotud meetmeid (nt tihedam kooskõlastamine elektrisektoriga), mis artikli 9 kohaselt tuleb võtta piirkonna gaasitarnehäire, sh üksnes liikmesriiki hõlmavate juhtumite kõrvaldamiseks või leevendamiseks.
Muudatusettepanek 106 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ennetusmeetmete kavas ja hädaolukorra lahendamise kavas võetakse arvesse Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku tehtud kogu liitu hõlmavate matkimiste tulemusi, sh neid, mis puudutavad hädaolukorra tarnekoridore.
Muudatusettepanek 107 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale korrapäraselt aru ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tehtud edusammudest. Eelkõige annavad pädevad asutused gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist 18 kuud enne kõnealuste kavade ja nende ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil võib olla üldine abilise roll kavade koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, võib komisjon teha ettepaneku kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi kohta. Pädevad asutused tagavad kõnealuste kavade rakendamise korrapärase järelevalve.	Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale korrapäraselt aru ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tehtud edusammudest. Eelkõige annavad pädevad asutused gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist 18 kuud enne kõnealuste kavade ja nende ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil on üldine abilise roll kavade koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, arendab komisjon välja kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi. Pädevad asutused tagavad kõnealuste kavade rakendamise korrapärase järelevalve.
Muudatusettepanek 108 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava töötatakse välja kooskõlas V lisas esitatud vormidega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte nende vormide muutmiseks.	3. Ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava töötatakse välja kooskõlas V lisas esitatud vormidega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte nende vormide muutmiseks, võttes arvesse liikmesriikides kohaldamise ajakava.
Muudatusettepanek 109 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 2 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon esitab piirkonna pädevatele asutustele arvamuse ja soovituse vaadata läbi asjakohane ennetusmeetmete kava või hädaolukora lahendamise kava, kui kava puhul on tema arvates tegemist ühega järgmistest:	Komisjon esitab piirkonna pädevatele asutustele arvamuse ja soovituse vaadata läbi asjakohane ennetusmeetmete kava või hädaolukorra lahendamise kava, kui tema arvates:
Muudatusettepanek 110 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 5 – lõik 2 – punkt e a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(e a) see ei ole kooskõlas energialiidu eesmärkidega.
Muudatusettepanek 111 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 6 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kolme kuu jooksul pärast lõikes 4 osutatud komisjoni arvamusest teatamist teatavad asjaomased pädevad asutused komisjonile muudetud kavast või põhjustest, miks nad soovitustega ei nõustu.	6. Kolme kuu jooksul pärast lõikes 5 osutatud komisjoni arvamusest teatamist teatavad asjaomased pädevad asutused komisjonile muudetud kavast või põhjustest, miks nad soovitustega ei nõustu.
Muudatusettepanek 112 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Ennetusmeetmete kava sisaldab järgmist:	1. Ennetusmeetmete kava sisaldab kõiki järgmisi elemente:
Muudatusettepanek 113 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) piirkonna iga liikmesriigi kaitstud tarbijate määratlus ja artikli 5 lõike 1 teises lõigus kirjeldatud teave;	(b) artikli 5 lõike 1 teises lõigus kirjeldatud teave;
Muudatusettepanek 114 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – punkt c
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(c) artiklite 4 ja 5 kohaste taristu- ja varustuskindlusnormide täitmiseks vajalikud meetmed, mahud ja võimsused piirkonna igas liikmesriigis, sh vajaduse korral ka see, mil määral nõudlusega seotud meetmetega on võimalik õigel ajal ja piisavalt hüvitada artikli 4 lõikes 2 osutatud tarnehäiret, piirkonnale ühist huvi pakkuva suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine artikli 4 lõike 3 kohaldamisel; vajalikud gaasimahud kaitstud tarbijate kategooriate ja stsenaariumide kaupa, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1, ning kõik artikli 5 lõike 2 alusel suurendatud varustuskindlusnormid, sh põhjendus artikli 5 lõikes 2 esitatud tingimuste täitmise kohta ja suurema varustuskindlusnormi ajutise vähendamise mehhanismi või artikli 12 kohase lisakohustuse kirjeldus;	(c) artiklite 4 ja 5 kohaste taristu- ja varustuskindlusnormide täitmiseks vajalikud meetmed, mahud ja võimsused piirkonna igas liikmesriigis, sh vajadusel hinnang gaasinõudluse vähenemise ja kogu majandust hõlmavate energiatõhususe meetmete potentsiaalile, see, mil määral nõudlusega seotud meetmetega on võimalik õigel ajal ja piisavalt hüvitada artikli 4 lõikes 2 osutatud tarnehäiret, piirkonnale ühist huvi pakkuva suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu kindlaksmääramine artikli 4 lõike 3 kohaldamisel, suurima gaasitarnija kindlaksmääramine; vajalikud gaasimahud kaitstud tarbijate kategooriate ja stsenaariumide kaupa, nagu on osutatud artikli 5 lõikes 1, ning kõik artikli 5 lõike 2 alusel suurendatud varustuskindlusnormid, sh artikli 5 lõikes 2 esitatud tingimuste täitmise põhjused ja suurema varustuskindlusnormi ajutise vähendamise mehhanismi või artikli 12 kohase lisakohustuse kirjeldus;
Muudatusettepanek 115 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – punkt d
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(d) maagaasiettevõtjatele ja muudele asjakohastele organitele määratud kohustused, mis võivad mõjutada gaasivarustuskindlust, nt gaasisüsteemi ohutu käitamise kohustused;	(d) maagaasiettevõtjatele, vajadusel elektriettevõtjatele, ja muudele asjakohastele organitele määratud kohustused, mis võivad mõjutada gaasivarustuskindlust, nt gaasisüsteemi ohutu käitamise kohustused;
Muudatusettepanek 116 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) muud riskihindamisel väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks mõeldud ennetavad meetmed (näiteks meetmed, mis on seotud vajadusega tõhustada ühendusi naaberliikmesriikide võrkude vahel ning võimalusega mitmekesistada vajaduse korral gaasitarneteid ja -allikaid), et säilitada gaasivarustus kõikidele tarbijatele võimalikult suures ulatuses;	(e) muud riskihindamisel väljaselgitatud riskide, sh artiklis 10 a mainitud kogu liitu hõlmavate tarne- ja taristuhäirete matkimise tulemusel väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks mõeldud ennetavad meetmed. Sellised meetmed võivad olla seotud vajadusega tõhustada ühendusi naaberliikmesriikide võrkude vahel, et parandada veelgi energiatõhusust, vähendada gaasinõudlust, ning võimalusega mitmekesistada gaasitarneteid ja -allikaid, algatada või suurendada tarneid alternatiivsetelt tarnijatelt, muu hulgas nõudluse vabatahtliku koondamise abil, ning ühendada gaasireserve, muu hulgas ühiste virtuaalsete gaasireservide abil, mis koosnevad eri liikmesriikides olemas olevatest erinevatest paindlikkusvõimalustest, või gaasihoidlate või veeldatud maagaasi terminalide kasutamisega piirkondlikul tasandil, kui see on asjakohane, et säilitada gaasivarustus kõikidele tarbijatele nii kaua kui võimalik;
Muudatusettepanek 117 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – punkt j
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(j) teave, mis käsitleb olemasolevaid ja tulevasi võrkudevahelisi ühendusi, sh selliseid, mis tagavad juurdepääsu liidu gaasivõrgule, piiriüleseid voogusid, piiriülest juurdepääsu gaasihoidlatele ja maagaasi veeldusjaamadele ning gaasi kahesuunaliste voogude läbilaske võimsust, seda eelkõige hädaolukorras;	(j) teave, mis käsitleb olemasolevaid ja tulevasi võrkudevahelisi ühendusi, sh selliseid, mis tagavad juurdepääsu liidu gaasivõrgule, piiriüleseid voogusid, piiriülest juurdepääsu gaasihoidlatele ja maagaasi veeldusjaamadele ning gaasi kahesuunaliste voogude läbilaske võimsust, seda eelkõige hädaolukorras, samuti arvutused ja mõjuhinnangud, et võrrelda võimalust vähendada kulutõhusalt nõudlusega seotud meetmete abil vajadust nende tarnega seotud taristuinvesteeringute järele;
Muudatusettepanek 118 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 1 – punkt k a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(k a) teave võimaluste kohta, mida pakuvad detsentraliseeritud, säästvad ja jõukohased lahendused, ja alternatiivsete energiallikate, nt taastuvenergia allikate, sh biogaasi kohta varustuskindluse tagamiseks, ning energiatõhususe meetmete kohta.
Muudatusettepanek 119 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Ennetusmeetmete kava (eelkõige artiklis 4 sätestatud taristunormi täitmise meetmete) puhul võetakse arvesse üleliidulise võrgu kümneaastast arengukava, mille koostab maagaasi ülekandesüsteemi haldurite Euroopa võrgustik kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõikega 10.	2. Ennetusmeetmete kava (eelkõige artiklis 4 sätestatud taristunormi täitmise meetmete) puhul võetakse arvesse üleliidulise võrgu kümneaastast arengukava, mille koostab Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik kooskõlas määruse (EÜ) nr 715/2009 artikli 8 lõikega 10, ning lisaks sellele võidakse kava puhul ära kasutada Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku piirkondliku gaasikoordineerimissüsteemi ja hädaolukorra tarnekoridoride tehnilisi ja tegevuslikke eksperditeadmisi.
Muudatusettepanek 120 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Liikmesriigid hindavad kõikide pärast käesoleva määruse jõustumist vastu võetavate mitteturupõhiste meetmete, sh artikli 5 lõikes 1 esitatud varustuskindlusnormi järgimiseks võetavate meetmete ja artikli 5 lõikes 2 esitatud suurema varustuskindlusnormi tagamiseks võetavate meetmete mõju. Sellises mõjuhinnangus käsitletakse vähemalt järgmisi aspekte:	4. Pädevad asutused või – juhul kui liikmesriigid nii sätestavad – nende riiklikud reguleerivad asutused hindavad kõikide pärast käesoleva määruse jõustumist vastu võetavate või säilitatavate mitteturupõhiste meetmete, sh artikli 5 lõikes 1 esitatud varustuskindlusnormi järgimiseks võetavate meetmete ja artikli 5 lõikes 2 esitatud suurema varustuskindlusnormi tagamiseks võetavate meetmete mõju. Selles mõjuhinnangus käsitletakse vähemalt järgmisi aspekte:
Muudatusettepanek 121 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4 – punkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) kavandatud meetme mõju maagaasituru arengule ja konkurentsile riigi tasandil;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 122 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 4 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kavandatud meetmete mõju gaasi siseturule;	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 123 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1– punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) määrata kindlaks maagaasiettevõtjate ja gaasi tööstustarbijate, sh asjaomaste elektritootjate ülesanded ja kohustused, võttes arvesse seda, kuivõrd erinevas ulatuses mõjutavad neid gaasitarnehäired, ning nende koostöö asjaomaste pädevate asutuste ja vajaduse korral liikmesriikide reguleerivate asutustega kõikidel artikli 10 lõikes 1 määratletud kriisitasemetel;	(b) määrata kindlaks maagaasiettevõtjate, vajadusel elektri põhivõrguettevõtjate, ja gaasi tööstustarbijate, sh asjaomaste elektritootjate ülesanded ja kohustused, võttes arvesse seda, kuivõrd erinevas ulatuses mõjutavad neid gaasitarnehäired, ning nende koostöö asjaomaste pädevate asutuste ja vajaduse korral liikmesriikide reguleerivate asutustega kõikidel artikli 10 lõikes 1 määratletud kriisitasemetel;
Muudatusettepanek 124 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt e
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) määrata vajaduse korral kindlaks meetmed ja tegevused, mis on vajalikud selleks, et leevendada gaasitarnehäire võimalikku mõju kaugküttega ja gaasist toodetud elektrienergiaga varustamisele;	(e) määrata vajaduse korral kindlaks meetmed ja tegevused, mis on vajalikud selleks, et leevendada gaasitarnehäire võimalikku mõju kaugküttega ja gaasist toodetud elektrienergiaga varustamisele, eelkõige kasutades integreeritud vaatenurka elektri- ja gaasisüsteemide vahelisele energiasüsteemide toimimisele, kui see on asjakohane;
Muudatusettepanek 125 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) määrata kriisijuhi või -rühma ja täpselt kindlaks määrata nende ülesanded;	(g) määrata kriisijuhi või -rühma ja täpselt kindlaks määrata nende ülesanded, sh koostöö Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku piirkondliku gaasikoordineerimissüsteemiga konkreetse olukorra puhul asjakohaseks peetavate tehniliste ja operatiivülesannete käsitlemisel;
Muudatusettepanek 126 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) selgitada välja, kuidas turupõhised meetmed aitavad toime tulla häireolukorraga ja leevendada hädaolukorda;	(h) selgitada välja, kuidas turupõhised meetmed, sh vabatahtlik nõudluse koondamine, aitavad toime tulla häireolukorraga ja leevendada hädaolukorda;
Muudatusettepanek 127 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt i a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i a) kirjeldada pakkumise piiramise korraldusi, mida kohaldatakse hädaolukorras;
Muudatusettepanek 128 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt i b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i b) kirjeldada võimalikke meetmeid, mis tulenevad artiklis 10 a osutatud hädaolukorra tarnekoridoride hindamisest;
Muudatusettepanek 129 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt i c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(i c) kirjeldada teabevahetusmehhanismi, mis puudutab gaasitarneid hädaolukorras, mis põhineb hädaolukorra tarnekoridoride hindamisel ja mis hõlmab vajadusel olemasolevate mehhanismide nagu Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku loodud piirkondliku gaasikoordineerimissüsteemi kasutamist;
Muudatusettepanek 130 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt k
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(k) kirjeldada üksikasjalikult, millised aruandluskohustused on maagaasiettevõtjatel häire- ja hädaolukorra tasemetel;	(k) kirjeldada üksikasjalikult, millised aruandluskohustused on maagaasi- ja, kui see on asjakohane, elektriettevõtjatel häire- ja hädaolukorra tasemetel;
Muudatusettepanek 131 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 a. Hädaolukorra lahendamise meetmed näevad ette kättesaadava maagaasi tarne lõpptarbijatele vastavalt kriisitasemele, muude energiavormidega asendatavusele ja majanduslikule mõjule, võttes samas arvesse gaasitarnete kindlustamist kaitstud tarbijatele, ning nendes võetakse nõuetekohaselt arvesse elektrisektori tarneolukorda.
Muudatusettepanek 132 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 4 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	4 b. Hädaolukorras ja mõistliku põhjuse korral võib liikmesriik otsustada eelistada gaasitarneid teatavatele kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamadele tarnetele teatavatele kaitstud tarbijate kategooriatele. Kõnealune meede põhineb artiklis 6 sätestatud riskihindamisel ning seda kohaldatakse üksnes juhul, kui gaasitarnete puudumine sellistele kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamadele märkimisväärselt halvendaks või takistaks allesjäänud gaasi tarneid kaitstud tarbijatele elektrisüsteemi toimimise raskete kahjustuste tõttu. Sellised kriitilise tähtsusega gaasielektrijaamad teevad kindlaks elektrisüsteemi ülekandesüsteemi haldurid koostöös gaasisüsteemi ülekandesüsteemi halduritega.
Muudatusettepanek 133 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 10 a
	Hädaolukorra tarnekoridorid
	30. aprilliks 2017 esitab Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik tarne- ja taristuhäire stsenaariumid, mis arutatakse läbi ja kehtestatakse pärast konsulteerimist gaasikoordineerimisrühmaga. Ettepanek sisaldab vähemalt neid häirestsenaariume, mida matkiti kõige viimases liiduülese võrgu kümneaastases arengukavas kõigi peamiste impordikoridoride kohta ja kõigil artikli 5 lõikes 1 loetletud juhtudel.

	1. novembriks 2017 viib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik läbi kogu liitu hõlmavate tarne- ja taristuhäire stsenaariumide matkimise, mis on kehtestatud pärast konsulteerimist gaasikoordineerimisrühmaga. Pädevad asutused esitavad maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule matkimiseks vajalikud andmed, nt tippkoormuse ja tootmisvõimsuse andmed ning nõudlusega seotud meetmed.
	Osana kogu liitu hõlmavast matkimisest teeb Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik kindlaks ja hindab hädaolukorra tarnekoridore, mis täiendavad ja võimaldavad I lisas viidatud piirkondlikku lähenemisviisi ja mille kaudu gaas saab liikuda piirkondade vahel, et takistada gaasi siseturu killustumist. Selle hindamise tulemusi arutatakse gaasikoordineerimisrühmas.
	Kogu liitu hõlmavat matkimist ja hädaolukorra tarnekoridore ajakohastatakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist.
	Juhul kui on välja kuulutatud hädaolukord, tagavad hädaolukorra tarnekoridoride teel olevad liikmesriigid, et on esitatud kogu hädavajalik teave gaasitarnete ja eelkõige olemasolevate gaasimahtude, võimalike modaalsuste ja allikate kohta gaasi suunamiseks hädaolukorra välja kuulutanud liikmesriikidele. Hädaolukorra tarnekoridori teel olevad liikmesriigid tagavad, et ükski meede ei takista gaasitarneid hädaolukorra välja kuulutanud liikmesriikidele.
Muudatusettepanek 134 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 3 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Piirkondlikus või liidu hädaolukorras koordineerib komisjon pädevate asutuste meetmeid ning võtab täielikult arvesse gaasikoordineerimisrühmaga konsulteerides saadud asjakohast teavet ja konsulteerimistulemusi. Eelkõige teeb komisjon järgmist:	3. Piirkondlikus või liidu hädaolukorras koordineerib komisjon pädevate asutuste meetmeid, võtab täielikult arvesse gaasikoordineerimisrühmaga konsulteerides saadud asjakohast teavet ja konsulteerimistulemusi ning vajaduse korral kaasab Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku piirkondliku gaasikoordineerimissüsteemi. Eelkõige teeb komisjon järgmist:
Muudatusettepanek 135 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Pärast seda, kui ta on pädevalt asutuselt saanud teate varajase hoiatuse väljakuulutamise kohta liikmesriigis, või omal algatusel, kasutab komisjon asjakohaseid välispoliitika vahendeid, et hoida ära gaasivarustuse olukorra halvenemine.
Muudatusettepanek 136 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui liikmesriik on artikli 10 lõike 1 kohaselt välja kuulutanud hädaolukorra, vähendatakse teistes liikmesriikides maagaasiettevõtjatele artikli 5 lõike 2 alusel kehtestatud suuremat varustuskindlusnormi või lisakohustust ajutiselt tasemele, mis on kehtestatud artikli 5 lõikes 1.	1. Kui liikmesriik on artikli 10 lõike 1 kohaselt välja kuulutanud hädaolukorra ning on tõestanud, et kõiki tema piirkonna hädaolukorra lahendamise kavas kirjeldatud meetmeid on kasutatud ning et kõik hädaolukorra lahendamise kavas kehtestatud tehnilised ja kaubanduslikud tingimused on täidetud, vähendatakse teistes liikmesriikides maagaasiettevõtjatele artikli 5 lõigete 1 a ja 2 alusel kehtestatud suuremat varustuskindlusnormi või lisakohustust ajutiselt tasemele, mis on kehtestatud artikli 5 lõike 1 esimeses lõigus.
Muudatusettepanek 137 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriik, milles on välja kuulutatud hädaolukord ja mis hoolimata hädaolukorra lahendamise kavas sätestatud meetmete võtmisest ei suuda kaitstud tarbijaid gaasiga varustada, võib nõuda solidaarsusmeetmete kohaldamist.
Muudatusettepanek 138 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kuni hädaolukorra väljakuulutanud liikmesriigi kodumajapidamistele, esmaste sotsiaalteenuste osutajatele ja kaugküttejaamadele ei ole lõikes 1 esitatud meetme kohaldamisest hoolimata tagatud gaasitarneid, katkestatakse hädaolukorra väljakuulutanud liikmesriigiga otse ühendatud teistes liikmesriikides muude klientide kui kodumajapidamised, esmaste sotsiaalteenuste osutajad ja kaugküttejaamad varustamine gaasiga sellises mahus, mis on vajalik hädaolukorra väljakuulutanud liikmesriikide kodumajapidamiste, esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade varustamiseks.	2. Kuni solidaarsusmeetmete kohaldamist nõudnud liikmesriigi kaitstud tarbijatele ei ole tagatud gaasitarneid, katkestatakse selle liikmesriigiga otse või kolmanda riigi kaudu ühendatud teistes liikmesriikides muude klientide kui kaitstud tarbijate varustamine gaasiga sellises mahus, mis on vajalik solidaarsusmeetmete kohaldamist nõudnud liikmesriikide kaitstud tarbijate varustamiseks.
Muudatusettepanek 139 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimest lõiku kohaldatakse esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade suhtes niivõrd, kuivõrd need on asjaomases liikmesriigis hõlmatud kaitstud tarbijate määratlusega.	välja jäetud
Muudatusettepanek 140 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Pädevad asutused võtavad vastu vajalikud meetmed, et gaasiga, mida nende territooriumil ei tarnita lõikes 2 kirjeldatud olukorras olevatele muudele klientidele kui kodumajapidamised, esmaste sotsiaalteenuste osutajad ja kaugküttejaamad, saaks varustada samas lõikes kirjeldatud hädaolukorras oleva liikmesriigi kodumajapidamisi, esmaste sotsiaalteenuste osutajaid ja kaugküttejaamu.	3. Pädevad asutused võtavad vastu vajalikud meetmed, et gaasiga, mida nende territooriumil ei tarnita lõikes 2 kirjeldatud olukorras olevatele muudele klientidele kui kaitstud tarbijad, saaks varustada samas lõikes kirjeldatud hädaolukorras olevat liikmesriiki.
Muudatusettepanek 141 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Omavahel otseselt ühendatud liikmesriigid lepivad kokku lõike 3 kohaldamiseks vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras ning see esitatakse nende vastavat piirkonda hõlmavas hädaolukorra lahendamise kavas. Selline kord võib muu hulgas hõlmata kohaldatavaid gaasihindu, võrkudevaheliste ühenduste kasutamist, sh kahesuunaliste voogude läbilaske võimet, gaasimahtusid ja hüvitiskulude katmist. Lõikes 3 sätestatud kohustuse rakendamisel eelistatakse turupõhiseid meetmeid, nt enampakkumist. Kui lõike 3 kohaldamiseks vajalikku tehnikaalast ning õigus- ja finantskorda muudetakse, ajakohastatakse vastavalt ka asjakohast hädaolukorra lahendamise kava.	4. Omavahel otseselt ühendatud liikmesriigid lepivad kokku lõike 3 kohaldamiseks vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras ning see esitatakse nende vastavat piirkonda hõlmavas hädaolukorra lahendamise kavas. Selline kord hõlmab muu hulgas kohaldatavaid gaasihindu, võrkudevaheliste ühenduste kasutamist, sh tagatud kahesuunaliste voogude läbilaskevõimet, gaasimahtusid ja hüvitiskulude katmist. Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER) võib tegutseda vahendajana hüvitiskulude arvutamisel, mis peavad olema turupõhised. Solidaarsusmehhanism on viimane abinõu ning selle tagajärjed seotud turuosalistele minimeeritakse asjakohaste hüvitistega. Lõikes 3 sätestatud kohustuse rakendamisel eelistatakse turupõhiseid meetmeid, nt enampakkumist. Käesolevas lõikes nimetatud gaasihinnad ning hüvitiskulud ja -mehhanismid kajastavad turutingimusi ning need vaadatakse korrapäraselt üle, sh hädaolukordades. Kui lõike 3 kohaldamiseks vajalikku tehnikaalast ning õigus- ja finantskorda muudetakse, ajakohastatakse vastavalt ka asjakohast hädaolukorra lahendamise kava. Komisjon koostab suunised solidaarsusmeetmete vormide kohta, sh mudelklauslid, ning avaldab need hiljemalt ... [solidaarsusmehhanismi jõustumise kuupäev].
Muudatusettepanek 142 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõiget 2 kohaldatakse alates 1. märtsist 2019.	5. Lõiget 2 kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2018.
Muudatusettepanek 143 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras, võib komisjon kavasid käsitlevas arvamuses või otsuses esildada raamistiku selliste meetmete kohta.	6. Kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele vajalikus tehnikaalases ning õigus-, finants- ja kaubanduskorras, koostab komisjon kooskõlas lõikega 4 selliste meetmete kohta raamistiku.
Muudatusettepanek 144 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teabevahetus	Teabe koostamine
Muudatusettepanek 145 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) teave meetmete kohta, mida pädev asutus kavandab või on juba võtnud hädaolukorra leevendamiseks, ning teave nende meetmete tulemuslikkuse kohta;	(b) teave meetmete kohta, mida pädev asutus kavandab või on juba võtnud hädaolukorra leevendamiseks, sealhulgas nõudlusega seotud meetmete kohta, ning teave nende meetmete tulemuslikkuse kohta;
Muudatusettepanek 146 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Pädev asutus võib nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel ja hädaolukorra väljakuulutamisest olenemata paluda gaasiettevõtjatel esitada lõikes 1 osutatud teave või lisateavet, k.a lepinguid käsitlev teave, mis on vajalik asjaomase liikmesriigi või teiste liikmesriikide gaasiga varustamise üldise olukorra hindamiseks. Komisjon võib paluda pädevatelt asutustelt maagaasiettevõtjate esitatud teavet.	4. Pädev asutus võib hädaolukorra väljakuulutamisest olenemata paluda maagaasiettevõtjatel esitada lõikes 1 osutatud teave või lisateavet, k.a lepinguid käsitlev teave, mis on vajalik asjaomase liikmesriigi või teiste liikmesriikide gaasiga varustamise üldise olukorra hindamiseks. Komisjon võib paluda pädevatelt asutustelt maagaasiettevõtjate esitatud teavet. Komisjon ja pädevad asutused hoiduvad mittevajalikust halduskoormusest, eelkõige teabe avalikustamise nõuete dubleerimisest.
Muudatusettepanek 147 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui komisjon leiab, et mõne piirkonna või kogu liidu gaasiga varustamine on häiritud või olukord võib selliseks muutuda, võib ta nõuda pädevatelt asutustelt sellise teabe kogumist ja esitamist, mis on vajalik liidu gaasiga varustamise olukorra hindamiseks. Komisjon võib edastada oma hinnangu gaasikoordineerimisrühmale.	5. Kui komisjon leiab, et mõne piirkonna või kogu liidu gaasiga varustamine on häiritud või olukord võib selliseks muutuda, võib ta nõuda pädevatelt asutustelt sellise teabe kogumist ja esitamist, mis on vajalik liidu gaasiga varustamise olukorra hindamiseks. Komisjon edastab oma hinnangu gaasikoordineerimisrühmale.
Muudatusettepanek 148 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 6 – punkt a – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) asjaomastele pädevatele asutustele rohkem kui üks aasta kehtivate gaasitarnelepingute kohta järgmised andmed:	(a) asjaomastele pädevatele asutustele ja liikmesriikide reguleerivatele asutustele rohkem kui üks aasta kehtivate gaasitarnelepingute kohta järgmised andmed:
Muudatusettepanek 149 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 6 – punkt a – alapunkt v a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	v a) hind;
Muudatusettepanek 150 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 6 – punkt a – alapunkt vi (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
vi) gaasitarnete peatamise tingimused;	vi) lepingu muutmise ja gaasitarnete peatamise tingimused;
Muudatusettepanek 151 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 6 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) pädevale asutusele ja komisjonile rohkem kui üks aasta kehtivad sellised gaasitarnelepingud kohe pärast nende sõlmimist või muutmist pärast [OP: Please insert the date of entry in force of this Regulation], mis igaüks üksikult või koos sama tarnija või tema tütarettevõtetega sõlmitud teiste lepingutega moodustavad üle 40 % asjaomase liikmesriigi aastasest maagaasitarbimisest. Teatamiskohustus ei kehti üksnes gaasihinnaga seotud muudatuste suhtes. Teatamiskohustus kehtib ka kõikide gaasitarnelepingu täitmisel oluliste kaubanduslepingute suhtes.	(b) pädevale asutusele ja komisjonile kohe pärast seda, kui sama kolmanda riigi tarnija või tema tütarettevõtjatega pärast 20. märtsi 2015 sõlmitakse sellised rohkem kui üks aasta kehtivad gaasitarnelepingud (või neid muudetakse), mis igaüks üksikult või koos teiste samal turul tegutsevate maagaasiettevõtjate poolt sama tarnija või tema tütarettevõtjatega sõlmitud lepingutega moodustavad üle 40 % asjaomase liikmesriigi kogu aastasest gaasiimpordist kolmandatest riikidest. Teatamiskohustus kehtib ka gaasihinna suhtes. Teatamiskohustus kehtib ka kõikide gaasitarnelepingu täitmisel oluliste olemasolevate ja uute kaubanduslepingute suhtes. Sel eesmärgil jälgivad liikmesriikide reguleerivad asutused turu tarnestruktuuri ning teavitavad asjaomaseid maagaasiettevõtjaid, kui 40% künnis on ületatud.
Muudatusettepanek 152 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 6 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädev asutus teatab esimese lõigu punktis a loetletud andmed komisjonile iga aasta septembri lõpuks.	Pädev asutus teatab käesoleva lõike punktis a loetletud andmed komisjonile iga aasta septembri lõpuks. Komisjon koondab esitatud andmed, rühmitades sarnaseid kolmandate riikide tarnijaid kasutavad liikmesriigid, et luua mudellepingud, mida asjaomased maagaasiettevõtjad saavad kasutada.
Muudatusettepanek 153 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 6 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Euroopa Majanduspiirkonna riikide tarnijatega sõlmitud lepingud on vabastatud lõikes 6 ette nähtud teatamiskohustusest.
Muudatusettepanek 154 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 6 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 b. Komisjon kasutab kogutud andmeid maagaasiettevõtjate makstava keskmise gaasihinna arvutamiseks igas I lisas määratletud piirkonnas ning liidus tervikuna. Saadud tulemused avaldatakse iga kahe aasta tagant.
Muudatusettepanek 155 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Kui pädev asutus või komisjon leiab, et käesoleva artikli lõike 6 punktiga b hõlmamata gaasitarneleping võib kahjustada liikmesriigi, piirkonna või kogu liidu varustuskindlust, võib selle liikmesriigi pädev asutus, kus lepingu sõlminud maagaasiettevõtja tegutseb, või komisjon nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel paluda kõnealusel maagaasiettevõtjal esitada see leping, et hinnata selle mõju varustuskindlusele. Kõnealune taotlus võib hõlmata ka muid gaasitarnelepingu täitmisel olulisi kaubanduslepinguid.	7. Kui pädev asutus või komisjon leiab, et käesoleva artikli lõike 6 punktiga b hõlmamata gaasitarneleping võib kahjustada liikmesriigi, piirkonna või kogu liidu gaasivarustuskindlust, palub selle liikmesriigi pädev asutus, kus lepingu sõlminud maagaasiettevõtja tegutseb, või komisjon nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel kõnealusel maagaasiettevõtjal esitada see leping, et hinnata selle mõju gaasivarustuskindlusele. Kõnealune taotlus võib hõlmata ka muid gaasitarnelepingu täitmisel olulisi kaubanduslepinguid või taristu arendamise ja kasutamisega seotud kaubanduslepinguid.
Muudatusettepanek 156 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 7 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	7 a. Hiljemalt ... [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtab pädev asutus meetmed trahvide määramiseks maagaasiettevõtjatele, kes ei järgi lõike 6 või 7 sätteid. Sellised trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Muudatusettepanek 157 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8 a. Kui komisjon on seisukohal, et gaasitarnelepingu tingimused rikuvad käesoleva määruse sätteid, võib ta kaaluda täiendava menetluse algatamist, muu hulgas liidu konkurentsiõiguse alusel. Komisjon teavitab asjaomaseid maagaasiettevõtjaid ja asjaomast pädevat asutust gaasitarnelepingu tingimuste kokkusobimatusest käesoleva määruse sätetega ning nõuab lepingutingimuste muutmist. Maagaasiettevõtja või asjaomane pädev asutus teavitab kolme kuu jooksul alates nõudmise kättesaamisest komisjoni muudatustest või teavitab komisjoni põhjustest, miks ta nõudmisega ei nõustu. Komisjonil on pärast maagaasiettevõtja vastuse kättesaamist kolm kuud aega oma nõudmise muutmiseks, tagasivõtmiseks või kinnitamiseks. Komisjon põhjendab üksikasjalikult oma otsust. Hiljemalt ... [6 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] võtab pädev asutus meetmed trahvide määramiseks maagaasiettevõtjatele, kui viimased nõudmist ei täida. Sellised trahvid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, arvestades eeskirjade täitmata jätmise ulatust ning võimalikku kasu, mida asjaomased maagaasiettevõtjad võivad eeskirjade täitmata jätmisest saada.
Muudatusettepanek 158 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
9. Pädevad asutused ja komisjon tagavad tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse.	9. Pädevad asutused ja komisjon tagavad käesoleva artikli kohaldamisel kättesaadavaks tehtud tundliku äriteabe range konfidentsiaalsuse.
Muudatusettepanek 159 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Gaasikoordineerimisrühm moodustatakse selleks, et hõlbustada gaasivarustuskindluse tagamise meetmete koordineerimist. Kõnealusesse koordineerimisrühma kuuluvad liikmesriikide, eelkõige nende pädevate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „koostööamet”) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku esindajad ning asjaomase tööstusharu ja asjakohaste tarbijate esinduskogud. Komisjon otsustab liikmesriikidega konsulteerides rühma koosseisu, tagades selle täieliku esindavuse. Koordineerimisrühma juhib komisjon. Koordineerimisrühm võtab vastu oma töökorra.	1. Gaasikoordineerimisrühm moodustatakse selleks, et hõlbustada gaasivarustuskindluse tagamise meetmete koordineerimist. Kõnealusesse koordineerimisrühma kuuluvad liikmesriikide, eelkõige nende pädevate asutuste ja mis tahes riiklike reguleerivate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „koostööamet”) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku esindajad ning asjaomase tööstusharu ja asjakohaste tarbijate esinduskogud. Komisjon otsustab liikmesriikidega konsulteerides rühma koosseisu, tagades selle täieliku esindavuse. Koordineerimisrühma juhib komisjon. Koordineerimisrühm võtab vastu oma töökorra.
Muudatusettepanek 160 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) kogu teave, mis on asjakohane gaasivarustuskindluse tagamiseks liikmesriikide, piirkondade ja liidu tasandil;	(b) kogu teave, mis on asjakohane gaasivarustuskindluse tagamiseks liikmesriikide, piirkondade ja liidu tasandil, sealhulgas teave ja andmed rakendatud ja kavandatava nõudlusega seotud poliitika ja meetmete kohta;
Muudatusettepanek 161 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 2 – punkt g
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(g) hädaolukorra lahendamise meetmete kooskõlastamine liidu piires, energiaühenduse osalisriikideks olevate kolmandate riikidega ja muude kolmandate riikidega;	(g) hädaolukorra lahendamise meetmete kooskõlastamine liidu piires, energiaühenduse osalisriikide ja muude kolmandate riikidega;
Muudatusettepanek 162 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 3 lõike 2 teise lausega, artikli 3 lõikega 6, artikli 4 lõigetega 3, 4 ja 6, artikli 5 lõikega 2, artikli 6 lõike 1 punktiga d, artikli 7 lõike 5 punktidega b ja e, artikli 8 lõike 1 punktidega e, g ja i, artikli 8 lõike 4 punktidega b ja c, artikli 9 lõike 1 punktidega j ja m, artikli 9 lõikega 4, artikli 10 lõikega 4, artikli 11 lõikega 5 ja artikliga 12 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus energiaühenduse osalisriikide ees vastavalt järgmisele menetlusele:	1. Artikli 3 lõike 2 teise lausega, artikli 3 lõikega 6, artikli 4 lõigetega 3, 4 ja 6, artikli 5 lõikega 2, artikli 6 lõike 1 punktiga d, artikli 7 lõike 5 punktidega b ja e, artikli 8 lõike 1 punktidega e, g ja i, artikli 8 lõike 4 punktidega b ja c, artikli 9 lõike 1 punktidega j ja m, artikli 9 lõikega 4, artikli 10 lõikega 4, artikli 11 lõikega 5 ja artikliga 12 kehtestatakse kõigile liikmesriikidele kohustus energiaühenduse osalisriikide ees vastavalt järgmisele menetlusele:
Muudatusettepanek 163 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 16 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon teeb artikli 7 lõikes 5 osutatud hinnangute alusel vajaduse korral järeldused liidu tasandi varustuskindluse suurendamise võimalike vahendite kohta ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ja vajaduse korral soovitused käesoleva määruse täiustamise kohta.	Komisjon teeb artikli 7 lõikes 5 osutatud hinnangute alusel vajaduse korral järeldused liidu tasandi gaasivarustuskindluse suurendamise võimalike vahendite kohta ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ja vajaduse korral seadusandliku ettepaneku määruse muutmiseks.
Muudatusettepanek 164 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – pealkiri
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Teavitamine	Dokumentide edastamine
Muudatusettepanek 165 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Riskihinnang, ennetusmeetmete kavad, hädaolukorra lahendamise kavad ja kõik muud dokumendid edastatakse komisjonile elektrooniliselt CIRCABC-süsteemi kaudu.	(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)
Muudatusettepanek 166 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 17 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kõik teatamisega seotud kirjavahetus toimub elektrooniliselt.	Kogu käesoleva artikli sätetega seotud kirjavahetus toimub elektrooniliselt.
Muudatusettepanek 167 Ettepanek võtta vastu määrus II lisa – punkt 3 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Arvutuspiirkond” – pädeva asutuse poolt kindlaks määratud geograafiline piirkond, mille jaoks koostatakse valem N–1.	„Arvutuspiirkond” – pädeva asutuse poolt geograafiliselt kindlaks määratud asjaomase turu piirkond, mille jaoks koostatakse valem N–1.
Muudatusettepanek 168 Ettepanek võtta vastu määrus III lisa – punkt 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Võrkudevahelise ühenduse kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsuse loomiseks või suurendamiseks või kõnealuse kohustuse suhtes erandi tegemiseks või tehtud erandi kestuse pikendamiseks esitavad võrkudevahelise ühenduse kummagi poole ülekandesüsteemi haldurid pärast gaasitarnekoridori kõigi ülekandesüsteemi halduritega konsulteerimist (asjaomastele) pädevatele asutustele:	1. Võrkudevahelise ühenduse kahesuunaliste voogude läbilaskevõimsuse loomiseks või suurendamiseks või kõnealuse kohustuse suhtes erandi tegemiseks või tehtud erandi kestuse pikendamiseks esitavad võrkudevahelise ühenduse kummagi poole ülekandesüsteemi haldurid oma pädevatele asutustele või reguleerivatele asutustele – kui need ei ole pädevad asutused – (kellele üheskoos osutatakse käesolevas lisas kui „asjaomastele asutustele“) pärast gaasitarnekoridori kõigi ülekandesüsteemi halduritega konsulteerimist:
Muudatusettepanek 169 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – punkt e – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) sisemaise energiatootmise tähtsus piirkonnas:	(e) sisemaise energiatootmise, sh biogaasi tähtsus piirkonnas:
Muudatusettepanek 170 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f a) gaasinõudluse stsenaariumid, võttes ühtlasi arvesse energiatõhususe meetmete mõju gaasi aastasele lõpptarbimisele
Muudatusettepanek 171 Ettepanek võtta vastu määrus IV lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a) gaasinõudluse stsenaariumid, võttes ühtlasi arvesse energiatõhususe meetmete mõju gaasi aastasele lõpptarbimisele
Muudatusettepanek 172 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – punkt e – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) sisemaise energiatootmise tähtsus piirkonnas:	(e) sisemaise energiatootmise, sh biogaasi tähtsus piirkonnas:
Muudatusettepanek 173 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – punkt 1 – alapunkt 1.1 – punkt f a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(f a) energiatõhususmeetmete rolli kirjeldus ning nende mõju lõplikule aastasele gaasitarbimisele
Muudatusettepanek 174 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – punkt 1 – alapunkt 1.2 – punkt g a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(g a) energiatõhususmeetmete rolli kirjeldus ning nende mõju lõplikule aastasele gaasitarbimisele
Muudatusettepanek 175 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – punkt 5 – alapunkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) Kirjeldage muid meetmeid, mis on võtted muudel põhjustel peale riskihindamise tulemuste, kuid avaldavad positiivset mõju piirkonna/liikmesriigi varustuskindlusele.	(b) Kirjeldage muid meetmeid, mis on võetud muudel kui riskihindamise tulemustes väljaselgitatud põhjustel, kuid avaldavad positiivset mõju piirkonna/liikmesriigi varustuskindlusele.
Muudatusettepanek 176 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – vorm 1 – punkt 9 – alapunkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) Kirjeldage mehhanisme, mida kasutatakse Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku piirkondliku gaasikoordineerimissüsteemi tehniliste ja tegevuslike eksperditeadmiste kaasamiseks.
Muudatusettepanek 177 Ettepanek võtta vastu määrus V lisa – vorm 2 – punkt 6 – alapunkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) Kirjeldage mehhanisme, mille alusel tehakse koostööd Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku piirkondliku gaasikoordineerimissüsteemiga.

SELETUSKIRI

I. Sissejuhatus

Määruse (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2004/67/EÜ, jõustumisega tegi EL esimese sammu maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni vahelise suurema kooskõlastamise poole gaasivarustuse kindluse riikideülesele väljakutsele reageerimisel.

2010. aasta määrus põhines arusaamisel, et energiajulgeolek on riiklike ametiasutuste ja ELi ühine pädevus- ja vastutusala, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 194. Artiklis nähakse ette ühine energiapoliitika, mis rajaneb solidaarsuse põhimõttel ning mulle eesmärk on muu hulgas tagada energiaga varustamise kindlus.

2010. aasta määrus oli kooskõlas parlamendi pikaajalise seisukoha ja nõudmisega täiendada energia siseturu reguleerivat raamistikku ning viia lõpule vajaliku taristu rajamine, võttes vastu sätted, mis edendaksid solidaarsuse vaimus väliste tarnehäirete ennetamise ja neile reageerimise ühiseid mehhanisme. Selle muutis veel olulisemaks ELi kasvav sõltuvus gaasiimpordist, samuti korduvad gaasitarnehäired Venemaa poolt, mis mõjutasid tõsiselt tarneid mitmesse ELi liikmesriiki.

2006. ja 2009. aasta gaasikriisid, samuti 2014. aasta kriis, tekitasid gaasivarustuse suhtes ebakindlust. Need sündmused asetasid energiajulgeoleku ELi poliitika keskmesse ning tegid sellest ühe põhieesmärgi energialiidu strateegias, mille Euroopa Komisjon 25. veebruaril 2015. aastal vastu võttis.

2010. aasta määrus osutus Euroopa energiajulgeoleku suurendamisel ülioluliseks. Samal ajal tunnistab raportöör, võttes arvesse hilisemate tarnekriiside järel läbi viidud stressitestide tulemusi, 2010. aasta määruse rakendamise aruannet ning komisjoni poolt 2015. aastal korraldatud avalikku konsulteerimist, et riigi tasandi lähenemisviis on osutunud ebapiisavaks selleks, et täielikult käsitleda piirkondlikke erinevusi ja gaasivarustuse piiriülest olemust, mistõttu on tarnehäiretele reageerimiseks vaja tugevamat solidaarsusel põhinevat mehhanismi. Raportöör on seisukohal, et täiendavate tõkete kaotamine liikmesriikide vahel, ennetamiskulude vähendamine ning leevendamise tulemuslikkuse maksimeerimine nõuab suuremat koostööd, kooskõlastamist ja läbipaistvust, eriti arvestades ELi gaasiturgude jätkuvat integreerimist ning koridoripõhist lähenemisviisi gaasitarnele ning tagasivoogusid Euroopas.

Raportöör väljendab heameelt komisjoni algatuse üle 2010. aasta määruse muutmiseks. See on energialiidu raamistikus üks peamisi seadusandlikke meetmeid, mida ka parlament nõudis oma 15. detsembri 2015. aasta resolutsioonis „Euroopa energialiidu suunas“. Raportöör väljendab heameelt komisjoni üldise lähenemisviisi üle olemasolevate mehhanismide tugevdamiseks, et veelgi suurendada ELi energiajulgeolekut.

II. Raportööri tuvastatud põhipunktid

II.1. Piirkondlik lähenemisviis ja hädaolukorra tarnekoridorid

Raportöör on seisukohal, et gaasitarnete riikideülene olemus, mida tõendab asjaolu, et 90% Euroopas liikuvast gaasist ületab vähemalt ühe riigipiiri, ning sellest tulenev tarnehäiretega seonduv rahvusvahelise ülekandumise oht nõuavad laialdast koostööd koos komisjoni suurema kooskõlastava rolliga, mille kohta on viimasel kümnel aastal tehtud ettepanek arvukates poliitilistes algatustes ja mida on korduvalt toetanud parlament. Need algatused hõlmavad muu hulgas Euroopa energiaühendust, mille kohta raportöör koos komisjoni endise presidendi Jacques Delorsiga ettepaneku tegi, ning lõpuks ka energialiidu strateegiat.

Raportöör toetab väga kogu liitu ja võib-olla ka kogu Euroopat hõlmavat lähenemisviisi, kuid võtab arvesse uue määruse mõjuhinnangu järeldusi. Komisjon võrdles nelja võimalikku stsenaariumit alates baasstsenaariumist (uusi ELi tasandi meetmeid mitte võtta) ja mitteseadusandlikest võimalustest (tõhustatud rakendamine ja pehme õiguse meetmed) kuni seadusandlike võimalusteni, mis sätestavad tõhustatud kooskõlastamise kahel võimalikul määral, ning lõpuks täieliku ühtlustamiseni ELi tasandil. Stsenaariumide analüüs näitas, et parim valik oleks tõhustatud kooskõlastamine koos mõningate ELi tasandil kehtestatud põhimõtete ja standarditega.

Raportöör usub, et piirkondlik lähenemisviis riskihindamisele ning ennetus- ja leevenduskavade väljaarendamine on tõhus ja tulemuslik viis saavutada märkimisväärselt kõrgem energiajulgeoleku tase. Ta toetab samuti kindlalt vormide ühtlustamist ja vastastikuse hindamise mehhanismi, mis peaks tagama, et vastavates piirkondades kokku lepitud lahendused annavad kokku tõhusa ja kokkusobiva kogu liitu hõlmava energiajulgeoleku raamistiku.

Samal ajal tuleks piirkondi käsitleda iseseisvatena seoses gaasitarnetega hädaolukordade ennetamiseks või leevendamiseks. Ebastabiilne energiavarustus ühes riigis või piirkonnas mõjutab tarnekoridoride kaudu kogu ELi. Igal juhul ei peaks liikmesriigid tegema koostööd ainult piirkondade siseselt, ettepanekusse saab integreerida tugevama Euroopa perspektiivi, mis võimaldab kasutada kogu olemasolevat varu ja vahendeid laiema ELi gaasi siseturu raames. Seda võiks aidata saavutada põhjalik ELi tasandi analüüs asjaomaste hädaolukorra tarnekoridoride kohta, lähtudes liikmesriikide rühma ühistest gaasitarneallikatest.

Raportöör on seisukohal, et hädaolukorra tarnekoridorid võivad pakkuda liikmesriigi või liikmesriikide rühma energiajulgeoleku huvides väga vajalikku teavet ja võimalikke meetmeid, et aidata liikmesriikidel koostada riskihinnanguid ning piirkondlikke ennetus- ja hädaolukorra kavasid, pakkudes olemasolevaid mahte, võimalikke modaalsusi ja allikaid gaasi suunamiseks hädas olevatele liikmesriikidele. Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku olemasolevaid kooskõlastamismehhanisme ära kasutades peaksid hädaolukorra tarnekoridorid täiendama piirkondlikku lähenemisviisi, takistades seeläbi killustumist ning märkimisväärselt tugevdades Euroopa perspektiivi, samuti parandades hädaolukordade ennetamise ja neile reageerimise tõhusust. Raportöör on lisaks veendunud, et piirkondadeülene gaasitarnete kohustuslik hindamine valmistaks liidu ja liikmesriigid kriisi jaoks palju paremini ette ning võimaldaks kriisi tekkimisel kiiremini reageerida.

II.2. Solidaarsusmehhanism

Raportöör väljendab heameelt solidaarsusklausli üle, mis on viimase abinõuna rakendatav õiguslikult siduv põhimõte. Ta soovib rõhutada, et seda ei tohiks käsitleda ELi gaasi siseturul kasutada olevate turupõhiste ennetusmeetmete asendajana, samuti ei tohiks see asendada ühegi riigi enda jõupingutusi, mida tehakse selleks, et kindlustada end tarnehäirete vastu, mitmekesistades tarneallikaid, tarneteid ja energiaallikaid ning suurendades energiatõhusust.

II.3. Teabevahetus

Raportöör toetab kindlalt seisukohta, et kindel energiavarustus nõuab energiaturul äriühingute, sh energiafirmade jaoks võrdseid tingimusi kogu liidus. Selleks peavad kõikide ettevõtjate ja sidusrühmade jaoks kogu tarne-, ülekande- ja jaotusahela piires kehtima siduvad vabaturu eeskirjad.

Raportöör mõistab nõuetekohase teabevahetuse tähtsust riskide hindamiseks ning kriiside ennetamiseks ja leevendamiseks. Seetõttu kiidab raportöör heaks komisjoni ettepaneku, mille kohaselt komisjoni ja pädevaid asutusi tuleb automaatselt teavitada teatavate oluliste lepingute sõlmimisest või muutmisest. Samuti on pädeval asutusel ja komisjonil nõuetekohaselt põhjendatud juhtumitel õigus nõuda maagaasiettevõtjalt lepingu esitamist, et hinnata selle mõju varustuskindlusele.

II.4. Kaitstud tarbijad

Raportöör teeb ettepaneku, et kaitstud tarbijate määratlus oleks kogu liidus ühtlustatud. See aitab kaotada liikmesriikide vahel erinevused, mis võivad mõjutada varustuskindluse normi, eelkõige kui viimane puutub kokku mitteturupõhiste meetmetega, mõjutades negatiivselt siseturgu ja naaberliikmesriikide varustuskindlust gaasiturgude likviidsuse vähendamise teel, eelkõige pingelise nõudluse ja pakkumise vahekorra puhul.

Raportöör teeb lisaks ettepaneku lubada liikmesriikidel seada prioriteediks teatavad gaasielektrijaamad, mida on vaja võrgu usaldusväärsuse huvides. Selliseid elektrijaamu tuleks rangete tingimuste alusel pidada prioriteetsemaks kaitstud tarbijatest, et vältida elektrikatkestusi, mis võtaksid elektri ja võib-olla ka gaasi (kui gaasiseadmed vajavad töötamiseks elektrit) kõikidelt kaitstud tarbijatelt.

II.5 Energiaühenduse kaasamine

Raportöör mõistab täielikult vajadust luua energia ja eelkõige varustuskindluse valdkonnas ELi ja energiaühenduse osalisriikide vahel ühine reguleeriv raamistik. Seepärast tunneb ta heameelt komisjoni lähenemisviisi üle, millega komisjon laiendab määruse teatavaid sätteid (riskihinnangute piiriülene järjepidevus ning ennetusmeetmete ja hädaolukorra lahendamise kavad) energiaühendusele, kui osalisriigid on asjaomased õiguslikud kohustused rakendanud.

II.6. Ühine ostmine

Raportöör on korduvalt toetanud ühist ostmist kui abinõu, mis tugevdab äriühingute, riikide ja piirkondade läbirääkimiste positsiooni väliste tarnijate suhtes ning alandab seeläbi energiahindu tarbijate jaoks ja annab panuse turu- ja solidaarsuspõhisesse tarnekindlusse. Parlament nõudis ka oma resolutsioonis „Euroopa energialiidu suunas“, et hinnataks gaasi vabatahtliku ühisostukava asjakohasust ja võimalikku struktuuri. Raportöör on veendunud, et vabatahtlik ühine ostmine, mille jaoks on ELis olemas juba esimesed altpoolt tulevad algatused, peaks kajastuma ELi õiguses.

***

Kaalul ei ole ainult ühe konkreetse energiaallika tarnekindlus, vaid samuti

ELi üldine julgeolek, majanduse konkurentsivõime, majanduskasv ja meie kodanike töökohad. Lisaks on see oluline meie ambitsioonika kliimapoliitika jaoks ning suhete jaoks naaberriikidega. Uue määruse üle läbi rääkides tuleb seda kõike silmas pidada. See võib olla turvalise ja jätkusuutliku majanduskasvu hüppelaud ning Euroopa ühine edulugu, millest on abi aastakümneteks.

VÄLISKOMISJONI ARVAMUS (14.9.2016)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010
(COM(2016)0052 – C8-0035/2016 – 2016/0030(COD))

Arvamuse koostaja: Jacek Saryusz-Wolski

LÜHISELGITUS

Komisjon esitas Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku, mille eesmärk on tagada gaasivarustuskindlus. Kõnealune määruse ettepanek on teretulnud ning selle rõhuasetus regionaalsele koostööle ja julgeolekumehhanismidele on kooskõlas vajadusega suurema sekkumise järele ELi tasandil, et hoida ära gaasitarnete katkestused.

Regionaalset koostööd tuleb süvendada seoses infovoogudega, mis puudutavad gaasitarnete katkestusi ja regulatiivseid erandeid kaitstud tarbijatele. Viimati nimetatud erandid tuleks kehtestada piirkondlikul tasandil, et parandada ennetusmeetmete ja hädaolukorra kavade sisu ja selgust. Kui aga piirkondlikku koostööd tabavad liikmesriikide vahelise kokkuleppe puudumisest tingitud raskused, peaks komisjonile jääma võimalus kehtestada tehniline ja õiguslik raamistik solidaarsusklausli, vajalike riskihindamise kavade või koostöömehhanismide jaoks.

Varustusteede ja energiaallikate mitmekesistamise strateegilist eesmärki tuleks vajadusel tugevdada vabatahtliku nõudluse koondamise abil vastavalt Euroopa Ülemkogu ettepanekutele. Kui huvitatud osapooled peaksid otsustama koostööd teha, võib selline mehhanism vähendada monopolistlikku survet vähemkonkurentsivõimelistel turgudel.

Tervitatavaks tuleb pidada energiaühenduse riikide süsteemset kaasamist – kui nad vastavad artiklis 15 sätestatud nõuetele. EL peaks siiski tugevdama koostööd ka väljapoole seda raamistikku jäävate kolmandate riikidega ning töötama välja väliste hädaolukordade lahendamise vahendid. Selliste vahendite tähtsus sai selgeks siis, kui komisjon osales Ukraina ja Venemaa vahelistes läbirääkimistes nn talvepaketi üle.

Teabevahetusmehhanism peaks tagama võrdsed tingimused kõigile lepingutele, mis ületavad teatavat absoluutsuurust, mis on asjakohane ühtse energiaturu kui terviku toimimiseks, mitte ainult ühe riigi seisukohast. Kogu ELi hõlmava ühtse energiaturu loomisel ei ole loogiline ega õigustatud siduda lepingute mahtu ainult ühe riigi gaasituruga. Riigipõhisel suhtelisel tarbimiskünnisel peaks olema täiendav funktsioon, tagamaks seda, et ka konkurentsivõimetute väiksemate turgude ja energiasaarte lepingud oleksid hõlmatud. Vastavalt artiklile 13 esitatud lepinguid ei tuleks mitte üksnes analüüsida, vaid komisjonil võib osutuda vajalikuks võtta ka vajalikke meetmeid, et tagada esildatud määruse järgimine.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Väliskomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Maagaas (edaspidi „gaas”) on liidu energiavarustuse oluline osa. Suur osa sellest gaasist imporditakse liitu kolmandatest riikidest.

(1) Maagaas (edaspidi „gaas”) on liidu energiavarustuse oluline osa. Suur osa sellest gaasist imporditakse liitu kolmandatest riikidest ning mõned liikmesriigid sõltuvad seetõttu suures osas või täielikult kolmanda riigi monopolide poolt tarnitavast gaasist.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Tõsine gaasitarnehäire võib mõjutada kõiki liikmesriike, kogu liitu ja energiaühenduse asutamislepingu (millele kirjutati alla 25. oktoobril 2005 Ateenas) osalisi. Selline häire võib ka tõsiselt kahjustada liidu majandust ja sellel võib olla tugev ühiskondlik mõju eelkõige haavatavatele tarbijarühmadele.

(2) Tõsine gaasitarnehäire isegi vaid ühes liikmesriigis võib mõjutada kõiki liikmesriike, kogu liitu ja energiaühenduse asutamislepingu (millele kirjutati alla 25. oktoobril 2005 Ateenas) osalisi. Selline häire võib ka tõsiselt kahjustada liidu majandust ja sellel võib olla tugev ühiskondlik mõju eelkõige haavatavatele tarbijarühmadele.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et võetakse kõik vajalikud meetmed katkematu gaasivarustuse tagamiseks kogu liidus, eelkõige kaitstud tarbijatele rasketes ilmaoludes või gaasitarnete katkestuse korral. Need eesmärgid tuleks saavutada kõige kulutõhusamate meetmetega ja nii, et energiaturgudel ei moonutataks konkurentsi.

(3) Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et võetakse kõik vajalikud meetmed katkematu gaasivarustuse tagamiseks kogu liidus, eelkõige kaitstud tarbijatele rasketes ilmaoludes või gaasitarnete katkestuse korral. Need eesmärgid tuleks saavutada kõige kulutõhusamate meetmetega proportsionaalsete ja mittediskrimineerivate mehhanismide kaudu ja nii, et energiaturgudel ei moonutataks konkurentsi.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) Käesolevat määrust hakatakse rakendama keerulisel ajal, kui ülemaailmset energiaturgu mõjutab ebasoodsalt nii Venemaa sissetung Ukrainasse ja Krimmi annekteerimine 2014. aastal, täiendavad pinged Musta mere ja Kaspia mere piirkonnas, ISISe kontroll bensiini- ja gaasivarude üle okupeeritud aladel kui ka pinged Saudi Araabia ja Iraani vahel.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid, on juba avaldanud märkimisväärset positiivset mõju liidu gaasivarustuskindlusele nii valmisoleku kui ka negatiivse mõju leevendamise seisukohast. Liikmesriigid on praegu tarnekriisiks varasemast paremini ette valmistatud, sest nad on kohustatud kavandama ennetusmeetmeid ja hädaolukorra lahendamise meetmeid hõlmavaid kavasid; samuti ollakse varasemast paremini kriisi eest kaitstud, sest liikmesriigid peavad täitma mitmeid taristu võimsuse ja gaasivarustusega seotud kohustusi. Määruse (EL) nr 994/2010 rakendamisaruandes, mis esitati oktoobris 2014, on siiski esile toodud valdkondi, kus kõnealuse määruse täiustamisega saaks veelgi suurendada liidu varustuskindlust.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid, on juba avaldanud märkimisväärset positiivset mõju liidu gaasivarustuskindlusele nii valmisoleku kui ka negatiivse mõju leevendamise seisukohast. Mõned liikmesriigid on praegu tarnekriisiks varasemast paremini ette valmistatud, sest nad on kohustatud kavandama ennetusmeetmeid ja hädaolukorra lahendamise meetmeid hõlmavaid kavasid; samuti ollakse varasemast paremini kriisi eest kaitstud, sest liikmesriigid peavad täitma mitmeid taristu võimsuse ja gaasivarustusega seotud kohustusi. Määruse (EL) nr 994/2010 rakendamisaruandes, mis esitati oktoobris 2014, on siiski esile toodud valdkondi, kus kõnealuse määruse täiustamisega saaks veelgi suurendada liidu varustuskindlust.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Komisjoni 2014. aasta oktoobri teatises Euroopa gaasisüsteemi lühiajalise vastupanuvõime kohta¹³ analüüsiti Venemaa gaasitarnete osalise või täieliku katkemise mõju ning jõuti järeldusele, et üksnes riigipõhised lähenemisviisid ei ole oma paratamatult piiratud mastaabi tõttu tõsise tarnekatkestuse korral eriti tõhusad. Kriisitaluvusanalüüs näitas, kuidas liikmesriikidevaheline tihedam koostöö võiks oluliselt vähendada väga tõsise tarnekatkestuse stsenaariumide mõju kõige haavatavamates liikmesriikides.

(5) Komisjoni 2014. aasta oktoobri teatises Euroopa gaasisüsteemi lühiajalise vastupanuvõime kohta¹³ analüüsiti Venemaa gaasitarnete osalise või täieliku katkemise mõju ning jõuti järeldusele, et üksnes riigipõhised lähenemisviisid ei ole tõsise tarnekatkestuse korral eriti tõhusad oma paratamatult piiratud mastaabi tõttu ning ebapiisava kooskõlastatuse tõttu, eelkõige piirkondlikul tasandil. Kriisitaluvusanalüüs näitas, kuidas liikmesriikidevaheline tihedam koostöö võiks oluliselt vähendada väga tõsise tarnekatkestuse stsenaariumide mõju kõige haavatavamates liikmesriikides.

__________________

¹³ COM(2014) 654 final.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 5 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5 a) Liidu energiavarustuse tagamiseks tuleb mitmekesistada energiaallikaid ning rajada liikmesriikide vahel uusi energiaühendusi. Samuti on väga oluline suurendada energiajulgeolekualast koostööd nii liidu naaberriikide ja strateegiliste partneritega kui ka liidu institutsioonide vahel.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Komisjoni 2015. aasta veebruari teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia”¹⁴ on esile toodud asjaolu, et energialiit tugineb solidaarsusele ja usaldusele, mis on energiajulgeoleku jaoks vajalikud. Käesolev määrus peaks olema suunatud liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja usalduse suurendamisele ja sellega tuleks kehtestada nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, et luua tingimused energialiidu rakendamiseks. Liit peaks seetõttu toetama ainult neid mitmekesistamisele suunatud projekte, mis on täielikus kooskõlas liidu õiguse ja põhimõtetega ning liidu pikaajaliste poliitiliste eesmärkide ning prioriteetidega.

__________________

¹⁴ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale, COM (2015) 80 final.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 6 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6 a) Selleks, et luua stabiilne ja paindlik energia siseturg, on vaja tagada gaasi- ja elektrisüsteemide tihedam seotus, et gaasitarne häirete puhul saaks gaasi asemel kasutada elektrit või muud alternatiivset energiaallikat.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Sujuvalt toimiv gaasi siseturg on parim vahend liidu energiavarustuskindluse tagamiseks ja üksikute liikmesriikide haavatavuse vähendamiseks tarnehäirete mõju suhtes. Kui liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega risk, et asjaomases liikmesriigis ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise ning häirida gaasi tarnimist muude liikmesriikide tarbijatele. Et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on vaja tarnekriisi lahendamisel tagada solidaarsus ja koordineerimine nii konkreetsete tarnehäirete suhtes võetavate ennetavate meetmete kui ka vastumeetmete kohaldamisel.

(7) Sujuvalt toimiv gaasi siseturg on parim vahend liidu energiavarustuskindluse tagamiseks ja üksikute liikmesriikide haavatavuse vähendamiseks tarnehäirete mõju suhtes. Kui liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega risk, et asjaomases liikmesriigis ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise ning häirida gaasi tarnimist muude liikmesriikide tarbijatele. Et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on tarnekriisi lahendamisel vaja liidu tasandil tagada solidaarsus ja koordineerimine nii konkreetsete tarnehäirete suhtes võetavate ennetavate meetmete kui ka vastumeetmete kohaldamisel.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Solidaarsuse vaimus peaks käesoleva määruse juhtpõhimõte olema nii avaliku sektori asutusi kui ka gaasiettevõtjaid hõlmav piirkondlik koostöö, mis võimaldaks igas piirkonnas välja selgitada olulised riskid ja optimeerida koordineeritud meetmetest saadavat kasu nende riskide leevendamiseks ja kõige kulutõhusamate meetmete võtmiseks liidu tarbijate huvides.

(9) Turumajanduse põhimõtete austamise ja solidaarsuse vaimus peaks käesoleva määruse juhtpõhimõte olema nii avaliku sektori asutusi kui ka gaasiettevõtjaid hõlmav piirkondlik koostöö, mis võimaldaks igas piirkonnas välja selgitada olulised riskid ja optimeerida koordineeritud meetmetest saadavat kasu nende riskide leevendamiseks ja kõige kulutõhusamate meetmete võtmiseks liidu tarbijate huvides. Solidaarsus peaks avalduma kolmel tasandil: piirkondlikul, piirkondadevahelisel ja liidu tasandil.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Teatavad tarbijad, sealhulgas kodutarbijad ja esmaste sotsiaalteenuste osutajad, on eriti haavatavad ja võivad vajada sotsiaalkaitset. Niisuguste kaitstud tarbijate määratlus ei tohiks olla vastuolus liidu solidaarsusmehhanismidega.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 17

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Piirkondlik lähenemisviis riskihindamisele ning ennetavate ja leevendavate meetmete kindlaksmääramisele ja võtmisele võimaldab jõupingutusi koordineerida, mis annab märkimisväärset kasu seoses meetmete tõhususega ja vahendite optimeerimisega. Nii on see eelkõige meetmete puhul, mille eesmärk on tagada kaitstud tarbijate varustamine gaasiga väga keerulistes tingimustes, ning hädaolukorra mõju leevendamise meetmete puhul. Korreleeruvate riskide hindamine piirkonna tasandil, mis on nii ulatuslikum kui ka täpsem, tagab liikmesriikide parema valmisoleku tulla toime mis tahes kriisidega. Lisaks tagab kooskõlastatud ja eelnevalt kokku lepitud lähenemisviis varustuskindlusele hädaolukorras ühtse reageerimise ja vähendab ohtu, et üksnes riigipõhistel kaalutlustel võetavatest meetmetest tulenevad negatiivsed mõjud avalduvad naaberliikmesriikides.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 19

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks seega piirkondlike rühmade kindlaksmääramisel lähtuda järgmistest kriteeriumitest: tarnekorraldus, olemasolevad ja kavandatavad võrkudevahelised ühendused ja ülekandevõimsus liikmesriikide vahel, turu areng ja küpsus, olemasolevad piirkondlikud koostööstruktuurid ning piirkonda kuuluvate liikmesriikide arv, mida tuleks rühma hallatavuse tagamiseks piirata.

(19) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks seega piirkondlike rühmade kindlaksmääramisel lähtuda järgmistest kriteeriumitest: tarnekorraldus, olemasolevad ja kavandatavad koridorid, võrkudevahelised ühendused ja ülekandevõimsus liikmesriikide vahel, turu areng ja küpsus, olemasolevad piirkondlikud koostööstruktuurid ning piirkonda kuuluvate liikmesriikide arv, mida tuleks rühma hallatavuse tagamiseks piirata.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 21

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Põhjaliku piirkondliku riskihindamise käigus peaksid pädevad asutused hindama loodus-, tehnika-, äri-, finants-, sotsiaal-, poliitika- ja tururiske ning kõiki muid asjasse puutuvaid riske, sealhulgas, kui see on asjakohane, suurima tarnija tarnekatkestuse riski. Kõikide riskidega seoses tuleks kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad meetmed, mis töötatakse välja ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava raames. Kõnealuse riskihindamise tulemusi tuleks arvesse võtta ka kõikide otsuse nr 1313/2013/EL¹⁸ artikliga 6 ette nähtud riskihindamiste käigus.

(21) Põhjaliku piirkondliku riskihindamise käigus peaksid pädevad asutused hindama loodus-, tehnika-, taristu-, äri-, finants-, sotsiaal-, geostrateegilisi, poliitika- ja tururiske ning kõiki muid asjasse puutuvaid riske, sealhulgas, kui see on asjakohane, suurima tarnija tarnekatkestuse riski. Kõikide riskidega seoses tuleks kehtestada tõhusad, proportsionaalsed ja mittediskrimineerivad meetmed, mis töötatakse välja ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava raames. Kõnealuse riskihindamise tulemusi tuleks arvesse võtta ka kõikide otsuse nr 1313/2013/EL¹⁸ artikliga 6 ette nähtud riskihindamiste käigus.

__________________

¹⁸ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta otsus 1313/2013/EL liidu kodanikukaitse mehhanismi kohta (ELT L 347, 20.12.2013, lk 24).

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 23

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(23) Parima valmisoleku tagamiseks ning tarnehäire ärahoidmiseks või selle mõju leevendamiseks, kui see siiski tekib, peavad piirkonna pädevad asutused pärast sidusrühmadega konsulteerimist koostama ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava. Piirkondlike kavade puhul tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi eripära. Samuti tuleks kavades selgelt kindlaks määrata maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Kavandatavate siseriiklike meetmete puhul tuleks täielikult arvesse ennetusmeetmete kavas ja hädaolukorra lahendamise kavas sätestatud piirkondlikke meetmeid. Siseriiklike meetmete kavandamisel tuleks tegeleda siseriiklike riskidega viisil, mis võimaldab täielikult ära kasutada piirkondliku koostöö tulemusena tekkivaid võimalusi. Kavad peaksid olema tehnilist ja kasutuslikku laadi ning nende eesmärk peaks olema hädaolukorra tekke või süvenemise takistamine ning selle mõju leevendamine. Kavades tuleks võtta arvesse elektrisüsteemide turvalisust ning need peaksid olema kooskõlas energialiidu strateegilise planeerimise ja aruandluse vahenditega.

(23) Parima valmisoleku tagamiseks ning tarnehäire ärahoidmiseks või selle mõju leevendamiseks, kui see siiski tekib, peavad piirkonna pädevad asutused pärast sidusrühmadega konsulteerimist koostama ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava. Piirkondlike kavade puhul tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi eripära. Tuleb selgitada välja alternatiivsed tarneteed ja energiatarnijad, eriti nende liikmesriikide jaoks, kes sõltuvad ainult ühest tarnijast. Samuti tuleks kavades selgelt kindlaks määrata maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Kavandatavate siseriiklike meetmete puhul tuleks täielikult arvesse ennetusmeetmete kavas ja hädaolukorra lahendamise kavas sätestatud piirkondlikke meetmeid. Siseriiklike meetmete kavandamisel tuleks tegeleda siseriiklike riskidega viisil, mis võimaldab täielikult ära kasutada piirkondliku koostöö tulemusena tekkivaid võimalusi. Kavad peaksid olema tehnilist ja kasutuslikku laadi ning nende eesmärk peaks olema hädaolukorra tekke või süvenemise takistamine ning selle mõju leevendamine. Kavades tuleks võtta arvesse elektrisüsteemide turvalisust ning need peaksid olema kooskõlas energialiidu strateegilise planeerimise ja aruandluse vahenditega.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 36

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(36) Nagu näitas 2014. aasta oktoobris toimunud kriisitaluvusanalüüs, on kogu liidus varustuskindluse tagamiseks ja üldkulude võimalikult madalal tasemel hoidmiseks vaja solidaarsust. Kui mõnes liikmesriigis on välja kuulutatud hädaolukord, tuleb solidaarsuse tugevdamiseks kohaldada kaheetapilist lähenemisviisi. Esiteks peaksid kõik liikmesriigid, kus on kehtestatud suurem varustuskindlusnorm, vähendama seda vaiketasemele, et muuta gaasiturg likviidsemaks. Teiseks, kui esimese sammuga ei õnnestu vajalikku gaasivarustust tagada, peaksid naaberliikmesriigid võtma täiendavaid meetmeid, isegi kui tegu ei ole hädaolukorraga, et tagada kodumajapidamiste, esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade varustamine gaasiga selles liikmesriigis, kus on probleemid tekkinud. Liikmesriigid peaksid selliste solidaarsusmeetmetega seotud üksikasjad oma hädaolukorra lahendamise kavas esile tooma ja neid kirjeldama; samas tuleks maagaasiettevõtjatele tagada õiglane ja võrdne hüvitis.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 41

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(41) Liidu üks eesmärk on energiaühenduse tugevdamine, mis tagaks liidu energiaalaste õigusaktide tõhusa rakendamise, energiaturu reformimise ning energiasektori investeeringute soodustamise tänu liidu ja energiaühenduse energiaturgude suuremale integreeritusele. See hõlmab ka ühist kriisiohjamist ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade väljapakkumise kaudu energiaühenduse osalisriike hõlmaval piirkondlikul tasandil. Lisaks viidatakse 2014. aasta teatises Euroopa gaasisüsteemi vastupidavuse kohta lähiperspektiivis vajadusele kohaldada energia siseturu eeskirju liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vaheliste energiavoogude suhtes. Selleks et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vahel tulemuslik piiriülene kriiside ohjamine, tuleks pärast ühisakti vastuvõtmist sätestada asjakohane kord, mille alusel saaks toimuda konkreetne koostöö energiaühenduse iga osalisriigiga eraldi, kui on nõuetekohaselt kehtestatud selleks vajalikud vastastikused sätted.

(41) Liidu üks eesmärk on energiaühenduse tugevdamine ja liidu energiaalaste õigusaktide tõhusa rakendamise, energiaturu reformimise ning energiasektori investeeringute soodustamise tagamine kõigi energiaühenduse liikmesriikide poolt, et saavutada liidu ja energiaühenduse energiaturgude suurem integreeritus. See hõlmab ka ühist kriisiohjamist ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade väljapakkumise kaudu energiaühenduse osalisriike hõlmaval piirkondlikul tasandil. Lisaks viidatakse 2014. aasta teatises Euroopa gaasisüsteemi vastupidavuse kohta lähiperspektiivis vajadusele täielikult kohaldada energia siseturu eeskirju ja kokkuleppeid liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vaheliste energiavoogude suhtes kõigi energiaühenduse liikmesriikide poolt. Selleks et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vahel tulemuslik piiriülene kriiside ohjamine, tuleks pärast ühisakti vastuvõtmist sätestada asjakohane kord, mille alusel saaks toimuda konkreetne koostöö energiaühenduse iga osalisriigiga eraldi, kui on nõuetekohaselt kehtestatud selleks vajalikud vastastikused sätted.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 42

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(42) Kuna gaasitarned kolmandatest riikidest on liidu gaasivarustuskindluse jaoks keskse tähtsusega, peaks komisjon kooskõlastama kolmandate riikidega seotud meetmeid ning koostöös tarne- ja transiidiriikidega välja töötama korra, kuidas lahendada kriisiolukordi ja tagada pidev gaasivoog liitu. Selle saavutamiseks tuleb energia- ja välispoliitikat järjepidevalt koordineerida. Komisjonil peaks olema õigus määrata koostööametisse töörühm, kes eelkõige kriisiolukorras jälgib gaasivooge, pidades nõu asjaga seotud kolmandate riikidega, ning tegutseb vahendaja ja toetajana, kui kriisi põhjustavad raskused kolmandates riikides. Komisjon peaks jätkama aktiivset osalemist Venemaalt Ukrainasse gaasi tarnimise teemaliste kolmepoolsete kõneluste pikendamises Gazpromi ja Ukraina vahel tagamaks, et gaasitarneid Venemaalt Ukrainasse ei kasutataks enam relvana Venemaa-Ukraina konfliktis ja Ukraina oleks jätkuvalt usaldusväärne gaasitarnepartner ja transiidiriik.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 44

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(44) Liikmesriigid ei suuda üksinda tegutsedes saavutada rahuldavalt käesoleva määruse eesmärki, täpsemalt tagada liidu gaasivarustuskindlust. Tegevuse ulatuse ja toime tõttu on seda eesmärki parem saavutada ELi tasandil. Seepärast võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(44) Liikmesriigid ei suuda üksinda tegutsedes saavutada rahuldavalt käesoleva määruse eesmärki, täpsemalt tagada liidu gaasivarustuskindlust. Siseriiklik riskihindamine ja strateegiad ei ole piisavad. Tegevuse ulatuse ja toime tõttu on seda eesmärki parem saavutada ELi tasandil. Seepärast võib EL võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu määrus

Põhjendus 45


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(45) Selleks et võimaldada liidul kiiresti reageerida gaasivarustuskindlusega seotud olukorra muutumisele, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte seoses piirkondade ning riskihindamis- ja kavavormide muutmisega. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistuste käigus asjakohaseid konsulteerimisi, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama, et asjakohased dokumendid edastatakse samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigel ajal ja asjakohasel viisil.	(45) Selleks et võimaldada liidul kiiresti reageerida gaasivarustuskindlusega seotud olukorra muutumisele, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu ELi toimimise lepingu artikli 290 kohaseid õigusakte seoses riskihindamis- ja kavavormide muutmisega. Eriti oluline on, et komisjon korraldaks ettevalmistuste käigus asjakohaseid konsulteerimisi, sealhulgas ekspertide tasandil. Delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel ja koostamisel peaks komisjon tagama, et asjakohased dokumendid edastatakse samaaegselt Euroopa Parlamendile ja nõukogule õigel ajal ja asjakohasel viisil.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 1 – lõik 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Käesoleva määrusega kehtestatakse sätted gaasivarustuskindluse tagamiseks, kindlustades maagaasi (edaspidi „gaas”) siseturu nõuetekohase ja järjepideva toimimise, võimaldades erakorraliste meetmete rakendamist juhul, kui turg ei suuda enam vajalikku gaasikogust tarnida, ning selgelt määratledes ja määrates maagaasiettevõtjate, liikmesriikide ja liidu kohustused seoses ennetusmeetmetega ja konkreetsete tarnehäirete korral võetavate vastumeetmetega. Käesoleva määrusega tagatakse solidaarsuse vaimus ühtlasi läbipaistvad mehhanismid, mille eesmärk on kooskõlastada hädaolukorras tegutsemise planeerimist ja sellele reageerimist liikmesriigi, piirkonna või liidu tasandil.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „kaitstud tarbija” – kõik gaasijaotusvõrguga ühinenud kodutarbijad ning asjaomase liikmesriigi otsuse korral ka üks või mitu järgmist:	(1) „kaitstud tarbija” – kõik gaasijaotusvõrguga ühinenud kodutarbijad ning iga piirkonna pädeva asutuse vastava otsuse korral ka üks või mitu järgmist:

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 – alapunkt a

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(a) väike või keskmise suurusega ettevõtja, kui ta on ühendatud gaasijaotusvõrguga, või esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on ühendatud gaasijaotus- või -ülekandevõrguga, tingimusel et kõikide selliste ettevõtjate ja teenuseosutajate iga-aastane gaasitarbimine ei ületa 20 % gaasi lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis;

(a) väike või keskmise suurusega ettevõtja, kui ta on ühendatud gaasijaotusvõrguga ja kui see on põhjendatud, või esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on ühendatud gaasijaotus- või -ülekandevõrguga, tingimusel et kõikide selliste ettevõtjate ja teenuseosutajate iga-aastane gaasitarbimine ei ületa 20 % gaasi lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis;

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1 a. Gaasivarustuskindlus tagab samuti liidu kodanikele taskukohased energiahinnad, et võidelda kütteostuvõimetuse vastu.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Iga liikmesriik teatab viivitamata komisjonile pädeva asutuse nime ja kõik sellega seotud muudatused. Iga liikmesriik avalikustab kõnealuse pädeva asutuse nime.

(Ei puuduta eestikeelset versiooni.)

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 3 – lõige 7 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui asjaolud nõuavad piirkonna koosseisu muutmist, on komisjonil artikli 18 kohaselt õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks käesoleva lõike esimeses lõigus kehtestatud kriteeriumide alusel.	välja jäetud

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kõik liikmesriigid või, kui mõni liikmesriik nii ette näeb, siis pädevad asutused tagavad vajalike meetmete võtmise, nii et suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral oleks allesjäänud taristu tehniline võimsus, mis on kindlaks määratud II lisa punktis 2 esitatud valemi N–1 kohaselt, selline, et käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist piiramata rahuldab see arvutuspiirkonnas kogu gaasinõudluse erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida statistiliste andmete kohaselt esineb üks kord 20 aasta jooksul. See ei piira direktiivis 2009/73/EÜ sätestatud süsteemihaldurite vastutust teha vastavaid investeeringuid ja määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud ülekandesüsteemi haldurite kohustusi.

1. Kõik liikmesriigid või pädevad asutused tagavad vajalike meetmete võtmise, nii et suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu häire korral oleks allesjäänud taristu tehniline võimsus, mis on kindlaks määratud II lisa punktis 2 esitatud valemi N–1 kohaselt, selline, et käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist piiramata rahuldab see arvutuspiirkonnas kogu gaasinõudluse erandlikult suure gaasinõudlusega päeval, mida statistiliste andmete kohaselt esineb üks kord 20 aasta jooksul. See ei piira direktiivis 2009/73/EÜ sätestatud süsteemihaldurite vastutust teha vastavaid investeeringuid ja määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud ülekandesüsteemi haldurite kohustusi.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 4 – lõige 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

6. Kui püsiva kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks või tõhustamiseks tehtav investeering ei vasta turu vajadustele ja kui kõnealune investeering põhjustab kulusid rohkem kui ühes liikmesriigis või kui ühes liikmesriigis on kulusid kantud mõne teise liikmesriigi heaks, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused enne mis tahes investeerimisotsuse tegemist ühiselt, kuidas kulud jaotatakse. Kulude jaotamisel võetakse eelkõige arvesse seda, kui suures osas suurendavad taristuinvesteeringud asjaomaste liikmesriikide varustuskindlust, ja kõnealusesse taristusse juba tehtud investeeringuid.

6. Kui püsiva kahesuunaliste voogude läbilaske võimsuse tagamiseks või tõhustamiseks tehtav investeering ei vasta turu vajadustele ja kui kõnealune investeering põhjustab kulusid rohkem kui ühes liikmesriigis või kui ühes liikmesriigis on kulusid kantud mõne teise liikmesriigi heaks, otsustavad kõigi asjaomaste liikmesriikide reguleerivad asutused enne mis tahes investeerimisotsuse tegemist ühiselt, kuidas kulud jaotatakse. Kulude jaotamisel võetakse eelkõige arvesse seda, kui suures osas suurendavad taristuinvesteeringud asjaomaste liikmesriikide varustuskindlust, ning geostrateegilisi ja poliitilisi probleeme, mis võivad asjaomastele liikmesriikidele lisaks kaasa tuua ametisse seadmise kulusid, ja kõnealusesse taristusse juba tehtud investeeringuid. Olemasolevaid vahendeid tuleks nende investeeringute hõlbustamiseks täielikult ära kasutada.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hiljemalt 31. märtsiks 2017 teatavad liikmesriigid komisjonile kaitstud tarbijate määratluse, kaitstud tarbijate aastase gaasitarbimismahu ja nende osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest riigis. Kui liikmesriik lisab kaitstud tarbijate määratlusse artikli 2 lõike 1 punktis a või b osutatud kategooriad, täpsustab ta komisjonile esitatavas teates nende kategooriate tarbijate gaasitarbimismahud ja kõigi nende tarbijarühmade osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest.	Hiljemalt 31. märtsiks 2017 teatavad iga piirkonna pädevad asutused komisjonile kaitstud tarbijate määratluse selles piirkonnas, kaitstud tarbijate aastase ja päevase gaasitarbimismahu ja nende osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest vastavas liikmesriigis ning kuidas see võiks mõjutada piiriüleseid gaasivooge selles piirkonnas. Kui liikmesriik lisab kaitstud tarbijate määratlusse artikli 2 lõike 1 punktis a või b osutatud kategooriad, täpsustab ta komisjonile esitatavas teates nende kategooriate tarbijate gaasitarbimismahud ja kõigi nende tarbijarühmade osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest.

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. I lisas loetletud piirkondade pädevad asutused hindavad koos piirkonna tasandil gaasivarustuskindluse riske. Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riske, nt loodusõnnetusi ning tehnika-, äri-, sotsiaal-, poliitika- ja muid riske. Riski hindamisel järgitakse:

1. I lisas loetletud piirkondade pädevad asutused hindavad ühiselt ja pärast asjaomaste sidusrühmadega konsulteerimist põhjalikult piirkonna tasandil gaasivarustuskindluse riske. Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riske, nt loodusõnnetusi ning tehnika-, äri-, sotsiaal-, poliitika-, majandus- ja muid riske. Riski hindamisel järgitakse:

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) võetakse arvesse kõiki riikide ja piirkondade eripära, eelkõige turu suurust, võrgu konfiguratsiooni, tegelikke vooge, sh väljavoolu asjaomastest liikmesriikidest, kahesuunalise gaasivoo võimalikkust, hõlmates ka sellest tulenevat ülekandesüsteemi tugevdamise võimalikku vajadust, olemasolevat tootmisvõimsust, hoidlate mahtu ja gaasi tähtsust energiaallikate kogumis, eelkõige seoses kaugkütte ja elektritootmisega ning tööstuse toimimise jaoks, samuti ohutusalaseid ja gaasi kvaliteedi küsimusi;	(b) võetakse arvesse kõiki riikide ja piirkondade eripärasid, eelkõige ennetusmeetmete kavasid ja hädaolukorra lahendamise kavasid, mis on välja töötatud määruse (EL) nr 994/2010 alusel ja mida on vajaduse korral ajakohastatud, turu suurust, võrgu konfiguratsiooni, tegelikke vooge, sh väljavoolu asjaomastest liikmesriikidest, kahesuunalise gaasivoo võimalikkust, hõlmates ka sellest tulenevat ülekandesüsteemi tugevdamise võimalikku vajadust, olemasolevat tootmisvõimsust, hoidlate mahtu ja gaasi tähtsust energiaallikate kogumis, eelkõige seoses kaugkütte ja elektritootmisega ning tööstuse toimimise jaoks, samuti ohutusalaseid ja gaasi kvaliteedi küsimusi;

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Iga piirkonna pädevad asutused lepivad kokku koostöömehhanismi, mille abil teostada riskihindamist käesoleva artikli lõikega 5 ettenähtud tähtaja jooksul. Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist, mille abil tehakse riskihindamine 18 kuud enne riskihinnangu ja selle ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil võib olla üldine abilise roll riskihinnangu koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, võib komisjon teha ettepaneku kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi kohta.	2. Iga piirkonna pädevad asutused lepivad kokku koostöömehhanismi, mille abil teostada riskihindamist käesoleva artikli lõikega 5 ettenähtud tähtaja jooksul. Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist, mille abil tehakse riskihindamine 18 kuud enne riskihinnangu ja selle ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil on üldine abilise roll riskihinnangu koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, teeb komisjon ettepaneku kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi kohta.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 6 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Piirkonna liikmesriikide poolt kokku lepitud riskihindamisest teatatakse komisjonile esimest korda hiljemalt 1. septembril 2018. Riskihindamist ajakohastatakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist. Riskihindamises võetakse arvesse artiklis 4 määratletud taristunormi täitmiseks vajalike investeeringute edenemist ja uute alternatiivlahenduste rakendamisel esinenud riigispetsiifilisi probleeme. Samuti tuginetakse kogemustele, mis saadakse artikli 9 lõike 2 kohasel hädaolukorra lahendamise kavade matkimisel.	5. Piirkonna liikmesriikide poolt kokku lepitud riskihindamisest teatatakse komisjonile esimest korda hiljemalt 1. septembril 2018. Riskihindamist ajakohastatakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist. Riskihindamises võetakse arvesse artiklis 4 määratletud taristunormi täitmiseks vajalike investeeringute edenemist ja uute alternatiivlahenduste rakendamisel esinenud riigispetsiifilisi probleeme. Samuti tuginetakse kogemustele, mis saadakse artikli 9 lõike 2 kohasel hädaolukorra lahendamise kavade matkimisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua riskihindamise suhtes kokkuleppele, esitab komisjon kõnealuse piirkonna riskihindamise koostöös pädevate asutustega.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Iga I lisas loetletud piirkonna liikmesriikide pädevad asutused töötavad pärast maagaasiettevõtjatega, gaasi kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega, k.a elektritootjad, ning riiklike reguleerivate asutustega (kui need ei ole pädevad asutused) konsulteerimist ühiselt välja järgmised kavad:

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale korrapäraselt aru ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tehtud edusammudest. Eelkõige annavad pädevad asutused gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist 18 kuud enne kõnealuste kavade ja nende ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil võib olla üldine abilise roll kavade koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, võib komisjon teha ettepaneku kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi kohta. Pädevad asutused tagavad kõnealuste kavade rakendamise korrapärase järelevalve.	Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale korrapäraselt aru ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tehtud edusammudest. Eelkõige annavad pädevad asutused gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist 18 kuud enne kõnealuste kavade ja nende ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil on üldine abilise roll kavade koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, arendab komisjon välja kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi. Pädevad asutused tagavad kõnealuste kavade rakendamise korrapärase järelevalve.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) piirkonna iga liikmesriigi kaitstud tarbijate määratlus ja artikli 5 lõike 1 teises lõigus kirjeldatud teave;

(b) piirkonna iga liikmesriigi kaitstud tarbijate määratlus ja artikli 5 lõike 1 teises lõigus kirjeldatud teave; kaitstud tarbijate määratlus tuleks ühtlustada liidu tasandil;

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 8 – lõige 1 – punkt e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(e) muud riskihindamisel väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks mõeldud ennetavad meetmed (näiteks meetmed, mis on seotud vajadusega tõhustada ühendusi naaberliikmesriikide võrkude vahel ning võimalusega mitmekesistada vajaduse korral gaasitarneteid ja -allikaid), et säilitada gaasivarustus kõikidele tarbijatele võimalikult suures ulatuses;	(e) muud riskihindamisel väljaselgitatud riskide kõrvaldamiseks mõeldud ennetavad meetmed (näiteks meetmed, mis on seotud vajadusega tõhustada ühendusi naaberliikmesriikide võrkude vahel ning võimalusega mitmekesistada vajaduse korral gaasitarneteid ja -allikaid, algatada või suurendada tarneid alternatiivsetelt tarnijatelt vabatahtliku nõudluse koondamise mehhanismi abil), et säilitada gaasivarustus kõikidele tarbijatele võimalikult suures ulatuses;

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt b

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(b) määrata kindlaks maagaasiettevõtjate ja gaasi tööstustarbijate, sh asjaomaste elektritootjate ülesanded ja kohustused, võttes arvesse seda, kuivõrd erinevas ulatuses mõjutavad neid gaasitarnehäired, ning nende koostöö asjaomaste pädevate asutuste ja vajaduse korral liikmesriikide reguleerivate asutustega kõikidel artikli 10 lõikes 1 määratletud kriisitasemetel;

(b) määrata selgelt kindlaks maagaasiettevõtjate ja gaasi tööstustarbijate, sh asjaomaste elektritootjate ülesanded ja kohustused, võttes arvesse seda, kuivõrd erinevas ulatuses mõjutavad neid gaasitarnehäired, ning nende koostöö asjaomaste pädevate asutuste ja vajaduse korral liikmesriikide reguleerivate asutustega kõikidel artikli 10 lõikes 1 määratletud kriisitasemetel;

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt e

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(e) määrata vajaduse korral kindlaks meetmed ja tegevused, mis on vajalikud selleks, et leevendada gaasitarnehäire võimalikku mõju kaugküttega ja gaasist toodetud elektrienergiaga varustamisele;

(e) määrata vajaduse korral ja piirkonna eripära arvesse võttes kindlaks meetmed ja tegevused, mis on vajalikud selleks, et leevendada gaasitarnehäire võimalikku mõju kaugküttega ja gaasist toodetud elektrienergiaga varustamisele;

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 9 – lõige 1 – punkt h


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) selgitada välja, kuidas turupõhised meetmed aitavad toime tulla häireolukorraga ja leevendada hädaolukorda;	(h) selgitada välja, kuidas turupõhised meetmed, nt vabatahtliku nõudluse koondamise või virtuaalsete gaasireservide mehhanismid, aitavad toime tulla häireolukorraga ja leevendada hädaolukorda;

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Kui on olemas konkreetne, tõsiselt võetav ja usaldusväärne teave, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel tõenäoliselt halveneb märkimisväärselt tarneolukord kolmandas riigis (varajane hoiatus), võtab komisjon koostöös kolmandate riikidega ja kooskõlas nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldustes energiadiplomaatia kohta kirjeldatud prioriteetidega välismeetmeid, muu hulgas alustades konsultatsioone, pakkudes vahendusteenuseid ja võttes vajadusel kasutusele rakkerühmad.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimest lõiku kohaldatakse esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade suhtes niivõrd, kuivõrd need on asjaomases liikmesriigis hõlmatud kaitstud tarbijate määratlusega.	Esimest lõiku kohaldatakse esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade suhtes niivõrd, kuivõrd need on asjaomases piirkonnas hõlmatud kaitstud tarbijate määratlusega.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui asjaomased liikmesriigid ei jõua kokkuleppele asjaoludes, mis nõuavad tarnete taastamist muudele klientidele kui kodumajapidamised, esmaste sotsiaalteenuste osutajad ja kaugküttejaamad, esitab komisjon pärast konsulteerimist gaasikoordineerimisrühmaga ja vastavalt artikli 10 lõikele 1 varustuskindlusnormi hindamise neis liikmesriikides, kes on välja kuulutanud hädaolukorra.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4. Omavahel otseselt ühendatud liikmesriigid lepivad kokku lõike 3 kohaldamiseks vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras ning see esitatakse nende vastavat piirkonda hõlmavas hädaolukorra lahendamise kavas. Selline kord võib muu hulgas hõlmata kohaldatavaid gaasihindu, võrkudevaheliste ühenduste kasutamist, sh kahesuunaliste voogude läbilaske võimet, gaasimahtusid ja hüvitiskulude katmist. Lõikes 3 sätestatud kohustuse rakendamisel eelistatakse turupõhiseid meetmeid, nt enampakkumist. Kui lõike 3 kohaldamiseks vajalikku tehnikaalast ning õigus- ja finantskorda muudetakse, ajakohastatakse vastavalt ka asjakohast hädaolukorra lahendamise kava.

4. Lõike 3 kohaldamiseks vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras lepitakse kokku piirkondlikul ja piirkondadevahelisel tasandil ning see esitatakse hädaolukorra lahendamise kavas. Selline kord võib muu hulgas hõlmata kohaldatavaid gaasihindu, võrkudevaheliste ühenduste kasutamist, sh kahesuunaliste voogude läbilaske võimet, gaasimahtusid ja jagatud vastutust hüvitiskulude eest. Lõikes 3 sätestatud kohustuse rakendamisel eelistatakse turupõhiseid meetmeid, nt enampakkumist. Nimetatud gaasihinnad ning hüvitiskulud ja -mehhanismid vaadatakse korrapäraselt üle. Kui lõike 3 kohaldamiseks vajalikku tehnikaalast ning õigus- ja finantskorda muudetakse, ajakohastatakse vastavalt ka asjakohast hädaolukorra lahendamise kava. Komisjon koostab sellise korra hõlbustamiseks hiljemalt 31. märtsiks 2019 suunised ja nimekirja parimatest tavadest.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 12 – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras, võib komisjon kavasid käsitlevas arvamuses või otsuses esildada raamistiku selliste meetmete kohta.	6. Kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras, esildab komisjon kavasid käsitlevas arvamuses või otsuses raamistiku selliste meetmete kohta, eesmärgiga tugevdada solidaarsusklauslit.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Kui komisjon leiab, et mõne piirkonna või kogu liidu gaasiga varustamine on häiritud või olukord võib selliseks muutuda, võib ta nõuda pädevatelt asutustelt sellise teabe kogumist ja esitamist, mis on vajalik liidu gaasiga varustamise olukorra hindamiseks. Komisjon võib edastada oma hinnangu gaasikoordineerimisrühmale.	5. Kui komisjon leiab, et mõne piirkonna või kogu liidu gaasiga varustamine on häiritud või olukord võib selliseks muutuda, nõuab ta pädevatelt asutustelt sellise teabe kogumist ja esitamist, mis on vajalik liidu gaasiga varustamise olukorra hindamiseks. Komisjon edastab oma hinnangu gaasikoordineerimisrühmale.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6 – punkt a – alapunkt vi


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(vi) gaasitarnete peatamise tingimused;	(vi) gaasitarnete muutmise ja peatamise tingimused;

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 6 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) pädevale asutusele ja komisjonile rohkem kui üks aasta kehtivad sellised gaasitarnelepingud kohe pärast nende sõlmimist või muutmist pärast [OP: Please insert the date of entry in force of this Regulation], mis igaüks üksikult või koos sama tarnija või tema tütarettevõtetega sõlmitud teiste lepingutega moodustavad üle 40 % asjaomase liikmesriigi aastasest maagaasitarbimisest. Teatamiskohustus ei kehti üksnes gaasihinnaga seotud muudatuste suhtes. Teatamiskohustus kehtib ka kõikide gaasitarnelepingu täitmisel oluliste kaubanduslepingute suhtes.	(b) pädevale asutusele ja komisjonile rohkem kui üks aasta kehtivad sellised gaasitarnelepingud kohe pärast nende sõlmimist või muutmist pärast [OP: Please insert the date of entry in force of this Regulation], mis igaüks üksikult või koos sama tarnija või tema tütarettevõtetega sõlmitud teiste lepingutega ületavad 8 miljardi kuupmeetri künnise või moodustavad üle 40 % asjaomase liikmesriigi aastasest maagaasitarbimisest. Teatamiskohustus ei kehti üksnes gaasihinnaga seotud muudatuste suhtes. Teatamiskohustus kehtib ka kõikide gaasitarnelepingu täitmisel oluliste kaubanduslepingute suhtes.

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 9 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 a. Kui komisjon leiab, et artikli 13 alusel esitatud lepingute sätted on vastuolus käesoleva määrusega, teavitab ta riiklikku maagaasiettevõtjat ja vastavat pädevat asutust asjaomaste lepingute kokkusobimatutest sätetest. Riiklik maagaasiettevõtja võtab sellise teabe arvesse ning esitab kolme kuu jooksul pärast komisjonilt teabe saamise kuupäeva komisjonile selgituse käesoleva määruse järgimise kohta. Komisjon võib määruse järgimise tagamiseks kaaluda täiendavaid meetmeid, sh taotluse esitamine kokkusobimatute sätete muutmiseks ja vajaduse korral menetluste algatamine konkurentsiõiguse alusel.

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 13 – lõige 9 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 b. Komisjon võtab artikli 13 alusel esitatud teavet arvesse parimate tavade ja kuritarvitavate sätete nimekirja koostamisel, et luua viitedokument pädevatele asutustele ja riiklikele ettevõtjatele.

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 14 – lõige 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Gaasikoordineerimisrühm moodustatakse selleks, et hõlbustada gaasivarustuskindluse tagamise meetmete koordineerimist. Kõnealusesse koordineerimisrühma kuuluvad liikmesriikide, eelkõige nende pädevate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „koostööamet”) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku esindajad ning asjaomase tööstusharu ja asjakohaste tarbijate esinduskogud. Komisjon otsustab liikmesriikidega konsulteerides rühma koosseisu, tagades selle täieliku esindavuse. Koordineerimisrühma juhib komisjon. Koordineerimisrühm võtab vastu oma töökorra.

1. Gaasikoordineerimisrühm moodustatakse selleks, et parandada gaasivarustuskindluse tagamise meetmete koordineerimist. Kõnealusesse koordineerimisrühma kuuluvad liikmesriikide, eelkõige nende pädevate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „koostööamet”) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku esindajad ning asjaomase tööstusharu ja asjakohaste tarbijate esinduskogud. Komisjon otsustab liikmesriikidega konsulteerides rühma koosseisu, tagades selle täieliku esindavuse. Koordineerimisrühma juhib komisjon. Koordineerimisrühm võtab vastu oma töökorra.

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatav osa

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Artikli 3 lõike 2 teise lausega, artikli 3 lõikega 6, artikli 4 lõigetega 3, 4 ja 6, artikli 5 lõikega 2, artikli 6 lõike 1 punktiga d, artikli 7 lõike 5 punktidega b ja e, artikli 8 lõike 1 punktidega e, g ja i, artikli 8 lõike 4 punktidega b ja c, artikli 9 lõike 1 punktidega j ja m, artikli 9 lõikega 4, artikli 10 lõikega 4, artikli 11 lõikega 5 ja artikliga 12 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus energiaühenduse osalisriikide ees vastavalt järgmisele menetlusele:

1. Artikli 3 lõike 2 teise lausega, artikli 3 lõikega 6, artikli 4 lõigetega 3, 4 ja 6, artikli 5 lõikega 2, artikli 6 lõike 1 punktiga d, artikli 7 lõike 5 punktidega b ja e, artikli 8 lõike 1 punktidega e, g ja i, artikli 8 lõike 4 punktidega b ja c, artikli 9 lõike 1 punktidega j ja m, artikli 9 lõikega 4, artikli 10 lõikega 4, artikli 11 lõikega 5 ja artikliga 12 kehtestatakse vastastikused kohustused liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vahel vastavalt järgmisele menetlusele:

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu määrus

Artikkel 16 – lõige 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Komisjon teeb artikli 7 lõikes 5 osutatud hinnangute alusel vajaduse korral järeldused liidu tasandi varustuskindluse suurendamise võimalike vahendite kohta ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ja vajaduse korral soovitused käesoleva määruse täiustamise kohta.

Komisjon teeb artikli 7 lõikes 5 osutatud hinnangute alusel järeldused liidu tasandi varustuskindluse suurendamise võimalike vahendite kohta ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta ja soovitused käesoleva määruse täiustamise kohta.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Gaasivarustuskindluse tagamise meetmed
Viited	COM(2016)0052 – C8-0035/2016 – 2016/0030(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 7.3.2016
Arvamuse esitaja istungil teada andmise kuupäev	AFET 7.3.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Jacek Saryusz-Wolski 15.3.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	14.6.2016	30.8.2016
Vastuvõtmise kuupäev	12.9.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	41 6 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Lars Adaktusson, Michèle Alliot-Marie, Nikos Androulakis, Francisco Assis, Petras Auštrevičius, Elmar Brok, Klaus Buchner, James Carver, Fabio Massimo Castaldo, Lorenzo Cesa, Javier Couso Permuy, Andi Cristea, Arnaud Danjean, Georgios Epitideios, Knut Fleckenstein, Eugen Freund, Iveta Grigule, Sandra Kalniete, Manolis Kefalogiannis, Tunne Kelam, Afzal Khan, Eduard Kukan, Ilhan Kyuchyuk, Arne Lietz, Barbara Lochbihler, Andrejs Mamikins, Ramona Nicole Mănescu, David McAllister, Javier Nart, Demetris Papadakis, Alojz Peterle, Tonino Picula, Kati Piri, Cristian Dan Preda, Sofia Sakorafa, Jacek Saryusz-Wolski, Jaromír Štětina, Charles Tannock, Miguel Urbán Crespo, Ivo Vajgl, Hilde Vautmans
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Reinhard Bütikofer, Othmar Karas, Javi López, Jean-Luc Schaffhauser, Traian Ungureanu
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed(art 200 lg 2)	Heidi Hautala

REGIONAALARENGUKOMISJONI ARVAMUS (14.9.2016)

tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonile

Arvamuse koostaja: Tomasz Piotr Poręba

LÜHISELGITUS

Alates määruse 994/2010 vastuvõtmisest on Euroopa Liit teinud edusamme gaasi siseturu integreerimisel, mis võimaldab kasutusele võtta uusi lahendusi tarnekindluse tagamiseks ühisturul. Senised kogemused on aga näidanud, et Euroopat kahjustavate tsükliliste gaasikriiside mõju ei piirdu vaid üksikute liikmesriikidega, vaid neil on tagajärjed terves ELis kogu tarneahela ulatuses. Sellele vaatamata on liikmesriikidevahelise koostöö tase osutunud sageli ebapiisavaks.

Kehtivate eeskirjadega nähakse riiklike maagaasiturgude jaoks ette vaid minimaalne kaitsetase ning need võimaldavad liikmesriike kaitsta tehnilise iseloomuga või nõudlusest põhjustatud intsidentide korral, kuid neis ei käsitleta mingil viisil peamist piirkondlikku probleemi ehk poliitilisi riske.

Lisaks on ka Venemaa tekitatud poliitiliste pingete tõttu suhetes Ukrainaga olnud vaja muuta suhtumist ELi maagaasiga varustamise kindluse küsimusse. Sellest tulenev jätkuv gaasivarustuse ebakindlus sunnib meid võtma meetmeid, mille eesmärk on hinnata gaasi varustuskindluse praegust taset ELis ning võimalusi selle parandamiseks.

Seetõttu väljendab raportöör heameelt uue lähenemisviisi üle varustuskindluse tagamisele ning ettepanekute üle võtta kasutusele uued tõhustatud liikmesriikide koostöö mehhanismid. Tähelepanu pälvivad eelkõige ettepanekud, mis on seotud solidaarsuse põhimõtte kohaldamisega ning riskihindamise ning riikliku ja piirkondliku planeerimise tugevdamisega.

Raportöör väljendab veendumust, et piirkondlike rühmade moodustamine ELi raames aitab kaasa koostöö ja solidaarsuse tugevnemisele liikmesriikide vahel ning gaasi varustuskindluse paranemisele ELis. Ühtlasi suureneb kõnealuse määruse mõjusus.

Senini piirkondliku koostöö suhtes alt-üles ja mittekohustuslikult kohaldatav lähenemisviis on praktikas osutunud ebatõhusaks. Liikmesriikide koostöös esineb endiselt tõsiseid takistusi, mis on seotud nappide koostöövõimalustega riikideülesel tasandil. Samas aitab piirkondade määratlemiseks läbipaistvate kriteeriumite ja konkreetsete koostöömehhanismide esildamine kindlasti kaasa energiaallikate ja tarneteede mitmekesistamisele, mis on keskse tähtsusega hädaolukordades.

Piirkondlik lähenemisviis on oluline ka seoses vajadusega jagada võimalike kriisiolukordade mõju ühtlaselt ELi eri riikide vahel. Ida poolt tulevate gaasitarnete tõsine katkestus avaldab suurt mõju kogu ELi territooriumile, kuid sellise kriisiolukorraga seotud koormus jaotub ebaühtlaselt.

Piirkondliku koostöö tihendamine, mis toetub ELi tasandil kehtestatud ühesugustele tarnete ja taristu normidele, annab liikmesriikidele gaasinappuse korral tõelised vahendid, mis võimaldavad ohjata tarnesüsteemi katkestustest või erakordselt suurest nõudlusest tingitud kriisi mõju.

Piirkondade vastupanuvõime suurendamine ka poliitikast tulenevate tarnekatkestuste suhtes suurendab kogu ELi vastupanuvõimet maagaasi tarnekatkestuste suhtes, samas kui piirkondliku koostöö laiendamine ning ühiselt ettevalmistatud kriisihindamistele toetuvate kriisireageerimise mehhanismide kasutamine annab liikmesriikidele vahendid, mis võimaldavad valmistuda ette võimalikuks gaasinappuseks.

Raportöör sooviks samuti juhtida tähelepanu solidaarsuspõhimõtte kaasamisele, mis tähendab sellise mehhanismi kasutuselevõttu, mis seab esmatähtsaks tarnete tagamise kodumajapidamistele, küttejaamadele ja esmaste sotsiaalteenuste osutajatele (nt haiglad, koolid) liikmesriikides, kes puutuvad kokku gaasitarnete kriisiga, isegi siis, kui see toimub teise liikmesriigi turul maagaasi kasutamise vähendamise arvel.

Raportöör usub, et meil õnnestub teha ettepanek mehhanismide kohta, mis tagavad võimaluse tarnida vajalikus koguses maagaasi liikmesriikidele, kelle territooriumil on välja kuulutatud hädaolukord.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Regionaalarengukomisjon palub vastutaval tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Maagaas (edaspidi „gaas”) on liidu energiavarustuse oluline osa. Suur osa sellest gaasist imporditakse liitu kolmandatest riikidest.	(1) Maagaas (edaspidi „gaas”) on liidu energiavarustuse oluline osa üleminekuetapis olukorrale, kus üha suurem osa energiast toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Suur osa sellest gaasist imporditakse liitu kolmandatest riikidest. Seetõttu tuleks gaasi varustuskindlusega tegeleda liidu tasandil, sest ühine lahendus pakub tõhusamaid tagatisi, ilma et see kahjustaks energia siseturgu ja avaldaks teistele riikidele negatiivset mõju. Praegune poliitiline kliima suhetes mõnede kolmandate riikidega ei võimalda kahjuks tagada püsivat tarnekindlust ega ka energiajulgeolekut ei liidule ega ka selle liikmesriikidele, mistõttu on vaja suurendada tarnete mitmekesistamist kolmandatest riikidest ja tugevdada liikmesriikide vahelisi energiaühendusi.
Muudatusettepanek 2 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) Tõsine gaasitarnehäire võib mõjutada kõiki liikmesriike, kogu liitu ja energiaühenduse asutamislepingu (millele kirjutati alla 25. oktoobril 2005 Ateenas) osalisi. Selline häire võib ka tõsiselt kahjustada liidu majandust ja sellel võib olla tugev ühiskondlik mõju eelkõige haavatavatele tarbijarühmadele.	(2) Tõsine gaasitarnehäire võib mõjutada kõiki liikmesriike, kogu liitu ja energiaühenduse asutamislepingu (millele kirjutati alla 25. oktoobril 2005 Ateenas) osalisi. Selline häire võib ka tõsiselt kahjustada liidu majandust ja julgeolekut ning sellel võib olla tugev ühiskondlik mõju eelkõige haavatavatele tarbijarühmadele, näiteks pideva gaasivooga rajatistele, eelkõige riikides, mis sõltuvad ühest põhitarnijast. Seega on energiaallikate, -tarnijate ja -marsruutide mitmekesistamine ülioluline, et hoida juba eos ära selliste olukordade tekkimine ja minimeerida vältimatute tarnehäirete mõju.
Muudatusettepanek 3 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et võetakse kõik vajalikud meetmed katkematu gaasivarustuse tagamiseks kogu liidus, eelkõige kaitstud tarbijatele rasketes ilmaoludes või gaasitarnete katkestuse korral. Need eesmärgid tuleks saavutada kõige kulutõhusamate meetmetega ja nii, et energiaturgudel ei moonutataks konkurentsi.	(3) Käesoleva määruse eesmärk on tagada, et võetakse kõik vajalikud mittediskrimineerivad meetmed katkematu gaasivarustuse tagamiseks kogu liidus, eelkõige kaitstud tarbijatele rasketes ilmaoludes või gaasitarnete katkestuse korral. Need eesmärgid tuleks saavutada kõige kulutõhusamate piirkondadevaheliste ja -siseste meetmetega ja nii, et energiaturgudel ei moonutataks konkurentsi ega suurendataks pideva gaasivooga rajatiste puhul minimaalset kahjutaset. Arvesse tuleks võtta ka gaasivarustuskindlust laiemas kontekstis, mis tuleks samuti saavutada, mitmekesistades paremini gaasitarneid kolmandatest riikidest, luues liikmesriikide vahelisi uusi energiaühendusi ja kasutades alternatiivseid energiaallikaid. Samas on oluline tõhustada energiajulgeolekualast koostööd liidu naaberriikide ja strateegiliste partneritega. See täiendaks liidu tegevust, sh rahalist toetust energiatõhususe suurendamiseks.
Muudatusettepanek 4 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 994/2010, milles käsitletakse gaasivarustuse kindluse tagamise meetmeid, on juba avaldanud märkimisväärset positiivset mõju liidu gaasivarustuskindlusele nii valmisoleku kui ka negatiivse mõju leevendamise seisukohast. Liikmesriigid on praegu tarnekriisiks varasemast paremini ette valmistatud, sest nad on kohustatud kavandama ennetusmeetmeid ja hädaolukorra lahendamise meetmeid hõlmavaid kavasid; samuti ollakse varasemast paremini kriisi eest kaitstud, sest liikmesriigid peavad täitma mitmeid taristu võimsuse ja gaasivarustusega seotud kohustusi. Määruse (EL) nr 994/2010 rakendamisaruandes, mis esitati oktoobris 2014, on siiski esile toodud valdkondi, kus kõnealuse määruse täiustamisega saaks veelgi suurendada liidu varustuskindlust.	(4) Kehtiv liidu õigus, eelkõige kolmanda energiapaketi asjaomased sätted ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 994/2010, on juba avaldanud märkimisväärset positiivset mõju liidu gaasivarustuskindlusele nii valmisoleku kui ka negatiivse mõju leevendamise seisukohast. Liikmesriigid on praegu tarnekriisiks varasemast paremini ette valmistatud, sest nad on kohustatud kavandama ennetusmeetmeid ja hädaolukorra lahendamise meetmeid hõlmavaid kavasid; samuti ollakse varasemast paremini kriisi eest kaitstud, sest liikmesriigid peavad täitma mitmeid taristu võimsuse ja gaasivarustusega seotud kohustusi. Määruse (EL) nr 994/2010 rakendamisaruandes, mis esitati oktoobris 2014, on siiski esile toodud valdkondi, kus kõnealuse määruse täiustamisega saaks veelgi suurendada liidu varustuskindlust.
Muudatusettepanek 5 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(5 a) Liidu energiavarustuse tagamiseks tuleb mitmekesistada energiaallikaid ning rajada liikmesriikide vahel uusi energiaühendusi. Samuti on oluline tõhustada energiajulgeolekualast koostööd nii liidu naaberriikide ja strateegiliste partneritega kui ka liidu institutsioonide vahel.
Muudatusettepanek 6 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(6) Komisjoni 2015. aasta veebruari teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia”¹⁴ on esile toodud asjaolu, et energialiit tugineb solidaarsusele ja usaldusele, mis on energiajulgeoleku jaoks vajalikud. Käesolev määrus peaks olema suunatud liikmesriikidevahelise solidaarsuse ja usalduse suurendamisele ja sellega tuleks kehtestada nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, et luua tingimused energialiidu rakendamiseks.	(6) Komisjoni 2015. aasta veebruari teatises „Vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia”¹⁴ on esile toodud asjaolu, et energialiit tugineb solidaarsusele ja usaldusele, mis on energiajulgeoleku jaoks vajalikud. Käesolev määrus peaks olema suunatud liikmesriikidevahelise koostöö, solidaarsuse, usalduse ja omavaheliste ühenduste suurendamisele ja sellega tuleks kehtestada nende eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, et luua tingimused energialiidu kiireks asutamiseks ja rakendamiseks.
__________________	__________________
¹⁴Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale, COM (2015) 80 final.	¹⁴ Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Regioonide Komiteele ning Euroopa Investeerimispangale, COM (2015) 80 final.
Muudatusettepanek 7 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Sujuvalt toimiv gaasi siseturg on parim vahend liidu energiavarustuskindluse tagamiseks ja üksikute liikmesriikide haavatavuse vähendamiseks tarnehäirete mõju suhtes. Kui liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega risk, et asjaomases liikmesriigis ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise ning häirida gaasi tarnimist muude liikmesriikide tarbijatele. Et gaasi siseturg toimiks ka tarneraskuste korral, on vaja tarnekriisi lahendamisel tagada solidaarsus ja koordineerimine nii konkreetsete tarnehäirete suhtes võetavate ennetavate meetmete kui ka vastumeetmete kohaldamisel.	(7) Avalike reguleerivate asutuste kontrollitav sujuvalt toimiv gaasi siseturg on parim vahend liidu energiavarustuskindluse tagamiseks ja üksikute liikmesriikide haavatavuse vähendamiseks tarnehäirete mõju suhtes. Kui ühe liikmesriigi varustuskindlus on ohus, kaasneb sellega risk, et selles liikmesriigis ühepoolselt kehtestatud meetmed võivad ohtu seada gaasi siseturu nõuetekohase toimimise ning põhjustada doominoefekti teiste liikmesriikide tarbijatele. Et liikmesriigid tuleksid toime tarneraskustega ja et gaasi siseturg toimiks ka selliste tarneraskuste korral, on vaja tarnekriisi lahendamisel tagada solidaarsus ja koordineerimine piirkondlikul ja liidu tasandil nii konkreetsete tarnehäirete suhtes võetavate ennetavate meetmete kui ka vastumeetmete kohaldamisel, mis viiks piirkondade energiaturgude lõimumiseni. Selleks peab liit energiajulgeoleku ühe eeltingimusena veelgi mitmekesistama oma energiaallikaid, energia tarnijaid ja tarnekanaleid ning toetama, mh rahastamise kaudu, selliseid mitmekesistamissuunitlusega projekte, mis on täielikult kooskõlas liidu õiguse ja põhimõtete ning pikaajaliste poliitikaeesmärkide ja prioriteetidega, näiteks taristuprojektidega.
Muudatusettepanek 8 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 8
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(8) Seni ei ole täielikult ära kasutatud piirkondlikust koostööst tulenevaid võimalusi tõhusamate ja vähem kulukate meetmete võtmiseks. Need võimalused hõlmaksid lisaks riiklike leevendusmeetmete paremale koordineerimisele ka riiklikke ennetusmeetmeid, näiteks hoiustamist või veeldatud maagaasi käsitlevat poliitikat, mis võib teatavates piirkondades olla strateegiliselt tähtis.	(8) Seni ei ole täielikult ära kasutatud piirkondlikust koostööst tulenevaid võimalusi tõhusamate ja vähem kulukate meetmete võtmiseks, ning vaja on piirkondliku koostöö kontseptsiooni koos võimalusega kehtestada koostöö vormid, toetudes läbirääkimistele liikmesriikidega ja võttes arvesse energia valdkonna dünaamikat. Need võimalused hõlmaksid lisaks riiklike leevendusmeetmete paremale koordineerimisele soovitavalt ka riiklikke ennetusmeetmeid, näiteks hoiustamist või veeldatud maagaasi käsitlevat poliitikat, mis võib teatavates piirkondades olla strateegiliselt tähtis, ja olemasoleva taristu tõhusat kasutamist.
Muudatusettepanek 9 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 9
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(9) Solidaarsuse vaimus peaks käesoleva määruse juhtpõhimõte olema nii avaliku sektori asutusi kui ka gaasiettevõtjaid hõlmav piirkondlik koostöö, mis võimaldaks igas piirkonnas välja selgitada olulised riskid ja optimeerida koordineeritud meetmetest saadavat kasu nende riskide leevendamiseks ja kõige kulutõhusamate meetmete võtmiseks liidu tarbijate huvides.	(9) Solidaarsuse vaimus peaks käesoleva määruse juhtpõhimõte olema nii avaliku sektori asutusi kui ka gaasiettevõtjaid hõlmav piirkondlik koostöö, mis võimaldaks igas piirkonnas välja selgitada olulised riskid ja optimeerida kohalikul, piirkondlikul ja piiriülesel tasandil koordineeritud meetmetest saadavat kasu nende riskide leevendamiseks, gaasivarustuskindluse suurendamiseks ja kõige kulutõhusamate meetmete võtmiseks liidu tarbijate huvides. Piirkondlik koostöö peaks veelgi suurendama liidu rolli piiriülese koostöö vallas tehtavate jõupingutuste toetamisel ning seda peaks täiendama kogu liitu hõlmav vaatenurk, mis võimaldaks kasutada kõiki kogu gaasi siseturul kättesaadavaid varusid ja vahendeid. Selle saavutamist võiks hõlbustada põhjalik liidu tasandi analüüs asjaomaste hädaolukorra tarnekoridoride kohta, mis lähtub iga liikmesriikide rühma ühistest gaasitarneallikatest. Piirkondliku koostöö raames saab arendada olemasolevaid ja uusi taristuprojekte, nii et piiriülesed ühendused parandaksid gaasivarustuskindlust. Täiendavalt võiks piirkondlike rühmade määratlemisel arvestada laienemisprotsessis osalevate tulevaste liikmesriikide kaasamisega.
Muudatusettepanek 10 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 10
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(10) Teatavad tarbijad, sealhulgas kodutarbijad ja esmaste sotsiaalteenuste osutajad, on eriti haavatavad ja võivad vajada sotsiaalkaitset. Niisuguste kaitstud tarbijate määratlus ei tohiks olla vastuolus liidu solidaarsusmehhanismidega.	(10) Teatavad tarbijad, sealhulgas kodutarbijad ja esmaste sotsiaalteenuste osutajad, on eriti haavatavad ja neid tuleks kaitsta, muu hulgas tarnekriisi tagajärjel tekkiva gaasihinna järsu tõusu eest. Niisuguste kaitstud tarbijate määratlust tuleks võimaluste piires rohkem ühtlustada, kahjustamata seejuures liidu solidaarsusmehhanisme.
Muudatusettepanek 11 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Gaasivarustuskindlusega seotud vastutus tuleks asjaomaste pädevusalade piires jagada maagaasiettevõtjate, oma pädevate asutuste kaudu tegutsevate liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline vastutuse jagamine eeldab väga tihedat koostööd nimetatud osaliste vahel. Siiski võivad gaasivarustuskindlusele olulist mõju avaldada ka tarbijad, kes kasutavad gaasi elektri tootmiseks või tööstuslikel eesmärkidel, sest neil on võimalik reageerida kriisile nõudlusega seotud meetmete võtmisega, näiteks tarnekatkestust lubavate lepingute ja muudele kütuseliikidele üleminekuga, mis mõjutab vahetult pakkumise ja nõudluse tasakaalu.	(11) Gaasivarustuskindlusega seotud vastutus tuleks asjaomaste pädevusalade piires jagada maagaasiettevõtjate, oma pädevate riiklike, piirkondlike ja kohalike asutuste kaudu tegutsevate liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline vastutuse jagamine eeldab väga tihedat koostööd nimetatud osaliste vahel. Siiski võivad gaasivarustuskindlusele olulist mõju avaldada ka tarbijad, kes kasutavad gaasi elektri tootmiseks või tööstuslikel eesmärkidel, sest neil on võimalik reageerida kriisile nõudlusega seotud meetmete võtmisega, näiteks tarnekatkestust lubavate lepingute ja muudele kütuseliikidele üleminekuga, mis mõjutab vahetult pakkumise ja nõudluse tasakaalu.
Muudatusettepanek 12 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 11
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(11) Gaasivarustuskindlusega seotud vastutus tuleks asjaomaste pädevusalade piires jagada maagaasiettevõtjate, oma pädevate asutuste kaudu tegutsevate liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline vastutuse jagamine eeldab väga tihedat koostööd nimetatud osaliste vahel. Siiski võivad gaasivarustuskindlusele olulist mõju avaldada ka tarbijad, kes kasutavad gaasi elektri tootmiseks või tööstuslikel eesmärkidel, sest neil on võimalik reageerida kriisile nõudlusega seotud meetmete võtmisega, näiteks tarnekatkestust lubavate lepingute ja muudele kütuseliikidele üleminekuga, mis mõjutab vahetult pakkumise ja nõudluse tasakaalu.	(11) Gaasivarustuskindlusega seotud vastutus tuleks asjaomaste pädevusalade piires jagada maagaasiettevõtjate, oma pädevate asutuste kaudu tegutsevate liikmesriikide ja komisjoni vahel. Selline vastutuse jagamine eeldab väga tihedat koostööd nimetatud osaliste vahel. Siiski võivad gaasivarustuskindlusele olulist mõju avaldada ka tarbijad, kes kasutavad gaasi elektri tootmiseks või tööstuslikel eesmärkidel, sest neil on võimalik reageerida kriisile nõudlusega seotud meetmete võtmisega, näiteks energiatõhususe meetmetega, tarnekatkestust lubavate lepingute ja muudele kütuseliikidele üleminekuga, mis mõjutab vahetult pakkumise ja nõudluse tasakaalu.
Muudatusettepanek 13 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 18 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(18 a) Käesolevat määrust tuleks arvesse võtta, kui on vaja vastu võtta tegevuskavad Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide vahendite kasutamiseks ning samuti Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) projektide rahastamiskriteeriumites.
Muudatusettepanek 14 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 19
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(19) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks seega piirkondlike rühmade kindlaksmääramisel lähtuda järgmistest kriteeriumitest: tarnekorraldus, olemasolevad ja kavandatavad võrkudevahelised ühendused ja ülekandevõimsus liikmesriikide vahel, turu areng ja küpsus, olemasolevad piirkondlikud koostööstruktuurid ning piirkonda kuuluvate liikmesriikide arv, mida tuleks rühma hallatavuse tagamiseks piirata.	(19) Käesoleva määruse kohaldamisel tuleks seega piirkondlike rühmade kindlaksmääramisel lähtuda järgmistest kriteeriumitest: tarnekorraldus, olemasolevad ja kavandatavad võrkudevahelised ühendused ja ülekandevõimsus liikmesriikide vahel, turu areng ja küpsus, gaasitarnijate ja tarneteede mitmekesistamise tase, olemasolevad piirkondlikud koostööstruktuurid ning piirkonda kuuluvate liikmesriikide arv, mida tuleks rühma hallatavuse tagamiseks piirata.
Muudatusettepanek 15 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 20
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(20) Selleks et piirkondlik koostöö oleks teostatav, peaksid liikmesriigid looma igas piirkonnas koostöömehhanismi. Selline mehhanism või sellised mehhanismid tuleks luua piisavalt aegsasti, et võimaldada riskihindamise korraldamist ja mõtestatud kavade koostamist piirkonna tasandil. Liikmesriigid võivad vabalt kokku leppida asjaomase piirkonna jaoks kõige sobivamas koostöömehhanismis. Komisjon peaks kogu protsessi raames toimima vahendajana ja jagama selliseid piirkondliku koostöö korraldamise parimaid tavasid nagu dokumentide koostamist või eriotstarbeliste organite loomist koordineeriva rolli rotatsioon piirkonna riikide vahel. Kui puudub koostöömehhanismi käsitlev kokkulepe, võib komisjon pakkuda välja konkreetse piirkonna jaoks sobiva koostöömehhanismi.	(20) Selleks et piirkondlik koostöö oleks teostatav, peaksid liikmesriigid looma selged haldusmehhanismid piirkondadevahelisel ja -sisesel tasandil, mis kehtiksid hädaolukorras ja mille alusel saaksid pädevad asutused tegutseda. Selline mehhanism või sellised mehhanismid tuleks luua piisavalt aegsasti ja tagada suur läbipaistvus, et võimaldada riskihindamise korraldamist ja mõtestatud kavade koostamist piirkonna tasandil ning vältida ebaõiglasi kulusid tarbijatele. Liikmesriigid võivad vabalt kokku leppida asjaomase piirkonna jaoks kõige sobivamas koostöömehhanismis, mida võib muuta vastavalt energia valdkonna dünaamikale. Komisjon peaks kogu protsessi raames toimima standardite kehtestaja ning vahendajana ja jagama selliseid piirkondliku koostöö korraldamise parimaid tavasid nagu dokumentide koostamist või eriotstarbeliste organite loomist koordineeriva rolli rotatsioon piirkonna riikide vahel. Kui puudub koostöömehhanismi käsitlev kokkulepe, peaks komisjon pakkuma välja konkreetse piirkonna jaoks sobiva koostöömehhanismi.
Muudatusettepanek 16 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 23
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(23) Parima valmisoleku tagamiseks ning tarnehäire ärahoidmiseks või selle mõju leevendamiseks, kui see siiski tekib, peavad piirkonna pädevad asutused pärast sidusrühmadega konsulteerimist koostama ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava. Piirkondlike kavade puhul tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi eripära. Samuti tuleks kavades selgelt kindlaks määrata maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Kavandatavate siseriiklike meetmete puhul tuleks täielikult arvesse ennetusmeetmete kavas ja hädaolukorra lahendamise kavas sätestatud piirkondlikke meetmeid. Siseriiklike meetmete kavandamisel tuleks tegeleda siseriiklike riskidega viisil, mis võimaldab täielikult ära kasutada piirkondliku koostöö tulemusena tekkivaid võimalusi. Kavad peaksid olema tehnilist ja kasutuslikku laadi ning nende eesmärk peaks olema hädaolukorra tekke või süvenemise takistamine ning selle mõju leevendamine. Kavades tuleks võtta arvesse elektrisüsteemide turvalisust ning need peaksid olema kooskõlas energialiidu strateegilise planeerimise ja aruandluse vahenditega.	(23) Parima valmisoleku tagamiseks ning tarnehäire ärahoidmiseks või selle mõju leevendamiseks, kui see siiski tekib, peavad piirkonna pädevad asutused pärast sidusrühmadega konsulteerimist koostama ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava. Piirkondlike kavade puhul tuleks võtta arvesse iga liikmesriigi eripära. Samuti tuleks kavades selgelt kindlaks määrata maagaasiettevõtjate ja pädevate asutuste ülesanded ja kohustused. Kavandatavate siseriiklike meetmete puhul tuleks täielikult arvesse võtta ennetusmeetmete kavas ja hädaolukorra lahendamise kavas sätestatud piirkondlikke meetmeid. Siseriiklike meetmete kavandamisel tuleks tegeleda siseriiklike riskidega viisil, mis võimaldab täielikult ära kasutada piirkondliku koostöö tulemusena tekkivaid võimalusi. Kavad peaksid olema tehnilist ja kasutuslikku laadi ning nende eesmärk peaks olema hädaolukorra tekke või süvenemise takistamine ning selle mõju leevendamine ja ebaõiglaste kulude vältimine tarbijatele. Kavades tuleks võtta arvesse elektrisüsteemide turvalisust ning need peaksid olema kooskõlas energialiidu strateegilise planeerimise ja aruandluse vahenditega.
Muudatusettepanek 17 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 25
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(25) Tarnekriisi korral peaks turuosalistel olema piisavalt võimalusi tulla olukorraga toime turupõhiste meetmete abil. Kui kasutatud turumeetmetest ei piisa, peaksid liikmesriigid ja nende pädevad asutused võtma meetmeid tarnekriisi lahendamiseks või selle mõju leevendamiseks.	(25) Tarnekriisi korral peaks turuosalistel olema piisavalt võimalusi tulla olukorraga toime turupõhiste meetmete abil. Kui kasutatud turumeetmed ei ole võetud õigeaegselt või kui nendest ei piisa, peaksid liikmesriigid ja nende pädevad asutused võtma meetmeid tarnekriisi lahendamiseks või selle mõju leevendamiseks.
Muudatusettepanek 18 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 28
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(28) Nõudlusega seotud meetmed, näiteks muudele kütuseliikidele üleminek või suurte tööstustarbijate gaasitarnete vähendamine majanduslikult tõhusal viisil, võivad oluliselt aidata kaasa energiajulgeoleku tagamisele, kui tarnehäire korral rakendatakse neid kiirelt ja tänu nendele väheneb märkimisväärselt nõudlus. Tuleks teha rohkem selleks, et energiat tõhusamalt kasutada, eelkõige juhul, kui on vaja võtta nõudlusega seotud meetmeid. Kavandatavate nõudluse ja pakkumisega seotud meetmete keskkonnamõju tuleb arvesse võtta ja võimaluse korral tuleb eelistada meetmeid, mille keskkonnamõju on kõige väiksem. Samas tuleb silmas pidada ka varustuskindluse ja konkurentsivõime aspekte.	(28) Nõudlusega seotud meetmed, näiteks muudele kütuseliikidele üleminek või suurte tööstustarbijate gaasitarnete vähendamine majanduslikult tõhusal viisil, võivad oluliselt aidata kaasa energiajulgeoleku tagamisele, kui tarnehäire korral rakendatakse neid kiirelt ja tänu nendele väheneb märkimisväärselt nõudlus. Tuleks teha rohkem selleks, et energiat tõhusamalt kasutada, eelkõige juhul, kui on vaja võtta nõudlusega seotud meetmeid. Tuleks eelistada neid investeeringuid, mille eesmärk on rakendada jätkusuutlikku energiapotentsiaali kohalikul tasandil. Kavandatavate nõudluse ja pakkumisega seotud meetmete keskkonnamõju tuleb arvesse võtta ja võimaluse korral tuleb eelistada meetmeid, mille keskkonnamõju on kõige väiksem. Samas tuleb silmas pidada ka varustuskindluse ja konkurentsivõime aspekte.
Muudatusettepanek 19 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 32
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(32) Ennetusmeetmete kavasid ja hädaolukorra lahendamise kavasid tuleks korrapäraselt ajakohastada ja need tuleks avaldada. Kavasid tuleks vastastikku hinnata. Vastastikune hindamine võimaldab varakult kindlaks teha ebakõlad ja meetmed, mis võiksid ohustada muude liikmesriikide varustuskindlust; seega aitaks kõnealune protsess tagada eri piirkondades koostatud kavade omavahelise kooskõla. Samuti võimaldab vastastikune hindamine liikmesriikidel parimaid tavasid jagada.	(32) Piirkondlikud ennetusmeetmete kavad ja hädaolukorra lahendamise kavad, mis on riigi tasandi kavadega seostatud, tuleb korrapäraselt ajakohastada ja avaldada. Kavasid tuleks vastastikku hinnata. Vastastikune hindamine võimaldab varakult kindlaks teha ebakõlad ja meetmed, mis võiksid ohustada muude liikmesriikide varustuskindlust; seega aitaks kõnealune protsess tagada eri piirkondades koostatud kavade omavahelise kooskõla. Samuti võimaldab vastastikune hindamine liikmesriikidel parimaid tavasid jagada.
Muudatusettepanek 20 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 36
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(36) Nagu näitas 2014. aasta oktoobris toimunud kriisitaluvusanalüüs, on kogu liidus varustuskindluse tagamiseks ja üldkulude võimalikult madalal tasemel hoidmiseks vaja solidaarsust. Kui mõnes liikmesriigis on välja kuulutatud hädaolukord, tuleb solidaarsuse tugevdamiseks kohaldada kaheetapilist lähenemisviisi. Esiteks peaksid kõik liikmesriigid, kus on kehtestatud suurem varustuskindlusnorm, vähendama seda vaiketasemele, et muuta gaasiturg likviidsemaks. Teiseks, kui esimese sammuga ei õnnestu vajalikku gaasivarustust tagada, peaksid naaberliikmesriigid võtma täiendavaid meetmeid, isegi kui tegu ei ole hädaolukorraga, et tagada kodumajapidamiste, esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade varustamine gaasiga selles liikmesriigis, kus on probleemid tekkinud. Liikmesriigid peaksid selliste solidaarsusmeetmetega seotud üksikasjad oma hädaolukorra lahendamise kavas esile tooma ja neid kirjeldama; samas tuleks maagaasiettevõtjatele tagada õiglane ja võrdne hüvitis.	(36) Nagu näitas 2014. aasta oktoobris toimunud kriisitaluvusanalüüs, on kogu liidus varustuskindluse tagamiseks ja üldkulude võimalikult madalal tasemel hoidmiseks vaja piirkondlikul koostööl põhinevat solidaarsust. Selline solidaarsus peaks olema määratletud kolmel tegevustasandil – kahepoolne või piirkondlik, piirkondadevaheline ja liidu tasand – ning üksikud piirkondlikud rühmad ei peaks tegelema sellega üksi, kui vajatakse järjepidevat ja ühtset lähenemisviisi liidu tasandil. Kui mõnes liikmesriigis on välja kuulutatud hädaolukord, tuleb solidaarsuse tugevdamiseks kohaldada kaheetapilist lähenemisviisi. Esiteks peaksid kõik liikmesriigid, kus on kehtestatud suurem varustuskindlusnorm, vähendama seda vaiketasemele, et muuta gaasiturg likviidsemaks. Teiseks, kui esimese sammuga ei õnnestu vajalikku gaasivarustust tagada, peaksid naaberliikmesriigid võtma täiendavaid meetmeid, isegi kui tegu ei ole hädaolukorraga, et tagada kodumajapidamiste, esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade varustamine gaasiga selles liikmesriigis, kus on probleemid tekkinud. Liikmesriigid peaksid selliste solidaarsusmeetmetega seotud üksikasjad oma hädaolukorra lahendamise kavas esile tooma ja neid kirjeldama; samas tuleks maagaasiettevõtjatele tagada õiglane ja võrdne hüvitis.
Muudatusettepanek 21 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 41
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(41) Liidu üks eesmärk on energiaühenduse tugevdamine, mis tagaks liidu energiaalaste õigusaktide tõhusa rakendamise, energiaturu reformimise ning energiasektori investeeringute soodustamise tänu liidu ja energiaühenduse energiaturgude suuremale integreeritusele. See hõlmab ka ühist kriisiohjamist ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade väljapakkumise kaudu energiaühenduse osalisriike hõlmaval piirkondlikul tasandil. Lisaks viidatakse 2014. aasta teatises Euroopa gaasisüsteemi vastupidavuse kohta lähiperspektiivis vajadusele kohaldada energia siseturu eeskirju liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vaheliste energiavoogude suhtes. Selleks et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vahel tulemuslik piiriülene kriiside ohjamine, tuleks pärast ühisakti vastuvõtmist sätestada asjakohane kord, mille alusel saaks toimuda konkreetne koostöö energiaühenduse iga osalisriigiga eraldi, kui on nõuetekohaselt kehtestatud selleks vajalikud vastastikused sätted.	(41) Liidu üks eesmärk on energiaühenduse tugevdamine, mis tagaks liidu energiaalaste õigusaktide tõhusa rakendamise, energiaturu reformimise ning energiasektori investeeringute soodustamise tänu liidu ja energiaühenduse energiaturgude suuremale integreeritusele. See hõlmab ka ühist kriisiohjamist ennetusmeetmete kavade ja hädaolukorra lahendamise kavade väljapakkumise kaudu energiaühenduse osalisriike hõlmaval piirkondlikul tasandil. Selleks tuleks koostada prognoose tarbimise kohta piirkondlikul tasandil ja olemasolevate varude kohta, mis võimaldaks tugevdada võimet reageerida hädaolukorras. Lisaks viidatakse 2014. aasta teatises Euroopa gaasisüsteemi vastupidavuse kohta lähiperspektiivis vajadusele kohaldada energia siseturu eeskirju liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vaheliste energiavoogude suhtes. Selleks et tagada Euroopa Liidu liikmesriikide ja energiaühenduse osalisriikide vahel tulemuslik piiriülene kriiside ohjamine, tuleks pärast ühisakti vastuvõtmist sätestada asjakohane kord, mille alusel saaks toimuda konkreetne koostöö energiaühenduse iga osalisriigiga eraldi, kui on nõuetekohaselt kehtestatud selleks vajalikud vastastikused sätted.
Muudatusettepanek 22 Ettepanek võtta vastu määrus Põhjendus 43
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(43) Usaldusväärse teabe korral niisuguse olukorra kohta väljaspool liitu, mis ohustab ühe või mitme liikmesriigi energiavarustuskindlust ja võib käivitada liidu ja kolmanda riigi vahelise varajase hoiatamise mehhanismi, peaks komisjon teavitama sellest viivitamata gaasikoordineerimisrühma ja liit peaks võtma asjakohaseid meetmeid, et püüda olukorda lahendada.	(43) Usaldusväärse teabe korral niisuguse olukorra kohta väljaspool liitu, mis ohustab ühe või mitme liikmesriigi energiavarustuskindlust ja võib käivitada liidu ja kolmanda riigi vahelise varajase hoiatamise mehhanismi, peaks komisjon teavitama sellest viivitamata gaasikoordineerimisrühma ja liit peaks võtma asjakohaseid meetmeid, et püüda olukorda lahendada. Kui olukord seda võimaldab ning piisav taristu on olemas, võiksid komisjon ja liikmesriigid pakkuda ajutist abi hädaolukorras olevatele kolmandatele riikidele.
Muudatusettepanek 23 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) „kaitstud tarbija” – kõik gaasijaotusvõrguga ühinenud kodutarbijad ning asjaomase liikmesriigi otsuse korral ka üks või mitu järgmist:	(1) „kaitstud tarbija” – kõik gaasijaotusvõrguga ühinenud kodutarbijad ning iga piirkonna pädeva asutuse vastava otsuse korral ka üks või mitu järgmist:
Muudatusettepanek 24 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 1 – alapunkt a
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(a) väike või keskmise suurusega ettevõtja, kui ta on ühendatud gaasijaotusvõrguga, või esmase sotsiaalteenuse osutaja, kui ta on ühendatud gaasijaotus- või -ülekandevõrguga, tingimusel et kõikide selliste ettevõtjate ja teenuseosutajate iga-aastane gaasitarbimine ei ületa 20 % gaasi lõpptarbimisest kõnealuses liikmesriigis;	välja jäetud
Muudatusettepanek 25 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(2) „esmase sotsiaalteenuse osutaja” – tervishoiu-, hädaabi- või turvateenuse osutaja;	(2) „esmase sotsiaalteenuse osutaja” – tervishoiu-, haridus-, lastehoiu-, hädaabi- või turva- ja kaitseteenuse osutaja;
Muudatusettepanek 26 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 3 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) „väike ja keskmise suurusega ettevõtja“ – ülekande- või jaotusvõrguga ühendatud üksus, kelle olemasolev või kavandatav võimsus ei ületa 5 MWh/h;
Muudatusettepanek 27 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 3 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) „pädev asutus“ – pädeva asutusena tegutsev riigi valitsusasutus või riiklik reguleeriv asutus, kes tagab käesoleva määrusega ette nähtud meetmete rakendamise;
Muudatusettepanek 28 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 2 – lõik 2 – punkt 3 c (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 c) „kolmandatest riikidest pärinev import“ – gaasiimport kolmandatest riikidest, kes ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised.
Muudatusettepanek 29 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Komisjon toetab aktiivselt tarnete mitmekesistamist kolmandatest riikidest, seda nii energiaallikate, gaasi tarnijate kui ka gaasi tarnekanalite osas. Selle eesmärgi täitmiseks loob komisjon tingimused energiataristuühenduste parandamiseks liikmesriikide vahel ja gaasi ülekandetrasside lõpuleviimiseks, mis on määratletud esmatähtsate koridoridega vastavalt määrusele (EL) nr 347/2013^1a (TEN-E määrus). „Hädaolukorra tarnekoridorid“ on mõiste, mis täiendab ja tugevdab määruse I lisas viidatud piirkondlikku lähenemisviisi ja tähistab liidu gaasitarneteid, mis määratakse kindlaks, et aidata liikmesriikidel paremini leevendada võimalikke tarne- ja/või taristuhäireid.
	_________________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2013. aasta määrus (EL) nr 347/2013 üleeuroopalise energiataristu suuniste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 1364/2006/EÜ ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 713/2009, (EÜ) nr 714/2009 ja (EÜ) nr 715/2009 (ELT L 115, 25.4.2013, lk 39).
Muudatusettepanek 30 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Vajaduse korral koordineerib komisjon pädevate asutuste meetmeid piirkonna ja liidu tasandil, nagu on sätestatud käesolevas määruses, muu hulgas artiklis 14 osutatud gaasikoordineerimisrühma või artikli 11 lõikes 4 osutatud kriisiohjerühma kaudu, eelkõige piirkonna või liidu tasandi hädaolukorras, nagu on määratletud artikli 11 lõikes 1.	5. Komisjon koordineerib pädevate asutuste meetmeid piirkonna ja liidu tasandil, nagu on sätestatud käesolevas määruses, muu hulgas artiklis 14 osutatud gaasikoordineerimisrühma või artikli 11 lõikes 4 osutatud kriisiohjerühma kaudu, eelkõige piirkonna või liidu tasandi hädaolukorras, nagu on määratletud artikli 11 lõikes 1.
Muudatusettepanek 31 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Ennetusmeetmete kavades ja hädaolukorra lahendamise kavades sisalduvad gaasivarustuskindluse tagamise meetmed määratakse kindlaks selgelt ning need on läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad ja kontrollitavad, ei moonuta põhjendamatult konkurentsi ega gaasi siseturu tõhusat toimimist ning ei ohusta muude liikmesriikide ega kogu liidu gaasivarustuskindlust.	6. Piirkondlikud ennetusmeetmete ja hädaolukorra lahendamise kavad põhinevad gaasivarustuskindluse riiklikel tegevuskavadel. Piirkondlikes ennetusmeetmete kavades, mis on riigi tasandi kavadega seostatud, ja hädaolukorra lahendamise kavades sisalduvad gaasivarustuskindluse tagamise meetmed määratakse kindlaks selgelt ning need on läbipaistvad, proportsionaalsed, mittediskrimineerivad, kontrollitavad, jätkusuutlikud ning kooskõlas ELi kliima- ja energiaeesmärkidega, ei moonuta põhjendamatult konkurentsi ega gaasi siseturu tõhusat toimimist ning ei ohusta muude liikmesriikide, piirkondade ega kogu liidu gaasivarustuskindlust.
Muudatusettepanek 32 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 7 – punkt c a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(c a) võime katta kaitstud tarbijate gaasinõudlust suurima gaasitarnija tarnete katkemise korral;
Muudatusettepanek 33 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 3 – lõige 7 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui asjaolud nõuavad piirkonna koosseisu muutmist, on komisjonil artikli 18 kohaselt õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks käesoleva lõike esimeses lõigus kehtestatud kriteeriumide alusel.	Piirkondade koosseisu võib ümber hinnata pärast piirkondliku riskihindamise, ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava lõpuleviimist, kuid mitte varem kui 2022. aastal. Mis tahes muutus piirkondade koosseisus peab toimuma käesoleva määruse muutmise teel.
Muudatusettepanek 34 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 4 – lõige 7
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Pädev asutus tagab, et iga uue ülekandetaristuga aidatakse kaasa varustuskindluse saavutamisele hästi ühendatud võrgu arendamise kaudu, sh vajaduse korral piisaval arvul piiriüleste sisend- ja väljundpunktide tagamise abil vastavalt turunõudlusele ja väljaselgitatud riskidele. Pädev asutus võtab riskihindamises arvesse seda, kas esineb sisemisi kitsaskohti ning kas liikmesriikide sisendvõimsuse ja taristute, eelkõige ülekandevõrkude abil suudetakse kohandada riigisiseseid ja piiriüleseid gaasivooge sellise häire korral, mis riskihindamise käigus selgitatakse välja suurima eraldi vaadeldava riikliku gaasitaristu puhul ja piirkonnale ühist huvi pakkuva suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu puhul.	7. Pädev asutus tagab, et iga uue ülekandetaristuga aidatakse kaasa varustuskindluse saavutamisele hästi ühendatud võrgu arendamise kaudu, sh vajaduse korral piisaval arvul piiriüleste sisend- ja väljundpunktide tagamise abil vastavalt turunõudlusele ja väljaselgitatud riskidele. Pädev asutus võtab riskihindamises arvesse seda, kas esineb sisemisi kitsaskohti ning kas liikmesriikide sisendvõimsuse ja taristute, eelkõige ülekandevõrkude abil suudetakse kohandada riigisiseseid ja piiriüleseid gaasivooge sellise häire korral, mis riskihindamise käigus selgitatakse välja suurima eraldi vaadeldava riikliku gaasitaristu puhul ja piirkonnale ühist huvi pakkuva suurima eraldi vaadeldava gaasitaristu puhul. Riiklikus, piirkondlikus või üleliidulisse hädaolukorras on liikmesriigi varustuskindluse suurendamiseks rajatud püsivat kahesuunaliste voogude läbilaske võimsust läbivad gaasivood süsteemi muude punktide suhtes prioriteetsed. Pädevad asutused uurivad Euroopa ühendamise rahastu „Energia“ projekti kasutamise ja Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide poolt pakutavaid võimalusi üldiselt, et arendada energiataristut piirkondades ning luua piisavalt ühendusi nende piirkondade tarbeks.
Muudatusettepanek 35 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Pädev asutus kohustab tema määratud maagaasiettevõtjaid võtma meetmeid, et tagada liikmesriigi kaitstud tarbijatele gaasitarned kõikidel järgmistel juhtudel:	1. Pädev asutus kohustab maagaasiettevõtjaid, kes tarnivad maagaasi liikmesriigi kaitstud tarbijatele, võtma meetmeid, et tagada liikmesriigi kaitstud tarbijatele gaasitarned kõikidel järgmistel juhtudel:
Muudatusettepanek 36 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 5 – lõige 1 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Hiljemalt 31. märtsiks 2017 teatavad liikmesriigid komisjonile kaitstud tarbijate määratluse, kaitstud tarbijate aastase gaasitarbimismahu ja nende osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest riigis. Kui liikmesriik lisab kaitstud tarbijate määratlusse artikli 2 lõike 1 punktis a või b osutatud kategooriad, täpsustab ta komisjonile esitatavas teates nende kategooriate tarbijate gaasitarbimismahud ja kõigi nende tarbijarühmade osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest.	Hiljemalt 31. märtsiks 2017 teatavad iga piirkonna pädevad asutused komisjonile kaitstud tarbijate määratluse selles piirkonnas, kaitstud tarbijate aastase gaasitarbimismahu ja nende osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest vastavas liikmesriigis ning kuidas see võiks mõjutada piiriüleseid gaasivooge selles piirkonnas. Kui liikmesriik lisab kaitstud tarbijate määratlusse artikli 2 lõike 1 punktis a või b osutatud kategooriad, täpsustab ta komisjonile esitatavas teates nende kategooriate tarbijate gaasitarbimismahud ja kõigi nende tarbijarühmade osakaalu gaasi aastasest lõpptarbimisest.
Muudatusettepanek 37 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. I lisas loetletud piirkondade pädevad asutused hindavad koos piirkonna tasandil gaasivarustuskindluse riske. Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riske, nt loodusõnnetusi ning tehnika-, äri-, sotsiaal-, poliitika- ja muid riske. Riski hindamisel järgitakse:	1. I lisas loetletud piirkondade pädevad asutused, toetudes üksikute liikmesriikide riskihindamistele igas piirkonnas, hindavad koos piirkonna tasandil gaasivarustuskindluse riske, sealhulgas iga piirkonna liikmesriigi riske. Hindamisel võetakse arvesse kõiki asjakohaseid riske, nt loodusõnnetusi ning tehnika-, äri-, sotsiaal-, poliitika- ja muid riske. Riski hindamisel järgitakse eelkõige:
Muudatusettepanek 38 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 1 – punkt c – alapunkt ii a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	ii a) suutmatus katta piirkonna kaitstud tarbijate hinnangulist või välja arvutatud nõudlust suurima tarnija tarnehäirete korral;
Muudatusettepanek 39 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Iga piirkonna pädevad asutused lepivad kokku koostöömehhanismi, mille abil teostada riskihindamist käesoleva artikli lõikega 5 ettenähtud tähtaja jooksul. Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist, mille abil tehakse riskihindamine 18 kuud enne riskihinnangu ja selle ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil võib olla üldine abilise roll riskihinnangu koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, võib komisjon teha ettepaneku kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi kohta.	Iga piirkonna pädevad asutused lepivad kokku koostöömehhanismi, mille abil teostada riskihindamist käesoleva artikli lõikega 5 ettenähtud tähtaja jooksul. Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist, mille abil tehakse riskihindamine 18 kuud enne riskihinnangu ja selle ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil on üldine abilise roll riskihinnangu koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, töötab komisjon välja kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi.
Muudatusettepanek 40 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Maagaasiettevõtjad, gaasi tööstustarbijad, gaasi kodu- ja tööstustarbijate huve esindavad asjakohased tarbijaorganisatsioonid, liikmesriigid ja riiklik reguleeriv asutus (kui see ei ole pädev asutus) teevad koostööd pädevate asutustega ning esitavad neile taotluse alusel kõik riskihindamiseks vajalikud andmed.	4. Maagaasiettevõtjad, gaasi tööstustarbijad, gaasi kodu-, kaitstud ja tööstustarbijate huve esindavad asjakohased tarbijaorganisatsioonid, liikmesriigid ja riiklik reguleeriv asutus (kui see ei ole pädev asutus) teevad koostööd pädevate asutustega ning esitavad neile taotluse alusel kõik riskihindamiseks vajalikud andmed.
Muudatusettepanek 41 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 6 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Piirkonna liikmesriikide poolt kokku lepitud riskihindamisest teatatakse komisjonile esimest korda hiljemalt 1. septembril 2018. Riskihindamist ajakohastatakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist. Riskihindamises võetakse arvesse artiklis 4 määratletud taristunormi täitmiseks vajalike investeeringute edenemist ja uute alternatiivlahenduste rakendamisel esinenud riigispetsiifilisi probleeme. Samuti tuginetakse kogemustele, mis saadakse artikli 9 lõike 2 kohasel hädaolukorra lahendamise kavade matkimisel.	5. Piirkonna liikmesriikide poolt kokku lepitud riskihindamisest teatatakse komisjonile esimest korda hiljemalt 1. septembril 2018. Riskihindamist ajakohastatakse iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist. Riskihindamises võetakse arvesse artiklis 4 määratletud taristunormi täitmiseks vajalike investeeringute edenemist ja uute alternatiivlahenduste rakendamisel esinenud riigispetsiifilisi probleeme. Samuti tuginetakse kogemustele, mis saadakse artikli 9 lõike 2 kohasel hädaolukorra lahendamise kavade matkimisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua riskihindamise suhtes kokkuleppele, esitab komisjon kõnealuse piirkonna riskihindamise koostöös pädevate asutustega.
Muudatusettepanek 42 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Iga I lisas loetletud piirkonna liikmesriikide pädevad asutused töötavad pärast maagaasiettevõtjatega, gaasi kodu- ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega, k.a elektritootjad, ning riiklike reguleerivate asutustega (kui need ei ole pädevad asutused) konsulteerimist ühiselt välja järgmised kavad:	1. Iga I lisas loetletud piirkonna liikmesriikide pädevad asutused töötavad pärast maagaasiettevõtjatega, gaasi kodu-, kaitstud ja tööstustarbijate huve esindavate asjakohaste tarbijaorganisatsioonidega, k.a elektritootjad, ning riiklike reguleerivate asutustega (kui need ei ole pädevad asutused) konsulteerimist ühiselt välja järgmise ühtse raamistiku liidu tasandil:
Muudatusettepanek 43 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – punkt b a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(b a) kord kulude jagamiseks liikmesriikide vahel, kus ühe liikmesriigi tarbija on ebasoodsalt mõjutatud gaasi tarbimise häire tõttu ja on sunnitatud minema üle teisele kütusele (gaasilt naftale elektrijaamade puhul) tulenevalt kaitstud tarnetest teise liikmesriigi tarbijatele.
Muudatusettepanek 44 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon valmistab piirkondlike ennetus- ja hädaolukorra lahendamise kavade koondamise abil ning pädevate asutustega, ACERi ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikuga konsulteerides ette ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava liidu tasandil.
Muudatusettepanek 45 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 1 – lõik 1 b (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava eesmärk on aidata kaardistada liidu riske ja võimalusi, et riske leevendada, eristada piirkondade meetmeid ning hinnata iga piirkonna erivajadusi võrreldes teiste piirkondadega.
Muudatusettepanek 46 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Piirkonna pädevad asutused lepivad piisavalt õigel ajal kokku koostöömehhanismi kõnealuste kavade koostamiseks ning nendest ja nende ajakohastatud versioonidest teatamiseks.	Arvestades liidu territoriaalse koostöö põhimõtteid, lepivad piirkonna pädevad asutused piisavalt varakult kokku koostöömehhanismi kõnealuste kavade koostamiseks ning nendest ja nende ajakohastatud versioonidest teatamiseks.
Muudatusettepanek 47 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 2 – lõik 3
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale korrapäraselt aru ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tehtud edusammudest. Eelkõige annavad pädevad asutused gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist 18 kuud enne kõnealuste kavade ja nende ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil võib olla üldine abilise roll kavade koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, võib komisjon teha ettepaneku kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi kohta. Pädevad asutused tagavad kõnealuste kavade rakendamise korrapärase järelevalve.	Pädevad asutused annavad gaasikoordineerimisrühmale korrapäraselt aru ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel tehtud edusammudest. Eelkõige annavad pädevad asutused gaasikoordineerimisrühmale aru kokkulepitud koostöömehhanismist 18 kuud enne kõnealuste kavade ja nende ajakohastatud versioonide vastuvõtmise tähtaega. Komisjonil on üldine abilise roll kavade koostamisel, eelkõige koostöömehhanismi kehtestamisel. Kui piirkonna pädevad asutused ei jõua koostöömehhanismi suhtes kokkuleppele, töötab komisjon välja kõnealuse piirkonna koostöömehhanismi. Pädevad asutused tagavad kõnealuste kavade rakendamise korrapärase järelevalve.
Muudatusettepanek 48 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 7 – lõige 4 – lõik 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Pädeva asutuse taotlusel võib ennetusmeetmete kava ja hädaolukorra lahendamise kava konkreetsed osad avaldamata jätta. Sellisel juhul esitab asjaomane pädev asutus komisjonile avalikustamiseks kavade põhjaliku kokkuvõtte. Põhjalik kokkuvõte sisaldab vähemalt kavade peamisi punkte vastavalt V lisale, et anda turuosalistele piisavalt teavet käesoleva määruse nõuete täitmiseks. Kavade täisversioonid on kättesaadavad teiste piirkondade pädevatele asutustele, komisjonile ja Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametile (ACER).
Muudatusettepanek 49 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 8 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Ennetusmeetmete kava ajakohastatakse pärast 1. märtsi 2019 iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist või kui komisjon nii nõuab. Ajakohastatud kava hõlmab ajakohastatud riskihinnangut ja artikli 9 lõike 2 kohase katsetamise tulemusi. Ajakohastatud kava suhtes kohaldatakse artikli 7 lõikeid 3–7.	6. Ennetusmeetmete kava ajakohastatakse pärast 1. märtsi 2019 vähemalt iga nelja aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist või kui komisjon nii nõuab. Ajakohastatud kava hõlmab ajakohastatud riskihinnangut ja artikli 9 lõike 2 kohase katsetamise tulemusi. Ajakohastatud kava suhtes kohaldatakse artikli 7 lõikeid 3–7.
Muudatusettepanek 50 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt h
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(h) selgitada välja, kuidas turupõhised meetmed aitavad toime tulla häireolukorraga ja leevendada hädaolukorda;	(h) selgitada välja, kuidas turupõhised meetmed, nt vabatahtliku ühisostu algatamine või ühiste virtuaalsete gaasireservide aktiveerimine, aitavad toime tulla häireolukorraga ja leevendada hädaolukorda;
Muudatusettepanek 51 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 9 – lõige 1 – punkt j a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(j a) sätestada menetlused, mida kohaldatakse gaasivarustuse tõrke korral mitmes liikmesriigis korraga, ja menetlused juhuks, kui liikmesriigi varud vähenevad solidaarsuse põhimõttele tugineva varude kompenseeriva kasutamise tõttu;
Muudatusettepanek 52 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Kui pädev asutus kuulutab välja lõikes 1 osutatud mis tahes kriisitaseme, teatab ta sellest viivitamata komisjonile ja esitab talle kogu vajaliku teabe, eelkõige meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta. Sellises hädaolukorras, mis võib tingida abipalve liidule ja liikmesriikidele, teatab asjaomase liikmesriigi pädev asutus sellest viivitamata komisjoni juures tegutsevale hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele.	2. Kui pädev asutus kuulutab välja lõikes 1 osutatud mis tahes kriisitaseme, teatab ta sellest viivitamata komisjonile ja piirkonna pädevatele asutustele ning esitab neile kogu vajaliku teabe, eelkõige meetmete kohta, mida ta kavatseb võtta. Sellises hädaolukorras, mis võib tingida abipalve liidule ja liikmesriikidele, teatab asjaomase liikmesriigi pädev asutus sellest viivitamata komisjoni juures tegutsevale hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusele.
Muudatusettepanek 53 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	5 a. Kui on olemas konkreetne, tõsiselt võetav ja usaldusväärne teave, et võib toimuda sündmus, mille tagajärjel tõenäoliselt halveneb märkimisväärselt tarneolukord kolmandas riigis (varajane hoiatus), võtab komisjon koostöös kolmandate riikidega ja kooskõlas nõukogu 20. juuli 2015. aasta järeldustes energiadiplomaatia kohta kirjeldatud prioriteetidega välismeetmeid, mh alustades konsultatsioone, pakkudes vahendusteenuseid ja rakendades vajaduse korral töösse rakkerühmad.
Muudatusettepanek 54 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 10 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 10 a
	Hädaolukorra tarnekoridorid
	1. Alates 1. novembrist 2017 täidab käesolevas artiklis kehtestatud ülesandeid Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik.
	2. Ta korraldab kogu liitu hõlmavat tarne- ja taristuhäire stsenaariumide matkimist. Matkimisstsenaariumide kindlaksmääramisel konsulteerib Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustik gaasikoordineerimisrühmaga. Pädevad asutused esitavad maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustikule matkimiseks vajalikud andmed, nt päeva tippkoormuse ja riigisisese tootmisvõimsuse andmed ning nõudlusega seotud meetmed.
	Ta teeb kindlaks ja hindab hädaolukorra tarnekoridore, mis täiendavad I lisas viidatud piirkondlikku lähenemisviisi ja mille kaudu gaas saab liikuda piirkondade vahel, et takistada gaasi siseturu killustumist. Selle hindamise tulemusi ja hädaolukorra tarnekoridoride ettepanekut arutatakse gaasikoordineerimisrühmas.
	Kogu liitu hõlmava matkimist ja hädaolukorra tarnekoridore ajakohastatakse iga kolme aasta järel, v.a juhul, kui asjaolud nõuavad sagedasemat ajakohastamist.
	3. Kui üks või mitu pädevat asutust on välja kuulutanud hädaolukorra, tagavad hädaolukorra tarnekoridoride teel olevad liikmesriigid, et on esitatud kogu hädavajalik teave gaasitarnete ja eelkõige olemasolevate gaasimahtude, võimalike modaalsuste ja allikate kohta gaasi suunamiseks hädaolukorra välja kuulutanud liikmesriikidele. Hädaolukorra tarnekoridori teel olevad liikmesriigid tagavad, et ükski meede ei takista gaasitarneid hädaolukorra välja kuulutanud liikmesriikidele.
	4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 18 vastu delegeeritud õigusakte hädaolukorra tarnekoridoride kehtestamiseks.
Muudatusettepanek 55 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 11 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Selle pädeva asutuse taotlusel, kes on välja kuulutanud hädaolukorra, võib komisjon pärast artikli 10 lõike 5 kohast kontrollimist välja kuulutada piirkondliku või liidu hädaolukorra. Vähemalt kahe pädeva asutuse taotlusel, kes on välja kuulutanud hädaolukorra, ja pärast artikli 10 lõike 5 kohast kontrollimist ning juhul, kui kõnealuste hädaolukordade põhjused on omavahel seotud, kuulutab komisjon vastavalt vajadusele välja piirkondliku või liidu hädaolukorra. Igal juhul kogub komisjon seisukohti ja võtab nõuetekohaselt arvesse teistelt pädevatelt asutustelt saadud kogu asjakohast teavet, kasutades selleks kõnealuses olukorras kõige sobivamaid sidevahendeid. Kui komisjoni hinnangul ei ole piirkondliku või liidu hädaolukorra alus enam selle väljakuulutamiseks piisav, kuulutab komisjon piirkondliku või liidu hädaolukorra lõppenuks. Igal juhul põhjendab komisjon oma otsust ja teatab sellest nõukogule.	1. Selle pädeva asutuse taotlusel, kes on välja kuulutanud hädaolukorra, võib komisjon pärast artikli 10 lõike 5 kohast kontrollimist välja kuulutada konkreetselt mõjutatud piirkonna või kogu liidu hädaolukorra. Vähemalt kahe pädeva asutuse taotlusel, kes on välja kuulutanud hädaolukorra, ja pärast artikli 10 lõike 5 kohast kontrollimist ning juhul, kui kõnealuste hädaolukordade põhjused on omavahel seotud, kuulutab komisjon vastavalt vajadusele välja piirkondliku või liidu hädaolukorra. Igal juhul kogub komisjon seisukohti ja võtab nõuetekohaselt arvesse teistelt pädevatelt asutustelt saadud kogu asjakohast teavet, kasutades selleks kõnealuses olukorras kõige sobivamaid sidevahendeid. Kui komisjoni hinnangul ei ole piirkondliku või liidu hädaolukorra alus enam selle väljakuulutamiseks piisav, kuulutab komisjon piirkondliku või liidu hädaolukorra lõppenuks. Igal juhul põhjendab komisjon oma otsust ja teatab sellest nõukogule.
Muudatusettepanek 56 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige -1 (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-1. Tulevase energialiiduga seoses on energiavarustuse kindlus ülimalt tähtis. Liikmesriigid teevad energiapoliitika kujundamisel oma naabritega koostööd ja kooskõlastavad seda. Komisjon uurib sel eesmärgil, kuidas on võimalik riigipõhiste ennetavate ja hädaolukordadele reageerimise meetmete ülesehitust ühtlustada nii piirkondlikul kui ka liidu tasandil.
Muudatusettepanek 57 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 – lõik 2
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Esimest lõiku kohaldatakse esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade suhtes niivõrd, kuivõrd need on asjaomases liikmesriigis hõlmatud kaitstud tarbijate määratlusega.	Esimest lõiku kohaldatakse esmaste sotsiaalteenuste osutajate ja kaugküttejaamade suhtes niivõrd, kuivõrd need on asjaomases piirkonnas hõlmatud kaitstud tarbijate määratlusega.
Muudatusettepanek 58 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 2 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	2 a. Kui asjaomased liikmesriigid ei jõua kokkuleppele asjaoludes, mis nõuavad tarnete taastamist muudele klientidele kui kodumajapidamised, esmaste sotsiaalteenuste osutajad ja kaugküttejaamad, esitab komisjon pärast konsulteerimist gaasikoordineerimisrühmaga ja vastavalt artikli 10 lõikele 1 varustuskindlusnormi hindamise neis liikmesriikides, kes on välja kuulutanud hädaolukorra.
Muudatusettepanek 59 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 4
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Omavahel otseselt ühendatud liikmesriigid lepivad kokku lõike 3 kohaldamiseks vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras ning see esitatakse nende vastavat piirkonda hõlmavas hädaolukorra lahendamise kavas. Selline kord võib muu hulgas hõlmata kohaldatavaid gaasihindu, võrkudevaheliste ühenduste kasutamist, sh kahesuunaliste voogude läbilaske võimet, gaasimahtusid ja hüvitiskulude katmist. Lõikes 3 sätestatud kohustuse rakendamisel eelistatakse turupõhiseid meetmeid, nt enampakkumist. Kui lõike 3 kohaldamiseks vajalikku tehnikaalast ning õigus- ja finantskorda muudetakse, ajakohastatakse vastavalt ka asjakohast hädaolukorra lahendamise kava.	4. Omavahel otseselt ühendatud liikmesriigid lepivad kokku lõike 3 kohaldamiseks vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras ning see esitatakse nende vastavat piirkonda hõlmavas hädaolukorra lahendamise kavas. Iga piirkondliku rühma jaoks valmistab komisjon ette minimaalse pakutavate mehhanismide raamistiku, mis hõlmab muu hulgas kohaldatavaid gaasihindu, võrkudevaheliste ühenduste kasutamist, sh kahesuunaliste voogude läbilaskevõime tagatud kättesaadavust, gaasimahtusid ja hüvitiskulude katmist. Lõikes 3 sätestatud kohustuse rakendamisel eelistatakse turupõhiseid meetmeid, nt enampakkumist. Kui lõike 3 kohaldamiseks vajalikku tehnikaalast ning õigus- ja finantskorda muudetakse, ajakohastatakse vastavalt ka asjakohast hädaolukorra lahendamise kava. Komisjon valmistab ette solidaarsusmeetme vormi, sh standardsätted, ning avaldab selle.
Muudatusettepanek 60 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 5
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Lõiget 2 kohaldatakse alates 1. märtsist 2019.	5. Lõiget 2 kohaldatakse alates 1. oktoobrist 2018.
Muudatusettepanek 61 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 12 – lõige 6
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras, võib komisjon kavasid käsitlevas arvamuses või otsuses esildada raamistiku selliste meetmete kohta.	6. Kui liikmesriigid ei jõua kokkuleppele vajalikus tehnikaalases ning õigus- ja finantskorras, töötab komisjon kavasid käsitlevas arvamuses või otsuses välja raamistiku selliste meetmete kohta.
Muudatusettepanek 62 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 6 – punkt a – alapunkt vi
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
vi) gaasitarnete peatamise tingimused;	vi) lepingu muutmise ja gaasitarnete peatamise tingimused;
Muudatusettepanek 63 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 6 – punkt b
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(b) pädevale asutusele ja komisjonile rohkem kui üks aasta kehtivad sellised gaasitarnelepingud kohe pärast nende sõlmimist või muutmist pärast [OP: Please insert the date of entry in force of this Regulation], mis igaüks üksikult või koos sama tarnija või tema tütarettevõtetega sõlmitud teiste lepingutega moodustavad üle 40 % asjaomase liikmesriigi aastasest maagaasitarbimisest. Teatamiskohustus ei kehti üksnes gaasihinnaga seotud muudatuste suhtes. Teatamiskohustus kehtib ka kõikide gaasitarnelepingu täitmisel oluliste kaubanduslepingute suhtes.	(b) pädevale asutusele ja komisjonile rohkem kui üks aasta kehtivad sellised gaasitarnelepingud sama kolmanda riigi tarnija või tema tütarettevõtjatega kohe pärast nende sõlmimist või muutmist pärast [OJ: Please insert the date of entry in force of this Regulation], mis igaüks üksikult või koos teiste samal turul tegutsevate maagaasiettevõtjate poolt sama tarnija või tema tütarettevõtetega sõlmitud teiste lepingutega ületavad 8 miljardi kuupmeetri künnise või moodustavad üle 40 % asjaomase liikmesriigi kogu aastasest gaasiimpordist kolmandatest riikidest. Teatamiskohustus ei kehti gaasihinna suhtes. Teatamiskohustus kehtib ka kõikide gaasitarnelepingu täitmisel oluliste kaubanduslepingute suhtes. Sel eesmärgil jälgivad riiklikud reguleerivad asutused igal aastal turu tarnestruktuuri ning teavitavad asjaomaseid maagaasiettevõtjaid, kui 40 % künnis on ületatud. See teave edastatakse hiljemalt iga aasta 1. juuniks aasta kohta, mis eelnes sellele aastale, mille kohta künnis arvutati.
Muudatusettepanek 64 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 8 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	8 a. Juhul kui lõike 6 punkti b ja lõike 7 kohaselt esitatud gaasitarnelepingu hindamisel leitakse liidu õigusega vastuolus olevaid sätteid, teavitab komisjon üksust ja asjaomast pädevat asutust ning palub seda muuta ja kõrvaldada liidu õigusega vastuolus olevad sätted. Üksus või pädev asutus võib komisjoni kutsuda osalema liidu õigusega vastuolude kõrvaldamiseks peetavas arutelus.
Muudatusettepanek 65 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 13 – lõige 9 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	9 a. Komisjon võtab käesoleva artikli alusel esitatud teavet arvesse parimate tavade ja kuritarvitavate sätete nimekirja koostamisel, et luua viitedokument pädevatele asutustele ja riiklikele ettevõtjatele.
Muudatusettepanek 66 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 14 – lõige 1
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Gaasikoordineerimisrühm moodustatakse selleks, et hõlbustada gaasivarustuskindluse tagamise meetmete koordineerimist. Kõnealusesse koordineerimisrühma kuuluvad liikmesriikide, eelkõige nende pädevate asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „koostööamet”) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku esindajad ning asjaomase tööstusharu ja asjakohaste tarbijate esinduskogud. Komisjon otsustab liikmesriikidega konsulteerides rühma koosseisu, tagades selle täieliku esindavuse. Koordineerimisrühma juhib komisjon. Koordineerimisrühm võtab vastu oma töökorra.	1. Gaasikoordineerimisrühm moodustatakse selleks, et hõlbustada gaasivarustuskindluse tagamise meetmete koordineerimist. Kõnealusesse koordineerimisrühma kuuluvad liikmesriikide, eelkõige nende pädevate asutuste, kohalike ja piirkondlike asutuste, Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööameti (edaspidi „koostööamet”) ja Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku esindajad ning asjaomase tööstusharu ja asjakohaste tarbijate esinduskogud. Komisjon otsustab liikmesriikidega konsulteerides rühma koosseisu, tagades selle täieliku esindavuse. Koordineerimisrühma juhib komisjon. Koordineerimisrühm võtab vastu oma töökorra.
Muudatusettepanek 67 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 – sissejuhatav osa
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Artikli 3 lõike 2 teise lausega, artikli 3 lõikega 6, artikli 4 lõigetega 3, 4 ja 6, artikli 5 lõikega 2, artikli 6 lõike 1 punktiga d, artikli 7 lõike 5 punktidega b ja e, artikli 8 lõike 1 punktidega e, g ja i, artikli 8 lõike 4 punktidega b ja c, artikli 9 lõike 1 punktidega j ja m, artikli 9 lõikega 4, artikli 10 lõikega 4, artikli 11 lõikega 5 ja artikliga 12 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus energiaühenduse osalisriikide ees vastavalt järgmisele menetlusele:	1. Artikli 3 lõike 2 teise lausega, artikli 3 lõikega 6, artikli 4 lõigetega 3, 4 ja 6, artikli 5 lõikega 2, artikli 6 lõike 1 punktiga d, artikli 7 lõike 5 punktidega b ja e, artikli 8 lõike 1 punktidega e, g ja i, artikli 8 lõike 4 punktidega b ja c, artikli 9 lõike 1 punktidega j, ja ja m, artikli 9 lõikega 4, artikli 10 lõikega 4, artikli 11 lõikega 5 ja artikliga 12 kehtestatakse liikmesriikidele kohustus energiaühenduse osalisriikide ees vastavalt järgmisele menetlusele:
Muudatusettepanek 68 Ettepanek võtta vastu määrus Artikkel 15 – lõige 1 a (uus)
Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Artiklis 12 osutatud solidaarsuse põhimõtte kohaldamise korral peavad energiaühenduse osalisriigid jagama naaberliikmesriikide ametiasutustele piisavalt teavet kooskõlas artikliga 13.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed
Viited	COM(2016)0052 – C8-0035/2016 – 2016/0030(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 7.3.2016
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	REGI 7.3.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Tomasz Piotr Poręba 17.3.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	16.6.2016
Vastuvõtmise kuupäev	8.9.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	17 9 6
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Pascal Arimont, Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Steeve Briois, Andrea Cozzolino, Rosa D’Amato, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Louis-Joseph Manscour, Martina Michels, Iskra Mihaylova, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Stanislav Polčák, Fernando Ruas, Monika Smolková, Maria Spyraki, Ramón Luis Valcárcel Siso, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Jan Olbrycht, Dimitrios Papadimoulis
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Czesław Hoc, Karol Karski, Julia Reda, Tatjana Ždanoka

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Gaasivarustuse kindluse tagamise meetmed
Viited	COM(2016)0052 – C8-0035/2016 – 2016/0030(COD)
EP-le esitamise kuupäev	10.2.2016
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ITRE 7.3.2016
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	AFET 7.3.2016	ECON 7.3.2016	ENVI 7.3.2016	IMCO 7.3.2016
	TRAN 7.3.2016	REGI 7.3.2016
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	ECON 12.5.2016	ENVI 21.3.2016	IMCO 15.3.2016	TRAN 14.3.2016
Raportöörid nimetamise kuupäev	Jerzy Buzek 23.2.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	20.4.2016	14.6.2016	12.7.2016
Vastuvõtmise kuupäev	13.10.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	55 5 2
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nikolay Barekov, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Roger Helmer, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jaromír Kohlíček, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Dan Nica, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Neoklis Sylikiotis, Antonio Tajani, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Pilar Ayuso, Michał Boni, Rosa D’Amato, Esther de Lange, Cornelia Ernst, Francesc Gambús, Jens Geier, Olle Ludvigsson, Vladimír Maňka, Marian-Jean Marinescu, Clare Moody, Maria Spyraki
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Michael Cramer, Maria Grapini
Esitamise kuupäev	20.10.2016

Õigusteave - Privaatsuspoliitika