Menetlus : 2016/0192(NLE)
Menetluse etapid istungitel
Dokumendi valik : A8-0321/2016

Esitatud tekstid :

A8-0321/2016

Arutelud :

Hääletused :

PV 14/12/2016 - 9.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2016)0492

SOOVITUS     ***
PDF 345kWORD 53k
10.11.2016
PE 587.521v02-00 A8-0321/2016

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) sõlmimise kohta

(10711/2016 – C8-0332/2016 – 2016/0192(NLE))

Kalanduskomisjon

Raportöör: Jørn Dohrmann

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
 LÜHISELGITUS
 VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) sõlmimise kohta

(10711/2016 – C8-0332/2016 – 2016/0192(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (10711/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu eelnõu, mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis (11692/2014),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 43 lõikele 2 ning artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0332/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–   võttes arvesse oma [......] muud kui seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (mis käsitleb Taani, Norra ja Rootsi lipu all sõitvate laevade vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis) sõlmimise kohta,

–  võttes arvesse kalanduskomisjoni soovitust (A8-0321/2016),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning Norra Kuningriigi valitsusele ja parlamendile.


LÜHISELGITUS

Taani, Norra ja Rootsi vaheline 1966. aasta leping, mis käsitleb vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerrakis ja Kattegatis, jõustus 7. augustil 1967. Kõnealuse lepinguga, millele lisandus 1980. aastal Euroopa Liidu ja Norra vaheline kahepoolne kalanduskokkulepe, anti nimetatud kolmele riigile vastastikune juurdepääs kalapüügiks kuni nelja meremiili kaugusel nende vastavatest lähtejoontest Skagerrakis ja Kattegatis. Lisaks sätestati lepingus, et sellise kalapüügiga seoses käsitatakse kõnealust piirkonda avamerena. Seega reguleeriti lepinguga nii lipuriigi kui ka rannikuriigina esinevate riikide vahelisi suhteid.

1966. aasta lepingus võeti arvesse Skagerraki ja Kattegati piirkonna kalastusalast geograafilist eripära ja tunnistati kolme asjaomase riigi kalurite ajaloolisi õigusi kalapüügiks selles väikeses merepiirkonnas. Seepärast koosnes 1966. aasta leping üksnes kolmest artiklist: esimeses määrati kindlaks asjaomane piirkond, teises määrati kindlaks juurdepääsuõigused ja esitati soov ühtlustada tehnilised eeskirjad.

Kui Taani ja Rootsi vastavalt 1973. ja 1995. aastal ELiga ühinesid, võttis Euroopa Komisjon nimetatud kahe liikmesriigi nimel vastutuse kõnealuse lepingu haldamise eest. Lepingust tulenevate kalapüügivõimaluste üle peeti läbirääkimisi samaaegselt 1980. aasta kahepoolse kalanduskokkuleppe raames peetavate läbirääkimistega.

1966. aasta leping oli algselt jõus 35 aastat, st kuni aastani 2002, ja seejärel pikendati seda kaheks viieaastaseks ajavahemikuks aastani 2012.

Võttes arvesse hiljutisemaid arenguid rahvusvahelises kalandusõiguses ning eelkõige ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni vastuvõtmist ja ÜRO 1995. aasta kalavarude kokkuleppe vastuvõtmist, leidis Norra, et kehtiv leping ei ole kooskõlas mereõiguse kehtivate sätetega. Norra tundis eriti muret kontrolli käsitlevate sätete pärast. Lisaks leidis ta, et leping ei ole kooskõlas ÜRO mereõiguse konventsioonist tuleneva rannikuriigi tavapärase jurisdiktsiooni põhimõtetega ega vasta uuema aja kaitse- ja majandamispõhimõtetele.

29. juulil 2009 teatas Norra välisministeerium ametlikult Taani (lepingu hoiulevõtja valitsus) ametiasutustele, et ta soovib lepingu lõpetada lepingu artikli 3 lõike 3 kohase ametliku denonsseerimise teel. Sellest tulenevalt kaotas 1966. aasta leping kehtivuse 7. augustil 2012.

Seejärel alustas Norra ametlikke läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga, kes tegutses Euroopa Liidu nimel, et koostada asendusleping, mis käsitleb vastastikust juurdepääsu püügitegevusele Skagerraki ja Kattegati piirkonnas. Uus leping parafeeriti 24. oktoobril 2013 ja allkirjastati 15. jaanuaril 2015. See on vastavuses nii ÜRO mereõiguse konventsiooni kui ka muude lepingute vastavate sätetega.

Uues lepingus säilitatakse Taani, Norra ja Rootsi laevadele antud ainujuurdepääsuõigused üksteise vetele kuni nelja meremiili kaugusel lähtejoontest. Sellega tagatakse kahele liikmesriigile ja Norrale jätkuv vastastikune juurdepääs teiste lepinguosaliste vastavatele vetele Skagerrakis ja Kattegatis, kindlustades samas asjakohaste kalanduse kaitse- ja majandamismeetmete rakendamise nimetatud piirkonnas. Lisaks võimaldab leping võtta rannikuriigi tavapärase jurisdiktsiooni põhimõtetele vastavaid kontrollimeetmeid, mis on juba kasutusel Põhjamere püügipiirkondades.

Raportööri seisukoht

Traditsiooniliselt ei püüa kalurid kala teatavates vetes – nad püüavad teatavaid kalavarusid või teatavaid liike ning teevad seda vetes, kus neid varusid või liike leidub, ning järgivad rändliike. Sellisest tavast peeti kinni juba enne riikide loomist ning territoriaalvete ja palju hiljem kokku lepitud majandusvööndite tunnustamist.

Kattegat ja Skagerrak on seejuures tüüpilised näited. Rootsi, Taani ja Norra kalurid on nendes vetes püüdnud ühiselt samu kalavarusid juba vähemalt keskajast saadik. Asjaolu, et kaks riiki on nüüd liikmesriigid, ei ole muutnud põhimõtet, mille kohaselt nimetatud kolme riigi kaluritel peaks olema ajaloolised õigused püügitegevuseks Skagerrakis ja Kattegatis. Nimetatud ajaloolisi püügiõigusi on äärmiselt tähtis austada.

ELi ühine kalanduspoliitika on kehtestanud oma kohaldamisalasse kuuluvate vete kalavarude majandamise süsteemi ning toetab seeläbi kalurite ajalooliseid õigusi. Leping toetab täiendavalt selles piirkonnas kehtivaid ajaloolisi püügiõigusi ning sellest on kasu ka reformitud ühise kalanduspoliitika rakendamisel Kattegatis ja Skagerrakis.

Euroopa Parlament peaks lepingule nõusoleku andma.


VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev

9.11.2016

 

 

 

Lõpphääletuse tulemus

+:

–:

0:

19

0

0

Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed

Marco Affronte, Clara Eugenia Aguilera García, Renata Briano, Alain Cadec, Richard Corbett, Diane Dodds, Linnéa Engström, Ian Hudghton, Carlos Iturgaiz, Werner Kuhn, António Marinho e Pinto, Gabriel Mato, Norica Nicolai, Liadh Ní Riada, Ulrike Rodust, Ruža Tomašić, Peter van Dalen, Jarosław Wałęsa

Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed

Ole Christensen, Jørn Dohrmann, Francisco José Millán Mon

Õigusteave - Privaatsuspoliitika