RAPORT hobuslaste vastutustundliku omamise ja hooldamise kohta

1.2.2017 - (2016/2078(INI))

Põllumajanduse ja maaelu arengu komisjon
Raportöör: Julie Girling

EUROOPA PARLAMENDI RESOLUTSIOONI ETTEPANEK

hobuslaste vastutustundliku omamise ja hooldamise kohta

(2016/2078(INI))

Euroopa Parlament,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikleid 39, 42 ja 43, milles käsitletakse ühise põllumajanduspoliitika ja ühise kalanduspoliitika toimimist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 114, milles käsitletakse ühtse turu rajamist ja toimimist,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu protokolli nr 2 subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõike 4 punkti b, milles käsitletakse veterinaaria- ja fütosanitaaralaseid meetmeid, mille otsene eesmärk on rahvatervise kaitse,

–  võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 13, milles sätestatakse, et liidu põllumajandus-, kalandus-, transpordi- ja siseturupoliitika ning teadusuuringute ja tehnoloogia arengu ja kosmosepoliitika kavandamisel ning rakendamisel pööravad liit ja liikmesriigid täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele, respekteerides samal ajal liikmesriikide õigus- või haldusnorme ja tavasid, mis iseäranis käsitlevad riitusi, kultuuritraditsioone ja piirkondlikku pärandit,

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. märtsi 2016. aasta määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus)[1],

–  võttes arvesse nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määrust (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97[2],

–  võttes arvesse nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel[3],

–  võttes arvesse nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiivi 98/58/EÜ, mis käsitleb põllumajandusloomade kaitset[4],

–  võttes arvesse komisjoni 17. veebruari 2015. aasta rakendusmäärust (EL) 2015/262, milles sätestatakse hobuslaste identifitseerimise meetodeid käsitlevad eeskirjad kooskõlas nõukogu direktiividega 90/427/EMÜ ja 2009/156/EÜ (hobusepassi käsitlev määrus)[5],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2016. aasta määrust (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus),

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1305/2013 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1698/2005[6],

–  võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 352/78, (EÜ) nr 165/94, (EÜ) nr 2799/98, (EÜ) nr 814/2000, (EÜ) nr 1290/2005 ja (EÜ) nr 485/2008[7],

–  võttes arvesse Euroopa Liidu Kohtu 23. aprilli 2015. aasta otsust kohtuasjas C-424/13, Zuchtvieh-Export GmbH vs. Stadt Kempten,

–  võttes arvesse komisjoni teatist „Euroopa 2020. aastal. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia” (COM(2010)2020),

–  võttes arvesse komisjoni rakendusmäärust 1337/2013, milles sätestatakse määruse (EL) 1169/2011 (milles käsitletakse liha päritoluriigi või lähtekoha märkimist toidule) rakendamise kord,

–  võttes arvesse komisjoni teatist Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa kui maailma soosituim turismisihtkoht – uus Euroopa turismi tegevuskava“ (COM(2010)0352),

–  võttes arvesse komisjoni EDUCAWELi uuringu järeldusi[8],

–  võttes arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet,

–  võttes arvesse põllumajandusloomade kaitse Euroopa konventsiooni,

–  võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

–  võttes arvesse põllumajanduse ja maaelu arengu komisjoni raportit (A8-0014/2017),

A.  arvestades, et ELi hobusektori väärtus on suurem kui 100 miljardit eurot aastas[9] ning et täiendav kihlvedudega seotud lisakäive oli üksnes 2013. aastal 27,3 miljardit eurot, kusjuures 1,1 miljardit eurot läks liikmesriikide valitsustele[10];

B.  arvestades, et ainuüksi ratsasporditööstuses on loodud umbes 900 000 töökohta, et viis kuni seitse hobuslast võimaldavad luua ühe täisajaga töökoha ning need töökohad, mida ei saa ümber paigutada, asuvad praegu majanduslikult haavatavates maapiirkondades;

C.  arvestades, et hobusektor vastab ELi maaelu arengu poliitika eesmärkidele, mis on rajatud põllumajanduse elujõulisusele, loodusvarade säästvale kasutamisele ja sotsiaalse kaasamise edendamisele maapiirkondades; arvestades, et hobuslasi kasutatakse põllumajanduses ikka veel palju ja leitud on uusi kasutusviise, näiteks eeslipiima tootmiseks, samuti on nii tootjate kui tarbijate seisukohast leitud uusi võimalusi ja kasu nende toodete edasiarendamiseks;

D.  arvestades, et hobusektor täidab aktiivset rolli seoses strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgiga saavutada jätkusuutlik majanduskasv, mis põhineb nii keskkonnasäästlikumal majandusel kui ka kaasaval majanduskasvul, ning arvestades, et hobusektor on tähtis ka seetõttu, et ta aitab oluliselt kaasa keskkonnaalasele, majanduslikule ja sotsiaalsele arengule maapiirkondades;

E.  arvestades et, Euroopa Liit on maailmas suurim ratsasporditööstuse turg[11];

F.  arvestades, et hinnanguliselt 7 miljonit hobuslast ELis, olles inimese teenistuses olnud põlistest aegadest saadik, täidavad äärmiselt erinevaid rolle, mis hõlmavad nii võidusõidu- ja võistlusloomi, lemmikloomi, tööloomi transpordi ja turismisektoris, käitumisteraapias, rehabilitatsioonis ja kasvatusteraapias, spordi ja hariduse valdkonnas, metsandus- ja põllumajandussektoris, piima- ja lihaloomi, teadusuuringutes kasutatavaid loomi ning metsikuid ja poolmetsikuid loomi; arvestades, et need hobuslased aitavad lisaks säilitada bioloogilist mitmekesisust ja maapiirkondade jätkusuutlikkust ning võivad oma elu jooksul täita mitut eelnimetatud rolli;

G.  arvestades, et hobuslaste vastutustundlik omamine ja hooldamine algab nõuetekohasest tähelepanust loomade tervisele ja heaolule, ning arvestades, et seetõttu peavad heaolu küsimused olema kõikide hobusektori tegevuste keskmes; arvestades, et regulatiivne keskkond ELi tasandil on liikmesriigiti erinev, ning arvestades, et kehtivaid õigusakte rakendatakse erinevalt, mis moonutab konkurentsi ning halvendab loomade heaolu;

H.  arvestades, et hobuslased on nende populatsiooni[12] arvestades Euroopas kõige sagedamini transporditavad loomad, ning arvestades, et loomade transpordiaeg valmistab tõsist muret ELi kodanikele, kes nõuavad lühemat transpordiaega, kuna hobuslasi transporditakse mõnikord liidus ja liidust välja sõidukites, mis on sobimatud hobuslaste veoks pikkade vahemaade taha maantee-, mere- ja õhutranspordiga, enne kui nad sihtkohta jõuavad;

I.  arvestades, et hobuslaste liikumine kaubanduseesmärkidel on registreeritud ühtses kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemis TRACES, kuid neid andmeid avaldatakse üksnes kord aastas ning kaheaastase viivitusega;

J.  arvestades, et hõlpsalt kättesaadavad andmed aitaks pädevatel asutustel ja teistel organisatsioonidel paremini jälgida loomade tervisele avalduvat mõju ning uurida sellest tulenevaid vähesele bioturvalisusele osutavaid märke;

K.  arvestades, et pole piisavalt andmeid, et vahetult hinnata, kui paljusid tööhobuslasi kasutatakse väikestes ja elatuspõllumajandusettevõtetes, millest paljud asuvad uuemates liikmesriikides, ning turismisektoris;

L.  arvestades, et Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) võttis 2016. aasta mais vastu tööhobuslasi käsitlevad suunised[13] looma viie põhivabaduse järgimise kohta, mille kohaselt loom ei tohi kannatada nälja, janu ja alatoitumuse, hirmu ja stressi, kehalise ebamugavuse, ülekuumenemise ja valu tõttu ning ta peab saama avaldada (kõige) tavapärasemat käitumist;

M.  arvestades, et hobuslased loovad põllumajanduse, hobustega seotud tegevuse ja turismi kaudu piirkondadele väärtuslikke töökohti ja tulu, mida ei saa ümber paigutada, kuid osa hobuslaste heaolu on ohustatud ning turistidele ei anta sageli heaoluprobleemide tuvastamiseks ja probleemi kõrvaldamiseks piisavalt teavet[14];

N.  arvestades, et sektori poolt kasutusele võetud heaolumärgised võivad aidata tagada, et tegevus toimub nõuetekohaselt ja üldsusele antakse vajalikku teavet;

O.  arvestades, et hobuslaste piiramatu, valimatu ja vastutustundetu aretuse tagajärjeks võivad olla loomad, kel pole majanduslikku väärtust ning kes kannatavad sageli tõsiste heaoluprobleemide all, eelkõige majanduslanguse ajal; arvestades, et Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid hiljuti vastu õigusakti tõupuhaste aretusloomade, sh hobuslaste aretuse suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, et muuta ELi aretussektor konkurentsivõimelisemaks ja parandada selle korraldust ning teha kättesaadavamaks teave tõupuhta aretuse ja tõupuhaste aretusloomade, eelkõige hobuslaste kohta;

P.   arvestades, et hobuslaste hülgamine on pärast 2008. aastat Lääne-Euroopa liikmesriikides suurenenud ning seda eelkõige paikades, kus hobuslaste pidamine on muutunud luksuseks, mis tekitab sissetuleku asemel pigem suurt finantskoormust; arvestades, et ei komisjon ega liikmesriigid ole sellele probleemile asjakohaselt ja rahuldavalt reageerinud;

Q.  arvestades, et enamasti käituvad nii eraomanikud ja selline käitumine ei iseloomusta suuremat osa kutsealasest hobusektorist Euroopas;

R.  arvestades, et hobuslased on sotsiaalsed loomad, kellel on kognitiivsed võimed ja tugevad lähisidemed, ning arvestades, et hobuslasi kasutatakse erinevates haridus- ja koolitusprogrammides ning teraapiates ja rehabilitatsiooniprogrammides, sh autismispektri häirete, tserebraalparalüüsi, ajurabanduse, õpi-või kõnehäirete ja -raskuste, kurjategijate rehabiliteerimise, psühhoteraapia, traumajärgse stressi ja sõltuvusravi korral;

S.  arvestades, et omanikud on silmitsi raskete otsustega, kui nad ei suuda enam oma hobuslaste eest piisavalt hoolitseda, osaliselt kõrgete veterinaarkulude tõttu, ning arvestades, et mõnes liikmesriigis on eutanaasia liiga sageli esimene ja kulukas valik omanike jaoks, kes ei suuda enam veterinaarravi ja hobuslaste heaolu tagamise eest maksta; arvestades, et teistes liikmesriikides saab hobuslaste puhul eutanaasiat kasutada vaid siis, kui selleks on selge ja kohene veterinaarvajadus, arvestamata asjaomase looma heaolu pikemas perspektiivis;

T.  arvestades, et hobuslasi ei loeta toiduloomadeks paljudes riikides väljaspool Euroopa Liitu, ning arvestades, et hobuseliha on regulaarselt kõnealustest riikidest imporditud ja ELi turule lastud; arvestades, et selline olukord tekitab heaoluga seotud probleeme ja konkurentsimoonutusi, sest EL ei luba senini inimeste toiduahelasse Euroopa hobuste liha, kes ei olnud algselt ette nähtud liha tootmiseks ja tapmiseks, kuid kolmandatest riikidest imporditud liha puhul ollakse paindlikumad;

1.  sedastab, et hobuslased annavad kogu ELis märkimisväärse majandusliku, keskkonnaalase ja sotsiaalse panuse ning nendega on seotud ka olulised hariduslikud ja kultuurilised väärtused, nagu austus loomade ja keskkonna vastu;

2.   juhib tähelepanu sellele, et hobuslasi kasutatakse üha enam haridus-, spordi-, ravi- ja meelelahutuslikel eesmärkidel põllumajandusettevõtetes põllumajandustootjate poolt, kes soovivad oma tegevust mitmekesistada ja laiendada oma tulubaasi, ning rõhutab, et hobuslaste olemasolu soodustab põllumajandusettevõtete multifunktsionaalsust, mis omakorda hoogustab tööhõivet maapiirkondades ja aitab arendada linna- ja maapiirkondade suhteid, kohalikku jätkusuutlikkust ja ühtekuuluvust;

3.  nõuab hobusektori ja sellest maapiirkondadele tõusva kasu suuremat tunnustamist ELi tasandil, kuna see aitab oluliselt kaasa ELi üldistele ja strateegilistele eesmärkidele, samuti hobusektori suuremat kaasamist mitmesugustesse ühise põllumajanduspoliitika osadesse, sh esimese või teise samba otsetoetused;

4.  märgib, et hobuslaste hea tervis ja heaolu edendab põllumajandus- ja muude ettevõtete majanduslikku panust ning toob kasu maapiirkondade majandusele üldiselt, vastates samas ka ELi kodanike suuremale nõudmisele järgida kõrgeid loomade tervise ja heaolu standardeid;

5.  kutsub komisjoni üles andma hobuslastele töölooma staatust, kuna nad on Euroopa maapiirkondades, eriti mägi- ja raskesti ligipääsetavates piirkondades põllumajanduses oluline vahend;

6.  rõhutab, et hobuslaste omanikel peaks olema miinimumteadmised hobusekasvatusest ning et hobuslaste pidamisega kaasneb isiklik vastutus omaniku hoole all olevate loomade tervise ja heaolu eest;

7.  rõhutab, et teadmiste vahetamine hobuslaste omanike ja ka liikmesriikide vahel peaks olema oluline vahend nende vajaduste katmisel, ning märgib, et lisaks uutele teaduslikele teadmistele, muutustele õigusaktides ja õppemeetoditele on hobuslastega tegelevate kutsealade esindajad parandanud oma töömeetodeid, et suurendada hobuslaste heaolu;

8.  märgib, et enamik hobuslaste omanikke ja hobuslastega tegelejaid käitub vastutustundlikult; rõhutab, et loomade heaolu suurem propageerimine osutub kõige tõenäolisemalt edukaks majanduslikult elujõuliste tootmissüsteemide raames;

9.  märgib, et kutsealade esindajatel on vaja jääda majanduslikult elujõuliseks, reageerides samal ajal tõhusalt uutele probleemidele, nagu piiratud loodusvarad, kliimamuutuste mõju ning uute haiguste teke ja levik;

10.  ergutab liikmesriike looma keskkonda, kus põllumajandusettevõtete kohapealne tegevus on elujõuline;

11.  toonitab OIE 10 põhimõtet silmas pidades peatselt rajatavate loomade heaolu mõõtmisega tegelevate keskuste tähtsust, selleks et õigusakte täielikult järgitaks ja järjekindlalt rakendataks ning samal ajal levitataks teavet ja parimaid tavasid loomade heaolu vallas;

12.  kutsub komisjoni üles tellima Eurostatilt uuringu, et analüüsida hobusektori kõikide aspektide majanduslikku ja sotsiaalset mõju, ning esitama korrapäraselt statistika hobuslastega seotud teenuste ja transpordi ning hobuslaste tapamajja saatmise kohta;

13.  kutsub komisjoni üles töötama erinevate kasutajate ja spetsialistide jaoks välja hobusektori heade tavade ELi suuniseid, mis koostatakse sidusrühmade ja hobusektori organisatsioonidega konsulteerides ja olemasolevate suuniste alusel, keskendudes sealhulgas liigispetsiifilise heaolu ja käitumisega seotud hooldusele ja terminaalsele hooldusele;

14.  kutsub komisjoni üles tagama ELi suuniste ühtse kohaldamise ja eraldama vahendeid selle dokumendi tõlkimiseks;

15.  kutsub komisjoni üles ergutama eri liikmesriikide loomade heaolu alaste heade tavade ja haridusprogrammide kogumist ja vahetamist ning toetama teabe kogumist ja levitamist, milles käsitletakse hobuslaste vajaduste katmist, olenemata loomade rollist, tuginedes viiele vabadusele ja hõlmates hobuslase kogu elutsüklit;

16.  kutsub komisjoni hobusektori heade tavade ELi suuniste koostamisel üles võtma arvesse hobuslaste multifunktsionaalset rolli, lisades suunised vastutustundliku aretamise, loomade tervise ja heaolu, steriliseerimise kasulikkuse, turismi, põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas töötamise, liikide vajadusi arvestava transpordi ja tapamajja saatmise ning pettuste, sh dopingu vastu kaitsmise kohta, ning soovitab, et neid suuniseid levitataks koostöös ELis tunnustatud põllumajandust esindavate kutseorganisatsioonidega tõuaretajatele, hobuslastega tegelevatele ühingutele, põllumajandusettevõtetele, tallidele, varjupaikadele, veoettevõtjatele ja tapamajadele, ning seda eri vormides ja keeltes;

17.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama Euroopa hobuste võrgustiku ja Euroopa riikide tõukasvanduste ühingu tööd, sest neil on oluline roll Euroopa hobusektori arengus platvormina, kus vahetatakse häid tavasid ja säilitatakse traditsioone, oskusi, vanu tõuge ja sektori mõju;

18.  nõuab tungivalt, et komisjon laiendaks oma põllumajandusloomade heaolu käsitlevaid haridusalaseid ressursse, mis on suunatud nii hobuslastega otsekontaktis olevatele spetsialistidele, nagu veterinaarid, loomakasvatajad ja hobuseomanikud, kui ka laiemale kasutajaskonnale, et hõlmata hobuslaste heaolu ja aretus, rõhutades samal ajal põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemi kaudu koolitamise ja teavitamise tähtsust;

19.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles kasutama ka teadmussiirde kavasid, et jagada häid tavasid ja ärimudeleid, et suurendada teadlikkust mis tahes probleemidest, ning edendada innovatsiooni ja uusi ideid; märgib, et mõnes liikmesriigis on teadmussiirde kavad hobusektoris juba kasutusel;

20.  kutsub komisjoni üles pühenduma taas Euroopa säästva ja vastutustundliku turismi harta koostamisele, levitamaks selget teavet, mis aitab turistidel ja sidusrühmadel teha loomade heaolu arvesse võtvaid valikuid, kui nad otsustavad, kas kasutada tööhobuslaste teenuseid või mitte; rõhutab, et kõnealune harta peaks tuginema olemasolevatele kvaliteedihartadele, mille on koostanud tunnustatud representatiivsed põllumajandusorganisatsioonid, ning märgib, et samal ajal kui mõned liikmesriigid on kehtestanud töötingimuste ja tööaja osas ranged suunised, siis teistes liikmesriikides selline kaitse puudub;

21.  kutsub komisjoni üles esitama liikmesriikidele suunised loomade heaolu soosivate turismimudelite kohta;

22.  nõuab tungivalt, et liikmesriigid koostaksid vabatahtlikud tööalased suunised, sh igapäevase tööaja ja puhkeaja kohta, et kaitsta tööhobuslasi ületöötamise ja majandusliku ärakasutamise eest;

23.  kutsub komisjoni üles tegema TRACESi andmebaasis oleva teabe üldsusele kättesaadavaks praegusest kiiremini;

24.   rõhutab, et kehtivad ELi õigusaktid, mis käsitlevad loomade kaitset vedamise ajal ja sellega seonduvaid toiminguid, on mõeldud kaitsma loomi vigastuste ja kannatuste eest ning tagama, et loomade vedu vastab nõuetekohastele tingimustele ja ajavahemikele, ning väljendab muret selle pärast, et paljude liikmesriikide ametiasutustel esineb puudusi loomade heaolu vedamise ajal käsitlevate ELi õigusaktide jõustamisel;

25.  palub komisjonil tagada loomade vedu käsitlevate olemasolevate ELi õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ning tõhus ja ühtne jõustamine, samuti asjakohane õiguslikult siduv aruandlus kõikides liikmesriikides;

26.  kutsub hobuslasi eksportivaid liikmesriike üles leidma viise, et soodustada hobuslaste tapamajja saatmist sama liikmesriigi territooriumil, vältimaks võimaluse korral elusate hobuslaste vedu, ning kutsub komisjoni üles looma mehhanismi, mille abil teostada tõhusat järelevalvet nii tulevaste kui ka kehtivate õigusaktide sätete täitmise üle;

27.  palub komisjonil teha ettepanek lühendada kõigi tapamajja veetavate hobuste teekonna maksimaalset pikkust, tuginedes Euroopa Toiduohutusameti töö tulemustele ja erialaspetsialistide poolt koostatud hobuslaste veosuunistele ning võttes arvesse eri riikide hobusektorite eripärasid;

28.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles koostama juhiseid, hõlbustama ja tõhustama teadusuuringuid ning rakendama olemasolevaid uuringuid hobuslaste heaolu kohta tapamajja saatmise ajal, et töötada välja hobuslastele paremini sobivad humaansed surmamismeetodid, samuti levitama neid suunisdokumente liikmesriikide pädevatele asutustele;

29.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama täielikku ja nõuetekohast kontrolli ja viima läbi korrapäraseid kontrollkäike oma territooriumil asuvates tapamajades, millel on luba hobuslasi surmata, tagamaks, et tapamajad suudavad täita hobuslaste heaoluga seotud erivajadusi, eriti rajatiste ja personali väljaõppe osas;

30.  kutsub komisjoni üles võtma kohustust töötada välja loomade heaolu tõestatud näitajad, mida tuleks kasutada hobuslaste heaolu hindamiseks, et teha kindlaks olemasolevad probleemid ja aidata olukorda parandada, tagades samas praktilise rakendamise ja kasu sektorile, ning peab loomade heaolu näitajate kehtestamisel oluliseks kaasata sidusrühmad, kes on sarnaseid vahendeid ELis rakendanud, samuti tihedat koostööd hobusektori kutseorganisatsioonide esindajatega;

31.  nõuab tungivalt, et komisjoni ja liikmesriigid soodustaksid hobuseomanike ühenduste moodustamist;

32.  rõhutab, kui oluline on hobuslaste humaanne kohtlemine ja heaolu ning põhimõte, et et mis tahes julma või väärkohtlemist ühegi omaniku, treeneri, tallitöötaja või muu isiku poolt ei tohi ühelgi juhul sallida;

33.  kutsub liikmesriike üles kohaldama rangemaid õigusakte seoses loomade väärkohtlemise ja hülgamisega, sh erakorralisi meetmeid hülgamise vastu võitlemiseks, ning täielikult ja nõuetekohaselt uurima teateid hobuslaste ebainimliku kohtlemise ja nende heaolu rikkumise juhtumite kohta;

34.  märgib, et hobuslaste liikide vahel esinevad erinevused, mis muudavad hobuslase heaoluga seotud vajadusi, sealhulgas terminaalse hoolduse ja surmamisega seotud vajadusi;

35.  kutsub komisjoni üles uurima ja dokumenteerima kõnealuseid erinevusi ja andma välja liigispetsiifilised suunised, et tagada loomade heaolustandardid;

36.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama teadus- ja arendustegevust liikide vajadusi arvestava loomakasvatussüsteemi valdkonnas hobusektoris, võttes arvesse hobuslaste loomulikku käitumist karjaloomana, kellel on kalduvus põgeneda;

37.  kutsub komisjoni üles seadma esikohale katseprojekti, et uurida uute ja olemasolevate rahastamiskavade kasutamist tööhobuslaste heaolu valdkonnas saavutatud heade tulemuste tunnustamiseks, muu hulgas väikestes ja elatuspõllumajandusettevõtetes;

38.  kutsub liikmesriike üles tagama, et komisjoni rakendusmäärust (EL) 2015/262 (hobusepassi käsitlev määrus) rakendatakse täielikult ja nõuetekohaselt ;

39.  märgib, et veterinaarravimite hind, surnud looma kõrvaldamise maksumus ja eutanaasia (kui see on lubatud) maksumus võib olla takistuseks hobuslase elu lõpetamisele ning toob kaasa kannatuste pikenemise;

40.  kutsub liikmesriike üles uurima teadaandeid ebainimlikest tavadest eutanaasia teostamisel ja heaolu rikkumistest, näiteks ravimite nõuetevastasest kasutamisest, ning neist rikkumistest komisjonile teatama;

41.  sedastab, et eesli- ja hobusepiima tootmine on kasvanud ning kutsub komisjoni üles koostama suuniseid eesli- ja hobusepiimatootjate jaoks;

42.  kutsub liikmesriike üles koostöös kutsevaldkonna tunnustatud representatiivsete põllumajandusorganisatsioonidega võtma kohustust eesli- ja hobusepiima tootvaid põllumajandusettevõtteid rohkem kontrollida;

43.  väljendab tõsist muret tiine mära seerum-gonadotropiini (PMSG) sisaldavate veterinaarravimite impordi ja kasutamise pärast;

44.  kutsub komisjoni tervise ja toidu valdkonna auditite ja analüüsi direktoraati üles kontrollima auditite abil sertifitseeritud PMSG hormoonitootjaid selles osas, kas tootmise ajal järgitakse loomade heaolu käsitlevaid sätteid, ning uurima farmaatsiatööstuses hormoonide kogumiseks kasutatavate märade heaolu ja kohtlemist ning koostama selle kohta aruande;

45.  rõhutab, et veel ei ole kehtestatud õiglast maksusüsteemi, mis oleks kohandatud iga liikmesriigi vajadustega ja mis võimaldaks hobuslastega tegelevatel kutselistel põllumajandustootjatel teenida vajalikku tulu selleks, et säilitada majandustegevus Euroopa hobuslastega tegelevates põllumajandusettevõtetes;

46.  märgib, et õiglasem maksusüsteem hobusektoris võimaldaks sektoril toimida võrdsetes tingimustes, suurendada hobuslastega seotud tegevuse läbipaistvust ning seeläbi võidelda pettuse ja varimajanduse probleemidega, samuti aitaks see kutselistel hobusekasvatajatel teenida vajalikku tulu oma majandustegevuse säilimiseks;

47.  on seisukohal, et hobusektori suhtes kohaldatavat käibemaksuõigust tuleks eelseisva käibemaksudirektiivi läbivaatamise käigus täpsustada, et soodustada majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud hobusektori kujunemist;

48.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et anda liikmesriikidele suurem paindlikkus vähendatud käibemaksumäära kohaldamiseks kõigi hobusektori tegevuste suhtes, ning on seisukohal, et sellise täpsustamise tulemuseks peaks olema ühtne, usaldusväärne ja sihtotstarbeline vähendatud käibemaksumäärade raamistik, mis jätab liikmesriikidele piisavalt vabad käed oma maksupoliitika kujundamiseks;

49.  rõhutab erinevusi tervishoiunõuetes, mida kohaldatakse Euroopas toodetud ja kolmandatest riikidest imporditud hobuseliha suhtes;

50.  tuletab meelde vajadust kehtestada hobuseliha tõhus jälgitavus, ning rõhutab, et soovitav on tagada Euroopa tarbija jaoks samaväärne tervise ja toiduohutuse nõuetele ja impordinõuetele vastavus, olenemata tarbitava hobuseliha päritolust;

51.  kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et taastada tasakaal ELi siseselt kehtivate nõuete ja nende nõuete vahel, mille suhtes piiril kontrolli teostatakse, kaitsmaks tarbijate tervist;

52.  kutsub seetõttu komisjoni üles muutma kohustuslikuks päritoluriigi märkimist kõigile töödeldud hobuselihatoodetele;

53.  kutsub komisjoni üles suurendama auditite arvu väljaspool ELi asuvates ja hobuseliha ELi eksportimiseks loa saanud tapamajades, ning tingimuslikult peatama kolmandates riikides toodetud hobuslaste liha impordi, mis ei vasta ELi jälgitavuse ja toiduohutuse nõuetele;

54.  rõhutab vajadust kaotada tabud seoses hobuslaste elulõpuga; on seisukohal, et hobuse elulõpu leevendamine ei välista tema sisenemist toiduahelasse;

55.  kutsub komisjoni üles pöörama erilist tähelepanu hobuslaste terminaalsele hooldusele, sealhulgas selliste üldkasutatavate veterinaarravimite nagu fenüülbutasoon jääkide piirnormidele, et tagada toiduainete tarneahelas ohutus;

56.  kutsub liikmesriike üles edendama toiduainete tarneahelasse tagasitoomist, toetudes teadusuuringutel põhinevale nn keeluajale, mis võimaldab looma toiduahelasse tagasi tuua pärast seda, kui talle on ravimit manustatud viimast korda, kaitstes samal ajal tarbijate tervist;

57.  märgib, et nende hobuslaste puhul, kes ei ole mõeldud tapamajja saatmiseks inimtoidu tootmise eesmärgil (registreeritud kui toidutootmisel mitte kasutatavad loomad), puudub mõnes liikmesriigis dokumenteeritud ülevaade manustatud ravimite kohta, ning on võimalik, et need hobused tapetakse toiduks illegaalselt ja muutuvad seetõttu tõsiseks ohuks rahvatervisele; palub seepärast komisjonil kõnealune õiguslik lünk kõrvaldada;

58.  kutsub komisjoni üles kaaluma koos Euroopa hobuveterinaaria ühingute liiduga (FEEVA) ravile ja ravimitele juurdepääsu ühtlustamist kogu Euroopa territooriumil;

59.  on seisukohal, et ühtlustamine aitaks vältida konkurentsimoonutusi, lihtsustada hobuslaste haiguste ulatuslikumat ravi ja leevendada tõhusamalt hobuslaste kannatusi;

60.  kutsub komisjoni ja liikmesriike üles edendama heade tavade vahetamist, et hõlbustada ravimite mõistlikku kasutamist hobuslaste puhul;

61.  märgib, et kuigi ravi ja veterinaarravimid on teinekord vajalikud ja näidustatud, tuleks teha rohkem pingutusi, et kõrvaldada investeeringute vähesus ja hobuslaste raviks kättesaadavate ravimite, sh vaktsiinide puudus;

62.  juhib tähelepanu ka vajadusele arendada ravimiuuringuid ja innovatsiooni hobuslastel ravimite kasutamise valdkonnas, kuna sektoris on suur puudus hobuslaste metabolismile kohandatud ravimitest;

63.  kutsub komisjoni üles rahastama täiendavaid uuringuid erinevate ravimite mõju kohta hobuslaste elule;

64.  märgib, et mõned liikmesriikides kasvatatavad hobuslaste tõud on kohalikud tõud, mis kuuluvad teatavate kogukondade eluviisi ja kultuuri juurde, ning mõned liikmesriigid on lisanud oma maaelu arengu programmidesse meetmed nende tõugude kaitseks ja nende leviku soodustamiseks;

65.  kutsub komisjoni üles võtma endale kohustuse toetada rahaliselt ELis looduslike või väljasuremisohus pärismaiste hobuslaste liikide säilimist ja kaitset;

66.  on teadlik metsikute hobuslaste suurest ökoloogilisest ja looduslikust väärtusest, kuna nad aitavad kaasa oma elupiirkonna puhastamisele ja väetamisele, ning lisaks metsikute hobuste populatsioonide turismialasest väärtusest, ning nõuab rohkem uuringuid probleemide kohta, millega need populatsioonid kokku puutuvad;

67.  teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile.

• [1]  ELT L 84, 31.3.2016, lk 1.
• [2]  ELT L 3, 5.1.2005, lk 1.
• [3]  ELT L 303, 18.11.2009, lk 1.
• [4]  EÜT L 221, 8.8.1998, lk 23.
• [5]  ELT L 59, 3.3.2015, lk 1.
• [6]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 487.
• [7]  ELT L 347, 20.12.2013, lk 549.
• [8]  Vt http://ec.europa.eu/food/animals/docs/aw_eu-strategy_study_edu-info-activ.pdf, konsulteeritud 6.9.2016.
• [9]  Rahvusvaheline Ratsaspordi Liit (Fédération Equestre Internationale ehk FEI), korduma kippuvad küsimused 2014. aasta mais Maailma Loomatervise Organisatsiooni üldistungil vastuvõetud High Health, High Performance Horse (HHP) kontseptsiooni kohta.
• [10]  Hobuste võiduajamisega tegelevate asutuste rahvusvahelise liidu (International Federation of Horseracing Authorities) aastaaruanne.
• [11]  FEI andmebaas, konsulteeritud 22.9.2014.
• [12]  Süsteemi TRACES andmebaas, 2012.
• [13]  Maailma Loomatervise Organisatsioon – maismaaloomade tervise koodeks (2016), peatükk 7.12.
• [14]  Santorini eesli- ja muulataksod – sõltumatu loomaheaolu aruanne organisatsioonile The Donkey Sanctuary, 2013.

SELETUSKIRI

Hobusektori mastaap Euroopa Liidus

Hobuslastel on Euroopa ajaloos ja tsivilisatsioonis ainulaadne roll. Nad on kõige mitmekülgsemad loomad – nende hulgas on piima- ja lihaloomad, spordis kasutatavad loomad, lemmikloomad, tööloomad transpordi-, turismi-, metsandus-, põllumajandus- ja teraapiavaldkonnas, teadusuuringutes kasutatavad loomad ning ka metsikud ja poolmetsikud loomad.

 

Joonis 1: hobuslaste populatsioon elaniku kohta.

Rahvusvahelise Ratsaspordi Liidu andmetel on hobusektori väärtus rohkem kui 100 miljardit eurot aastas. ELis elab hinnanguliselt 7 miljonit hobuslast, kes kasutavad vähemalt 2,6 miljonit hektarit maad,[1] ning vähemalt 900 000[2] töökohta kogu ELis sõltub ainuüksi ratsasporditööstusest.

On selge, et hobusektoril võib olla ülisuur mõju kohalikele majandustele, eelkõige maapiirkondades. Prantsusmaa hobusektorit käsitlevast aruandest ilmnes ka osalise tööajaga töötavate naiste suur arv[3].

Mõnes liikmesriigis täidavad hobuslased kohalikus majanduses hõlpsalt mõõdetavat rolli – tegemist on tööloomadega väikestes ja elatuspõllumajandusettevõtetes ning turismisektoris. Puuduvad andmed, et tuua ära elatuspõllumajandusettevõtetes kasutatavate loomade täpne arv; Rumeenias elab hinnanguliselt 600 000–800 000 hobuslast, kellest ligikaudu 80 % kasutatakse tööloomadena, näiteks kaupade ja inimeste veoks ning põllumajandus- ja metsatöödel[4].

Euroopa hobuspordi- ja hobuslastega seotud vaba aja turg on maailma suurim. 21 % kogu maailma puhtatõulistest hobustest toodeti ELi 28 liikmesriigis. 2013. aastal toimus liidus 93 % kogu maailma jahivõidusõitudest ning lisaks sellele ka 21 000 galopivõistlust ja 43 000 traavivõistlust. Lisaks peeti ELis 2014. aastal enamik FEI üritustest (takistussõit, koolisõit, kolmevõistlus ja parakoolisõit).

Hobusektor pakub kõikjal Euroopas võimalusi ka ettevõtjatele, eelkõige maapiirkondades. Näiteks on Itaalia teatavates piirkondades traditsiooniks saanud eeslipiima tootmine ning sellega tegelevaid põllumajandusettevõtteid leidub ka Belgias, Madalmaades, Prantsusmaal, Küprosel ja Rumeenias. Usutakse, et eeslipiim on selle joojatele mitmeti kasulik ning seda peetakse parimaks rinnapiima asendajaks[5] väikelastele ja haigetele lastele. Eeslipiima hind küll kõigub, kuid enamasti on selle jaehind vahemikus 8–15 eurot liiter.

Hobuslasi kasutatakse laialdaselt ka teraapias ja rehabilitatsioonis, pakkudes seeläbi täiendavaid majanduslikke võimalusi ja tuues ühiskondlikku kasu. Hobuteraapiat kasutavad Ühendkuningriigis ühendused Riding for the Disabled Association ja The Donkey Sanctuary, et aidata erinevate terviseprobleemidega inimesi, hõlmates muu hulgas autismispektri häireid, tserebraalparalüüsi, ajurabandusi ning õpi- või kõneraskusi[6]. Euroopas on 21 liikmesriigis üks või mitu organisatsiooni või isikut, kes kuuluvad liitu Federation of Horses in Education and Therapy International AISBL (HETI)[7].

ELis on hobuslased ka lihaloomadeks ning väiksemas mahus töödeldakse ka nende nahka. Tapetud loomade arvu on raske kindlaks määrata, kuna see on aastate lõikes erinev. Paljudes liikmesriikides suurenes tapmiste arv ajavahemikul 2011–2012, kuid 2013. aastal vähenes see taas.

Heaoluga seotud probleemid ja nende põhjused avaldavad hobusektorile negatiivset mõju

Organisatsiooni World Horse Welfare ning ühenduse Eurogroup for Animals aruandes Removing the Blinkers: The Health and Welfare of European Equidae in 2015 käsitletud uuringust ilmnes, et sektori mastaapsusest olenemata on Euroopa 7 miljoni hobuslase ees seisvad heaoluprobleemid märkimisväärselt sarnased.

Eriti tekitab muret tööhobuslaste kohtlemine mitmes liikmesriigis, eeskätt seal, kus hobuslaste populatsioon on suur, ja seal, kus neid kasutatakse väikestes ja elatuspõllumajandusettevõtetes. Kuna paljud sellistest hobuslastest saavad elada hõlpsalt kättesaadavast toidust, näiteks rohust ja heinast, võidakse arvata, et nad vajavad vähe spetsialistide abi. Asjatundmatult paigaldatud rauad või ebasobivad rakmed tekitavad aga hobuslasele piina ja kannatusi ning lisaks kahjustavad looma võimet tõhusalt töötada ja elada kaua, mõjutades seega negatiivselt ka põllumajandusettevõtet või äri.

Paljud neist probleemidest tulevad ilmsiks ka hobuslaste kasutamisel turismisektoris. Teatavatel juhtudel kahjustab hobuslaste töö tõsiselt nende heaolu ning mõjutab sellest tulenevalt ka ettevõtte tõhusat toimimist. Kuigi nende loomade töö on sageli täiesti avalik, võivad nad jätkuvalt kannatada heaoluprobleemide käes, kui turistid ei oska potentsiaalseid heaoluprobleeme tuvastada.

 

Joonis 2: aruandes Eemaldame silmaklapid: Euroopa hobuslaste tervis ja heaolu 2015. aastal valitsusväliste organisatsioonide poolt märgitud enamlevinud heaoluprobleemid.

Ratsaspordisektoris on Euroopa tõuhobused sageli maailmas esirinnas. Euroopa hobuslaste tõuraamatud on Maailma Sporthobuste Kasvatajate Liidu (WBFSH) klassifikatsioonide aluseks kolmevõistluse, takistussõidu ja koolisõidu puhul. Hobuslaste piiramatu aretamine võib aga tekitada tõsiseid heaoluprobleeme. Hobuslased võivad kiiresti sattuda majanduslanguse ohvriks. Majandusliku õitsengu ajal on nõudlus hobuslaste järele suur ning sellest tulenevalt võib valimatu aretamise tagajärjel loomade kvaliteet langeda. Majanduslanguse ajal kaotavad need loomad palju oma esialgsest väärtusest ning võivad osutuda majanduslikus mõttes täiesti väärtusetuks. Pole üllatav, et paljudes ja eelkõige liidu läänepoolsetes liikmesriikides on hüljatud hobuslaste arv viimastel aastatel dramaatiliselt tõusnud[8].

Hobuslaste pidamise kulud olenevad suuresti asjaomasest liikmesriigist ja piirkonnast, looma pidamise eesmärgist ja pidamismeetodist. Kuna võimalusi uude elukohta paigutamiseks on vähe, siis sellistel aegadel, kui turul on hobuslaste müümine raskendatud, otsustavad mõned omanikud oma loomad tapamajja saata või lõpetada nende elu eutanaasiat kasutades, kui see on taskukohane ja seadusega lubatud. Kahjuks on selge, et need, kes hobuslast pidama hakkavad, ei ole alati teadlikud sellega seotud kuludest ja ajast, mis sellise looma hooldamiseks kulub, eelkõige siis, kui ülepakkumise perioodil on ostuhinnad langenud nii madalale kui 5 eurot looma kohta[9].

Võttes arvesse hobuslaste mitmekülgsust, pole üllatav, et hobuslased on kõige enam transporditud loomad ELis, lähtudes nende üldpopulatsiooni suurusest[10]. Sellised liikumised on küll registreeritud kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemis TRACES, kuid neid andmeid avaldatakse üksnes kord aastas ning kaheaastase viivitusega. Selle viivituse tõttu ei ole pädevatel asutustel ja muudel organisatsioonidel võimalik näha, kuidas mõjutavad hobuslaste liikumist välistegurid ning kuidas kõnealune liikumine mõjutab omakorda teisi valdkondi. Näiteks võib hobuslaste tapamajja transportimine olla seotud teatamiskohustuslike loomataudide[11] esinemise sagenemisega tapmiseks mitte ette nähtud hobuslaste populatsioonis – viidates seeläbi ehk kehvadele bioturvalisusnormidele.

Tapamajja saadetud hobuslasi veetakse sageli ka nende heaolu kahjustavates tingimustes ühest liikmesriigist teise ning vahel samuti kolmandatesse riikidesse (eelkõige Venemaale)[12]. Nad on eriti haavatavas olukorras, kuna vedajatel ei ole erilist huvi tagada vedamise ajal nende loomade heaolu.

Kui hobuslasi peetakse üksnes põllumajanduslikel eesmärkidel, on oluline, et loomade tervis ja heaolu jääks esmatähtsaks. Tarbijad peavad olema kaitstud ning peaksid teadma, et hobutooted, näiteks eeslipiim, on ohutud. Olukord eeslipiima tootvates põllumajandusettevõtetes varieerub suures ulatuses[13]. Osades põllumajandusettevõtetes toimub lüpsmine endiselt käsitsi, kuid teistes on paigaldatud lüpsimasinad. Lisaks ei saa järelevalve taset kuidagi võrrelda lehmapiima tootvate ettevõtete omaga, kuid selle põhjuseks võib olla asjaolu, et eeslipiimas leidub vähem inimpatogeene[14]. Pealegi ei ole hobuslaste piima suhtes kohaldatavad õigusnormid selged ning kontrollid ja järelevalve on ELi piires ebaühtlane.

Soovitused hobusektori majandusliku potentsiaali ning hobuslaste tervise ja heaolu edendamiseks

Kuigi hobusektori täielik suurus ja mastaap ei ole päris selge, on ilmne, et sellel on ebaproportsionaalselt suur mõju majandusele, võttes arvesse asjaomaste loomade suhteliselt väikest arvu. On aga selge, et suunised ja parimate tavade vahetamine võiks käivitada altpoolt tulevad muudatused ning aitaksid paljuski kaasa puhtalt teadmatusest tulenevate probleemide käsitlemisele.

Näiteks on mitu organisatsiooni võtnud ülesandeks koostada suuniseid hobuslaste vedamise heade tavade kohta. 2014. aastal avaldati praktilised suunised maanteedel veetavate hobuslaste jootmise kohta ning hiljuti koostati uued suunised hobuslaste veovalmiduse kohta. Komisjon peaks aktiivselt toetama selliste häid tavasid käsitlevate suuniste väljatöötamist ning seda mitte üksnes selleks, et aidata tõsta nõuete järgimise taset ja tagada järjepidev jõustamine, vaid põhimõtteliselt selleks, et tagada kõnealuste loomade nõuetekohane hooldamine pikkade ja lühikeste vedude ajal.

Ka on paljud valitsusvälised organisatsioonid koostanud suuniseid hobuslaste põhivajaduste täitmise kohta nende sünnist kuni elu lõpuni. Näiteks avaldas World Horse Welfare neli aastat tagasi suunised pealkirjaga „Viis viisi selle tagamiseks, et hobune oleks õnnelik ja terve“. Sellised suunised, mis on kohandatud kõikide hobuslaste vajadustele, tõlgitud, erinevates vormides kättesaadavad ja komisjoni poolt propageeritud, võiksid paljuski aidata parandada hobuslaste omanike ja koolitajate teadmisi ning kaitseksid mitte üksnes loomade tervist ja heaolu vaid ka nende majanduslikku väärtust ja tootlikkust pikas perspektiivis.

Komisjoni eelmine koosseis hakkas välja töötama Euroopa säästva ja vastutustundliku turismi hartat, millesse kavatseti lisada teave, mis aitaks turistidel teha loomade heaolu arvesse võtvaid valikuid, kui nad otsustavad, kas kasutada tööhobuslaste teenuseid või mitte. Raportöör soovitab tungivalt, et komisjon võtaks harta taas töösse ning aitaks turistidel teha valikuid, mis tunnustaksid neid ettevõtteid, kus hobuslaste eest nõuetekohaselt hoolitsetakse, aitaksid tarbijatel teha teadlikke otsuseid ja tagaksid nende meelerahu.

Hobuslaste kohtlemise nõuded on üsna erinevad paljusid teisi loomaliike käsitlevatest nõuetest ning eriti ilmne on see tapmise ajal. Komisjon peaks kaaluma võimalust levitada suuniseid tapamajadele, millel on lubatud hobuslasi surmata. Lisaks peaksid Toidu- ja Veterinaaramet ning pädevad asutused suurendama sellistes tapamajades läbi viidavate kontrollide arvu.

Olukorda aitab parandada ka asjakohaste normide järgimise hindamine. Seda arvesse võttes peaks komisjon pühenduma loomade heaolu mõõtmisega tegelevate uute keskuste loomisele ning loomade heaolu tõestatud näitajate väljatöötamisele hobuslaste jaoks. Neid näitajaid tuleks kasutada selleks, et võimaluse korral julgustada ja tunnustada põllumajandusettevõtjaid ning komisjon peaks pühenduma selliste võimaluste uurimisele uue katseprojekti abil.

Lõpuks peaksid liikmesriigid võtma endale ülesandeks suurendada eeslipiima tootvates põllumajandusettevõtetes tehtavate kontrollide arvu, eelkõige eeslipidajate kutseliitude asemel, kuna viimastel puuduvad sageli kvaliteedikontrollinormid. Siin võiks olla oma roll ka komisjonil, levitades eeslipiima tootmise alaseid suuniseid, mille on koostanud ekspertinstituudid ja valitsusvälised organisatsioonid.

Kuigi loomade vastutustundlik omamine ja hooldamine peaks alati olema eeldatav miinimum, näitavad paljud Euroopa hobuslaste ees seisvad tervise- ja heaoluprobleemid praegu seda, et sageli ei pöörata sellele tähelepanu. Käesolevas dokumendis välja pakutud algatused aitaksid parandada teadlikkust, teavet ja stiimuleid ning edendada ELi hobusektori täieliku majanduspotentsiaali ärakasutamist, kaitstes samas paremini nende ainulaadsete ja ühiskonnas kõrgelt hinnatud loomade heaolu.

• [1]  Vt http://faostat3.fao.org/browse/Q/QA/E, konsulteeritud 11.2.2015
• [2]  Euroopa Ratsaspordi Liidu peaassambleel esitatud ettekanne, mille autor on liidu peasekretär Ali Küçük, 21.10.2014.
• [3]  Advances in Animal Biosciences, oktoober 2013. The French Horse Industry: Scenarios 2030, Cambridge University Press (2013), lk 55.
• [4]  Popescu, S., Duigan, E-A. 2012. Suhe tööhobuste käitumuslike ja muude heaolunäitajate vahel. Journal of Equine Veterinary Science 33, 1–12.
• [5]  http://www.foodsmatter.com/allergy_intollerance/goat_sheep_milks/research/mares_milk.html konsulteeritud 20.8.2014
• [6]  http://www.rda.org.uk/assets/understanding-hippotherapy7.pdf konsulteeritud 2.9.2014
• [7]  http://www.frdi.net/membership_list.html konsulteeritud 2.9.2014
• [8] RSCPA, World Horse Welfare, Redwings, the British Horse Society, Blue Cross ja Horse World: Left on the verge: in the grip of an equine crisis in England and Wales, 2013.
• [9]  The Dublin Society for Prevention of Cruelty to Animals (DSPCA): Ireland’s Horse Crisis, http://www.dspca.ie/equinecrisis.
• [10]  Süsteemi TRACES andmed.
• [11]  The Donkey Sanctuary ja University College Dublin: Eeslite heaolu Iirimaal 2015. aastal (peatükk 5, lk 55–71).
• [12]  World Horse Welfare (2008), Dossier of Evidence: Recommendations for amendments to EU Council Regulation (EC) No 1/2005 ja World Horse Welfare Dossier of Evidence, Second Edition, Part 1: Journey Times
• [13]  The Donkey Sanctuary, isiklik suhtlus.
• [14]  Keith Meldrum, CB BVM&S MRCVS DVSM Hon. FRSPH, isiklik suhtlus.

VASTUTAVAS KOMISJONIS TOIMUNUDLÕPPHÄÄLETUSE TULEMUS

Vastuvõtmise kuupäev	25.1.2017
Lõpphääletuse tulemus	+: –: 0:	43 1 0
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed	John Stuart Agnew, Clara Eugenia Aguilera García, Eric Andrieu, Richard Ashworth, Daniel Buda, Matt Carthy, Viorica Dăncilă, Michel Dantin, Jean-Paul Denanot, Albert Deß, Diane Dodds, Jørn Dohrmann, Herbert Dorfmann, Norbert Erdős, Luke Ming Flanagan, Martin Häusling, Anja Hazekamp, Esther Herranz García, Jan Huitema, Peter Jahr, Ivan Jakovčić, Jarosław Kalinowski, Elisabeth Köstinger, Zbigniew Kuźmiuk, Philippe Loiseau, Giulia Moi, Ulrike Müller, James Nicholson, Maria Noichl, Laurenţiu Rebega, Jens Rohde, Bronis Ropė, Czesław Adam Siekierski, Tibor Szanyi, Marc Tarabella, Marco Zullo
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed	Franc Bogovič, Stefan Eck, Julie Girling, Karin Kadenbach, Norbert Lins, Florent Marcellesi, John Procter, Vladimir Urutchev
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliikmed (art 200 lg 2)	Pilar Ayuso, Damiano Zoffoli