RAPORT Euroopa Liidu Solidaarsusfondile antud hinnangu kohta

17.11.2016 - (2016/2045(INI))

Regionaalarengukomisjon
Raportöör: Salvatore Cicu

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

Euroopa Liidu Solidaarsusfondile antud hinnangu kohta

(2016/2045(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 175 ja artikli 212 lõiget 2;

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta[1],

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ning selle rakendamise ja kasutamise kohta[2],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 661/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta[3],

–  võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta (COM(2013)0522)[4],

–  võttes arvesse komisjoni aruannet „Euroopa Liidu Solidaarsusfondi 2014. aasta aruanne“ (COM(2015)0502),

–  võttes arvesse oma 5. septembri 2002. aasta resolutsiooni üleujutuste kohta Euroopas[5],

–  võttes arvesse oma 8. septembri 2005. aasta resolutsiooni loodusõnnetuste (tulekahjude ja üleujutuste) kohta sel suvel Euroopas[6],

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa Liidu Solidaarsusfondi tulevik“ (COM(2011)0613),

–  võttes arvesse Regioonide Komitee 28. novembri 2013. aasta arvamust Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohta[7],

–  võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta[8],

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse regionaalarengukomisjoni raportit ning eelarvekomisjoni ja eelarvekontrollikomisjoni arvamusi (A8-0341/2016),

A.  arvestades, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) loodi määrusega 2012/2002 Kesk-Euroopas 2002. aasta suvel aset leidnud tõsiste üleujutuste järel ning on väärtuslik vahend, mis võimaldab ELil reageerida suurtele loodusõnnetustele ja erakorralistele piirkondlikele katastroofidele liidus ja ühinemisläbirääkimistel osalevates riikides ning näidata üles solidaarsust kannatada saanud piirkondade ja riikidega; arvestades, et sellest toetatakse ainult valitsuste läbiviidavaid hädaabi- ja taastamisoperatsioone pärast selliseid loodusõnnetusi, millel on otsene mõju kannatada saanud piirkonna inimestele, looduskeskkonnale või majandusele (tasub siiski märkida, et 2005. aastal esitas komisjon ettepaneku, mille eesmärk on algset kohaldamisala veelgi laiendada);

B.  arvestades, et ELSF on alates selle loomisest osutunud väga kasulikuks – selle raames on kasutusele võetud kokku 3,8 miljardit eurot seoses 24 liikmesriigis ja läbirääkijariigis toimunud enam kui 70 katastroofiga ning fondi on kasutatud mitmesuguste loodusõnnetuste puhul, nagu maavärinad, üleujutused, metsatulekahjud, tormid ja hiljuti ka põuad; arvestades, et ELSF on üks ELi tugevamaid solidaarsuse sümboleid hädaolukorras;

C.  arvestades, et fondi reformiti põhjalikult 2014. aastal, et täiustada ja lihtsustada selle menetlusi ning tagada kiirem reageerimine kuue nädala jooksul pärast taotluse esitamist, täpsustada selle kohaldamisala, määrata kindlaks piirkondliku katastroofi selged kriteeriumid ning tugevdada katastroofide ennetamise ja riskijuhtimisstrateegiaid, parandades seeläbi hädaabirahastamise tulemuslikkust vastavaltEuroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste poolt aastate jooksul esitatud arvukatele nõudmistele; arvestades, et kavandatavas koondmääruses

[9], mille kohta komisjon esitas ettepaneku 14. septembril 2016, on ette nähtud fondi uus läbivaatamine, et suurendada hädaabirahastamise kiirust ja tulemuslikkust;

D.  arvestades, et parlament on kindlalt toetanud kavandatud muudatusi, millest enamikku ta on nõudnud juba varasemates resolutsioonides;

E.  arvestades, et enne 2014. aasta juunit (kui jõustus muudetud määrus) saadud taotlusi hinnati algse määruse alusel, kuid pärast seda saadud taotlusi on hinnatud muudetud määruse alusel;

F.  arvestades, et investeeringud loodusõnnetuste ennetamisse on kliimamuutustele reageerimise seisukohast äärmiselt olulised; arvestades, et märkimisväärne summa ELi, eriti Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide (ESIF) vahenditest on investeeritud loodusõnnetuste ennetamisse ja riskijuhtimisstrateegiatesse;

G.  arvestades, et erandjuhul, kui asjaomasel aastal ei ole kasutamiseks piisavalt rahalisi vahendeid, võib kasutada ka järgmise aasta vahendeid, võttes arvesse fondi iga-aastast eelarve ülemmäära nii selleks aastaks, mil katastroof toimus, kui ka järgmiseks aastaks;

1.  tuletab meelde, et alates selle loomisest 2002. aastal on ELSF olnud oluline rahastamisallikas kohalike ja piirkondlike omavalitsuste jaoks, leevendanud kõikjal Euroopas toimunud loodusõnnetuste (mille seas on olnud üleujutusi, maavärinaid ja metsatulekahjusid) tagajärgi ning fondi abil on väljendatud Euroopa solidaarsust kannatada saanud piirkondadega; rõhutab, et ELSF on üks konkreetsemaid ja kodanike jaoks mõistetavamaid toetusvorme, mida EL saab kohalikele kogukondadele anda;

2.  rõhutab, et alates ELSFi loomisest on liidus toimunud loodusõnnetuste arv, raskusaste ja intensiivsus kliimamuutuste tagajärjel märkimisväärselt kasvanud; rõhutab seepärast lisaväärtust, mida annab kindel ja paindlik vahend, mille eesmärk on väljendada solidaarsust ning tagada kiire ja tulemuslik abi suurte loodusõnnetuste tõttu kannatanud inimestele;

3.  toonitab, et ELSFi rahastatakse väljaspool Euroopa Liidu eelarvet ja selle eraldiste maksimaalne summa on 500 miljonit eurot (2011. aasta hindades) ning et hoolimata vahendi paindlikkusest (N+1 ülekandmine) võivad märkimisväärsed summad jääda igal aastal kasutamata; võtab sellega seoses teadmiseks iga-aastaste eraldiste osalise eelarvesse kandmise, mis on ette nähtud kavandatavas koondmääruses, eesmärgiga kiirendada kasutusele võtmise menetlust ning pakkuda katastroofi tõttu kannatanud kodanikele kiiremat ja tõhusamat abi;

4.  juhib tähelepanu asjaolule, et aastase piirmäära kasutamine näitab, et assigneeringute aastane määr on pärast mitmeaastase finantsraamistiku uut programmitöö perioodi asjakohane;

5.  rõhutab 2014. aasta reformi olulisust, kuna sellega ületati nõukogu vastuseis ja reageeriti lõpuks parlamendi korduvatele üleskutsetele suurendada abi kiirust ja tõhusust, et tagada kiire ja läbipaistev reageerimine loodusõnnetuste tõttu kannatada saanud inimeste abistamiseks; väljendab lisaks heameelt hiljutise koondmääruse üle, millega kehtestatakse uued sätted seoses lihtsustamise ja vahendite lihtsama kasutusele võtmisega;

6.  rõhutab reformi põhipunkte, mis on järgmised: ettemaksete kehtestamine, mille kohaselt võib kuni 10 % eeldatava toetuse summast teha nõudmisel kättesaadavaks kiiresti pärast fondist rahalise toetuse saamise taotluse esitamist komisjonile (ülemmäär 30 miljonit eurot); hädaabi- ja taastamisoperatsioonide ettevalmistamise ja rakendamisega seotud kulude rahastamiskõlblikkus (parlamendi oluline nõue); riigi poolt taotluse esitamise (12 nädalat pärast esimese kahjustuse registreerimist) ja projekti koostamise (18 kuud) tähtaegade pikendamine; kuue kuu pikkuse tähtaja kehtestamine komisjonile taotlustele vastamiseks; uued sätted loodusõnnetuste ennetamise kohta ning usaldusväärse finantsjuhtimisega seotud korra täiustamine;

7.  rõhutab siiski, et vaatamata ettemaksete süsteemi kehtestamisele tekitab taotluse esitamisest kuni toetuse lõppsumma maksmiseni kestva menetluse pikkus abisaajatele endiselt probleeme; rõhutab sellega seoses vajadust esitada taotlus võimalikult kiiresti pärast õnnetust ning vajadust teha täiustusi hindamisetapis ja järgnevates etappides, et hõlbustada maksete tegemist; on seisukohal, et uue koondmääruse ELSFi käsitlevad sätted võivad aidata vahendeid kiiremini kasutusele võtta, et rahuldada tegelikud vajadused kohapeal; rõhutab samuti, et liikmesriigid peavad läbi vaatama oma haldusmenetlused eesmärgiga kiirendada abi kasutusele võtmist kannatada saanud piirkondade ja riikide jaoks; soovitab seoses võimalike täiustustega tulevase reformi käigus kehtestada katastroofide ohjamise riiklike kavade kohustusliku ajakohastamise nõude, samuti nõude esitada teavet hädaolukorra lepinguid käsitlevate kokkulepete ettevalmistamise kohta;

8.  kutsub liikmesriike üles parandama suhtluskanaleid ning koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, seda nii kahju hindamisel, mille jaoks taotletakse ELSFist rahalist toetust, kui ka taotluse koostamisel, aga samuti looduskatastroofide tagajärgede kõrvaldamise projektide elluviimisel, et tagada seeläbi kohapeal liidu abi tõhusus ning edendada jätkusuutlikke lahendusi; on lisaks seisukohal, et ELSFi toetusest tuleks laiemat avalikkust teavitada; kutsub asjaomaseid asutusi üles parandama teabevahetust ning andma teavet ELSFi toetuse kohta, suurendamata seejuures halduskoormust;

9.  peab väga tähtsaks tagada, et liikmesriigid järgiksid loodusõnnetustele reageerimisel riigihankemenetlusi, et selgitada välja ja levitada hädaolukordades sõlmitud lepingutega seotud parimaid tavasid ja kogemusi;

10.  väljendab heameelt, et komisjon täpsustas eeskirju piirkondlike loodusõnnetuste abikõlblikkuse kohta, kuid toonitab, et parlamendi ja nõukogu vahelise lõppkokkuleppega kehtestati nende abikõlblikkuse künniseks 1,5 % piirkondlikust SKPst, nagu nähti ette komisjoni ettepanekuga, vaatamata parlamendi püüdele seada künniseks 1 %; märgib, et äärepoolseimate piirkondade haavatavust võeti arvesse ja nende jaoks langetati künnis 1 %-le;

11.  märgib, et fond annab abi kahjude puhul, mille vastu ei kindlustata, ega kompenseeri eraisikutele tekkinud kahju; rõhutab, et pikaajalisi meetmeid, näiteks jätkusuutlikku ülesehitamist või majandusarengu- ja ennetustegevust, võib rahastada liidu muudest vahenditest, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest;

12.  kutsub liikmesriike üles optimeerima ELi, eelkõige viie Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondi vahendite kasutamist investeeringuteks, mis aitavad vältida loodusõnnetuste toimumist, ning toonitab, et tähtis on arendada koostoimet liidu eri fondide ja poliitikameetmete vahel, et hoida ära loodusõnnetuste mõju ning tagada ELSFi kasutamise korral ülesehitamisprojektide tugevdamine ja pikaajaline jätkusuutlik arendamine; on seisukohal, et alati, kui ELSF kasutusele võetakse, peaks asjaomane liikmesriik ametlikult kohustuma rakendama kõiki meetmeid katastroofide ennetamiseks ja kannatada saanud piirkondade jätkusuutlikuks ülesehitamiseks; soovitab lihtsustada võimalikult suures ulatuses ühendatud fondide kasutamisega seotud haldusmenetlusi, kui tahetakse saavutada sünergiat;

13.  rõhutab seetõttu, et tuleb suurendada jõupingutusi investeerimiseks kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, võttes arvesse ennetusmeetmeid, kui ELSFist toetatakse ülesehitamist ja taasmetsastamist; on seisukohal, et ennetamisest peaks saama horisontaalne ülesanne, ning soovitab katastroofi tagajärgede leevendamisel ELSFi abil võtta ökosüsteemil põhinevale lähenemisviisile vastavaid ennetusmeetmeid; palub liikmesriikidel lisaks koostada riskiennetus- ja riskijuhtimisstrateegiad, arvestades muu hulgas, et paljud loodusõnnetused on nüüdisajal inimtegevuse otsene tagajärg;

14.  rõhutab vajadust tagada ELSFi toetuste andmisel, haldamisel ja rakendamisel maksimaalne läbipaistvus; peab tähtsaks teha kindlaks, kas ELSFi toetusi on kasutatud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, et määrata kindlaks, arendada ja jagada parimaid tavasid ning saadud kogemusi; kutsub seetõttu komisjoni ja liikmesriike üles suurendama läbipaistvust ja tagama üldsusele juurdepääsu teabele kogu abi andmise protsessi käigus alates taotluse esitamisest kuni projekti lõpetamiseni; nõuab samuti Euroopa Kontrollikoja eriaruannet ELSFi toimimise kohta, arvestades muu hulgas asjaolu, viimane aruanne koostati enne ELSFi määruse 2014. aasta muudatusi;

15.  märgib, et 2014. aastal saadi 13 uut taotlust, ning juhib tähelepanu kõnealuse aasta erilisele olukorrale, sest kuut taotlust hinnati algse määruse alusel, ülejäänud seitset taotlust aga muudetud määruse alusel;

16.  tuletab meelde, et kaks taotlust lükati 2014. aastal vana ELSFi määruse kohaselt tagasi, sest neid õnnetusi ei peetud erakorralisteks, kuigi need põhjustasid tõsiseid kahjustusi ja neil oli otsene mõju asjaomaste piirkondade majanduslikule ja sotsiaalsele arengule, ning väljendab seetõttu heameelt, et selles suhtes on muudetud ELSFi määrust täpsustatud; soovitab tulevaste reformide puhul siiski kaaluda võimalust muuta piirkondliku loodusõnnetuse määratlust, et mitu piiriülese loodusõnnetuse tõttu kannatanud riiki saaksid esitada ühise taotluse, juhul kui õnnetuse põhjus on sama ja mõju avaldub samal ajal, ning soovitab taotluste hindamisel võtta arvesse ka kaudset kahju;

17.  palub komisjonil seoses tulevaste reformidega kaaluda võimalust suurendada ettemakse piirmäära 10 %-lt 15 %-le ning lühendada taotluste käsitlemise tähtaega kuuelt nädalalt neljale; palub komisjonil lisaks kaaluda võimalust seada abikõlblikkuse künniseks piirkondlike loodusõnnetuste puhul 1 % piirkonna SKPst ning võtta taotluste hindamisel arvesse asjaomaste piirkondade sotsiaal-majandusliku arengu taset;

18.  rõhutab vajadust kaaluda lisaks SKP-le ka muude näitajate, nt inimarengu indeksi ja piirkondliku sotsiaalarengu indeksi kasutamist;

19.  väljendab heameelt, et komisjon võttis vastu seitse abitaotlust, mis esitati muudetud eeskirjade alusel, sh neli taotlust, mis kiideti heaks 2014. aasta lõpus, kuid mille puhul tuli assigneeringud üle kanda 2015. aastasse, nagu on märgitud ELSFi 2015. aasta aruandes; tuletab sellega seoses meelde, et 2015 oli esimene aasta, kui ELSFi rakendati algusest lõpuni muudetud eeskirjade alusel, ning et analüüs näitab, et reformi käigus tehtud õiguslikud täpsustused tagasid taotluste edukuse, kuid see ei olnud nii vanade sätete puhul, mille alusel tunnistati umbes kaks kolmandikku piirkondliku õnnetuse abitaotlustest abikõlbmatuteks;

20.  peab kahetsusväärseks, et vana määruse kohaselt olid rakendamis- ja sulgemisaruannete hindamismenetlused nii aeganõudvad, ning eeldab, et muudetud määruse kohaselt viiakse sulgemine läbi tõhusamalt ja läbipaistvamalt, tagades liidu finantshuvide kaitsmise;

21.  rõhutab lisaks, et muudetud määruse artikliga 11 antakse komisjonile ja kontrollikojale auditivolitused ning lubatakse Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) korraldada vajaduse korral uurimisi;

22.  palub komisjonil ja kontrollikojal hinnata ELSFi toimimist enne praeguse mitmeaastase finantsraamistiku perioodi lõppu;

23.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile, liikmesriikidele ja piirkondlikele omavalitsustele.

• [1]  EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
• [2]  Vastuvõetud tekstid, P7_TA(2013)0003.
• [3]  ELT L 189, 27.6.2014, lk 143.
• [4]  ELT C 170, 5.6.2014, lk 45.
• [5]  ELT C 272E, 13.11.2003, lk 471.
• [6]  ELT C 193E, 17.8.2006, lk 322.
• [7]  ELT C 114, 15.4.2014, lk 48.
• [8]  ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.
• [9]  COM(2016)0605, 2016/0282(COD), Brüssel, 14.9.2016.

SELETUSKIRI

Pärast 2002. aasta traagilisi üleujutusi loodi Euroopa Liidus Euroopa Liidu Solidaarsusfond (määrus (EÜ) nr 2012/2002). Fondiga väljendatakse liidu vahetut solidaarsust suurtes looduskatastroofides kannatanud riikidega. See ei ole suunatud mitte ainult liikmesriikidele, vaid ka kandidaatriikidele. 2014. aastal muudeti esialgset määrust, et lahendada tõhusamalt toetusesaajate probleeme, vastata kiiremini mõjutatud riikide taotlustele ning lisada põud kaetavate katastroofide nimekirja (määrus (EL) nr 661/2014).

Euroopa Liidu Solidaarsusfond saab liikmesriike aidata, kui looduskatastroofi põhjustatud otseste kahjustuste kogusumma ületab 3 miljardit eurot (2011. aasta hindade alusel) või 0,6% riigi kogurahvatulust. On olemas ka sätted, mille eesmärk on leevendada väiksemaid piirkondlikke katastroofe (1,5% või äärepoolseima piirkonna puhul 1% piirkonna SKPst).

2015. aasta oktoobris esitas Euroopa Komisjon aruande Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutamise kohta 2014. aastal. Selles kirjeldati Euroopa Liidu Solidaarsusfondi eriolukorda 2014. aastal. Samuti arutleti aruandes solidaarsusvahendi toimimise üle. Sellest tulenevalt otsustas Euroopa Parlamendi regionaalarengukomisjon koostada algatusraporti.

Kõiki erakorralisi olukordi ja katastroofe on võimatu ette näha. Alati on aga võimalik parandada seda, kuidas tegeletakse nende tagajärgedega. Katastroofi haldamises on alati mitu etappi. Esimene etapp on häving ning looduse jõud ning tõdemus oma võimetuse kohta selle vastu. Järgneb üksteise abistamine naabrite vahel, ent ka riiklike ja rahvusvaheliste päästeteenistuste poolt. Raportöör soovib aga arutleda kolmanda ja neljanda etapi üle, kuna pärast vahetut reageerimist peavad ohvrid toime tulema kahjude jätkusuutliku heastamisega.

Raportöör käsitleb Euroopa Liidu Solidaarsusfondi haldamise mitmesuguseid aspekte. Eesmärk on rõhutada Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kiiret reageerimisvõimet, ennetamispoliitika vajalikkust, millega kaasneb vastastikune vajalik täiendavus Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja teiste Euroopa vahendite, eelkõige ühtekuuluvuspoliitika vahel. Raportöör soovib ka rõhutada tõhusat koostööd riiklike ning piirkondlike ja kohalike ametiasutuste vahel.

Reageerimiskiirus

Looduskatastroof ei too oma ettearvamatuse tõttu kaasa segadust mitte ainult mõjutatud elanikkonnale, vaid selle tagajärjel tekib küsimus ka ametiasutuste reageerimiskiiruse kohta, kes peavad toime tulema ettenägematute kulutustega.

Alates Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomisest on seadusandja sätestanud konkreetse ajavahemiku (10 nädalat) taotluste esitamiseks. See pidi võimaldama kohalikel ja piirkondlikel ametiasutustel protsessi käivitada. Euroopa Liidu Solidaarsusfondi esimestel toimimisaastatel ilmnes aga, et see ajavahemik on liiga lühike. Eeskirjade läbivaatamisel 2014. aastal pikendati taotluste esitamise ajavahemikku 12 nädalale. Esmapilgul ei ole see kooskõlas raportööri taotlusega. Seda seetõttu, et paljudel juhtudel ei ole kohalikel ametiasutustel olnud aega dokumente õigesti ette valmistada. Seetõttu ei ole pikendamine vastuoluline, kuna võimaldab kohalikel vastutavatel isikutel toimikuid paremini ette valmistada.

Raportöör soovib rõhutada, et taotluste menetlemise kiirus on eriti oluline alates täieliku taotluse esitamisest (maksimaalselt 12 nädalat). Seejärel tuleb kõikidel otsustamistasanditel reageerida tõhusalt, ükskõik kas tegu on liikmesriikide või komisjoni teenistuste tasemega, et rahaline toetus kiiresti kättesaadavaks teha.

Tuleb vältida olukordi, kus ohvrid tunnevad end hädaabioperatsiooni ja Euroopa Liidu Solidaarsusfondi vahendite saabumise vahel mahajäetuna.

See on üleskutse, mis on seda kiireloomulisem, et viimastel aastatel on kõige suuremad looduskatastroofid toimunud Lõuna- või Kagu-Euroopa riikides, mida on juba suuresti mõjutanud majanduskriis. Näiteks hukkus Sardiinias 2013. aasta novembris toimunud üleujutuste tõttu 16 inimest ning 1700 inimest said suuremal või väiksemal määral vigastada. Päästeteenistused, kes sekkuvad kohe, saavad piirata nii palju kui võimalik katastroofide kahjulikke tagajärgi. Seejärel on seadusandja kohustus anda toetust seadusloome tasandil, et menetlused oleksid paremini kohandatud. Euroopa Parlamendil on selle juures oluline roll, et vältida olukordi, nagu 2013. aastal Horvaatias, kus nõusolek anti tervelt 7 kuud pärast taotluse esitamist. Erakorralise olukorra puhul on vaja erakorralisi menetlusi. Kõnealusel juhul möödus poolteist aastat, enne kui vahendid abisaajateni jõudsid.

Kõik see nõuab tõhusat kooskõlastamist, aga ka tööd nii alg- kui ka lõppetapis.

Ennetamine ja täiendavus

Kui katastroof juhtub, siis on ennetustööks tihti liiga hilja. Sellel peab siiski olema oluline osa järgnevas etapis. On oluline, et hävitatud struktuuride ülesehitamise või infrastruktuurirajatiste parandamisega kaasneks võimalus need standarditega vastavusse viia. Kehtivates õigusaktides on juba sätestatud aruannete esitamise kohustus selle kohta, kuidas riik kavatseb kasutusele võtta riskide ennetamise ja juhtimise kava.

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ja ühtekuuluvusfondi täiendavus on vajalik ka selles etapis. Eelkõige siis, kui on tegu infrastruktuuriprojektiga, peavad fondid arvestama riskiennetusega seotud aspektidega. See võib vähendada katastroofijärgsete parandustööde maksumust.

Läbipaistvus ja koostöö eri otsustamistasandite vahel

Euroopa Kontrollikoda on Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutamise kohta selle loomisest alates aruandeid koostanud. Nendes on rõhutatud mõningaid võimalikke võimalusi fondide haldamise parandamiseks. Neid soovitusi võeti arvesse Euroopa Liidu Solidaarsusfondi läbivaatamise ajal 2014. aastal. Sellegipoolest võiks suurendada läbipaistvust, eelkõige vahendite puhul, mis suunatakse katastroofi põhjustatud kahjude parandamiseks. Selle eesmärgi saavutamiseks soovitab raportöör suurendada koostööd eri otsustamistasandite vahel. Suhteid abisaajate ja Euroopa Komisjoni vahel, kes saab Euroopa Liidu Solidaarsusfondi raames rahastamistaotlusi, ei seata kahtluse alla. Pigem tuleb keskenduda iga liikmesriigi kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kesktasandi talituste koostöö mehhanismidele.

Raportöör soovitab ka parandada üldsuse teavitamist kogu protsessi jooksul, mis võimaldaks abisaajatel või huvitatud isikutel iga üksiku taotluse menetlemist paremini jälgida. Seda tuleks korraldada Euroopa Komisjoni tasemel, eeldusel et eri töötasandite vahel liigub teave ladusalt.

EELARVEKOMISJONI ARVAMUS (1.9.2016)

regionaalarengukomisjonile

Euroopa Liidu Solidaarsusfondile antud hinnangu kohta
(2016/2045(INI))

Arvamuse koostaja: Lefteris Christoforou

ETTEPANEKUD

Eelarvekomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

A.  arvestades, et 2002. aastal loodud Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) on teeninud väga kasulikku eesmärki ja andnud rahalist abi 69 Euroopas aset leidnud loodusõnnetuse korral; arvestades, et fondist on antud abi 24 riigile, kes on saanud katastroofiabi kokku 3,7 miljardit eurot;

B.  arvestades, et määruse (EÜ) nr 2012/2002 (Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta) muutmisega 2014. aastal parandati ja lihtsustati abi andmise menetlusi; arvestades, et abi taotlemise tähtaega pikendati, mille tulemusena said liikmesriigid võimaluse kasutada vahendeid 18 kuu jooksul alates avansiliste maksete kuupäevast, hakati kasutama ettemakseid ning mõned sätted muudeti selgemaks, mis oli vastutulek arvukatele Euroopa Parlamendilt ja kohalikelt asutustelt aastate jooksul saabunud taotlustele;

C.  arvestades, et enne määruse muutmist puudutasid peaaegu kõik tagasilükatud taotlused piirkondlikke katastroofe, kuid uues määruses on abikõlblikkuse eeskirjad muudetud selgemaks ning nende kohaselt kehtib piirkondlikele katastroofidele üks ühtne kriteerium, mis põhineb kahju piirmääral — 1,5 % või äärepoolseimatele piirkondadele 1 % NUTS II tasandi piirkonna sisemajanduse koguproduktist;

D.  arvestades, et muudetud ELSFi määruse raames sai komisjon 2014. aastal seitse uut taotlust ning 2015. aastal kolm taotlust;

E.  arvestades, et ELSF oli juba olemas mitmeaastase finantsraamistiku määruse eelmisel programmitöö perioodil, kuid selle iga-aastaseid assigneeringuid on vähendatud; arvestades, et uues määruses on (rakendamise üleüldise taseme põhjal) assigneeringute vähenemise kompenseerimiseks võetud kasutusele vahendite järgmisse eelarveaastasse ülekandmine (N+1);

F.  arvestades, et erandkorras, kui asjaomasel aastal ei ole kasutamiseks piisavalt vahendeid, võib kasutada ka järgneva aasta rahalisi vahendeid, võttes arvesse fondi iga-aastast eelarve ülempiiri nii selleks aastaks, mil katastroof toimus, kui ka järgnevaks aastaks;

1.  juhib tähelepanu asjaolule, et aastase piirmäära kasutamine näitab, et assigneeringute aastane määr on pärast mitmeaastase finantsraamistiku määruse uut programmitöö perioodi olnud asjakohane;

2.  rõhutab, et ELSF on üks konkreetsemaid ja kodanike jaoks mõistetavamaid toetusvorme, mida EL saab kohalikele kogukondadele anda;

3.  kiidab heaks uues määruses kehtestatud võimaluse teha ettemakseid, mis võivad olla kuni 10% tõenäolisest abisummast ning kõige rohkem 30 miljonit eurot; peab siiski kahetsusväärseks, et taotluse tegemisest makse saamiseni kulub palju aega; soovitab teha parandusi hindamisetappi ja sellele järgnevatesse etappidesse, et lihtsustada abisummade väljamaksmist; soovitab kehtestada õigusraamistiku, mis määrab kindlaks hindamisperioodi pikkuse;

4.  peab kahetsusväärseks, et erinevalt ELSFi määruse artikli 8 lõigetest 1 ja 3 kestab abiandmise lõpetamise menetlus mõnedel juhtudel märkimisväärselt kaua: 2014. aastal oli komisjon ikka veel lõpetamas menetlusi aastatest 2005, 2007 ja 2010; rõhutab seetõttu, et menetlused tuleks muuta kiiremaks, kuna igasuguse taotletud ja heakskiidetud abi õigeaegne kättesaamine on äärmiselt oluline;

5.  nõuab selgete kriteeriumide kehtestamist abisaavates riikides tehtavateks kontrollkülastusteks, mille käigus hinnatakse rakendamissüsteemi, ja rahaliste vahendite nõuetekohase kasutamise jälgimist;

6.  nõuab vahendite kasutamisel parema läbipaistvuse tagamiseks Euroopa Kontrollikoja eriaruannet ELSFi toimimise kohta, kuna viimane kättesaadav aruanne pärineb ajast, mil ELSFi määrust ei olnud veel muudetud; nõuab eelkõige uuringut võimalike kattumiste kohta ELSFi vahendite kasutamisel struktuurifondide vahendite ja liikmesriiklike skeemidega;

7.  juhib tähelepanu asjaolule, et kuigi sätted lubavad paindlikkust (järgmisse eelarveaastasse ülekandmine N+1), on olemas risk, et igal aastal jääb kasutamata märkimisväärne hulk vahendeid; teeb ettepaneku kaaluda, kuidas piirata nende vahendite kasutamata jäämist tulevikus, võttes täielikult arvesse käsiteldava teema muutlikku olemust (mis sõltub saadud taotluste muutuvast arvust ja/või finantsvajadustest asjaomasel aastal);

8.  tunneb heameelt selle üle, et 2014. aastal lisati sätted looduskatastroofidest tulenevate riskide tõhusamaks ennetamiseks; tuletab meelde, et looduskatastroofe põhjustavad ekstreemsed ilmastikunähtused on sagenenud kliimamuutuste tagajärjel; rõhutab seetõttu, et tuleb tugevdada jõupingutusi investeerimiseks kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, eelistades ELSFi vahendite puhul ennetavaid meetmeid ülesehituse ja taasmetsastamise toetamisele.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	31.8.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	37 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Jean Arthuis, Lefteris Christoforou, Jean-Paul Denanot, Gérard Deprez, José Manuel Fernandes, Eider Gardiazabal Rubial, Jens Geier, Esteban González Pons, Iris Hoffmann, Monika Hohlmeier, Bernd Kölmel, Zbigniew Kuźmiuk, Vladimír Maňka, Ernest Maragall, Clare Moody, Siegfried Mureşan, Victor Negrescu, Jan Olbrycht, Urmas Paet, Paul Rübig, Petri Sarvamaa, Patricija Šulin, Eleftherios Synadinos, Paul Tang, Isabelle Thomas, Monika Vana, Daniele Viotti, Marco Zanni, Auke Zijlstra
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Giovanni La Via, Stanisław Ożóg, Pavel Poc, Ivan Štefanec, Tomáš Zdechovský
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	David Coburn, Estefanía Torres Martínez

EELARVEKONTROLLIKOMISJONI ARVAMUS (13.7.2016)

regionaalarengukomisjonile

Euroopa Liidu Solidaarsusfondile antud hinnangu kohta
(2016/2045(INI))

Arvamuse koostaja: Marco Valli

ETTEPANEKUD

Eelarvekontrollikomisjon palub vastutaval regionaalarengukomisjonil lisada oma resolutsiooni ettepanekusse järgmised ettepanekud:

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 175 kolmandat lõiku ja artikli 212 lõiget 2,

–  võttes arvesse nõukogu 11. novembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu solidaarsusfondi loomise kohta[1] ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määrust (EL) nr 661/2014, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta[2],

–  võttes arvesse oma 15. jaanuari 2013. aasta resolutsiooni Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ning selle rakendamise ja kasutamise kohta[3],

A.  arvestades, et Euroopa Liidu Solidaarsusfond (ELSF) loodi määrusega 2012/2002, et tagada abi pärast 2002. aasta suvel Kesk-Euroopat tabanud katastroofilisi üleujutusi;

B.  arvestades, et ELSFi kasutatakse peamiselt juhul, kui liikmesriigi või liiduga ühinemisläbirääkimisi pidava riigi territooriumil on toimunud suur looduskatastroof, mis mõjutab tõsiselt elutingimusi, looduskeskkonda või majandust kõnealuse riigi ühes või mitmes piirkonnas;

C.  arvestades, et alates 2002. aastast on ELSF andnud abi 24 Euroopa riigile kokku rohkem kui 3,7 miljardi euro suuruses summas seoses 63 loodusõnnetusega, sh üleujutused, metsatulekahjud, maavärinad, tormid ja põuad;

D.  arvestades, et Euroopa Kontrollikoda esitas 2008. aasta juunis tulemusauditi tulemused, milles tegi järelduse, et kuigi fond on täitnud oma eesmärgi toetada solidaarselt katastroofist tabatud liikmesriike, on taotluste heakskiitmise tingimused üsna ebaselged, eelkõige piirkondlike katastroofide puhul; arvestades, et kontrollikoda kritiseeris ka abi eraldamise menetluse aeglust;

E.  arvestades, et 2012. aasta detsembris võttis kontrollikoda vastu tulemusauditi teemal „Euroopa Liidu Solidaarsusfondi abi seoses 2009. aasta Abruzzo maavärinaga: tegevuse asjakohasus ja maksumus“;

1.  juhib tähelepanu oma 3. aprilli 2014. aasta resolutsioonile (komisjoni 2012. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmisega seotud kontrollikoja eriaruannete kohta), milles avaldati toetust kontrollikoja järeldusele, et „ligikaudu 30 % (144 miljonit eurot) ELSFi toetusest eraldati meetmetele, mis olid ELSFi määruse kohaselt abikõlblikud; seevastu mõned projektid, mis vastasid tegelikele vajadustele, ei olnud kooskõlas ELSFi määruse erisätetega, näiteks üks projekt ei täitnud õigeaegselt ning piisava suutlikkusega elanikkonna tegelikke vajadusi; palub komisjonil selgitada, kuidas on kõrvaldatud kontrollikoja poolt tuvastatud puudused muudetud määruses Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kohta, mis jõustus 28. juunil 2014;

2.  kordab, et sel ajal avastati komisjoni 2012. aasta auditiaruande kohaselt eeskirjade eiramisi, millega seoses finantskoormust ei tekkinud, kuna maksetaotlused ületasid toetusõigusi ning põhjendamatuid maksetaotlusi ei rahuldatud;

3.  mõistab, et katastroofid ja soov hädasolijaid võimalikult kiiresti aidata võib riiklike haldusasutusi koormata; usub aga, et liikmesriigid peaksid rakendama ELi õigusakte katastroofiohu ennetamise ja juhtimise kohta ning looma programme, mis aitavad toime tulla hädaolukordade ja looduskatastroofidega ning võimaldavad asjaomastel ametiasutustel saada ELilt kiiresti abi, ning järgida samal ajal usaldusväärset finantsjuhtimist; tuletab meelde vajadust teha kindlaks, kas ELSFi toetusi on kasutatud kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega, et selgitada välja, arendada ja jagada parimaid tavasid ning saadud kogemusi seoses majandusliku taskukohasusega;

4.  on seisukohal, et ELSF peab olema piisavalt paindlik, et katastroofidele oleks võimalik kiiremini ja tõhusamalt reageerida; peab seetõttu tervitatavaks tõsiasja, et liikmesriikidel on võimalik taotleda ettemakseid;

5.  tunnistab, et ELSFi määruse muutmisel tehti olulised parandused kooskõlas parlamendi nõudmistega[4];

6.  rõhutab ja pooldab seoses usaldusväärse finantsjuhtimisega[5] tehtud parandusi, eelkõige seetõttu, et abisaajariigid on kohustatud tegema järgmist:

–  kontrollima, kas juhtimise ja kontrollimise kord on kehtestatud ja kas seda rakendatakse selliselt, et tagatakse liidu rahaliste vahendite tõhus ja korrektne kasutamine vastavalt usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetele;

–  kontrollima, kas rahastatud meetmeid on rakendatud nõuetekohaselt;

–  tagama, et hüvitatud kulud põhinevad kontrollitavatel tõendusdokumentidel ning on korrektsed ja seaduslikud;

–  ennetama, avastama ja parandama eeskirjade eiramisi ning nõudma vajaduse korral koos viivistega tagasi alusetult makstud summad, teatama nendest eeskirjade eiramistest komisjonile ning hoidma komisjoni kursis haldus- ja kohtumenetluste käiguga;

7.  peab kahetsusväärseks püsivaid raskusi hinnangu andmisel selle kohta, kas piirkondlike katastroofidega seotud rakendused vastavad määruses sätestatud erakorralistele kriteeriumidele; palub komisjonil lihtsustada ja parandada haldusmenetlusi ELSFi määruse järgmise muutmise ajal;

8.  kahetseb asjaolu, et mõnedel juhtudel on ELSFi kasutamise ja eesmärgi osas täheldatud tõsist läbipaistvuse puudumist; nõuab kulutuste järelkontrolli süsteemi parandamist, samuti kulutuste täpset ja asjaomast põhjendamist, ning on kindlal arvamusel, et liikmesriikide poolt esitatud lõpparuanded peaksid olema avalikud ja kättesaadavad;

9.  rõhutab, kui tähtsad on liikmesriikide poolt looduskatastroofidele reageerimisel järgitavad riigihankemenetlused, mille eesmärk on selgitada välja ja levitada parimaid tavasid ning hädaolukordades sõlmitud lepingutest saadud kogemusi;

10.  usub, et määruses vajalikud parandused võiksid hõlmata katastroofide ohjamise riiklike kavade kohustusliku ajakohastamise nõuet, konkreetse tegevuskava sissetoomist ja hädaolukorralepingute ettevalmistamist;

11.  rõhutab, et liikmesriigid peavad samuti läbi vaatama oma haldusmenetlused eesmärgiga kiirendada abimeetmete kasutuselevõttu kannatavatele piirkondadele;

12.  rõhutab lisaks, et muudetud määruse artikliga 11 antakse komisjonile ja kontrollikojale õigus auditeerida ning lubatakse Euroopa Pettustevastasel Ametil (OLAF) korraldada vajaduse korral uurimisi;

13.  on arvamusel, et ELSF peaks võimaluse korral looma sünergia muude finantsabi allikatega, eelkõige Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega; palub seetõttu ELSFi nõuetekohaseks rakendamiseks liikmesriikidelt täpset selgitust selle kohta, millist kahju kavatsetakse katta ELSFi abiga ja mida tehakse teiste vahendite toel;

14.  on veendunud, et Euroopa lisaväärtuse näitamise eesmärgil tuleks kehtestada täiendavad nõuded, et ELSFi abi toetust vajavatele piirkondadele muutuks paremini nähtavaks;

15.  palub komisjonil ja kontrollikojal hinnata ELSFi toimimist enne praeguse mitmeaastase finantsperioodi lõppu.

NÕUANDVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	13.7.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	22 0 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nedzhmi Ali, Louis Aliot, Inés Ayala Sender, Zigmantas Balčytis, Dennis de Jong, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Jens Geier, Ingeborg Gräßle, Bogusław Liberadzki, Georgi Pirinski, Petri Sarvamaa, Claudia Schmidt, Igor Šoltes, Michael Theurer, Marco Valli, Derek Vaughan, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Benedek Jávor, Marian-Jean Marinescu, Julia Pitera, Miroslav Poche

• [1]  EÜT L 311, 14.11.2002, lk 3.
• [2]  ELT L 189, 27.6.2014, lk 143.
• [3]  ELT C 440, 30.12.2015, lk 13.
• [4]  Vt parlamendi 15. jaanuari 2013. aasta resolutsioon Euroopa Liidu Solidaarsusfondi ning selle rakendamise ja kasutamise kohta (ELT C 440, 30.12.2015, lk 13).
• [5]  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta määruse (EL) nr 661/2014 (millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2012/2002 Euroopa Liidu Solidaarsusfondi loomise kohta (ELT L 189, 27.6.2014, lk 143)) artiklid 5 ja 11.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	9.11.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	31 4 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Franc Bogovič, Victor Boştinaru, Mercedes Bresso, Steeve Briois, Rosa D’Amato, Iratxe García Pérez, Michela Giuffrida, Krzysztof Hetman, Ivan Jakovčić, Marc Joulaud, Constanze Krehl, Sławomir Kłosowski, Andrew Lewer, Iskra Mihaylova, Jens Nilsson, Andrey Novakov, Mirosław Piotrowski, Stanislav Polčák, Julia Reid, Liliana Rodrigues, Fernando Ruas, Monika Smolková, Olaf Stuger, Ruža Tomašić, Ramón Luis Valcárcel Siso, Monika Vana, Matthijs van Miltenburg, Lambert van Nistelrooij, Derek Vaughan, Kerstin Westphal, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Daniel Buda, James Carver, Miroslav Mikolášik, Bronis Ropė, Damiano Zoffoli