RAPORT ettepaneku kohta nimetada Juhan Parts kontrollikoja liikmeks

8.12.2016 - (C8-0445/2016 – 2016/0817(NLE))

Eelarvekontrollikomisjon
Raportöör: Bart Staes

ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS

Juhan Partsi kontrollikoja liikmeks nimetamise kohta

(C8-0445/2016 – 2016/0817(NLE))

(Konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõiget 2, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C8-0445/2016),

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 121,

–  võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit (A8-0375/2016),

A.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon hindas esitatud kandidaadi kvalifikatsiooni, pidades eelkõige silmas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 286 lõikes 1 esitatud tingimusi;

B.  arvestades, et eelarvekontrollikomisjon kuulas oma 5. detsembri 2016. aasta koosolekul ära nõukogu nimetatud kontrollikoja liikme kandidaadi;

1.  toetab nõukogu ettepanekut nimetada Juhan Parts kontrollikoja liikmeks;

2.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus nõukogule ja teavitamise eesmärgil kontrollikojale ning Euroopa Liidu muudele institutsioonidele ja liikmesriikide kontrolliasutustele.

1. LISA: JUHAN PARTSI ELULOOKIRJELDUS

Haridus:

Gustav Adolfi Gümnaasium (endine Tallinna 1. Keskkool) 1984; Tartu Ülikool, õigusteadus (cum laude) 1991

Teenistuskäik:

Justiitsministeerium, asekantsler 1992–1998;

riigikontrolör 1998–2002;

peaminister 2003–2005;

majandus- ja kommunikatsiooniminister 2007–2014; praegu Riigikogu liige

Erakondlik kuuluvus:

Res Publica / Isamaa ja Res Publica Liit alates 2002, esimees 2002–2005, aseesimees

Esinduskogude liikmesus:

X ja XI Riigikogu, XII Riigikogu (fraktsiooni aseesimees 2014–2015), XIII Riigikogu (fraktsiooni esimees); valitud Tallinna Linnavolikokku 2002–2013

Autasud:

Riigivapi II klassi teenetemärk 2008; Portugali Vabariigi Prints Dom Henrique ordeni suurrist 2003; Itaalia Vabariigi Teeneteordeni suurrist 2004; Hispaania Teeneteordeni suurrist 2007; Rootsi Kuningriigi Põhjatähe ordeni I klass 2011; Läti Vabariigi Kolme Tähe ordeni II klass 2012; Leedu Vabariigi Teeneteordeni suur komandöririst 2013; Poola Vabariigi Teeneteordeni komandöririst tähega 2014; Eesti Endiste Metsavendade Liidu aumärk 2005.

2. LISA: JUHAN PARTSI VASTUSED KÜSIMUSTIKULE

Ametialased kogemused

1.  Palun loetlege oma ametialased kogemused riigirahanduse valdkonnas eelarve planeerimise, eelarve täitmise või haldamise, eelarve kontrolli või auditeerimise alal.

Minu olulisemad ametialased kogemused antud valdkondades on järgmised:

–  Justiitsministeeriumi asekantslerina (1992–1998) vastutasin ka justiitshalduse valdkonna juhtimise eest avaliku teenistuse tasemel. See vastutus hõlmas justiitsasutuste loomist, nende eelarvete kujundamist, aruandlust ja kontrolli. Peamised justiitsasutused olid: esimese ja teise astme kohtud (kokku 23), riigiprokuratuur ja maakondlikud prokuratuurid (kokku 16), vanglad (9), kriminaalhooldusbürood (15) ning kohtulikud registriosakonnad (15).

–  Eesti Erastamisagentuuri nõukogu liige (1993–1996). Erastamisagentuuri vastutusalas oli peaaegu kõigi riigile kuuluvate ettevõtete restruktureerimine, erastamiseks ettevalmistamine ning erastamine ja erastamisjärgsete kohustuste täitmise kontroll. See oli mahukas ülesanne ning hõlmas erineval perioodil sadu ettevõtteid, mis olid erastamisagentuuri vastutada. See töö hõlmas lisaks tavapäraste omanike funktsioonide täitmisele ka erikontrolle ja auditeid.

–  Riigikontrolörina (1998–2002) vastutasin Eesti Vabariigi välise kontrolli ülesannete täitmise eest. Selle perioodi põhilisteks ülesanneteks oli riigikontrollist rahvusvahelisi auditistandardeid -nii finants-, vastavus- kui tulemusauditi- järgiva, kaasaegse ja efektiivse auditiorganisatsiooni kujundamine.

Lisaks oli riigikontroll aktiivne panustaja koostöös Parlamendi ja Valitsusega tervikliku riigi finantsjuhtimisesüsteemi ümberkorraldamisesse. Riigi finantsjuhtimissüsteemi reform hõlmas: selge ja loogilise juhtimis-, aruandlus–ja auditiahela kujundamine täitevvõimustruktuuris, tavapärase iga aastase riigieelarve täitmise aruande kujundamine terviklikuks Riigi konsolideeritud finantsaruandeks, ning rahvusvahelise avaliku sektori sisekontrollinõuete rakendamine koos siseauditi nõudega. Riigikontrolli ülesandeks kujunes iga aastane Riigi finantsaruande aastaaudit ning vastavusaudit.

Lisaks algatas riigikontroll ka järkjärgulise tulemusjuhtimise põhimõtete ja 3E printsiibi rakendamise avalikus sektoris, ning viis tulemusjuhtimise edendamiseks läbi ka terve rea tulemusauditeid.

Eraldi fookuses oli Riigikontrolli koostöö Riigikoguga. Riigieelarve kontrolli komisjoni loomiseni ning Riigikontrolli raportite menetlusrutiinini Parlamendis jõudsime aastal 2004, minu peaministri ajal.

Kogu see reform oli laiapõhjaline ning eeldas väga intensiivseid muudatusi ka riigikontrolli sees. Viisime neid muutusi läbi koostöös OECD Sigma programmi ekspertidega, partneriteks Hollandi ja Rootsi kõrgeimad kontrolliasutused. Strateegilise arendusplaani keskne osa oli mahukas nn in-house koolitusprogramm nii finantsauditi kui tulemusauditi filosoofia, metodoloogia ja tehnika alal.

Algatasin koostöösuhted ka Euroopa Kontrollikojaga, kuna sellel perioodil avanes esimest korda ka Eesti Vabariigil võimalus kasutada Euroopa Liidu poolt pakutavaid erinevaid rahastamisfonde.

Aastatel 1998–2002 olin Euroopa kõrgeimate kontrolliasutuste koostööorganisatsiooni EUROSAI juhatuse liige, osaledes erinevates projektides, mis puudutasid kõrgemate kontrolliasutuste vahelise koostööd hõlbustavate auditimetoodikate väljatöötamist.

–  Peaminister (2003–2005) on Eesti põhiseaduse kohaselt täitevvõimu juht. Rakendasime riigiasutustele tulemusi kajastava tegevuskavade ja -aruandluse nõude, korrastasime riigi strateegilise juhtimise raamistiku (arengukavad, pikaajalised poliitikad ning nende seos eelarvelise planeerimisega).

Riigikogus moodustati riigieelarve kontrolli komitee (PAC - Public Accounts Commitee) koos vastavate protseduuride ning õiguste ja kohustustega.

Võtsime vastu ja rakendasime esmase, tervikliku Korruptsiooniennetamise ja korruptsiooni vastu võitlemise strateegia, mis sisaldas ka muuhulgas juhtimisvastutust, sisekontrolli ja auditeid puudutavaid nõudeid avalikus sektoris ning riigile kuuluvates äriühingutes.

Seoses Euroopa Liiduga liitumisega 2004, avanesid täies mahus Euroopa Struktuurfondide vahendid. See eeldas täiemahulisi muudatusi avalikus sektoris, et vastata kõigile Euroopa Liidu poolt esitatud nõudmistele avalike vahendite juhtimis-ja kontrollisüsteemide kohta.

–  Majandus-ja kommunikatsiooniminister (2007–2014) kannab poliitilist ja juhtimisvastutust kõigi temale usaldatud avalike rahade juhtimise, aruandluse ja kontrolli eest. Ministri valitsemisalasse kuulusid mitmete oluliste EL struktuuri- ja regionaalfondide (ettevõtlus, innovatsioon, energiaturg, transport, E-Estonia ehk ICT rakendamine, telekommunikatsioon, turism) vahendite kasutamine. Vastutasin EL finantseerimisperioodil 2007–2013 nimetatud vahendite aluseks olevate poliitikate väljatöötamise, ning rakendamise eest, samuti programmiperioodi 2014-2020 ettevalmistamise ja läbirääkimiste eest. See on andnud mulle laiaulatuslikud teadmised ja kogemused juhtimise, aruandluse ja auditi alal, mis puudutavad otseselt Euroopa Liidu rahade kasutamist. Märgiksin, et Eesti on olnud alati üks efektiivsemaid ja tulemuslikumaid Euroopa Struktuurfondide vahendite investeerimisel sotsiaalmajanduslikku arengusse.

Majandusminister täidab riigile kuuluvate või riigi osalusel äriühingute üldkoosoleku ülesandeid. Selliseid äriühinguid oli minu valitsemisel ligi 25 (näit: energiaettevõte, sadam, raudtee, post, lennujaamad, ekspordikrediit jms). Üldkoosoleku ülesandeks on otsustada nn „Omaniku ootused”, jälgida nende täitmist, kinnitada auditeeritud aastaaruanded, vajadusel algatada erikontrolle ning kehtestada sisekontrollinõuded.

Riigikogu liikmena (2014 kuni tänaseni) kuulun Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni. Eesti seaduste kohaselt on EL asjade komisjoni ülesandeks heaks kiita kõik Eesti positsioonid erinevates EL nõukogudes arutelu all olevates küsimustes, sh. jälgida ka Euroopa struktuurfondide rahade kasutamist ning kuulata ära Valitsuse aruanded asjade seisust.

2.  Millised on olnud kõige tähtsamad saavutused Teie ametialase karjääri jooksul?

Olen viimased 25 aastat järjepidevalt tegutsenud erinevates avalikes ametis. Eesti riik taastas oma iseseisvuse 1991 a. Lõppes Nõukogude okupatsioon. 25 aastaga on eesti rahvas ülesehitanud nõukogude impeeriumi varemetele vaba demokraatliku, turumajandusel, kodanikuühiskonnal baseeruva euroopaliku riigi. Mul on olnud unikaalne võimalus anda sellesse ajaloolisse protsessi oma panus. Lühikene loetelu olulisematest saavutustest:

–  Kaasaegse õigussüsteemi (seadused, institutsioonid, infosüsteemid) kujundamine. Eesti uue eraõiguse (tsiviilkoodeks, Äriseadustik) loomine ning omandi kaitset, avatud turumajandust ja eraettevõtlust toetavate institutsioonide rajamine oli aluseks edukateks majandusreformideks. Justiitsministeeriumi asekantslerina olin avaliku teenistuse tasemel selle protsessi juht.

–  Kaasaaegse ning rahvusvahelisi auditistandardeid järgiva Riigikontrolli ülesehitamine, mis tugevdab Parlamentaarset kontrolli täitevvõimu üle ja toestab avaliku sektori finantsjuhtimise parimaid praktikaid.

–  Eesti peaministrina lõpetasime edukalt liitumisprotsessi Euroopa Liiduga ning Eesti liitus 2004. Minu ülesandeks oli profileerida Eesti uue EL liikmena, luua liikmelisuse strateegia ning võtta vastu kõikehõlmav EL poliitika. Eesti liitus ka NATOga 2004. Minu valitsuse ülesanne oli luua uus rahvusliku julgeoleku- ja kaitsestrateegia võttes arvesse saamist NATO kollektiivkaitse liikmeks. Tegelemaks Eesti ees seisvate majanduslike väljakutsetega algatas minu valitsus ja hakkas ka ellu viima strateegiat muutmaks Eestit odava tööjõuga majandusest innovatsioonipõhiseks majanduseks. Parendamaks ettevõtluskliimat ning tagamaks avalike vahendite tõhusat kasutamist võttis minu juhitav valitsus vastu tervikliku Korruptsiooniennetamise ja korruptsiooni vastu võitlemise strateegia.

–  Majandusministrina kuulus minu vastutusalasse (ettevõtlus, innovatsioon, EL siseturg, turism, konkurentsi järelevalve, tarbijakaitse, energeetika, transport, telekommunikatsioon ja post, E-Estonia, ehitus ja elamumajandus; riigiomanduses äriettevõtted, start-up ekosüsteemide toetamine).

–  Innovatsioonistrateegia (2007–2013) eesmärk oli toetada eesti majanduse struktuurseid muutusi odava tööjõuga majandusest innovatsioonipõhiseks majanduseks. Tänaseks on Eesti jõudnud innovatsiooni osas EL keskmiste riikide hulka.

–  Energiaturu täielik avanemine ning turu toimimist toetavate investeeringute (ESTLINK 2, BEMIP programm,) ellu viimine. Tänaseks on Eesti üks kõrgema energiajulgeolekuga riike, samuti on oluliselt kasvanud taastuvenergia osakaal energia-mixis.

Energiapoliitika lahutamatuks eesmärgiks oli motiveerida ettevõtteid investeerimaks uutesse, konkurentsivõimelistesse ning kõrgete keskkonnastandartidega tootmisvõimsustesse. Energiajulgeoleku ning varustuskindluse tagamiseks ja selleks, et asendada 1960-ndate ja euronõuetele mitte vastavad tootmisvõimsused toetasime tihedas koostöös Euroopa Komisjoniga Narva uue elektrijaama investeeringut ja Kiisa reservjaama investeeringut.

Eesti energiapoliitika üheks strateegiliseks küsimuseks on põlevkivikeemiatööstuse moderniseerimine ning innovatsioon. Üheks selle komponendiks oli kindlasti ka julgustada vastavate äriettevõtete rahvusvahelistumist. Enim kaugel on jõudnud Eesti Energia terviklik arendusprojekt koostöös Jordaania valitsusega (1. etapi investeeringute maht ca 2 miljardit eurot) kus enamusinvestoritena on kaasatud Malaisia ja Hiina vastava valdkonnas kogenud ettevõtted. Kahetsusväärselt on nimetatud energiainvesteeringute kohta eesti avalikkuses esitatud valeinformatsiooni ja väärasid tõlgendusi.

–  E-Estonia kui digitaalühiskonna terviklik arendamine. Majandusminister vastutab e-riigi baasinfrastruktuuri (digiühiskonna reeglid, personaalne identiteet küberruumis, X-tee, riigi andmebaaside ühtne arhitektuur) eest ning koordineerib ühtsete avalike e-teenuste välja arendamist kogu avalikus sektoris. 2013 algatasime globaalse e-residentsuse projekti.

–  Transpordilogistika valdkonnas olid prioriteedid järgmised: arvestades, et Eesti põhilised kaubanduspartnerid on EL-s siis tuli välja arendada konkurentsivõimelised maa-, raudtee-, mere- ja lennuühendused ning seda toetavad reeglid. Eesti on olnud aastasadu ida- lääne kaubateede ristumiskoht. Selle võimaluse paremaks kasutamine eeldab kaasaegsete infrastruktuuride väljaarendamist, kahe- ja mitmepoolsete rahvusvaheliste lepingute loomist ning intensiivset rahvusvahelist koostööd (sh Vene Föderatsiooni ja Hiina Rahvavabariigiga).

–  Transpordipoliitikas on leidnud palju vastukaja eesti valitsuse investeeringud rahvuslikku lennukompaniisse Estonian Air. Eesti valitsus otsustas teha 2010–2011 kapitalisüste ettevõttesse lähtudes Euroopa siseturul lubatud Turumajanduse Erainvestori põhimõttest koos erainvestoritega. Ettevõtte äriplaan, mis oli välja töötatud koos lennundusäri konsultantidega nägi ettevõtte kasvu, selleks et paremini tagada eesti majanduse arenguks vajalikud ühendused. Paraku ettevõttel tekkisid erinevad tõrked äriplaani elluviimisel. Valitsus algatas seejärel riigiabimenetluse vastavalt Raskustesse sattunud äriühingute restruktureerimist puudutavatele juhistele.

–  Lahendasime kümneid aastaid merelaevandust pidurdanud jäämurdevõimekuse moel, et see oli riigile kuuluvale äriühingule kasumlikum investeering (jäämurdja multifunktsionaalsus võimaldab olulist lisateenistust kevad-sügisel perioodil ookeanide ja mereehituste ja -uuringute projektides) ning riik sai osta jäämurdevõimekust senisest olulisemalt kuluefektiivsemalt Koostöös Euroopa Komisjoniga ning euroopa struktuurifondivahendeid kasutades tegime viimase 20-ne aasta suurima investeeringu keskkonnasõbralikku ühistransporti. Nimelt koostöös vastava ettevõttega vahetasime sujuvalt välja kogu Eestit teenindava reisirongipargi. Neid ronge on hakatud rahvasuus nimetama Partsi porganditeks (rongid on porgandivärvi elik oranžid). Taoline investeering on olnud ka suurepärane tõestus EL vahendite efektiivsest kasutamisest ja populariseerinud EL- i.

–  2008–2009 majanduskriisiga toimetuleku meetmed: intensiivsed kohanemismeetmed nii era kui avalikus sektoris; ettevõtete eksporti ja rahvusvahelistumist toetavate meetmete programm. Ligipääs riskikapitalile (avalik õiguslik Arengufond) ning Start–up programm on kiirendanud Eesti Start-up ettevõtete teket ja arengut. Oluline oli ka avalike investeeringute kasv kui kriisi ajal oluline majandust stimuleeriv meede. Eesti ühines eurotsooniga 2011.

3.  Milliseid ametialaseid kogemusi on Teil oma päritoluriigist väljaspool asuvate rahvusvaheliste multikultuursete ja mitmekeelsete organisatsioonide või institutsioonidega?

–  Justiitssüsteemi ülesehitamisel kaasasime erinevaid õigus- ja majanduseksperte Saksa Liitvabariigist, Hollandist, USA-st, Soomest ja Rootsist. Need ei olnud ühekordsed projektid, vaid pikaajaline koostööprogramm modernse õigusriigi kõikide aspektide arendamiseks (seadusandlikud ekspertiisid, täismahulised koolitusprogrammid, koostööseminarid ning teaduskonverentsid).

–  Riigikontrolörina kuulusin EUROSAI juhatusse. Riigikontrolli strateegilised arenduspartnerid olid OECD SIGMA eksperdid, samuti koostööpartnerid Hollandi ja Rootsi Riigikontrollist.

–  Peaminister esindab Eestit Euroopa Ülemkogus ning peaministri vastutada on laiaulatuslik rahvusvaheliste kahepoolsete suhete arendamine. Peaminister on eesistuja Läänemeremaade Nõukogu töös valitsusjuhtide tasemel, samuti NB8 (Nordic-Baltic 8) ja Balti riikide nõukogus.

–  Majandusministrina esindasin Eestit EL Konkurentsivõime Nõukogus, Transpordi-Telekommunikatsiooni-Energeetikanõukogus. Eesti ühines OECD-ga 2012 ning lai läbiräägitavate poliitikavaldkondade ring kuulus majandusministri valitsemisalasse. Samuti juhtisin Eesti ühinemisläbirääkimisi Rahvusvahelise Energiaagentuuriga. Esindasin Eestit mitmetes Rahvusvahelistes organisatsioonides (näit. Rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit, Rahvusvaheline Postiliit, ICAO jne). Eesti Vabariigi poolse kaasesimehena juhtisin mitmeid kahepoolseid valitsuskomisjone: Eesti-Ukraina valitsuskomisjon; Eesti-Kasahstani valitsuskomisjon; Eesti-Aserbaidžaani valitsuskomisjon. Nimetatud valitsuskomisjonid juhtisid mitte ainult majandus- ja kaubandusalast koostööd, vaid hõlmasid ka kultuuri, haridust jm eluvaldkondi.

–  Olen osalenud paljudel rahvusvahelistel foorumitel (sh. World Economic Forum, Crans Montana Forum jm), Rahvusvaheliste mõttetankide (näit. CATO Institute, Heritage Foundation) korraldatud üritustel kõnelejana.

4.  Kas olete eelnevate juhtimisülesannete täitmisel läbinud heakskiidumenetluse, juhul kui sellist menetlust kohaldati?

Eesti seaduste kohaselt kiidab Riigikogu iga-aastaselt heaks valitsuse Riigi eelarve täitmise aruande, kuulates ära Riigikontrolli hinnangu. Õiguslikult on nimetatud protsess mõnevõrra teistlaadsem Euroopa Parlamendis toimuva heakskiidumenetlusega.

5.  Millistele Teie eelnevatest ametikohtadest on Teid nimetatud poliitilise otsusega?

Justiitsministeeriumi asekantsler on avalik teenistuja ning tema ametisse nimetamine ei ole poliitiline. Eestis kehtestati professionaalse avaliku teenistuse põhimõte alates 1992. aastast.

Riigikontrolöri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi presidendi ettepanekul ning temalt eeldatakse erakondlikkus mõttes erapooletust ja sõltumatust.

Eesti valitsused on alati olnud koalitsioonivalitsused, need eeldavad erakondade vahelisi poliitilisi kokkuleppeid. Peaministriks saab tavaliselt isik, kes on valimistel enim hääli saanud erakonna juht, kes suudab moodustada töövõimelisi valitsuskoalitsiooni. Peaministri kandidaadi nimetab Vabariigi President ja ta peab läbima usaldushääletuse Riigikogus.

Ministrite kandidaadid nimetavad valitsuskoalitsioonis osalevate erakondade juhtorganid vastavalt erakondade vahelisele vastutusalade tööjaotusele. Erakondade poolt esitatud kandidaadid peab heaks kiitma peaminister, kes teeb vastava ettepaneku Vabariigi Presidendile.

6.  Millised on kolm kõige olulisemat otsust, mille tegemisel olete oma ametialase karjääri jooksul osalenud?

–  Referendum Euroopa Liidu liikmeks astumise osas september 2003. Referendumi tulemusel otsustas rahvas 67% toetusega et Eesti ühineb Euroopa Liiduga ja kiitis heaks ka vastava muutuse Põhiseadusesse. Valitsusjuhina olin “JA” üks eestkõnelejatest.

–  Eesti õigussüsteemi kuuluvus Kontinentaal–Euroopa õigussüsteemi. See oli väga põhimõtteline poliitilis-kultuuriline valik pärast iseseisvuse taastamist, millise õigussüsteemi põhimõtted võetakse aluseks Eesti riigi ülesehitamisel 1992.

–  Eesti ühinemine Eurotsooniga kui ka strateegia 2008–2009 majanduskriisiga toimetulekuks.

–  Lisaks on palju muid kaalukaimaid otsuseid. Vt ka vastuseid küsimustele 1–3.

Sõltumatus

7.  Aluslepingus on sätestatud, et kontrollikoja liikmed peavad olema oma kohustuste täitmisel „täiesti sõltumatud”. Kuidas kavatsete seda tingimust oma tulevaste kohustuste täitmisel järgida?

Kavatsen täies ulatuses järgida sõltumatuse nõudeid mis tulenevad Euroopa Aluslepingust, Euroopa Kontrollikoja eetikajuhistest ja käitumisjuhistest. Samuti järgin põhimõtteid, mis on sätestatud rahvusvahelise kõrgeimate kontrolliasutuste katusorganisatsiooni –INTOSAI– Lima ja Mexico deklaratsioonides.

Kandes Euroopa Kontrollikoja liikme kohustusi, ma väldiksin rangelt igasuguseid olukordi mis võiksid viia huvide konfliktini. See tähendab, et oma kohustuste täitmisel ma ei taotle ega võta vastu juhiseid ei üheltki valitsuselt ega mingilt muult organilt. Ma hoidun kõigest, mis on kokkusobimatu minu tulevase ametiga. Ametikohustuste täitmisel juhindun ma ainult Euroopa Liidu üldistest huvidest.

8.  Kas Teil või Teie lähisugulastel (vanematel, vendadel või õdedel, seaduslikul elukaaslasel või lastel) on äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võivad sattuda vastuollu Teie tulevase tööga?

Ei minul ega ka minu lähisugulastel ei ole äri- või finantshuvisid või muid kohustusi, mis võiks sattuda vastuollu minu tulevase tööga Kontrollikoja liikmena.

9.  Kas olete valmis avaldama kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ning need avalikustama?

Ma avaldan kontrollikoja presidendile kõik oma majanduslikud huvid ja muud kohustused ja leian, et nende avalikustamine on normaalne praktika. Vastavalt Eesti seadusandlusele olen viimase 18 aasta jooksul avaldanud oma majanduslikud huvid ja muud kohustused pädevale komisjonile (nüüdselt Riigikogu Korruptsioonivastasele erikomisjonile), kes on need deklaratsioonid ka avalikustanud.

10.  Kas olete praegu seotud mõne kohtumenetlusega? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Ei, ma ei ole praegu seotud ühegi kohtumenetlusega.

11.  Kas täidate aktiivset või täidesaatvat rolli poliitikas ning kui see nii on, siis millisel tasandil? Kas olete viimase 18 kuu jooksul tegutsenud poliitilisel ametikohal? Kui jah, andke palun selle kohta lähemat teavet.

Olen valitud Riigikogu liikmeks 2015 a üldvalimiste tulemusel. Riigikogus olen Euroopa Liidu asjade komisjoni ja väliskomisjoni liige ning erakonna fraktsiooni liige. Kuulun erakonna Isamaa ja Res Publica Liit eestseisusesse ja volikokku.

12.  Kas astute kontrollikoja liikmeks nimetamise korral tagasi kõikidelt valitavatelt ametikohtadelt ja loobute igasugusest aktiivsest tegevusest vastutaval ametikohal poliitilises erakonnas?

Jah, ma astun tagasi Riigikogu liikme kohalt ning kõikidelt erakonna valitud juhtorgani (eestseisus, volikogu) liikme kohtadelt.

13.  Kuidas toimiksite tõsise eeskirjade rikkumise või koguni pettuse ja/või korruptsioonijuhtumi korral, millesse on segatud isikud Teie päritoluliikmesriigist?

Pettus, korruptsioon või eeskirjade jäme eiramine on iga demokraatliku ühiskonna alustalasid õõnestavad nähtused. Nendega võitlemine on iga kodaniku ülesanne.

Olen oma kõigis eelnevates ametites näidanud ülesse leppimatut suhtumist avalike vahendite kuritarvitamisse. Pean oluliseks nii ennetavat tegevust kui ka mõjusate kontrollifunktsioonide rolli.

Juhul kui minu tulevases ametis sattuksin kokku rikkumistega oma päritoluriigist, siis käituksin erapooletult ehk käsitleksin neid võrdselt mis iganes liikmesriigist pärinevate juhtumitega.

Kontrollikojas on hästi paika pandud protseduurid kuidas selliseid juhtumeid menetleda. Neid reegleid kavatsen ma rangelt järgida.

Juhul kui tegemist peaks olema isikutega keda ma varasemast tunnen, siis pean vajalikuks eraldi konsulteerida Kontrollikoja presidendiga. Korruptsiooni- ja pettusega seotud juhtudel on oluline, et asjad mitte ainult ei ole korrektsed vaid ka näivad korrektsed. Teatud juhtudel võib olla parim lahedus kui vastava liikmesriigi liige annab teatud auditilõikude vastutuse üle mõne teise liikmesriigi liikmele.

Kohustuste täitmine

14.  Millised peaksid olema usaldusväärse finantsjuhtimise kultuuri põhijooned kõikides avaliku sektori asutuses? Kuidas saaks Euroopa Kontrollikoda selle tõhustamisele kaasa aidata?

Avaliku sektori kasutada olevad eelarvevahendid tulevad maksumaksja taskust. Nii on ka EL eelarvega. Maksumaksjal on legitiimne õigus teada, et kas tema raha on kasutatud kõige paremal võimalikul moel. Teiste sõnadega, eelarvevahendid tuleb kasutada järgides usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid – raha tuleb kasutada säästlikult, tõhusalt ning mõjusalt.

Nii on ka EL seadusandluses (alusleping ja finantsmäärus) ette nähtud, et eelarvevahendid tuleb kasutada vastavuses usaldusväärse finantshalduse printsiipidega.

Usaldusväärse finantsjuhtimise põhieeldused on, et juhtimise-, aruandluse- ja kontrolli/auditiahelad on selgelt ja loogiliselt paika pandud:

–  Eelarve, eesmärgid ja soovitavad tulemused seatakse eelarve heakskiitvate institutsioonide poolt;

–  Eelarve elluviimise eest vastutaval institutsioonil on vajalikud ressursid ja volitused soovitavate tulemuste saavutamiseks ning ta viib kokkulepitud poliitikad nõuetekohaselt ellu;

–  Eelarve elluviimise eest vastutav institutsioon annab kokkulepitud regulaarsusega aru raha kasutamisest ning eesmärkide saavutamisest;

–  Kontrolli/auditiasutused (eelkõige kõrgeim kontrolliasutus) annavad kindluse täidesaatva võimu poolt esitatava info korrektsuse ja asjakohasuse kohta, seda nii eelarvet heakskiitvale institutsioonile kui ka laiemale avalikkusele;

–  Eelarve üle otsustavad institutsioonid menetlevad hoolikalt täitevvõimu tegevusaruandlust, eesmärgiga anda maksumaksjale kindlustunne, et tema maksuraha on kasutatud reeglipäraselt ning tulemuslikult. Probleemide korral antakse täitevvõimule selged suunised olukorra parendamiseks.

Siinkohal rõhutaksin, et läbi kõigi nende protsessisammude puhul on oluline tagada otsuste ja aruandluse läbipaistvus. On oluline, et kõigele oleks üheselt selge - mida Komisjon ja liikmesriikide ametiasutused pidid saavutama ja mida nad siis ka tegelikult saavutasid.

Asjakohane aruandlus peab sisaldama mitte lihtsalt tuhandeid fakte vaid see peab olema konsolideeritud parlamendile ja avalikkusele lihtsalt kättesaadavaks ja arusaadavaks teabeks.

Kontrollikoda kui EL kõrgeim kontrolliasutus saab ja peab andma oma panuse selleks, et nimetatud juhtimise-, aruandluse- ja kontrolliahelad arukalt ja mõjusalt toimiksid. Eelkõige tuleb muidugi tagada, et ta oma minimaalrolli laitmatult välja kannab, st annab aru kas täitevvõimu sooritus ja aruandlus tagab vahendite säästliku, tõhusa ja mõjusa kasutamise.

Usun, et Kontrollikoda saab enam panustada ka kogu EL rahade kasutamise üldjuhtimise parendamisse. Hiljutine eriaruanne nr 27/2016 „Euroopa Komisjoni juhtimine kui parim tava?” on samm õiges suunas. Saan ainult toetada Kontrollikoja seisukohta, et Komisjon peab olema juhtimise alal olema eeskujuks ning olema teerajaja parima tava edasiarendamisel.

15.  Aluslepingu kohaselt peab kontrollikoda aitama Euroopa Parlamendil kasutada oma volitusi eelarve täitmise kontrollimisel. Kuidas parandaksite veelgi kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi (eelkõige selle eelarvekontrollikomisjoni) koostööd, et suurendada nii avalikku järelevalvet üldkulude üle kui ka kulutõhusust?

Hetkel, veel kõrvaltvaatajana, tundub Kontrollikoja ja Euroopa Parlamendi, ja eriti selle eelarvekontrollikomisjoni, koostöö olevat igati aktiivne. Kontrollikoja panus on nähtav. Tundub, et kvantitatiivselt on saavutatud isegi teatud piirid. Ligi 40 tulemusauditi aruannet aastas peaks arvuliselt olema enam kui piisav.

Kontrollikoda saab aidata Euroopa Parlamenti tema eelarve täitmise kontrolli ülesannete täitmisel eelkõige asjakohasemate ja õigeaegsete auditiaruannete tootmisega. Selleks tuleb ise olla suutlik tegema kõrgemal tasemel audititööd. Aga oluline on ka aktiivselt kuulata parlamendi soove võimalike audititeemade osas.

Ma usun, et Kontrollikoja auditite mõjususe parendamiseks oleks oluline viia nende arutelu ka parlamendi teistesse komisjonidesse. See on mõistagi parlamendi suveräänne siseasi kuidas oma tööd korraldada aga näiteks põllumajanduse tehnilise iseloomuga auditite arutelu võiks pakkuda olulist sisendit vastava valdkonna komisjonile.

Mina isiklikult olen valmis kasutama kogu oma kogemust toetamaks nende kahe institutsiooni vahelist koostööd panustamaks Euroopa projekti õnnestumisse. Ma usun, et kontrollikoda saab oma tööga olulisel määral abistada Euroopa Parlamenti ning seeläbi ka aidata kaasa kodanike usalduse taastamisele EL ja tema institutsioonide osas.

16.  Millist lisandväärtust tulemusaudit Teie arvates annab ja kuidas tuleks selle tulemused juhtimisse kaasata?

Olles Eesti riigikontrolör pöörasin erilist rõhku tulemusauditi arendamisele. Tegin seda aga mitte ainult selle moodsa audititoote arendamiseks, vaid eelkõige selleks, et viia läbi tulemusauditite kogu avalikku haldust uuele tasemele.

Tulemusauditite mõjukus tuleneb eelkõige õigest ja hästi ajastatud teemade valikust. Väheoluliste teemade kuitahes perfektne auditeerimine ei loo just palju lisandväärtust ühiskonnale. Kontrollikoja 2014 a peer-review annab arvukalt häid soovitusi kuidas Kontrollikoja tulemusauditi alast ekspertiisi edendada.

Tulemusauditite mõju mõõdupuuks saab olla ikka muutused tegelikus keskkonnas. Probleemide tegelik lahendamine, mitte aktsepteeritud ja täidetud ettepanekute arv. Pean silmas, et audiitori ning auditeeritava edukust ei mõõdetaks aktsepteeritud ning elluviidud soovituste järgi. See tekitab kiiresti olukorra kus vastastikult sobivaid ettepanekuid formuleeritakse. Mõnikord on tarvis heas mõttes murda täitevõimu tegutsemisrutiine, sellistel juhtudel on vältimatu Euroopa Parlamendi mõistmine ja toetus.

Mõjusate tulemusauditite tegemisel on oluline nende audititega tuvastatud probleemide lahendamisest huvituva partneri olemasolu. Eelarvekontrolli komisjoni näol on Kontrollikojal suurepärane partner. Ei ole vähimatki kahtlust, et teie komisjon teostab parlamentaarset kontrolli täitevvõimu tegevuse üle selle sõna kõige otsesemas tähenduses. Samuti on oluline, et auditeeritav (siinkohal Komisjon) jõuaks arusaamisele probleemide olemusest ning astuks sisulisi samme olukorra parendamiseks.

Üheks oluliseks aspektiks tulemusauditite puhul on ka võimalus keskenduda mitte ainult negatiivsetele aspektidele. Tulemusaudit saab olla vägagi mõjus kui tuvastada häid praktikaid ning neid tutvustada.

17.  Kuidas saaks parandada kontrollikoja, liikmesriikide kontrolliasutuste ja Euroopa Parlamendi (eelarvekontrollikomisjoni) koostööd ELi eelarve auditeerimisel?

Euroopa Liidu toimimise leping kutsub Euroopa Kontrollikoda ja liikmesriikide kõrgemaid kontrolliasutusi üles tegema koostööd vastastikuse usalduse vaimus, säilitades samal ajal oma sõltumatust.

Sellelaadne koostöö toimub nn kontaktkomitee egiidi all. Tean oma varasemast kogemusest, et Kontrollikoda on igati aktiivne seda koostöövormi eest vedama. Olen igati omalt poolt valmis toetama auditialase koostöö süvendamist Kontrollikoja ja liikmesriikide kõrgemate kontrolliasutuste vahel.

Leian, et selle koostöö jaoks on rohkem potentsiaali tulemusauditi poolel. Ja seda eriti valdkondades kus globaalseid probleeme oleks otstarbekas rahvusvahelises koostöös auditeerida. Näiteks kliimasoojenemise ja energeetika probleeme oleks mõttekas katta võimalikult laia lähenemisega. Hiljutine kontaktkomitee avaldas ka toetust koostöö süvendamisele nendes valdkondades.

Vastavusauditi osas peab Kontrollikoda olema avatud ning jagama oma auditimetoodikat (näiteks põllumajandustoetuste auditiküsimustikud) kõigi asjast huvitatud auditi- ja kontrolliasutustega. See võimaldaks tagada, et tehtavad kontrollid oleksid sama ulatusega ning seetõttu saaksid kõik kontrolliahelas asuvad asutused üksteise tööd paremini kasutada. Senine praktika ühisauditite osas liikmesriikide ei ole erinevatel põhjustel soovitud tulemusi toonud. Samas juhin tähelepanu, et päris paljud kõrgemad kontrolliasutused kannavad EL vahendite auditeerimisahelas oma rolli, st nad on sertifitseerivad asutused paljudes liikmesriikides.

Euroopa Parlamendi soove ELi eelarve auditeerimise alaseks koostööks peab Kontrollikoda mõistagi tõsiselt arvesse võtma. Kontrollikoda ei peaks mitte ainult neid kokku koguma vaid ka ise aktiivselt võimalikke valikuid pakkuma.

18.  Kuidas arendaksite edasi Euroopa Kontrollikoja aruandlust, et anda Euroopa Parlamendile kogu vajalik teave liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud andmete täpsuse kohta?

Euroopa Kontrollikoja auditiaruanded on oluliseks sisendiks Euroopa Parlamendile ja Nõukogule nende iga-aastases EL eelarve heakskiidumenetluses.

80% EL eelarvevahendeid kulutatakse liikmesriikide ametiasutuste poolt. Seega on igati legitiimne, et liikmesriigid annavad selle raha kasutamise reeglipärasuse aga ka tulemuslikkuse kohta aru. Euroopa Komisjoni vastutada on, et see esitatav info oleks asjakohane ning korrektne. Euroopa Kontrollikoja, kui sõltumatu välisaudiitori roll on informeerida läbi oma aruannete Euroopa Parlamenti, Nõukogu ja avalikkust, et liikmesriikide ja komisjoni esitatud andmed on asjakohased ja korrektsed.

Ma saan hästi aru, et parlamendil on soov saada rohkem ja eelkõige usaldusväärsemat infot liikmesriikide ametivõimude tegevuse kohta nende kaasvastutuses olevate eelarvevahendite osas. Olen veendunud, et kontrollikoda peab seda soovi oma auditite kavandamisel arvesse võtma. Käimasoleva heakskiidumenetluse aruteludest olen aru saanud, et kontrollikoda on ka otsimas lahendusi.

Keskpikas perspektiivis tuleks aga hoolikalt üle vaadata, et kas liikmesriikide ja komisjoni poolt toodetav info on just see, mis oleks hädatarvilik heakskiidumenetluse või muude järelevalve protseduuride jaoks. Vaadates komisjoni erinevate pea-direktoraatide poolt toodetavat infot (iga-aastased tegevusaruanded), siis tundub et kohati on bürokraadid rakendamas kliendi infoga uputamise taktikat. Käimasoleva programmiperioodi aruandlus on sätestatud tootma eelkõige vastavusinfot (veamäär fondis x ja fondis z). Mitte vähem oluline on aga info eelarve tulemusliku kasutamise kohta. Komisjon on nüüd viimasel aastal hakanud rohkem rääkima raha kasutamise tulemuslikkusest. Juhin tähelepanu, et selle programmiperioodi reeglid on juba paar aastat tagasi paika pandud. Ma näen siiski, et siin kohal saaks Kontrollikoda tugevdada oma pingutusi ja aidata aktiivselt kaasa mõelda kuidas muuta EL rahade kasutamist tulemuslikumaks, samas unustamata et ka reeglite järgimine on oluline. Hea tahtmise korral võimaldaks juba eelseisev mitmeaastase eelarveraamistiku vaheülevaade optimeerida aruandluse süsteemi ning viia seda rohkem vastavusse Euroopa Parlamendi ja maksumaksjate ootustega.

Muud küsimused

19.  Kas võtate oma kandidatuuri tagasi, kui Euroopa Parlament ei poolda Teie nimetamist kontrollikoja liikmeks?

Iga kontrollikoja liikme ametikohustuste edukaks täitmiseks on vältimatu eeldus Euroopa Parlamendi usaldus.

Ma olen veendunud, et minu senine töö- ja elukogemus vastavad täielikult Euroopa Kontrollikoja liikmetele esitatud nõuetele.

Juhul kui Euroopa Parlament siiski peaks leidma, et on põhjust kahelda minu vastavuses Kontrollikoja liikmele esitatud ametinõuetele ja/või sõltumatuses, siis palun Eesti Vabariigi valitsusel võtta minu kandidatuur tagasi.

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Kontrollikoja liikmete koosseisu osaline uuendamine – Eesti kandidaat
Viited	12886/2016 – C8-0445/2016 – 2016/0817(NLE)
Konsulteerimise / nõusolekutaotluse kuupäev	27.10.2016
Vastutav komisjon        istungil teada andmise kuupäev	CONT 21.11.2016
Raportöörid        nimetamise kuupäev	Bart Staes 14.11.2016
Vastuvõtmise kuupäev	5.12.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	15 5 1
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Inés Ayala Sender, Martina Dlabajová, Luke Ming Flanagan, Ingeborg Gräßle, Bogusław Liberadzki, Verónica Lope Fontagné, Monica Macovei, Georgi Pirinski, Bart Staes, Indrek Tarand, Michael Theurer, Marco Valli, Derek Vaughan, Tomáš Zdechovský, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Caterina Chinnici, Andrey Novakov, Julia Pitera, Miroslav Poche, Patricija Šulin
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Tunne Kelam
Esitamise kuupäev	8.12.2016