SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta

15.11.2016 - (09780/2016 – C8-0388/2016 – 2016/0098(NLE)) - ***

Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon
Raportöör: Mariya Gabriel

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu Euroopa Liidu ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu liidu nimel sõlmimise kohta

(09780/2016 – C8-0388/2016 – 2016/0098(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (09780/2016),

–  võttes arvesse Euroopa Liidu ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu eelnõu (09779/2016),

–  võttes arvesse nõusoleku taotlust, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 77 lõike 2 punktile a ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunktile v (C8-0388/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artikli 99 lõike 1 esimest ja kolmandat lõiku ja lõiget 2 ning artikli 108 lõiget 7,

–  võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni soovitust (A8-0337/2016),

1.  annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile ning liikmesriikide ja Mikroneesia Liiduriikide valitsustele ja parlamentidele.

LÜHISELGITUS

Suhete raamistik ja lepingu üldsätted

Euroopa Liidu ja Mikroneesia Liiduriikide vahelisi suhteid reguleeritakse partnerluslepinguga, mis on sõlmitud ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani piirkonna riikide rühma ning teiselt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide vahel (Cotonou leping).

Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 509/2014[1] muudeti nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001[2], kanti Mikroneesia Liiduriigid II lisasse, millega kehtestatakse nende kolmandate riikide nimekiri, kelle kodanikud on liikmesriikide välispiiride ületamisel viisanõudest vabastatud. Muudetud määrust (EÜ) nr 539/2001 kohaldavad kõik liikmesriigid peale Iirimaa ja Ühendkuningriigi.

Pärast nimetatud määruse vastuvõtmist 20. mail 2014 võttis nõukogu 9. oktoobril 2014 vastu otsuse, millega anti komisjonile luba alustada läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise kahepoolse lepingu sõlmimiseks. Läbirääkimisi alustati 17. detsembril 2014 ja need viidi edukalt lõpule kirjade vahetamise teel toimunud lepingu parafeerimisega 16. detsembril 2015 Mikroneesia Liiduriikide poolt ja 13. jaanuaril 2016 Euroopa Liidu poolt. Nõukogu võttis 24. juunil 2016 vastu otsuse lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu allkirjastamise kohta. Lepingule kirjutati alla 19. septembril 2016 New Yorgis. Nimetatud kuupäevast alates kohaldatakse lepingut ajutiselt kuni ajani, mil Euroopa Parlament on selle heaks kiitnud. Nõukogu otsustas 23. septembril 2016 taotleda Euroopa Parlamendi nõusolekut.

Lepinguga nähakse Euroopa Liidu ja Mikroneesia Liiduriikide kodanikele ette võimalus reisida viisavabalt teise lepinguosalise territooriumile kuni 90 päevaks mis tahes 180-päevase ajavahemiku jooksul. Viisanõudest on vabastatud kõik isikud (tava-, diplomaatilise, teenistus-/ameti- ja eripassi kasutajad), kes reisivad kõikidel muudel eesmärkidel peale tasustatava töö tegemise.

**

Raportööri põhjendus

Lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlev leping on ühtaegu Euroopa Liidu ja Mikroneesia Liiduriikide suhete süvendamise konkreetne tulemus – millel on Cotonou lepingu raames suur poliitiline tähtsus – ja täiendav viis majandus- ja kultuurisuhete tihendamiseks ning intensiivsema poliitilise dialoogi pidamiseks mitmesugustel teemadel, sealhulgas inimõigused ja põhivabadused.

Raportöör märgib, et viisanõudest loobumise lepingul võib olla positiivne mõju, sest see lihtsustab ettevõtjate reisimist, hõlbustab investeerimist ja suurendab turismi. Mikroneesia Liiduriikide majandus tugineb peamiselt teenuste sektorile, mis annab 74 % SKPst, koos kiiresti kasvava turismisektoriga. Suhted Euroopa Liiduga on tugevnenud alates 2000. aastast, mil Mikroneesia Liiduriigid liitusid Cotonou lepinguga.

Olgugi et Euroopa Liidu kaubandussuhted Mikroneesia Liiduriikidega on praegu väga piiratud, on neil arengupotentsiaal. Euroopa Liit peab praegu läbirääkimisi laiaulatusliku majanduspartnerluslepingu sõlmimiseks 14 Vaikse ookeani piirkonna riigiga, mille hulgas on ka Mikroneesia Liiduriigid. Seda arvesse võttes märgib raportöör, et viisanõude kaotamine hõlbustab ettevõtjate jaoks reisimist, hõlbustab investeeringute tegemist ja intensiivistab majandussidemeid äriühingute vahel. Leping võimaldab elavdada turismi ja anda kaubandusele uue hingamise.

Poliitiliselt kujutavad Mikroneesia Liiduriigid endast demokraatlikku vabariiki, mis on täielikult pühendunud inimõigustele, mis on tagatud põhiseadusega. Euroopa Liidu poliitiline dialoog Mikroneesiaga keskendub sealse haavatava keskkonna kaitsmisele, eelkõige seoses kliimamuutustega ja inimõiguste kaitsmisega ning soolise võrdõiguslikkuse küsimustega. Selles mõttes on viisanõudest loobumise leping oluline samm tõhustatud ja korrapärasema poliitilise dialoogi sisseseadmise poole.

Liikuvuse seisukohast näitavad senised andmed, et usaldus viisataotlejate suhtes on suur ja viisa väljastamisest keeldumiste arv väike. 2014. ja 2015. aastal ei vahistatud ühtegi ELis ebaseaduslikult viibivat Mikroneesia Liiduriikide kodanikku, samuti ei keelatud neil piiril Euroopa Liitu siseneda ega langetatud nende suhtes ühtki tagasisaatmisotsust. Samuti ei ole Mikroneesia Liiduriikide kodanikud esitanud varjupaigataotlusi. Seega ei kujuta Mikroneesia Liiduriigid endast mingit ohtu ei ebaseadusliku rände ega ka julgeoleku ja avaliku korra seisukohast.

Raportöör tahaks lõpuks rõhutada ka seda, et viisavabadus on oluline tegur Euroopa ja Vaikse ookeani piirkonna rahvaste lähenemisel. Viisanõudest loobumise leping ei anna kodanikele mitte üksnes võimalust AKV-ELi partnerlusest täit kasu saada, vaid soodsate ja praktilisest seisukohast hõlpsate reisimisvõimaluste näol ka selles osaleda.

Seetõttu peab raportöör tervitatavaks AKV-ELi parlamentaarse assamblee liikmete rolli, kes aitasid märkimisväärselt kaasa kõnealuse lepingu sõlmimisele. Pealegi hõlbustab leping nende endi osalemist AKV-ELi parlamentaarse ühisassamblee kohtumistel.

**

Lepingu rakendamine ja järelevalve

Lepingu rakendamise ja järelevalve osas palub raportöör komisjonil jälgida võimalikke muutusi seoses kriteeriumidega, mille alusel algselt riik määruse (EL) nr 509/2014 I lisast II lisasse üle kanti. Nimetatud kriteeriumid hõlmavad lisaks ebaseaduslikule sisserändele, avalikule korrale ja julgeolekule ka Euroopa Liidu välissuhteid asjaomaste kolmandate riikidega, sealhulgas eeskätt küsimusi, mis on seotud inimõiguste ja põhivabaduste järgimisega.

Raportöör palub ühtlasi komisjonil ja Mikroneesia Liiduriikide ametivõimudel tagada viisanõudest loobumise täieliku vastastikkuse, mis peaks võimaldama kõigi kodanike, eeskätt kõigi Euroopa Liidu kodanike võrdset kohtlemist.

Raportöör juhib tähelepanu asjaolule, et lepingu haldamise ühiskomitees (artikkel 6) esindab Euroopa Liitu ainult komisjon. Euroopa Parlament kui Euroopa kodanike poolt otse valitud institutsioon ning demokraatia, inimõiguste ja Euroopa Liidu aluspõhimõtete kaitsja võiks samuti olla ühiskomitee töösse kaasatud. Euroopa Parlamendi raportöör ergutab veel kord komisjoni edaspidiste lepingute sõlmimist silmas pidades ühiskomiteede koosseisu läbi vaatama.

Ühtlasi seab raportöör kahtluse alla tava, mille kohaselt viisanõudest loobumise lepingutele kirjutatakse alla ja neid hakatakse ajutiselt kohaldama enne Euroopa Parlamendilt heakskiidu saamist. Raportöör märgib, et selline tava vähendab Euroopa Parlamendi tegutsemisvõimalusi ja on seda küsitavam, et Euroopa Parlamenti ei teavitata kahepoolsete läbirääkimiste kulgemisest.

**

Erisätted

Preambulis on arvesse võetud Ühendkuningriigi ja Iirimaa eriseisundit. Seega ei osale Ühendkuningriik ja Iirimaa sõlmitud lepingus ja nende suhtes ei kohaldata selle sätteid.

Lepingule on lisatud ka ühisdeklaratsioon, milles kajastatakse Norra, Islandi, Šveitsi ja Liechtensteini tihedat seost Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega. Deklaratsioonis ergutatakse nende riikide ametiasutusi sõlmima Mikroneesia Liiduriikidega võimalikult kiiresti lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitlevad kahepoolsed lepingud käesoleva lepingu tingimustega sarnastel tingimustel.

Leping sisaldab territoriaalse kohaldatavusega seotud sätteid Prantsusmaa ja Madalmaade kohta, nimelt kohaldatakse lepingu sätteid ainult kõnealuse kahe liikmesriigi Euroopas paikneval territooriumil.

**

Kokkuvõttes soovitab raportöör Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni liikmetel käesolevat raportit toetada ning Euroopa Parlamendil oma nõusolek anda.

• [1]    Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 509/2014, 15. mai 2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 539/2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (ELT L 149, 20.5.2014, lk 67).
• [2]    Nõukogu määrus (EÜ) nr 539/2001, 15. märts 2001, milles loetletakse kolmandad riigid, kelle kodanikel peab välispiiride ületamisel olema viisa, ja need kolmandad riigid, kelle kodanikud on sellest nõudest vabastatud (EÜT L 81, 21.3.2001, lk 1).

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Euroopa Liidu ja Mikroneesia Liiduriikide vahelise lühiajalise viisa nõudest loobumist käsitleva lepingu sõlmimine
Viited	09780/2016 – C8-0388/2016 – COM(2016)0193 – 2016/0098(NLE)
Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev	23.9.2016
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	LIBE 3.10.2016
Nõuandvad komisjonid        istungil teada andmise kuupäev	AFET 3.10.2016
Arvamuse esitamisest loobumine        otsuse kuupäev	AFET 24.5.2016
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Mariya Gabriel 23.5.2016
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	26.5.2016	12.10.2016	8.11.2016
Vastuvõtmise kuupäev	8.11.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	40 4 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Martina Anderson, Gerard Batten, Malin Björk, Michał Boni, Caterina Chinnici, Rachida Dati, Cornelia Ernst, Tanja Fajon, Mariya Gabriel, Kinga Gál, Ana Gomes, Nathalie Griesbeck, Jussi Halla-aho, Sophia in ‘t Veld, Barbara Kudrycka, Juan Fernando López Aguilar, Roberta Metsola, Claude Moraes, Judith Sargentini, Birgit Sippel, Csaba Sógor, Helga Stevens, Traian Ungureanu, Bodil Valero, Udo Voigt, Beatrix von Storch, Josef Weidenholzer, Cecilia Wikström, Kristina Winberg, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Vilija Blinkevičiūtė, Kostas Chrysogonos, Anna Maria Corazza Bildt, Pál Csáky, Miriam Dalli, Daniel Dalton, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Ska Keller, Miltiadis Kyrkos, Jeroen Lenaers, Ulrike Lunacek, Axel Voss
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Maria Noichl
Esitamise kuupäev	15.11.2016

NIMELINE LÕPPHÄÄLETUSVASTUTAVAS KOMISJONIS

40	+
ALDE	Nathalie Griesbeck, Cecilia Wikström, Sophia in 't Veld
ECR	Daniel Dalton, Jussi Halla-aho, Helga Stevens
GUE/NGL	Martina Anderson, Malin Björk, Kostas Chrysogonos, Cornelia Ernst
PPE	Michał Boni, Anna Maria Corazza Bildt, Pál Csáky, Rachida Dati, Mariya Gabriel, Kinga Gál, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Agnieszka Kozłowska-Rajewicz, Barbara Kudrycka, Jeroen Lenaers, Roberta Metsola, Csaba Sógor, Traian Ungureanu, Axel Voss, Tomáš Zdechovský
S&D	Vilija Blinkevičiūtė, Caterina Chinnici, Miriam Dalli, Tanja Fajon, Ana Gomes, Miltiadis Kyrkos, Juan Fernando López Aguilar, Claude Moraes, Maria Noichl, Birgit Sippel, Josef Weidenholzer
VERTS-ALE	Ska Keller, Ulrike Lunacek, Judith Sargentini, Bodil Valero

4	-
EFDD	Gerard Batten, Kristina Winberg, Beatrix von Storch
NI	Udo Voigt

0	0

Kasutatud tähised:

+  :  poolt

-  :  vastu

0  :  erapooletu