RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist

13.1.2017 - (COM(2015)0337 – C8-0190/2015 – 2015/0148(COD)) - ***I

Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon
Raportöör: Ian Duncan
Arvamuse koostaja (*):
Fredrick Federley, tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon
(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

Menetlus : 2015/0148(COD)

Menetluse etapid istungitel

Dokumendi valik :

A8-0003/2017

Esitatud tekstid :

A8-0003/2017

Arutelud :

PV 13/02/2017 - 13
CRE 13/02/2017 - 13
PV 05/02/2018 - 22
CRE 05/02/2018 - 22

Hääletused :

PV 15/02/2017 - 7.7
CRE 15/02/2017 - 7.7
Selgitused hääletuse kohta
PV 06/02/2018 - 5.5
Selgitused hääletuse kohta

Vastuvõetud tekstid :

P8_TA(2017)0035
P8_TA(2018)0024

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT
SELETUSKIRI
VÄHEMUSE ARVAMUS
TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS(*)
ARENGUKOMISJONI ARVAMUS
VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist

(COM(2015)0337 – C8-0190/2015 – 2015/0148(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2015)0337),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 192 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0190/2015),

– võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

– võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 14. detsembri 2015. aasta arvamust[1],

– võttes arvesse Regioonide Komitee 7. aprilli 2016. aasta arvamust[2],

– võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

– võttes arvesse keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni raportit ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjoni ja arengukomisjoni arvamusi (A8-0003/2017),

1. võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

2. palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon kavatseb seda oluliselt muuta või selle muu tekstiga asendada;

3. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ¹⁵ loodi liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, mille eesmärk on vähendada tulemuslikult ja majanduslikult tõhusalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning tugevdada jätkusuutlikult liidu tööstust süsinikdioksiidi ja investeeringute lekke ohu suhtes.

__________________

¹⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

¹⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

Selgitus

Tuleks täpsustada, et direktiivi eesmärk on saavutada heitkoguste vähendamise teatav tase viisil, mis ei too kaasa süsinikdioksiidi ega investeeringute leket. See on oluline nii keskkonna seisukohast (et vältida heitkoguste ümberpaigutumist) kui ka majanduse seisukohast (tegevuse ja töökohtade ümberpaigutamine). Seetõttu tuleks kõnealune asjaolu lisada artiklisse 1, et teadvustada seda täielikult ühe põhieesmärgina.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

__________________

¹⁶http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 a) Selleks et täita kokkulepitud kohustus, mille kohaselt aitavad kõik majandussektorid kaasa niisuguse eesmärgi saavutamisele, milleks on vähendada 2030. aastaks liidu kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aasta tasemega kokku vähemalt 40 %, on oluline, et ELi HKSi, mis on küll liidu peamine vahend oma pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks, täiendatakse samaväärsete lisameetmetega muudes õigusaktides ja õiguslikes vahendites, mis on seotud ELi HKSi mittekuuluvate sektorite kasvuhoonegaaside heitkogustega.

Selgitus

ELi HKSi koostoime õiguslike lisameetmetega rõhutab, kui tähtis on tagada edasipüüdlikkus nii HKSi kuuluvates kui ka mittekuuluvates sektorites, pidades eelkõige silmas eelseisvat maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ning jõupingutuste jagamise alase otsuse läbivaatamist.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 b) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul 12. detsembril 2015. aastal Pariisis vastu võetud kokkuleppe (edaspidi „Pariisi kokkulepe”) kohaselt on riigid kohustatud võtma kasutusele meetmed, et saavutada rohkem kui 180 kavatsetavat riiklikult kindlaksmääratud panust, mis hõlmavad ligikaudu 98 % ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Pariisi kokkuleppe eesmärk on piirata maailma keskmise temperatuuri tõusu nii, et see jääks tööstuseelse tasemega võrreldes kindlalt alla 2 °C, ning teha jõupingutusi, et hoida temperatuuritõus tööstuseelse tasemega võrreldes alla 1,5 °C. Paljud neist meetmetest hõlmavad eeldatavasti süsinikdioksiidi heite maksustamist või sarnaseid meetmeid ning seetõttu tuleks käesolevas direktiivis sätestada läbivaatamisklausel, et võimaldada komisjonil vajaduse korral esitada ettepanekuid heitkoguste ulatuslikuma vähendamise kohta pärast esimest Pariisi kokkuleppe kohast tulemuste kokkuvõtte tegemist 2023. aastal, üleminekuperioodi süsinikdioksiidi lekke sätete kohandamise kohta väljaspool liitu toimuva süsinikdioksiidi heite maksustamise mehhanismide arengu kajastamiseks ning täiendavate poliitikameetmete ja -vahendite kohta, mille eesmärk on tõhustada liidu ja selle liikmesriikide kasvuhoonegaaside vähendamise alaseid kohustusi. Läbivaatamisklausel peaks tagama ka selle, et kuue kuu jooksul pärast 2018. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuvat hõlbustavat dialoogi võetakse vastu teatis, milles hinnatakse kliimamuutusi käsitlevate liidu õigusaktide kooskõla Pariisi kokkuleppe eesmärkidega.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 c) Vastavalt Pariisi kokkuleppele ja kooskõlas kaasseadusandjate võetud kohustusega, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/29/EÜ^{1 a} ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ^{1 b}, peavad kõik majandussektorid aitama kaasa süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisele. Selleks tehakse ja tuleks soodustada jõupingutusi rahvusvahelisest meretranspordist pärit heitkoguste piiramiseks Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) kaudu eesmärgiga koostada selge IMO tegevuskava kliimapoliitika meetmete jaoks, et vähendada laevandusest pärit süsinikdioksiidi heitkoguseid ülemaailmsel tasandil. IMO raames rahvusvahelisest meretranspordist pärit heitkoguste vähendamise alaste selgete eesmärkide vastuvõtmisest on saanud väga kiireloomuline küsimus ja eeltingimus selleks, et liit ei võtaks täiendavaid meetmeid merendussektori lisamiseks ELi HKSi. Kui aga niisugust kokkulepet ei saavutata 2021. aasta lõpuks, tuleks kõnealune sektor lisada ELi HKSi ja tuleks luua fond laevaoperaatorite panuse jaoks ja kollektiivse nõuetele vastavuse jaoks seoses süsinikdioksiidi heitkogustega, mis kuuluvad juba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2015/757 ^{1 c} kehtestatud liidu seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi (liidu sadamates viibimise ajal ning niisugustesse sadamatesse suunduvatel ja sealt lahkuvatel reisidel tekkivad heitkogused). Merendussektori saastekvootide enampakkumisest saadud tulu tuleks osaliselt kasutada energiatõhususe parandamiseks ja niisuguste investeeringute toetamiseks, mida tehakse uuenduslikesse tehnoloogiatesse, mille eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid merendussektoris, k.a lähimerevedu ja sadamad.

__________________

^{1 a} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 140, 5.6.2009, lk 63).

^{1 b} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

^{1 c} Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa Ülemkogu kinnitas, et selle eesmärgi saavutamise peamine Euroopa vahend on hästi toimiv ja reformitud ELi HKS koos instrumendiga turu stabiliseerimiseks, sealjuures kohaldatakse alates 2021. aastast iga-aastast vähendamistegurit 2,2 %; lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) (direktiivi tekstis on kasutatud terminit „saastekvoot”) tasuta eraldamine ei lõpe, olemasolevate meetmetega aga jätkatakse ka pärast 2020. aastat, et hoida ära kliimapoliitikast tingitud süsinikdioksiidi heite ülekandumise (direktiivi tekstis on kasutatud terminit „süsinikdioksiidi leke”) ohtu, senikaua kui muud tähtsamad majandusriigid ei ole võtnud kohustust teha võrreldavaid jõupingutusi, vähendamata enampakkumisel müüdavate LHÜde osa. Enampakkumisel müüdavat osa tuleks õigusaktides väljendada protsendimäärana, et suurendada investeerimisotsustega seotud planeerimiskindlust, parandada läbipaistvust ning muuta kogu süsteem lihtsamaks ja kergemini mõistetavaks.

(3) Selle eesmärgi saavutamise peamised Euroopa vahendid on hästi toimiv ja reformitud ELi HKS koos tõhustatud instrumendiga turu stabiliseerimiseks ja saastekvootide märkimisväärse suurusega ülejäägi turult kõrvaldamine, sealjuures kohaldatakse alates 2021. aastast iga-aastast vähendamistegurit 2,4 %; saastekvootide tasuta eraldamine ei lõpe, olemasolevate meetmetega aga jätkatakse ka pärast 2020. aastat, et hoida ära kliimapoliitikast tingitud süsinikdioksiidi lekke ohtu, senikaua kui muud tähtsamad majandusriigid ei ole võtnud kohustust teha võrreldavaid jõupingutusi. Enampakkumisel müüdavat osa tuleks õigusaktides väljendada protsendimäärana, mis peaks alanema sektoriülese paranduskoefitsiendi kohaldamise korral, et suurendada investeerimisotsustega seotud planeerimiskindlust, parandada läbipaistvust, muuta kogu süsteem lihtsamaks ja kergemini mõistetavaks ning kaitsta sektoriülese paranduskoefitsiendi kohaldamise eest sektoreid, kus esineb kõige suurem süsinikdioksiidi lekke oht. Need sätted tuleks korrapäraselt läbi vaadata kooskõlas Pariisi kokkuleppega ja vajaduse korral tuleks neid vastavalt kohandada, et täita kõnealuse kokkuleppe kohased liidu kliimakohustused.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3 a) Vähim arenenud riigid on eriti haavatavad kliimamuutuste mõju suhtes ning tekitavad üksnes väga väikese osa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu tuleks eriti tähtsaks pidada vähim arenenud riikide vajadustega tegelemist, kasutades ELi HKSi saastekvoote kliimameetmete rahastamiseks, eelkõige kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel loodud Rohelise Kliimafondi kaudu.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Liidu tähtsaim ülesanne on elujõulise energialiidu loomine, et tagada oma kodanikele ja tööstusele kindel, jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Selle saavutamine nõuab kaugelepürgiva kliimameetme jätkuvat rakendamist liidu kliimapoliitika nurgakiviks oleva ELi HKSi kaudu ja energialiidu muude aspektide edendamist¹⁷. Arvesse tuleb võtta ELi HKSi koostoimet liidu ja riikide muu kliima- ja energiapoliitikaga, mis mõjutab ELi HKSi saastekvootide nõudlust. 2030. aasta raamistikus võetud sihi elluviimine ja energialiidu muude aspektide osas tehtavate edusammude piisav käsitlemine aitavad kaasa põhjendatud süsinikdioksiidi hinna kujundamisele ja ka edaspidi kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusa vähendamise hoogustamisele.

__________________

¹⁷ COM(2015) 80, millega kehtestatakse vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4 a) Suurem edasipüüdlikkus energiatõhususe valdkonnas võrreldes nõukogu poolt vastu võetud 27 % eesmärgiga peaks tooma kaasa rohkem tasuta eraldatavaid saastevoote tööstuse jaoks, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke oht.

Selgitus

President Juncker toetas energiatõhususe puhul vähemalt 30 % eesmärki. Enamik Euroopa Parlamendi liikmeid sooviks veel suuremat eesmärki. Sellega kaasneb muidugi ulatuslikum heitkoguste vähendamine jõupingutuste jagamise raames. Seetõttu tuleks alandada jõupingutuste jagamise ülemmäära ja seda vahet tuleks kasutada süsinikdioksiidi lekke ohus oleva tööstuse kaitseks.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 on sätestatud, et liidu poliitika peab tuginema „saastaja maksab” põhimõttel, ja sellest lähtudes kehtestatakse direktiiviga 2003/87/EÜ üleminek teatud aja jooksul täielikule enampakkumisele. Täieliku ülemineku edasilükkamise õigustatud ajendiks on süsinikdioksiidi heite ülekandumise ärahoidmine ning saastekvootide LHÜde tasuta eraldamist tööstusele õigustab eesmärk kõrvaldada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise tegelikud riskid kolmandates riikides, kus tööstusele ei kohaldata võrreldavaid süsinikdioksiidi heitkoguste piiranguid, senikaua kui muud tähtsamad majandusriigid ei ole kohustunud võtma võrreldavaid kliimapoliitika meetmeid.

(5) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 on sätestatud, et liidu poliitika peab tuginema „saastaja maksab” põhimõttel, ja sellest lähtudes kehtestatakse direktiiviga 2003/87/EÜ üleminek teatud aja jooksul täielikule enampakkumisele. Täieliku enampakkumise ajutise edasilükkamise õigustatud ajendiks on süsinikdioksiidi lekke ärahoidmine ning saastekvootide tasuta eraldamine tööstusele on õigustatud erand põhimõttest, mille kohaselt peaks maksma saastaja, tingimusel et ei toimu ülemäärast eraldamist, kusjuures eesmärk on kõrvaldada kasvuhoonegaaside heitkoguste suurenemise tegelikud riskid kolmandates riikides, kus tööstusele ei kohaldata võrreldavaid süsinikdioksiidi heitkoguste piiranguid, senikaua kui muud tähtsamad majandusriigid ei ole kohustunud võtma võrreldavaid kliimapoliitika meetmeid. Selleks peaks saastekvootide tasuta eraldamine olema dünaamilisem ja vastama käesolevas direktiivis sätestatud künnistele.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Üldreegliks jääb LHÜde müümine enampakkumisel, erandiks nende tasuta eraldamine. Nagu Euroopa Ülemkogu ka kinnitas, ei tohiks järelikult vähendada enampakkumisel müüdavat LHÜde osa, mis moodustas 2013.–2020. aastal 57 % LHÜdest. Komisjoni mõjuhinnangus¹⁸ esitatakse üksikasjad enampakkumisele pandava osa kohta ja täpsustatakse, et see 57 % suurune osa kujuneb liikmesriikide nimel enampakkumisele pandud LHÜde arvel, mille hulka kuuluvad uute osalejate jaoks reserveeritud, kuid eraldamata LHÜd, teatud liikmesriikides elektritootmise ajakohastamiseks eraldatud LHÜd ja LHÜd, mis pannakse enampakkumisele hiljem, sest nad paigutatakse turustabiilsusreservi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/… ¹⁹.

(6) Üldreegliks jääb saastekvootide müümine enampakkumisel, erandiks nende tasuta eraldamine. Järelikult tuleks enampakkumisel müüdavat saastekvootide osa, mis peaks 2021.–2030. aastal moodustama 57 % saastekvootidest, vähendada sektoriülese paranduskoefitsiendi kohaldamise abil, et kaitsta sektoreid, kus esineb kõige suurem süsinikdioksiidi lekke oht. Komisjoni mõjuhinnangus esitatakse üksikasjad enampakkumisele pandava osa kohta ja täpsustatakse, et see 57 % suurune enampakkumisele pandav osa kujuneb liikmesriikide nimel enampakkumisele pandud saastekvootide arvel, mille hulka kuuluvad saastekvoodid, mis on reserveeritud moderniseerimisfondi loomiseks, mille eesmärk on parandada energiatõhusust ja moderniseerida teatavate liikmesriikide energiasüsteeme, saastekvoodid, mis on reserveeritud sellistele sektoritele või allsektoritele hüvitise pakkumiseks, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, saastekvoodid, mis on reserveeritud õiglase ülemineku fondi loomiseks, mille eesmärk on toetada piirkondi, kus suur osa töötajatest on rakendatud süsinikdioksiidile toetuvates sektorites ja SKP elaniku kohta on liidu keskmisest tunduvalt väiksem, ning saastekvoodid, mis pannakse enampakkumisele hiljem, sest need paigutatakse turustabiilsusreservi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/1814¹⁹.

__________________

¹⁸ SEC(2015) XX.

¹⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2015/…, …, milles käsitletakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L […], […], lk […]).

¹⁹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. oktoobri 2015. aasta otsus (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L 264, 9.10.2015, lk 1).

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Kuna muude riikide meetmed ei paku tööstusele võrreldavaid heitkoguste vähendamise stiimuleid, tuleks liidu heitkoguste vähendamisest saadava keskkonnaalase kasu säilimiseks jätkata LHÜde tasuta eraldamist selliste sektorite ja allsektorite käitistele, kus on süsinikdioksiidi heite ülekandumise tegelik oht. ELi HKSi rakendamisel saadud kogemused näitavad, et sektorites ja allsektorites esinev süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht on erineval tasemel ja et LHÜde tasuta eraldamine on süsinikdioksiidi heite ülekandumist ära hoidnud. Mõnes sektoris ja allsektoris võib süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht olla suurem, teised suudavad aga märgatava osa heitkoguseid katvatest LHÜde kuludest tootehindadesse üle kanda, kaotamata turuosa ja kandes ainult järelejäänud osa kuludest, mistõttu nendes on süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht väike. Komisjon peaks kindlaks tegema ja eristama asjaomaseid sektoreid nende kaubandusmahu ja heitemahukuse põhjal, et määratleda paremini süsinikdioksiidi heite tegeliku ülekandumise ohuga sektorid. Kui nendele kriteeriumidele tuginedes ületatakse künnis, mis on kindlaks määratud kõnealuste sektorite ja allsektorite võime põhjal kanda kulud üle tootehindadesse, võib sektoris või allsektoris esineda süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht. Muudel juhtudel on süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht väike või see puudub. Kui lisaks võetakse arvesse elektritootmisest väljapoole jäävate sektorite ja allsektorite võime kanda kulud üle tootehindadesse, väheneks selle tagajärjel ka juhuslik kasum.

(7) Kuna muude riikide meetmed ei paku tööstusele võrreldavaid heitkoguste vähendamise stiimuleid, tuleks liidu heitkoguste vähendamisest saadava keskkonnaalase kasu säilimiseks jätkata ajutiselt saastekvootide tasuta eraldamist selliste sektorite ja allsektorite käitistele, kus on süsinikdioksiidi lekke tegelik oht. ELi HKSi rakendamisel saadud kogemused näitavad, et sektorites ja allsektorites esinev süsinikdioksiidi lekke oht on erineval tasemel ja et saastekvootide tasuta eraldamine on süsinikdioksiidi leket ära hoidnud. Mõnes sektoris ja allsektoris võib süsinikdioksiidi lekke oht olla suurem, teised suudavad aga märgatava osa heitkoguseid katvatest saastekvootide kuludest tootehindadesse üle kanda, kaotamata turuosa ja kandes ainult järelejäänud osa kuludest, mistõttu nendes on süsinikdioksiidi lekke oht väike. Komisjon peaks kindlaks tegema ja eristama asjaomaseid sektoreid nende kaubandusmahu ja heitemahukuse põhjal, et määratleda paremini süsinikdioksiidi lekke tegeliku ohuga sektorid. Kui nendele kriteeriumidele tuginedes ületatakse künnis, mis on kindlaks määratud kõnealuste sektorite ja allsektorite võime põhjal kanda kulud üle tootehindadesse, võib sektoris või allsektoris esineda süsinikdioksiidi lekke oht. Muudel juhtudel on süsinikdioksiidi lekke oht väike või see puudub. Kui lisaks võetakse arvesse elektritootmisest väljapoole jäävate sektorite ja allsektorite võime kanda kulud üle tootehindadesse, väheneks selle tagajärjel ka juhuslik kasum. Süsinikdioksiidi lekke ohtu sektorites ja allsektorites, mille puhul arvutatakse tasuta eraldatavad saastekvoodid aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesgaasi jaoks kehtestatud võrdlusaluste põhjal, tuleks samuti hinnata, kuna kõnealuseid tooteid toodetakse nii rafineerimis- kui ka keemiatehastes. Selleks et vähendada tasuta eraldatavate saastekvootide kättesaadavusele avalduvat survet, tuleks luua impordi kaasamise süsteem, mis vastab täielikult Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjadele. Selles süsteemis tuleks keskenduda väikese kaubandusmahu ja suure heitemahukusega sektoritele, näiteks tsemendi- ja klinkrisektorile.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Et kajastada tehnoloogia arengut asjaomastes sektorites ja teha neis kohandusi vastavalt eraldamisperioodile, tuleks käitistele LHÜde tasuta eraldamiseks kehtestada võrdlusalused, mis määratakse kindlaks 2007.–2008. aasta andmete alusel ja mida ajakohastatakse kooskõlas täheldatud keskmise paranemisega. Prognoositavuse huvides tuleks selleks kohaldada tegurit, mis väljendab parimat hinnangut arengu kohta sektorites, kes peaksid seejärel arvesse võtma käitiste selged, objektiivsed ja kontrollitud andmed, nii et sektoritel, mille paranemismäär erineb sellest tegurist oluliselt, on võrdlusalus, mis on lähemal nende tegelikule paranemismäärale. Kui andmete põhjal ilmneb, et erinevus vähendamistegurist on asjaomase perioodi aasta kohta 2007.–2008. aasta väärtusest rohkem kui 0,5 % võrra suurem või väiksem, kohandatakse seonduvat võrdlusalust selle protsendi võrra. Et tagada rafineerimis- ja keemiatehastes toodetavate aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesgaasi puhul ühesugused tingimused, tuleks jätkata aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesgaasi võrdlusaluste ühtlustamist rafineerimistehaste puhul kasutatavate võrdlusalustega.

(8) Et kajastada tehnoloogia arengut asjaomastes sektorites ja teha neis kohandusi vastavalt eraldamisperioodile, tuleks käitistele saastekvootide tasuta eraldamiseks kehtestada võrdlusalused, mis määratakse kindlaks 2007. ja 2008. aasta andmete alusel ja mida ajakohastatakse kooskõlas täheldatud keskmise paranemisega. Prognoositavuse huvides tuleks selleks kohaldada tegurit, mis väljendab tegelikku hinnangut 10 % kõige tõhusamate käitiste arengu kohta sektorites, kes peaksid seejärel arvesse võtma käitiste selged, objektiivsed ja kontrollitud andmed, nii et sektoritel, mille paranemismäär erineb sellest tegurist oluliselt, on võrdlusalus, mis on lähemal nende tegelikule paranemismäärale. Kui andmete põhjal ilmneb, et erinevus vähendamistegurist on asjaomase perioodi aasta kohta 2007. ja 2008. aastale vastavast väärtusest rohkem kui 1,75 % võrra kas suurem või väiksem, tuleks seonduvat võrdlusalust kohandada selle protsendi võrra. Kui andmete põhjal ilmneb aga paranemismäär, mis on asjaomasel perioodil kas 0,25 % või sellest madalam, tuleks asjaomast võrdlusalust kohandada selle protsendi võrra. Et tagada rafineerimis- ja keemiatehastes toodetavate aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesgaasi puhul ühesugused tingimused, tuleks jätkata aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesgaasi võrdlusaluste ühtlustamist rafineerimistehaste puhul kasutatavate võrdlusalustega.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liikmesriigid peaksid kooskõlas riigiabi eeskirjadega maksma osalist hüvitist nende sektorite või allsektorite käitistele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal esineb suur süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht, sest kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulud kantakse üle elektrihindadesse. Konventsiooniosaliste poolt Pariisi konverentsil vastu võetava protokolli ja selle juurde kuuluvate otsustega on vaja rahastamiskõlblike partnerite jaoks sätestada kliimameetmete jõulise rahastamise, tehnosiirde ja suutlikkuse arendamise tingimused, pidades silmas eriti kõige väiksema võimekusega riike. Avaliku sektori kliimameetmete rahalistel vahenditel on tähtis roll ressursside kaasamisel ka pärast 2020. aastat. Seetõttu tuleks enampakkumiste tulu kasutada ka kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks haavatavates kolmandates riikides. Kliimameetmete rahastamiseks kaasatavate vahendite hulk sõltub veel kavatsetavate riiklikult kindlaksmääratud panuste suurusest ja kvaliteedist, hilisematest investeerimiskavadest ja kohandamise ettevalmistamise protsessist liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid kasutama enampakkumise tulu ka selleks, et edendada oskuste kujundamist ja majanduse CO₂-heite vähendamisest tingitud tööjõu ümbersuunamist töökohtade vahetamise tõttu.

(9) Võrdsete tingimuste eesmärgi poole püüdlemisel peaksid liikmesriigid liidu tasandil kehtestatud keskse süsteemi raames maksma osalist hüvitist nende sektorite või allsektorite teatavatele käitistele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal esineb suur süsinikdioksiidi lekke oht, sest kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulud kantakse üle elektrihindadesse. Avaliku sektori kliimameetmete rahalistel vahenditel on tähtis roll ressursside kaasamisel ka pärast 2020. aastat. Seetõttu tuleks enampakkumiste tulu kasutada ka kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks haavatavates kolmandates riikides. Kliimameetmete rahastamiseks kaasatavate vahendite hulk sõltub veel esildatud kavatsetavate riiklikult kindlaksmääratud panuste suurusest ja kvaliteedist, hilisematest investeerimiskavadest ja kohandamise ettevalmistamise protsessist liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid ühtlasi tegelema oma majanduse süsinikdioksiidiheite vähendamise sotsiaalsete aspektidega ja kasutama enampakkumise tulu selleks, et edendada oskuste kujundamist ja majanduse süsinikdioksiidiheite vähendamisest tingitud tööjõu ümbersuunamist töökohtade vahetamise tõttu. Liikmesriikidel peaks olema võimalik täiendada liidu tasandil kehtestatud keskse süsteemi raames pakutavat hüvitist. Niisugused finantsmeetmed ei tohiks ületada tasemeid, millele on osutatud asjakohastes riigiabi käsitlevates suunistes.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Selle direktiiviga antav peamine pikaajaline ajend CO₂ kogumiseks ja säilitamiseks ning uue taastuvenergia tehnoloogia kasutuselevõtuks ning vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside murrangulisteks uuendusteks on CO₂-hinnaga antav signaal ja see, et püsivalt säilitatud või ära hoitud süsinikdioksiidi heitkoguste eest ei tule LHÜsid tagastada. Et täiendada ressursse, mida kasutatakse juba ärilistel alustel toimivate süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatiste ning taastuvenergia uuendusliku tehnoloogia tutvustamise kiirendamiseks, tuleks kasutada ELi HKSi LHÜsid selleks, et tagada kindel toetus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatiste, uue taastuvenergia tehnoloogia ja tööstusuuenduste kasutuselevõtu eest vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas liidus CO₂ säilitamisel või piisavas ulatuses ärahoidmisel, tingimusel et on olemas kokkulepe teadmiste jagamise kohta. Valdav osa sellest toetusest peaks sõltuma kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisest, kuigi osa toetusest võib anda juhul, kui kasutusele võetud tehnoloogiat silmas pidades on eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid täidetud. Toetatavate projektikulude protsentuaalne maksimummäär võib olenevalt projekti kategooriast erineda.

(10) Selle direktiiviga antav peamine pikaajaline ajend süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks, süsinikdioksiidi kogumiseks ja kasutamiseks ning uue taastuvenergia tehnoloogia kasutuselevõtuks ning vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside murrangulisteks uuendusteks on süsinikdioksiidi hinnaga antav signaal ja see, et püsivalt säilitatud või ära hoitud süsinikdioksiidi heitkoguste eest ei tule saastekvoote tagastada. Et täiendada ressursse, mida kasutatakse juba ärilistel alustel toimivate süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise rajatiste ning taastuvenergia uuendusliku tehnoloogia tutvustamise kiirendamiseks, tuleks kasutada ELi HKSi saastekvoote selleks, et tagada kindel toetus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise rajatiste, uue taastuvenergia tehnoloogia ja tööstusuuenduste kasutuselevõtu eest vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas liidus süsinikdioksiidi säilitamisel või piisavas ulatuses ärahoidmisel, tingimusel et on olemas kokkulepe teadmiste jagamise kohta. Valdav osa sellest toetusest peaks sõltuma kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisest, kuigi osa toetusest võib anda juhul, kui kasutusele võetud tehnoloogiat silmas pidades on eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärgid täidetud. Toetatavate projektikulude protsentuaalne maksimummäär võib olenevalt projekti kategooriast erineda.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Moderniseerimisfondi loomiseks tuleks kasutada 2 % ELi HKSi LHÜdest, mis müüakse enampakkumisel kooskõlas määrusega nr 1031/2010 loodud ühise enampakkumisplatvormi kaudu toimuvate enampakkumiste eeskirjade ja meetoditega. Liikmesriigid, kelle SKP inimese kohta oli turuhindade arvestuses 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest, tuleks lugeda moderniseerimisfondi kaudu rahastamiskõlblikuks ja vabastada kuni 2030. aastani täieliku enampakkumise põhimõtte rakendamisest elektritootmise korral; nende puhul kasutatakse LHÜde valikulist tasuta eraldamist, et soodustada läbipaistval viisil nende energiasektori ajakohastamiseks mõeldud reaalinvesteeringuid ning vältida samal ajal moonutusi energia siseturul. Moderniseerimisfondi juhtimise korraldus peaks tagama sidusa, üksikasjaliku ja läbipaistva raamistiku, et saavutada selle kõige tõhusam võimalik rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada osalejatele lihtne juurdepääs. juhtimisstruktuuri toimimine peaks olema vastavuses vahendite asjakohase kasutamise eesmärgiga. Juhtimisstruktuur peaks koosnema investeerimisnõukogust ja korralduskomiteest ning otsustamisprotsessis tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta EIP eksperditeadmisi, välja arvatud juhul, kui toetatakse väikesemahulisi projekte riiklike arengupankade laenude või riiklike programmide raames antud toetuste kaudu, millel on moderniseerimisfondiga ühised eesmärgid. Fondist rahastatavate investeeringute kohta peaksid ettepaneku tegema liikmesriigid. Et tagada väikese sissetulekuga liikmesriikide investeerimisvajaduste piisav rahuldamine, lähtutakse vahendite jaotamisel võrdsel määral tõendatud heitkogustest ja SKP kriteeriumidest. Moderniseerimisfondist antavat rahalist abi võib eraldada erinevate vormide kaudu.

(11) Moderniseerimisfondi loomiseks tuleks kasutada 2 % ELi HKSi saastekvootidest, mis müüakse enampakkumisel kooskõlas määrusega (EL) nr 1031/2010 loodud ühise enampakkumisplatvormi kaudu toimuvate enampakkumiste eeskirjade ja meetoditega. Liikmesriigid, kelle SKP inimese kohta oli turuhindade arvestuses 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest, tuleks lugeda moderniseerimisfondi kaudu rahastamiskõlblikuks. Liikmesriikidel, kelle SKP inimese kohta oli eurodes turuhindade arvestuses 2014. aastal alla 60 % liidu keskmisest, peaks kuni 2030. aastani olema võimalik saada vabastus täieliku enampakkumise põhimõtte rakendamisest elektritootmise korral; nende puhul tuleks kasutada saastekvootide valikulist tasuta eraldamist, et soodustada läbipaistval viisil nende energiasektori ajakohastamiseks ja mitmekesistamiseks mõeldud reaalinvesteeringuid kooskõlas liidu 2030. ja 2050. aasta kliima- ja energiaeesmärkidega ning vältida samal ajal moonutusi energia siseturul. Moderniseerimisfondi juhtimise korraldus peaks tagama sidusa, üksikasjaliku ja läbipaistva raamistiku, et tagada selle kõige tõhusam võimalik rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada kõikide osalejate jaoks lihtne juurdepääs. Sellised eeskirjad peaksid olema läbipaistvad, tasakaalustatud ja vastavuses vahendite asjakohase kasutamise tagamise eesmärgiga. Juhtimisstruktuur peaks koosnema investeerimisnõukogust, nõuandekogust ja korralduskomiteest. Otsustamisprotsessis tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta EIP eksperditeadmisi, välja arvatud juhul, kui toetatakse väikesemahulisi projekte riiklike arengupankade laenude või riiklike programmide raames antud toetuste kaudu, millel on moderniseerimisfondiga ühised eesmärgid. Fondist rahastatavate investeeringute kohta peaksid ettepaneku tegema liikmesriigid ja fondi kogu rahastamistegevus peaks vastama konkreetsetele toetuskõlblikkuse kriteeriumidele. Et tagada väikese sissetulekuga liikmesriikide investeerimisvajaduste piisav rahuldamine, lähtutakse vahendite jaotamisel võrdsel määral tõendatud heitkogustest ja SKP kriteeriumidest. Moderniseerimisfondist antavat rahalist abi võib eraldada erinevate vormide kaudu.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Euroopa Ülemkogu on kinnitanud, et parandada tuleks teatud liikmesriikide energiasektori ajakohastamiseks kasutatava LHÜde valikulise tasuta eraldamise võimalusi, sealhulgas läbipaistvust. 10 miljonist eurost algavaid investeeringuid peaksid kõnealused riigid valima konkureeriva pakkumismenetluse kaudu, mis põhineb selgetel ja läbipaistvatel eeskirjadel tagamaks, et tasuta eraldatud LHÜsid kasutatakse energiasektori ajakohastamiseks mõeldud reaalinvesteeringute soodustamiseks kooskõlas energialiidu eesmärkidega. Ka alla 10 miljoni euro jäävaid investeeringuid tuleks pidada rahastamiskõlblikuks LHÜde tasuta eraldamise kaudu. Asjaomased liikmesriigid peaksid sellised investeeringud välja valima selgete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Niisuguse valikuprotsessi tulemuste üle tuleks korraldada avalik konsultatsioon. Üldsust tuleks investeerimisprojektide valimise etapis nõuetekohaselt teavitada, samuti tuleb talle teada anda projektide rakendamisest.

(12) Euroopa Ülemkogu on kinnitanud, et parandada tuleks teatud liikmesriikide energiasektori ajakohastamiseks ja mitmekesistamiseks kasutatava saastekvootide valikulise tasuta eraldamise võimalusi, sealhulgas läbipaistvust. 10 miljonist eurost algavaid investeeringuid peaksid kõnealused riigid valima konkureeriva pakkumismenetluse kaudu, mis põhineb selgetel ja läbipaistvatel eeskirjadel tagamaks, et tasuta eraldatud saastekvoote kasutatakse energiasektori ajakohastamiseks või mitmekesistamiseks mõeldud reaalinvesteeringute soodustamiseks kooskõlas energialiidu eesmärkidega, mille hulka kuulub ka kolmanda energiapaketi edendamine. Ka alla 10 miljoni euro jäävaid investeeringuid tuleks pidada rahastamiskõlblikuks saastekvootide tasuta eraldamise kaudu. Asjaomased liikmesriigid peaksid sellised investeeringud välja valima selgete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Valikuprotsessi üle tuleks korraldada avalik konsultatsioon ja sellise valikuprotsessi tulemused, k.a tagasilükatud projektid, tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. Üldsust tuleks investeerimisprojektide valimise ja rakendamise etapis nõuetekohaselt teavitada. Liikmesriikidel peaks olema võimalik kanda kõik vastavad saastekvoodid või osa neist moderniseerimisfondi, kui nad võivad kasutada mõlemat instrumenti. Erandi kehtivus peaks lõppema kauplemisperioodi lõpus 2030. aastal.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Et tagada avaliku sektori kulutõhusus, peaks ELi HKSi kaudu rahastamine olema kooskõlas liidu muude rahastamisprogrammidega, kaasa arvatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid.

(13) Et tagada avaliku sektori kulutõhusus, peaks ELi HKSi kaudu toimuv rahastamine olema kooskõlas liidu muude rahastamisprogrammidega, k.a programm „Horisont 2020”, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning Euroopa Investeerimispanga (EIP) kliimainvesteeringute strateegia.

Selgitus

Innovatsioonifond peaks toimima kooskõlas programmiga „Horisont 2020” ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondiga. Moderniseerimisfondi puhul ja üleminekuperioodil saastekvootide tasuta eraldamise puhul tuleb arvesse võtta EIP välja töötatud kliima- ja energiainvesteeringute kriteeriume.

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Olemasolevad sätted väikeste käitiste väljaarvamiseks ELi HKSist jätavad väljaarvatud käitistele võimaluse selle olukorra säilitamiseks ja liikmesriikidele tuleks anda võimalus oma väljaarvatud käitiste loetelu ajakohastada, sealjuures liikmesriikidele, kes seda valikut praegu ei kasuta, tuleks võimaldada seda teha iga kauplemisperioodi alguses.

(14) Olemasolevaid sätteid väikeste käitiste väljaarvamiseks ELi HKSist tuleks laiendada nii, et need hõlmaksid käitisi, mida käitavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd) ning mille heitkogus igal väljaarvamise taotluse esitamise aastale eelneval kolmel aastal on väiksem kui 50 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti. Liikmesriikidele tuleks anda võimalus oma väljaarvatud käitiste loetelu ajakohastada ning liikmesriikidel, kes seda valikut praegu ei kasuta, tuleks võimaldada seda teha iga kauplemisperioodi alguses ning poole perioodi möödumisel. Samuti peaks olema võimalik arvata ELi HKSist välja käitised, mille heitkogus igal iga kauplemisperioodi algusele eelneval kolmel aastal on väiksem kui 5 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, tingimusel et see otsus vaadatakse läbi iga viie aasta tagant. Liikmesriigid peaksid tagama, et osalemisest loobunud käitiste suhtes kehtivad alternatiivsed samaväärsed meetmed ei too kaasa suuremaid nõuete täitmisega seotud kulusid. ELi HKSi kuuluvate väikeheitetekitajate puhul tuleks seire-, aruandlus- ja tõendamisnõudeid lihtsustada.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 a) Selleks et vähendada märkimisväärselt ettevõtjate halduskoormust, tuleks komisjonile anda võimalus kaaluda selliste meetmete võtmist nagu heitkoguste aruannete esitamise ja tõendamise automatiseerimine, kasutades täielikult ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogia potentsiaali.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 17 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17 a) Artiklites 14 ja 15 osutatud delegeeritud õigusaktidega tuleks võimalikult suures ulatuses lihtsustada seiret, aruandlust ja tõendamist käsitlevaid eeskirju, et vähendada käitajate jaoks bürokraatiat. Artikli 19 lõikes 3 osutatud delegeeritud õigusaktidega tuleks hõlbustada juurdepääsu registrile ja selle kasutamist, eelkõige väikeste käitajate jaoks.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-1) Kogu direktiivis asendatakse mõiste „ühenduse süsteem” mõistega „ELi HKS” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

Selgitus

Tehniline kohandus.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-1 a) Kogu direktiivis asendatakse mõiste „kogu ühendust hõlmav” mõistega „kogu liitu hõlmav”.

Selgitus

Tehniline kohandus.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-1 b) Kogu direktiivis, välja arvatud punktides -1 ja -1 a osutatud juhtudel ning artikli 26 teises lõigus, asendatakse mõiste „ühendus” mõistega „liit” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

Selgitus

Tehniline kohandus.

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-1 c) Kogu direktiivis asendatakse sõnad „artikli 23 lõikes 2 osutatud regulatiivkomitee menetlus” sõnadega „artikli 30 c lõikes 2 osutatud kontrollimenetlus”.

Selgitus

Tehniline kohandus.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(-1 d) Artiklis 3g, artikli 5 esimese lõigu punktis d, artikli 6 lõike 2 punktis c, artikli 10a lõike 2 teises lõigus, artikli 14 lõigetes 2, 3 ja 4, artikli 19 lõigetes 1 ja 4 ning artikli 29a lõikes 4 asendatakse sõna „määrus” sõnaga „õigusakt” ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

Selgitus

Tehniline kohandus.

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 e (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 2 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-1 e) Artikli 2 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate heitkoguste ja II lisas loetletud kasvuhoonegaaside suhtes.”	„1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse I lisas loetletud tegevusaladest tulenevate heitkoguste, II lisas loetletud kasvuhoonegaaside ja artikli 10b kohaste importijate suhtes.”

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 f (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – punkt h


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-1 f) Artikli 3 punkt h asendatakse järgmisega:
„h) uus osaleja:	„h) uus osaleja:
– käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusalaga ning mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa esimest korda pärast 30. juunit 2011;	– käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusalaga ning mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa esimest korda pärast 30. juunit 2018;
– käitis, mis tegeleb artikli 24 lõike 1 või 2 kohaselt ühenduse süsteemi lisatud tegevusalaga esimest korda, või	– käitis, mis tegeleb artikli 24 lõike 1 või 2 kohaselt liidu süsteemi lisatud tegevusalaga esimest korda, või
– käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusalaga või artikli 24 lõike 1 või 2 kohaselt ühenduse süsteemi lisatud tegevusalaga ning kus on toimunud märkimisväärne laiendamine pärast 30. juunit 2011, üksnes nimetatud laiendamise osas.”	– käitis, mis tegeleb ühe või mitme I lisas loetletud tegevusalaga või artikli 24 lõike 1 või 2 kohaselt liidu süsteemi lisatud tegevusalaga ning kus on toimunud märkimisväärne laiendamine pärast 30. juunit 2018, üksnes nimetatud laiendamise osas.”

Selgitus

Uue osaleja kehtivat määratlust (käitis, mis on saanud kasvuhoonegaaside heitmeloa pärast 30. juunit 2011) tuleb muuta, et kajastada IV etappi. Kehtivas direktiivis peetakse käitist uueks osalejaks kolm kuud enne käitiste loetelu esitamist liikmesriikide poolt (september 2011). 4. etappi käsitlevas ettepanekus on ette nähtud, et käitiste loetelu esitatakse 30. septembriks 2018. Seega tuleks sama loogika alusel käsitleda uute osalejatena käitisi, mis alustavad tegevust pärast 30. juunit 2018.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 g (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – punkt u a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(-1 g) Artiklile 3 lisatakse järgmine punkt:
	„u a) väikeheitetekitaja – väikeste heitkogustega käitis, mida käitab väike või keskmise suurusega ettevõtja^{1 a}ning mis vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
	– praegusele kauplemisperioodile vahetult eelneval kauplemisperioodil asjaomasele pädevale asutusele teatatud käitise keskmised aastased tõendatud heitkogused on biomassist saadud süsinikdioksiidi arvestamata ja ülekantud süsinikdioksiidi lahutamata väiksemad kui 50 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti aastas;
	– esimeses taandes osutatud andmed keskmiste aastaste heitkoguste kohta ei ole selle käitise puhul kättesaadavad või ei ole need selle käitise suhtes enam kohaldatavad muutuste tõttu käitise piirides või töötingimustes, kuid selle käitise aastased heitkogused on järgmisel viiel aastal biomassist saadud süsinikdioksiidi arvestamata ja enne ülekantud süsinikdioksiidi lahutamist eeldatavasti väiksemad kui 50 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti aastas.”
	__________________
	^{1 a}Nagu on määratletud soovituse 2003/361/EÜ lisas.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 h (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3c – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-1 h) Artikli 3c lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Artikli 13 lõikes 1 osutatud ajavahemikul, mis algab 1. jaanuaril 2013, ning juhul, kui pärast artikli 30 lõikes 4 osutatud läbivaatamist ei ole tehtud muudatusi, ka igal järgneval ajavahemikul, moodustab õhusõiduki käitajatele eraldatavate lennunduse saastekvootide üldkogus 95 % varasematest lennunduse heitkogustest korrutatuna kõnealusesse ajavahemikku jäävate aastate arvuga.	„2. Artiklis 13 osutatud ajavahemikul, mis algab 1. jaanuaril 2013, ning juhul, kui pärast artikli 30 lõikes 4 osutatud läbivaatamist ei ole tehtud muudatusi, ka igal järgneval ajavahemikul, moodustab õhusõiduki käitajatele eraldatavate lennunduse saastekvootide üldkogus 95 % varasematest lennunduse heitkogustest korrutatuna kõnealusesse ajavahemikku jäävate aastate arvuga.
	Õhusõiduki käitajatele eraldatavate saastekvootide üldkogus 2021. aastal on 10 % väiksem perioodil 1. jaanuar 2014 – 31. detsember 2016 eraldatud keskmisest kogusest ja väheneb seejärel igal aastal sama määra alusel, mis kehtib artikli 10 lõike 1 teises lõigus osutatud ELi HKSi kogu ülemmäära puhul, et viia 2030. aastaks lennunduse ülemmäär paremini kooskõlla muude ELi HKSi sektoritega.
	Väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda (EMP) asuvate riikide lennuväljadele suunduvate või sealt väljuvate lendudega seotud lennutegevusele alates 2021. aastast eraldatavate saastekvootide kogust võib kohandada, võttes arvesse tulevast ülemaailmset turupõhist mehhanismi, milles lepiti kokku Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) 39. assambleel. Komisjon esitab pärast ICAO 40. assambleed 2019. aastaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku kõnealuste tegevuste kohta.
Protsendimäära võib läbi vaadata käesoleva direktiivi üldise läbivaatamise käigus.”	Protsendimäära võib läbi vaadata käesoleva direktiivi üldise läbivaatamise käigus.”

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 i (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3c – lõige 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-1 i) Artikli 3c lõike 4 viimane lause asendatakse järgmisega:
Selle otsuse vaatab läbi artikli 23 lõikes 1 osutatud komitee.	Selle otsuse vaatab läbi artikli 30 c lõikes 1 osutatud komitee.

Selgitus

Tehniline kohandus.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt -1 j (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3d – lõige 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(-1 j) Artikli 3d lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. Alates 1. jaanuarist 2013 pannakse enampakkumisele 15 % saastekvootidest. Seda protsenti võib käesoleva direktiivi üldise läbivaatamise käigus suurendada.”	„2. Alates 1. jaanuarist 2021 pannakse enampakkumisele 50 % saastekvootidest.”

Selgitus

Tasuta eraldatud kasutamata saastekvoodid tuleks teha kättesaadavaks, et aidata tegeleda süsinikdioksiidi lekke ohuga suure süsinikdioksiidimahukuse ja suure kaubandusmahuga tööstuses.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3d – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Artikli 3d lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:	(1) Artikli 3d lõige 3 asendatakse järgmisega:
„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.”.	„3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjaliku korra liikmesriikide poolt selliste saastekvootide enampakkumisel müümise kohta, mida ei pea käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 või artikli 3f lõike 8 kohaselt tasuta välja andma. Iga liikmesriik peab igal ajavahemikul müüma enampakkumisel sellise hulga saastekvoote, mis on proportsionaalne liikmesriigi osaga võrdlusaastal kõigile liikmesriikidele omistatud lennunduse heitkoguste koguhulgast, millest on teatatud vastavalt artikli 14 lõikele 3 ja mis on tõendatud vastavalt artiklile 15. Artikli 3c lõikes 1 osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on 2010 ning iga järgneva artiklis 3c osutatud ajavahemiku võrdlusaasta on kalendriaasta, mis lõpeb 24 kuud enne selle ajavahemiku algust, mida enampakkumine hõlmab.”

Selgitus

Vastavusse viimine Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Selle sätte sisu vastab alusakti kehtivale sõnastusele, millesse on tehtud mõningad tehnilised kohandused.

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3d – lõige 4 – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(1 a) Artikli 3d lõike 4 esimene lõik asendatakse järgmisega:
„4. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumisest saadud tulu. Seda tulu tuleks kasutada võitlemiseks kliimamuutusega ELis ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks ELis ja kolmandates riikides, eriti arengumaades, leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldava transpordi kasutamise abil ning ühenduse süsteemi haldamise kulude katmiseks. Enampakkumise tuludega tuleks rahastada ka annetusi ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile ning meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks.”	„4. Kogu tulu kasutatakse võitlemiseks kliimamuutusega liidus ja kolmandates riikides, muu hulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks liidus ja kolmandates riikides, eriti arengumaades, leevendamis- ja kohanemisprotsessiga seotud teadus- ja arendustegevuse rahastamiseks, eriti aeronautika ja õhutranspordi valdkonnas, heitkoguste vähendamiseks vähe heitgaase eraldava transpordi kasutamise abil ning liidu süsteemi haldamise kulude katmiseks. Enampakkumise tuludega võib rahastada ka annetusi ülemaailmse energiatõhususe ja taastuvenergia fondile ning meetmeid metsade hävitamise ärahoidmiseks.”

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 1 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3e – lõige 1 a (uus)


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(1 b) Artiklile 3e lisatakse järgmine lõige:
	„1 a. Alates 2021. aastast ei eraldata käesoleva direktiivi alusel tasuta saastekvoote lennundussektorile, välja arvatud juhul, kui sellele antakse kinnitus Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt tulevikus vastu võetava otsusega, kuna ICAO resolutsioonis A-39/3 on ette nähtud, et alates 2021. aastast tuleb kohaldada ülemaailmset turupõhist meedet. Sellega seoses võtavad kaasseadusandjad arvesse turupõhise meetme ja ELi HKSi koostoimet.”

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

II a peatükk (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Lisatakse järgmine peatükk:
	„II a PEATÜKK
	Laevanduse kaasamine rahvusvahelisel tasandil tehtavate edusammude puudumise korral
	Artikkel 3g a
	Sissejuhatus
	IMO raames toimiva võrreldava süsteemi puudumise korral võetakse alates 2021. aastast liidu sadamates ning külastatavatesse liidu sadamatesse suunduvatel ja sealt lahkuvatel reisidel tekkivaid süsinikdioksiidi heitkoguseid arvesse käesolevas peatükis sätestatud süsteemis, mis hakkab toimima alates 2023. aastast.
	Artikkel 3g b
	Kohaldamisala
	Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023 saastekvootide eraldamisele ja väljaandmisele seoses liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates viibivatelt või sinna saabuvatelt või sealt väljuvatelt laevadelt pärit süsinikdioksiidi heitkogustega vastavalt määruse (EL) 2015/757 sätetele. Artikleid 12 ja 16 kohaldatakse merendustegevustele samamoodi nagu muudele tegevustele.
	Artikkel 3g c
	Täiendavad saastekvoodid merendussektorile
	Komisjon võtab 1. augustiks 2021 kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat direktiivi, määrates kindlaks merendussektori saastekvootide üldkoguse kooskõlas muude sektoritega, selle sektori saastekvootide enampakkumise teel eraldamise meetodi ning erisätted haldava liikmesriigi kohta. Kui merendussektor lisatakse ELi HKSi, suurendatakse saastekvootide üldkogust selle koguse võrra.
	20 % artiklis 3g d osutatud saastekvootide enampakkumisest saadud tulust kasutatakse nimetatud artikli alusel loodud fondi (merenduse kliimafond) kaudu energiatõhususe parandamiseks ja uuenduslikesse tehnoloogiatesse tehtavate investeeringute toetamiseks, mille eesmärk on vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid merendussektoris, k.a lähimerevedu ja sadamad.
	Artikkel 3g d
	Merenduse kliimafond
	1. Liidu tasandil luuakse fond, mille eesmärk on kompenseerida merenduse heitkoguseid, suurendada energiatõhusust ja hõlbustada investeeringute tegemist uuenduslikesse tehnoloogiatesse, et vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid merendussektoris.
	2. Laevaoperaatorid võivad vabatahtlikkuse alusel maksta igal aastal fondi liikmemaksu, mis vastab nende määruse (EL) 2015/757 alusel eelneva kalendriaasta kohta teatatud heitkoguste üldkogusele. Erandina artikli 12 lõikest 3 tagastab fond saastekvoodid kollektiivselt laevaoperaatorite nimel, kes on fondi liikmed. Liikmemaksu suuruse heitkoguste tonni kohta määrab fond kindlaks iga aasta 28. veebruariks ja see ei jää allapoole eelneva aasta saastekvootide turuhinna taset.
	3. Fond omandab saastekvoote koguses, mis on võrdne liikmete heitkoguste kollektiivse üldkogusega eelneval kalendriaastal, ja tagastab need artikli 19 alusel loodud registrile iga aasta 30. aprilliks hilisemaks kehtetuks tunnistamiseks. Liikmemaksud avalikustatakse.
	4. Samuti parandab fond energiatõhusust ja hõlbustab investeeringute tegemist uuenduslikesse tehnoloogiatesse, et vähendada süsinikdioksiidi heitkoguseid merendussektoris, k.a lähimerevedu ja sadamad, tehes seda artiklis 3g c osutatud tulude abil. Kõik fondist toetatavad investeeringud avalikustatakse ja peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega.
	5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat direktiivi seoses käesoleva artikli rakendamisega.
	Artikkel 3g e
	Rahvusvaheline koostöö
	Juhul, kui saavutatakse rahvusvaheline kokkulepe ülemaailmsete meetmete kohta meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, vaatab komisjon käesoleva direktiivi läbi ja esitab vajaduse korral muudatusettepanekud, et tagada selle kooskõlla viimine kõnealuse rahvusvahelise kokkuleppega.”

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 5 – lõik 1 – punkt d a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 b) Artikli 5 esimesele lõigule lisatakse järgmine punkt:
	„d a) kõik süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiad, mida kasutatakse käitises eesmärgiga aidata vähendada heitkoguseid.”

Selgitus

Heitmelubade taotlused peaksid sisaldama ka üksikasju heitkoguste vähendamise mis tahes tehnoloogia kohta, mida käitajad kavatsevad kasutada.

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 6 – lõige 2 – punktid e a ja e b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 c) Artikli 6 lõikele 2 lisatakse järgmised punktid:
	„e a) kõik sotsiaalset vastutust ja aruandlust käsitlevad õiguslikud nõuded, et tagada keskkonnaalaste õigusnormide õiglane ja tulemuslik rakendamine ning tagada, et pädevatel asutustel ja sidusrühmadel, sh töötajate esindajatel ning kodanikuühiskonna ja kohalike kogukondade esindajatel, on juurdepääs kogu asjaomasele teabele, nagu on sätestatud Århusi konventsioonis ning rakendatud liidu ja riikide õigusaktides, sh direktiivis 2003/87/EÜ;
	e b) kohustus avaldada igal aastal ulatuslikku teavet kliimamuutustega võitlemise ning keskkonna, töötervishoiu ja -ohutuse valdkonna liidu direktiivide järgimise kohta; see teave on kättesaadav käitise läheduses olevate kohalike kogukondade töötajate esindajatele ja kodanikuühiskonna esindajatele.”

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 2 d (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 7


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(2 d) Artikkel 7 asendatakse järgmisega:
„Käitaja teatab pädevale asutusele kõikidest käitise laadis või toimimisviisis kavandatavatest muudatustest või käitise laiendamisest või märkimisväärsest tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võivad nõuda kasvuhoonegaaside heitmeloa ajakohastamist. Pädev asutus ajakohastab loa, kui see on asjakohane. Käitaja isiku muutumisel ajakohastab pädev asutus loa, lisades sinna uue käitaja nime ja aadressi.”	„Käitaja teatab ilma põhjendamatu viivituseta pädevale asutusele kõikidest käitise laadis või toimimisviisis kavandatavatest muudatustest või käitise laiendamisest või märkimisväärsest tootmisvõimsuse vähendamisest, mis võivad nõuda kasvuhoonegaaside heitmeloa ajakohastamist. Pädev asutus ajakohastab loa, kui see on asjakohane. Käitaja isiku muutumisel ajakohastab pädev asutus loa, lisades sinna asjakohase teabe uue käitaja isiku kohta ja tema kontaktandmed.”

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 3

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 9 – lõigud 2 ja 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Alates 2021. aastast on lineaarse vähendamisteguri väärtus 2,2 %.	Alates 2021. aastast on lineaarse vähendamisteguri väärtus 2,4 %.

Selgitus

Tegemist on absoluutse miinimumiga, et saavutada ELi 2050. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärgi (80–95 %) alumine määr.

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) lõikele 1 lisatakse kolm uut lõiku:	a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
	„1. Alates 2019. aastast liikmesriigid kas müüvad enampakkumisel või tunnistavad kehtetuks kõik saastekvoodid, mida ei eraldata tasuta kooskõlas artiklitega 10a ja 10c ega lisata turustabiilsusreservi.”

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Alates 2021. aastast müüvad liikmesriigid enampakkumisel 57 % saastekvootidest.	Alates 2021. aastast müüakse enampakkumisel või tunnistatakse kehtetuks 57 % saastekvootidest ning vastavalt artikli 10a lõikele 5 ei vähene see osakaal rohkem kui viis protsendipunkti kogu kümneaastase perioodi jooksul, mis algab 1. jaanuaril 2021. aastal. Selline kohandamine toimub üksnes vastavalt lõike 2 esimese lõigu punktile a enampakkumisel müüdavate saastekvootide koguse vähendamise teel. Kui kohandamist ei toimu või kui kohandamine eeldab vähemat kui viit protsendipunkti, tunnistatakse ülejäänud saastekvootide kogus kehtetuks. Niisugune kehtetuks tunnistamine ei hõlma rohkem kui 200 miljonit saastekvooti.

Muudatusettepanek 43

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2 % saastekvootide üldkogusest müüakse aastatel 2021–2030 enampakkumisel, et luua fond, millega parandatakse energiatõhusust ja ajakohastatakse energiasüsteeme teatud liikmesriikides, nagu sätestatakse käesoleva direktiivi artiklis 10d (edaspidi „moderniseerimisfond”).	2 % saastekvootide üldkogusest müüakse aastatel 2021–2030 enampakkumisel, et luua fond, millega parandatakse energiatõhusust ja ajakohastatakse energiasüsteeme teatud liikmesriikides, nagu sätestatakse käesoleva direktiivi artiklis 10d (edaspidi „moderniseerimisfond”). Käesolevas lõigus kindlaks määratud kogus moodustab osa teises lõigus kindlaks määratud enampakkumisel müüdavate saastekvootide 57 % osakaalust.

Muudatusettepanek 44

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Lisaks müüakse enampakkumisel 3 % aastatel 2021–2030 välja antavate saastekvootide üldkogusest, et pakkuda hüvitist sektoritele või allsektoritele, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikkuses kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, nagu on esitatud käesoleva direktiivi artikli 10a lõikes 6. Kaks kolmandikku käesolevas lõigus kindlaks määratud kogusest moodustab osa teises lõigus osutatud enampakkumisel müüdavate saastekvootide 57 % osakaalust.

Muudatusettepanek 45

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 3 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1. jaanuari 2021. aasta seisuga luuakse õiglase ülemineku fond, mis täiendab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi ning mida rahastatakse 2 % enampakkumisest saadud tulude koondamise kaudu.
	Kõnealustest enampakkumistest saadud tulu jääb liidu tasandile ja seda kasutatakse niisuguste piirkondade toetamiseks, kus suur osa töötajatest on rakendatud süsinikdioksiidile toetuvates sektorites ja SKP elaniku kohta on liidu keskmisest tunduvalt väiksem. Niisuguste meetmete puhul austatakse subsidiaarsuse põhimõtet.
	Seda enampakkumisest saadud õiglasele üleminekule suunatud tulu võib kasutada eri viisil, näiteks järgmistel eesmärkidel:
	– ümberpaigutamise ja/või liikuvusega tegelevate üksuste loomine,
	– haridus- ja koolitusalgatused, et töötajaid ümber õpetada või nende oskusi täiendada,
	– tööotsimise toetamine,
	– ettevõtete loomine ning
	– jälgimine ja ennetavad meetmed, et vältida või vähendada võimalikult palju restruktureerimisprotsessi negatiivset mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele.
	Kuna õiglase ülemineku fondist rahastatav põhitegevus on tihedalt seotud tööturuga, kaasatakse sotsiaalpartnerid aktiivselt fondi valitsemisse viisil, mille aluseks on Euroopa Sotsiaalfondi komitee mudel, ning kohalike sotsiaalpartnerite osalemine on projektidele toetuse andmise keskne nõue.

Muudatusettepanek 46

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavate ülejäänud saastekvootide üldkogus jaotatakse lõike 2 kohaselt.	Liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavate ülejäänud saastekvootide üldkogus jaotatakse lõike 2 kohaselt pärast artikli 10a lõike 8 esimeses lõigus osutatud saastekvootide koguse mahaarvamist.

Muudatusettepanek 47

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1. jaanuaril 2021. aastal tunnistatakse kehtetuks 800 miljonit turustabiilsusreservi paigutatud saastekvooti.

Muudatusettepanek 48

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b – alapunkt ii

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) 10 % enampakkumisele pandavate saastekvootide üldkogusest jaotatakse teatavate liikmesriikide vahel ühenduse solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil ning sel viisil suurendatakse kõnealuste liikmesriikide poolt punkti a kohaselt enampakkumisel müüdavate saastekvootide kogust IIa lisas täpsustatud protsendimäärade võrra.	b) 10 % enampakkumisele pandavate saastekvootide üldkogusest jaotatakse teatavate liikmesriikide vahel ühenduse solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil ning sel viisil suurendatakse kõnealuste liikmesriikide poolt punkti a kohaselt enampakkumisel müüdavate saastekvootide kogust IIa lisas täpsustatud protsendimäärade võrra. Liikmesriikide puhul, kellel on artikli 10d kohaselt õigus saada toetust moderniseerimisfondist, kantakse nende IIa lisas täpsustatud saastekvootide osa üle nende moderniseerimisfondi osasse.

Muudatusettepanek 49

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b a) lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumistest saadud tulu. Vähemalt 50 % lõikes 2 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust, sealhulgas lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, või selle tuluga samaväärne summa tuleks kasutada ühel või mitmel järgmistest eesmärkidest:”	„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumistest saadud tulu. 100 % lõikes 2 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud kogutulust või selle tuluga samaväärne summa kasutatakse ühel või mitmel järgmistest eesmärkidest:”

Muudatusettepanek 50

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt b


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b b) lõike 3 punkt b asendatakse järgmisega:
„b) taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et saavutada ühenduse eesmärk suurendada taastuvenergia osatähtsust 2020. aastaks 20 %, samuti teiste tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja säästvale, vähem süsihappegaasiheitmeid tekitavale majandusele, ning kaasaaitamine ühenduse eesmärgile suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 % võrra;”	„b) taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et saavutada liidu taastuvenergiaalane eesmärk 2030. aastaks, samuti teiste tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja säästvale, vähem süsihappegaasiheitmeid tekitavale majandusele, ning kaasaaitamine liidu eesmärgile suurendada energiatõhusust 2030. aastaks asjakohastes seadusandlikes aktides kokku lepitud määral;”

Muudatusettepanek 51

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt f


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b c) lõike 3 punkt f asendatakse järgmisega:
„f) vähe saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine;”	„f) vähe saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine ning seni kaua, kui süsinikdioksiidiga seotud kulusid ei kajastata teiste maismaatranspordiliikide puhul sarnasel viisil, elektripõhiste transpordiliikide, näiteks raudteede või muude elektrifitseeritud maismaatranspordiliikide toetamine, võttes arvesse nende kaudseid ELi HKSi kulusid;”

Muudatusettepanek 52

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt b d (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt h


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b d) lõike 3 punkt h asendatakse järgmisega:
„h) meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine ja parem isoleerimine, või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades;”	„h) meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine ning kaugküttesüsteemide ja isolatsiooni arendamine või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades;”

Muudatusettepanek 53

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt j


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
j) selliste sektorite või allsektorite finantsmeetmete rahastamine, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, kui need meetmed vastavad artikli 10a lõikes 6 sätestatud nõuetele;	j) selliste sektorite või allsektorite finantsmeetmete rahastamine, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, kui sellel eesmärgil ei kasutata rohkem kui 20 % tuludest ja need meetmed vastavad artikli 10a lõikes 6 sätestatud nõuetele;

Muudatusettepanek 54

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt l


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
l) oskuste kujundamise soodustamine ja majanduse CO₂-heite vähendamisest tingitud tööjõu ümbersuunamise edendamine töökohtade vahetamise tõttu tihedas koostöös sotsiaalpartneritega.	l) oma majanduse süsinikdioksiidiheite vähendamise sotsiaalse mõjuga tegelemine ning tööhõive muutustest mõjutatud töötajate ümberpaigutamise ja oskuste kujundamise edendamine tihedas koostöös sotsiaalpartneritega.

Muudatusettepanek 55

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) lõikele 3 lisatakse järgmine lõik:
	„See teave esitatakse komisjoni koostatud standardvormil, mis sisaldab teavet enampakkumise tulude kasutamise kohta eri liikide lõikes ja fondide kasutamise täiendavuse kohta. Komisjon avaldab selle teabe oma veebisaidil.”

Muudatusettepanek 56

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt c b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 – lõik 2


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	c b) lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:
„Loetakse, et liikmesriigid on täitnud käesoleva lõike sätted, kui nad kehtestavad esimeses lõigus loetletud eesmärkidel, sh eelkõige arengumaid hõlmava maksu- või rahalise toetuse poliitika või rahalisi toetusi mõjutava siseriikliku õigusloomepoliitika, mille maksumus on vähemalt 50 % lõikes 2 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust, kaasa arvatud lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, ning rakendavad neid.”	„Loetakse, et liikmesriigid on täitnud käesoleva lõike sätted, kui nad kehtestavad esimeses lõigus loetletud eesmärkidel, sh eelkõige arengumaid hõlmava maksu- või rahalise toetuse poliitika või rahalisi lisatoetusi mõjutava siseriikliku õigusloomepoliitika, mille maksumus on vähemalt 100 % lõikes 2 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust, ning kui nad on esitanud niisugust poliitikat käsitleva teabe komisjoni koostatud standardvormil.”

Muudatusettepanek 57

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 4 – lõigud 1, 2 ja 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:	d) lõike 4 esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.”.	„4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi enampakkumise ajastamist, haldamist ja muid aspekte käsitleva üksikasjaliku korra kehtestamisega, tagamaks et enampakkumine toimub avatud, läbipaistval, ühtlustatud ja mittediskrimineerival viisil. Selleks peab protsess olema prognoositav, eelkõige enampakkumiste ajastamise ja järjestuse, samuti pakutavate saastekvootide hinnanguliste koguste osas. Kui hindamisel jõutakse eri tööstussektorite puhul järeldusele, et süsinikdioksiidi lekke märkimisväärse ohuga kokku puutuvatele sektoritele või allsektoritele eeldatavasti märkimisväärset mõju ei avaldu, võib komisjon erandlike asjaolude korral kohandada artikli 13 lõikes 1 osutatud, 1. jaanuaril 2013 algava ajavahemiku ajakava, et tagada turu nõuetekohane toimimine. Komisjon võib teha ainult ühe sellise kohanduse maksimaalselt 900 miljoni saastekvoodi puhul.
	Enampakkumised korraldatakse nii, et nendega on tagatud järgmine:
	a) käitajatel, eelkõige ELi HKSiga hõlmatud VKEdel on täielik, õiglane ja võrdne juurdepääs;
	b) kõigil osalejatel on juurdepääs samale teabele samal ajal ning osalejad ei kahjusta enampakkumise toimimist;
	c) enampakkumiste korraldus ja neil osalemine on kulutõhus ja liigseid halduskulusid vältiv ning
	d) väikeheitetekitajatel on juurdepääs saastekvootidele.”

Selgitus

Vastavusse viimine Euroopa Liidu toimimise lepinguga. Selle sätte sisu vastab alusakti kehtivale sõnastusele, millesse on tehtud mõningad tehnilised kohandused.

Muudatusettepanek 58

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 4 – lõik 4 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) lõikele 4 lisatakse järgmine viies lõik:
	„Iga kahe aasta järel edastavad liikmesriigid komisjonile teabe riiklike meetmete tõttu nende territooriumil suletud elektritootmisvõimsuste kohta. Komisjon arvutab välja nende sulgemistega samaväärse saastekvootide arvu ja teavitab sellest liikmesriike. Liikmesriigid võivad tunnistada kehtetuks sellele vastavas mahus saastekvoote lõike 2 kohaselt jaotatud saastekvootide üldkogusest.”

Muudatusettepanek 59

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 4 – alapunkt d b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	d b) lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Komisjon jälgib Euroopa süsinikuturu toimimist. Kord aastas esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande süsinikuturu toimimise, kaasa arvatud enampakkumiste rakendamise, likviidsuse ja kaubeldavate mahtude kohta. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et asjakohane teave esitatakse komisjonile vähemalt kaks kuud enne aruande komisjoni poolt vastuvõtmist.”	„5. Komisjon jälgib ELi HKSi toimimist. Kord aastas esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande selle toimimise, kaasa arvatud enampakkumiste rakendamise, likviidsuse ja kaubeldavate mahtude kohta. Aruandes käsitletakse ka ELi HKSi ning liidu muude kliima- ja energiapoliitika meetmete koostoimet, sh seda, kuidas need poliitikameetmed mõjutavad ELi HKSi pakkumise ja nõudluse tasakaalu, samuti nende kooskõla liidu 2030. ja 2050. aasta kliima- ja energiaeesmärkidega. Aruandes võetakse arvesse ka süsinikdioksiidi lekke ohtu ja liidus investeeringutele avalduvat mõju. Liikmesriigid tagavad, et asjakohane teave esitatakse komisjonile vähemalt kaks kuud enne aruande komisjoni poolt vastuvõtmist.”

Muudatusettepanek 60

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1 – lõigud 1 ja 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:	a) lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt. Selle aktiga sätestatakse ka saastekvootide edasine eraldamine uute osalejate reservist tootmise märkimisväärse suurendamise korral, kohaldades samasuguseid künnisväärtusi ja eraldatud koguste kohandamist, mis rakenduvad tegevuse osalise lõpetamise korral.”;	„1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades kogu liitu hõlmavad täielikult ühtlustatud meetmed lõigetes 4, 5 ja 7 osutatud saastekvootide eraldamiseks, sh kõik vajalikud sätted lõike 19 ühtlustatud kohaldamiseks. Selle aktiga sätestatakse ka saastekvootide edasine eraldamine uute osalejate reservist tootmise märkimisväärse muutumise korral. Selles sätestatakse eelkõige, et igasugust kahe eelnenud aasta tõendatud tootmisandmete libiseva keskmisena väljendatud tootmise vähemalt 10 % vähenemist või suurenemist artikli 11 kohaselt teatatud tootmistegevusega võrreldes kohandatakse vastavas koguses saastekvootidega, paigutades saastekvoote lõikes 7 osutatud reservi või vabastades neid sealt.
	Esimeses lõigus osutatud delegeeritud õigusakti koostamisel võtab komisjon arvesse vajadust piirata haldamise keerukust ja vältida süsteemi kuritarvitamist. Sellel eesmärgil võib komisjon asjakohasel juhul kasutada pandlikkust käesolevas lõikes sätestatud künnisväärtuste kohaldamisel, kui see on põhjendatud konkreetsetest asjaoludest tulenevalt.”;

Muudatusettepanek 61

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 1 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	a a) lõike 1 kolmas lõik asendatakse järgmisega:
„Kuivõrd see on võimalik, määratakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kindlaks kogu ühendust hõlmavad eelnevad võrdlusalused, et tagada saastekvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, suure tõhususega koostootmist, tõhusat heitgaaside energia taaskasutamist, biomassi kasutamist ning süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist – kus sellised seadmed on olemas – arvesse võttes ergutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ning ei ergutata heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta saastekvoote ei eraldata, välja arvatud artiklis 10c kirjeldatud juhtudel ning heitgaasidest toodetud elektrienergia puhul.”	„Kuivõrd see on võimalik, määratakse esimeses lõigus osutatud meetmetega kindlaks kogu liitu hõlmavad eelnevad võrdlusalused, et tagada saastekvootide eraldamine sellisel viisil, et kõige tõhusamaid tehnoloogiaid, asendajaid, alternatiivseid tootmisviise, suure tõhususega koostootmist, tõhusat heitgaaside energia taaskasutamist, biomassi kasutamist, süsinikdioksiidi kogumist ja säilitamist ning süsinikdioksiidi kogumist ja kasutamist – kus sellised seadmed on olemas – arvesse võttes ergutatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist ja energia seisukohast kõige tõhusamate tehnoloogiate kasutamist ning ei ergutata heitkoguste suurendamist. Elektritootmise eest tasuta saastekvoote ei eraldata, välja arvatud artiklis 10c kirjeldatud juhtudel ning heitgaasidest toodetud elektrienergia puhul.”

Muudatusettepanek 62

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2 – lõik 3 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusaluseid kohandatakse, et vältida juhusliku kasumi saamist ja kajastada tehnoloogia arengut ajavahemikul 2007–2008 ja igal hilisemal perioodil, mille jaoks määratakse artikli 11 lõike 1 kohaselt tasuta eraldatavad saastekvoodid. Selle kohandamisega vähendatakse artikli 10a alusel vastu võetud aktiga kehtestatud võrdlusaluseid 1 % võrreldes võrdlusalusega, mis kehtestati perioodi 2007–2008 andmete põhjal iga aasta kohta, mis jääb 2008. aasta ja saastekvootide tasuta eraldamise asjaomase perioodi keskpaiga vahele, välja arvatud juhul, kui:	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi eesmärgiga määrata kindlaks saastekvootide tasuta eraldamise läbivaadatud võrdlusalused. Need õigusaktid on kooskõlas käesoleva artikli lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ning nendes peetakse kinni järgmisest:

Muudatusettepanek 63

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2 – lõik 3 – punkt -i (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-i) ajavahemikuks 2021–2025 määratakse võrdlusalused kindlaks artikli 11 kohaselt aastate 2016–2017 kohta esitatud teabe põhjal;

Muudatusettepanek 64

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2 – lõik 3 – punkt -i a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	-i a) tuginedes sellel teabel põhinevate võrdlusaluste ja komisjoni otsuses 2011/278 sisalduva võrdlusaluse võrdlemisele, määrab komisjon iga võrdlusaluse jaoks kindlaks aastase vähendamismäära ning kohaldab seda ajavahemikul 2013–2020 kohaldatavate võrdlusaluste suhtes iga aasta puhul aastatel 2008–2023, et määrata kindlaks võrdlusalused aastateks 2021–2025;

Muudatusettepanek 65

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2 – lõik 3 – punkt i


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) komisjon teeb artikli 11 kohaselt esitatud andmete põhjal kindlaks, kas iga võrdlusalus, mis arvutati artiklis 10a sätestatud põhimõtete kohaselt, erineb eespool osutatud aastasest vähendamismäärast igal aastal rohkem kui 0,5 % võrreldes 2007.–2008. aasta võrdlusalusega. Sellisel juhul kohandatakse võrdlusalust kas 0,5 % või 1,5 % võrra iga aasta kohta, mis jääb 2008. aasta ja saastekvootide tasuta eraldamise asjaomase ajavahemiku keskpaiga vahele;	i) kui artikli 11 kohaselt esitatud andmetest nähtub, et paranemismäär ei ületa 0,25 %, vähendatakse võrdlusalust selle protsendi võrra ajavahemikul 2021–2025 iga aasta puhul aastatel 2008–2023;

Muudatusettepanek 66

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2 – lõik 3 – alapunkt ii


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) erandina aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesgaasi jaoks kehtestatud võrdlusalustest kohandatakse neid võrdlusaluseid sama protsendi võrra, mis kehtib rafineerimistehaste puhul, et säilitada nende toodete valmistajate jaoks ühesugused tingimused.	ii) kui artikli 11 kohaselt esitatud andmetest nähtub, et paranemismäär ületab 1,75 %, vähendatakse võrdlusalust selle protsendi võrra ajavahemikul 2021–2025 iga aasta puhul aastatel 2008–2023.

Muudatusettepanek 67

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2 – lõik 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjon võtab sel eesmärgil vastu artikli 22a kohase rakendusakti.	välja jäetud

Muudatusettepanek 68

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2 – lõik 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b a) lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:
	„Võrdlusalused ajavahemikuks 2026–2030 määratakse kindlaks samal viisil, võttes aluseks artikli 11 kohaselt aastateks 2021–2022 esitatud teabe koos iga-aastase vähendamismääraga, mida kohaldatakse iga ajavahemikku 2008–2028 jääva aasta puhul.”

Muudatusettepanek 69

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2 – lõik 3 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	b b) lõikele 2 lisatakse järgmine lõik:
ii) erandina aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesgaasi jaoks kehtestatud võrdlusalustest kohandatakse neid võrdlusaluseid sama protsendi võrra, mis kehtib rafineerimistehaste puhul, et säilitada nende toodete valmistajate jaoks ühesugused tingimused.	„Erandina aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesgaasi jaoks kehtestatud võrdlusalustest kohandatakse neid võrdlusaluseid sama protsendi võrra, mis kehtib rafineerimistehaste puhul, et säilitada nende toodete valmistajate jaoks ühesugused tingimused.”

Selgitus

EP arvates tuleks see tekst ümber paigutada.

Muudatusettepanek 70

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt b c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 4


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b c) lõige 4 asendatakse järgmisega:
„4. Soojus- või jahutusenergia tootmise eest eraldatakse tasuta saastekvoote kaugküttele ning direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmisele majanduslikult õigustatud nõudluse osas. Pärast 2013. aastat kohandatakse kõnealustele käitistele eraldatavaid saastekvoote kõnealuse soojuse tootmise eest igal aastal artiklis 9 osutatud lineaarse teguriga.”	„4. Soojus- või jahutusenergia tootmise eest eraldatakse tasuta saastekvoote kaugküttele ning direktiivis 2004/8/EÜ määratletud suure tõhususega koostootmisele majanduslikult õigustatud nõudluse osas.”

Muudatusettepanek 71

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Et täita artikli 10 sätteid enampakkumisel müüdava osa kohta, kasutatakse igal aastal, mil tasuta eraldatavate saastekvootide kogus ei ületa liikmesriigile enampakkumisel müümiseks ettenähtud maksimaalset osa, selle tasemeni alles jäänud saastekvoote, et ennetada või piirata tasuta eraldatavate saastekvootide koguse vähendamist eesmärgiga tagada liikmesriigile enampakkumisel müüdav osa järgmistel aastatel. Kui maksimaalne tase siiski saavutatakse, kohandatakse vastavalt tasuta eraldatavate saastekvootide kogust. Selline kohandamine toimub alati ühesugusel viisil.	Kui tasuta eraldatavate saastekvootide kogus ei saavuta teataval aastal liikmesriigile enampakkumisel müümiseks ette nähtud maksimaalset taset, mis vastab artikli 10 lõikes 1 sätestatud liikmesriikide enampakkumisel müüdavale osale, kasutatakse selle tasemeni alles jäänud saastekvoote, et ennetada või piirata tasuta eraldatavate saastekvootide koguse vähendamist järgnevatel aastatel. Kui aga maksimaalne tase saavutatakse, eraldatakse liikmesriikide poolt kogu 1. jaanuaril 2021 algava kümneaastase ajavahemiku jooksul artikli 10 lõike 1 kohaselt enampakkumisel müüdava saastekvootide osa kuni viie protsendipunkti võrra vähendamisega samaväärne kogus saastekvoote tasuta artikli 10b kohastele sektoritele ja allsektoritele. Kui see vähendamine on siiski artikli 10b kohaste sektorite ja allsektorite nõudluse rahuldamiseks ebapiisav, kohandatakse tasuta eraldatavate saastekvootide kogust vastavalt ühtse sektoriülese paranduskoefitsiendi abil sektorite puhul, mille kolmandate riikidega toimuva kaubanduse maht on väiksem kui 15 % või süsinikdioksiidimahukus on väiksem kui 7 kg süsinikdioksiidi eurodes esitatud kogulisandväärtuse kohta.

Muudatusettepanek 72

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 6 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriigid võtavad vastu finantsmeetmed selliste sektorite või allsektorite kasuks, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, võttes arvesse siseturule avalduvat mõju. Selliste kulude osaliseks hüvitamiseks võetavad finantsmeetmed peavad olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega.	6. Liidu tasandil võetakse vastu keskne kord, et pakkuda hüvitist sektoritele või allsektoritele, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse.
	Hüvitis on proportsionaalne tegelikkuses elektrihindadesse üle kanduvate kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kuludega ning seda kohaldatakse kooskõlas asjakohastes riigiabi käsitlevates suunistes kehtestatud kriteeriumidega, et vältida negatiivse mõju avaldamist siseturule ja tekkinud kulude ülemäärast hüvitamist.
	Kui kättesaadava hüvitise summa ei ole piisav kõikide rahastamiskõlblike kaudsete kulude hüvitamiseks, vähendatakse kõikidele toetuskõlblikele käitistele kättesaadava hüvitise summat ühtsel viisil.
	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakt, et täiendada käesolevat direktiivi käesolevas lõikes osutatud eesmärgil, kehtestades fondi loomise ja toimise korra.

Muudatusettepanek 73

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 6 – lõik 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d a) lõikele 6 lisatakse uus lõik:
	„Liikmesriigid võivad võtta vastu ka siseriiklikud finantsmeetmed selliste sektorite või allsektorite kasuks, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, võttes arvesse siseturule avalduvat mõju. Selliste kulude osaliseks hüvitamiseks võetavad finantsmeetmed on kooskõlas riigiabi eeskirjadega ja käesoleva direktiivi artikli 10 lõikega 3. Need siseriiklikud meetmed ei ületa esimeses lõigus osutatud toetusega kombineerimise korral asjakohastes riigiabi käsitlevates suunistes osutatud hüvitise maksimaalset taset ega loo uusi turumoonutusi. Kehtivate riigiabi hüvitise ülemmäärade alandamine jätkub kogu kauplemisperioodil.”

Muudatusettepanek 74

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt e – alapunkt i

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 7 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Käesoleva direktiivi artikli 10a lõikes 5 osutatud maksimumkogusest eraldatavad saastekvoodid, mida ei eraldata tasuta kuni 2020. aastani, pannakse kõrvale uute osalejate jaoks ja tootmise märkimisväärseks suurendamiseks koos 250 miljoni saastekvoodiga, mis paigutatakse turustabiilsusreservi Euroopa Parlamendi ja nõukogu* otsuse (EL) 2015/… artikli 1 lõike 3 kohaselt.	400 miljonit saastekvooti reserveeritakse uute osalejate ja tootmise märkimisväärse suurenemise tarbeks.

Muudatusettepanek 75

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt e – alapunkt i

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 7 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Alates 2021. aastast paigutatakse lõigete 19 ja 20 kohaldamise tõttu käitistele eraldamata jäetud saastekvoodid kõnealusesse reservi.	Alates 2021. aastast paigutatakse kõik lõigete 19 ja 20 kohaldamise tõttu käitistele eraldamata jäetud saastekvoodid kõnealusesse reservi.

Muudatusettepanek 76

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt f – sissejuhatav osa

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) lõike 8 esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:	f) lõige 8 asendatakse järgmisega:

Muudatusettepanek 77

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõige 5 – punkt f – lõik 1

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
8. Et toetada uuendusi I lisas loetletud tööstussektorite vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside uuendusi, aidata hoogustada ärilisel alusel toimivate CO₂ keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamise katseprojektidega seotud ehitus- ja käitamistegevust ning edendada uuenduslikke taastuvenergia tehnoloogia katseprojekte liidu territooriumil, tehakse kättesaadavaks 400 miljonit saastekvooti.	8. Et võimendada investeeringuid I lisas loetletud tööstussektorite vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside uuendustesse, kaasa arvatud bioressursipõhised materjalid ja tooted, mis asendavad süsinikdioksiidimahukaid materjale, ning et aidata hoogustada ärilisel alusel toimivate süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja säilitamise ning kogumise ja kasutamise katseprojektidega seotud ehitus- ja käitamistegevust ning edendada uuenduslikke taastuvenergia tehnoloogia ja energia salvestamise näidisprojekte liidu territooriumil, tehakse kättesaadavaks 600 miljonit saastekvooti.

Muudatusettepanek 78

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt f

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Saastekvoote antakse selleks, et uuendada vähese süsinikdioksiidiheitega tööstustehnoloogiat ja -protsesse ning toetada näidisprojekte, mille eesmärk on arendada geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades mitmesuguseid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatisi ning taastuvenergia uuenduslikku tehnoloogiat, mis ei ole ärilises mõttes praegu veel elujõulised. Uuendusprojektide edendamiseks võib anda toetust kuni 60 % ulatuses projektide asjakohastest kuludest, sellest kuni 40 % ei tarvitse olla seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisega, juhul kui saavutatakse eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärgid, võttes arvesse kasutusele võetud tehnoloogiat.	Saastekvoote antakse selleks, et uuendada vähese süsinikdioksiidiheitega tööstustehnoloogiat ja -protsesse ning toetada näidisprojekte, mille eesmärk on arendada mitmesugust taastuvenergia uuenduslikku tehnoloogiat ning süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise rajatisi, mis ei ole ärilises mõttes praegu veel elujõulised. Projektid valitakse välja lähtuvalt nende mõjust energiasüsteemidele või tööstusprotsessidele ühes liikmesriigis, liikmesriikide rühmas või kogu liidus. Uuendusprojektide edendamiseks võib anda toetust kuni 75 % ulatuses projektide asjakohastest kuludest, sellest kuni 60 % ei tarvitse olla seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisega, juhul kui saavutatakse eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärgid, võttes arvesse kasutusele võetud tehnoloogiat. Saastekvoodid eraldatakse projektidele vastavalt nende vajadustele seoses eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärkide saavutamisega.

Muudatusettepanek 79

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt f

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Lisaks täiendatakse otsusega (EL) 2015/… loodud turustabiilsusreservist eraldamata 50 miljoni saastekvoodiga kuni 2021. aastani kõiki olemasolevaid ressursse, mis on jäetud alles, et toetada käesoleva lõike kohaselt eespool osutatud projekte, kaasa arvatud kõikides liikmesriikides rakendatavaid projekte, sealhulgas väikesemahulisi projekte. Projektid valitakse objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel.	Lisaks täiendatakse turustabiilsusreservist eraldamata 50 miljoni saastekvoodiga kuni 2021. aastani ja alates aastast 2018 kõiki olemasolevaid ressursse, mis on jäetud alles, et toetada programmi „NER300” raames aastatel 2013 kuni 2020 toimunud saastekvootide enampakkumistest saadud vahendite kasutamata jätmise tulemusena käesoleva lõike kohaselt esimeses ja teises lõigus osutatud projekte, kaasa arvatud kõikides liikmesriikides rakendatavaid projekte, sealhulgas väikesemahulisi projekte. Projektid valitakse objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, lähtudes nende asjakohasusest seoses asjaomaste sektorite süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamisega.
	Selle lõigu alusel toetatavad projektid võivad saada toetust ka esimese ja teise lõigu alusel.

Muudatusettepanek 80

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt f

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.”.	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, määrates kindlaks käesolevas lõikes osutatud saastekvootide eraldamiseks kõlblike projektide valimiseks kasutatavad kriteeriumid, võttes asjakohaselt arvesse järgmisi põhimõtteid:
	i) projektides keskendutakse murranguliste lahenduste kavandamisele ja arendamisele ning näidisprogrammide rakendamisele;
	ii) tegevus toimub turulähedaselt tootmisrajatistes, et tõendada murrangulise tehnoloogia elujõulisust nii tehnoloogiliste kui ka mittetehnoloogiliste tõkete ületamisel;
	iii) projektid on suunatud ulatusliku rakendamise potentsiaaliga tehnoloogilistele lahendustele ning võivad ühendada eri tehnoloogiaid;
	iv) ideaalis on lahendusi ja tehnoloogiaid võimalik üle viia sektori sees ja võib-olla ka muudesse sektoritesse;
	v) prioriteediks seatakse projektid, mille puhul oodatakse heitkoguste vähendamist oluliselt allapoole vastavat võrdlusalust. Toetuskõlblikud projektid aitavad kaasa heitekoguste vähendamisele allapoole lõikes 2 osutatud võrdlusaluseid või neil on potentsiaal tulevikus oluliselt vähendada väikeste süsinikdioksiidi heitkogustega energiatootmisele ülemineku kulusid; ning
	vi) süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise projektid toovad kaasa heitkoguste netovähendamise ja süsinikdioksiidi alalise säilitamise kogu nende eluea jooksul.

Muudatusettepanek 81

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt f

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõik 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
Saastekvoodid reserveeritakse projektidele, mis vastavad kolmandas lõigus osutatud kriteeriumidele. Toetust nimetatud projektidele antakse liikmesriikide kaudu ning see eeldab olulist käitajapoolset kaasrahastamist. Samuti võiks projekte kaasrahastada asjaomane liikmesriik, ning kaasata võiks ka muud rahastamisallikad. Käesolevas lõikes nimetatud mehhanismi kaudu ei toetata projekte, mis ületavad 15 % selleks otstarbeks olemasolevate saastekvootide koguarvust. Nimetatud saastekvoote võetakse arvesse lõike 7 kohaselt.	Teises ja kolmandas lõigus osutatud saastekvoodid reserveeritakse projektidele, mis vastavad kolmandas lõigus osutatud kriteeriumidele. Toetust nimetatud projektidele antakse liikmesriikide kaudu ning see eeldab olulist käitajapoolset kaasrahastamist. Samuti võiks projekte kaasrahastada asjaomane liikmesriik, ning kaasata võiks ka muud rahastamisallikad. Käesolevas lõikes nimetatud mehhanismi kaudu ei toetata üksikuid projekte, mis ületavad 15 % selleks otstarbeks olemasolevate saastekvootide koguarvust. Nimetatud saastekvoote võetakse arvesse lõike 7 kohaselt.

Selgitus

Euroopa Parlamendi seisukoht on säilitada käesolevas lõigus praegune tekst.

Muudatusettepanek 82

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 5 – alapunkt i a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 20


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	i a) lõige 20 asendatakse järgmisega:
„Komisjon lisab lõike 1 alusel vastu võetud meetmete hulka meetmed selliste käitiste kindlakstegemiseks, mis oma tegevuse osaliselt lõpetavad või oma tootmisvõimsust märkimisväärselt vähendavad, ning vajaduse korral samuti meetmed neile tasuta antud saastekvootide määra vastavaks kohandamiseks.”	„Komisjon lisab lõike 1 alusel vastu võetud meetmete hulka meetmed selliste käitiste kindlakstegemiseks, mis oma tegevuse osaliselt lõpetavad või oma tootmisvõimsust märkimisväärselt vähendavad, ning vajaduse korral samuti meetmed neile tasuta antud saastekvootide määra vastavaks kohandamiseks.
	Need meetmed pakuvad paindlikkust tööstussektoritele, kus tootmisvõimsust kantakse korrapäraselt üle ühe ja sellesama äriühingu käitiste vahel.”

Selgitus

Mõnes tööstussektoris võib tootmismahtu (ühe ja sellesama käitaja) käitiste vahel üle kanda. See iseloomustab hooajalist tegevust, kus teatava rajatise tootmist saab suurendada käitamise kestuse pikendamise abil. Selleks, et võimaldada saastekvootide üleandmist eri käitiste vahel, on vaja paindlikkust.

Muudatusettepanek 83

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10b – pealkiri


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Meetmed teatavate energiamahukate tööstusharude toetamiseks süsinikdioksiidi lekke korral	Üleminekumeetmed teatavate energiamahukate tööstusharude toetamiseks süsinikdioksiidi lekke korral

Muudatusettepanek 84

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10b – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Luuakse impordi kaasamise süsteem, mis vastab täielikult WTO eeskirjadele. Selles nõutakse, et importijad nendes sektorites, mille kaubanduse maht aastatel 2009–2013 ei ole üle 10 % ja mis on hõlmatud ELi HKSiga, omandaksid ja tagastaksid saastekvoote imporditud toodete jaoks.
	Komisjon võtab 30. juuniks 2019 kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat direktiivi, määrates täpselt kindlaks selle süsteemi üksikasjalikud nõuded. Enne delegeeritud õigusakti esitamist viib komisjon läbi mõju hindamise, mis hõlmab konsultatsioone sidusrühmadega ja teostatavuse uuringut, et leida kõige tõhusam viis sellise süsteemi kehtestamiseks. Kõnealune hinnang avaldatakse koos teatisega, milles hinnatakse liidu kliimamuutustealaste õigusaktide vastavust Pariisi kokkuleppe eesmärkidele ning mis avaldatakse kuue kuu jooksul pärast hõlbustavat dialoogi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames 2018. aastal, nagu on sätestatud artiklis 30 a.
	Kui see mehhanism on kehtestatud, ei eraldata tasuta saastekvoote sektoritele ja allsektoritele, mille puhul nähakse süsinikdioksiidilekke ohtu, kuid mis kuuluvad impordi kaasamise süsinikudioksiidimehhanismi.

Muudatusettepanek 85

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10b – lõige 1 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL* muudatuste vastuvõtmist hindab komisjon uuesti heitkoguste vähendamise osakaalu ELi HKSis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsust 406/2009/EÜ**. Täiendavat vähendamist suurema energiatõhususe eesmärgi abil kasutatakse selleks, et kaitsta tööstust, mida ähvardab süsinikdioksiidi või investeeringute leke.
	____________
	* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust, muudetakse direktiive 2009/125/EÜ ja 2010/30/EL ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2004/8/EÜ ja 2006/32/EÜ (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1).
	** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).

Selgitus

President Juncker toetas energiatõhususe puhul vähemalt 30 % eesmärki. Enamik Euroopa Parlamendi liikmeid sooviks veel suuremat eesmärki. Sellega kaasneb muidugi ulatuslikum heitkoguste vähendamine jõupingutuste jagamises. Seetõttu tuleks alandada jõupingutuste jagamise ülemmäära ja seda vahet tuleks kasutada süsinikdioksiidi lekke ohus oleva tööstuse kaitseks.

Muudatusettepanek 86

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10b – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Sektorid ja allsektorid, mille puhul kolmandate riikidega toimuva kaubanduse mahu korrutis nende heitemahukusega on suurem kui 0,18, võib järgmiste kriteeriumide alusel antud kvalitatiivse hinnangu põhjal paigutada lõikes 1 osutatud rühma:	2. Sektorid ja allsektorid, mille puhul kolmandate riikidega toimuva kaubanduse mahu korrutis nende heitemahukusega on suurem kui 0,12, võib järgmiste kriteeriumide alusel antud kvalitatiivse hinnangu põhjal paigutada lõikes 1 osutatud rühma:
a) mil määral on kõnealuse sektori või allsektori üksikutel käitistel võimalik vähendada heitkoguste taset või elektrienergia tarbimist;	a) mil määral on kõnealuse sektori või allsektori üksikutel käitistel võimalik vähendada heitkoguste taset või elektrienergia tarbimist, võttes arvesse sellega kaasnevat tootmiskulude suurenemist;
b) praegused ja prognoositavad turunäitajad;	b) praegused ja prognoositavad turunäitajad;
c) kasumimarginaalid kui pikaajalise investeerimis- või ümberpaiknemisotsuste võimalikud näitajad.	c) kasumimarginaalid kui pikaajalise investeerimis- või ümberpaiknemisotsuste võimalikud näitajad;
	c a) ülemaailmsetel turgudel ühtse võrdlushinnaga kaubeldavad kaubad.

Muudatusettepanek 87

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10b – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Muud sektorid ja allsektorid suudavad eeldatavasti saastekvootide kulu suuremal määral tootehindadesse üle kanda ja neile eraldatakse kuni 2030. aastani tasuta saastekvoote 30 % ulatuses kogusest, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikli 10a kohaselt vastu võetud meetmetega.	3. Kaugküttesektor suudab eeldatavasti saastekvootide kulu suuremal määral tootehindadesse üle kanda ja sellele eraldatakse kuni 2030. aastani tasuta saastekvoote 30 % ulatuses kogusest, mis määratakse kindlaks kooskõlas artikli 10a kohaselt vastu võetud meetmetega. Muudele sektoritele ja allsektoritele ei eraldata tasuta saastekvoote.

Muudatusettepanek 88

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10b – lõige 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. 31. detsembriks 2019 võtab komisjon artikli 23 kohaselt vastu delegeeritud õigusakti eelmistes lõigetes sätestatu kohta lõikes 1 käsitletud ohu hindamiseks neljakohalise numbriga väljendatud tegevusaladel (NACE 4 kood), võttes aluseks kolme kõige viimase kalendriaasta kättesaadavad andmed.	4. 31. detsembriks 2019 võtab komisjon artikli 30 b kohaselt vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesoleva direktiivi lõiget 1 seoses neljakohalise numbriga väljendatud tegevusaladega (NACE 4 kood), või, kui see on põhjendatud komisjoni poolt välja töötatud objektiivsete kriteeriumide alusel, asjakohasel jaotustasandil, lähtudes avalikest ja sektoripõhistest andmetest, et võtta arvesse ELi HKSiga hõlmatud tegevusi. Kaubanduse mahu hinnangu aluseks on viie viimase kalendriaasta kättesaadavad andmed.

Muudatusettepanek 89

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Erandina artikli 10a lõigetest 1–5 võivad liikmesriigid, kus 2013. aastal oli SKP inimese kohta eurodes väljendatuna turuhindades alla 60 % liidu keskmisest, eraldada üleminekuperioodil elektritootmiskäitistele tasuta saastekvoote energeetikasektori ajakohastamiseks.	1. Erandina artikli 10a lõigetest 1–5 võivad liikmesriigid, kus 2013. aastal oli SKP inimese kohta eurodes väljendatuna turuhindades alla 60 % liidu keskmisest, eraldada üleminekuperioodil elektritootmiskäitistele tasuta saastekvoote energeetikasektori ajakohastamiseks, mitmekesistamiseks ja jätkusuutlikuks ümberkujundamiseks. See erand lõpeb 31. detsembril 2030.

Muudatusettepanek 90

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 1 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 a. Liikmesriigid, kes ei tohi lõike 1 kohaselt saastekvoote eraldada, kuid kelle SKP inimese kohta eurodes väljendatuna turuhindades oli 2014. aastal alla 60 % liidu keskmisest, võivad samuti kasutada kõnealuses lõikes osutatud erandit kuni lõikes 4 osutatud koguseni, tingimusel et vastav hulk saastekvoote kantakse moderniseerimisfondi ning tulusid kasutatakse investeeringute toetamiseks vastavalt artiklile 10d.

Muudatusettepanek 91

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 1 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	1 b. Liikmesriigid, kes ei tohi eraldada käesoleva artikli alusel tasuta saastekvoote energiatootmiskäitistele, võivad otsustada anda vastava arvu saastekvoote või osa neist üle moderniseerimisfondi ning eraldada need vastavalt artikli 10d sätetele. Sellisel juhul peavad nad teavitama enne üleandmist komisjoni.

Muudatusettepanek 92

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 2 – lõik 1 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) tagama, et pakkumuskõlblikud on ainult sellised projektid, mis aitavad kaasa liikmesriikide energia- ja tarneallikate mitmekesistamisele, vajalikele ümberkorraldustele, keskkonnaseisundi parandamisele ja taristu ajakohastamisele, puhta tehnoloogia arendamisele ning energiatootmise, ülekande- ja jaotussektorite ajakohastamisele;	b) tagama, et pakkumuskõlblikud on ainult sellised projektid, mis edendavad liikmesriikide energia- ja tarneallikate mitmekesistamist, vajalikke ümberkorraldusi, keskkonnaseisundi parandamist ja taristu ajakohastamist, puhast tehnoloogiat (nt taastuvenergiatehnoloogiat) või energiatootmise ajakohastamist, kaugküttevõrke, energiatõhusust ning energia salvestamist, ülekandmist ja jaotamist;

Muudatusettepanek 93

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 2 – lõik 1 – punkt c


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) määratlema selged, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad valikukriteeriumid projektide paremusjärjestuse koostamiseks, tagades sel viisil projektide valiku, mis:	c) määratlema selged, objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad, liidu 2050. aasta kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega kooskõlas olevad valikukriteeriumid projektide paremusjärjestuse koostamiseks, tagades sel viisil projektide valiku, mis:

Muudatusettepanek 94

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 2 – lõik 1 – punkt c – alapunkt i


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) toovad tasuvusanalüüsi põhjal heitkoguste vähendamisel netokasu ja millega saavutatakse CO₂-heite vähendamine eelnevalt määratud märkimisväärsel tasemel;	i) toovad tasuvusanalüüsi põhjal heitkoguste vähendamisel netokasu ja millega saavutatakse projektide suurusega proportsionaalne süsinikdioksiidiheite vähendamine eelnevalt määratud märkimisväärsel tasemel. Kui projektid on seotud elektritootmisega, ei tohi kasvuhoonegaaside koguheide käitises toodetud elektri kilovatt-tunni kohta pärast projekti lõpuleviimist ületada 450 grammi süsinikdioksiidi ekvivalentkogust. Komisjon võtab hiljemalt 1. jaanuariks 2021 kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusaktid, et muuta käesolevat direktiivi, määrates soojuse tootmisega seotud projektide jaoks kindlaks suurima lubatud kasvuhoonegaaside koguheite käitises toodetud soojuse kilovatt-tunni kohta.

Muudatusettepanek 95

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 2 – lõik 1 – punkt c – alapunkt ii


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) on täiendavad, vastavad selgesti asendus- ja ajakohastamisvajadustele ega suurenda turupõhist energianõudlust;	ii) on täiendavad, kuigi neid võib kasutada 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku vastavate eesmärkide saavutamiseks, vastavad selgesti asendus- ja ajakohastamisvajadustele ega suurenda turupõhist energianõudlust;

Muudatusettepanek 96

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 2 – lõik 1 – punkt c – punkt iii a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	iii a) ei aita kaasa uuele söeküttel energiatootmisele ega suurenda söesõltuvust.

Muudatusettepanek 97

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 2 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriik, kes kavatseb tasuta saastekvoote valikuliselt eraldada, avaldab 30. juuniks 2019 avalikuks aruteluks üksikasjaliku riikliku raamistiku, millega kehtestatakse konkureeriva pakkumismenetluse tingimused ja valikukriteeriumid.	Liikmesriik, kes kavatseb kasutada tasuta saastekvootide eraldamise võimalust üleminekuperioodil energeetikasektori ajakohastamiseks, avaldab 30. juuniks 2019 avalikuks aruteluks üksikasjaliku riikliku raamistiku, millega kehtestatakse konkureeriva pakkumismenetluse tingimused ja valikukriteeriumid.

Muudatusettepanek 98

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 2 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui saastekvootide tasuta eraldamisega toetatakse investeeringuid, mille väärtus on alla 10 miljoni euro, valivad liikmesriigid projektid välja erapooletute ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Niisuguse valikuprotsessi tulemused avaldatakse avalikuks aruteluks. Selle põhjal koostab asjaomane liikmesriik investeeringute loetelu ja esitab selle komisjonile 30. juuniks 2019.	Kui saastekvootide tasuta eraldamisega toetatakse investeeringuid, mille väärtus on alla 10 miljoni euro, valivad liikmesriigid projektid välja erapooletute ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, mis on kooskõlas liidu pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkidega. Nende kriteeriumide üle peab toimuma avalik konsulteerimine, mis tagab täieliku läbipaistvuse ja asjassepuutuvate dokumentide kättesaadavuse, ning need peavad võtma sidusrühmade märkusi täielikult arvesse. Niisuguse valikuprotsessi tulemused avaldatakse avalikuks konsulteerimiseks. Selle põhjal koostab asjaomane liikmesriik investeeringute loetelu ja esitab selle komisjonile 30. juuniks 2019.

Muudatusettepanek 99

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
3. Kavandatavate investeeringute väärtus on vähemalt võrdne tasuta eraldatavate saastekvootide turuväärtusega, sealjuures võetakse arvesse otseselt seotud hinnatõusu piiramise vajadust. Turuväärtus on eelmisel kalendriaastal ühise enampakkumisplatvormi kaudu müüdud saastekvootide keskmine hind.	3. Kavandatavate investeeringute väärtus on vähemalt võrdne tasuta eraldatavate saastekvootide turuväärtusega, sealjuures võetakse arvesse otseselt seotud hinnatõusu piiramise vajadust. Turuväärtus on eelmisel kalendriaastal ühise enampakkumisplatvormi kaudu müüdud saastekvootide keskmine hind. Investeeringute asjakohaseid kulusid tohib toetada kuni 75 % ulatuses.

Muudatusettepanek 100

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Liikmesriigid nõuavad toetust saavatelt elektritootjatelt ja võrguettevõtjatelt iga aasta 28. veebruariks aruande esitamist nende valitud investeeringute rakendamise kohta. Liikmesriigid annavad aru komisjonile, kes avalikustab aruanded.	6. Liikmesriigid nõuavad toetust saavatelt energiatootjatelt ja võrguettevõtjatelt iga aasta 31. märtsiks aruande esitamist nende valitud investeeringute rakendamise kohta, sh eraldatud tasuta saastekvootide ja tehtud investeerimiskulude tasakaalu, toetatud investeeringute liikide ning viisi kohta, kuidas nendega saavutati lõike 2 esimese lõigu punktis b sätestatud eesmärgid. Liikmesriigid annavad aru komisjonile, kes teeb aruanded üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid ja komisjon kontrollivad ja analüüsivad võimalikku arbitraaži seoses väikestele projektidele kehtestatud 10 miljoni euro suuruse künnisega ning väldivad investeeringu põhjendamatut jaotamist väiksemateks projektideks, välistades rohkem kui ühe investeeringu tegemise samasse toetust saavasse käitisesse.

Muudatusettepanek 101

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 6 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 a. Kui esineb põhjendatud kahtlus rikkumiste kohta või kui liikmesriik ei anna lõigete 2 ja 6 kohaselt aru, võib komisjon algatada sõltumatu uurimise, kasutades vajadusel lepingulise kolmanda osapoole abi. Komisjon uurib ka muid võimalikke rikkumisi, nagu kolmanda energiapaketi rakendamata jätmine. Asjaomane liikmesriik esitab kogu uurimiseks vajaliku investeerimisteabe ja pakub uurimiseks vajalikku ligipääsu, sh ligipääsu käitistele ja ehitusplatsidele. Komisjon avaldab uurimise kohta aruande.

Muudatusettepanek 102

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10c – lõige 6 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	6 b. Kui rikutakse liidu kliima- ja energiavaldkonna õigusakte, sh kolmandat energiapaketti või käesolevas artiklis sätestatud kriteeriume, võib komisjon nõuda liikmesriigilt tasuta saastekvootide eraldamise peatamist.

Muudatusettepanek 103

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Et toetada ajavahemikul 2021–2030 investeeringuid energiasüsteemide nüüdisajastamiseks ja energiatõhususe parandamiseks liikmesriikides, kus SKP inimese kohta oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest, luuakse fond, mida rahastatakse artiklis 10 sätestatud korras.	1. Et toetada ja võimendada ajavahemikul 2021–2030 investeeringuid energiasüsteemide, sh kaugküttesüsteemide nüüdisajastamiseks ja energiatõhususe parandamiseks liikmesriikides, kus SKP inimese kohta oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest, luuakse aastateks 2021–2030 fond, mida rahastatakse artiklis 10 sätestatud korras.

Muudatusettepanek 104

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 1 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Toetatud investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi eesmärkidega.	Toetatud investeeringud peavad olema kooskõlas läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega ning pakkuma parimat hinna ja kvaliteedi suhet. Toetatud investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi, liidu pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkide ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi eesmärkidega ning
	i) edendama energiasäästu, taastuvenergia süsteeme, energia salvestamist ning elektriühendusi, ülekande- ja jaotussektorit; kui projektid on seotud elektritootmisega, ei tohi kasvuhoonegaaside koguheide käitises toodetud elektri kilovatt-tunni kohta pärast projekti lõpuleviimist ületada 450 grammi süsinikdioksiidi ekvivalentkogust. Komisjon võtab hiljemalt 1. jaanuariks 2021 kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakti, et muuta käesolevat direktiivi, määrates soojuse tootmisega seotud projektide jaoks kindlaks suurima lubatud kasvuhoonegaaside koguheite käitises toodetud soojuse kilovatt-tunni kohta;
	ii) tooma tasuvusanalüüsi põhjal heitkoguste vähendamisel netokasu ja saavutama süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise eelnevalt määratud märkimisväärsel tasemel;
	iii) olema täiendavad, kuigi neid võib kasutada 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistiku vastavate eesmärkide saavutamiseks, vastama selgelt asendus- ja ajakohastamisvajadustele ega tohi suurendada turupõhist energianõudlust;
	iv) ei tohi aidata kaasa uuele söeküttel energiatootmisele ega suurendada söesõltuvust.

Muudatusettepanek 105

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 1 – lõik 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Komisjon jälgib käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, võttes arvesse EIP kliimastrateegiat. Kui tehnoloogia arengu tõttu ei ole üks või mitu käesolevas lõikes sätestatud nõuet enam asjakohased, võtab komisjon aastaks 2024 kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakti, et muuta käesolevat direktiivi uute või ajakohastatud nõuete esitamise teel.

Muudatusettepanek 106

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Fondist rahastatakse ka väikesemahulisi energiasüsteemide nüüdisajastamise ja energiatõhususe investeerimisprojekte. Investeerimisnõukogu töötab selliste projektide jaoks välja eraldi suunised ja investeeringute valikukriteeriumid.	2. Fondist rahastatakse ka väikesemahulisi energiasüsteemide nüüdisajastamise ja energiatõhususe investeerimisprojekte. Fondi investeerimisnõukogu töötab selliste projektide jaoks välja investeerimissuunised ja investeeringute valikukriteeriumid, mis on kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega ja lõikes 1 kehtestatud kriteeriumidega. Need suunised ja valikukriteeriumid tehakse üldsusele kättesaadavaks.
	Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab väikesemahuline investeerimisprojekt projekti, mida rahastatakse riikliku arengupanga laenudest või riikliku programmi rakendamisele kaasa aitavatest toetustest ning mille konkreetsed eesmärgid on kooskõlas moderniseerimisfondi eesmärkidega, tingimusel et ei kasutata rohkem kui 10 % IIb lisas sätestatud liikmesriikide osast.

Muudatusettepanek 107

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	3 a. Kõik toetatavad liikmesriigid, kes on otsustanud kooskõlas artikliga 10c eraldada üleminekuperioodil tasuta saastekvoote, võivad kanda need saastekvoodid üle oma IIb lisas sätestatud moderniseerimisfondi osasse ning eraldada need kooskõlas artikli 10d sätetega.

Muudatusettepanek 108

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 4 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
4. Fondi juhivad investeerimisnõukogu ja korralduskomitee, mis moodustatakse toetust saavate liikmesriikide, komisjoni, EIP esindajatest ja muude liikmesriikide valitud kolmest esindajast viie aasta pikkuseks ametiajaks. Investeerimisnõukogu vastutab liidu tasandi investeerimispoliitika, asjakohaste rahastamisvahendite ja investeeringute valikukriteeriumide eest.	4. Toetust saavad liikmesriigid vastutavad fondi juhtimise eest ning loovad ühiselt investeerimisnõukogu, mis koosneb ühest esindajast iga toetust saava liikmesriigi, komisjoni ja EIP kohta ning kolmest huvitatud pooli (nt tööstusliidud, ametühingud või valitsusvälised organisatsioonid) esindavast vaatlejast. Investeerimisnõukogu vastutab liidu tasandi investeerimispoliitika kujundamise eest, mis on kooskõlas käesoleva artikli nõuetega ning liidu poliitikaga.
	Luuakse investeerimisnõukogust sõltumatu nõuandekogu. Nõuandekogu koosneb toetust saavate liikmesriikide kolmest esindajast, muude liikmesriikide kolmest esindajast, komisjoni esindajast, EIP esindajast ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga esindajast, kes valitakse viieks aastaks. Nõuandekogu esindajatel peavad olema suured asjakohased kogemused projektide struktureerimise ja rahastamise valdkonnas. Nõuandekogu annab investeerimisnõukogule nõu ja soovitusi projektide valikukõlblikkuse kohta ning investeerimis- ja rahastamisotsuste tegemisel ning vajaduse korral mis tahes täiendavat abi projektide arendamisel.
Korralduskomitee vastutab fondi igapäevase juhtimise eest.	Moodustatakse korralduskomitee. Korralduskomitee vastutab fondi igapäevase juhtimise eest.

Muudatusettepanek 109

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 4 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Investeerimisnõukogu valib oma esimeheks komisjoni esindaja. Nõukogu teeb otsuseid konsensuse alusel. Kui investeerimisnõukogu ei jõua esimehe määratud tähtaja jooksul konsensuse alusel kokkuleppele, võtab ta otsuse vastu lihthäälteenamusega.	Investeerimisnõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe üheaastaseks ametiajaks. Investeerimisnõukogu püüab teha otsuseid konsensuse alusel. Nõuandekogu võtab oma arvamuse vastu lihthäälteenamusega.

Muudatusettepanek 110

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 4 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Korralduskomitee moodustatakse investeerimisnõukogu nimetatud esindajatest. Komitee võtab otsused vastu lihthäälteenamusega.	Investeerimisnõukogu, nõuandekogu korralduskomitee tegutsevad avatud ja läbipaistval viisil. Mõlema kogu koosolekute protokollid avaldatakse. Investeerimisnõukogu ja nõuandekogu koosseis avaldatakse ning liikmete elulood ja huvide deklaratsioonid tehakse üldsusele kättesaadavaks ning neid ajakohastatakse korrapäraselt. Investeerimisnõukogu ja nõuandekogu kontrollivad pidevalt, et ei esineks huvide konflikte. Nõuandekogu esitab iga kuue kuu järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile nimekirja kõikidest projektidele antud nõuannetest.

Muudatusettepanek 111

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 4 – lõik 4


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Kui EIP soovitab loobuda investeeringu rahastamisest ja põhjendab oma soovitust, võetakse otsus vastu ainult juhul, kui selle poolt hääletab kaks kolmandikku liikmetest. Sellisel juhul ei osale hääletamises liikmesriik, kus investeering tehakse, ega EIP. Neid kaht eelmist lauset ei kohaldata väikeste projektide suhtes, mida rahastatakse riikliku arengupanga laenudest või riikliku programmi rakendamisele kaasa aitavatest toetustest ning mille konkreetsed eesmärgid on kooskõlas moderniseerimisfondi eesmärkidega, tingimusel et programmi raames ei kasutata rohkem kui 10 % IIb lisas sätestatud liikmesriigi osast.	Kui EIP soovitab nõuandekogul loobuda investeeringu rahastamisest ja põhjendab, miks see ei ole kooskõlas investeerimisnõukogu poolt vastu võetud investeerimispoliitikaga ja lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumidega, võetakse positiivne otsus vastu ainult juhul, kui selle poolt hääletab kaks kolmandikku liikmetest. Sellisel juhul ei osale hääletamises liikmesriik, kus investeering tehakse, ega EIP.

Muudatusettepanek 112

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 5 – sissejuhatav osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
5. Toetust saavad liikmesriigid esitavad korralduskomiteele igal aastal aruande fondist rahastatavate investeeringute olukorra kohta. Aruanded avalikustatakse ja need sisaldavad:	5. Toetust saavad liikmesriigid esitavad investeerimisnõukogule ja nõuandekogule igal aastal aruande fondist rahastatavate investeeringute olukorra kohta. Aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks ja need sisaldavad:

Muudatusettepanek 113

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 6


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
6. Korralduskomitee annab komisjonile igal aastal aru hindamisest ja investeeringute valimisest saadud kogemuste kohta. Komisjon vaatab projektide valiku põhimõtted 31. detsembriks 2024 läbi ja esitab vajaduse korral korralduskomiteele ettepanekud.	6. Nõuandekogu annab komisjonile igal aastal aru hindamisest ja investeeringute valimisest saadud kogemuste kohta. Komisjon vaatab projektide valiku põhimõtted 31. detsembriks 2024 läbi ja esitab vajaduse korral investeerimisnõukogule ja nõuandekogule ettepanekud.

Muudatusettepanek 114

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d – lõige 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
7. Käesoleva artikli rakendamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.	7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjaliku korra moderniseerimisfondi tõhusaks toimimiseks.

Muudatusettepanek 115

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Artikli 11 lõikele 1 lisatakse kolmas lõik:
	„Alates 2021. aastast tagavad liikmesriigid ka selle, et iga kalendriaasta jooksul teatab iga käitaja tootmistegevusest eraldise kohandamiseks kooskõlas artikli 10a lõikega 7.”

Muudatusettepanek 116

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 8 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 11 – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 b) Artiklile 11 lisatakse järgmine lõige:
	„3 a. Kui esineb põhjendatud kahtlus rikkumiste kohta või kui liikmesriik ei esita lõigetes 1–3 sätestatud loetelu ja teavet, võib komisjon algatada sõltumatu uurimise, kasutades vajadusel lepingulise kolmanda osapoole abi. Asjaomane liikmesriik esitab kogu uurimiseks vajaliku teabe ja pakub uurimiseks vajalikku juurdepääsu, sh juurdepääsu käitistele ja tootmisandmetele. Komisjon järgib samu tundliku äriteabe konfidentsiaalsusnõudeid nagu asjaomane liikmesriik ja avaldab uurimise kohta aruande.”

Selgitus

Kehtivate sätete kohaselt sõltub Euroopa Komisjon täielikult liikmesriikide antavast teabest. Kui aga aruandlus on ebaõige või ilmnevad muud õigusnormide rikkumised, võib artikli 10a lõike 1 kuni artikli 10c sätete rikkumine oluliselt moonutada tööstusharude ja energiatootjate võrdseid võimalusi liidus. Sellega seonduvalt on põhjendatud anda komisjonile võimalus koguda teavet sõltumatult.

Muudatusettepanek 117

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 10 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõige 3a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(10 a) Artikli 12 lõige 3a asendatakse järgmisega:
„3 a. Saastekvootide tagastamise kohustust ei teki seoses heitkogustega, mis on tõendatult kogutud ja transporditud püsivaks säilitamiseks käitises, millel on selleks kehtiv luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2003. aasta direktiivile 2009/31/EÜ, mis käsitleb süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist ^{( 1 )}.	„3a. Saastekvootide tagastamise kohustust ei teki seoses heitkogustega, mis on tõendatult kogutud ja transporditud püsivaks säilitamiseks käitises, millel on selleks kehtiv luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.aprilli 2003.aasta direktiivile 2009/31/EÜ, mis käsitleb süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist^{( 1 )}, ega seoses heitkogustega, mis on tõendatult kogutud ja/või taaskasutatud rakenduses, mis tagab süsinikdioksiidi püsiva sidumise selle sidumise ja taaskasutamise eesmärgil.“

Muudatusettepanek 118

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 12

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 14 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(12) Artikli 14 lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:	(12) Artikli 14 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.”.	„1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjaliku korra I lisas loetletud tegevusaladel tekitatud heitkoguste ja vajaduse korral tegevusandmete seireks ja nendest aruandmiseks, artikli 3e või 3f kohases taotluses nõutavate tonnkilomeetrite andmete seireks ja nendest aruandmiseks, lähtudes IV lisas esitatud seire- ja aruandluspõhimõtetest, ning iga kasvuhoonegaasi globaalse soojenemise potentsiaali täpsustamiseks asjaomase gaasi heitkoguste seire- ja aruandlusnõuete puhul.”;
	„31. detsembriks 2018 kohandab komisjon heitkoguste seire ja aruandluse kehtivaid eeskirju, nagu need on määratletud komisjoni määruses (EL) 601/2012^*, et kõrvaldada regulatiivsed tõkked investeerimisel uuemasse ja vähem süsinikdioksiidi heitkoguseid tekitavasse tehnoloogiasse, näiteks süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiasse. Need uued eeskirjad jõustuvad kõikide süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiate suhtes 1. jaanuarist 2019.
	See regulatsioon määrab kindlaks ka väikeheitetekitajate lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamiskorra.
	____________________
	^* Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).“

Selgitus

Vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga. Selle sätte sisu vastab alusakti kehtivale sõnastusele, millesse on tehtud mõningad tehnilised kohandused.

Muudatusettepanek 119

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 13

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 15 – lõigud 4 ja 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(13) Artikli 15 viies lõik asendatakse järgmisega:	(13) Artikli 15 neljas ja viies lõik asendatakse järgmisega:
„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.”.	„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjaliku korra heitkoguste aruannete tõendamiseks V lisas sätestatud põhimõtete alusel ning tõendavate asutuste akrediteerimiseks ja järelevalveks. Selles täpsustatakse akrediteerimise ja akrediteeringu kehtetuks tunnistamise, akrediteerimisasutuste vastastikuse tunnustamise ja vajaduse korral vastastikuse hindamise tingimused.”;

Selgitus

Vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga. Selle sätte sisu vastab alusakti kehtivale sõnastusele, millesse on tehtud mõningad tehnilised kohandused.

Muudatusettepanek 120

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 13 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 16 – lõige 7


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(13 a) Artikli 16 lõige 7 asendatakse järgmisega:
7. Pärast lõikes 5 osutatud taotluste edastamist komisjonile teavitab komisjon nendest teisi liikmesriike nende esindajate kaudu artikli 23 lõikes 1 osutatud komitees vastavalt komitee töökorrale.	7. Pärast lõikes 5 osutatud taotluste edastamist komisjonile teavitab komisjon nendest teisi liikmesriike nende esindajate kaudu artikli 30 c lõikes 1 osutatud komitees vastavalt komitee töökorrale.

Selgitus

Tehniline kohandus.

Muudatusettepanek 121

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 14

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 16 – lõige 12


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
12. Vajaduse korral kehtestatakse selles artiklis osutatud menetluste üksikasjalikud eeskirjad. Need rakendusaktid võetakse vastu artiklis 22a sätestatud menetluse kohaselt.	12. Vajaduse korral kehtestatakse selles artiklis osutatud menetluste üksikasjalikud eeskirjad. Need rakendusaktid võetakse vastu artikli 30c lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt.

Selgitus

Vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga. Selle sätte sisu vastab alusakti kehtivale sõnastusele.

Muudatusettepanek 122

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 15

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 19 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(15) Artikli 19 lõike 3 kolmas lause asendatakse järgmisega:	(15) Artikli 19 lõige 3 asendatakse järgmisega:
„Määrus sisaldab ka sätteid lepingutes sisalduvate, saastekvootide vastastikust tunnustamist käsitlevate eeskirjade jõustamiseks, et siduda heitkogustega kauplemise süsteemid omavahel. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.”.	„3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjaliku korra registrite standarditud ja turvalise süsteemi loomiseks, mis luuakse standarditud elektrooniliste andmebaaside kujul, mis sisaldavad ühiseid andmeelemente saastekvootide väljaandmise, valdamise, üleandmise ja kehtetuks tunnistamise jälgimiseks, et tagada vajadust mööda üldsuse juurdepääs ja süsteemi konfidentsiaalsus ning kindlustada, et ei toimuks Kyoto protokollist tulenevaid kohustusi eiravaid üleandmisi. Kõnealused delegeeritud õigusaktid sisaldavad samuti sätteid ELi HKSis SHVde ja HVÜde kasutamise ning identifitseerimise ja sellise kasutamise ulatuse järelevalve kohta. Kõnealused õigusaktid sisaldavad ka sätteid lepingutes sisalduvate, saastekvootide vastastikust tunnustamist käsitlevate eeskirjade jõustamiseks, et siduda heitkogustega kauplemise süsteemid omavahel.”.

Selgitus

Vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga. Selle sätte sisu vastab alusakti kehtivale sõnastusele, millesse on tehtud mõningad tehnilised kohandused.

Muudatusettepanek 123

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 15 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 21 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(15 a) Artikli 21 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu saastekvootide eraldamise korrale, registrite pidamisele, järelevalve ja aruandluse rakendusmeetmete kohaldamisele, tõendamisele ja akrediteerimisele ning käesoleva direktiivi täitmisega seotud küsimustele ja saastekvootide võimalikule maksukohtlemisele. Esimene aruanne saadetakse komisjonile 30. juuniks 2005. Aruanne esitatakse kas küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon koostab direktiivi 91/692/EMÜ artiklis 6 sätestatud korras. Küsimustik või vormid saadetakse liikmesriikidele vähemalt kuus kuud enne esimese aruande esitamise tähtaega.	„1. Liikmesriigid esitavad igal aastal komisjonile aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu saastekvootide eraldamise korrale, artikli 10a lõike 6 kohastele finantsmeetmetele, registrite pidamisele, järelevalve ja aruandluse rakendusmeetmete kohaldamisele, tõendamisele ja akrediteerimisele ning käesoleva direktiivi täitmisega seotud küsimustele ja saastekvootide võimalikule maksukohtlemisele. Esimene aruanne saadetakse komisjonile 30. juuniks 2005. Aruanne esitatakse kas küsimustiku või vormi alusel, mille komisjon koostab direktiivi 91/692/EMÜ artiklis 6 sätestatud korras. Küsimustik või vormid saadetakse liikmesriikidele vähemalt kuus kuud enne esimese aruande esitamise tähtaega.”

Selgitus

Tugevdatakse aruandlust ning nõuetele vastavust või mittevastavust puudutavat läbipaistvust kõigis sektorites.

Muudatusettepanek 124

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 15 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 21 – lõige 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 b) Artiklile 21 lisatakse järgmine lõige:
	„2 a. Aruanne sisaldab artiklis 18b osutatud koostöö abil saadud andmetele tuginedes nende käitajate loetelu, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi nõudeid ja kes ei ole avanud registrikontot.”

Selgitus

Kuigi lennundusettevõtjate nõuetele vastavuse tase on üldiselt kõrge, on mitmeid rikkumisi, mis on veel lahendamata. Nõudeid rikkuvate ettevõtjate nimekirja avaldamine kiirendaks jõustamist.

Muudatusettepanek 125

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 15 c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 21 – lõige 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(15 c) Artiklile 21 lisatakse järgmine lõige:
	„3 a. Kui esineb põhjendatud kahtlus rikkumiste kohta või kui liikmesriik ei anna lõike 1 kohaselt aru, võib komisjon algatada sõltumatu uurimise, kasutades vajadusel lepingulise kolmanda osapoole abi. Liikmesriik esitab kogu uurimiseks vajaliku teabe ja pakub uurimiseks vajalikku ligipääsu, sh ligipääsu käitistele. Komisjon avaldab uurimise kohta aruande.”

Selgitus

Et tagada samatasemeline nõuete täitmine kogu ELis ning et tagada kõigi ELi HKSis osalevate tööstuste jaoks võrdsed võimalused, peaks komisjonil olema õigus viia läbi sõltumatu uurimine, kui ta kahtlustab, et liikmesriikide ametid ei taga nõuete täitmist.

Muudatusettepanek 126

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 16

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 22 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesolevat direktiivi, kehtestades käesoleva direktiivi lisade (välja arvatud I, IIa ja IIb lisa) vähemolulisi sätteid.

Selgitus

Vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga. Selle sätte sisu vastab alusakti kehtivale sõnastusele.

Muudatusettepanek 127

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 17

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 22a – pealkiri


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(17) Lisatakse artikkel 22a:	(17) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 22a	„Artikkel 30 c
Komiteemenetlus”	Komiteemenetlus”

Selgitus

Ümbernummerdamine ristviidete eesmärgil.

Muudatusettepanek 128

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 18

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 23 – pealkiri


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Artikkel 23	„Artikkel 30 b
Delegeeritud volituste kasutamine”	Delegeeritud volituste kasutamine”

Selgitus

Ümbernummerdamine ristviidete eesmärgil.

Muudatusettepanek 129

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 19 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
„Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohast saastekvootidega kauplemist kohaldada alates 2008. aastast I lisas loetlemata tegevusalade ja kasvuhoonegaaside suhtes, tingimusel et komisjon on selliste tegevusalade ja kasvuhoonegaaside lisamise heaks kiitnud, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kriteeriume, eelkõige mõju siseturule, võimalikke konkurentsimoonutusi, ühenduse süsteemi keskkonnaalast terviklikkust ja kavandatava järelevalve ning aruandluse süsteemi usaldusväärsust.	„Liikmesriigid võivad käesoleva direktiivi kohast saastekvootidega kauplemist kohaldada alates 2008. aastast I lisas loetlemata tegevusalade ja kasvuhoonegaaside suhtes, tingimusel et komisjon on selliste tegevusalade ja kasvuhoonegaaside lisamise heaks kiitnud, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kriteeriume, eelkõige mõju siseturule, võimalikke konkurentsimoonutusi, ELi HKSi keskkonnaalast terviklikkust ja kavandatava järelevalve ning aruandluse süsteemi usaldusväärsust. Mis tahes selline ühepoolne lisamine tuleb esitada ja heaks kiita hiljemalt 18 kuud enne ELi HKSi uue kauplemisperioodi algust.

Selgitus

Liikmesriikidel on võimalus laiendada ELi HKSi kohaldamisala, et lisada uusi gaase ja sektoreid. Mis tahes ühepoolne lisamine ELi HKSi tuleb selgeks teha aegsasti enne IV etapi algust.

Muudatusettepanek 130

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 19 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 24 – lõige 1 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
I lisas loetlemata tegevusala või kasvuhoonegaas lisatakse kooskõlas delegeeritud õigusaktidega, mille vastuvõtmiseks antakse komisjonile artikli 23 kohane volitus.	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjaliku korra esimeses lõigus osutatud tegevusalade ja kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi lisamise heakskiitmiseks, kui tegemist on I lisas loetlemata tegevusalade või kasvuhoonegaasidega.

Selgitus

Vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga. Selle sätte sisu vastab alusakti kehtivale sõnastusele, millesse on tehtud mõningad tehnilised kohandused.

Muudatusettepanek 131

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 19 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 24 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:	b) lõige 3 asendatakse järgmisega:
„Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte heitkogustega ja tegevusandmetega seotud seiret ja aruandlust käsitleva määruse vastuvõtmiseks.”;	„3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades üksikasjaliku korra, mis käsitleb I lisas kombinatsioonina loetlemata tegevusalade, käitiste ja kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud seiret ja aruandlust, kui kõnealust seiret ja aruandlust on võimalik teostada piisava täpsusega.”;

Selgitus

Vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga. Selle sätte sisu vastab alusakti kehtivale sõnastusele, millesse on tehtud mõningad tehnilised kohandused.

Muudatusettepanek 132

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 20 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 24a – lõige 1 – lõigud 1 ja 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:	a) lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:
„Sellised meetmed peavad olema kooskõlas artikli 11b lõike 7 kohaselt vastu võetud õigusaktidega. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.”;	„1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30 b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi, kehtestades lisaks artiklis 24 sätestatud lisamisele üksikasjaliku korra saastekvootide või ühikute eraldamiseks liikmesriikide hallatavate projektide puhul, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mis ei ole ELi HKSiga hõlmatud.”;

Selgitus

Vastavusse viimine ELi toimimise lepinguga. Selle sätte sisu vastab alusakti kehtivale sõnastusele, millesse on tehtud mõningad tehnilised kohandused.

Muudatusettepanek 133

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 22

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 25a – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Kui kolmas riik võtab sellest riigist väljuvate ja liidus maanduvate lendude kliimamuutuste mõju vähendamiseks meetmeid, kaalub komisjon pärast selle kolmanda riigi ja liikmesriikidega konsulteerimist artikli 23 lõikes 1 osutatud komitee ees olemasolevaid võimalusi, et tagada parim vastastikune tegevus liidu süsteemi ja kõnealuse riigi meetmete vahel.	1. Kui kolmas riik võtab sellest riigist väljuvate ja liidus maanduvate lendude kliimamuutuste mõju vähendamiseks meetmeid, kaalub komisjon pärast selle kolmanda riigi ja liikmesriikidega konsulteerimist artikli 30 c lõikes 1 osutatud komitee ees olemasolevaid võimalusi, et tagada parim vastastikune tegevus ELi HKSi ja kõnealuse kolmanda riigi meetmete vahel.
Vajaduse korral võib komisjon võtta vastu muudatused, et näha ette asjaomasest kolmandast riigist saabuvate lendude väljaarvamine I lisas loetletud lennutegevuse seast või näha ette I lisas loetletud lennutegevusse muude muudatuste tegemise, mida nõutakse neljanda lõigu kohase kokkuleppe alusel. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu selliseid muudatusi.	Vajaduse korral võib komisjon esitada Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku, et näha ette asjaomasest kolmandast riigist saabuvate lendude väljaarvamine I lisas loetletud lennutegevuse seast või näha ette I lisas loetletud lennutegevusse muude muudatuste tegemise, mida nõutakse sellise kokkuleppe alusel.

Muudatusettepanek 134

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 22 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 27 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(22 a) Artikli 27 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid võivad pärast käitajaga konsulteerimist arvata ühenduse süsteemist välja käitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel punkti a kohasele teavitamisele eelnenud aastal on olnud väiksemad kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti ja, juhul kui nende tegevusalaks on põletamine, on nende nimisoojusvõimsus alla 35 MW, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused:	„1. Liikmesriigid võivad pärast käitajaga konsulteerimist ja käitaja nõusolekul arvata ELi HKSist välja käitised, mille käitaja on VKE, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel punkti a kohasele teavitamisele eelnenud aastal on olnud väiksemad kui 50 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused:
a) ta teavitab komisjoni igast sellisest käitisest, täpsustades selle käitise suhtes kohaldatavad meetmed, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, enne kui tuleb esitada artikli 11 lõike 1 kohane käitiste loetelu, ent hiljemalt siis, kui see loetelu esitatakse komisjonile;	a) ta teavitab komisjoni igast sellisest käitisest, täpsustades selle käitise suhtes kohaldatavad meetmed, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, ja täpsustades, kuidas tagatakse, et need meetmed ei too selliste käitiste jaoks kaasa kõrgemaid vastavuskulusid, enne kui tuleb esitada artikli 11 lõike 1 kohane käitiste loetelu, ent hiljemalt siis, kui see loetelu esitatakse komisjonile;
b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused; vastavalt artiklile 14 võivad liikmesriigid lubada lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamismeetmeid käitiste puhul, mille keskmised aastased tõendatud heitkogused ajavahemikul 2008–2010 on alla 5 000 tonni;	b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 50 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused; vastavalt artiklile 14 peavad liikmesriigid käitaja taotluse alusel lubama lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamismeetmeid käitiste puhul, mille keskmised aastased tõendatud heitkogused ajavahemikul 2008–2010 on alla 5 000 tonni;
c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, või meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, enam ei kohaldata, lisatakse käitis uuesti ühenduse süsteemi;	c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 50 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, või meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, enam ei kohaldata, lisatakse käitis uuesti ELi HKSi;
d) ta avaldab punktides a, b ja c osutatud teabe avalikuks aruteluks.	d) ta teeb punktides a, b ja c osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks.
Välja võidakse arvata ka haiglad, kui need võtavad samaväärseid meetmeid.“	Välja võidakse arvata ka haiglad, kui need võtavad samaväärseid meetmeid.“

Muudatusettepanek 135

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 22 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 27a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 b) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 27 a
	Selliste väikeste käitiste väljaarvamine, mille suhtes ei kohaldata samaväärseid meetmeid
	1. Liikmesriigid võivad pärast käitajaga konsulteerimist arvata ELi HKSist välja käitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel punkti a kohasele teavitamisele eelnenud aastal on olnud väiksemad kui 5 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused:
	a) ta teavitab komisjoni igast sellisest käitisest, enne kui tuleb esitada artikli 11 lõike 1 kohane käitiste loetelu või hiljemalt siis, kui see loetelu esitatakse komisjonile;
	b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid 5 000 tonni või rohkem süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused;
	c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid 5 000 tonni või rohkem süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, lisatakse käitis uuesti ELi HKSi, v.a juhul, kui kohaldatakse artiklit 27;
	d) ta teeb punktides a, b ja c osutatud teabe üldsusele kättesaadavaks.
	2. Kui käitis lisatakse lõike 1 punkti c kohaselt uuesti ELi HKSi, antakse talle kõik artikli 10a kohaselt välja antud saastekvoodid alates uuesti HKSi lisamise aastast. Sellistele käitistele välja antud saastekvoodid arvatakse maha kogusest, millega liikmesriik, kus käitis asub, võib artikli 10 lõike 2 kohaselt enampakkumisel kaubelda.”

Muudatusettepanek 136

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 22 c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 29


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(22 c) Artiklit 29 muudetakse järgmiselt:
„Aruanne süsinikuturu parema toimimise tagamiseks	„Aruanne süsinikuturu parema toimimise tagamiseks
Kui komisjonil on artikli 10 lõikes 5 osutatud korrapäraste aruannete alusel süsinikuturu kohta tõendeid, et süsinikuturg ei toimi nõuetekohaselt, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millega võivad vajaduse korral kaasneda ettepanekud süsinikuturu läbipaistvuse suurendamiseks ja mis käsitlevad selle toimimise parandamise meetmeteid.“	Kui komisjonil on artikli 10 lõikes 5 osutatud korrapäraste aruannete alusel süsinikuturu kohta tõendeid, et süsinikuturg ei toimi nõuetekohaselt, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne sisaldab jagu, mis on pühendatud ELi HKSi ning muude liidu ja riiklike kliima- ja energiapoliitika meetmete koostoimele seoses heitkoguste vähendamise mahu, selliste meetmete kulutõhususe ja nende mõjuga ELi HKSi saastekvootide nõudlusele. Aruandele lisatakse vajaduse korral seadusandlikud ettepanekud, mille eesmärk on suurendada ELi HKSi läbipaistvust ning võimekust aidata kaasa liidu 2030. ja 2050. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele ning mis käsitlevad selle toimimise parandamise meetmeid, sh meetmeid, et võtta arvesse täiendavate kogu liitu hõlmavate energia- ja kliimapoliitika meetmete mõju ELi HKSi pakkumise ja nõudluse tasakaalule.”

Muudatusettepanek 137

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 22 d (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 d) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 30 a
	Kohandamine pärast ülemaailmse kokkuvõtte tegemist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe alusel
	Kuue kuu jooksul pärast hõlbustavat dialoogi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel 2018. aastal avaldab komisjon teatise, milles antakse hinnang liidu kliimamuutustealaste õigusaktide kokkusobivusele Pariisi kokkuleppe eesmärkidega. Eelkõige käsitletakse teatises ELi HKSi rolli ja piisavust Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisel.
	Kuue kuu jooksul pärast 2023. aasta ülemaailmset kokkuvõtet ja sellele järgnevaid ülemaailmseid kokkuvõtteid esitab komisjon aruande, milles hinnatakse vajadust kohandada vastavalt liidu kliimameetmeid.
	Aruandes käsitletakse ELi HKSi kohandamist seoses heitkoguste vähendamiseks kogu maailmas tehtavate jõupingutustega ning jõupingutustega, mida on teinud teised tähtsamad majandusriigid. Selles aruandes hinnatakse eelkõige vajadust rangema heitkoguste vähendamise järele, vajadust kohandada süsinikdioksiidi leket käsitlevaid sätteid ning seda, kas on vaja täiendavaid poliitikameetmeid ja -vahendeid, et täita liidu ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside heite alased kohustused.
	Aruandes võetakse arvesse süsinikdioksiidi lekke ohtu, Euroopa tööstuse konkurentsivõimet, investeeringuid liidus ja liidu industrialiseerimispoliitikat.
	Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek ja sellisel juhul avaldab komisjon samal ajal täieliku mõjuhinnangu.”

Muudatusettepanek 138

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – punkt 22 e (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

I lisa – punkt 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(22 e) I lisa punkt 3 asendatakse järgmisega:
„3. Kui selleks, et langetada otsus käitise ühenduse süsteemi lisamise kohta, arvutatakse tema summaarne nimisoojusvõimsus, liidetakse kõigi selle osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused käitise piires, kus põletatakse kütuseid. Nendeks üksusteks võivad muu hulgas olla igat tüüpi katlad, põletid, turbiinid, soojendid, sulatusahjud, jäätmepõletusahjud, särdamisahjud, ahjud, kuivatid, mootorid, kütuseelemendid, keemilise silmuspõletamise seadmed, pilupõletid ning termilise või katalüütilise järelpõletamise seadmed. Selle arvutuse juures ei võeta arvesse seadmeid nimisoojusvõimsusega alla 3 MW ja seadmeid, mis kasutavad üksnes biomassi. „Üksnes biomassi kasutavad seadmed” hõlmavad seadmeid, mis kasutavad fossiilkütuseid ainult seadme käivitamise või seiskamise ajal.	„3. Kui selleks, et langetada otsus käitise ELi HKSi lisamise kohta, arvutatakse tema summaarne nimisoojusvõimsus, liidetakse kõigi selle osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused käitise piires, kus põletatakse kütuseid. Nendeks üksusteks võivad muu hulgas olla igat tüüpi katlad, põletid, turbiinid, soojendid, sulatusahjud, jäätmepõletusahjud, särdamisahjud, ahjud, kuivatid, mootorid, kütuseelemendid, keemilise silmuspõletamise seadmed, pilupõletid ning termilise või katalüütilise järelpõletamise seadmed. Selle arvutuse juures ei võeta arvesse seadmeid nimisoojusvõimsusega alla 3 MW, tagavara- ja avariiseadmeid, mida kasutatakse ainult elektrienergia tootmiseks kohapealseks tarbimiseks elektrikatkestuse korral, ning seadmeid, mis kasutavad üksnes biomassi. „Üksnes biomassi kasutavad seadmed” hõlmavad seadmeid, mis kasutavad fossiilkütuseid ainult seadme käivitamise või seiskamise ajal.

Muudatusettepanek 139

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 a (uus)

Otsus (EL) 2015/1814

Artikkel 1 – lõige 5 – lõigud 1 a ja 1 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikkel 1 a
	Otsust (EL) 2015/1814 muudetakse järgmiselt:
	Artikli 1 lõike 5 esimesele lõigule lisatakse järgmised lõigud:
	„Erandina kahekordistatakse käesolevas lõigus osutatud protsendimäärad kuni artiklis 3 osutatud läbivaatamisperioodini. Läbivaatamisel kaalutakse vastuvõtumäära kahekordistamist, kuni turutasakaal on taastatud.
	Lisaks sellele kehtestatakse läbivaatamisega turustabiilsusreservile ülemmäär ja vajaduse korral kaasneb läbivaatamisega seadusandlik ettepanek.”.

Selgitus

Turustabiilsusreservi vastuvõtumäär tuleks selle tegevuse esimesel neljal aastal kahekordistada.

[1] ELT C 71, 24.2.2016, lk 57.
[2] ELT C 240, 1.7.2016, lk 62.

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon avaldas 15. juulil 2015 ettepaneku ELi HKSi 4. etapi kohta. Ettepanekuga püütakse saavutada ELi 2030. aasta kasvuhoonegaaside heite eesmärk „vähemalt 40 %“, kaitsta samal ajal Euroopa tööstust süsinikdioksiidi lekke ohu eest ning edendada alates 2020. aastast 10 aasta jooksul Euroopa tööstus- ja energiasektori innovatsiooni ja moderniseerimist.[1] Ettepaneku aluseks on Euroopa Ülemkogu 23. ja 24. oktoobri 2014. aasta järeldused, milles sätestatakse suunised selle kohta, kuidas need eesmärgid tuleks saavutada.[2]

Raportöör toetab Euroopa Komisjoni ettepanekut kui ELi töösoleva 2030. aasta kliima- ja energiapaketi osa. Raportöör on arvamusel, et niisugused turupõhised mehhanismid nagu HKS on kõige kulutõhusam viis meie kliimamuutustega seotud kohustuste täitmiseks, ja võtab positiivselt teadmiseks CO₂-heite maksustamise leviku maailmas.

Raporti koostamisel tegi raportöör tihedat koostööd variraportööridega, nende büroode ja nõunikega, ning raportöör sooviks neid ametlikult tänada nende siiani antud väärtusliku panuse eest sellesse protsessi. Samuti sooviks raportöör väljendada ametlikult tänu Euroopa Komisjonile ka tema jätkuva ja ennetava töö eest.

Eesmärgid

Raportöör tunneb heameelt uue 2,2 %-lise lineaarse vähendamisteguri üle ning arvab, et see on miinimum, mille võrra üldine saastekvootide hulk peaks igal aastal kogu 4. etapi jooksul vähenema.

Kogu maailma riigid saavutasid 12. detsembril Pariisis kokkuleppe ning kohustusid seega peatama ülemaailmse temperatuuri tõusu „oluliselt allpool” 2 °C piiri, tunnistades samal ajal, et 1,5 °C oleks kliimamuutuste halvima mõjuga võitlemiseks parem.[3] Raportöör on arvamusel, et on äärmiselt oluline, et HKS suudaks kajastada Pariisi kokkuleppe edenemist ning esildab seetõttu järgmist:

a) uus läbivaatamisklausel, millega kohustatakse Euroopa Komisjoni lineaarset vähendamistegurit läbi vaatama ning vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku pärast 2023. aastal toimuvat esimest ülemaailmset ülevaadet.

Sedastades, et kattuv ELi kliima- ja energiapoliitika ning ühepoolsed riiklikud meetmed elektritootmisvõimsuse vähendamiseks võivad HKSi tulemuslikkust kahjustada ning süvendada turu tasakaalustamatust, esildab raportöör ühtlasi järgmist:

a) komisjon peaks HKSi toimimise iga-aastase läbivaatamise käigus kaaluma kattuva ELi poliitika mõju ning vajaduse korral esitama Euroopa Parlamendile ja nõukogule ettepaneku;

b) iga kahe aasta järel võivad liikmesriigid tagastada turustabiilsusreservile niisuguse hulga saastekvoote, mis vastab samas ajavahemikus võrgust maha võetud elektrivõimsusega seotud saastekvootidele.

Süsinikdioksiidi leke

Meie kliimamuutuste alaste eesmärkide järjest rangema piiritlemise tõttu muutuvad tasuta saastekvoodid järjest napimaks. Raportöör on veendunud, et see on süsinikdioksiidi lekke ohus olevatele tööstusharudele nõuetekohase kaitse tagamiseks väga tähtis, kuid tunnistab vajadust rohkem sellele kaitsele keskenduda, tagades samal ajal võrdlusaluste vastavuse tegelikkusele ning ebaõiglase sektoriülese paranduskoefitsiendi vältimise. Raportöör pakub seepärast välja alljärgneva:

a) tasuta saastekvootide sihipärasem jaotamine, võttes aluseks tulemuse, mis saadakse sektorite või allsektorite kolmandate riikidega toimuva kaubanduse mahu korrutamisel nende heitemahukusega;

b) kvalitatiivne hindamine kõigi sektorite puhul, mis kuuluvad tasuta saastekvootide eraldamise kõrgema kategooria 10 % hulka;

c) uus võrdlusaluse vähendamismäär 0,3 %, et võtta arvesse tööstussektoreid, kes ei suuda saavutada iga-aastast 0,5 %-list vähendamismäära;

d) kuni 2 % enampakkumisele pandavast osast kantakse üle tasuta saastekvootide hulka, et parandada sektoriülese paranduskoefitsiendi kasutamist, kui see algatatakse;

e) komisjon võib hinnata sektoreid või allsektoreid üldisemal või rohkem eristatud tasandil kui NACE 4. tasand.

Kaudsed kulud

Raportöör tunnistab, et kui osa liikmesriike hüvitab kaudsed kulud ja osa seda ei tee, on tegemist turumoonutusega. Lisaks on raportöör veendunud, et selle moonutusega tuleb tegeleda. Selle käsitlemine on aga tõstatanud õigusliku küsimuse. Pidades silmas asjaolu, et liikmesriikide sundimine riigiabi kasutamisele on vastuolus aluslepingutega, pöördus raportöör tagasi kehtiva sõnastuse juurde, et liikmesriigid „võivad“ hüvitada, ja see jääb ootama edasist arutelu tema variraportööridega ja õigusekspertidega.

Saastekvootide dünaamilisem eraldamine

Kehtivate eeskirjade kohaselt võib eraldatud kogust muuta üksnes siis, kui tootmistase muutub 50 %. See on põhjustanud osades sektorites ebapiisavat eraldamist, samal ajal kui teised sektorid on saanud juhuslikku kasumit. Selle olukorra parandamiseks tegi raportöör järgmise ettepaneku:

a) saastekvootide eraldamist muudetakse käitise tootmistaseme 10 %-lise suurenemise või vähenemise korral.

Lihtsustamine

HKSi kulud ja halduskoormus on kõige rängemad nende jaoks, kes suudavad neid endale kõige vähem lubada. Raportöör, kes tunnistas tugevat vajadust tööstusele seatud halduskoormuse vähendamiseks, tegi järgmised ettepanekud:

a) väikeheitetekitajate künnisväärtus tõstetakse 25 000 CO₂-ekvivalenttonnilt 50 000 CO₂-ekvivalenttonnile;

b) eriti väikesed heitetekitajad, kelle heide jääb alla 5 000 CO₂-ekvivalenttonni, võivad loobuda HKSis osalemisest ilma võrdväärsete meetmete rakendamiseta.

Innovatsioonifond

Tööstus peab suutma leida vähese CO₂-heitega tuleviku poole liikumiseks uuenduslikke võimalusi. Et HKSi eesmärgid muutuvad nõudlikumaks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste piirmäärad langevad, tuleb Euroopa tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks ja töökohtade kaitsmiseks välja töötada uusi tehnoloogiaid. Seetõttu soovitab raportöör teha innovatsioonifondiga seoses järgmised muudatused:

a) poole innovatsioonifondist moodustab enampakkumisel müüdav osa;

b) innovatsioonifondi kantakse 150 miljonit eraldamata saastekvooti;

c) toetuse suurus moodustab projektide kuludest kuni 75 %;

d) 60 % rahastusest peab olema tõendatud heitkoguste vähendamisest sõltumatu;

e) projekte rahastatakse vastavalt eelnevalt kindlaks määratud vahe-eesmärkidele.

Moderniseerimisfond

Raportöör on seisukohal, et nõukogu 2014. aasta oktoobri järelduste kohaselt peaksid moderniseerimisfondi peamiselt haldama toetust saavad liikmesriigid, kuid kaasata tuleks ka EIP ja Euroopa Komisjon. Peale selle on raportöör veendunud, et fondi investeerimiskriteeriumid ja eeskirjad peaksid olema võimalikult läbipaistvad. Raportöör soovitab järgmist:

a) väikeste projektide künnisväärtus on 20 miljonit eurot;

b) liikmesriigid koostavad väikeste projektide jaoks riiklikud eeskirjad ja valikukriteeriumid, mille kohta korraldatakse avalik konsultatsioon;

c) investeerimisnõukogu moodustatakse toetust saavatest liikmesriikidest, EIPst ja komisjonist;

d) investeerimisnõukogu valikukriteeriumidega seoses korraldatakse avalik konsultatsioon.

Artikkel 10c

Raportöör tunneb heameelt, et artikli 10c alusel elluviidavate projektide jaoks võetakse kasutusele konkureeriv pakkumismenetlus, ja märgib, et parima hinna ja kvaliteedi suhte määrab kindlaks konkurents. Raportöör kiidab komisjoni ettepaneku küll üldiselt heaks, kuid soovitab järgmist:

a) konkureeriva pakkumismenetluse künniväärtus on 20 miljonit eurot;

b) toetust võib anda ka soojus- ja elektrienergia koostootmisele.

[1] http://ec.europa.eu/clima/policies/ets/revision/index_en.htm
[2] http://www.consilium.europa.eu/uedocs/cms_data/docs/pressdata/en/ec/145356.pdf
[3] https://unfccc.int/resource/docs/2015/cop21/eng/l09r01.pdf

VÄHEMUSE ARVAMUS

vastavalt kodukorra artikli 56 lõikele 3 esitanud

Mireille D'Ornano

Meie fraktsioon ei nõustu selle reformiga, mis on meie arvates headest kavatsustest hoolimata keskkonna seisukohast liiga riskantne. Kasvuhoonegaaside heite vähendamine on kiiduväärne, kuid selle hinnaks ei tohi olla töökohad meie tööstuses. Asjaomastes sektorites, nagu terasetööstus, valitseb juba praegu halastamatu ülemaailmne konkurents selliste riikide poolt nagu Hiina. Need riigid mängivad kõnealuses sektoris olulist rolli, kuid on keskkonna suhtes hoolimatud. Lisaks sellele tahetakse käesoleva raportiga suurendada salakavalalt komisjoni volitusi liikmesriikide arvelt. Samuti ei ole me nõus halvasti varjatud tungimisega Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni pädevusalasse, mis on tingitud püüdest lisada meretransport ja lennundus HKSi. Legitiimsuse ja tõhususe huvides tuleb need otsused teha kõigi liikmesriikide vahel ja ülemaailmsel tasandil. Euroopa Liit ei tohi mingil viisil sekkuda selliste organisatsioonide töösse või püüda neid asendada. Kõigil nimetatud põhjustel hääletame me käesoleva raporti vastu.

TÖÖSTUSE, TEADUSUURINGUTE JA ENERGEETIKAKOMISJONI ARVAMUS(*) (10.11.2016)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

Arvamuse koostaja (*): Fredrick Federley

(*) Kaasatud komisjon – kodukorra artikkel 54

LÜHISELGITUS

Maailm liigub vähese CO2-heitega majanduse suunas, eelmisel aastal vastu võetud Pariisi kokkulepe tähistab sellise arengu pöördumatust. Kokkuleppes seatakse ambitsioonikad eesmärgid ning ELi jaoks on oluline antud lubadusi täita. Sama oluline on haarata kinni tohututest võimalustest, mis on seotud meie majanduse vähese CO2-heitega majanduseks muutmisega.

Euroopal on ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS) enam kui kümme aastat kogemusi. ELi HKS on maailma suurim vahetusskeem, mis hõlmab enam kui 11 000 elektrijaama ja tööstusrajatist. See on olnud edukas kliimamuutuse nõupidamissaalide päevakorda toomisel, tuues sisse CO2-heite maksustamise, mis on aidanud stimuleerida vähese CO2-heitega tehnoloogiatesse investeerimist. Valitsused ja erasektor rõhutavad vajadust CO2-turgude järgi kogu maailmas, mis oleks tööriist, mis suudab kindlustada konkurentsivõime, julgustab innovatsiooni ning tagab heidete vähenemise olulisel määral. Kasvav riikide rühm, sealhulgas näiteks Hiina, kasutab või hakkab tulevikus oma kliimaeesmärkide saavutamiseks CO2-turgusid kasutama.

2015. aasta juulis esitles Euroopa Komisjon ettepanekut vaadata üle ELi HKSi direktiiv, et täita ELi eesmärk vähendada siseriiklike kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastal vähemalt 40 %. Arvamuse koostaja väljendab heameelt kavandatavate reformide üle. Siiski tuleb süsteemi terviklikkuse, tööstusele parema prognoositavuse ning ettevõtetele, sektoritele ja liikmesriikidele võrdsete võimaluste tagamiseks tugevdada teatud osi. On elutähtis, samuti hiljuti vastuvõetud Pariisi kokkuleppe valguses, et ELi HKS juhiks jätkuvalt nõuetekohast heidete vähendamist. Samas peab see ennetama põhjendamatuid CO2-ga seotud kulutusi parimate tulemustega tööstuste korral, mille puhul esineb märkimisväärne süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht.

Heitkoguste kulutõhusa vähendamise tagamine

Kehtiva direktiivi põhjal lõppevad süsinikdioksiidi heite ülekandumise sätted 2020. aastal. Siiski on teatud tööstussektorite jaoks vajalik jätkata ajutiselt tasuta eraldamist erandina enampakkumisel müümise üldreeglist, et vältida süsinikdioksiidi heite ülekandumise ohtu. Eraldamise eeskirjad ja võrdlusalused peavad olema nii realistlikud kui ka pakkuma stiimulit pidevaks paremaks muutumise protsessiks. Sagedasemad kohandused kooskõlas tegelike tootmisandmetega on vajalikud, et vältida liigset eraldamist ning et mitte pärssida tõhusate tööstuste kasvamist. Tasuta eraldamine peab olema paremini suunatud nendele sektoritele, mille puhul on süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht suurim, tagades täieliku toetuse sektoritele, mis seda kõige rohkem vajavad. See lähenemine vähendab vajadust rakendada ühtset sektoriülest paranduskoefitsienti, mis võib vastasel juhul ebaõiglaselt ja otse teatud tööstussektorites konkurentsivõime ebasoodsamasse olukorda panna.

Tööstusinnovatsiooni juhtimine

ELi HKS võib olla ja peaks olema võimas tööriist, et aidata laiendada innovatiivseid vähese CO2-heitega tehnoloogiaid. Arvamuse koostaja väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle suurendada innovatsioonifondi suurust ning laiendada vähese CO2-heitega innovatsiooni ulatust tööstussektorites. Siiski ei suuda ELi HKS hetkel edendada süsinikdioksiidiheidete vähendamist soodustavaid investeeringuid ja innovatsiooni selles ulatuses, mida on vaja keskmiste ja pikaajaliste kliimaeesmärkide saavutamiseks. See vajab tugevamat innovatsioonifondi, millel on lisaks 150 miljonit LHÜd, et võimendada erainvesteeringuid murrangulistesse tööstustehnoloogiatesse. Kuna ELi HKSi ülempiir väheneb ning süsinikdioksiidi heite ülekandumise sätteid muudetakse, mille lõppeesmärk on 100% enampakkumised, muutuvad järjest olulisemaks poliitikad, et toetada vähese CO2-heitega majanduse üleminemist.

Kooskõlas järjest enam integreeritud energiaturuga

ELi HKSi reform koos selle mõjuga energiatootmisele ja energiakaubandusele peaks olema kooskõlas energialiidu eesmärkidega. Innovatiivne ja moodne Euroopa energiasüsteem on elutähtis ning selle eesmärgi saavutamiseks tuleks suunata järjest enam ressursse. 2020. aasta järgseid ELi HKSi eeskirju, mis puudutavad energiasektorit või elektritarbijatele kaudsete CO2-ga seotud kulude hüvitamist, tuleb rohkem ühtlustada ning nende eesmärk peaks olema võrdsete võimaluste tagamine ning konkurentsi mittemoonutamine liikmesriikidevahelisel elektriturul. Üleminekuperioodil tasuta kvootide eraldamine madalama sissetulekuga liikmesriikide energiasektoritele peab olema läbipaistev, tagades majanduslikud elujõulised projektid, mis on kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimaeesmärkidega. ELi HKSi ning muude Euroopa ja riikliku tasandi kliima-, õhukvaliteedi- ja energiapoliitikate vahelise koostoime üldine ülevaade tuleks viia läbi regulaarselt, et vältida kattuvaid poliitikaid ning negatiivset mõju erinevate vahendite vahel.

Pariisi kokkuleppele toetumine

Veel ei ole üksikasjalikult uuritud, kuidas Pariisi kokkulepe ELi HKSi mõjutab ning seega pole võimalik seda 4. etapi alustamisel täielikult arvesse võtta.

Kui Kyoto protokoll kattis ainult 12 % ülemaailmsetest heitkogustest, peavad nüüd riiklikke kliimakavasid rakendama riigid, kes toodavad rohkem kui 95 % üleilmsetest heidetest, ning suurendama igal viiendal aastal eesmärkide ulatust. ELi HKSi direktiiv tuleb seega viia kooskõlla Pariisi kokkuleppega, samuti tuleb sätestada ELi HKSi survestamise mehhanism, mis muudab võimalikuks süsinikdioksiidi heite ülekandumise sätete ja ambitsioonitaseme regulaarse läbivaatamise.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 1

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ¹⁵ loodi liidus kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem, mille eesmärk on vähendada tulemuslikult ja majanduslikult tõhusalt kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning tagada samal ajal ELi tööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime ning vältida süsinikdioksiidi heite ülekandumist ja investeeringute mujale viimist.

__________________

¹⁵Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/87/EÜ, 13. oktoober 2003, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT L 275, 25.10.2003, lk 32).

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Euroopa Ülemkogu võttis 2014. aasta oktoobris kohustuse vähendada 2030. aastaks liidu kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 1990. aasta tasemega kokku vähemalt 40 %. Kõik majandussektorid peaksid heitkoguste vähendamisele kaasa aitama ja selle eesmärgini jõutakse kõige kulutõhusamal viisil liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ELi HKS) kaudu, nii et 2030. aastaks saavutatakse 2005. aasta tasemega võrreldes heitkoguste vähenemine 43 %. Seda kinnitati liidu ja selle liikmesriikide kavakohase riiklikult kindlaksmääratud vähendamiskohustusega, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile 6. märtsil 2015¹⁶. Pariisi kokkulepe (edaspidi „kokkulepe“), mis võeti vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul, märgib üldise valmisoleku uut tasandit, mille eesmärgiks on vähendada maailma keskmise temperatuuri tõusu nii, et see jääks industrialiseerimiseelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2°C, ja teha jõupingutusi, et hoida keskmine temperatuuri tõus alla 1,5°C. Kokkuleppe kohaselt peavad kõik majandussektorid panustama süsinikdioksiidi heite vähendamisse. Rahvusvahelisel tasandil, näiteks Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ja Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) kokkulepitud eesmärgid ja meetmed on tervitatavad, kui nende abil saavutatakse piisav heitkoguste vähendamine.

__________________

¹⁶ http://www4.unfccc.int/submissions/indc/Submission%20Pages/submissions.aspx

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(3) Euroopa Ülemkogu kinnitas, et selle eesmärgi saavutamise peamine Euroopa vahend on hästi toimiv, reformitud ja tõhusam ELi HKS koos instrumendiga turu stabiliseerimiseks, sealjuures kohaldatakse alates 2021. aastast iga-aastast vähendamistegurit 2,2 %; lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) (direktiivi tekstis on kasutatud terminit „saastekvoot“) tasuta eraldamine ei lõpe, olemasolevate meetmetega aga jätkatakse ka pärast 2020. aastat, et hoida ära kliimapoliitikast tingitud süsinikdioksiidi heite ülekandumise (direktiivi tekstis on kasutatud terminit „süsinikdioksiidi leke„“) ohtu, senikaua kui muud tähtsamad majandusriigid, kolmandad riigid või riigi tasandist madalama tasandi piirkonnad ei ole võtnud kohustust teha võrreldavaid jõupingutusi, vähendamata enampakkumisel müüdavate LHÜde osa. Enampakkumisel müüdavat osa tuleks õigusaktides väljendada protsendimäärana, et suurendada investeerimisotsustega seotud planeerimiskindlust, parandada läbipaistvust ning muuta kogu süsteem lihtsamaks ja kergemini mõistetavaks. Kuna liit on selgeks teinud oma kavatsuse säilitada ELi HKS liidu kliimapoliitika nurgakivina, järgivad teised maailma riigid ja piirkonnad liidu kliimapoliitikat. 2016. aastal kasutab ligikaudu 40 riiki ning rohkem kui 20 linna, osariiki ja provintsi erineval määral CO2-heite maksustamist ning veel suurem arv kavatseb neid tulevikus rakendada. Liit ergutab teisi riike nende jõupingutusi jälgima ja neile kindlaks jääma.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 4

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(4) Liidu tähtsaim ülesanne on elujõulise energialiidu loomine, et tagada oma kodanikele kindel, jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Selle saavutamine nõuab kaugelepürgiva kliimameetme jätkuvat rakendamist Euroopa kliimapoliitika nurgakiviks oleva ELi HKSi kaudu ja energialiidu muude aspektide edendamist¹⁷, tagades samal ajal, et nende aspektidega, näiteks energiatõhususe ja taastuvate energiaallikatega seotud aspektidega soodustatakse ELi HKSi eesmärkide saavutamist ega vähendata selle turutõhusust. 2030. aasta raamistikus võetud sihi elluviimine aitab kaasa põhjendatud CO2-hinna kujundamisele ja hoogustab ka edaspidi kasvuhoonegaaside heitkoguste kulutõhusat vähendamist, et saavutada liidu pikaajaline eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 80–95 % võrra. Peetakse kahetsusväärseks, et CO2-hinnasignaal 3. etapis ei ole olnud piisavalt kõrge, et stimuleerida investeerimist vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse ja protsessidesse. CO2-hind, mis on piisav, et stimuleerida investeeringuid süsiniku kasutamise vähendamisse tootmises, on toimiva ELi HKSi turu saavutamisel võtmeteguriks. Sellega seoses tuleb rõhutada ELi SKP tootmisharu turuosa 20 %-list reindustrialiseerimise sihti aastaks 2020, nagu ka innovatsiooni, teadus- ja arendustegevusse investeerimise, tööhõive ja oskuste uuendamise tähtsust.

__________________

¹⁷ COM(2015) 80, millega kehtestatakse vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia.

¹⁷COM(2015) 80, millega kehtestatakse vastupidava energialiidu ja tulevikku suunatud kliimamuutuste poliitika raamstrateegia.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 5

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 on sätestatud, et liidu poliitika peab tuginema „saastaja maksab“ põhimõttel, ja sellest lähtudes kehtestatakse direktiiviga 2003/87/EÜ üleminek teatud aja jooksul täielikule enampakkumisele. Täieliku ülemineku edasilükkamise õigustatud ajendiks on süsinikdioksiidi heite ülekandumise ja investeeringute lekke ohu ärahoidmine ning LHÜde tasuta eraldamist tööstusele õigustab eesmärk kõrvaldada ülemaailmsete kasvuhoonegaaside heitkoguste ja investeeringute suunamise kolmandatesse riikidesse suurenemise tegelikud riskid kolmandates riikides, kus tööstusele ei kohaldata võrreldavaid süsinikdioksiidi heitkoguste piiranguid, senikaua kui muud tähtsamad majandusriigid ei ole kohustunud võtma võrreldavaid kliimapoliitika meetmeid. Komisjoni poolt 2013. aastal tellitud uuringust järeldus, et ajavahemikul 2005–2012 süsinikdioksiidi heite ülekandumist ei täheldatud.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 6

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(6) Üldreegliks jääb LHÜde müümine enampakkumisel, erandiks nende tasuta eraldamine üleminekuperioodil, et säilitada Euroopa konkurentsivõime maailma tasemel. Nagu Euroopa Ülemkogu ka kinnitas, ei tohiks järelikult vähendada enampakkumisel müüdavat LHÜde osa, mis moodustas 2013.–2020. aastal 57 % LHÜdest. Alates 2021. aastast müüakse enampakkumisel 57 % LHÜdest, mida on võimalik vähendada kuni viie protsendipunkti võtta, et tagada piisav LHÜde kogus. Komisjoni mõjuhinnangus¹⁸ esitatakse üksikasjad enampakkumisele pandava osa kohta ja täpsustatakse, et see 57 % suurune osa kujuneb liikmesriikide nimel enampakkumisele pandud LHÜde arvel, mille hulka kuuluvad uute osalejate jaoks reserveeritud, kuid eraldamata LHÜd, teatud liikmesriikides elektritootmise ajakohastamiseks eraldatud LHÜd ja LHÜd, mis pannakse enampakkumisele hiljem, sest nad paigutatakse turustabiilsusreservi, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (EL) 2015/…¹⁹ .

__________________

¹⁸ SEC(2015)XX

¹⁹ Parlamendi ja nõukogu otsus (EL) 2015/…, …, milles käsitletakse ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist ning millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ (ELT L […], […], lk […]).

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7) Kuna muude riikide meetmed ei paku tööstusele võrreldavaid heitkoguste vähendamise stiimuleid, tuleks liidu heitkoguste vähendamisest saadava keskkonnaalase kasu säilimiseks jätkata LHÜde tasuta eraldamist selliste sektorite ja allsektorite käitistele, kus on süsinikdioksiidi heite ülekandumise tegelik oht. Tasuta eraldamine ei peaks olema toetus, vaid selle eesmärk peaks olema süsinikdioksiidi heite ülekandumise ning investeeringute mujale viimise ohu vältimine ning vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse ja protsessidesse tehtavate investeeringute stimuleerimine ja rahastamine. ELi HKSi rakendamisel saadud kogemused näitavad, et sektorites ja allsektorites esinev süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht on erineval tasemel ja et LHÜde tasuta eraldamine on süsinikdioksiidi heite ülekandumist ära hoidnud. Mõnes sektoris ja allsektoris võib süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht olla suurem, teised suudavad aga märgatava osa heitkoguseid katvatest LHÜde kuludest tootehindadesse üle kanda, kaotamata turuosa ja kandes ainult järelejäänud osa kuludest, mistõttu nendes on süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht väike. Komisjon peaks kindlaks tegema ja eristama asjaomaseid sektoreid nende kaubandusmahu ja heitemahukuse põhjal, et määratleda paremini süsinikdioksiidi heite tegeliku ülekandumise ohuga sektorid. Kui nendele kriteeriumidele tuginedes ületatakse künnis, mis on kindlaks määratud kõnealuste sektorite ja allsektorite võime põhjal kanda kulud üle tootehindadesse, võib sektoris või allsektoris esineda süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht. Muudel juhtudel on süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht väike või see puudub. Sektoritele ja allsektoritele, kus ei esine süsinikdioksiidi heite ülekandumise ohtu, ei tohiks eraldada tasuta LHÜsid. Kui lisaks võetakse arvesse elektritootmisest väljapoole jäävate sektorite ja allsektorite võime kanda kulud üle tootehindadesse, väheneks selle tagajärjel ka juhuslik kasum.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 8

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Et kajastada tehnoloogia arengut asjaomastes sektorites, tuleks võrdlusaluseid tehnoloogilist arengut kajastavate 2017. ja 2018. aasta andmete alusel täielikult ajakohastada. Prognoositavuse huvides ja pideva paremaks muutmise protsessi stimuleerimiseks tuleks jätkata võrdlusaluste ajakohastamist, kohaldades selleks tegurit, mis väljendab parimat hinnangut arengu kohta sektorites, kes peaksid seejärel arvesse võtma käitiste selged, objektiivsed ja kontrollitud andmed, nii et sektoritel, mille paranemismäär erineb sellest tegurist oluliselt, on võrdlusalus, mis on lähemal nende tegelikule paranemismäärale. Kui andmete põhjal ilmneb, et erinevus vähendamistegurist on asjaomase perioodi aasta kohta väärtusest rohkem kui 0,5% võrra suurem või väiksem, kohandatakse seonduvat võrdlusalust selle protsendi võrra. Kui sektorite paranemismäär jääb alla 0,3 %, tuleks seda protsendimäära kohaldada. Et tagada rafineerimis- ja keemiatehastes toodetavate aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesgaasi puhul ühesugused tingimused, tuleks jätkata aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesgaasi võrdlusaluste ühtlustamist rafineerimistehaste puhul kasutatavate võrdlusalustega.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liikmesriigid peaksid kooskõlas riigiabi eeskirjadega maksma osalist hüvitist nende sektorite või allsektorite käitistele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal esineb suur süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht, sest kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulud kantakse üle elektrihindadesse. Konventsiooniosaliste poolt Pariisi konverentsil vastu võetava protokolli ja selle juurde kuuluvate otsustega on vaja rahastamiskõlblike partnerite jaoks sätestada kliimameetmete jõulise rahastamise, tehnosiirde ja suutlikkuse arendamise tingimused, pidades silmas eriti kõige väiksema võimekusega riike. Avaliku sektori kliimameetmete rahalistel vahenditel on tähtis roll ressursside kaasamisel ka pärast 2020. aastat. Seetõttu tuleks enampakkumiste tulu kasutada ka kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks haavatavates kolmandates riikides. Kliimameetmete rahastamiseks kaasatavate vahendite hulk sõltub veel kavatsetavate riiklikult kindlaksmääratud panuste suurusest ja kvaliteedist, hilisematest investeerimiskavadest ja kohandamise ettevalmistamise protsessist liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid kasutama enampakkumise tulu ka selleks, et edendada oskuste kujundamist ja majanduse CO2-heite vähendamisest tingitud tööjõu ümbersuunamist töökohtade vahetamise tõttu.

(9) Tuleks luua ühtlustatud ELi mehhanism, et riigiabi eeskirju arvesse võttes maksta hüvitist nende sektorite või allsektorite käitistele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal esineb suur süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht, sest kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulud kantakse üle elektrihindadesse; Konventsiooniosaliste poolt Pariisi konverentsil vastu võetava protokolli ja selle juurde kuuluvate otsustega on vaja rahastamiskõlblike partnerite jaoks sätestada kliimameetmete jõulise rahastamise, tehnosiirde ja suutlikkuse arendamise tingimused, pidades silmas eriti kõige väiksema võimekusega riike. Avaliku sektori kliimameetmete rahalistel vahenditel on tähtis roll ressursside kaasamisel ka pärast 2020. aastat. Seetõttu tuleks vähemalt 80 % enampakkumiste tulust kasutada käesolevas direktiivis loetletud kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks haavatavates kolmandates riikides. Kliimameetmete rahastamiseks kaasatavate vahendite hulk sõltub veel kavatsetavate riiklikult kindlaksmääratud panuste suurusest ja kvaliteedist, hilisematest investeerimiskavadest ja kohandamise ettevalmistamise protsessist liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid looma enampakkumise tulu ühendamiseks Õiglase Ülemineku Fondi, et edendada oskuste kujundamist ja majanduse CO2-heite vähendamisest tingitud tööjõu ümbersuunamist töökohtade vahetamise tõttu.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Selle direktiiviga antav peamine pikaajaline ajend CO2 kogumiseks ja säilitamiseks ning uue taastuvenergia tehnoloogia kasutuselevõtuks ning vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside murrangulisteks uuendusteks on CO2-hinnaga antav signaal ja see, et püsivalt säilitatud või ära hoitud süsinikdioksiidi heitkoguste eest ei tule LHÜsid tagastada. Et täiendada ressursse, mida kasutatakse juba ärilistel alustel toimivate süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatiste ning taastuvenergia uuendusliku tehnoloogia tutvustamise kiirendamiseks, tuleks kasutada ELi HKSi LHÜsid selleks, et tagada kindel toetus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatiste, uue taastuvenergia tehnoloogia ja tööstusuuenduste kasutuselevõtu eest vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas liidus CO2 säilitamisel või piisavas ulatuses ärahoidmisel, tingimusel et on olemas kokkulepe teadmiste jagamise kohta. Valdav osa sellest toetusest peaks sõltuma kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisest, kuigi osa toetusest võib anda juhul, kui kasutusele võetud tehnoloogiat silmas pidades on eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid täidetud. Toetatavate projektikulude protsentuaalne maksimummäär võib olenevalt projekti kategooriast erineda.

(10) Selle direktiiviga antav peamine pikaajaline ajend süsinikdioksiidi kogumiseks ja säilitamiseks ning süsinikdioksiidi kogumiseks ja kasutamiseks ning uue taastuvenergia tehnoloogia kasutuselevõtuks ning säästvate vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside murrangulisteks uuendusteks on CO2-hinnasignaal ja see, et püsivalt säilitatud või ära hoitud süsinikdioksiidi heitkoguste eest ei tule LHÜsid tagastada. Et täiendada ressursse, mida kasutatakse juba ärilistel alustel toimivate süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise rajatiste ning taastuvenergia uuendusliku tehnoloogia tutvustamise kiirendamiseks, tuleks kasutada ELi HKSi LHÜsid selleks, et tagada kindel toetus süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise rajatiste, uue taastuvenergia tehnoloogia ja tööstusuuenduste kasutuselevõtu eest vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside valdkonnas liidus CO2 säilitamisel või piisavas ulatuses ärahoidmisel, tingimusel et on olemas kokkulepe teadmiste jagamise kohta. Valdav osa sellest toetusest peaks sõltuma kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisest, kuigi osa toetusest võib anda juhul, kui kasutusele võetud tehnoloogiat silmas pidades on eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid täidetud. Toetatavate projektikulude protsentuaalne maksimummäär võib olenevalt projekti kategooriast erineda.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 11

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(11) Moderniseerimisfondi loomiseks tuleks kasutada 2 % ELi HKSi saastekvootidest, mis müüakse enampakkumisel kooskõlas määrusega (EL) nr 1031/2010 loodud ühise enampakkumisplatvormi kaudu toimuvate enampakkumiste eeskirjade ja meetoditega. Liikmesriigid, kelle SKP inimese kohta oli turuhindade arvestuses 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest, tuleks lugeda moderniseerimisfondi kaudu rahastamiskõlblikuks ja vabastada kuni 2030. aastani täieliku enampakkumise põhimõtte rakendamisest elektritootmise korral; nende puhul kasutatakse LHÜde valikulist tasuta eraldamist, et soodustada läbipaistval viisil nende energiasektori ajakohastamiseks mõeldud reaalinvesteeringuid kooskõlas liidu 2030. ja 2050. aasta energia- ja kliimaeesmärkidega ning vältida samal ajal moonutusi energia siseturul. Moderniseerimisfondi juhtimise korraldus peaks tagama sidusa, üksikasjaliku ja läbipaistva raamistiku, et saavutada selle kõige tõhusam võimalik rakendamine, võttes arvesse vajadust tagada osalejatele lihtne juurdepääs. Juhtimisstruktuuri toimimine peaks olema vastavuses vahendite asjakohase kasutamise eesmärgiga. Juhtimisstruktuur peaks koosnema investeerimisnõukogust ja nõuandekogust. Fondist rahastatavate investeeringute kohta peaksid ettepaneku tegema liikmesriigid. Et tagada väikese sissetulekuga liikmesriikide investeerimisvajaduste piisav rahuldamine, lähtutakse vahendite jaotamisel võrdsel määral tõendatud heitkogustest ja SKP kriteeriumidest. Moderniseerimisfondist antavat rahalist abi võib eraldada erinevate vormide kaudu.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 12

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Euroopa Ülemkogu on kinnitanud, et parandada tuleks teatud liikmesriikide energiasektori ajakohastamiseks kasutatava LHÜde valikulise tasuta eraldamise võimalusi, sealhulgas läbipaistvust. 10 miljonist eurost algavaid investeeringuid peaksid kõnealused riigid valima konkureeriva pakkumismenetluse kaudu, mis põhineb selgetel ja läbipaistvatel eeskirjadel tagamaks, et tasuta eraldatud LHÜsid kasutatakse energiasektori ajakohastamiseks mõeldud reaalinvesteeringute soodustamiseks kooskõlas energialiidu eesmärkidega. Nii valitud kui ka mittevalitud projektide loetelu tuleks teha üldsusele kättesaadavaks. Ka alla 10 miljoni euro jäävaid investeeringuid tuleks pidada rahastamiskõlblikuks LHÜde tasuta eraldamise kaudu. Asjaomased liikmesriigid peaksid sellised investeeringud välja valima käesolevas direktiivis sätestatud selgete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel. Niisuguse valikuprotsessi tulemuste üle tuleks korraldada avalik konsultatsioon. Üldsust tuleks investeerimisprojektide valimise etapis nõuetekohaselt teavitada, samuti tuleb talle teada anda projektide rakendamisest.

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(13) Et tagada avaliku sektori kulutõhusus, peaks ELi HKSi kaudu rahastamine olema kooskõlas liidu muude rahastamisprogrammidega, kaasa arvatud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid.

(13) Et tagada avaliku sektori kulutõhusus, peaks ELi HKSi kaudu rahastamine olema kooskõlas liidu muude rahastamisprogrammidega, kaasa arvatud programm „Horisont 2020“, Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid, võttes arvesse Euroopa Investeerimispanga kliimainvesteeringute strateegiat.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 14

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(14) Olemasolevad sätted väikeste käitiste väljaarvamiseks ELi HKSist jätavad väljaarvatud käitistele võimaluse selle olukorra pikendamiseks, et vähendada ebavajalikke halduskulusid, ja liikmesriikidele tuleks anda võimalus oma väljaarvatud käitiste loetelu ajakohastada, sealjuures liikmesriikidele, kes seda valikut praegu ei kasuta, tuleks võimaldada seda teha iga kauplemisperioodi alguses.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 16 b (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(16 b) Et ettevõtjate halduskoormust oluliselt vähendada, võiks komisjon kaaluda meetmeid, nagu heitkoguste aruannete esitamise ja tõendamise automatiseerimine, kasutades täielikult ära info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate võimalused.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt -1 (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 3 – lõik 1 – punkt u a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	Artikli 3 lõikele 1 lisatakse järgmine punkt:
	„u a) väikeheitetekitaja – käitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel artikli 27 lõike 1 punkti a kohasele teavitamisele eelnenud aastal on olnud väiksemad kui 50 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti ja, juhul kui nende tegevusalaks on kütuste põletamine käitistes, on nende nimisoojusvõimsus alla 35 MW, välja arvatud biomassist saadud heitkogused.“

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) lõikele 1 lisatakse kolm uut lõiku:	a) lõikele 1 lisatakse neli uut lõiku:
Alates 2021. aastast müüvad liikmesriigid enampakkumisel 57 % saastekvootidest.	„Alates 2021. aastast müüvad liikmesriigid enampakkumisel 57 % LHÜdest ning vastavalt artikli 10a lõikele 5 väheneb see osakaal kogu neljanda kauplemisperioodi jooksul kuni viie protsendipunkti võrra. Selline kohandamine toimub üksnes enampakkumisel müüdavate LHÜde koguse vähendamise teel vastavalt artikli 10 lõike 2 esimese lõigu punktile a.
2 % saastekvootide üldkogusest müüakse aastatel 2021–2030 enampakkumisel, et luua fond, millega parandatakse energiatõhusust ja ajakohastatakse energiasüsteeme teatud liikmesriikides, nagu sätestatakse käesoleva direktiivi artiklis 10d (edaspidi „moderniseerimisfond”).	2 % LHÜde üldkogusest müüakse aastatel 2021–2030 enampakkumisel, et luua fond, millega parandatakse energiatõhusust ja ajakohastatakse energiasüsteeme teatud liikmesriikides, nagu sätestatakse käesoleva direktiivi artiklis 10d (edaspidi „moderniseerimisfond“).
Liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavate ülejäänud saastekvootide üldkogus jaotatakse lõike 2 kohaselt.	Liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavate ülejäänud LHÜde üldkogus jaotatakse lõike 2 kohaselt.
	2021. aastal tühistatakse 300 miljonit reservi paigutatud LHÜd.“

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b – alapunkt i

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
i) punktis a asendatakse protsendimäär 88 % protsendimääraga 90 %;	i) esimene lõik asendatakse järgmisega:
2. Iga liikmesriigi poolt enampakkumisel müüdavate kvootide kogus koosneb järgmistest osadest:	„2. Iga liikmesriigi poolt enampakkumisel müüdavate kvootide kogus koosneb järgmistest osadest:
a) 90 % enampakkumisel müüdavate saastekvootide üldkogusest jaotatakse liikmesriikide vahel osadena, mis on võrdsed asjaomase liikmesriigi osaga tõendatud keskmistest heitkogustest ühenduse süsteemi raames 2005. aastal või 2005.–2007. aasta keskmise kogusega, lähtudes sellest, kumb on suurem.	a) 90 % enampakkumisel müüdavate LHÜde üldkogusest jaotatakse liikmesriikide vahel osadena, mis on võrdsed asjaomase liikmesriigi osaga tõendatud keskmistest heitkogustest ühenduse süsteemi raames 2005. aastal või 2005.–2007. aasta keskmise kogusega, lähtudes sellest, kumb on suurem.
b) 10 % enampakkumisele pandavate saastekvootide üldkogusest jaotatakse teatavate liikmesriikide vahel ühenduse solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil ning sel viisil suurendatakse kõnealuste liikmesriikide poolt punkti a kohaselt enampakkumisel müüdavate saastekvootide kogust IIa lisas täpsustatud protsendimäärade võrra, ja	b) 10 % enampakkumisele pandavate LHÜde üldkogusest jaotatakse teatavate liikmesriikide vahel ühenduse solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil ning sel viisil suurendatakse kõnealuste liikmesriikide poolt punkti a kohaselt enampakkumisel müüdavate LHÜde kogust IIa lisas täpsustatud protsendimäärade võrra. Liikmesriikide puhul, kes on artikli 10d kohaselt moderniseerimisfondi kaudu rahastamiskõlblikud, kantakse nende IIa lisas täpsustatud saastekvootide osa üle nende moderniseerimisfondi osasse.“

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b – alapunkt ii

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 2 – punkt b


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
ii) punkt b asendatakse järgmisega:	välja jäetud
b) 10 % enampakkumisele pandavate saastekvootide üldkogusest jaotatakse teatavate liikmesriikide vahel ühenduse solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil ning sel viisil suurendatakse kõnealuste liikmesriikide poolt punkti a kohaselt enampakkumisel müüdavate saastekvootide kogust IIa lisas täpsustatud protsendimäärade võrra.”; ja

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) lõikele 3 lisatakse järgmised punktid j, k ja l:	c) lõige 3 asendatakse järgmisega:
3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumistest saadud tulu. Vähemalt 50 % lõikes 2 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust, sealhulgas lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, või selle tuluga samaväärne summa tuleb kasutada ühel või mitmel järgmistest eesmärkidest:“	„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada LHÜde enampakkumistest saadud tulu. Vähemalt 80 % lõikes 2 osutatud LHÜde enampakkumistest saadud tulust, sealhulgas lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, või selle tuluga samaväärne summa kasutatakse ühel või mitmel järgmistest eesmärkidest:
a) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, sealhulgas panus ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning kohanemisfondi, mis võeti kasutusele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 14. osaliste konverentsi raames Poznanis (COP 14 ja COP/MOP 4), kliimamuutuste mõjudega kohanemine ning heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine, sealhulgas osalemine algatustes Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide raames;	a) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, sealhulgas panus ülemaailmsesse energiatõhususe ja taastuvenergia fondi ning kohanemisfondi, mis võeti kasutusele ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 14. osaliste konverentsi raames Poznanis (COP 14 ja COP/MOP 4), ja Rohelisse Kliimafondi, kliimamuutuste mõjudega kohanemine ning heitkoguste vähendamise ja mõjudega kohanemise alase teadus- ja arendustegevuse ning näidisprojektide rahastamine, sealhulgas osalemine algatustes Euroopa energiatehnoloogiate strateegilise plaani ning Euroopa tehnoloogiaplatvormide raames;
b) taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et saavutada ühenduse eesmärk suurendada taastuvenergia osatähtsust 2020. aastaks 20 %, samuti teiste tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja säästvale, vähem süsihappegaasiheitmeid tekitavale majandusele, ning kaasaaitamine ühenduse eesmärgile suurendada energiatõhusust 2020. aastaks 20 % võrra;	b) taastuvenergiaallikate väljaarendamine, et saavutada ühenduse eesmärk suurendada taastuvenergia osatähtsust 2030. aastaks [ajakohastatakse vastavalt kaasseadusandjatega saavutatud kokkuleppele] %, samuti teiste tehnoloogiate väljaarendamine, mis aitavad kaasa üleminekule ohutule ja säästvale, vähemale CO2-heiteid tekitavale majandusele, ning kaasaaitamine ühenduse eesmärgile suurendada energiatõhusust 2030. aastaks [ajakohastatakse vastavalt kaasseadusandjatega saavutatud kokkuleppele] % võrra;
c) meetmed raadamise vältimiseks ning metsastamise hoogustamiseks ja metsade ulatuslikumaks uuendamiseks arengumaades, mis on ratifitseerinud rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu; tehnosiire ja kliimamuutuste kahjulike mõjudega kohanemise hõlbustamine nendes riikides;	c) meetmed raadamise vältimiseks ning metsastamise hoogustamiseks ja metsade ulatuslikumaks uuendamiseks arengumaades, mis on ratifitseerinud rahvusvahelise kliimamuutuste lepingu; tehnosiire ja kliimamuutuste kahjulike mõjudega kohanemise hõlbustamine nendes riikides;
d) süsinikdioksiidi metsanduslik sidumine ühenduses;	d) süsinikdioksiidi metsanduslik sidumine ühenduses;
e) süsinikdioksiidi, eelkõige tahketel fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest ning tervest reast tööstussektoritest ja allsektoritest pärit süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine, sealhulgas kolmandates riikides;	e) süsinikdioksiidi, eelkõige tahketel fossiilkütustel töötavatest elektrijaamadest ning tervest reast tööstussektoritest ja allsektoritest pärit süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumine ja geoloogiline säilitamine või kasutamine, sealhulgas kolmandates riikides;
f) vähe saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine;	f) vähe saastavatele transpordiliikidele ja ühistranspordile ülemineku ergutamine;
g) energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine kõnealuse direktiiviga hõlmatud sektorites;	g) energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse rahastamine kõnealuse direktiiviga hõlmatud sektorites;
h) meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine ja parem isoleerimine, või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades;	h) meetmed, mille eesmärk on energiatõhususe suurendamine ja parem isoleerimine, või rahalise toetuse andmine, et lahendada sotsiaalprobleeme väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondades;
i) ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katmine.	i) kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamine haavatavates kolmandates riikides;
j) selliste sektorite või allsektorite finantsmeetmete rahastamine, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, kui need meetmed vastavad artikli 10a lõikes 6 sätestatud nõuetele;	j) ressursitõhususe ja ringmajanduse ergutamine;
k) kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamine haavatavates kolmandates riikides.;	k) lisaks võib tulusid kasutada ühel või mitmel järgmistest eesmärkidest:
	i) ühenduse süsteemi juhtimise halduskulude katmine;
	ii) selliste sektorite või allsektorite finantsmeetmete rahastamine, mille puhul esineb süsinikdioksiidi heite ülekandumise tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, kui need meetmed vastavad artikli 10a lõikes 6 sätestatud nõuetele;
l) oskuste kujundamise soodustamine ja majanduse CO2-heite vähendamisest tingitud tööjõu ümbersuunamise edendamine töökohtade vahetamise tõttu tihedas koostöös sotsiaalpartneritega.
Loetakse, et liikmesriigid on täitnud käesoleva lõike sätted, kui nad kehtestavad esimeses lõigus loetletud eesmärkidel, sh eelkõige arengumaid hõlmava maksu- või rahalise toetuse poliitika või rahalisi toetusi mõjutava siseriikliku õigusloomepoliitika, mille maksumus on vähemalt 50 % lõikes 2 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust, kaasa arvatud lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, ning rakendavad neid.	Loetakse, et liikmesriigid on täitnud käesoleva lõike sätted, kui nad kehtestavad esimeses lõigus loetletud eesmärkidel, sh eelkõige arengumaid hõlmava maksu- või rahalise toetuse poliitika või rahalisi toetusi mõjutava siseriikliku õigusloomepoliitika, mille maksumus on vähemalt 50 % lõikes 2 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust, kaasa arvatud lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, ning rakendavad neid.
Liikmesriigid teavitavad komisjoni tulude kasutamisest ja käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt esitatavates aruannetes.	Liikmesriigid teavitavad komisjoni tulude kasutamisest ja käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest otsuse nr 280/2004/EÜ kohaselt esitatavates aruannetes. Käesolev teave esitatakse komisjoni esitatud standardvormiga, millel on läbipaistvust ja võrreldavust võimaldav minimaalne üksikasjade tase, sealhulgas teave fondide täiendatavuse kohta. Komisjon teeb liidu loetelu üldsusele kättesaadavaks oma veebisaidil.“

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 3 a ja 3 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	c a) lisatakse järgmised lõiked:
	„3 a. LHÜde üldkogusest pannakse enampakkumisele kuni 260 miljonit LHÜd, millest pool võetakse artikli 10 lõike 1 kohaselt enampakkumistele pandavatest LHÜdest ning teine pool tasuta eraldatavatest LHÜdest, et saavutada artikli 10a lõikes 6 sätestatud ühtlustatud kord liidu tasandil.
	3 b. Õiglase Ülemineku Fond
	Alates 1. jaanuarist 2021 luuakse Õiglase Ülemineku Fond, mis täiendab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi ning mida rahastatakse läbi 2 % enampakkumisest saadud tulude koondamise.
	Enampakkumistest saadud tulu jääks liidu tasandile, eesmärgiga kasutada seda kliimapoliitikatest tingitud sotsiaalsete mõjude leevendamiseks piirkondades, kus ühelt poolt on suur osa töötajatest rakendatud süsinikdioksiidile toetuvates sektorites ning kus teiselt poolt on liidu keskmisest madalam SKP inimese kohta. Selliste meetmete puhul võetakse arvesse subsidiaarsuse põhimõtet.
	Enampakkumisest saadud tulu, mis suunatakse üksnes üleminekule, saab kasutada järgmiselt:
	– ümberpaigutamise ja/või liikuvusega tegelevate üksuste loomine;
	– haridus-/koolitusalgatused, et töötajaid ümber koolitada või nende oskusi parandada;
	– abi pakkumine töö otsimisel,
	– ettevõtete loomisel, ning
	– jälgimine ja ennetavad meetmed, et vältida või vähendada ümberkorraldamisprotsessi negatiivset mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele.
	Põhitegevusi rahastataks tööturuga tugevalt seotud Õiglase Ülemineku Fondist, sotsiaalpartnerid peaksid fondi haldamises aktiivselt osalema (juhindudes ESFi komitee mudelist) ning kohalike sotsiaalpartnerite osalemine peaks olema projektidele toetuse andmise peamine nõue.“

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt d a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	d a) lõige 5 asendatakse järgmisega:
5. Komisjon jälgib Euroopa süsinikuturu toimimist. Kord aastas esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande süsinikuturu toimimise, kaasa arvatud enampakkumiste rakendamise, likviidsuse ja kaubeldavate mahtude kohta. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et asjakohane teave esitatakse komisjonile vähemalt kaks kuud enne seda, kui komisjon aruande vastu võtab.	„5. Komisjon jälgib Euroopa süsinikuturu toimimist. Kord aastas esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande süsinikuturu toimimise, kaasa arvatud enampakkumiste rakendamise, likviidsuse ja kaubeldavate mahtude kohta. Aruandes käsitletakse ka ELi HKSi ning teiste kliima- ja energiameetmete koostoimet liidu ja siseriiklikul tasandil ning analüüsitakse erinevate poliitikavahendite mõju toimival ELi HKSi turul, eriti pakkumise ja nõudluse tasakaalu süsinikuturul. Aruandes käsitletakse ka LHÜde kulude edasisuunamist kõige asjakohasemate sektorite ja allsektorite tootmiskuludesse, eelkõige seoses nende turuosaga. Vajaduse korral tagavad liikmesriigid, et asjakohane teave esitatakse komisjonile vähemalt kaks kuud enne seda, kui komisjon aruande vastu võtab.“

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – d b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 – lõige 5 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	d b) lisatakse järgmine lõik:
	„5 a. Liikmesriigid edastavad komisjonile elektritootmise võimekuse sulgemised siseriiklike meetmete tõttu. Komisjon arvutab välja nende sulgemistega samaväärse saastekvootide arvu. Liikmesriigid võivad vastava osa saastekvootidest kõrvaldada.“

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10 a – lõige 1 – lõik 1

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 2 – lõik 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
b) lõikele 2 lisatakse uus kolmas lõik järgmiselt:	välja jäetud
„Saastekvootide tasuta eraldamise võrdlusaluseid kohandatakse, et vältida juhusliku kasumi saamist ja kajastada tehnoloogia arengut ajavahemikul 2007–2008 ja igal hilisemal perioodil, mille jaoks määratakse artikli 11 lõike 1 kohaselt tasuta eraldatavad saastekvoodid. Selle kohandamisega vähendatakse artikli 10a alusel vastu võetud aktiga kehtestatud võrdlusaluseid 1 % võrreldes võrdlusalusega, mis kehtestati perioodi 2007–2008 andmete põhjal iga aasta kohta, mis jääb 2008. aasta ja saastekvootide tasuta eraldamise asjaomase perioodi keskpaiga vahele, välja arvatud juhul, kui:
i) komisjon teeb artikli 11 kohaselt esitatud andmete põhjal kindlaks, kas iga võrdlusalus, mis arvutati artiklis 10a sätestatud põhimõtete kohaselt, erineb eespool osutatud aastasest vähendamismäärast igal aastal rohkem kui 0,5 % võrreldes 2007.–2008. aasta võrdlusalusega. Sellisel juhul kohandatakse võrdlusalust kas 0,5 % või 1,5 % võrra iga aasta kohta, mis jääb 2008. aasta ja saastekvootide tasuta eraldamise asjaomase ajavahemiku keskpaiga vahele;
ii) erandina aromaatsete süsivesinike, vesiniku ja sünteesgaasi jaoks kehtestatud võrdlusalustest kohandatakse neid võrdlusaluseid sama protsendi võrra, mis kehtib rafineerimistehaste puhul, et säilitada nende toodete valmistajate jaoks ühesugused tingimused.
Komisjon võtab sel eesmärgil vastu artikli 22a kohase rakendusakti.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt c

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 5


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
c) lõige 5 asendatakse järgmisega:	c) lõiked 5, 6 ja 7 asendatakse järgmisega:
5. Et täita artikli 10 sätteid enampakkumisel müüdava osa kohta, kasutatakse igal aastal, mil tasuta eraldatavate saastekvootide kogus ei ületa liikmesriigile enampakkumisel müümiseks ettenähtud maksimaalset osa, selle tasemeni alles jäänud saastekvoote, et ennetada või piirata tasuta eraldatavate saastekvootide koguse vähendamist eesmärgiga tagada liikmesriigile enampakkumisel müüdav osa järgmistel aastatel. Kui maksimaalne tase siiski saavutatakse, kohandatakse vastavalt tasuta eraldatavate saastekvootide kogust. Selline kohandamine toimub alati ühesugusel viisil.	„5. Kui tasuta eraldatavate LHÜde kogus ei ületa igal aastal artiklis 10 sätestatud liikmesriigile enampakkumisel müümiseks ettenähtud maksimaalset taset, kasutatakse selle tasemeni alles jäänud LHÜsid, et ennetada või piirata tasuta eraldatavate LHÜde koguse vähendamist eesmärgiga tagada liikmesriigile enampakkumisel müüdav osa järgmistel aastatel. Kui sellele vaatamata maksimaalne tase siiski saavutatakse, eraldatakse liikmesriikide poolt kogu 1. jaanuaril 2021 algava kümneaastase ajavahemiku jooksul enampakkumisel müüdava LHÜde osa kuni viie protsendipunkti võrra vähendamisega samaväärne kogus LHÜsid tasuta artikli 10b kohastele sektoritele ja allsektoritele. Kui see vähendamine on aga artikli 10b kohaste sektorite ja allsektorite nõudluse rahuldamiseks ebapiisav, kohandatakse vastavalt tasuta eraldatavate LHÜde kogust. Selline kohandamine toimub alati ühesugusel viisil, et mõjutamata jäävad artiklis 10a määratletud 10 % parimate tulemustega tööstustest, lähtudes seejuures artikli 11 kohaselt esitatud teabest.
Liikmesriigid võtavad vastu finantsmeetmed selliste sektorite või allsektorite kasuks, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, võttes arvesse siseturule avalduvat mõju. Selliste kulude osaliseks hüvitamiseks võetavad finantsmeetmed peavad olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega.	6. Liidu tasandil kehtestatakse ühtlustatud kord käitistele hüvitiste maksmiseks, et soodustada selliseid sektoreid või allsektoreid, mille puhul esineb süsinikdioksiidi heite ülekandumise tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, võttes arvesse siseturule avalduvat mõju. Seda ühtlustatud hüvitist rahastatakse nagu on selliste kulude puhul sätestatud artiklis 10.
	Hüvitis on proportsionaalne, võtma arvesse riigiabi eeskirju ja seda kohaldatakse viisil, mis väldiks nii negatiivseid mõjusid siseturule kui ka ülemäärast hüvitamist. Hüvitusmeetmetega säilitatakse stiimul energiatõhususe jaoks ning minnakse üle suure CO2-heitega elektri tootmiselt vähese CO2-heitega elektri tootmisele. Juhul kui artiklis 10 määratletud hüvitis ei ole piisav, et katta kõiki abikõlblikke kulusid, vähendatakse kõikidele sobilikele käitistele määratud hüvitist ühtselt. Need meetmed, sealhulgas artikli 10 lõike 3 kohane liikmesriikide täiendav hüvitis, on kooskõlas riigiabi eeskirjadega ning sellega ei looda uusi turumoonutusi.
7. Käesoleva direktiivi artikli 10a lõikes 5 osutatud maksimumkogusest eraldatavad saastekvoodid, mida ei eraldata tasuta kuni 2020. aastani, pannakse kõrvale uute osalejate jaoks ja tootmise märkimisväärseks suurendamiseks koos 250 miljoni saastekvoodiga, mis paigutatakse turustabiilsusreservi Euroopa Parlamendi ja nõukogu* otsuse (EL) 2015/… artikli 1 lõike 3 kohaselt.	7. Käesoleva direktiivi artikli 10a lõikes 5 osutatud maksimumkogusest eraldatavad LHÜd, mida ei eraldata tasuta kuni 2020. aastani, pannakse kõrvale uute osalejate jaoks ja tootmise märkimisväärseks suurendamiseks koos 250 miljoni LHÜga, mis paigutatakse turustabiilsusreservi Euroopa Parlamendi ja nõukogu* otsuse (EL) 2015/… artikli 1 lõike 3 kohaselt.
_____	_____
(*) [sisestada otsuse täielik pealkiri ja ELT viide].”	(*) [sisestada otsuse täielik pealkiri ja ELT viide].”
Alates 2021. aastast paigutatakse lõigete 19 ja 20 kohaldamise tõttu käitistele eraldamata jäetud saastekvoodid kõnealusesse reservi.	Alates 2021. aastast paigutatakse lõigete 19 ja 20 kohaldamise tõttu käitistele eraldamata jäetud LHÜd kõnealusesse reservi.
Saastekvoote kohandatakse artiklis 9 osutatud lineaarse teguriga.	LHÜsid kohandatakse artiklis 9 osutatud lineaarse teguriga.
Uutele osalejatele elektritootmisega seoses tasuta saastekvoote ei eraldata.	Uutele osalejatele elektritootmisega seoses tasuta LHÜsid ei eraldata.
Komisjon võtab 31. detsembriks 2010 vastu ühtlustatud eeskirjad uue osaleja mõiste kohaldamise kohta, eelkõige seoses märkimisväärse laiendamise mõistega.	Komisjon võtab 31. detsembriks 2010 vastu ühtlustatud eeskirjad uue osaleja mõiste kohaldamise kohta, eelkõige seoses märkimisväärse laiendamise mõistega.
	7a. Kui artikli 10b lõigetes 1 ja 2 osutatud sektoritele ja all-sektoritele eraldatakse ülemääraseid tasuta LHÜsid, mille rahaline väärtus investeeritakse eranditult (kas kasutades või välja makstes) 31. detsembriks 2030 süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise investeeringuteks ELi HKSiga hõlmatud käitistesse, mis täidavad artikli 10 lõike 3 punktide b, e ja g ning artikli 10c lõigete 2 ja 3 nõuded.
	Arveldus vaadatakse üle kaks korda 4. etapi jooksul ehk 2025. ja 2030. aastal ja selle alusel on võimalik kehtestada artikli 16 kohaselt sanktsioone.
8. Et toetada uuendusi I lisas loetletud tööstussektorite vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside uuendusi, aidata hoogustada ärilisel alusel toimivate CO2 keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamise katseprojektidega seotud ehitus- ja käitamistegevust ning edendada uuenduslikke taastuvenergia tehnoloogia katseprojekte liidu territooriumil, tehakse kättesaadavaks 400 miljonit saastekvooti.	8. Et toetada ja võimendada mitmesuguste Euroopa Investeerimispanga hallatavate vahendite abil investeeringuid I lisas loetletud tööstussektorite vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside uuendustesse, aidata hoogustada ärilisel alusel toimivate süsinikdioksiidi keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamise või selle kogumise ja säilitamise katseprojektidega seotud ehitus- ja käitamistegevust ning edendada uuenduslikke taastuvenergia tehnoloogia ja energia salvestamise näidisprojekte, sealhulgas katseprojekte liidu territooriumil, tehakse kättesaadavaks 600 miljonit LHÜd, millest 200 miljonit LHÜd võetakse artiklis 10 sätestatud oksjonile määratud osast.
Saastekvoote antakse selleks, et uuendada vähese süsinikdioksiidiheitega tööstustehnoloogiat ja -protsesse ning toetada katseprojekte, mille eesmärk on arendada geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades mitmesuguseid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatisi ning taastuvenergia uuenduslikku tehnoloogiat, mis ei ole ärilises mõttes praegu veel elujõulised. Uuendusprojektide edendamiseks võib anda toetust kuni 60 % ulatuses projektide asjakohastest kuludest, sellest kuni 40 % ei tarvitse olla seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisega, juhul kui saavutatakse eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid, võttes arvesse kasutusele võetud tehnoloogiat.	LHÜsid antakse selleks, et uuendada vähese süsinikdioksiidiheitega tööstustehnoloogiat, -tooteid ja -protsesse olemasolevates ja uutes käitistes ning toetada katseprojekte, mille eesmärk on arendada mitmesuguseid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise ning süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiaid ning taastuvenergia uuenduslikku tehnoloogiat, mis ei ole ärilises mõttes praegu veel elujõulised. Uuendusprojektide edendamiseks võib anda toetust kuni 60 % ulatuses projektide asjakohastest kuludest, sellest kuni 40 % ei tarvitse olla seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisega, juhul kui saavutatakse eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid, võttes arvesse kasutusele võetud tehnoloogiat. Komisjon avaldab abikõlblike projektidele antavat liikmesriikide kaasrahastamist käsitlevad riigiabi eeskirjad… [12 kuu möödumisel käesoleva direktiivi jõustumisest].
Lisaks täiendatakse otsusega (EL) 2015/… loodud turustabiilsusreservist eraldamata 50 miljoni saastekvoodiga kuni 2021. aastani kõiki olemasolevaid ressursse, mis on jäetud alles, et toetada käesoleva lõike kohaselt eespool osutatud projekte, kaasa arvatud kõikides liikmesriikides rakendatavaid projekte, sealhulgas väikesemahulisi projekte. Projektid valitakse objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel.	Lisaks täiendatakse otsusega (EL) 2015/… loodud turustabiilsusreservist eraldamata 50 miljoni LHÜga kuni 2021. aastani kõiki olemasolevaid ressursse, mis on jäetud alles, et toetada käesoleva lõike kohaselt eespool osutatud projekte, sealhulgas väikesemahulisi projekte.
	Innovatsioonifondi LHÜde monetariseerimine ajastab LHÜde enampakkumise selliselt, et tagada kättesaadavate vahendite olemasolu, vältides samas negatiivseid mõjusid süsinikdioksiidituru nõuetekohasele toimimisele. LHÜde monetariseerimise ajakava avaldatakse hiljemalt 18 kuud enne 4. etapi algust ning sellega tagatakse kogu etapi vältel jaotatud LHÜde järkjärguline monetariseerimine.
	Projektid valitakse objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel, lähtudes nende asjakohasusest kõnealuste sektorite süsinikdioksiidiheite vähendamise kontekstis.
	Vähese süsinikdioksiidiheitega tööstusprojektid, sealhulgas süsinikdioksiidi kogumine ja säilitamine ning süsinikdioksiidi kogumine ja kasutamine aitavad märkimisväärselt kaasa heitkoguste vähendamisele ning edendavad konkurentsivõimet ja tootlikkust.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.	Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt, võttes arvesse, et projektides tuleks keskenduda teadusuuringutele ja innovatsioonile, mis on suunatud murranguliste lahenduste kavandamisele ja arendamisele ning katseprogrammide rakendamisele tegelikus tööstuskeskkonnas, neid tuleb rakendada turulähedaselt, need peavad olema suunatud tehnoloogilistele lahendustele, mis pakuvad võimalusi laialdaseks kohaldamiseks ja ülekantavuseks sektori sees ja võimaluse korral sellest väljaspoole, ning võtavad samuti võimaluse korral arvesse geograafilist tasakaalu, ilma et sellega seotaks ohtu tipptaseme põhimõtet.
Saastekvoodid reserveeritakse projektidele, mis vastavad kolmandas lõigus osutatud kriteeriumidele. Toetust nimetatud projektidele antakse liikmesriikide kaudu ning see eeldab olulist käitajapoolset kaasrahastamist. Samuti võiks projekte kaasrahastada asjaomane liikmesriik, ning kaasata võiks ka muud rahastamisallikad. Käesolevas lõikes nimetatud mehhanismi kaudu ei toetata projekte, mis ületavad 15 % selleks otstarbeks olemasolevate saastekvootide koguarvust. Nimetatud saastekvoote võetakse arvesse lõike 7 kohaselt.	LHÜd reserveeritakse projektidele, mis vastavad kolmandas lõigus osutatud kriteeriumidele. Toetust nimetatud projektidele antakse liikmesriikide kaudu ning see eeldab olulist käitajapoolset kaasrahastamist. Samuti võiks projekte kaasrahastada asjaomane liikmesriik, ning kaasata võiks ka muud rahastamisallikad, näiteks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi ja programmi „Horisont 2020“. Käesolevas lõikes nimetatud mehhanismi kaudu ei toetata projekte, mis ületavad 15 % selleks otstarbeks olemasolevate LHÜde koguarvust. Nimetatud LHÜsid võetakse arvesse lõike 7 kohaselt.“

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt d

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 6 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
d) lõike 6 esimene lõik asendatakse järgmisega:	välja jäetud
Liikmesriigid võtavad vastu finantsmeetmed selliste sektorite või allsektorite kasuks, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, võttes arvesse siseturule avalduvat mõju. Selliste kulude osaliseks hüvitamiseks võetavad finantsmeetmed peavad olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega.

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt e

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 7


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
e) lõiget 7 muudetakse järgmiselt:	välja jäetud
7. Käesoleva direktiivi artikli 10a lõikes 5 osutatud maksimumkogusest eraldatavad saastekvoodid, mida ei eraldata tasuta kuni 2020. aastani, pannakse kõrvale uute osalejate jaoks ja tootmise märkimisväärseks suurendamiseks koos 250 miljoni saastekvoodiga, mis paigutatakse turustabiilsusreservi Euroopa Parlamendi ja nõukogu* otsuse (EL) 2015/… artikli 1 lõike 3 kohaselt.
_____
(*) [sisestada otsuse täielik pealkiri ja ELT viide].
Alates 2021. aastast paigutatakse lõigete 19 ja 20 kohaldamise tõttu käitistele eraldamata jäetud saastekvoodid kõnealusesse reservi.

Muudatusettepanek 29

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt f

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10a – lõige 8 – lõiked 1, 2 ja 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
f) lõike 8 esimene, teine ja kolmas lõik asendatakse järgmisega:	välja jäetud
Et toetada uuendusi I lisas loetletud tööstussektorite vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogia ja protsesside uuendusi, aidata hoogustada ärilisel alusel toimivate CO2 keskkonnaohutu kogumise ja geoloogilise säilitamise katseprojektidega seotud ehitus- ja käitamistegevust ning edendada uuenduslikke taastuvenergia tehnoloogia katseprojekte liidu territooriumil, tehakse kättesaadavaks 400 miljonit saastekvooti.
Saastekvoote antakse selleks, et uuendada vähese süsinikdioksiidiheitega tööstustehnoloogiat ja -protsesse ning toetada katseprojekte, mille eesmärk on arendada geograafiliselt tasakaalustatud asukohtades mitmesuguseid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise rajatisi ning taastuvenergia uuenduslikku tehnoloogiat, mis ei ole ärilises mõttes praegu veel elujõulised. Uuendusprojektide edendamiseks võib anda toetust kuni 60 % ulatuses projektide asjakohastest kuludest, sellest kuni 40 % ei tarvitse olla seotud kasvuhoonegaaside heitkoguste tõendatud vältimisega, juhul kui saavutatakse eelnevalt kindlaksmääratud vahe-eesmärgid, võttes arvesse kasutusele võetud tehnoloogiat.
Lisaks täiendatakse otsusega (EL) 2015/… loodud turustabiilsusreservist eraldamata 50 miljoni saastekvoodiga kuni 2021. aastani kõiki olemasolevaid ressursse, mis on jäetud alles, et toetada käesoleva lõike kohaselt eespool osutatud projekte, kaasa arvatud kõikides liikmesriikides rakendatavaid projekte, sealhulgas väikesemahulisi projekte. Projektid valitakse objektiivsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel.
Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.

Muudatusettepanek 30

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 6

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10b ja Artikkel 10c

Muudatusettepanek 31

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 10d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(7) Lisatakse järgmine artikkel 10d:	(7) Lisatakse järgmine artikkel 10d:
„Artikkel 10d	„Artikkel 10d
Moderniseerimisfond	Moderniseerimisfond
1. Et toetada ajavahemikul 2021–2030 investeeringuid energiasüsteemide nüüdisajastamiseks ja energiatõhususe parandamiseks liikmesriikides, kus SKP inimese kohta oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest, luuakse fond, mida rahastatakse artiklis 10 sätestatud korras.	1. Et toetada ja võimendada ajavahemikul 2021–2030 investeeringuid energiasüsteemide, sh kaugkütte, ülekande- ja jaotussüsteemide ning võrkudevahelise ühenduse nüüdisajastamiseks ja energiatõhususe parandamiseks, eelkõige selliste liikmesriikide hoonetes, kus SKP inimese kohta oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest, luuakse fond, mida rahastatakse artiklis 10 sätestatud korras.
Toetatud investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi eesmärkidega.	Toetatud investeeringud peavad olema kooskõlas käesoleva direktiivi, ELi pikaajaliste kliima- ja energiaeesmärkide, energialiidu ja Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi eesmärkidega.
	Toetatavad projektid vastavad järgmistele tingimustele:
	i) läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtete järgimine;
	ii) energiasäästu, taastuvenergia süsteemide, energia salvestamise ning energiaühenduse, ülekande- ja jaotussektori edendamine; kui projektid on seotud elektritootmisega, peab käitises toodetud elektri kasvuhoonegaaside koguheide kilovatt-tunni kohta jääma alla 450 grammi CO2-ekvivalenti; soojatootmisega seotud projektide puhul võtab komisjon artikli 23a kohaselt vastu rakendusakti, milles täpsustatakse kriteeriume;
	iii) toovad tasuvusanalüüsi põhjal heitkoguste vähendamisel netokasu ja millega saavutatakse CO2-heite vähendamine eelnevalt määratud märkimisväärsel tasemel;
	iv) on täiendavad, vastavad selgesti asendus- ja moderniseerimisvajadustele ega suurenda turupõhist energianõudlust ning neid ei rahastatud 2013.–2020. aasta riikliku investeerimiskava kaudu;
	v) pakkuvad parimat hinna ja kvaliteedi suhet;
	vi) ei aita kaasa uuele söel põhinevale energia- ja soojustootmisele ega suurenda sõltuvust söest;
	Valitud projektide eesmärk peaks olema kohalikult ja kogukonna juhitud integreeritud lähenemisviiside edendamine.
	Komisjon vaatab üle käesolevas lõikes sätestatud nõuded, võttes arvesse tehnoloogilist protsessi ja Euroopa Investeerimispanga kliimastrateegiat, ning võtab vajaduse korral artikli 23a kohaselt 2024. aastaks vastu delegeeritud õigusakti.
2. Fondist rahastatakse ka väikesemahulisi energiasüsteemide nüüdisajastamise ja energiatõhususe investeerimisprojekte. Investeerimisnõukogu töötab selliste projektide jaoks välja eraldi suunised ja investeeringute valikukriteeriumid.	2. Fondist rahastatakse ka väikesemahulisi energiasüsteemide nüüdisajastamise ja energiatõhususe investeerimisprojekte. Investeerimisnõukogu töötab selliste projektide jaoks välja investeerimissuunised ja nõuandekogu määrab selle põhjal kindlaks projektide valikukriteeriumid, mis on kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega ja lõikes 1 kehtestatud kriteeriumitega. Kõnealused eeskirjad avalikustatakse.
3. Rahalised vahendid jaotatakse kombineeritud kriteeriumide alusel, võttes 50 % ulatuses arvesse tõendatud heitkoguseid ja 50 % ulatuses SKP kriteeriume, et kinni pidada IIb lisas sätestatud jaotusmäärast.	3. Rahalised vahendid jaotatakse kombineeritud kriteeriumide alusel, võttes 50 % ulatuses arvesse tõendatud heitkoguseid ja 50 % ulatuses SKP kriteeriume, et kinni pidada IIb lisas sätestatud jaotusmäärast.
4. Fondi juhivad investeerimisnõukogu ja korralduskomitee, mis moodustatakse toetust saavate liikmesriikide, komisjoni, EIP esindajatest ja muude liikmesriikide valitud kolmest esindajast viie aasta pikkuseks ametiajaks. Investeerimisnõukogu vastutab liidu tasandi investeerimispoliitika, asjakohaste rahastamisvahendite ja investeeringute valikukriteeriumide eest. Korralduskomitee vastutab fondi igapäevase juhtimise eest.	4. Toetust saavad liikmesriigid vastutavad fondi juhtimise eest ning loovad ühiselt investeerimisnõukogu, mis koosneb toetust saavate liikmesriikide, komisjoni, ning kolmest huvitatud poolte (tööstusliidud ametühingud, valitsusvälised organisatsioonid) esindajast. Investeerimisnõukogu vastutab liidu tasandi investeerimispoliitika eest, mis on kooskõlas käesoleva artikli nõuetega ning liidu poliitikaga, ning teeb investeerimisotsuseid.
	Luuakse investeerimisnõukogust sõltumatu nõuandekogu, mis koosneb ekspertidest, kellel on suured asjakohased kogemused projektide struktureerimise ja rahastamise valdkonnas. Nõuandekogu koosneb toetust saavate liikmesriikide ja muude liikmesriikide kolmest esindajast ja komisjoni, Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga ekspertidest, kes valitakse viieks aastaks. Nõuandekogu nõustab konkreetsete projektide, avaliku ja erasektori rahaliste vahendite ühendamise, investeerimisnõuetega projektide abikõlblikkuse ja projektide arenguabi vajaduse küsimuses.
Investeerimisnõukogu valib oma esimeheks komisjoni esindaja. Nõukogu teeb otsuseid konsensuse alusel. Kui investeerimisnõukogu ei jõua esimehe määratud tähtaja jooksul konsensuse alusel kokkuleppele, võtab ta otsuse vastu lihthäälteenamusega.	Investeerimisnõukogu esimees valitakse selle liikmete seast, võttes aluseks üheaastase ametiajaga roteerumise mudeli. Nõukogu teeb otsuseid konsensuse alusel. Nõuandekogu võtab oma arvamuse vastu lihthäälteenamusega.
Korralduskomitee moodustatakse investeerimisnõukogu nimetatud esindajatest. Komitee võtab otsused vastu lihthäälteenamusega.	Investeerimisnõukogu ja nõuandekogu tegutsevad avatud ja läbipaistval viisil. Mõlema kogu koosolekute protokollid avaldatakse. Investeerimisnõukogu ja nõuandekogu koosseis avaldatakse ning liikmete elulood ja huvide deklaratsioonid avaldatakse ning neid ajakohastatakse korrapäraselt. Investeerimisnõukogu ja nõuandekogu kontrollivad pidevalt huvide konflikti puudumist. Investeerimisnõukogu esitab kaks korda aastas Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile nimekirja kõikidest korralduskomitee otsustest fondi kasutamine tagasi lükata.
Kui EIP soovitab loobuda investeeringu rahastamisest ja põhjendab oma soovitust, võetakse otsus vastu ainult juhul, kui selle poolt hääletab kaks kolmandikku liikmetest. Sellisel juhul ei osale hääletamises liikmesriik, kus investeering tehakse, ega EIP. Neid kaht eelmist lauset ei kohaldata väikeste projektide suhtes, mida rahastatakse riikliku arengupanga laenudest või riikliku programmi rakendamisele kaasa aitavatest toetustest ning mille konkreetsed eesmärgid on kooskõlas moderniseerimisfondi eesmärkidega, tingimusel et programmi raames ei kasutata rohkem kui 10 % IIb lisas sätestatud liikmesriigi osast.	Kui EIP soovitab loobuda investeeringu rahastamisest ja põhjendab, miks see ei ole kooskõlas investeerimispoliitika või investeerimisnõukogu poolt vastu võetud valikukriteeriumidega, võetakse otsus vastu ainult juhul, kui selle poolt hääletab kaks kolmandikku liikmetest. Sellisel juhul ei osale hääletamises liikmesriik, kus investeering tehakse, ega EIP.
5. Toetust saavad liikmesriigid esitavad korralduskomiteele igal aastal aruande fondist rahastatavate investeeringute olukorra kohta. Aruanded avalikustatakse ja need sisaldavad:	5. Toetust saavad liikmesriigid esitavad nõuandekogule igal aastal aruande fondist rahastatavate investeeringute olukorra kohta. Aruanded avalikustatakse ja need sisaldavad:
a) teavet toetust saavas liikmesriigis rahastatavate investeeringute kohta;	a) teavet toetust saavas liikmesriigis rahastatavate investeeringute kohta;
b) hinnangut investeeringu tulemusel saavutatud energiatõhususe või energiasüsteemide nüüdisajastamise lisandväärtuse kohta.	b) hinnangut investeeringu tulemusel saavutatud energiatõhususe või energiasüsteemide nüüdisajastamise lisandväärtuse kohta.
6. Korralduskomitee annab komisjonile igal aastal aru hindamisest ja investeeringute valimisest saadud kogemuste kohta. Komisjon vaatab projektide valiku põhimõtted 31. detsembriks 2024 läbi ja esitab vajaduse korral korralduskomiteele ettepanekud.	6. Nõuandekogu annab komisjonile igal aastal aru hindamisest ja investeeringute valimisest saadud kogemuste kohta. Komisjon vaatab projektide valiku põhimõtted 31. detsembriks 2024 läbi ja esitab vajaduse korral investeerimisnõukogule ja korralduskomiteele ettepanekud.
7. Käesoleva artikli rakendamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.”	7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 30b vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat direktiivi seoses üksikasjaliku korraga moderniseerimisfondi tõhusaks toimimiseks“.

Muudatusettepanek 32

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Selle direktiiviga hõlmatud käitiste loetelu viieks aastaks alates 1. jaanuarist 2021 esitatakse 30. septembriks 2018, ja loetelud igaks järgnevaks viieks aastaks esitatakse sellest alates iga viie aasta järel. Iga loetelu sisaldab allkäitise tasandil tootmistegevuse, soojuse ja gaaside ülekande, elektritootmise ja heitkoguste andmeid nende esitamisele eelnenud viie kalendriaasta kohta. Saastekvoote eraldatakse tasuta ainult sellistele käitistele, mille kohta on eelnimetatud teave esitatud.”.	Selle direktiiviga hõlmatud käitiste loetelu kaheks aastaks alates 1. jaanuarist 2021 esitatakse 30. septembriks 2018, ja loetelud igaks järgnevaks kaheks aastaks esitatakse sellest alates iga kahe aasta järel. Iga loetelu sisaldab allkäitise tasandil tootmistegevuse, soojuse ja gaaside ülekande, elektritootmise ja heitkoguste andmeid nende esitamisele eelnenud kahe kalendriaasta kohta. LHÜsid eraldatakse tasuta ainult sellistele käitistele, mille kohta on eelnimetatud teave esitatud.

Muudatusettepanek 33

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 8 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 11 – lõige 1 – lõik 1 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(8 a) Artikli 11 lõikele 1 lisatakse kolmas lõik:
	„Alates 2021. aastast tagavad liikmesriigid ka selle, et iga kalendriaasta jooksul teatab iga käitaja tootmistegevusest eraldise kohandamiseks kooskõlas artikli 10a lõikega 7.“

Muudatusettepanek 34

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 12 – lõike 3 a


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(10 a) Artikli 12 lõiget 3a muudetakse järgmiselt:
3a. Saastekvootide tagastamise kohustust ei teki seoses heitkogustega, mis on tõendatult kogutud ja transporditud püsivaks säilitamiseks käitises, millel on selleks kehtiv luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2003. aasta direktiivile 2009/31/EÜ, mis käsitleb süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist.	„3a. LHÜde tagastamise kohustust ei teki seoses heitkogustega, mis on tõendatult kogutud ja transporditud püsivaks säilitamiseks käitises, millel on selleks kehtiv luba vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2003. aasta direktiivile 2009/31/EÜ, mis käsitleb süsinikdioksiidi geoloogilist säilitamist, ega seoses heitkogustega, mis on tõendatult kogutud ja/või taaskasutatud rakenduses, mis tagab süsinikdioksiidi püsiva sidumise selle sidumise ja taaskasutamise eesmärgil.“
__________________	__________________
³ ELT C 140, 5.6.2009, lk 114.	³ ELT C 140, 5.6.2009, lk 114.

Muudatusettepanek 35

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 12 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 14 – lõige 1 – lõik 1 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(12 a) Artikli 14 lõikele 1 lisatakse uus lõik:
	„31. detsembriks 2018 kohandab komisjon heitkoguste seire ja aruandluse olemasolevaid eeskirju, nagu on määratletud komisjoni määruses (EL) 601/2012, et kõrvaldada regulatiivsed tõkked investeerimisel uusimasse, vähese süsinikdioksiidiheitega tehnoloogiasse, näiteks süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogiasse. Need uued eeskirjad jõustuvad kogu süsinikdioksiidi kogumise ja kasutamise tehnoloogia suhtes 1. jaanuarist 2019.“
	__________________
	^1a Komisjoni 21. juuni 2012. aasta määrus (EL) nr 601/2012 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohase kasvuhoonegaaside heite seire ja aruandluse kohta (ELT L 181, 12.7.2012, lk 30).

Muudatusettepanek 36

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 19 – alapunkt b

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 24 – lõige 3 – lõik 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte heitkogustega ja tegevusandmetega seotud seiret ja aruandlust käsitleva määruse vastuvõtmiseks.	Komisjonile on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakte heitkogustega ja tegevusandmetega seotud seiret ja aruandlust käsitleva määruse vastuvõtmiseks. Seoses heitkoguste seire, aruandluse ja tõendamisega teostab komisjon seiret karistuskorra tõhusa ja järjepideva kohaldamise ja täitmise üle riiklikul tasandil. Komisjon loob tõhusa seiresüsteemi LHÜdega tehtavate piiriüleste tehingute jaoks ELi tasandil, et vähendada kuritarvituste ja pettuste riski.

Muudatusettepanek 37

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 20 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 25 – lõige 1ba ja 1bb (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(20 a) Artiklile 25 lisatakse järgmised lõiked:
	„(1b a) Pariisi kokkuleppe artikli 6 lõike 2 kohaselt hindab Euroopa Komisjon artikli 28a a kohaselt koostatavas aruandes kliimamuutuste leevendamispoliitika arengut, sealhulgas turupõhiseid lähenemisviise kolmandates riikides ja piirkondades ning mõju, mida see poliitika avaldab Euroopa tööstuse konkurentsivõimele.
	(1b b) Kui aruandest järeldub, et süsinikdioksiidi heite ülekandumise märkimisväärne oht jääb püsima, esitab komisjon vajaduse korral seadusandliku ettepaneku süsinikdioksiidi kompenseerimise meetmete kohta, mis on täielikult kooskõlas WTO eeskirjadega, lähtudes teostatavusuuringust, mis tuleb algatada käesoleva direktiivi avaldamisel Euroopa Liidu Teatajas. See mehhanism hõlmaks vastavalt artiklile 10a kindlaks tehtud sektorite või allsektorite toodetavate toodete ELi HKSi importijate kaasamine ühenduse süsteemi.“

Muudatusettepanek 38

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 a (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 27 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(22 a) Artikli 27 esimene lõik asendatakse järgmisega:
Liikmesriigid võivad pärast käitajaga konsulteerimist arvata ühenduse süsteemist välja käitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel punkti a kohasele teavitamisele eelnenud aastal on olnud väiksemad kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti ja, juhul kui nende tegevusalaks on kütuste põletamine käitistes, on nende nimisoojusvõimsus alla 35 MW, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused:	„Liikmesriigid võivad pärast käitajaga konsulteerimist ja tema nõusolekul arvata ühenduse süsteemist välja käitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel punkti a kohasele teavitamisele eelnenud aastal on olnud väiksemad kui 50 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti ja, juhul kui nende tegevusalaks on kütuste põletamine käitistes, on nende nimisoojusvõimsus alla 35 MW, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused:
a) ta teavitab komisjoni igast sellisest käitisest, täpsustades selle käitise suhtes kohaldatavad meetmed, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, enne kui tuleb esitada artikli 11 lõike 1 kohane käitiste loetelu, ent hiljemalt siis, kui see loetelu esitatakse komisjonile;	a) ta teavitab komisjoni igast sellisest käitisest, täpsustades selle käitise suhtes kohaldatavad meetmed, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, enne kui tuleb esitada artikli 11 lõike 1 kohane käitiste loetelu, ent hiljemalt siis, kui see loetelu esitatakse komisjonile;
b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused; vastavalt artiklile 14 võivad liikmesriigid lubada lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamismeetmeid käitiste puhul, mille keskmised aastased tõendatud heitkogused ajavahemikul 2008–2010 on alla 5 000 tonni;	b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 50 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused; vastavalt artiklile 14 võivad liikmesriigid lubada lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamismeetmeid käitiste puhul, mille keskmised aastased tõendatud heitkogused ajavahemikul 2008–2010 on alla 5 000 tonni;
c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, või meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, enam ei kohaldata, lisatakse käitis uuesti ühenduse süsteemi;	c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 50 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, või meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, enam ei kohaldata, lisatakse käitis uuesti ühenduse süsteemi;
d) ta avaldab punktides a, b ja c osutatud teabe avalikuks aruteluks.	d) ta avaldab punktides a, b ja c osutatud teabe avalikuks aruteluks.
Välja võidakse arvata ka haiglad, kui need võtavad samaväärseid meetmeid.	Välja võidakse arvata ka haiglad, kui need võtavad samaväärseid meetmeid.“

Muudatusettepanek 39

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 b (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 28a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 b) Lisatakse artikkel 28a järgmises sõnastuses:
	„Artikkel 28a
	Kohandamine pärast ülemaailmse kokkuvõtte tegemist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe alusel
	1. Kuue kuu jooksul pärast seda, kui Pariisi kokkuleppe kohaselt on 2023. aastal tehtud ülemaailmne ülevaade osaliste ühistest jõupingutustest ülemaailmse pikaajalise eesmärgi saavutamise poole liikumisel, ja pärast sellele järgnevate ülemaailmsete kokkuvõtete tegemist esitab komisjon aruande, milles hinnatakse liidu kliimameetmete ajakohastamise ja tõhustamise vajadust, võttes arvesse teiste tähtsamate majandusriikide tehtavaid jõupingutusi ning konkurentsivõimet seoses süsinikdioksiidi heite ülekandumise ja investeeringute mujale viimise ohuga. Vajaduse korral lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.
	2. Komisjon hindab oma aruandes eelkõige artiklis 9 osutatud lineaarse teguri asjakohast suurendamist ning niisuguste täiendavate poliitikasuundade ja meetmete vajalikkust, mille eesmärk on tõhustada liidu ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside vähendamise alaseid kohustusi, eelkõige energeetikasektorile kohaldatavat heitenormi. Samuti hindab komisjon süsinikdioksiidi lekkega seotud sätteid eesmärgiga ajutine LHÜde tasuta eraldamine järk-järgult ära kaotada.“

Muudatusettepanek 40

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 c (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30 – lõige 4a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 c) Artiklile 30 lisatakse järgmine lõige:
	„4 a. ELi HKSi ning muude liidu ja siseriikliku tasandi kliima-, õhukvaliteedi- ja energiapoliitikate vahelise koostoime üldine ülevaade tuleks viia läbi iga viie aasta tagant, et saavutada järjepidevus ning vältida negatiivset mõju kattuvate poliitikate vahel.“

Muudatusettepanek 41

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 d (uus)

Direktiiv 2003/87/EÜ

Artikkel 30a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 d) Lisatakse IV peatükk:
	IV peatükk: laevandus- ja lennundussektor
	Artikkel 30a
	Komisjon kontrollib, et kõik majandussektorid aitavad kaasa süsinikdioksiidi heite vähendamisele kooskõlas ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Pariisi kokkuleppega, sealhulgas seda, kas rahvusvahelisel tasandil, näiteks Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO) ja Rahvusvahelises Mereorganisatsioonis (IMO) kokkulepitud eesmärgid ja meetmed aitavad saavutada piisavat heitkoguste vähendamist.

Muudatusettepanek 42

Ettepanek võtta vastu direktiiv

I lisa – lõik 1

Direktiiv 2003/87/EÜ

IIa lisa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Protsendimäärad, mille võrra suurendatakse liikmesriikide poolt vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile a enampakkumisel müüdavaid saastekvoote solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil, et vähendada heitkoguseid ja kohaneda kliimamuutuste mõjudega.	Protsendimäärad, mille võrra suurendatakse liikmesriikide poolt vastavalt artikli 10 lõike 2 punktile a enampakkumisel müüdavaid LHÜsid solidaarsuse ja majanduskasvu eesmärgil, et vähendada heitkoguseid ja kohaneda kliimamuutuste mõjudega. Liikmesriikide puhul, kes on artikli 10d kohaselt moderniseerimisfondi kaudu rahastamiskõlblikud, kantakse nende IIa lisas täpsustatud LHÜde osa üle nende moderniseerimisfondi osasse.

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Heite kulutõhus vähendamine ja investeeringud süsinikdioksiidi heite vähendamisse
Viited	COM(2015)0337 – C8-0190/2015 – 2015/0148(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 7.9.2015
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	ITRE 7.9.2015
Kaasatud komisjonid - istungil teada andmise kuupäev	10.3.2016
Arvamuse koostaja nimetamise kuupäev	Fredrick Federley 28.10.2015
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	17.3.2016	12.7.2016
Vastuvõtmise kuupäev	13.10.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	45 13 4
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Nikolay Barekov, Nicolas Bay, Bendt Bendtsen, Xabier Benito Ziluaga, José Blanco López, David Borrelli, Jerzy Buzek, Angelo Ciocca, Edward Czesak, Jakop Dalunde, Pilar del Castillo Vera, Christian Ehler, Fredrick Federley, Ashley Fox, Adam Gierek, Theresa Griffin, Hans-Olaf Henkel, Eva Kaili, Kaja Kallas, Barbara Kappel, Krišjānis Kariņš, Seán Kelly, Jaromír Kohlíček, Zdzisław Krasnodębski, Miapetra Kumpula-Natri, Janusz Lewandowski, Ernest Maragall, Edouard Martin, Angelika Mlinar, Nadine Morano, Dan Nica, Morten Helveg Petersen, Miroslav Poche, Carolina Punset, Herbert Reul, Paul Rübig, Algirdas Saudargas, Sergei Stanishev, Neoklis Sylikiotis, Dario Tamburrano, Patrizia Toia, Evžen Tošenovský, Claude Turmes, Vladimir Urutchev, Henna Virkkunen, Martina Werner, Lieve Wierinck, Anna Záborská, Flavio Zanonato, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Michał Boni, Rosa D’Amato, Esther de Lange, Jens Geier, Benedek Jávor, Olle Ludvigsson, Vladimír Maňka, Marian-Jean Marinescu, Clare Moody, Maria Spyraki
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Salvatore Cicu, Albert Deß

ARENGUKOMISJONI ARVAMUS (14.7.2016)

keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonile

mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja investeeringuid, mis toetavad süsinikdioksiidiheite vähendamist
(COM(2015)0337 – C8-0190/2015 – 2015/0148(COD))

Arvamuse koostaja: Jordi Sebastià

LÜHISELGITUS

Valitsustevahelise kliimamuutuste rühma (IPCC) viiendas hindamisaruandes, mis valmis 2014. aastal, kinnitati ja täpsustati veelgi kliimaprobleemide ülimat tõsidust ning rõhutati kliimameetmete hoogustamise kiireloomulisust. Kõnealustele probleemidele reageerimine, mis seisneb kavatsetavates riiklikult kindlaksmääratud panustes, mille esitasid ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised, ei ole küll kaugeltki piisav, kuid kujutab endast suurt edasiminekut.

Pariisi kokkuleppega püsitati ülemaailmsete kliimameetmete selge eesmärk hoida keskmine globaalne soojenemine tunduvalt alla 2°C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning teha jõupingutusi, et piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ga. Selle kokkuleppe alusel osalevad kõnealuses püüdluses kõik riigid. Kokkulepe loob ka paremad tingimused pingutuste pidevaks suurendamiseks kliimaprobleemide tõsidusele vastavate tasemete suunas.

Võimalust viia ülemaailmsetes kliimameetmetes ellu oluline muutus tuleb täielikult ära kasutada. ELil kui märkimisväärsete ressurssidega suurel saastajal lasub suur vastutus. Ta peab aitama edendada protsessi, kus kogu maailma riigid suurendavad üksteise kasvavate jõupingutuste mõjul oma pingutusi, nii et ülemaailmses ulatuses suudetakse järjest rohkem korda saata.

Seejuures on ELi keskse tähtsusega ülesanne parandada oma heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) ja muuta see tõeliselt tõhusaks vahendiks, mille abil piirata heitkoguseid ning koguda rahalisi vahendeid selleks, et edendada taastuvenergiat ja energiasäästu ning toetada kliimaprobleemide mõjuga kohanemist nii ELis kui ka eriti ohustatud arengumaades, eelkõige vähim arenenud riikides.

Komisjoni ettepanek muuta HKSi direktiivi ei ole piisav selleks, et muuta HKS selliseks vahendiks, mida praegu vajatakse. Arvamuse koostaja esitab seetõttu muudatusettepanekud, mille kohaselt

– tugevdatakse keskkonnakaitset, viies esimese sammuna lineaarse vähendamistegurina väljendatud heitkoguste piirmäära kooskõlla praegu kehtiva ELi 2050. aasta kõiki majandussektoreid hõlmava kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi ülempiiriga, milleks on 95 % 1990. aasta tasemega võrreldes, millele siis lisandub korrapärane, iga viie aasta tagant toimuv piirmäära läbivaatamine, mis toimub pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe kohaseid ühiseid läbivaatamisi;

– kaotatakse turustabiilsusreservi kantud ülejääkidest tulenevad saastekvoodid, mis vastavad puhta arengu mehhanismi ja ühisrakenduse rahvusvaheliste ühikute kasutamisele HKSi raames, muutes seeläbi HKSi kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgi saavutamise siseriiklikuks jõupingutusteks;

– pannakse enampakkumisele kõik HKSi saastekvoodid ja eraldatakse kõik saadud tulud kliimameetmetele, kusjuures pool tuludest suunatakse eriti ohustatud arengumaadele, ning võimalike süsinikdioksiidi lekete ärahoidmiseks kehtestatakse energiamahukate toodete impordi korral saastekvootide importimise nõue;

– tagatakse, et lennundussektor panustab ELi HKSi raames 2030. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki teiste sektoritega võrdsel tasemel, ning eraldatakse kõik lennundusest saadavad tulud ohustatud arengumaades võetavatele kliimameetmetele;

– kaasatakse rahvusvahelised mereveod kliimaeesmärkidesse niisuguse ühisfondi loomise kaudu, mis hõlmab laevandusettevõtjate makseid seoses ELi sadamates ning ELi sadamatesse suunduvatel ja sealt väljuvatel reisidel tekkivate heitkogustega;

– heitmekoefitsiendi nulltase jääb biomassi puhul kehtima vaid jäätmete ja jääkide osas, et vähendada arengumaades stiimuleid maade hõivamiseks eesmärgiga varustada ELi bioenergia turgu. Hinnanguliselt umbes 20 % kliimamuutuste mahust on tingitud maailma metsade raadamisest ja metsade süsinikuvaru vähenemisest. ELis kasvav nõudlus metsabiomassi järele, mis on tingitud küsitava väärtusega süsinikdioksiidi nulltaseme arvestusest, võib parimal juhul olla ebatõhus ja halvimal juhul takistada kliimamuutuste leevendamist.

HKSi tulude sihtotstarbeline kasutamine ja rahvusvahelise meretranspordi heitkoguste süsteemi kaasamine on kooskõlas Euroopa Parlamendi poolt 2008. aasta kliimapaketi raames selles küsimuses võetud seisukohaga, mida on korratud ka muudel puhkudel.

MUUDATUSETTEPANEKUD

Arengukomisjon palub vastutaval keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjonil võtta arvesse järgmisi muudatusettepanekuid:

Muudatusettepanek 1

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 a) Kliima- ja keskkonnaprobleemid on oma olemuselt ülemaailmsed. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni lõppeesmärk on saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis võimaldaks vältida inimtegevusest tingitud ohtlikke häireid kliimasüsteemis. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) heaks kiidetud Pariisi kliimamuutuste kokkulepe (Pariisi kokkulepe) tähistab uut taset ülemaailmses kohustuses piirata ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid, mille täitmises osalevad kõik riigid.

Muudatusettepanek 2

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 b) Pariisi kokkuleppe allkirjastamisega kohustusid liit ja liikmesriigid hoidma keskmise globaalse soojenemise tunduvalt alla 2°C võrreldes industriaalajastu eelse tasemega ning püüdma piirata temperatuuri tõusu 1,5°C-ga. Lisaks tahetakse Pariisi kokkuleppega saavutada käesoleva sajandi teisel poolel võrdsusel põhinev tasakaal inimtekkeliste kasvuhoonegaaside allikatest pärineva heite ja heitkoguste neeldajates sidumise vahel. Nimetatud kohustustest juhindudes tuleks teha tööd heitkoguste vähendamise ning taastuvenergiasse ja energiatõhususse investeerimise nimel.

Muudatusettepanek 3

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 c (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 c) Pariisi kokkulepe on ülemaailmne lepe kasvuhoonegaaside heite piiramiseks ja vähendamiseks ning sellega tahetakse saavutada nn õiglane üleminek, millest saaksid kasu ka arengumaad.

Muudatusettepanek 4

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 d (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2 d) Kliimamuutuste mõjud kahjustavad arengumaid kõige rohkem. Liit peaks selliseid riike rohkem abistama, et tõsta nende kohanemisvõimet ja vastupidavust kliimamuutustele. Tuleks suurendada poliitikavaldkondade sidusust liidu tasandil selliselt, et ELi HKS täiendaks tulemuslikult arengukoostöö poliitikat, eriti seoses säästva arengu tegevuskavaga aastaks 2030 ning kliimamuutuste vastase võitlusega.

Muudatusettepanek 5

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 2 e (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(2 e) Arvesse tuleks võtta Pariisi kokkuleppe näol saavutatud edasiminekut ja sellest tulenevalt paremaid tingimusi sihtide ja jõupingutuste pidevaks suurendamiseks liikumisel kliimaprobleemide tõsidusele vastavate tasemete suunas. Üks paremaid liidu käsutuses olevaid vahendeid Pariisi kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmiseks on ELi HKS. On tähtis, et ELi HKS selliste meetmete ühe osana aitaks tõhusamalt heitkoguseid vähendada, toetaks üleminekut taastuvenergiale, maksimeeriks energiatõhusust ning kiirendaks kogu maailmas puhaste tehnoloogiate levikut.

Muudatusettepanek 6

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(3) Euroopa Ülemkogu kinnitas, et selle eesmärgi saavutamise peamine Euroopa vahend on hästi toimiv ja reformitud ELi HKS koos instrumendiga turu stabiliseerimiseks, sealjuures kohaldatakse alates 2021. aastast iga-aastast vähendamistegurit 2,2 %; lubatud heitkoguse ühikute (LHÜd) (direktiivi tekstis on kasutatud terminit „saastekvoot”) tasuta eraldamine ei lõpe, olemasolevate meetmetega aga jätkatakse ka pärast 2020. aastat, et hoida ära kliimapoliitikast tingitud süsinikdioksiidi heite ülekandumise (direktiivi tekstis on kasutatud terminit „süsinikdioksiidi leke”) ohtu, senikaua kui muud tähtsamad majandusriigid ei ole võtnud kohustust teha võrreldavaid jõupingutusi, vähendamata enampakkumisel müüdavate LHÜde osa. Enampakkumisel müüdavat osa tuleks õigusaktides väljendada protsendimäärana, et suurendada investeerimisotsustega seotud planeerimiskindlust, parandada läbipaistvust ning muuta kogu süsteem lihtsamaks ja kergemini mõistetavaks.	(3) Reformitud ELi HKSi raames tuleks alates 2021.aastast kehtestada iga-aastane vähendamistegur 2,8 % ja pärast 2020. aastat ette näha saastekvootide impordi nõue, et hoida ära kliimapoliitikast tingitud süsinikdioksiidi heite ülekandumise (direktiivi tekstis on kasutatud terminit „süsinikdioksiidi leke”) ohtu, senikaua kui kolmandad riigid või riigisisesed piirkonnad ei ole kohustunud tegema võrreldavaid jõupingutusi, ilma samal ajal enampakkumisel müüdavate saastekvootide osakaalu vähendamata.

Muudatusettepanek 7

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 a) Selleks et suurendada 2020. aasta eelsel perioodil eesmärkide ambitsioonikust ja kajastada globaalset eesmärki (keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2°C), tuleks ELi 2020. aastaks seatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20 % 1990. aasta tasemega võrreldes saavutada siseriiklike meetmete abil. Turustabiilsusreservist tuleks kõrvaldada selline kogus LHÜsid, mis vastab ELi HKSis kasutatud rahvusvaheliste ühikute (puhta arengu mehhanismi tõendatud heitkoguste vähendamise ühikud ja ühisrakenduse heitkoguste vähendamise ühikud) tasemele.

Muudatusettepanek 8

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 3 b (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(3 b) ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised palusid valitsustevahelisel kliimamuutuste rühmal (IPCC) koostada 2018. aastal eriaruande 1,5°C eesmärgi kohta ning otsustasid korraldada hõlbustava dialoogi eesmärgiga teha kokkuvõte kollektiivsetest sihtidest ja edasiminekust võetud kohustuste täitmisel, et teavitada osalisi enne nende riiklikult kindlaksmääratud panuste lõplikku esitamist. Pariisi kokkuleppega nähakse ka ette korrapärased täitmise vahekokkuvõtted, et hinnata kollektiivset edasiminekut kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide suunas, tehes seda esimest korda 2023. aastal ja edaspidi iga viie aasta järel. Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu kliimameetmete ajakohastamiseks ja tõhustamiseks tuleks ELi HKSi raames ette näha korrapärased läbivaatamised.

Muudatusettepanek 9

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 7 a (uus)

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(7 a) Biomassist tekkivate heitkoguste arvestamata jätmine ELi HKSis kujutab endast toetuskava Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/28/EÜ^1a tähenduses. Biokütused, vedelad biokütused ning tahke ja gaasiline biomass peaksid saama toetust ja neid tuleks riikide sihteesmärkide täitmisel arvesse võtta üksnes juhul, kui nad vastavad direktiivis 2009/28/EÜ või säästva bioenergia poliitikas sätestatud säästlikkuskriteeriumitele. Järelikult tuleks kõigi käitistes või ELi ETSiga hõlmatud lennuettevõtjate toimingutes tarbitud ja kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestusest välja jäetud bioenergia allikate suhtes kohaldada säästlikkuskriteeriumeid.

_________________________________

^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/28/EÜ taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta ning direktiivide 2001/77/EÜ ja 2003/30/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 140, 5.6.2009, lk 16).

Selgitus

Praegu ei kuulu HKSi kohaldamisalasse eranditult biomassi kasutavad käitised, kõik käitistes kasutatav biomass loetakse süsinikuneutraalseks ning tahke biomassi suhtes ei kohaldata mingeid säästlikkuskriteeriumeid. Seetõttu jääb suur osa heitkoguseid arvesse võtmata. Biomassist tekkivad heitkogused tuleb samuti arvesse võtta ning biomassi suhtes kohaldada säästlikkuskriteeriumeid.

Muudatusettepanek 10

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 9

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Liikmesriigid peaksid kooskõlas riigiabi eeskirjadega maksma osalist hüvitist nende sektorite või allsektorite käitistele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal esineb suur süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht, sest kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulud kantakse üle elektrihindadesse. Konventsiooniosaliste poolt Pariisi konverentsil vastu võetava protokolli ja selle juurde kuuluvate otsustega on vaja rahastamiskõlblike partnerite jaoks sätestada kliimameetmete jõulise rahastamise, tehnosiirde ja suutlikkuse arendamise tingimused, pidades silmas eriti kõige väiksema võimekusega riike. Avaliku sektori kliimameetmete rahalistel vahenditel on tähtis roll ressursside kaasamisel ka pärast 2020. aastat. Seetõttu tuleks enampakkumiste tulu kasutada ka kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks haavatavates kolmandates riikides. Kliimameetmete rahastamiseks kaasatavate vahendite hulk sõltub veel kavatsetavate riiklikult kindlaksmääratud panuste suurusest ja kvaliteedist, hilisematest investeerimiskavadest ja kohandamise ettevalmistamise protsessist liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid kasutama enampakkumise tulu ka selleks, et edendada oskuste kujundamist ja majanduse CO2-heite vähendamisest tingitud tööjõu ümbersuunamist töökohtade vahetamise tõttu.

(9) Liikmesriigid peaksid kooskõlas riigiabi eeskirjadega maksma osalist hüvitist nende sektorite või allsektorite käitistele, mille puhul on kindlaks tehtud, et seal esineb suur süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht, sest kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulud kantakse üle elektrihindadesse. Konventsiooniosaliste poolt Pariisi konverentsil vastu võetava protokolli ja selle juurde kuuluvate otsustega on vaja toetuskõlblike partnerite ja eelkõige vähima võimekusega riikide jaoks sätestada kliimameetmete jõulise rahastamise, tehnosiirde ja suutlikkuse arendamise tingimused. Kliimameetmete rahastamine avaliku sektori poolt jääb vahendite kaasamisel oluliseks ka pärast 2020. aastat. Liidu ülemaailmseid kohustusi silmas pidades peaksid liikmesriigid kiiremas korras rahaliselt toetama vähim arenenud riikide ettevõtmisi tehnoloogilise neutraalsuse ja kliimamuutuste mõjude leevendamise põhimõtteid järgivate vähesaastavate tehnoloogiate väljatöötamisel. Seetõttu tuleks oluline osa liikmesriikide saastekvootide müügist saadud tuludest eraldada tagastamatu abina eeskätt sellistele rahvusvahelistele fondidele nagu ÜRO Roheline Kliimafond, vähimarenenud riikide fond ning kliimamuutuste erifond. Kliimameetmete rahastamiseks kaasatavate vahendite hulk sõltub veel kavatsetavate riiklikult kindlaksmääratud panuste suurusest ja kvaliteedist, hilisematest investeerimiskavadest ja kohandamise ettevalmistamise protsessist liikmesriikides. Liikmesriigid peaksid kasutama enampakkumise tulu ka selleks, et edendada ametioskuste omandamist ja majanduse süsinikdioksiidiheite vähendamisest tingitud tööhõive muutustest mõjutatud töötajate ümberpaigutamist.

Muudatusettepanek 11

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 10 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Vähim arenenud riigid on eriti tundlikud kliimamuutuste mõjude suhtes ning tekitavad vaid väga väikese osa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu tuleks esmatähtsaks lugeda vähim arenenud riikide vajadustega tegelemist, kasutades ELi HKSi LHÜsid kliimameetmete rahastamiseks, eelkõige kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks Rohelise Kliimafondi kaudu.

Muudatusettepanek 12

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Põhjendus 13 a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(13 a) Vastavalt kaasseadusandjate võetud kohustusele, mis on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/29/EÜ^1a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 406/2009/EÜ^1b, peaksid kõik majandusharud, sealhulgas rahvusvaheline merelaevandus ja lennundus, aitama kaasa heitkoguste vähendamisele. Lennunduse heitkoguseid aitab vähendada liitumine ELi HKSiga. Kuna Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames ei ole vastu võetud rahvusvahelist lepingut, mis kaasaks rahvusvaheliste merevedude heitkogused heitkoguste vähendamise eesmärkidesse, tuleks luua fond, kuhu kogutakse laevaoperaatorite maksed liidu sadamates ning liidu sadamatesse sisse- ja sealt väljasõidul emiteeritud CO₂ heitkoguste eest. Maksete suurus peaks vastama saastekvootide turuhinna tasemele või seda ületama. Fondist tuleks rahastada kliimamuutuste mõjudega kohanemist ja nende leevendamist eriti ohustatud arengumaades. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2015/7571 hõlmatud laevaoperaatorite suhtes tuleks kohaldada ELi HKSi maksete mis tahes puudujäägi osas.
	________________________
	^1a Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiiv 2009/29/EÜ, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, et täiustada ja laiendada ühenduse kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteemi (ELT L 140, 5.6.2009, lk 63).
	^1b Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta otsus nr 406/2009/EÜ, milles käsitletakse liikmesriikide jõupingutusi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, et täita ühenduse kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid aastaks 2020 (ELT L 140, 5.6.2009, lk 136).
	^1c Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit süsinikdioksiidi heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ (ELT L 123, 19.5.2015, lk 55).

Muudatusettepanek 13

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 3d


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
(1) Artikli 3d lõike 3 teine lõik asendatakse järgmisega:	1) Artikkel 3d asendatakse järgmisega:
„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt.”	„Artikkel 3d
	Lennundusele saastekvootide enampakkumise teel eraldamise meetod
	Lennundustegevuse saastekvootide üldkogust vähendatakse igal aastal sama lineaarse teguri alusel nagu muude ühenduse süsteemiga hõlmatud tegevuste puhul. Kõik lennundustegevuse saastekvoodid pannakse enampakkumisele ning tulu kasutatakse kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks enim ohustatud arengumaades.”

Selgitus

Lennundussektor peaks panustama 2030. aasta kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärki samal tasemel nagu muud ELi HKSiga hõlmatud valdkonnad. Kooskõlas Euroopa Parlamendi 2007. aasta seisukohaga lennunduse HKSi ettepaneku kohta ning kooskõla tagamiseks rahvusvahelise lennundusõigusega tuleks kõiki lennunduse ELi HKSist saadavaid tulusid kasutada kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Selleks et suurendada arengumaade usaldust selle ELi poliitikameetme vastu, tuleks lennunduse HKSi kõik tulud suunata rahvusvaheliste kliimameetmete rahastamiseks.

Muudatusettepanek 14

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 1 a (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 3e


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(1 a) Artikkel 3e jäetakse välja.

Selgitus

Seotud muudatusettepanekuga 9. Liikmesriigid peaksid panema kõik lennundussektori saastekvoodid enampakkumisele.

Muudatusettepanek 15

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 3

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 9 – lõiked 2 ja 3


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Alates 2021. aastast on lineaarse vähendamisteguri väärtus 2,2 %.	Alates 2021. aastast on lineaarse vähendamisteguri väärtus 2,8 %.

Selgitus

Pariisi kokkuleppega leppisid riigid kokku kliimasoojenemise hoidmises tunduvalt alla 2°C ja püüdlustes piirata seda 1,5°C-ga. Kavandatud HKSi lineaarne tegur ei võimalda isegi ELi miinimumeesmärgi saavutamist, milleks on vähendada 2050. aastaks heitkoguseid 80–95 % 1990. aasta tasemega võrreldes, mis lepiti kokku 2°C eesmärgi alusel. Et saavutada parem kooskõla Pariisi kokkuleppega, tehakse ettepanek tõsta lineaarset tegurit 2,8 %-le, mille puhul toimuks 2050. aastaks kõiki majandusvaldkondi hõlmav vähenemine 95 % võrreldes 1990. aasta tasemega (ELi 2050. aasta maksimumeesmärk), ning teise sammuna näha ette läbivaatamisklausel lineaarse teguri kohandamiseks pärast ÜRO-poolseid läbivaatamisi.

Muudatusettepanek 16

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt a

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 10 – lõige 1 – lõik 1 a


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) lõikele 1 lisatakse kolm uut lõiku:	a) lõikele 1 lisatakse järgmised lõigud:
„Alates 2021. aastast müüvad liikmesriigid enampakkumisel 57 % saastekvootidest.
2 % saastekvootide üldkogusest müüakse aastatel 2021–2030 enampakkumisel, et luua fond, millega parandatakse energiatõhusust ja ajakohastatakse energiasüsteeme teatud liikmesriikides, nagu sätestatakse käesoleva direktiivi artiklis 10d (edaspidi „moderniseerimisfond”).”	„2 % saastekvootide üldkogusest müüakse aastatel 2021–2030 enampakkumisel, et luua fond, mille vahenditest parandatakse energiatõhusust ja ajakohastatakse energiasüsteeme teatud liikmesriikides, nagu sätestatakse käesoleva direktiivi artiklis 10d (edaspidi „moderniseerimisfond”).
	2 % arvel aastate 2021 – 2030 enampakkumiste kogutulust moodustatakse Rahvusvaheline Kliimameetmete Fond, et toetada kliimameetmeid ja eelkõige kliimamuutuste mõjudega kohanemist vähese võimekusega arengumaades, eriti vähim arenenud maades, väikestes arenevates saareriikides ja Aafrika riikides. Rahvusvahelise Kliimameetmete Fondi vahenditest rahastatakse igal aastal ÜRO Rohelist Kliimafondi, mille eesmärk on eraldada 50 % vahenditest kohanemismeetmetele, kusjuures pool sellest summast on ette nähtud eriti ohustatud riikidele.
	2 % arvel aastate 2021 – 2030 enampakkumiste kogutulust moodustatakse Õiglase Ülemineku Fond kohalike kogukondade ja töötajate toetamiseks piirkondades, mida majanduse CO₂-heite vähendamine kõige tugevamalt mõjutab. Nimetatud fondi vahendeid kasutatakse töökohtade loomiseks ning ametikoolituse ja muude tööhõive- ja tervishoiuteenuste rahastamiseks alternatiivsetes majandusharudes piirkondades, kus tavapärastest suure CO₂-heitega sektoritest kaob CO₂-heite vähendamise tulemusel palju töökohti. Iga liikmesriik töötab välja konkreetse kava Õiglase Ülemineku Fondi vahendite kasutamiseks tihedas koostöös üleminekupiirkondade munitsipaal- ja kohalike asutustega ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
Liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavate ülejäänud saastekvootide üldkogus jaotatakse lõike 2 kohaselt.”	Liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavate ülejäänud saastekvootide üldkogus jaotatakse lõike 2 kohaselt.”

Selgitus

Euroopa Komisjon peaks:

– looma Õiglase Ülemineku Fondi, mis oleks kogu ELi hõlmav tugev mehhanism CO₂-heite vähendamisel kahju kannatavate töötajate ja piirkondade toetamiseks;

– looma Rahvusvahelise Kliimameetmete Fondi, millest vahetult rahastataks Rohelist Kliimafondi ja mis aitaks teha lõppu olukorrale, kus rahvusvahelisi kliimameetmeid rahastatakse üksnes arenguabi eelarvetest.

Moderniseerimisfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Rahvusvahelise Kliimameetmete Fondi loomiseks eraldatud saastekvoodid tuleks lisada enamapakkumisel müüdavatele saastekvootidele.

Muudatusettepanek 17

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt b a (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 10 – lõige 3 – sissejuhatav osa


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	b a) lõike 3 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumistest saadud tulu. Vähemalt 50 % lõikes 2 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust, sealhulgas lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, või selle tuluga samaväärne summa tuleks kasutada ühel või mitmel järgmistest eesmärkidest:	„3. Liikmesriigid otsustavad selle üle, kuidas kasutada saastekvootide enampakkumistest saadud tulu. Vähemalt 50 % lõikes 2 osutatud saastekvootide enampakkumistest saadud tulust, sealhulgas lõike 2 punktides b ja c osutatud enampakkumiste kogutulu, või selle tuluga samaväärne summa kasutatakse kliimameetmete rahastamiseks ohustatud arengumaades, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ja kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Ülejäänut kasutatakse ühel või mitmel järgmistest eesmärkidest:”

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Parlamendi seisukohaga 2008. aasta kliimapaketi kohta tuleks kogu ELi HKSist saadav tulu (või selle tuluga samaväärne summa) eraldada kliimameetme jaoks ja 50 % tuleks suunata ELi kollektiivsesse panusesse rahvusvaheliste kliimameetmete rahastamiseks. ELi ja selle liikmesriikide antavad kollektiivsed lubadused suurendaksid ELi mõju ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel ja ELi kliimameetmete rahastamise tulemuslikkust.

Muudatusettepanek 18

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 4 – alapunkt c

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 10 – lõige 3 – punkt k


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
k) kliimameetmete, sealhulgas kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamine haavatavates kolmandates riikides;	k) kliimamuutuste mõjuga kohanemise ja muude kliimameetmete rahastamine ohustatud kolmandates riikides, mis täiendab meetmete rahastamist arengukoostöö rahastamisvahendite kaudu; kõnealune rahastamine läheb arvesse liidu kliimameetmete rahastamise kohustuste täitmise raames, kuid lisandub arengu rahastamisele ega loeta selle hulka kuuluvaks

Muudatusettepanek 19

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt a

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 10a – lõige 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
a) lõike 1 teine lõik asendatakse järgmisega:	a) lõige 1 asendatakse järgmisega:
„Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt. Selle aktiga sätestatakse ka saastekvootide edasine eraldamine uute osalejate reservist tootmise märkimisväärse suurendamise korral, kohaldades samasuguseid künnisväärtusi ja eraldatud koguste kohandamist, mis rakenduvad tegevuse osalise lõpetamise korral.”;	„300 miljonit saastekvooti kasutatakse kliimameetmete rahastamiseks vähim arenenud riikides, eelkõige kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks ÜRO Rohelise Kliimafondi kaudu.”

Selgitus

Vähim arenenud riigid on kliimamuutuste mõjudest eriti ohustatud ning tekitavad üksnes väga väikese osa kasvuhoonegaaside heitkogustest. Seetõttu tuleks esmatähtsaks lugeda vähim arenenud riikide vajadustega tegelemist, kasutades ELi HKSi saastekvoote kliimameetmete ja eelkõige kliimamuutuste mõjuga kohanemise rahastamiseks. ELi antavad kollektiivsed lubadused suurendaksid ELi mõju ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimistel ning samal ajal ergutaks Rohelise Kliimafondi kaudu antav panus ka teisi suunama sellesse fondi osa oma CO₂-heite maksustamise süsteemidest.

Muudatusettepanek 20

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 5 – alapunkt d

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 10 a – lõige 6 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Liikmesriigid võtavad vastu finantsmeetmed selliste sektorite või allsektorite kasuks, mille puhul esineb süsinikdioksiidi lekke tegelik oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis ilmnevad tegelikult kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude ülekandumisel elektrihindadesse, võttes arvesse siseturule avalduvat mõju. Selliste kulude hüvitamiseks võetavad finantsmeetmed peavad olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega.	Siseturule avalduvat mõju arvestades võivad liikmesriigid võtta vastu finantsmeetmed selliste sektorite või allsektorite kasuks, mille puhul esineb tegelik süsinikdioksiidi heite ülekandumise oht suurte kaudsete kulude tõttu, mis on sisuliselt tingitud kasvuhoonegaaside heitkogustega seotud kulude elektrihindadesse ülekandmisest. Selliste kulude hüvitamiseks võetavad finantsmeetmed peavad olema kooskõlas riigiabi eeskirjadega.

Selgitus

Inglise keeles välja pakutud sõna „should“ („peaksid“) on õiguslikult ebamäärane. (Komisjoni teksti eestikeelses variandis on „peaksid võtma“ asemel „võtavad“.) Kuigi ühtlustatud kord võib olla soovitav, on õiguslikult ebakohane sundida liikmesriike riigiabi kasutama, seetõttu on taastatud väljend „võivad võtta“.

Muudatusettepanek 21

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 10d – lõige 1 – lõik 1


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
1. Et toetada ajavahemikul 2021–2030 investeeringuid energiasüsteemide nüüdisajastamiseks ja energiatõhususe parandamiseks liikmesriikides, kus SKP inimese kohta oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest, luuakse fond, mida rahastatakse artiklis 10 sätestatud korras.	1. Et toetada ajavahemikul 2021–2030 investeeringuid energiasüsteemide nüüdisajastamiseks ja energiatõhususe parandamiseks (sh soojusenergia, kaugkütte, tõhusa koostootmise, taastuvenergia ja maasoojuse osas) liikmesriikides, kus SKP inimese kohta oli 2013. aastal alla 60 % liidu keskmisest, luuakse fond, mida rahastatakse artiklis 10 sätestatud korras.

Selgitus

Juba nimetatud väikesemahulistel investeeringutel on energiasüsteemi kaasajastamisel ja vähesaastavale majandusele üleminekul suur tähtsus, mida tuleks selgelt rõhutada.

Muudatusettepanek 22

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 7

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 10d – lõige 2


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
2. Fondist rahastatakse ka väikesemahulisi energiasüsteemide nüüdisajastamise ja energiatõhususe investeerimisprojekte. Investeerimisnõukogu töötab selliste projektide jaoks välja eraldi suunised ja investeeringute valikukriteeriumid.	2. Fondist rahastatakse ka väikesemahulisi projekte investeerimiseks energiasüsteemide nüüdisajastamisse ja energiatõhususse (sh seoses soojusenergia, kaugkütte, tõhusa koostootmise, taastuvenergia ja maasoojusega). Investeerimisnõukogu töötab selliste projektide jaoks välja eraldi suunised ja investeeringute valikukriteeriumid.

Selgitus

Mitmeaastase finantsraamistiku kohandamiseks vastavalt liikmesriikide olukorrale antakse toetust saavatele liikmesriikidele õigus väikesemahulised projektid ise välja valida, eriti kui nende realiseerimine on kehtivas riiklikus plaanis või programmis ette nähtud. Sellistel juhtudel piisab vaid nõuandekogu teavitamisest.

Muudatusettepanek 23

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 10 a (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 11c (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(10 a) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel 11 c
	Laevanduse panus ohustatud arengumaades võetavate meetmete rahastamisse
	Alates 2019. aastast luuakse Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames toimiva võrreldava süsteemi puudumise korral fond, kuhu laevaoperaatorid teevad liidu sadamates ning liidu sadamatesse sisse- ja sealt väljasõidul emiteeritud CO₂ heitkoguste eest sissemakseid, mille suurus vastab vähemalt eelnenud aasta saastekvootide turuhinna tasemele. Fondi tulusid kasutatakse kliimamuutuste tagajärgedega kohanemise ja nende leevendamise rahastamiseks ohustatud arengumaades.
	Esimeses lõigus osutatud maksed avalikustatakse. Määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse kuuluvatelt laevaoperaatoritelt nõutakse saastekvootide tagastamist maksete puudujäägi ulatuses. Kui maksetest rahastatud leevendusmeetmed ei vähenda heitkoguseid maksjate heitkogustega võrdsel tasemel, loetakse turustabiilsusreservis kehtetuks sellele erinevusele vastav saastekvootide kogus.”

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02003L0087-20151029&qid=1458208850750&from=ET

Selgitus

Kooskõlas Euroopa Parlamendi 2008. aasta HKSi käsitleva seisukohaga ja 2009. aasta kliimapaketti käsitleva kokkuleppega peaksid kõik majandusharud, kaasa arvatud rahvusvaheline meretransport ja lennundus, aitama kaasa heitkoguste vähendamisele. Kui Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni raames vastavaid meetmeid ei võeta, tuleks luua fond, kuhu laevaoperaatorid teevad sissemakseid, mis on seotud liidu sadamates ning liidu sadamatesse sisse- ja sealt väljasõidul emiteeritud heitkogustega. Kui võetud kliimameetmete tulemusena ei vähene heitkogused kõnealuste operaatorite heitkogustega samaväärsel tasemel, tunnistatakse turustabiilsusreservis kehtetuks sellele erinevusele vastav saastekvootide kogus.

Muudatusettepanek 24

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 a (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel 27 – lõige 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	22 a) Artikli 27 lõige 1 asendatakse järgmisega:
1. liikmesriigid võivad pärast käitajaga konsulteerimist arvata ühenduse süsteemist välja käitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel punkti a kohasele teavitamisele eelnenud aastal on olnud väiksemad kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti ja, juhul kui nende tegevusalaks on kütuste põletamine käitistes, on nende nimisoojusvõimsus alla 35 MW, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused:	„1. liikmesriigid võivad pärast käitajaga konsulteerimist arvata ühenduse süsteemist välja käitised, mille pädevale asutusele teatatud heitkogused kõigil kolmel punkti a kohasele teavitamisele eelnenud aastal on olnud väiksemad kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti ja, juhul kui nende tegevusalaks on kütuste põletamine käitistes, on nende nimisoojusvõimsus alla 35 MW, ning mille suhtes kohaldatakse meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, kui asjaomane liikmesriik täidab järgmised tingimused:
a) ta teavitab komisjoni igast sellisest käitisest, täpsustades selle käitise suhtes kohaldatavad meetmed, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, enne kui tuleb esitada artikli 11 lõike 1 kohane käitiste loetelu, ent hiljemalt siis, kui see loetelu esitatakse komisjonile;	a) ta teavitab komisjoni igast sellisest käitisest, täpsustades selle käitise suhtes kohaldatavad meetmed, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, enne kui tuleb esitada artikli 11 lõike 1 kohane käitiste loetelu, ent hiljemalt siis, kui see loetelu esitatakse komisjonile;
b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused; vastavalt artiklile 14 võivad liikmesriigid lubada lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamismeetmeid käitiste puhul, mille keskmised aastased tõendatud heitkogused ajavahemikul 2008–2010 on alla 5 000 tonni;	b) ta kinnitab, et on kehtestatud seirekord, mille abil hinnatakse, kas käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti; vastavalt artiklile 14 võivad liikmesriigid lubada lihtsustatud seire-, aruandlus- ja tõendamismeetmeid käitiste puhul, mille keskmised aastased tõendatud heitkogused ajavahemikul 2008–2010 on alla 5 000 tonni;
c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, välja arvatud biomassist saadud heitkogused, või meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, enam ei kohaldata, lisatakse käitis uuesti ühenduse süsteemi;	c) ta kinnitab, et kui käitis tekitab mõnel kalendriaastal heitkoguseid rohkem kui 25 000 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti, või meetmeid, millega saavutatakse samaväärne panus heitkoguste vähendamisse, enam ei kohaldata, lisatakse käitis uuesti ühenduse süsteemi;
d) ta avaldab punktides a, b ja c osutatud teabe avalikuks aruteluks.	d) ta avaldab punktides a, b ja c osutatud teabe avalikuks aruteluks.
Välja võidakse arvata ka haiglad, kui need võtavad samaväärseid meetmeid.	Välja võidakse arvata ka haiglad, kui need võtavad samaväärseid meetmeid.”.

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1464179550809&uri=CELEX:02003L0087-20151029)

Muudatusettepanek 25

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 b (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

Artikkel -28a (uus)


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
	(22 b) Lisatakse järgmine artikkel:
	„Artikkel -28 a
	Kohandamine pärast ülemaailmse kokkuvõtte tegemist ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe alusel
	Kuue kuu jooksul pärast 2018. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni raames toimuva hõlbustava dialoogi algatamist eesmärgiga teha kokkuvõte osaliste ühistest jõupingutustest ülemaailmse pikaajalise eesmärgi poole liikumisel ja kuue kuu jooksul pärast 2023. aasta ülemaailmse kokkuvõtte ja sellele järgnevate ülemaailmsete kokkuvõtete tegemist esitab komisjon aruanded, milles hinnatakse liidu kliimameetmete ajakohastamise ja tõhustamise vajadust. Vajaduse korral lisatakse sellisele aruandele seadusandlik ettepanek.
	Komisjon hindab oma aruandes eelkõige artiklis 9 osutatud lineaarse teguri asjakohast suurendamist ning niisuguste täiendavate poliitikasuundade ja meetmete vajalikkust, mille eesmärk on tõhustada liidu ja liikmesriikide kasvuhoonegaaside vähendamise alaseid kohustusi.”

Selgitus

Pariisi kokkuleppega leppisid riigid kokku hoida kliimasoojenemine tunduvalt alla 2°C ja püüda piirata seda 1,5°C-ga. Pariisi kokkuleppega parema kooskõla saavutamiseks tehakse ettepanek suurendada esimese sammuna lineaarset tegurit 2,8 %-le, mis vastab kõiki majandussektoreid hõlmavale 2050. aastaks ette nähtud 95 % vähendamisele 1990. aasta tasemega võrreldes, st ELi 2050. aasta maksimumeesmärgile, ning teise sammuna näha ette läbivaatamisklausel lineaarse teguri kohandamiseks pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ja Pariisi kokkuleppe kohaseid läbivaatamisprotsesse.

Muudatusettepanek 26

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 c (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

I lisa – lõik 1


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(22 c) I lisa punkt 1 asendatakse järgmisega:
Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi ega nende osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks, ega eranditult biomassi kasutavaid käitisi.	„Käesolev direktiiv ei hõlma käitisi ega nende osi, mida kasutatakse uute toodete ja protsesside uurimiseks, arendamiseks ja katsetamiseks.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1464179550809&uri=CELEX:02003L0087-20151029)

Muudatusettepanek 27

Ettepanek võtta vastu direktiiv

Artikkel 1 – lõik 1 – punkt 22 d (uus)

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

I lisa – lõik 3


Kehtiv tekst	Muudatusettepanek
	(22 d) I lisa punkt 3 asendatakse järgmisega:
Kui selleks, et langetada otsus käitise ühenduse süsteemi lisamise kohta, arvutatakse tema summaarne nimisoojusvõimsus, liidetakse kõigi selle osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused käitise piires, kus põletatakse kütuseid. Nendeks üksusteks võivad muu hulgas olla igat tüüpi katlad, põletid, turbiinid, soojendid, sulatusahjud, jäätmepõletusahjud, särdamisahjud, ahjud, kuivatid, mootorid, kütuseelemendid, keemilise silmuspõletamise seadmed, pilupõletid ning termilise või katalüütilise järelpõletamise seadmed. Selle arvutuse juures ei võeta arvesse seadmeid nimisoojusvõimsusega alla 3 MW ja seadmeid, mis kasutavad üksnes biomassi. „Üksnes biomassi kasutavad seadmed” hõlmavad seadmeid, mis kasutavad fossiilkütuseid ainult seadme käivitamise või seiskamise ajal.	„Kui selleks, et langetada otsus käitise ühenduse süsteemi lisamise kohta, arvutatakse tema summaarne nimisoojusvõimsus, liidetakse kõigi selle osaks olevate selliste tehniliste üksuste nimisoojusvõimsused käitise piires, kus põletatakse kütuseid. Nendeks üksusteks võivad muu hulgas olla igat tüüpi katlad, põletid, turbiinid, soojendid, sulatusahjud, jäätmepõletusahjud, särdamisahjud, ahjud, kuivatid, mootorid, kütuseelemendid, keemilise silmuspõletamise seadmed, pilupõletid ning termilise või katalüütilise järelpõletamise seadmed. Selle arvutuse juures ei võeta arvesse seadmeid nimisoojusvõimsusega alla 3 MW.“

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1464179550809&uri=CELEX:02003L0087-20151029)

Muudatusettepanek 28

Ettepanek võtta vastu direktiiv

III lisa

(Direktiiv 2003/87/EÜ)

IV lisa – A osa


Komisjoni ettepanek	Muudatusettepanek
Direktiivi 2003/87/EÜ IV lisa A osas asendatakse lõik pealkirja „Muude kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve” all järgmisega:	Direktiivi 2003/87/EÜ IV lisa A osa muudetakse järgmiselt:
	1) Teise alapealkirja „Arvutamine” all olev kolmas lõik asendatakse järgmisega:
	„Kasutatakse heakskiidetud heitmekoefitsiente. Kõigi kütuseliikide puhul aktsepteeritakse tegevuspõhiseid heitmekoefitsiente. Standardkoefitsiente aktsepteeritakse kõigi kütuseliikide puhul peale mittekaubanduslike kütuste (jäätmekütus, näiteks rehvid ja tööstusprotsesside jääkgaasid). Kivisöe puhul tuleb veel täiustada kihipõhiseid (ladestupõhiseid) standardväärtusi ja maagaasi puhul ELi või tootjariigi standardkoefitsiente. Rafineerimissaaduste suhtes võib kohaldada valitsustevahelise kliimamuutuste rühma standardväärtusi. Biomassijäätmete ja -jääkide heitmekoefitsient võrdub nulliga.”
	2) Neljanda pealkirja „Muude kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve“ all olev lõik asendatakse järgmisega:
Kasutatakse standard- või heakskiidetud metoodikat, mille komisjon on välja töötanud koostöös asjaomaste sidusrühmadega ja vastu võtnud artikli 14 lõike 1 kohaselt.	„Kasutatakse standard- või heakskiidetud metoodikat, mille komisjon on välja töötanud koostöös asjaomaste sidusrühmadega ja vastu võtnud artikli 14 lõike 1 kohaselt.”

(http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?qid=1464179550809&uri=CELEX:02003L0087-20151029)

NÕUANDVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Heite kulutõhus vähendamine ja investeeringud süsinikdioksiidi heite vähendamisse
Viited	COM(2015)0337 – C8-0190/2015 – 2015/0148(COD)
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 7.9.2015
Arvamuse esitaja(d) istungil teada andmise kuupäev	DEVE 17.12.2015
Arvamuse koostaja(d) nimetamise kuupäev	Jordi Sebastià 20.10.2015
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	24.5.2016
Vastuvõtmise kuupäev	12.7.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	12 11 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Louis Aliot, Ignazio Corrao, Nirj Deva, Doru-Claudian Frunzulică, Maria Heubuch, György Hölvényi, Teresa Jiménez-Becerril Barrio, Arne Lietz, Linda McAvan, Norbert Neuser, Maurice Ponga, Cristian Dan Preda, Lola Sánchez Caldentey, Elly Schlein, Eleni Theocharous, Bogdan Brunon Wenta, Anna Záborská
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed	Seb Dance, Jordi Sebastià, Adam Szejnfeld, Joachim Zeller
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige/asendusliikmed(art 187 lg 2)	Maria Arena, Petras Auštrevičius

VASTUTAVA KOMISJONI MENETLUS

Pealkiri	Heite kulutõhus vähendamine ja investeeringud süsinikdioksiidi heite vähendamisse
Viited	COM(2015)0337 – C8-0190/2015 – 2015/0148(COD)
EP-le esitamise kuupäev	15.7.2015
Vastutav komisjon istungil teada andmise kuupäev	ENVI 7.9.2015
Nõuandvad komisjonid istungil teada andmise kuupäev	DEVE 17.12.2015	BUDG 7.9.2015	ITRE 7.9.2015	IMCO 7.9.2015
Arvamuse esitamisest loobumine otsuse kuupäev	BUDG 3.9.2015	IMCO 22.9.2015
Kaasatud komisjonid istungil teada andmise kuupäev	ITRE 10.3.2016
Raportöörid nimetamise kuupäev	Ian Duncan 16.9.2015
Läbivaatamine parlamendikomisjonis	21.6.2016	29.9.2016
Vastuvõtmise kuupäev	15.12.2016
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	53 5 7
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	Marco Affronte, Pilar Ayuso, Zoltán Balczó, Catherine Bearder, Ivo Belet, Simona Bonafè, Biljana Borzan, Paul Brannen, Soledad Cabezón Ruiz, Nessa Childers, Birgit Collin-Langen, Mireille D’Ornano, Miriam Dalli, Seb Dance, Angélique Delahaye, Ian Duncan, Bas Eickhout, Eleonora Evi, José Inácio Faria, Karl-Heinz Florenz, Francesc Gambús, Elisabetta Gardini, Gerben-Jan Gerbrandy, Jens Gieseke, Julie Girling, Sylvie Goddyn, Françoise Grossetête, Andrzej Grzyb, Jytte Guteland, György Hölvényi, Anneli Jäätteenmäki, Jean-François Jalkh, Benedek Jávor, Karin Kadenbach, Kateřina Konečná, Giovanni La Via, Peter Liese, Norbert Lins, Valentinas Mazuronis, Susanne Melior, Miroslav Mikolášik, Massimo Paolucci, Piernicola Pedicini, Bolesław G. Piecha, Frédérique Ries, Daciana Octavia Sârbu, Annie Schreijer-Pierik, Davor Škrlec, Renate Sommer, Ivica Tolić, Jadwiga Wiśniewska, Tiemo Wölken, Damiano Zoffoli
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Caterina Chinnici, Linnéa Engström, Merja Kyllönen, Ulrike Müller, Bart Staes, Keith Taylor, Mihai Ţurcanu, Claude Turmes, Carlos Zorrinho
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Linnéa Engström, Olle Ludvigsson, Jiří Maštálka, Jens Nilsson
Esitamise kuupäev	13.1.2017

Õigusteave - Privaatsuspoliitika