Menetlus : 2016/2235(BUD)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0314/2016

Esitatud tekstid :

A8-0314/2016

Arutelud :

Hääletused :

Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0413

RAPORT     
PDF 406kWORD 65k
24.10.2016
PE 592.064v02-00 A8-0314/2016

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Eesti taotlus – EGF/2016/003 EE/petroleum and chemicals)

(COM(2016)0622 – C8-0389/2016 – 2016/2235(BUD))

Eelarvekomisjon

Raportöör: Victor Negrescu

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK
 LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS
 SELETUSKIRI
 LISA: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI
 LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta (Eesti taotlus – EGF/2016/003 EE/petroleum and chemicals)

(COM(2016)0622 – C8-0389/2016 – 2016/2235(BUD))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0622 – C8-0389/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006(1) (edaspidi „EGFi määrus“),

–  võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020(2), eriti selle artiklit 12,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta(3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

–  võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

–  võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0314/2016),

A.  arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.  arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008. aastal toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.  arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele EGFi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest kogumaksumusest, suurendada EGFi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisaega, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.  arvestades, et Eesti ametiasutused esitasid taotluse EGF/2016/003 EE/petroleum and chemicals, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Revision 2 osa 19 (koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine) ja osa 20 (kemikaalide ja keemiatoodete tootmine) alla kuuluvates majandussektorites; arvestades, et Eesti ei ole jaotatud NUTS 2. tasandi piirkondadeks, ja arvestades, et 1550 koondatud töötajast, kes vastavad EGFist toetuse saamise tingimustele, osaleb meetmetes eeldatavalt 800 töötajat;

E.  arvestades, et taotlus esitati EGFi määruse artikli 4 lõike 2 kohase sekkumiskriteeriumi alusel, millega tehakse erand artikli 4 lõike 1 punktis b sätestatud kriteeriumidest, mille kohaselt on toetuse saamise tingimuseks vähemalt 500 töötaja koondamine üheksakuulise vaatlusperioodi jooksul ettevõtjate juures, kes tegutsevad samas NACE Revision 2 osa tasandil määratletud majandussektoris ja asuvad ühe liikmesriigi NUTS 2. tasandi piirkonnas või kahes külgnevas piirkonnas;

F.  arvestades, et Eesti Energia AS, Nitrofert AS ja Viru Keemia Grupp AS on ülemaailmsel naftaturul hiljuti aset leidnud rahutute aegade, väetiste rahvusvahelises kaubanduses Euroopa positsiooni (Hiina tootjate kasuks) üldise halvenemise ja väljaspool Euroopat asuvate soodsama gaasihinnaga piirkondade tõttu sulgenud tehaseid või vähendanud tootmist, ning arvestades, et selle tulemusena lõpetati kollektiivselt töölepinguid;

G.  arvestades, et Eesti ametiasutused otsustasid liita koondamised ühte piirkondlikku taotlusesse, sest koondamised toimusid samas kohas, sama aja jooksul ja koondatud töötajatel oli väga sarnane taust;

1.  nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Eestil õigus saada nimetatud määruse alusel 1 131 358 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 1 885 597 euro suurustest kogukuludest, mis hõlmavad järgmistest meetmetest koosnevaid individuaalseid teenuseid: formaalõppe toetamine ja koolituskulude katmine, koolituskulude hüvitamine tööandjatele, tööturukoolitus, tööpraktika, võlanõustamine, psühholoogiline nõustamine, formaalõppes osalejate õppetoetus, stipendium ning transpordi- ja majutushüvitis eesti keele kursustel osalemiseks;

2.  peab Eesti esimest taotlust EGFi kasutuselevõtmiseks tervitatavaks; on veendunud, et EGF võib olla eriti väärtuslik vahend väikese majandusega ja haavatavama majandusega liikmesriikide töötajate abistamisel;

3.  märgib, et komisjon pidas kinni 12-nädalasest tähtajast, mis algas täieliku taotluse kättesaamisega Eesti ametiasutustelt 6. juulil 2016 ja lõppes rahalise toetuse andmise tingimustest kinnipidamisele hinnangu andmise lõpuleviimisega 28. septembril 2016, ning tegi selle Euroopa Parlamendile teatavaks samal päeval;

4.  võtab teadmiseks asjaolu, et liit on kemikaalide müügi esikoha maailmas järk-järgult Hiinale loovutanud ning Hiina on sama ajavahemiku jooksul suurendanud oma turuosa 9 %-lt ligikaudu 35 %-le; tuletab meelde, et mineraalväetiste tootmine on väga energiamahukas (gaasihinnad moodustavad kuni 80 % kõigist tootmiskuludest); märgib, et langevate naftahindade tõttu on Eesti mineraalkütuste eksport vähenenud 2016. aasta esimese kahe kuu jooksul võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 25 %; märgib, et Eestisse on koondunud tootmisharud, mis sõltuvad nafta- ja gaasihindadest;

5.  juhib tähelepanu asjaolule, et koondamiste mõju kohapealsele ja piirkonna majandusele ning tööhõivele on eeldatavasti märkimisväärne;

6.  väljendab heameelt Eesti otsuse üle koondada kaks majandussektorit ühte piirkondlikku taotlusesse, sest koondamised toimusid samas kohas, kuna see vähendab halduskoormust ja võimaldab pakkuda kummaski sektoris koondatud töötajatele ühismeetmeid;

7.  tunneb heameelt selle üle, et koostatud on piirkonna arengu strateegia, mis on esitatud Ida-Virumaa 2015.–2020. aasta tegevuskavas(4), kusjuures potentsiaalsete kasvavate sektoritena on nimetatud logistikat ja turismi; võtab teadmiseks, et algust on tehtud majanduskasvu kiirendamist ja majandusstruktuuri mitmekesistamist soodustavate taristuprojektidega;

8.  võtab teadmiseks, et meetmetes eeldatavasti osalevate koondatud töötajate suhteliselt väikest arvu (800 töötajat 1550st) saab selgitada sooviga suunata meetmed tööturul kõige haavatavamatele töötajatele ja ka asjaoluga, et mõned töötajatest teatasid, et nad ei hakka Eesti ametiasutuste kavandatavates meetmetes osalema; võtab teadmiseks selle, et sihtrühma hulgas on suhteliselt suur osakaal liitu mittekuuluvate riikide kodanikel (63,3 %);

9.  märgib, et EGFi vahenditest kaasrahastatavad individuaalsed teenused koondatud töötajatele hõlmavad formaalõppe kulude katmist, koolituskulude hüvitamist tööandjatele, tööturukoolitust, eesti keele kursuseid, tööpraktikat ja nõustamist; võtab teadmiseks, et Eesti ametiasutused on esitanud nõutud teabe meetmete kohta, mida asjaomased ettevõtjad peavad võtma liikmesriigi õiguse või kollektiivlepingute kohaselt, ning on kinnitanud, et EGFi rahaline toetus ei asenda ühtegi niisugust meedet;

10.  märgib, et Eesti ametiasutused on lisaks kinnitanud, et kooskõlastatud meetmepakett on kooskõlas ressursitõhusale ja säästvale majandusele üleminekuga ning kätkeb häid võimalusi selle ülemineku soodustamiseks, mis on kooskõlas EGFi määruse artikliga 7;

11.  väljendab heameelt selle üle, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamiseks konsulteeriti riiklikul ja piirkondlikul tasandil sidusrühmadega, sealhulgas ametiühingute, tööandjate ühenduse, ettevõtjate ja riiklike tööhõiveasutustega;

12.  märgib, et EGFi määruse artikli 7 lõike 4 kohased meetmed – ettevalmistus-, haldus-, teavitamis- ja reklaami- ning kontrolli- ja aruandlusmeetmed – moodustavad üsna suure osa kogukuludest (7,7 %);

13.  tuletab meelde, kui tähtis on tõsta kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende kutsealase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevusi; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluvat koolitust kohandatakse mitte üksnes koondatud töötajate vajadustele, vaid ka praegusele ettevõtluskeskkonnale;

14.  märgib, et sissetulekutoetused moodustavad individuaalsete teenuste paketi kogukuludest 27,25 %, mis on madalam kui EGFi määruses sätestatud 35 % maksimummäär; märgib lisaks, et nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes;

15.  märgib, et tehnilise abi kulud moodustavad kogukuludest suhteliselt suure osa; peab seda põhjendatuks, kuna tegemist on Eesti esimese taotlusega EGFi kasutuselevõtmiseks;

16.  märgib, et Eesti ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikeks meetmeteks ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; pöördub taas komisjoni poole palvega, et komisjon esitaks oma aastaaruandes nende andmete võrdleva analüüsi, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

17.  märgib, et kõnealused meetmed on kavandatud kooskõlas Eesti regionaalarengu strateegias välja toodud vajadustega ning on kooskõlas ressursitõhusale ja säästvale majandusele üleminekuga;

18.  palub komisjonil tagada EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele üldsuse juurdepääsu;

19.  kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

20.  teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

21.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)

  https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/ida-virumaa_tegevuskava_2015-2020_26.02.15.pdf


LISA: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmise kohta(Eesti taotlus – EGF/2016/003 EE/petroleum and chemicals)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006,(1) eriti selle artikli 15 lõiget 4,

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta,(2) eriti selle punkti 13,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) eesmärk on toetada maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste, üleilmse finants- ja majanduskriisi jätkumise või uue üleilmse finants- ja majanduskriisi tõttu koondatud töötajaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes on oma tegevuse lõpetanud, ning aidata neil tööturule tagasi pöörduda.

(2)  Nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013(3) artikli 12 kohaselt ei tohi EGFist antav toetus ületada iga-aastast maksimumsummat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades).

(3)  Eesti ametiasutused esitasid 11. mail 2016 taotluse EGFi kasutuselevõtmiseks seoses koondamistega Eestis asuvates ettevõtetes Eesti Energia AS, Nitrofert AS ja Viru Keemia Grupp AS. Taotluse kohta esitati lisateavet vastavalt määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 8 lõikele 3. Taotlus vastab EGFist rahalise toetuse määramise nõuetele, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1309/2013 artiklis 13.

(4)  Kooskõlas määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 4 lõikega 2 käsitatakse Eesti ametiasutuste esitatud taotlust vastuvõetavana, sest koondamised mõjutavad tööhõivet ning kohapealset, piirkonna ja riigi majandust rängalt.

(5)  Seega tuleks võtta kasutusele EGFi vahendid, et anda Eesti ametiasutuste taotluse alusel rahalist toetust summas 1 131 358 eurot.

(6)  Selleks et EGFi vahendeid saaks võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tuleks käesolevat otsust kohaldada alates selle vastuvõtmise kuupäevast,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Liidu 2016. aasta üldeelarvest võetakse Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames kulukohustuste ja maksete assigneeringutena kasutusele 1 131 358 eurot.

Artikkel 2

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates [otsuse vastuvõtmise kuupäev]*.

[...],

(4)Euroopa Parlamendi nimel  Nõukogu nimel

president  eesistuja

(1)

  ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(2)

  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(3)

  Nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 884).

(4)

*   Kuupäeva sisestab Euroopa Parlament enne Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.


SELETUSKIRI

I. Taust

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond on loodud selleks, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud oluliste struktuurimuutuste tagajärgede tõttu.

Määruse (EL, Euratom) nr 1311/2013 (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020)(1) artikli 12 ja määruse (EÜ) nr 1309/2013(2) artikli 15 sätete kohaselt ei tohi EGF ületada iga-aastast maksimaalset summat, milleks on 150 miljonit eurot (2011. aasta hindades). Asjakohane summa kantakse liidu üldeelarvesse määratlemata otstarbega assigneeringutena.

Menetluskorra kohaselt ja vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe (eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ja usaldusväärse finantsjuhtimise kohta)(3) punktile 13 esitab komisjon EGFi kasutuselevõtmiseks (taotlusele positiivse hinnangu andmise korral) eelarvepädevatele institutsioonidele EGFi kasutuselevõtmise ettepaneku ning sellega koos vastava ümberpaigutamistaotluse. Arvamuste lahknemise korral algatatakse kolmepoolne menetlus.

II. Ettevõtete Eesti Energia AS, Nitrofert AS ja Viru Keemia Grupp AS taotlus ning komisjoni ettepanek

Komisjon võttis 28. septembril 2016 vastu ettepaneku võtta vastu otsus EGFi kasutuselevõtmise kohta Eestile vahendite eraldamiseks, et toetada Ida-Virumaal (NUTS 2. tasand: EE00- Eesti(4)) paiknevatest ettevõtjatest Eesti Energia AS, Nitrofert AS ja Viru Keemia Grupp AS (kes tegutsevad NACE Revision 2 osa 19 (kemikaalide ja keemiatoodete tootmine) all) koondatud töötajate tööturule tagasi pöördumist.

Kõnealune taotlus on üheksas, mida tuleb 2016. aasta eelarve raames käsitleda, see on teine taotlus kemikaalide ja keemiatoodete tootmise sektoris ning esimene taotlus koksi ja puhastatud naftatoodete tootmise sektoris ja puudutab EGFist Eesti kasuks kokku 1 131 358 euro kasutuselevõtmist. Taotlus hõlmab 800 koondatud töötajat.

Taotlus saadeti komisjonile 11. mail 2016 ja selle kohta esitati täiendavat teavet kuni 25. maini 2016. Komisjon otsustas kooskõlas EGFi määruse kõikide kohaldatavate sätetega, et taotlus vastab EGFist rahalise toetuse andmise tingimustele.

Koondatud töötajatele osutatavad individuaalsed teenused koosnevad kümmet liiki meetmetest:

•  formaalõppe toetamine – koolituskulude katmine

•  koolituskulude hüvitamine tööandjatele

•  tööturukoolitus

•  eesti keele kursused

•  tööpraktika

•  võlanõustamine

•  psühholoogiline nõustamine

•  formaalõppes osalejate õppetoetus

•  stipendium ning transpordi- ja majutushüvitis eesti keele kursustel osalemiseks

•  liikuvustoetus

Komisjon on seisukohal, et kirjeldatud meetmed on aktiivsed tööturumeetmed, mis on EGFi määruse artikli 7 kohaselt rahastamiskõlblikud. Need meetmed ei asenda passiivseid sotsiaalkaitsemeetmeid. Lisaks on kavandatud meetmepakett kooskõlas Eesti regionaalarengu strateegias (2014–2020)(5) ning Ida-Virumaa tegevuskavas (2015–2020)(6) kindlaks määratud vajadustega. Eesti ametiasutused on kinnitanud, et kooskõlastatud meetmepakett on kooskõlas ressursitõhusale ja säästvale majandusele üleminekuga ning kätkeb häid võimalusi selle ülemineku soodustamiseks.

Eesti ametiasutused on esitanud kõik vajalikud tagatised seoses järgmisega:

•  kavandatud meetmetele juurdepääsu võimaldamisel ja nende rakendamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid;

•  riigisisestes ja ELi õigusaktides sätestatud nõuded kollektiivse koondamise kohta on täidetud;

•  töötajaid koondanud ettevõtted, kes on pärast koondamisi tegevust jätkanud, on täitnud seoses koondamistega oma õigusjärgsed kohustused ning oma töötajaid vastavalt toetanud;

•  kavandatud meetmed ei saa toetust liidu muudest fondidest ega rahastamisvahenditest ning välistatud on topeltrahastamine;

•  kavandatud meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

•  EGFi rahaline toetus vastab liidu riigiabi menetlus- ja materiaalõiguse normidele.

III. Menetlus

Komisjon on esitanud fondi kasutuselevõtmiseks eelarvepädevatele institutsioonidele taotluse kokku 1 131 358 euro ümberpaigutamiseks EGFi reservist (40 02 43) EGFi eelarvereale (04 04 01).

See on 2016. aastal seni üheksas ümberpaigutamisettepanek, mis on eelarvepädevatele institutsioonidele EGFi kasutuselevõtuks esitatud.

Arvamuste lahknemise korral algatatakse vastavalt EGFi määruse artikli 15 lõikele 4 kolmepoolsete läbirääkimiste menetlus.

Vastavalt sisekokkuleppele tuleks protsessi kaasata tööhõive- ja sotsiaalkomisjon, kes pakub konstruktiivset tuge ja aitab hinnata EGFi kasutuselevõtmise taotlusi.

(1)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 884.

(2)

ELT L 347, 20.12.2013, lk 855.

(3)

ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(4)

Eesti Vabariik ei ole jaotatud NUTS 2. tasandi piirkondadeks.

(5)

  https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/eesti_regionaalarengu_strateegia_2014-2020.pdf

(6)

  https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/Arengukavad/ida-virumaa_tegevuskava_2015-2020_26.02.15.pdf


LISA: TÖÖHÕIVE- JA SOTSIAALKOMISJONI KIRI

CF/jb

D(2016)43378

Jean Arthuis

Eelarvekomisjoni esimees

ASP 09G205

Teema: Arvamus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) kasutuselevõtmise kohta juhtumi EGF/2016/003 EE/petroleum and chemicals puhul

Austatud esimees

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ja selle EGFi käsitlev töörühm arutasid EGFi kasutuselevõtmist juhtumi EGF/2016/003 EE/petroleum and chemicals puhul ning võtsid vastu järgmise arvamuse.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon ning EGFi käsitlev töörühm pooldavad EGFi kasutuselevõtmist kõnealuse taotluse alusel. Tööhõive- ja sotsiaalkomisjon esitab sellega seoses mõned märkused, kuid ei sea maksete ümberpaigutamist kahtluse alla.

Tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni tähelepanekud põhinevad järgmistel kaalutlustel:

A) arvestades, et kõnealune taotlus põhineb määruse (EL) nr 1309/2013 (EGFi määrus) artikli 4 lõikel 2 ning on esitatud seoses 1550 koondamisega kolme ettevõtja juures, kes tegutsevad NACE Revision 2 osa 19 (koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine) ja osa 20 (kemikaalide ja keemiatoodete tootmine) alla kuuluvates majandussektorites;

B) arvestades, et tõendamaks seost koondamiste ja maailmakaubanduses globaliseerumise tõttu toimunud oluliste struktuurimuutuste vahel, väidavad Eesti ametiasutused, et riik on väike ja avatud majandusega ning sõltub suurel määral kaupade ja teenuste ekspordist, mis on kannatanud hiljutiste üleilmsete naftaturu kõikumiste ja Euroopa positsiooni üldise halvenemise tagajärjel rahvusvahelises kaubanduses; arvestades, et soodsama gaasihinnaga piirkondadel väljaspool Euroopat on väetiste tootmisel konkurentsieelis; arvestades, et ELi osakaal maailma kemikaalitootmises on vähenenud, samas kui Hiina, ülejäänud Aasia ja USA turuosa on suurenenud;

C) arvestades, et meetme sihtrühmaks olevatest töötajatest on 70,6 % mehed ja 29,4 % naised; arvestades, et 41,8 % neist on 55–64 aastat vanad ja 47,5 % on 30–54 aastat vanad;

D) arvestades, et see on Eesti esimene taotlus EGFi kasutuselevõtmiseks.

Seetõttu palub tööhõive- ja sotsiaalkomisjon vastutaval eelarvekomisjonil lisada Eesti taotlust käsitlevasse resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

1. nõustub komisjoniga, et määruse (EL) nr 1309/2013 artikli 4 lõikes 2 sätestatud sekkumiskriteeriumid on täidetud ja et seetõttu on Eestil õigus saada nimetatud määruse alusel 1 131 358 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 1 885 597 euro suurusest kogukulust;

2. märgib, et komisjon pidas kinni 12-nädalasest tähtajast, mis algas täieliku taotluse kättesaamisega Eesti ametiasutustelt 6. juulil 2016 ja lõppes rahalise toetuse andmise tingimustest kinnipidamisele hinnangu andmise lõpuleviimisega 28. septembril 2016, ning tegi selle Euroopa Parlamendile teatavaks samal päeval;

3. rõhutab, et Ida-Virumaal on asukoha ja demograafilise olukorra tõttu märkimisväärseid probleeme, kuna tegemist on riigi äärealaga, mille ühe või kahe tootmistehase ümber moodustunud linnalistes asulates elab valdavalt venekeelne elanikkond ja kus on riigi keskmisest tunduvalt kõrgem töötuse määr;

4. pooldab Eesti otsust pakkuda koolitusmeetmeid, mille eesmärk on valmistada koondatud töötajaid ette tööks sektorites, mida regionaalarengu strateegias peetakse kasvupotentsiaali pakkuvaks (logistika, turism, puidu, metalli ja ehitusmaterjalide tootmine);

5. märgib, et EGFi vahenditest kaasrahastatavad individuaalsed teenused koondatud töötajatele hõlmavad formaalõppe kulude katmist, koolituskulude hüvitamist tööandjatele, tööturukoolitust, eesti keele kursuseid, tööpraktikat ja nõustamist;

6. väljendab heameelt selle üle, et kooskõlastatud individuaalsete teenuste paketi koostamiseks konsulteeriti riiklikul ja piirkondlikul tasandil sidusrühmadega, sealhulgas ametiühingute, tööandjate ühenduse, ettevõtjate ja riiklike tööhõiveasutustega;

7. märgib, et sissetulekutoetused moodustavad individuaalsete teenuste paketi kogukuludest 27,25 %, mis jääb alla määrusega kehtestatud 35 % suurust maksimummäära, ja nende meetmete puhul nõutakse sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivset osalemist tööotsingul või koolitusmeetmetes;

8. märgib, et tehnilise abi kulud moodustavad kogukuludest suhteliselt suure osa; peab seda põhjendatuks, kuna tegemist on Eesti esimese taotlusega EGFi kasutuselevõtmiseks;

9. väljendab heameelt Eesti otsuse üle koondada kaks majandussektorit ühte piirkondlikku taotlusesse, sest koondamised toimusid samas kohas, kuna see vähendab halduskoormust ja võimaldab pakkuda kummaski sektoris koondatud töötajatele ühismeetmeid;

10. märgib, et Eesti ametiasutused on kinnitanud, et kavandatavateks meetmeteks ei anta rahalist toetust liidu muudest fondidest või rahastamisvahenditest, välistatud on topeltrahastamine ning need meetmed täiendavad struktuurifondidest rahastatavaid meetmeid;

11. väljendab heameelt Eestilt saadud kinnituse üle, et EGFi rahaline toetus ei asenda meetmeid, mida asjaomane ettevõtja peab võtma riigisiseste õigusaktide või kollektiivlepingute kohaselt;

12. tuletab meelde, et vastavalt määruse artiklile 7 tuleks kooskõlastatud individuaalse teenuste paketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning kooskõlastatud pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusale ja säästvale majandusele üleminekuga; väljendab heameelt Eestilt saadud kinnituse üle, et kooskõlastatud pakett kätkeb häid võimalusi selle ülemineku soodustamiseks.

Lugupidamisega

Thomas HÄNDEL

tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni esimees


LISA: REGIONAALARENGUKOMISJONI KIRI

Jean Arthuis

Esimees

Eelarvekomisjon

Euroopa Parlament

Teema:  Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmine

Austatud härra Arthuis

Regionaalarengukomisjonile on arvamuse avaldamiseks esitatud Euroopa Komisjoni ettepanek võtta vastu otsus Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise kohta. Minu teada on eelarvekomisjonil kavas võtta 24. oktoobril 2016 selles küsimuses vastu raport.

  Komisjoni dokumendis COM(2016)0622 tehakse ettepanek anda EGFist 1 131 358 eurot toetust 1550 töötaja jaoks, kes on koondatud NACE Revision 2 osa 19 (koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine) ja osa 20 (kemikaalide ja keemiatoodete tootmine) alla kuuluvates majandussektorites Eestis.

EGFist rahalise toetuse maksmise eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrusega (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006.

Regionaalarengukomisjoni koordinaatorid hindasid ettepanekut ja palusid mul Teile kirjalikult teada anda, et regionaalarengukomisjoni enamusel ei ole vastuväiteid kõnealusele Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutuselevõtmisele ega eelnimetatud summa eraldamisele vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekule.

Lugupidamisega

Iskra MIHAYLOVA


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

24.10.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

29

7

1

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Jean Arthuis, Richard Ashworth, Reimer Böge, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Ingeborg Gräßle, Iris Hoffmann, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Sophie Montel, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Younous Omarjee, Paul Rübig, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Isabelle Thomas, Inese Vaidere, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni, Auke Zijlstra, Stanisław Żółtek

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Heidi Hautala, Alain Lamassoure, Stanisław Ożóg, Tomáš Zdechovský

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)

John Stuart Agnew, Linda McAvan, Virginie Rozière

Õigusteave - Privaatsuspoliitika